Kylauudis.ee

on kodanikualgatuse korras sündinud infoportaal, mis vahendab kodukandi uudiseid ja elulist infot inimeselt inimesele. Loe lähemalt!

ENFRDEESFILVVRO

Kaastööd ja kirjad
palume saata e-posti aadressil info@kylauudis.ee

Nädala mõte

"Pilk üle õla ja sammuga edasi."

Vaata nädala mõtete arhiivi!

Viimased uudised

Arhiiv

Sõbrad, toetajad

september 2019
E T K N R L P
« aug    
 1
2345678
9101112131415
16171819202122
23242526272829
30  

Veerandtuhandest eesti kirjandusklassika teosest said e-raamatud

Kultuuriministeeriumi toetusprogrammi “Eesti kirjandus” tulemusel saab nüüd digitaalarhiivist DIGAR nutiseadmesõbralikus EPUB-vormingus vabalt alla laadida 250 klassika- ja koolikirjanduse teost.

Sel aastal lisandus Eesti Rahvusraamatukogu, Eesti Kirjandusmuuseumi ja Digira OÜ koostöös 87 e-raamatut 35 kirjanikult. Kättesaadavaks said näiteks Betti Alveri “Lugu valgest varesest”, Karl Ristikivi “Hingede öö”, A. H. Tammsaare romaanisari “Tõde ja õigus”, Friedebert Tuglase “Väike Illimar”, Marie Underi “Sonetid”, Eduard Vilde “Mahtra sõda” jpt. olulised teosed.

Varem on sama programmi raames ilmunud e-raamatud Eduard Bornhöhe, August Kitzbergi, Lydia Koidula, F.R. Kreutzwaldi, Jüri Parijõe jt. teostest. Neist enim on e-raamatuna loetud järgmisi: “Kuningal on külm: näidend 3 vaatuses” (2 180 korda), “Libahunt” (1 753), “Eesti rahva ennemuistsed jutud” (1 574), “Mäeküla piimamees” (1033), “Elu ja armastus” (965), “Vigased pruudid” (960), “Prohvet Maltsvet” (705), “Tark mees taskus” (700), “Eesti muistsed jumalad ja vägimehed” (675), “Julge rehepapp” (600).

Avaldatud tasuta e-raamatuid on sellel aastal lugemiseks alla laaditud juba kokku 65 000 korda. Kättesaadavaks tehtud raamatute valikul arvestati riikliku õppekava soovituslikku kirjandust ning lähtuti enamasti autoriõiguse kaitse alt vabadest teostest.

Jätka lugemist »

Riik tahab e-Eesti arendamise anda kodanikele

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi  käivitanud mitu avaliku sektori andmete kättesaadavust edendavat projekti: 2012. aasta kevadel avatakse Eesti avaandmete portaal, 2014. aastaks aga muuta enamus riigi andmetest reaalajas «pilves» kättesaadavaks ja taaskasutatavaks. Kodanikele tähendab see ennekõike, et erasektor ja entusiastid saavad riigi infobaaside külge luua uusi teenuseid.

Andrus Aaslaid, kes majandusministeeriumis kõnealuseid projekte veab, ütles, et avaandmete portaali ehitamine juba käib ning 2012. aasta esimestel kuudel peaks ühtne infovärav aadressil opendata.riik.ee töötama.

«Portaalist saab riigi avatud andmete keskpunkt, kuhu koguneb info selle kohta, milliseid andmeid meil üldse on, mida ja kuidas avame ning milliseid teenuseid nende abil on loodud,» selgitas Aaslaid.

Aaslaiu sõnutsi tahetakse viia andmete kättesaadavus täiesti uuele tasemele, kus riik ei paku allalaadimiseks mitte üksnes andmekogumeid, vaid pakub andmeid ka teenusena. Selleks tuleb kõik riigi avaandmed viia «pilve», kust huvilistel on võimalik neid nii endile alla laadida kui ka nende andmete külge sealsamas pilves lihtsate vahenditega oma teenuseid ehitada. «Selline lähenemine võimaldab arendajatel uusi teenuseid luua minimaalsete alginvesteeringutega,» lausus ta.

Aaslaiu sõnul on projektil veel üks ambitsioonikas eesmärk – riik soovib e-riigi ehitamisse kaasata senisest enam kodanikke ja kommuune/kogukondi. «Sisuliselt räägime me siin täiesti uue riigihalduse mudeli tekkest,» kinnitas ta. Riik ei jaksa ega peagi tema sõnul looma kõikvõimalikke mugavusteenuseid, vaid tegelema avaliku teenuse pakkumisega. «Avaandmete projektiga anname me tükikese riiki kodanikele tagasi, et nad saaksid muuta seda nii nagu see neile mugav ja otstarbekas tundub. Kuigi huvilistel on võimalik ka praegu saada riigi andmeid tasuta ja nende peale oma teenuseid ehitada, on see praktikas siiski keeruline. Loodame samm-sammult erinevate asutuste infot pilve tõstes jõuda 2014. aasta lõpuks olukorrani, kus valdav osa riigi andmemahust on igale IT-huvilisele kergesti kättesaadav, töödeldav ja taasesitatav,» märkis Aaslaid. Ta lisas, et suurim kasu kogu portaalist võiks väljenduda sadade uute ja kasulike teenuste loomises eraettevõtjate ja ka tavakodanike poolt.