Kylauudis.ee

on kodanikualgatuse korras sündinud infoportaal, mis vahendab kodukandi uudiseid ja elulist infot inimeselt inimesele. Loe lähemalt!

ENFRDEESFILVVRO

Kaastööd ja kirjad
palume saata e-posti aadressil info@kylauudis.ee

Nädala mõte

"Pilk üle õla ja sammuga edasi."

Vaata nädala mõtete arhiivi!

Viimased uudised

Arhiiv

Sõbrad, toetajad

november 2019
E T K N R L P
« okt    
 123
45678910
11121314151617
18192021222324
252627282930  

Sadalas tähistatakse Vilde 150. sünniaastapäeva ja emakeele päeva

vilde lõigatudTorma vallas Sadalas tähistakse Edard Vilde 150. sünniaastapäeva koos emakeele päevaga. Laupäeva, 14. märtsi õhtul mängib Sadala Külade teater Jõgevamaal Torma vallas Sadala rahvamajas Eduard Vilde proosapalade dramatiseeringuid . Kirjaniku 150. sünniaastapäevale pühendatud kultuurisündmusega tähistakse ühtlasi ka emakeelepäeva.

Sadala Külade teatri lavastaja ja dramaturg Valdi Reinas märkis, et idee Eduard Vilde loomingu repertuaari võtmiseks tekkis möödunud aasta sügisel “Mõtlesin uue hooaja mängukavale. Siis meenus Eduard Vilde 150 sünniaastapäev, seejärel lugesin läbi juba kõik tema teosed. Pikemad näitemängud seekord eriti ei ahvatlenud. Kui aga tema proosaloomingut lugesin otsustasin ise Vilde juttude põhjal dramatiseerida.”

Reinas valis proosapalad kogumikust “Ärapõletatud peigmehed ja vigased pruudid. Kõik teosed küll erinevad, aga kõikide teemaks on siiski erinevad suhted meeste ja naiste vahel. Teosteks, mida mängime, on “Vigased pruudid”, “Kuida unenäod täide lähevad”, “Klamanni­proua kosilased” ning “Pill pinu taga, toru toa taga.”

Sadala Külade teatris on klassikute loomingut etendamisel mõnigi kaasaegne nüanss juurde pandud. Nii olid näiteks Oskar Lutsu “Kapsapeas” kasutusel mobiiltelefonid ja tahvelarvutid. “Vilde puhul lähenesin siiski võimalikult Vilde tekstide põhiselt, seekord tänapäevaseid lisasid ei kasutanud,” ütles Valdi Reinas, kes on pälvinud tunnustuse Jõgevamaa Aasta Kodanik 2014. Tunnustuse üheks põhjuseks sai harrastusteatri edendamine Sadalas.

Eduard Vilde sünniaastapäevale pühendatud näitemängus teeb kaasa kogu Sadala Külade teatri neljateistkümne liikmeline trupp.

“Et Vilde loomingus kõlab ka kaunis ja samas “mahlakas” eesti keel ja meie harrastusnäitlejad on ühtlasi keele hoidjad ja arendajad tähistame kultuursündmusega ka emakeele päeva,” lausus Sadala Külade Seltsi juhatuse esimees ning harrastusnäitleja Pille Tutt, kes on ka Jõgevamaa rahvakultuurispetsialist.

Jaan Lukas

Tänavuse Vilde kirjandusauhinna pälvis Indrek Hargla

Eile kell 14 kogunenud komisjon otsustas anda 2012. aasta Eduard Vilde nimelise kirjandusauhinna Indrek Hargla raamatule “Apteeker Melchior ja timuka tütar”. Selle kriminaalromaani sündmustiku keskmes on kaks keskaegset tallinlannat – nooruke timuka tütar Wibeke Bose ja kaupmeheproua Else Werdynchusen.

Ka Eduard Vilde tuli kirjandusse 1880. aastal põnevusjuttude ja naljalugude menuka ning erakordselt viljaka autorina (“Musta mantliga mees”, 1886, “Kuhu päike ei paista”, 1888; “Kõtistamise kõrred”, 1888).

Vastavalt auhinna statuudile määratakse kirjandusauhind aasta parimale Eduard Vilde traditsioone järgivale kirjanduslikule teosele.

Lugeja saab raamatut lugedes teada, et mõlemad tallinlannad on linnarahva seas pisut tõrjutud. Üks seepärast, et tema isa on timukas ning teine seepärast, on võõramaalane ja valitseb oma majapidamist võimukamalt kui Tallinna prouadel kombeks.

Neid kahte tegelast seob aga üks mõistatuslik noormees Steffen, keda on tahetud tappa ja kes on kaotanud oma mälu. Ta ei mäleta oma vanemaid, nime ega põhjust, miks ta Tallinnasse tuli. Ega ka seda, mis on tema raevuka vaenlase nimi, kes teda halastamatult jahib. Melchior käib aga visalt nähtamatu mõrtsuka jälgedel…

Eduard Vilde nimelisele kirjandusauhinnale oli tänavu kuus kandidaati: Nasta Pino “Seal, kus rukkiväli…”; Lehte Hainsalu ”Vastamata kõne”; Olle Lauli “Kodutus”; Indrek Hargla “Apteeker Melchior ja timuka tütar”; Andrei Hvostov “Sillamäe passioon” ja Kristiina Ehin “Viimane monogaamlane”.

Eduard Vilde nimeline kirjandusauhind asutati Pajustis E.Vilde nim kolhoosi kirjandusklubi initsiatiivil 1965. aastal, kui tähistati kirjaniku 100. sünniaastapäeva. Auhinna väljaandmist jätkas Vinni Valla Kultuurikapital ning 1999. aastast Vinni Vallavalitsus.

Autasu antakse laureaadile üle pidulikul kirjanduspäeval või -õhtul. Käesoleval aastal on preemia suuruseks 640 eurot ehk 10 000 krooni. Samuti pannakse laureaadi foto laureaate tutvustavasse albumisse, auhinnatud teos autori pühendusega jääb laureaatide raamatukogusse asukohaga Vinni-Pajusti raamatukogus.