Kylauudis.ee

on kodanikualgatuse korras sündinud infoportaal, mis vahendab kodukandi uudiseid ja elulist infot inimeselt inimesele. Loe lähemalt!

ENFRDEESFILVVRO

Kaastööd ja kirjad
palume saata e-posti aadressil info@kylauudis.ee

Nädala mõte

"Pilk üle õla ja sammuga edasi."

Vaata nädala mõtete arhiivi!

Viimased uudised

Arhiiv

Sõbrad, toetajad

oktoober 2019
E T K N R L P
« sept    
 123456
78910111213
14151617181920
21222324252627
28293031  

EKO: Keskkonnatasude järsk alandmine ei lahenda sotsiaal-majanduslikke probleeme ja on vastuolus seadustega

t2_2009-05-23_-_keskkonnaameti_matk_76Eesti keskkonnaühenduste koda (EKO) on veendumusel, et keskkonnatasude järsk alandmine ei lahenda sotsiaal-majanduslikke probleeme ja on vastuolus seadustega.

Keskkonnaministeerium on ettevalmistanud keskkonnatasude seaduse muutmise seaduse eelnõu, mis tugineb vabariigi valitsuse otsusele langetada põlevkivi kaevandamisõiguse tasu määra ning muude keskkonnatasude määrasid, arvestusliku kogumõjuga 40 miljonit eurot. EKO ei kiida eelnõuga plaanitavat heaks ning kutsub üles valitsust ja Riigikogu seaduse eelnõu tagasi lükkama.

Põlevkivitööstus on Eesti kõige saastavam majandusharu, moodustades 70-90% erinevatest saaste valdkondadest. Samal ajal ei ole selle majandusharu panus Eesti SKT-sse suurem kui 4%. Keskkonnaühendused leiavad, et ei ole majanduslikult põhjendatud nii suures määras toetuse maksmine selle valdkonna ettevõtetele.

„Ka riigikontrolör on rõhutanud, et isegi praeguste nafta maailmaturu hindade juures toetavad nii Euroopa Liit kui ka OECD saaste-, energia- ja ressursikasutamise puhul hoopis maksude suurendamist,” ütles Eestimaa Looduse Fondi juhatuse esimees Silvia Lotman. „Valitsuse plaanitav samm on meie looduse suhtes täiesti ebaeetiline ja absurdne.”

Jätka lugemist »

Eesti külakogukondade pöördumine Eesti riigijuhtide ja avalikkuse poole

kodukantTänasel päeval seisab meie rahvas, keel ja kultuur silmitsi muutustega, mille mahu ja iseloomu kohta pole meil võtta võrreldavat kogemust. Paratamatult mõjutab meie heaolu ja tulevikuväljavaateid tänu üleilmastumisele ka see, mis toimub teistes maailma otsades. Me oleme silmitsi ebaturvalise majandusolukorraga, rahvasterännu mõõtmeid omandava migratsiooniga ja samal ajal oma rahva väljarändamisega. Eesti ühiskond ja riik on selgesti tasakaalust väljas ja seda määral, mis on muutumas julgeolekuohuks meile endile ja meie laste tulevikule.

Suurim julgeolekuoht ei tule piiri tagant – see tuleb meie endi inimeste seest. Eesti riigi võimukandjate tegude ja tegematajätmiste mustri tulemusteks on kasvav õpitud abitus, käegalöömismeeleolud ja heitumine – ka meie, maainimeste, hulgas. Olukorda ei tee paremaks ka tervete piirkondade ääremaastumine, heatasemelise hariduse kättesaadavuse vähenemine ja maaelu selgelt kallim hind samaväärse elutaseme saavutamiseks võrreldes linnadega. Ebaõiglus- ja abitustunne ei tõsta inimeste valmisolekut kaitsta oma õigusi, kodu ega lõpuks ka riiki.

Selge vajadus midagi mõistlikku ette võtta on jõudnud ka ühiskonna võimulatvade tasandile: sellest annab märku riigireformi kavandamine. Kodukandiliikumist ja kohalikku elu käigus hoidev rahvas üle Eesti on valmis riigile selle juures appi tulema nii kaasa mõtlemise kui ka tegutsemisega, kuivõrd leppimine riigiteenuseid tarbiva kliendi asendiga oma riigi suhtes pole ei väärikas ega mõistlik mõte.

Mõistlikud mõtted, milleni me maapäeval ühiselt oleme jõudnud, on järgmised:

Seadusandlus peab looma erisused, mis arvestavad tööhõive ja ettevõtluse arendamisel piirkondliku eripäraga nii toetus- kui maksupoliitika rakendamisel. Kõikide piirkondade ühe mõõduga kohtlemine kallutab arengu tihedama asustusega linnade kasuks ning võimendab maapiirkondade ääremaastumist.

Jätka lugemist »

Külaliikumine tegi avaliku pöördumise

Eesti Külaliikumine Kodukant tegi  X Maapäeval avaliku pöördumise seoses Maaelu arengukava 2014-2020 eelnõuga. 

Külaliikumise hinnangul ei edenda kavandatavad meetmed maapiirkondade ettevõtlust ja ettevõtlikkust piisavalt ja ei aita kaasa  töökohtade loomisele.  MAK meetmetes on kõrvale jäetud alustava mittepõllumajandusliku ettevõtluse toetamine.

Samuti ei nõustuta eelnõus kajastuvate suurte põllumajandusettevõtete huvide ebaproportsionaalse esindatusega. Vaatamata erinevate huvigruppide korduvatele pöördumistele ja ettepanekutele Põllumajandusministeeriumile, ei ole MAK-s esindatud väikeste ja alternatiivsete ettevõte huvidega, mis aitaks luua töökohti, tagamaks linnalistesse piirkondadesse väljarände peatumist.

“Külameetme väljajäämine arengukavast on tagasilöök maaelu  terviklikule  arengule. Seega on  külade  ootused   just suunatud  LEADER programmile.  Tagamaks  kohaliku algatuse hoidmist, on äärmiselt oluline LEADER meetme vahendite kiirelt kasutusse rakendamine ja valdkondade laiendamine. See on ainuke regionaalset mõõdet hõlmav toetusmeede ja meede, mis baseerub kolme sektori vahelisel koostööl. LEADER programm on ainuke võimalus toetada alustavat uut mikroettevõtlust maapiirkonnas, seadmata sellele ülikiire kasvu ja suure ekspordi potentsiaali nõudeid.” kirjutatakse pöördumises.

Liikumine Kodukant märgib, et maaelu ei põhine üksnes põllumajandusel ja suurtootmisel vaid ka seda toetaval mittepõllumajanduslikul  väikeettevõtlusel ja kogukondlikul ühistegevusel. Meie  kõigi ühine eesmärk on tugevdada ja mitmekesistada maamajandust ning aidata kaasa maapiirkondade tasakaalustatud arengule.

Avalik pöördumine Käsmu meremuuseumi sõprade poole

Sellel suvel saab Käsmu meremuuseum 20aastaseks. Selle aja jooksul olen siin Eesti rahva maadel ellu viinud oma nägemuse meie merekultuuri tutvustavast muuseumist.

Käsmu meremuuseum koosneb kollektsioonist ja kodust ehk majast ja maast. Need on 20 aasta jooksul lahutamatult kokku kasvanud ja seda mitte üksnes minu, vaid ka paljude muuseumit külastanud inimeste arvates.

Saan sel aastal 70aastaseks. Loomulikult paneb selline iga mind muretsema,  mis saab pärast mind. Minu kindel soov ja tahtmine oleks kinkida kollektsioon eesti rahvale. Olen seda arutanud kultuuriministeeriumi ja Eesti meremuuseumi esindajatega.  Nüüd tahaks seda ka teiega arutada.

Minu soov oleks, et Käsmu meremuuseum jätkaks Eesti meremuuseumi osana siinsel mereäärsel maalapil, mis oleks ka tulevikus kõigile avatud.

Suunan oma pöördumise ka neile, kellest sõltub muuseumi tulevik ja edasine käekäik.

Aarne Vaik

Kirjutatud 2012. aasta talvel Käsmus. 09.02.2012

Vaata-kuula Ott Sandraku intervjuud Aarne Vaiguga siit.

Agapäeotsa külaselts võitleb Emmaste päästekommando nimel

Hiidlaste nädalaleht Hiiu Nädal avaldas Agapäeotsa külaseltsi pöördumise Emmaste päästekommando asjus. President Toomas Hendrilk Ilvesele, siseminister Ken-Marti Vaherile ning regionaalminister Siim Valmar Kiislerile adreseeritud kirja sisu on järgmine:

Agapäeotsa selts pöördub Teie poole palvega kasutada kõiki oma võimalusi peatada Päästeametis päevakorda tõusnud kava Emmaste päästekomando sulgemiseks. Palume teha kõik teist sõltuv mingi riikliku päästesdepoo säilimiseks Emmaste külas, kasvõi osalises koostöös vabatahtlike organisatsioonidega.

Agapäeots moodustab rohkem kui pool Emmaste valla territooriumist – valla Lääne-Hiiumaa osa – ning hõlmab ligi pool valla küladest. Käina päästedepoost asub meie valla Agapäeots keskmiselt sama kaugel kui Emmasteots, kuid 20 km Käinast ei ole sinna mitte sirge alfalttee, vaid käänuline metsatee, millest 18 km kruusakattega. Asfaltteed Käinast ja Kärdlast on märksa pikemad. Maal ei mängi rolli niivõrd teenuse kvaliteet kui selle kaugus. Mis kasu on majja sisenemise õigusega päästja saabumisest, kui kogu hoone on juba lahtistes leekides? Jätka lugemist »