eelarve

Uuring: 72 protsenti inimestest kavandab oma eelarvet ühe kuu kaupa

Norstati poolt läbiviidud uuringu kohaselt planeerib 72 protsenti inimestest oma eelarvet ühe kuu kaupa, pikemalt planeerivad oma väljaminekuid vaid 19 protsenti elanikest.

[pullquote]Hoolimata tugevast majanduskeskkonnast ja pikalt kasvanud palkadest, ei suuda või ei taha eestimaalased siiski raha kõrvale panna.[/pullquote]Kvartali kaupa planeerib oma väljaminekuid 11 ja poolaasta kaupa kaheksa protsenti elanikest. Pisut üle kahe kolmandiku meestest peab kuueelarvet ja vaid seitsmendik kvartalieelarvet. Naistest tervelt 80 protsenti hoiab silma peal kuistel väljaminekutel ning vaid viis protsenti kvartaalsetel kulutustel.

„Kuine eelarve planeerimine on kõige tõhusam viis kuidas hoida oma sissetulekutel ja väljaminekutel silma peal, kuid pika plaani puudumine võib jätta inimese ootamatult hätta. Olgu selleks suuremate kulutuste jaoks varude kogumine või ootamatud väljaminekud – kui sul pikka plaani pole, siis võid end kiiresti avastada rahalistes raskustes,“ kommenteeris uuringu tellinud Raha24 kaubamärgiga laenu pakkuva ettevõtte BB Finance OÜ juhatuse liige Urmo Kokmann.

Loe edasi: Uuring: 72 protsenti inimestest kavandab oma eelarvet ühe kuu kaupa

Täna proovitakse Eestis esmakordselt kaasava vallaeelarve koostamist

Täna proovib vabaühenduste liidu EMSL kevadkoolis sadakond Eesti linnade-valdade ja vabaühenduste esindajat, kuidas koostada omavalitsuse eelarvet, andes sellest ühe osa üle otsustamise kohalike elanike kätesse. Kevadkool peetakse Harjumaal, Laitse Graniitvillas kella 11-17.30.

Kaasava eelarve koostamine innustab linna või valla elanikke välja tooma, arutama ja tähtsuse järjekorda seadma kohalikke vajadusi ning annab neile õiguse vahetult otsustada maksudest laekuva raha kasutamise üle. 1980. aastate lõpus Brasiilias alguse saanud lähenemine on tänaseks kasutusel ka USA-s, Kanadas, Suurbritannias, Saksamaal, Prantsusmaal ja mujal, kokku rohkem kui 1200 omavalitsuses.

Maailmapank toob kaasavate eelarvete positiivse tulemusena välja suuremad investeeringud vaesematesse piirkondadesse ning tervishoidu ja haridusse. Samuti on märgitud selle tulemusel kodanikuaktiivsuse kasvu ka teistes küsimustes, tugevamat kogukonnatunnet ning kodanike ja avaliku võimu lähenemist.

EMSLi kevadkoolis tutvustab teiste riikide kogemusi kaasava eelarve rakendamisel Suurbritannia võrgustiku Big Society alaprojekti Your Loval Budget juht Oliver Henman. Seejärel proovitakse kaasava eelarve koostamine Eesti tingimustes läbi ühe hüpoteetilise 1500 elanikuga valla näitel. Simulatsioonis harjutatakse, kuidas esitleda eelarveprojekti rahvale arusaadavalt, korraldada arutelusid erinevate toetusvajaduste üle, jõuda otsusele ning anda osalejatele tagasisidet.

Võru linn võttis vastu lisaeelarve

Eilsel Võru linnavolikogu istungil muudeti linna 2010. aasta eelarvet ja võeti vastu lisaeelarve suuruses 1 828 983 krooni, teatas Võru linnavalitsuse avalike suhete spetsialist Marianne Mett.

862 000 krooni lisaeelarvest moodustab riigieelarvest eraldatud toimetulekutoetus ning 681 000 krooni loodusainete, matemaatika ja tehnoloogia ainevaldkondade füüsilise õpikeskkonna parandamise toetus. Lisaeelarvega tehti ümberpaigutused Võru linna põhikooli õpilaste tasuta koolitoidu kindlustamiseks teisel poolaastal.

Linnavalitsuse rahandusosakonna juhataja Kerstin Tammjärv andis volikogu istungil ülevaate Võru linna 2010. aasta eelarve täitmisest seisuga 30. september 2010. Proportsionaalne eelarve täitumine on 75 protsenti, tulude eelarve on täidetud 72,7 protsenti ning kulude eelarve 69,9 protsenti.

Ülekulu on tekkinud tänavavalgustuse eelarves, kuna Võru linnas on valgustatud tänavate arv suurenenud.

Lisaeelarve vastuvõtmisega kujunes Võru linna eelarve mahuks 224,5 miljonit krooni.