Kylauudis.ee

on kodanikualgatuse korras sündinud infoportaal, mis vahendab kodukandi uudiseid ja elulist infot inimeselt inimesele. Loe lähemalt!

ENFRDEESFILVVRO

Kaastööd ja kirjad
palume saata e-posti aadressil info@kylauudis.ee

Nädala mõte

"Pilk üle õla ja sammuga edasi."

Vaata nädala mõtete arhiivi!

Viimased uudised

Arhiiv

Sõbrad, toetajad

august 2019
E T K N R L P
« juuli    
 1234
567891011
12131415161718
19202122232425
262728293031  

Korteriühistud: kevad on hoovi korrastuseks õige aeg

Eesti Korteriühistute Liidu juhatuse liikme Urmas Mardi sõnul pööravad Eesti korteriühistud suurt tähelepanu mitte ainult elamu, vaid ka selle ümbruse korrashoiule. “Elamisväärseks muudab korterelamu mitte ainult eeskujulik remont siseruumides, vaid ka läbimõeldult kujundatud majaümbrus,” rõhutas Mardi.

“Mõnes omavalitsuses on hoovide korrastamiseks loodud ka toetused, mida korteriühistud aktiivselt kasutavad, ka on omavalitsused pakkunud abi prügikoristusel jms. Igal aastal võtavad korteriühistud järjest enusiastlikumalt osa ka “Teeme ära!” aktsioonist, tehes korda ka näiteks maja juures asuva metsatuka või pargi,” tõi Mardi näiteid. “Ühine tegutsemine seob ka majaelanikke ning ühiselt korda tehtud hoovi hoitakse hästi.”

Mardi sõnul soovivad ühistud ka hoovialasid uuendada. “Tahetakse koduõu muuta mängupaigaks lastele ja puhkekohaks täiskasvanuile. Järjest aktuaalsemaks muutub parkimiskohtade probleem, hoovi uuendamisel on see tihti üks käimatõmbav jõud.”

Mardi hinnangul oleks kõige parem parkimiskohad kaasomanike vahelise kokkuleppega kindlaks määrata ning notariaalselt kinnitada, vältimaks hilisemaid vaidlusi. “Kasutuskorra paikapanemisel tuleks lähtuda lahendusest, mis arvestaks võimalikult õiglaselt kõigi kaasomanike huve,” selgitas Mardi.

Korteriühistud: uus korteriomandi- ja korteriühistuseadus on liiga keeruline

Riigikogu võttis sel nädalal vastu uue korteriomandi- ja korteriühistuseaduse. Uus seadus jõustub alles 01.01.2018, kuid osa
muudatusi jõustuvad juba varem.

Eesti Korteriühistute Liidu juhatuse liige Urmas Mardi peab uut seadust siiski keeruliseks. „Kuna uus eelnõu mõjutab ligi miljonit kortermajades elavat inimest, peab see olema arusaadav ka inimesele, kel ei ole juriidilist haridust. Seega tuleb läbi viia ulatuslik teavitustöö, et uue seadusega kaasnevaid muudatusi tutvustada,“ sõnas Mardi.

Mardi sõnul on muidugi tervitatav, kui enamus korteriomandit käsitlevaid sätteid koondatakse ühte seadusse ja tagatakse nii selgus
korteriomandite valitsemises, seda enam, et uus seadus hõlmab praegu nii mitmes seaduses vastuoluliselt reguleeritud küsimusi kui ka
kohtupraktikas kujunenud seisukohti.

Uue seaduse kohasel pole korteriühistu põhikiri enam kohustuslik. Mardi avaldas aga kahetsust, et korteriühistute soovi muuta põhikiri kohustuslikuks, arvesse ei võetud. “EKÜL on jätkuvalt seisukohal, et korteriühistutele on põhikiri väga oluline. Põhikiri korteriühistutele aitab oluliselt leevendada omavahelisi suhteid ja on lihtsamalt loetav ning arusaadavam kui seadused paragrahvide rägastikus.” Jätka lugemist »

Lumi katustel: ohtliku koha tähistamine ühistut vastutusest ei vabasta

Eesti Korteriühistute Liit tuletab meelde, et soojem ilm ning lumesajule järgnenud sula võivad tekitada majade katustele rasked lumekamakad. Need aga ohustavad katusekonstruktsioone ja seavad alla sadades ohtu möödakäijate tervise, samuti võivad need kahjustada korteriomanike või nende külaliste autosid.

“Eile jõudsid meediasse pildid Tallinnas Mustamäel kortermaja katuselt alla sadanud lumekamakatest. Oli puhas õnn, et need ei tabanud inimesi ega lõhkunud sealsamas maja ees seisnud sõidukeid,” rääkis Eesti Korteriühistute Liidu juhatuse liige Urmas Mardi.

Katusekonstruktsioone võib märja lume korral ohustada juba lumekiht paksusega 0,3 meetrit, seega tuleb katus kindlasti üleliigsest lumest puhastada. Ohuala tuleb Mardi sõnul tähistada silmapaistvalt ja arusaadavalt. “Lindiga piiramine ei vabasta majaomanikku aga mingil juhul vastutusest, kui peaks juhtuma õnnetus,” toonitas Mardi. “Samuti ei pruugi kindlustus alati korvata autole tekitatud kahju.”

Eesti Korteriühistute Liit (EKÜL) asutati 17. aprillil 1996 Rakveres. Organisatsioon esindab ja kaitseb korteri- ja hooneühistute huve riiklikul ja kohalikul tasandil. Tänaseks kuulub Eesti Korteriühistute Liitu rohkem kui 1400 korteriühistut üle Eesti.

Ühistud ootavad lumekoristusel linna abi, mitte ähvardusi

Korteriühistutele teeb talviti enim muret kõnniteede korrashoid, kuna ühistud ei vastuta mitte ainult oma hoovi, vaid ka
kinnistuga piirnevate kõnniteede libeduse tõrje ja lumerookimise eest. Tallinna linnaametnikud manitsesid oma pressiteates kinnistuomanikke pealinnas lõpuks maha sadanud lund hoolsalt koristama, et mitte trahvi saada.

“Lumekoristus lisab ühistutele hulga kohustusi, mis rahaliselt jäävad korteriomanike kanda,” rääkis Eesti Korteriühistute Liidu (EKÜL)
juhatuse liige Urmas Mardi. “Tihtilugu näeb aga pilt kahjuks välja selline: korteriühistu kojamees saab suure vaevaga pika tänava puhtaks
roogitud, kui tuleb lumesahk ja loobib selle taas autoteelt tõstetud soppa täis.”

Mardi peab taolist olukorda, kus lumerookimine ja libedusetõrje kinnistuga piirnevatel kõnniteedel on jäetud pelgalt kinnistuomaniku
ülesandeks, ebaõiglaseks ning rõhutab, et kõnniteede puhastus võiks olla võrdselt linna ja ühistute kanda. “Seda toetasid ka mullu sügisel peetud korteriühistute suurfoorumil nii meie ühistute esindajad kui ka kohale tulnud IRL, RE ja SDE poliitikud,” kinnitas ta.

Ühistuid kimbutavad puuküürnikud

Pilt on illustreeriv. Korteriühistu Tehvandi. Foto: Monika Otrokova

Pilt on illustreeriv. Korteriühistu Tehvandi. Foto: Monika Otrokova

Eesti Korteriühistute Liidu juhatuse liikme ja õigusosakonna juhataja Urmas Mardi sõnul teevad puuküürnikud paljudele ühistutele tuska. “Lugu üürnikust Tallinnas, kes üüri ei maksa, majas omavolitseb ning ühiselu reeglitele vilistab, mida kirjeldasid hiljuti Äripäev ja Postimees, pole kindlasti erand. Selliseid üürnikke tuleb ette paljudes ühistutes üle Eesti,” rääkis ta.

Mardi tuletab aga meelde, et kui omanik üürib korteri välja ja üürnik osutub pahatahtlikuks, näiteks ei koli lepingu lõppemisel välja ning tekitab olukorra, kus majas elavad teised korteriomanikud ei pea võimalikuks tänu tema tegevusele elada, võivad naabrid nõuda korteri sundmüüki.

“Naabrid võivad korteri sundmüüki nõuda korteriomandiseaduse paragrahvi alusel, mis sätestab, et kui korteriomanik on korduvalt rikkunud teise korteriomaniku suhtes oma kohustusi ja kui korteriomanikud ei pea tema ühisusse kuulumist enam võimalikuks, võivad nad nõuda korteri võõrandamist,” hoiatas ta.

Jätka lugemist »

Korteriühistud: toetus majade renoveerimiseks on hädavajalik

Eesti Korteriühistute Liidu juhatuse liige Urmas Mardi sõnas kommentaariks eilsele uudisele valitsuse otsusse eelnõu kohta laenata
sihtasutusele KredEx täiendavalt 16 miljonit eurot korterelamute renoveerimise toetuseks, et taoline rahasüst on ühistutele
hädavajalik. “Ühistute huvi maju renoveerida on väga suur ja kevad on just renoveerimiste alustamise aeg. Oleks rumal see aeg mööda lasta lihtsalt seepärast, et uued eurorahad pole veel tulnud,” sõnas ta.

Soodsama laenuga kaasfinantseeritakse valdavalt CO2 kvoodi müügitehingutest eraldatavaid sihtotstarbelisi toetusi korterelamute
energiatõhususe parandamiseks.

Mardi sõnul on energiasääst tänase Euroopa üks kõige olulisemaid prioriteete ja oli ka hiljuti Tallinnas peetud Balti elamumajanduse
konverentsil väga teravalt luubi all. Delegaatide poolt vastu ka ühispöördumine Eesti valitsuse ja parlamendi poole, rõhutamaks riigi
toe olulisust korteriühistutele majade renoveerimisel. Konverentsile kogunenud ühistud tegid ettepaneku tagada korteriühistute toetusteks ettenähtud vahendite olemasolu perioodiks 2014 – 2020 kogusummas 200 miljonit eurot. Selle toetuse abil investeerivad ühistud oma majadesse 600 miljonit eurot ning renoveeritakse kompleksselt 2900 kortermaja, mis on ligikaudu 15% kõigist Eesti korterelamutest. Jätka lugemist »

Seadusandlus on üürivaidlustes ebamõistlikult omanikuvaenulik

Eesti korteriühistute liitEesti Korteriühistute Liidu õigusosakonna juhataja Urmas Mardi hinnangul on Eesti seadusandlus selgelt üürniku poolel ning olukorras, kus omanikul tuleb pärast üürilepingu lõppemist tegemist teha pahatahtliku üürnikuga, kes keeldub välja kolimast, jääb üle pöörduda vaid kohtusse – see aga läheb omanikule väga pikaks ja kulukaks.

“Üürnike-omanike vahelised vaidlused tuleb jagada selgelt kaheks - ühed on selgelt õigusvaidlused, kus pooltel on tekkinud vaidlusalused küsimused juba üürilepingu kehtivuse ajal ning sellised vaidlused lahendab kohus. Teine on vaidlusalune olukord, kus üürileping on juba lõppenud, kuid üürnik keeldub pahatahtlikult välja kolimast. Omanikul pole viimati kirjeldatud olukorras praegu muud võimalust, kui pöörduda kohtu poole – alles kohtulahendi alusel saab algatada väljatõstmisprotsessi. Kohtuveskid aga teadagi jahvatavad aeglaselt, kolmeastmeline kohtuprotsess võib kesta aastaid ning muidugi pahatahtlik üürnik selle aja jooksul ka mingeid kulusid ei kanna. Selleks, et aga üldse kohtusse pöörduda, peab omanik tasuma kõigepealt riigilõivu – näiteks korteriomandi, mille väärtus on 100 000 eurot, üle käiva vaidluse puhul on maksimaalne riigilõiv 1200 eurot. Kui lisada kõik muud kulud, on selge, et aastatepikkune kohtuvaidlus läheb omanikule väga kalliks maksma. Leian, et siin võiks küll olla mingisugune võimalus omanikul väljatõstmismenetluse alustamiseks kohe kohtutäituri poole pöörduda,” rääkis Mardi.

Eesti Korteriühistute Liit (EKÜL) asutati 17. aprillil 1996 Rakveres. Organisatsioon esindab ja kaitseb korteri- ja hooneühistute huve riiklikul ja kohalikul tasandil. Tänaseks kuulub Eesti Korteriühistute Liitu rohkem kui 1400 korteriühistut üle Eesti.

Töö kaotanu võib alustada uut karjääri korteriühistu juhina

Eesti korteriühistute liitEesti Korteriühistute Liit (EKÜL) jätkab Eesti Töötukassa partnerina koolitusteenuse pakkumist ka tänavu, võimaldades töö kaotanud või koondatud inimestele täiend- ja ümberõpet. Liidu koolitusjuhi Ave Uustali sõnul annab see töö kaotanud inimestele võimaluse tulla Eesti Korteriühistute Liidu poolt pakutavale koolitusele, mille eest tasub Töötukassa. “Meil on heameel tõdeda, et varasemalt on inimesed päris aktiivselt seda võimalust kasutanud ning nii mõnegi väga aktiivse ja eduka korteriühistu juhi on praegusesse ametisse toonud varasem töökaotus, mis lõi võimaluse uueks väljakutseks,” nentis ta.

Heaks näiteks siinkohal on 2012 parimaks ühistujuhiks valitud Jelena Mutonen, kellest kirjutab ka korteriühistute liidu ajakiri Elamu: kaheksa aastat tagasi koondamislaine järel töötuks jäänud naisest sai kodumaja, Kohtla-Järve KÜ Sinivoore 13 korteriühistu juht ning ta pühendas kogu jõu ja aja majale. Ära teha on suudetud palju: vahetatud püstikud, laenu võtmata tehtud täielik katuseremont, kaunilt kujundatud trepikojad. Ühistuliikmete küsimustele tuleb leida vastuseid ja inimeste jaoks aega võtta, kinnitas sõbralikult naeratav Jelena Mutonen, kes maja juhtimise kõrval on ka kohalikus omavalitsuses korteriühistuliikumise üks eestvedajaid. “Maja nõuab aega, teise töö kõrvalt oleks ühistu juhtimiseks seda raske leida,” nentis ta.

EKÜL koolitusjuhi Ave Uustali sõnul leiab huviline liidu pakutavast kindlasti sobiva koolituse. “Eesti Korteriühistute Liit on välja
töötanud “Korteriühistu juhi” tasemekoolituse, mille läbinu saab riiklikult tunnustatud diplomi ning annab töö kaotanud inimesele uue karjäärivõimaluse töötada kortermajade haldamise valdkonnas,” kõneles Uustal. “Kui ühistus on aktiivseid inimesi, kes ajutiselt
töötuks jäänud, saavad nad nüüd Töötukassa toel kujundada sellest ehk uue karjääri ühistu esimehena, samuti aidates ka teistel
korteriühistutel tegutseda,” lisas ta.

Jätka lugemist »

Korteriühistud: sulalumega jälgige katuseid ja kõnniteede olukorda

Ootamatult soojaks läinud talveilm toob ühistus ohtralt heakorratööd juurde – kõnniteedel on vee all jäine kiht, mis vajab libedusetõrjet, samuti tuleb jälgida katuste olukorda – raskeks muutunud sulalumi võib ohustada hoone konstruktsioone, hoiatas Eesti Korteriühistute Liidu juhatuse liige Andres Jaadla. “Inimestel kipub olema arusaam, et sulailmaga pole tarvis lund ära lükata, see sulab niigi – kuid kui katusele on kogunenud suurem hulk lund, sest pidevalt on ka juurde sadanud, muutub see sulamisel raskeks ning
katusekonstruktsioone võib märja lume korral ohustada juba lumekiht paksusega 0,3 meetrit,” rääkis Jaadla. Hoolega tuleks tema sõnul jälgida ka väiksemaid kõrvalhooneid, garaaže, samuti maja varikatuseid ja rõdusid.

Katustel lumetõrjetööde teostamise ajaks oleks Jaadla sõnul vajalik kaasata lisajõude, näiteks tööde ohupiirkonnas liiklejate
hoiatamiseks. Ohuala tuleb tähistada silmapaistvalt ja arusaadavalt. ”Lindiga piiramine ei vabasta majaomanikku vastutusest võimalike
õnnetuste ees ega katuse hooldamise kohustusest,” hoiatas Jaadla. Ka lumerookimine ja libedusetõrje kinnistuga piirnevatel kõnniteedel on jäetud pelgalt kinnistuomaniku ülesandeks, kuigi korteriühistud on seda Jaadla sõnul korduvalt esile tõstnud kui ebaõiglaselt mahukat kohustust, mis võiks olla kohaliku omavalitsusega jagatud või siis mingil moel ühistutele kompenseeritud. “Sulailmadega tuleb jälgida ka, et kõnniteed poleks libedad – veekihi all võib olla sulalumi jäässe läinud,” rääkis ta.

Eesti Korteriühistute Liit (EKÜL) asutati 17. aprillil 1996 Rakveres. Organisatsioon esindab ja kaitseb korteri- ja hooneühistute huve 
riiklikul ja kohalikul tasandil. Tänaseks kuulub Eesti Korteriühistute Liitu rohkem kui 1400 korteriühistut üle Eesti.

Korteriühistute liit: ühistu kohustus linna maalt lund rookida on ülekohtune

Lumine talv on toonud ühistutele lisamure – kuidas hoida korras nii kinnistu territoorium kui ka täita teeseadusest tulenevat nõuet hoida korras kinnistuga piirnevad kõnniteed. Eesti Korteriühistute Liidu õigusosakonna juhataja Urmas Mardi peab olukorda, kus lumerookimine ja libedusetõrje kinnistuga piirnevatel kõnniteedel on jäetud pelgalt kinnistuomaniku ülesandeks, ebaõiglaseks ning rõhutab, et kõnniteede puhastus võiks olla võrdselt linna ja ühistute kanda. “Või siis saaksid ühistud raske töö eest kompensatsiooni,” teeb ta ettepaneku. Korteriühistute heakskiitu on leidnud aga kohalike omavalitsuste aktsioonid, mille käigus jagatakse libedusetõrjeks ühistutele tasuta sõelmeid.

Lumekoristusele katusel ja jääpurikatele katuseräästas soovitab Mardi aga kinnistuomanikel erilist tähelepanu pöörata ning rõhutab, et katuselt tuleb üleliigne lumi ja purikad kindlasti eemaldada. “Lindiga piiramine ei vabasta majaomanikku vastutusest võimalike õnnetuste ees ega katuse hooldamise kohustusest. Katusekonstruktsioone võib märja lume korral ohustada juba lumekiht paksusega 0,3 meetrit,” hoiatas Mardi.

Eesti Korteriühistute Liit (EKÜL) asutati 17. aprillil 1996 Rakveres. Organisatsioon esindab ja kaitseb korteri- ja hooneühistute huve riiklikul ja kohalikul tasandil. Tänaseks kuulub Eesti Korteriühistute Liitu rohkem kui 1400 korteriühistut üle Eesti.