Kylauudis.ee

on kodanikualgatuse korras sündinud infoportaal, mis vahendab kodukandi uudiseid ja elulist infot inimeselt inimesele. Loe lähemalt!

ENFRDEESFILVVRO

Kaastööd ja kirjad
palume saata e-posti aadressil info@kylauudis.ee

Nädala mõte

"Pilk üle õla ja sammuga edasi."

Vaata nädala mõtete arhiivi!

Viimased uudised

Arhiiv

Sõbrad, toetajad

november 2019
E T K N R L P
« okt    
 123
45678910
11121314151617
18192021222324
252627282930  

Selgusid mahepõllumajandusalaste teadustööde stipendiaadid

Eestikeelse populaarteadusliku artikli preemia võtab üle teadlaste kollektiiv. Foto autor: Andres Jalak

Eelmisel reedel premeeris Eesti Maaülikooli Mahekeskus juba kuuendat korda parimaid maaülikooli tudengeid mahepõllumajanduse teemaliste lõputööde ja noorteadlasi publitseeritud teadusartikli eest eraalgatuslikult kogutud rahalise stipendiumiga. 2014. aasta stipendiumikonkursil pälvis parima bakalaureusetöö eest stipendiumi Maario Eeriksoo tööga “Viljelusviisi mõju kultuuride umbrohtumusele”. Juhendajad olid Liina Talgre ja Endla Reintam. Parima magistritöö stipendiumi sai Helena Palmeos töö ”Viljelussüsteemide mõju umbrohtumisele külvikorras” eest. Töö juhendajaks oli Liina Talgre.

Publitseeritud teadusartiklite kategoorias premeeriti tänavu kahte noorteadlast. Berit Tein avaldas artikli Farming systems affect potato (Solanum tuberosum L.) tuber and soil quality, mis uuris viljelusviisi mõju kartulimugulate ja mulla kvaliteedile. Riina Kaasik avaldas artiklid The relative attractiveness of Brassica napus, B. rapa, B. juncea and Sinapis alba to pollen beetles ja Meligethes aeneus oviposition preferences, larval parasitism rate and species composition of parasitoids on Brassica nigra, Raphanus sativus and Eruca sativa compared with on Brassica napus”, mis uurisid erinevate taimeliikide potentsiaalset kasutust püüniskultuuri strateegia arenduseks rapsil.

“Kõigi kolme artikli publitseerimine 1.1 ajakirjades ei lase kahelda nende kõrges teaduslikus väärtuses. Mõlema autori uurimistulemused võiksid huvitada taimekasvatajaid, kuid selleks tuleks need artiklid nüüd avaldada ka eesti keeles, tuues välja tööde põhiseisukohad ja rakendusettepanekud,” ütles Elen Peetsmann Eesti Maaülikooli Mahekeskusest.

“Kuna teadusuuringute tulemuste jõudmine praktikasse on väga oluline, siis sellest aastast tunnustatakse stipendiumiga ka EMÜ üliõpilasi/töötjaid, kes avaldavad tulemusi eesti keeles,” sõnas Peetsmann.

Eestikeelse populaarteadusliku artikli preemia läks autorite kollektiivile Marge Starast, Priit Põldma, Eve Veromann, Kadri Karp, Kersti Kahu ja Marika Mänd , kes avaldasid artikli”Keskkonnasäästlikud kasvatustehnoloogiad aianduses”.

Mahestipendiumi fond loodi aastal 2009 Eesti Maaülikooli professor Anne Luige poolt ja stipendiumiraha koguneb üksikisikute ja ettevõtete annetustest. Mahestipendiumi eesmärk on ergutada mahepõllumajanduse teemalist uurimistööd. Stipendiumiraha koguneb üksikisikute ja ettevõtete annetustest. Igaüks saab siin kaasa lüüa, kandes toetussumma SA Eesti Maaülikooli Mahekeskus arveldusarvele nr EE021700017002007162 Nordea pangas, märksõnaks “ökostipp”. Täname kõiki seniseid stipendiumifondi toetajaid.

Uus konkurss toimub 2015. aasta sügisel.

Maaülikoolis alustab tegevust Lasteülikool

Septembrist alustab Eesti Maaülikoolis tegevust Lasteülikool, kuhu oodatakse õpilasi vanuses 12-18 eluaastat.

Lasteülikoolis saavad õpilased uusi teadmisi erinevatest maaülikooli uurimisvaldkondadest. Samuti jätkab tegevust menukas Pereülikool, kuhu on oodatud lapsed koos vanemate ja vanavanematega.

„Lasteülikooli tegevus toetab õpilaste mitmekülgset arengut – see loob võimalusi täiendavate teadmiste, oskuste ja annete arendamiseks teadmistepõhises huvialaringis ning annab lisaks kooliteadmistele neile ka teaduspõhisemad kogemused,“ selgitas Eesti Maaülikooli avatud ülikooli juhataja Riin Kikkas. „Lasteülikooli eesmärgiks on süvendada huvi erinevate maaülikooli uurimisvaldkondade vastu läbi praktilise kogemuse, võimaldades koolinoortel omandada tarkust ülikooli professori juhendamisel.“

Lasteülikoolis õppija  saab valida nelja erineva suuna vahel, milles saab süvendatult teadmisi omandada. Lasteülikooli Lemmikloomakool toimub Tallinnas, õppetöö on seal nii eesti kui ka vene keeles ning seda viiakse läbi koostöös Tallinna Loomaaiaga. Tartus saavad õppurid võtta osa Tehnikakooli, Looduskooli ja Maamõõdukooli tegevustest. Õppetööd juhendavad Eesti Maaülikooli teadlased ja õppejõud, õppepäevad toimuvad kaks korda kuus.

Lisaks Lasteülikoolile jätkub eelmistel aastatel menukaks kujunenud Pereülikooli tegevus, kuhu  tullakse septembrist maini laupäeva hommikuti koos perega – lapsed koos vanemate ja vanavanematega – uusi teadmisi omandama. „Uuel õppeaastal räägitakse pereülikoolis taimedest ja loomadest, hügieenist ja toiduainete tehnoloogiast, vanadest loodususkumustest ja internetiajastust“, ütles Kikkas.

Lasteülikooli tegevust toetab SA Eesti Teadusagentuur ning Haridus- ja Teadusministeerium.

Täpsem ajakava ja registreerimine: http://lasteylikool.emu.ee

Kogumiku “Maaelu ja elu maal muutuste tuultes. Põllumajandusreform 20″ esitlus

Eesti Metsa ja Puidutööstuse Liit premeeris parimate magistritööde autoreid

Kärt Kängsepp ja EMPLi tegevjuht Ott Otsmann. Foto: EMPL

Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit andis sel nädalal üle kaks 500-eurost preemiat metsatööstuse teemalise lõputöö autorile Eesti Maaülikoolist ja puidutehnoloogia teemalise lõputöö autorile Tallinna Tehnikaülikoolist.

Parima metsatööstuse teemalise lõputöö eripreemia pälvis tänavu Lauri Sutt Eesti Maaülikooli metsandus- ja maaehitusinstituudist magistritöö eest „OÜ Reta Puit saeveski rekonstrueerimine“. Möödunud teisipäeval toimunud aktusel andis preemia üle EMPLi juhatuse esimees Ando Jukk.

Parima puidutehnoloogia-alase lõputöö eripreemia sai Kärt Kängsepp Tallinna Tehnikaülikooli keemia- ja materjalitehnoloogia teaduskonna puidutöötlemise erialalt magistritöö eest „Puidu omaduste mõju puidukaitsevahendite väljapestavusele“. Preemia andis möödunud kolmapäeval üle Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu tegevjuht Ott Otsmann. „Mõlema töö suur pluss on nende rakenduslikkus. Loodetavasti leiavad mõlema magistritöö tulemused ka tööstuses kasutust,“ kommenteeris Ott Otsmann.

EMPL andis Eesti Maaülikooli parima lõputöö autorile preemia üle juba üheksandat aastat, Tallinna Tehnikaülikooli parima lõputöö autorile aga teist aastat.

Järvselja Õppe- ja Katsemetskond tunnustas parimate magistritööde autoreid

SA Järvselja Õppe- ja Katsemetskond on väga pikka aega pakkunud metsanduse üliõpilastele võimalust oma teadmisi praktikas kinnitada. Igal aastal koostatakse Järvselja andmete baasil ka mitmeid lõputöid, millest parimaid Järvselja Õppe- ja Katsemetskond on premeerinud.

Sellel aastal otsustas SA Järvselja Õppe- ja Katsemetskonna nõukogu premeerida Lauri Aaviku magistritööd „Järvselja Õppe- ja Katsemetskonna põhiteede rekonstrueerimise projekt“ ja Kristiina Pegolaineni magistritööd „Kasetaimede kasvatamine Eesti taimlates ja arukasel (Betula pendula) esinevad seenhaigused“.

Maaülikooli lõpuaktusel preemiaid üle andes ütles metsaülem Priit Kask, et need tööd on metskonnale väga suure praktilise väärtusega. Lisaks rahalisele preemiale said magistrid väärtusliku puiduga maarjakase istikud Järvselja taimlast.