Kylauudis.ee

on kodanikualgatuse korras sündinud infoportaal, mis vahendab kodukandi uudiseid ja elulist infot inimeselt inimesele. Loe lähemalt!

ENFRDEESFILVVRO

Kaastööd ja kirjad
palume saata e-posti aadressil info@kylauudis.ee

Nädala mõte

"Pilk üle õla ja sammuga edasi."

Vaata nädala mõtete arhiivi!

Viimased uudised

Arhiiv

Sõbrad, toetajad

november 2019
E T K N R L P
« okt    
 123
45678910
11121314151617
18192021222324
252627282930  

Miks mitte heisata eesti naiste vilgaste näppude vahel õmmeldud sinimustvalget

Emile Beermann pildilTartus Vilde kohviku  jahisaalis toimunud EENA (Eesti Ettevõtlike Naiste assotsiatsiooni) Tartu klubi koosolekul kiitsid ettevõtlikud naised üksmeelselt heaks ettevõtlusminister Liisa Oviiri ettepaneku heisata 8. oktoobril sinimustvalged lipud.

“Ettevõtlike naistena oleme kokku puutunud dilemmaga, kuidas ühendada harmooniline pereelu ning riskirohke ettevõtlus,” on EENA ühine seisukoht.  “Seda enam on tervitatav naiste julgus ja soov võtta ette uusi tegemisi ja vastutust nii ettevõtluses kui ka kogukondlikult. Oli ju esimese sinimustvalge lipu valmistajagi naine – Põltsamaa käsitööõpetaja Emilie Beermann.”

Eesti lipu 130. sünnipäeva auks avati eelmisel aastal Põltsamaal Emilie Beermanni lipuväljak. Põltsamaal asuva majutusasutuse Carl Schmidti majas on üks tubadest nimetatud  Emilie Beermanni auks Emilieks ning hotellis on võimalik külalistel tutvuda ka Eesti lipu ajalooga. Carl Schmidti maja perenaine Ülle Saksniit kuulub EENA Tartu klubisse.

Eesti  Ettevõtlike Naiste Assotsiatsiooni liikmed on uhked nii Emlie kui ka kõigi teiste ettevõtlike eestlaste, eriti ettevõtlike naiste üle ning heiskavad oma kodudes kindlasti  8. oktoobril Eesti lipu sooviga toetada loovat, uuenduslikku, riskijulget ja saavutustele orieneeritud eluhoiakut, rõhutas  EENA.

Ajalooline järjepidevus on seegi, et praegu ühe suurima liputootjana tuntud ettevõttes Tameo töötab samuti EENA Tartu klubi liige Sirje Peiker.

„Meie valmistatud lipud on jõudnud nii Kesk-Pamiiri ülikooli mäetippu kui ka Mount Everestile,” sõnas Sirje Peiker. “Ka suurim iga päev lehviv Eesti lipp Otepääl on meie valmistatud. Oma toodetega oleme toetanud “Teeme Ära” kampaaniat, TÜ Kliinikumi Lastefondi, tantsukooli “Shate” ja alates 1995. a rahvusvahelist võimlemisturniiri ”Miss Valentine“, tundes rõõmu ettevõtlusminister Liisa Oviiri algatuse üle.”

EENA liikmed Ülle Saksniit, Riina Piigli ja Lilian Saage

Pärnu maavanem tänas Sindi rahvast lipu päeva tähistamise eest oma kodulinnas

Oma riigi olemasolule võlgneme suuresti tänu Vabadussõjas võidelnud kangelastele, kelle üle laotub tänagi sinimustvalgete värvide aupaiste. Selles ära tundmises tähistati eile Sindi linnas Eesti lipu päeva ja meenutati viimast Vabaduse Risti vendade kogunemist 75 aastat tagasi vabal Maarjamaal.

Jaan Roosnurmel oli Sindis tähistataval lipu päeval ühes tema isa Jaan Roosnurme lipp aastast 1929 Foto Urmas Saard

Jaan Roosnurmel oli Sindis tähistataval lipu päeval ühes tema isa Jaan Roosnurme lipp aastast 1929. Foto: Urmas Saard

Unustamatus austuses

Sindis alustati Eesti lipu päeva pühitsemist tavatul viisil, mida pole vähemalt Pärnumaal vist varem mitte kellegi poolt tehtud. Sindi gümnaasiumi 8. klassi õpilane ja kooli omavalitsusesinduse väga toimekas liige Pille-Riin Karuse asetas ennelõunal Vabadusristi kavaleride Viktor Araku ja Jakob Kalde kalmudele sinimustvalgete lintidega lillekorvi ja kooli direktori Ain Keerupi süüdatud küünlad. Kahe kangelase hauale tulekuga avaldati austust ka kõigile teistele Sindist, Eestist ja tervest maailmast pärit Vabadussõja kangelastele.

Aegsasti noortekeskuse esisele platsile saabunud Jaan Roosnurm keris esimesena sinimustvalge lipu lahti. Lipu varre külge seotud valgele lindile on kirjutatud: Vabadussõdalase Jaan Roosnurme lipp aastast 1929. „Minu isa nimi oli samuti Jaan ja ma hoian seda lippu Vabadussõjas võidelnud vapra mehe mälestuseks, et tema lugu püsiks meie pere liikmetel meeles põlvest põlve. Minu poeg, tütar ja väimees on kõik oma elu sidunud tööga riigikaitses,“ selgitas Roosnurm, kui järjest rohkem inimesi kogunes kunagise Sindi raudteejaama peahoone juurde, kus 75 aastat tagasi tervitas suur rahvahulk Vabaduse Risti vendade kokkutulekule saabunud sangareid.

Jätka lugemist »

Pärnus tähistatakse Eesti lipu päeva üheksandat korda lipurivistusega Rüütli platsil

Uudisteportaal Külauudis.ee pöördus mitmete Pärnu linna ja maakonna koolide poole küsimusega, milline on käesoleval aastal nende osalus Pärnus tähistataval lipu päeval? Oma vastuse andsid kiirelt kaks Pärnu linna ja kaks maakonna üldhariduskooli.

Meenutades lipu päeva tähistamist Pärnus aastal 2014 Foto Urmas Saard

Meenutades lipu päeva tähistamist Pärnus aastal 2014. Foto: Urmas Saard

Pärnu Vene gümnaasiumi huvijuht Kristiine Miljan ütles, et nende kool on esindatud viie kandelipu ja vähemalt kümne õpilasega. Pärnu Vanalinna põhikooli huvijuht Marje Vaan lubas isiklikult kohal olla. Kindlasti tuleb ka kooli direktor Pille Tahker ja klassitäis õpilasi kümne kandelipuga.

Paikuse põhikooli huvijuht Anu Tammearu-Mežule selgitas, et nende kool on esindatud kodutütarde ja noorkotkastega. Tänavu veebruaris muretses kool koostöös vallavalitsusega 30 kõrgekvaliteedilist sinimustvalget lippu. Lipuvabrikust öeldi, et varem pole mitte ükski asutus endale korraga nii palju lippe ostnud. Audru kooli direktori Peep Eenraidi sõnul neil lippe ei ole, aga lubasid lipu päeva pühitsemisel osaleda kümne õpilasega. Alati on olnud ka direktor isiklikult kohal. Eesti lipu seltsi varahoidja teatel palus Pärnu korraldustoimkond veel paarkümmend lippu lisaks, mis ka antakse. Loodetavasti jätkub siis ka Audru koolile, kes on kõigil aastatel vaatamata suhtelisele kaugusele olnud alati tublilt esindatud.

Jätka lugemist »

Eesti Lipu sünnilinnas Põltsamaal algavad täna mitmekülgsed pidustused

Emilie Beermann esimest sinimustvalget lippu õmblemas Põltsamaa kunstikooli direktori Ethel Hakkaja ja tema õpilaste tehtud maalil. Foto: Johannes Haab

Emilie Beermann esimest sinimustvalget lippu õmblemas Põltsamaa kunstikooli direktori Ethel Hakkaja ja tema õpilaste tehtud maalil. Foto: Johannes Haab

Esimese sinimustvalge lipu õmbles kunagise Põltsamaa kihelkonnakooli tütarlaste käsitööõpetaja Emilie Beermann (1860-1896). Kultuurilooline fakt annab põhjuse selles paigas kolmapäeval, 4. juunil mitmekülgselt ja pidulikult Eesti lipu 130. aastapäeva tähistada.  Külauudistele andis sündmustest ülevaate Põltsamaa linnavalituse haridus- ja kultuurinõunik Kadri Suni.

Millal algasid ettevalmistused Eesti lipu 130 aastapäeva tähistamiseks Põltsamaal ja kuivõrd oli selles protessis otsustav tähtus Põltsamaa astumisel Eesti Lipu Seltsi ja Jaan Poska majas toimunud kohtumisel?

Kui Eesti lipu 125. aastapäeva eel töötasime lavastuse “Lipu sünd” kallal, sai korraldustoimkonnas välja käidud idee, et seda võiks iga viie aasta järel lipu ümmargustel sünnipäevadel esitada. Aga selles, et tänavu on Põltsamaal lipu aastapäeva kavas ka Eesti Lipu Seltsi konverents, on küll otsustav tähtsus, et oleme vahepeal lipu seltsiga aktiivsemalt suhtlema hakanud. Esimesed konkreetsed sammud lipu 130. sünnipäeva tähistamiseks tegi toonane Põltsamaa linnavalitsuse haridus- ja kultuurinõunik Anzhelika Valdre, kes kutsus umbes aasta tagasi kokku koosoleku, mil pandi koos Eesti Lipu Seltsi, Riigikanstelei ja Põltsamaa toimkonnaga paika ürituse esialgne päevakava.

Missugustes Põltsamaa linna paikades mängitakse lavastust “Lipu sünd”, kes on selle teksti autor ja kas tegemist on dokumentaalnäidendiga?

Etendus algab Põltsamaa ühisgümnaasiumi juures Tartu stseeniga. Karl August Hermanni majas toimuval koosviibimisel lubab Paula Hermann hankida üliõpilasseltsile lipu. Teine stseen toimub endise Leihbergi poe, praeguse Põltsamaa muusikakooli juures. Selles stseenis ostab Emilie Beermann lipu tarvis kangad. Kolmas stseen leiab aset endise kihelkonnakooli juures Jõe tänavas. Seal õmbleb Emilie lipu ning sealsamas puutöökojas valmib ka lipuvarras. Näidendi kirjutas Põltsamaa muuseumi direktor Rutt Tänav ja see tugineb ajaloolistele allikatele. Nagu ilukirjanduslike tekstidega ikka, on tegemist autori interpretatsiooniga 130 aasta tagustest sündmustest. Jätka lugemist »

Maailma pikim Eesti lipp leidis endale kodu Eesti lipu hällis – Otepääl

Maailma pikim Eesti lipp sündis tähistamaks Eesti lipu 130. sünnipäeva. Fotod: Jaan Uibo

Maailma pikim Eesti lipp sündis tähistamaks Eesti lipu 130. sünnipäeva.
Fotod: Jaan Uibo

Lipuvabrik korraldas lastekaitsepäeval, 1. juunil Tallinna loomaaias maailma pikima Eesti lipu värvimise. Pikimat lippu saab vaadata Eesti lipu muuseumis Otepääl.

EELK Otepää Maarja koguduse juhatuse esimees ja lipumuuseumi eestvedaja Jaan Uibo märkis, et Lipuvabriku idee väärib tunnustamist. Kutsume kõiki Eesti lipu sünnikohta, Otepääle, väärikalt tähistama lipu 130. sünnipäeva. Kõik huvilised saavad ka pikimat lippu Otepääl oma silmaga vaadata.

pikim_lipp (2)Maailma pikim Eesti lipp on 181 meetrit pikk, lipu värvimiseks oli varutud 1000 musta ja 1000 sinist kriiti, millest kolmandik ära kulutati. Värvijaid oli umbes 3000, enamikus olid lapsed, kellest pooled rääkisid vene keelt. Värvimiseks kulus üheksa tundi, üht lipumeetrit värvis korraga kuus last.
Monika Otrokova

Eesti Lipu Selts kutsub üles heiskama homme, 4. juuni hommikul, kõikjal meie riigilippe

Eesti lipud. Foto: uuseesti.ee

Foto: uuseesti.ee

Homme tähistame Eesti lipu sünnipäeva. Eesti lipu 130. sünnipäeva tähistamise pidustused algavad kolmapäeva, 4. juuni hommikul kell 7 piduliku lipuheiskamisega Pika Hermanni torni Toompeal. Kõne peavad Riigikogu esimees Eiki Nestor, peapiiskop Andres Põder ja Eesti Lipu Seltsi esimees Trivimi Velliste.

Pärast pidulikku tseremooniat on kõikidel huvilistel võimalik külastada Pika Hermanni torni. Pika Hermanni torni saab minna kella 15-ni sissepääsuga Kuberneri aiast. Torni sissepääsu juures on Eesti lipu lugu tutvustav näitus  ja teabetelk, kus Eesti Lipu Selts koos liputootjatega selgitavad lipu kasutamise korda. Lipu selts tutvustab oma 10-aastast tegevust ning liputootjad esitlevad oma tooteid. Pärast torniskäiku saavad külastajad kingituseks sinimustvalge käsilipu.

Otepää vallavalitsus kuulutab välja loomekonkursi “„Minu sini-must-valge Eesti”

Tänavu möödub Eesti lipu pühitsemise aastapäevast Otepääl 130. aastat. Otepää Vallavalitsus kuulutab välja loomekonkursi lastele ja noortele “Minu sini-must-valge Eesti”. Konkursile on oodatud joonistused, maalid, luule ning proosateosed.

Konkursile võivad oma joonistusi, maale, luulet ja proosateoseid esitada Otepää valla haridusasutuste lapsed ja noored alates lasteaiast kuni gümnaasiumi lõpuni. Parimate autasustamine toimub Eesti lipu päeval, 4.juunil 2014.

Võistlustöid hinnatakse järgmistes kategooriates:
1. Lasteaialapsed
2. I kooliaste – 1.-3. klass;
3. II kooliaste – 4.-6. klass;
4. III kooliaste – 7.-9. klass.
5. Gümnaasiumiklassid (X-XII klass)

Iga võistustöö tagumisele küljele palume märkida vanusekategooria ja autori pseudonüümi (salanimi).

Igas kategoorias selgitatakse välja parimad, kes saavad auhinnad. Töid hindab Otepää valla asutuste, koolide ja lasteaedade esindajatest koosnev žürii.

Võistustööd palume õppeasutustel kokku koguda ja tuua 14.maiks 2014 Otepää Vallavalitsusse (Otepää, Lipuväljak 13) või saata e-posti aadressil: vald@otepaa.ee

Lisainfo:
Margit Prede, Margit.Prede@otepaa.ee, tel 5690 0450

Otepää peab Eesti lipu sünnipäeva

IMGP5434

Eesti lipu 128.aastapäeva tähistamine Otepääl 2012.aastal
Foto: Monika Otrokova

4. juunil 2013 on Eesti lipu õnnistamise 129. aastapäev. Otepää tähistab seda piduliku rongkäiguga, mis kulgeb vallamaja eest Kirikumõisasse, kus toimub traditsiooniline lipuheiskamine Kirikumõisas. Õhtul on Otepää kirikus kontsert-jumalateenistus. Jumalateenistusel teenib EELK Otepää Maarja koguduse õpetaja Marko Tiirmaa, esineb Siiri Sisask.

Vastavalt Eesti lipu seadusele, heiskavad 4.juunil lipu kõik riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutused ning avalik-õiguslikud juriidilised isikud. Eesti lipu võivad heisata ka kõik teised.

Otepää vallavolikogu esimees Aivar Nigol kutsus üles lipupäeval heiskama rahvuslippu. “Otepää on Eesti lipu häll, tähistagem siis Eesti lipu päeva meie kodulinna ehtimisega sinimustvalgete lippudega,” ütles Aivar Nigol. “Järgmisel aastal on Eesti lipu 130. juubel, ettevalmistused selle väärikaks tähistamiseks on juba alanud. Esimese sammuna lõime kultuurisilla Peterburi Jaani kiriku ja Otepää vahele maikuu algul, kui Eveko koor Peterburis esinemas käis ning Otepää vald kinkis Peterburi Jaani kogudusele külalisteraamatu. Kavatseme kindlasti rahvuslipule pühendatud üritustega jätkata.”

Otepää vallavanem Merlin Müür sõnas, et lipupäeval korraldatav rongkäik on saamas ilusaks traditsiooniks: “Kutsun kõiki Otepää organisatsioone ja seltsinguid üles osalema rongkäigul oma lippudega, õhtul on kõik oodatud kirikusse kontsert-jumalateenistusele. Väärtustagem ja hoidkem oma rahvuslippu!”

Lipupäeva puhul on Otepää Keskväljak, Lipuväljak ja osa Tartu maanteest kaunistatud tänavapostide lipuhoidikutesse paigutatud trikolooridega.

4. juunil 1884. aastal kogunes 24 eesti soost haritlast Otepääle, et pühitseda ja õnnistada Eesti Üliõpilaste Seltsi sinimustvalge lipp. Lipp pühitseti Otepää pastoraadis. Eesti iseseisvumisel sai riigilipuks sinimustvalge rahvuslipp.

IMGP5459

Eesti lipu 128.aastapäeva tähistamine Otepääl 2012.aastal
Foto: Monika Otrokova

Eesti lipu 129. aastapäeva tähistamine Otepääl
4.juunil 2013:

Kell 9.45 rongkäiguliste kogunemine Lipuväljakule Otepää vallavalitsuse ette

Kell 10.00 pidulik rongkäik Lipuväljakult Kirikumõisasse

Kell 10.15 Kirikumõisas Eesti lipu heiskamine, kõned ja tervitused.

Kell 19.00 Otepää kirikus pidulik kontsert-jumalateenistus “Siiri Sisask – oma laulud”. Jumalateenistusel teenib EELK Otepää Maarja koguduse õpetaja Marko Tiirmaa. Kontsert on tasuta.

NB! Seoses rongkäiguga on kell 9.45-10.15 häiritud liiklus Otepää linnas Tartu mnt Lipuväljaku tänavast kuni Tartu mnt- Hurda tn ristmikul.

Viljandi maavalitsuse ees on 4. juuni hommikul Eesti lipu päeva tseremoonia

Esmaspäeva, 4. juuni hommikul tähistavad Viljandi maavalitsus ja linnavalitsus ning Kaitseliit ühiselt Eesti lipu päeva maavalitsuse ees Vabaduse platsil väikese piduliku tseremooniaga, kuhu on oodatud kõik, kes peavad oluliseks väljendada austust Eesti riigi ja lipu vastu.

Maavanem Lembit Kruuse sõnul on igasugune austusavaldus alati südameasi. “Rasketel aegadel hoiti ja peideti lippu ning hoiti mõtet oma riigist just nimelt meile oluliste sümbolite kaudu. Mujal maailmaski koonduvad rahvuskaaslased ühise lipu alla. Tänu ja austust väljendada ei saa kunagi liiga palju. Seda enam et meil on, mille eest tänulik olla,” sõnas Kruuse.

Kell 8.00 heisatakse Viljandi maavalitsuse (Vabaduse plats 2) ees lipumasti Eesti Vabariigi riigilipp. Lipuvalves seisavad noored kotkad ja kodutütred. Maavanem Lembit Kruuse ja Viljandi volikogu esimees Tarmo Loodus peavad lühikese päevakohase sõnavõtu. Muusikaliselt kaunistab hommikut Viljandi Muusikakooli puhkpilliansambel Bert Langeleri juhendamisel.

Seejärel viivad noored kotkad ja kodutütred juhendaja saatel lillekimbu esimese sinimustvalge lipu õmbleja Emilie Rosalie Beermanni hauale Viljandi Vanal kalmistul.

See 1884. aastal Eesti Üliõpilaste Seltsi lipuks õmmeldud siidist lipp, mida hiljem säilitati rahvusliku reliikviana, sai Eesti lipu emalipuks. 128 aastat tagasi, 4. juunil 1884 õnnistas selle lipu Otepää kirikla saalis õpetaja Rudolf Kallas.

Eesti lipu päeva seadis Riigikogu sisse 14. aprillil 2004, kui võeti vastu Isamaaliidu fraktsiooni ja Riigikogu liikme Tiit Matsulevitši poolt algatatud pühade ja tähtpäevade seaduse muutmise seadus. Esimest korda tähistati Eesti lipu päeva 2004. aasta 4. juunil, sinimustvalge lipu pühitsemise 120. aastapäeval.