Kylauudis.ee

on kodanikualgatuse korras sündinud infoportaal, mis vahendab kodukandi uudiseid ja elulist infot inimeselt inimesele. Loe lähemalt!

ENFRDEESFILVVRO

Kaastööd ja kirjad
palume saata e-posti aadressil info@kylauudis.ee

Nädala mõte

"Pilk üle õla ja sammuga edasi."

Vaata nädala mõtete arhiivi!

Viimased uudised

Arhiiv

Sõbrad, toetajad

juuni 2019
E T K N R L P
« mai    
 12
3456789
10111213141516
17181920212223
24252627282930

Täna möödub Eesti Energia elektritootmise algusest 65 aastat

Balti elektrijaam oli maailma esimene suurevõimsuseline kõrgrõhuelektrijaam, mis põletas madala kvaliteediga ja suure tuhasisaldusega kütust. Tänaseks on musta tossuga korstnad ajalugu ja põlevkivielekter on tänu tehnoloogiate arenemisele ja mitmesugustele puhastusseadmetele puhtam kui kunagi varem.

Kohtla-Järve soojuselektrijaama valmimisega 1949. aastal sai Eestis alguse kaugkütte ajastu. Kohtla-Järve oli esimene kaugküttele üle läinud linn Eestis – soojuselektrijaam tootis sealsete ettevõtete ja elanike tarbeks auru ja kuuma vett.

“65 aastat tagasi alustasime elektri tootmist ühe katlaga, mille võimsus oli 12MW. Nüüdseks omab Eesti Energia 160 korda rohkem ehk ligi 2000MW elektri tootmise võimsusi, mis kindlustavad kogu Eesti energiajulgeoleku ja -sõltumatuse,” võrdles Eesti Energia juhatuse esimees Sandor Liive ettevõtte esimest sammu elektri tootmises tänapäevaga.

Kohtla-Järve elektrijaama käivitamine oli tööstusele ja kodutarbijate jaoks suure tähendusega. Sõjajärgsel ajal oli elektrienergia tootmisvõimsuste nappuse tõttu piiratud nii tööstusettevõtete kui koduklientide energiatarbimist. Kodudes oli tarbimise piiramiseks näiteks kindlaks määratud lubatud elektripirnide arv.

Oluliseks tegi Kohtla-Järve soojuselektrijaama rajamise seegi, et lisaks riigis valitseva energiadefitsiiti leevendamisele, oli see Eesti esimene teise maailmasõja järgselt projekteeritud ja ehitatud elektrijaam.

Kohtla-Järve soojuselektrijaamas võeti esmakordselt kasutusele ka tol ajal uudne põlevkivi tolmpõletustehnoloogia. Kuigi uue tehnoloogia rakendamine ei sujunud kergelt ja algusaastatel oli jaama töökindlus madal, sai tehnoloogia täiustamisel tehtud märkimisväärne töö jõudmaks töökindlate ja efektiivsete põlevkivikateldeni.

Kuigi tolmpõletustehnoloogiast ei ole tänaseni energeetikas täielikult loobutud, kasutavad viimsel kümnendil Eestisse rajatud energiaplokid kaasaegsemat ja efektiivsemat keevkihttehnoloogiat. Ka valmiv Auvere elektrijaam hakkab kasutama uue põlevkonna keevkihttehnoloogiat.

Eesti Energia kontserni kuulus Kohtla-Järve soojuselektrijaam 2010. aastani, mil Eesti Energia müüs selle Viru Keemia Grupile.

2014. aastal tähistab Eesti põlevkivienergeetika mitut olulist juubelit. Tänavu peab 75. juubelit Eesti Energia ning maailma suurimad põlevkivielektrijaamad – Balti ja Eesti elektrijaam tähistavad vastavalt 55. ja 45. juubelit. Sellel aastal tähistavad oma juubeleid ka Eesti Energia Tehnoloogiatööstuse testimiskeskus (50) ja Eesti Energia Kaevanduste logistikaettevõte (65).

Põlevkivienergeetika juubeliaastal pakub Eesti Energia erinevaid võimalusi energeetika ajaloo ja tänapäevaga tutvumiseks. Eesti Energia teeb juubeliaastal huvilistele lahti ettevõtete uksed ning aasta üheks olulisemaks sündmuseks on täieliku renoveerimise läbinud ja uue ekspositsiooniga Energia avastuskekse avamine eeloleval suvel.

Pikemalt Kohtla-Järve soojuselektrijaama ajaloost saab lugeda Eesti Energia blogist!

 

Reaalajas mõõdetakse elektritarbimist igas kümnendas kodus

Eesti Energia e-teeninduses täidetud 11 000 energiaprofiilist selgub, et reaalajas jälgitakse elektritarbimist mõne mõõteseadmega üksnes 11% ehk ligi igas kümnendas kodus. Tõsi, kahe viimase aasta jooksul on selliste kodude hulk paari protsendi võrra kasvanud, kuid sellegi poolest on eestimaalaste teadlikkus ja huvi nutikate mõõteseadmete vastu veel madal.

“Energiasäästu puhul kehtib lihtne põhimõte – pole võimalik juhtida kulu, mida ei mõõdeta. Näiteks pistikupesa arvestit kasutades võib majapidamise elektritarbimist vähendada kuni 20%, sest see seade aitab välja selgitada, kus ja millal elektrit peamiselt tarbitakse. Seda teades, saab perekond otsustada, milliseid käitumisharjumusi on nad valmis muutma, et rohkem elektrit kokku hoida,” sõnas Eesti Energia energiasäästu valdkonna projektijuht Teet Kerem.

Eesti Energia energiasäästu valdkonna projektijuht soovitab energiasäästu huvilistel esimesena tutvuda just pistikupesa arvestitega. Nende hinnad algavad 10 eurost. Pistikupesa arvesti abil saab välja selgitada, millised koduseadmed tarbivad enim elektrit. Pistikupesaarvesti ühendatakse pistikupesa ja koduseadme vahele. Arvesti LCD-tabloo kuvab juba tarbitud elektri kogust ja hetkevõimsust. Kallima hinnaklassi arvestid võimaldavad sisestada ka elektri hinna, et näha koduseadme jooksvat kulu ka rahas. Kerem soovitab tähelepanu pöörata just seadmetele, mis on ühendatud vooluvõrku, kuid mida igapäevaselt ei kasutata. Nii võib saab teada, kui palju elektrit tarbivad erinevad koduseadmed ooterežiimil töötades.

Lisaks tasuks majapidamisse soetada ka vähemalt üks lülitiga pikendusjuhe, et mugavamalt ooterežiimi elektrikulu vähendada. Lülitiga pikendusjuhet või kaugjuhitavat pistiklülitit saab kasutada energiasäästu seadmena, sest selle abil saab hõlpsalt välja lülitada seadmed, mis parajasti on töös või ooterežiimis. Keremi sõnul on lülitiga pikendusjuhe mugav lahendus seadmete juures, mida pole otseselt tarvis ööpäevaringselt vooluvõrgus hoida nagu näiteks telekad, muusikakeskused, digiboksid. Enne tuleks aga veenduda, et voolu väljalülitamine digiboksi ja teleka seadustust paigast ei nihutaks. Poodidest leiab ka ooterežiimi tuvastusseadmed, mis ühendatakse seinakontakti, tunnevad ise ooterežiimi ära ning lülitavad sel juhul seadme ise täielikult välja.

Veel nimetab Kerem kasuliku seadmena elektrikulu monitori, millega saab analüüsida osa või kogu majapidamise elektrienergia tarbimist. Kodust lahkudes või magama minnes, on sellelt mugav kontrollida, kas elektriseadmed on asjatult töösse või ooterežiimile jäänud. Elektrikulumonitor koosneb elektrikappi paigaldatud sensorist ja saatjast ning mõõtmistulemusi kuvavast monitorist, mis on sageli juhtmevaba hõlpsaks tuppa paigaldamiseks. Paljud seadmed ühilduvad arvutiga, kus saab eritarkvara kasutades täpsema ülevaate kodu energiatarbest.

Rohkem infot energiasäästu seadmetest ja ostukohtadest leiab veebilehelt!

 

Eesti Energia bürood on nädalavahetusel kauem avatud

                                                                                                                      

Eesti Energia klienditelefonil ja büroodes saab elektrilepinguid sõlmida ka eesoleval nädalavahetusel, kuid ettevõte muudab tavapärast töögraafikut.

Ühtlasi kutsub Eesti Energia kliente üles võimalusel eelistama elektrilepingu sõlmimisel e-teenindust, mis on turvaline ja mugav kanal ning kus puuduvad ooteajad.

Eesti Energia klienditelefoni tööajad

  • 8. ja 9. detsembril on meie klienditelefon 1545 avatud kell 10-18,
  • 10. detsembril teenindame kliente tavapärasel tööajal kell 8-19.

Eesti Energia teenindusbüroode tööajad

  •  8. detsembril on kõik Eesti Energia klienditeenindusbürood üle Eesti avatud kell 10 – 16, Lõunakeskuse klienditeenindusbüroo avatud kell 10 – 18,
  • 9. detsembril on kõik klienditeenindusbürood üle Eesti avatud kell 11 – 15,
  • 10. detsembril töötavad meie bürood tavapärastel tööaegadel, mille kohta leiab infot siit: https://www.energia.ee/et/kontaktid.

Eesti Energia praegused kliendid saavad meiega sõlmida elektrilepinguid aasta lõpuni ja kõik need lepingud hakkavad kehtima 1. jaanuarist. Kliendid, kes ei osta täna elektrit Eesti Energialt, kuid soovivad seda juba 1. jaanuarist teha, peavad lepingu sõlmima 10. detsembriks.

Tänasest saab Eesti Energiaga sõlmida avatud turu elektrilepinguid

Tänasest on igal elektrikliendil võimalik sõlmida Eesti Energiaga avatud turu elektrileping. Eesti Energia pakub klientidele kolme elektripaketti, mis kannavad nimesid Kindel, Kombineeritud ja Muutuv. Elektrilepingu sõlmimisel soovitab ettevõte eelistada e-teenindust.

Eesti Energia juhatuse liige Margus Rink sõnas, et nii uute pakettide väljatöötamisel kui e-teeninduse arendamisel peeti silmas seda, et eestimaalased ostavad elektrit avatud turult esmakordselt. „Läbiv märksõna, millest pakettide koostamisel lähtusime, oli lihtsus. Oleme lähtunud oma senisest avatud turu kogemusest kolmes Balti riigis, samuti tutvunud Põhjamaade elektritarbijate eelistustega, kus enamasti sõlmitakse aastaseid kokkulepitud hinnaga lepinguid,“ sõnas Rink.
„Arvestades eestimaalaste internetilembust, panustame enim just elektrilepingute sõlmimisele e-teeninduses, kus suudame nüüdsest üheaegselt teenindada pea kaks korda rohkem kliente kui varem. Usume, et meie e-teenindus on lihtsaim viis elektrilepingu sõlmimiseks,“ rääkis Rink ligi poolteist aastat väldanud põhjalikest ettevalmistustöödest. Jätka lugemist »

Eestimaalased eelistaksid kodumaist autokütust

TNS Emori poolt läbiviidud uuringust ilmneb, et 65% eestimaalastest eelistaks Eestis kohalikust toorainest toodetud autokütust. Valdav osa, ehk 84% uuringus osalenud inimestest peab kodumaise põlevkivitööstuse arendamist majanduslikel põhjustel vajalikuks. Sama hulk vastajaid väljendas toetust seisukohale, et Eesti Energia peaks ka teistes riikides põlevkiviprojekte arendades Eestile raha teenima. Veel aasta tagasi oli see näitaja vaid 76%.

Eesti Energia Õlitööstuse juhatuse esimehe Igor Kondi sõnul näitab uuring, et toetus põlevkivist vedelkütuste tootmisele kasvab käsikäes teadlikkuse
paranemisega. „Eesti Energia on põlevkivist vedelkütuste tootmisel Eestis läbimas murrangulisi arenguid, sügisel peaks tulema esimene õli meie uue
põlvkonna tehnoloogial töötavast Enefit280 õlitehasest ning tulevikus saab põlevkivist toota ka sõiduautole sobilikku mootorikütust. Esimesed diisli
kvaliteeti kinnitavad katsed on tehtud,” kommenteeris proovisõitude tulemusi Igor Kond.

Sarnaselt põlevkivienergeetikale laiemalt, on ka toetus põlevkivist vedelkütuse tootmisele seda suurem, mida parem on vastajate teadlikkus tehtavatest investeeringutest. Teadlike vastajate seast 73% vastasid, et toetavad põlevkivist vedelkütuste tootmise edasist arendamist ja laiendamist.

Täna toodab Eesti Energia vedelkütuseid kahes Enefit140 tootmisplokis, mille aastane tootmismaht jääb miljoni barreli juurde. Esimene uus Enefit280 õlitehas, mille kuumkäivitus käib, kahekordistab toodangumahu. 2016. aastaks on Eesti Energial plaanis rajada veel kaks täiendavat Enefit280 õlitehast ja järeltöötlustehas, mis koos tänaste tootmisvõimsustega kataks mahult kogu Eesti vedelkütuste vajaduse ning võimaldab toota ka autokütuseks sobilikku kõrgekvaliteedilist diislit. Eesti Energia Õlitööstus annab täna Ida-Virumaal tööd enam kui kolmesajale inimesele, tootmise laiendamine tõstaks töökohtade arvu pooletuhandeni.

Eesti Energia poolt tellitud ja juunis valminud TNS Emori uuringus osales juhuvalikuga 1000 inimest vanuses 15-74 aastat.

Eesti Energia e-teenindus muudeti mobiilisõbralikumaks

Eesti Energia avas eile mobiiltelefonidele sobivaks kohandatud e-teeninduse. Lisaks elektriarvesti näitude teatamisele saab e-teeninduses mobiiliga vaadata arvete seisu, leida infot Eesti Energia klienditeeninduste kohta ja lugeda värskemaid ettevõtte uudiseid.

Eesti Energia e-teenindusest on sel aastal saanud eelistatuim suhtluskanal ettevõtte klientide seas. „Meie e-teeninduse viimaste kuude statistika on muljetavaldav. Ainuüksi septembri lõpus alanud näiduperioodil võtsime Eesti Energia e-teeninduses klientidelt mõne päevaga vastu 170 000 elektriarvesti näitu. Usume, et uuendused nagu mobiilidele kohandatud veeb, kliendi personaalne energiaprofiil, energiasäästu soovitused ning lähiajal lisanduv lepingute sõlmimine tõstavad e-teeninduse populaarsus veelgi,“ kinnitas Eesti Energia juhatuse liige Margus Rink.

Mobiiliga saab Eesti Energia e-teeninduses teatada kuni kolme tarbimiskoha näidud. Pärast elektriarvesti näitude sisestamist, annab e-teenindus ka kohe tagasisidet selle kohta, kas teatatud näit on korrektne.

Et mobiiliga e-teenindust kasutada, tuleb mobiilitelefoni veebilehitsejaga minna aadressile m.energia.ee või www.energia.ee. Aadressi www.energia.ee puhul tunneb e-teenindus ise ära, et klient soovib sisse logida mobiiliga ja kuvab talle mobiilidele kohandatud versiooni.

Mobiiltelefonide jaoks kohandatud e-teenindusse saab sisse logida isikukoodi ja elektriarve viitenumbrit või mobiil-id kasutades.