Kylauudis.ee

on kodanikualgatuse korras sündinud infoportaal, mis vahendab kodukandi uudiseid ja elulist infot inimeselt inimesele. Loe lähemalt!

ENFRDEESFILVVRO

Kaastööd ja kirjad
palume saata e-posti aadressil info@kylauudis.ee

Nädala mõte

"Pilk üle õla ja sammuga edasi."

Vaata nädala mõtete arhiivi!

Viimased uudised

Arhiiv

Sõbrad, toetajad

oktoober 2019
E T K N R L P
« sept    
 123456
78910111213
14151617181920
21222324252627
28293031  

Suvel toimub esimene üle-eestiline avatud talude päev

Foto: www.agri.ee

19. juulil 2015 toimub esimest korda üle-eestiline avatud talude päev, kus külalisi võtavad vastu enam kui 100 talu ja põllumajandustootjat üle terve Eesti. Osalemisest huvitatud talud saavad end kirja panna kuni maikuu lõpuni.

“Õige söögi järele tuleb ikka maale sõita ja seepärast avavad paljud talud sel suvel külastajatele oma uksed,” ütles põllumajandusminister Ivari Padar. “Sedavõrd mastaapset ettevõtmist põllumajanduse ja maaelu tutvustamiseks pole Eestis seni tehtud.”

Põllumajandusministri sõnul võiks see päev olla nii tootjate kui Eesti inimeste vastastikuse austuse avaldus. “Omamaine toidutootmine on iga riigi jaoks suur väärtus, mida hindab kindlasti iga toidusõber. Niisamuti nagu põllumeeste jaoks on kõige tähtsam kodumaine tarbija. Loodame, et avatud talude päevaga saame kasvatada inimestes taas sidet maapiirkondadega, sest kahjuks paljudel pole enam maavanaemasid ja -vanaisasid, kelle juures käia,” rääkis Padar.

19. juulil toimuval esimesel üle-eestilisel avatud talude päeval saavad külastajad näha, nii suuri farme kui väiksemaid talusid, põnevat põllumajandustehnikat, erinevaid loomi ja taimi. Kohapeal saab maitsta päris ehedat talutoitu ja osta kaasa kohalikke tooteid. Igal talul on oma programm, milles näidatakse oma talu eripärasid.

Üle-eestilise avatud talude päeva algatus sündis Põllumajandusministeeriumi, Maamajanduse Infokeskuse ja Järvamaa Avatud Talude eestvedajate koostöös. Avatud talude päevi korraldatakse paljudes riikides üle maailma, sh näiteks Soomes, Rootsis, Belgias, Suurbritannias, Itaalias, Portugalis, Austraalias, Kanadas, USAs ja paljudes teistes riikides. Eestis on avatud talude päevi seni korraldatud Järvamaal, Saaremaal ja Pandiveres.

Loomatsirkusi piirava eelnõu väljatöötamiskavatsus saadeti kooskõlastusringile

Põllumajandusministeerium saatis kooskõlastusringile loomakaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamiskavatsuse. Eelnõuga plaanitakse keelustada suurte kaslaste, karude, ahvide ja elevantide kasutamine tsirkuses.

Tsirkuse etendus Sindis Foto Urmas Saard

Tsirkuse etendus Sindis. Foto: Urmas Saard

“Teadusuuringud on näidanud, et tsirkustes, eriti rändtsirkustes ei suudeta täita loomade minimaalseid heaolu nõudeid. Kõige suuremad probleemid on elevantide ja suurte kaslastega, kellele pole võimalik tagada piisavat liikumisruumi. Puudusi on ka ahvide ning karude pidamistingimustes, nende söötmisel, transpordil ja treenimisel. Sageli ei suuda tsirkused pakkuda loomadele vajalikku veterinaarabi,” ütles põllumajandusminister Ivari Padar. “Seda kõike arvesse võttes leiame, et nende loomade kasutamine tsirkustes tuleks Eestis keelustada.”

Eestis ühtegi loomatsirkust püsivalt ei tegutse. Loomatsirkuste keelustamine mõjutab eelkõige ettevõtjaid, kes on siiani toonud Eestisse rändtsirkuseid. Euroopa Liidu tasandil metsloomade kasutamine tsirkuses reguleeritud ei ole ning otsustamine on jäetud liikmesriikide pädevusse.

“Erinevate loomaliikide kasutamist tsirkustes on piiranud näiteks Austria, Soome, Rootsi, Suurbritannia, Belgia, Sloveenia, Ungari, Taani ning rida teisi Euroopa Liidu liikmesriike. Lõpliku otsuse nende loomade kasutamise keelustamise või lubamise kohta peab tegema Riigikogu,” lisas Padar.

Peale väljatöötamiskavatsuse kooskõlastust ning teistelt ministeeriumitelt arvamuste saamist alustatakse Loomakaitseseaduse muutmise seaduse väljatöötamist. Lõpliku otsuse tegemiseks Riigikokku läheb see peale kaasamise ja kooskõlastamise kõikide etappide läbimist.

Loomakaitseseaduse muudatuse eeldatav jõustamisaeg on 1. septembril 2017. aastal.

Toidutootmise, põllu- ja kalamajanduse faktid said kaante vahele

põllumPõllumajandusministeerium avaldas statistikakogumiku, mis annab ülevaate Eesti toiduainetööstusest, põllu-, maa- ja kalamajandusest.

Statistikakogumik “Toit, põllumajandus, maaelu, kalamajandus faktides 2014″ annab ülevaate toiduainete tootmisest, põllu-, maa- ja kalamajandusest Eestis aastatel 2007-2013 (Euroopa Liidu eelmine rahastamisperiood).

Kogumiku andmetest selgub muuhulgas, et aastatel 2007-2013 on suurenenud nii toiduainetööstuse kogutoodang kui eksport. Eesti maaettevõtete arv on aasta-aastalt kasvanud, samuti on suurenenud maa-asulates tööga hõivatute arv ning tööhõive määr. Vaadeldava seitsme aasta jooksul on kasutatav põllumajandusmaa Eestis suurenenud enam kui 51 000 hektari võrra. Toodetud põllumajandussaaduste koguväärtusest poole annavad stabiilselt piim ja teravili.

Kogumiku koostamisel on kasutatud Statistikaameti, Põllumajandusministeeriumi, Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (PRIA), Põllumajandusameti ning teiste asutuste andmeid. Kogumiku toimetaja on Merike Koov.

Kogumiku eestikeelse versiooni saab tasuta alla laadida siit ja  ja ingliskeelse versiooni siit

Eestis on taimekaitsevahendite kasutamine vähenenud

Taimekaitsevahendite kasutamine põllumajandusmaal ja põllumajanduslikes majapidamistes on viimastel aastatel järjekindlalt vähenenud, selgub taimekaitsevahendite säästva kasutamise tegevuskava 2013-2017 vahearuandest.

“Viimastel aastatel näitavad taimekaitsevahendite kasutamise andmed selget langustrendi. See tähendab, et Eesti tootjad toimetavad põllumajandusmaal üha säästlikumalt,” ütles Põllumajandusministeeriumi taimekaitse büroo juhataja Evelin Hillep.

Taimekaitsevahendite säästva kasutamise tegevuskava eesmärk on vähendada taimekaitsevahendite kasutamisest tulenevat ohtu ja mõju inimese tervisele ning keskkonnale ja soodustada integreeritud taimekaitese põhimõtete rakendamist.

Eelmisest aastast kehtib nõue, mille järgi peavad kõik professionaalsed taimekaitsevahendi kasutajad läbima asjakohase koolituse. Vahearuande järgi on praeguseks koolituse läbinud ja taimekaitse tunnistuse saanud 16 nõustajat. Lisaks neile on taimekaitse tunnistus 380 professionaalsel taimekaitsevahendite kasutajal ja 52 turustajal.

Kokku toimus mullu tegevuskava raames 19 tegevust integreeritud taimekaitse alase teabe ja nõustamisteenuse kättesaadavuse parandamiseks, tervise- ja keskkonnariskide vähendamiseks, järelevalve tõhustamiseks ja koolituste taseme ühtlustamiseks. Muuhulgas käsitletakse koolitustel, kuidas vähendada taimekaitsevahendite kasutamisel riske näiteks mesilastele. “Mesilaste kaitsmise eesmärgil kehtivad Eestis juba aastaid õhust pritsimise ja õitsvate taimede pritsimise keeld ning mesinike ja taimekaitsetööde teostaja omavaheline teavitamiskohustus, kuid kindlasti aitab kaasa ka tegevuskavas sisalduva ellu rakendamine,” ütles Hillep.