Kylauudis.ee

on kodanikualgatuse korras sündinud infoportaal, mis vahendab kodukandi uudiseid ja elulist infot inimeselt inimesele. Loe lähemalt!

ENFRDEESFILVVRO

Kaastööd ja kirjad
palume saata e-posti aadressil info@kylauudis.ee

Nädala mõte

"Pilk üle õla ja sammuga edasi."

Vaata nädala mõtete arhiivi!

Viimased uudised

Arhiiv

Sõbrad, toetajad

märts 2019
E T K N R L P
« veebr    
 123
45678910
11121314151617
18192021222324
25262728293031

Tori kaupluse ehitusel toimuvad arheoloogilised väljakaevamised

Mai alguses ümberehitusele läinud Tori kaupluse juures askeldavad Tartu ülikooli osteoarheoloog Martin Malve juhendamisel kuus vajaliku ettevalmistusega abilist, kellest pooled on üliõpilased.

Tori kaupluse ehituse juures toimuvad arheoloogilised väljakaevamised Foto Urmas Saard

Tori kaupluse ehituse juures toimuvad arheoloogilised väljakaevamised. Foto: Urmas Saard

Valdavas enamuses on inimesed maetud kirstudega, pead lääne suunas, nagu tollel ajal kombeks oli

Omaaegse kihelkonnakalmistu kohale ehitati 1962. a hoone, kus alguses tegutses Tori sovhoosi söökla ja hiljem asus samale pinnale kauplus, mida nüüd on asunud uuendama ja laiendama Vändra tarbijate ühistu.

Matuste arheoloogiliste eeluuringutega alustati 2016. a suvel, kui oli otsustatud asuda kultuurimäelstiste kaitsevööndis poe juurdeehituse projekteerimisele. Planeeringuala on 3294 ruutmeetrit. Malve ütles, et väljakaevamised jätkuvad nüüd juba kolmandat aastat ja selle käigus on avatud 120 matust. Praegu on maantee servas avatud 5 x 10 meetri suurune ala, kus leiti 20 matmist. Valdavas enamuses on inimesed maetud kirstudega, pead lääne suunas, nagu tollel ajal kombeks oli. Kalmistu võis olla kasutusel umbes kolm sajandit, täpsemalt 16. kuni 18. sajand, arvab Malve. Seepärast ka üksteise peale matmised ja paiguti luustike segamini asetus.

Jätka lugemist »

TÜ ajaloo muuseumist leitud hauakastist paljastus elusuuruses skelett

Foto: Andres Tennus/Tartu Ülikool

Foto: Andres Tennus/Tartu Ülikool

Tartu Ülikooli ajaloo muuseumi fuajee remondi käigus leitud keskaegse hauakasti sügavustest paljastus meesterahvale kuuluv elusuuruses skelett. Toomkirikust pärit üksi asetsev hauakast ja surnu matmisviis viitavad väärika isiku matmispaigale.

Märtsikuus TÜ ajaloo muuseumi fuajee remondi käigus leitud hauakast on kõrge arheoloogilise väärtusega, kuna sedavõrd tervena säilinud keskaegset hauakasti pole Toomkirikust varem leitud. Pärast augu seest kindlustamist asusid arheoloogid hauakasti seest tühjaks kaevama. Kaevetööde käigus leiti umbes 1,8 m sügavusele maetud inimese skelett. Tartu ülikooli arheoloogia kabineti tehniku, luuarheoloogi Martin Malve jaoks oli leiu juures üllatuseks tervikliku luustiku säilimine: „Kuna Liivi sõja ajal keerasid vene sõdurid hauakastid segi, siis meil ei olnud väga suurt lootust leida tervet luustikku.“

Surnu oli asetatud laudkirstu, mis oli naeltega kokku löödud. „Surnu juurest me esemeid ei leidnud, küll aga hulgaliselt kirstust pärinevaid kirstunaelu ja veidike kõdupuitu, mille analüüsimisel loodame teada saada puuliigi, millest kirst tehti – selle järgi saame dateerida ka matuse,“ räägib Malve. „Hetkel võib öelda, et skelett pärineb 13.–15. sajandist, kui hauakast oli aktiivselt kasutuses matmiseks. Luustik kuulus mehele vanuses 40-50 aastat. Esialgse vaatluse järgi võib öelda, et hambad olid küllaltki vähe kulunud, oli näha eluajal väljalangenud hambaid ning hambakivi ja kaariest. Parema käe küünarvarreluu kaugeimas otsas oli eluajal paranenud luumurd, mis võis olla tekkinud kukkumisel kätt ette pannes,“ kirjeldab Malve leidu.

Luustik viiakse Tartu ülikooli arheoloogia inimluude hoidlasse edasisele analüüsimisele. TÜ ajaloo muuseumi direktori Mariann Raisma sõnul soovitakse leidu eksponeerida hiljemalt suve lõpuks.

Virge Tamme

Ilmuma hakkab Eesti arheoloogia aastakiri Tutulus

2013. aasta kolmandal nädalal jõuab lugejateni uus populaarteaduslik Eesti arheoloogia aastakiri Tutulus, mis hakkab täitma üht olulist lünka Eesti kaugema ajaloo tutvustamisel. Tutulus ilmub ajakirja Horisont jaanuarinumbri tasuta kaasandena.

Tutuluse eesmärk on heita pilk Eesti arheoloogias läinud aastal toimunule. Aastakirja paberväljaanne annab esmase ülevaate mulluste välitööde tulemustest, tutvustab arheoloogiameetodeid, uudiseid, arheolooge ja nende tegemisi ning arheoloogiapärandi kaitsega seotud küsimusi. Aastakirja koostajad ja põhiautorid on Tartu ülikooli arheoloogiaüliõpilased ning see hakkab ilmuma nii pidevalt uuenevas võrguversioonis (www.tutulus.ee) kui ka kord aastas, aastavahetuse paiku, paberväljaandena. Väljaande taga on peamiselt üliõpilastest kirjutajate siiras soov suurendada huvi arheoloogia vastu; lugude toimetajadki on valdavalt tudengid ajakirjanduse ja eesti keele erialadelt. Ajakirja tegemisel on üheks taotluslikuks lähtekohaks olnud kirevus ja mitmekülgsus, samuti autorite isikupära hoidmine.

Obinitsas tuleb arheoloogiaõhtu

Neljapäeval algusega kell 18 toimub Obinitsa seto muuseumitarõs arheoloogiaõhtu.

Arheoloogiaõhtul räägivad arheoloogid Heiki Valk ja Anti Lillak Setomaa arheoloogiapärandist ning sellega seonduvatest uusimatest leidudest ja uuringutest. Kohapeal on võimalik tutvuda ka arheoloogi välitöövarustusega.

Üritus toimub Eesti-Läti-Vene piiriülese koostööprogrammi projekti “Arheoloogia, võim, ühiskond: koostöö arheoloogiapärandi kaitseks” raames.

Euroopa naabrus- ja partnerlusinstrumendi Eesti-Läti-Vene piiriülese koostöö programm 2007-2013 toetab rahaliselt ühiseid arendustegevusi regiooni konkurentsivõime parandamiseks, kasutades ära regiooni potentsiaali ja soodsat asukohta Euroopa Liidu ja Vene Föderatsiooni vahelisel ristteel.

Seto Muuseumitarõs korraldatakse arheoloogiaõhtu

Neljapäeval, 26. juulil algusega kl 18.00 toimub Obinitsa Seto Muuseumitarõs arheoloogiaõhtu, kus räägivad arheoloogid Heiki Valk ja Anti Lillak Setomaa arheoloogiapärandist ning sellega seonduvatest uusimatest leidudest ja uuringutest. Kohapeal on võimalik tutvuda ka arheoloogi välitöövarustusega.

Üritus toimub Eesti-Läti-Vene piiriülese koostööprogrammi projekti “Arheoloogia, võim, ühiskond: koostöö arheoloogiapärandi kaitseks” raames. Euroopa naabrus- ja partnerlusinstrumendi Eesti–Läti–Vene piiriülese koostöö programm 2007–2013 toetab rahaliselt ühiseid arendustegevusi regiooni konkurentsivõime parandamiseks, kasutades ära regiooni potentsiaali ja soodsat asukohta Euroopa Liidu ja Vene Föderatsiooni vahelisel ristteel.

Allikas: Eve Ellermäe, Obinitsa Seto Muuseumitarõ

Rõuge muinasmajja kolivad esimesed elanikud

Rõuge muinasmaja. Foto: muinasmaja.edicypages.com

Tartu Ülikooli arheoloogiamagistrandi, Viire Pajuste juhitav eksperimentaalarheoloogiline projekt on lõpule jõudmas. Alates 30. jaanuarist võib Rõuge linnamäe läheduses kohata muistses rõivastuses noori. Kaks suve väldanud eksperimendi käigus ehitatud viikingiaegsesse eluhoonesse, mida tuntakse Rõuge muinasmaja nime all, kolib nädalaks viis julget TÜ arheoloogiatudengit, kes on otsustanud muinasaegsed elamistingimused omal nahal järele proovida.

Nädala jooksul elatakse nii, nagu võisid elada meie esivanemad. Valdavalt tegeletakse elutähtsate asjadega: toa kütmine, toidu valmistamine jms. Lisaks testitakse muinasmaja headust, eelkõige selle soojapidavust. Eksperimendis osalejad märgivad kindlatel aegadel üles õhutemperatuuri toas, maja erinevates osades ning õues, jälgivad tuulesuunda ja hindavad selle tugevust.

Muinaselanike menüüsse kuuluvad samad toiduained, mis olid tavapärased rauaaja inimese toidulaual – kapsas, porgand, kaunviljad (põlduba, hernes, lääts), teravili (oder ja nisu) ning liha. Toit valmib vana hea kombe kohaselt savipotis. Tarvilik vesi tuuakse ojast.

Et teada saada, kuidas tänapäeva inimesed end muinasaegses elukeskkonnas tunnevad, peetakse päevikut, kuhu igal õhtul pannakse kirja oma päevased emotsioonid ja üritatakse hinnata oma toimetulekut. Elamiseks vajalikke majapidamistarbeid ja rõivastuse laenab eksperimendis osalejatele taaskehastajate selts Idatee Vardjad.

Kõiki huvilisi, kel soov oma silmaga näha, kuidas elati 1000 ja rohkem aastat tagasi, oodatakse Rõugesse 30.01.–05.02.2012. Kui aga elamine neis, tänapäeva inimese jaoks ekstreemsetes tingimustes, hakkab mõjutama eksperimendis osalejate tervist, lõpetatakse eksperiment ennetähtaegselt.

Informatsiooni ja fotosid eksperimendi käigust leiab siit.
Jätka lugemist »

Tallinnas esitletakse arheoloogiliste uuringute tulemusi

Detsembrikuu esimestel päevadel on arheoloogiahuvilistel põhjust külastada Tallinna Ülikooli Ajaloo Instituuti Rüütli tänaval, et saada osa Soome ja Eesti arheoloogide viimase aja tegemistest. Kahel päeval on kavas ettekanded, mis hõlmavad ülevaadet arheoloogilistest uuringutest nii maal ja merel kui ka maa all ja maa peal, avatakse posternäitus ning esitletakse raamatut Eesti viimase aja arheoloogilistest väljakaevamistest.

Soome-Eesti arheoloogiaseminar

1. detsembril korraldab Ajaloo Instituut rahvusvahelise ettekandepäeva, kus tutvustakse Eesti ja Soome arheoloogia aktuaalseid teemasid.

Muuhulgas kõneldakse näiteks Soome muinsuskaitseameti tänavuse struktuurireformi mõjust kohalikule arheoloogiale, aga ka mõnest suuremast ning rahvusvahelisest koostööprojektist. Eesti kolleegid tutvustavad mitme enam kõlapinda saavutanud välitöö tulemuste (nt Padise klooster, Salme laevamatus) kõrval ka nt kahte hiljuti valminud arheoloogia-andmebaasi. Ürituse täpsema ajakava leiab Tallinna Ülikooli kodulehelt.

Eesti arheoloogia päev

2. detsembril toimub Ajaloo Instituudi ruumes iga-aastane Eesti Arheoloogiaseltsi ettekandekoosolek, kus esitletakse lõppeva aasta arheoloogiliste välitööde tulemusi.

Ettekanded hõlmavad näiteks ülevaadet allveearheoloogilistest uuringutest Eesti laevavrakkidel (Shipwheri projekt), aga ka 2011. aasta suvel Tallinna lahest hobisukeldumise käigus avastatud puukasti, mis sisaldas 13. sajandist pärit münte ning väikekaupmehe igapäevatarbeid. Samuti tutvustatakse Eesti Kunstiakadeemia kavandatava hoone krundi ajaloolist tausta ja väljakaevamiste leiumaterjali (nt keskaegseid helmed, hiliskeskaegne Hispaania majoolika, 16. saj alguse pistoda jpm). Päeva kava ja ettekannete teemad on kättesaadavad siit. Jätka lugemist »

Kuressaare lossi hoovis kaevati välja
14. sajandist pärinev kaitsemüüritis

Kuressaare lossi hoovis toimuvate arheoloogiliste uuringute käigus tuli päevavalgele ilmselt 14. sajandist pärinev esimene ringmüür, mida ühendas lossiga ligi kaheksa meetri kõrgusel asetsev sild.

Kliki ja vaata suuremat pilti
Lossi hoovis toimuvad arheoloogilised uuringud pakuvad üha uusi avastusi. Viimati tuli maapõuest välja ilmselt 14. sajandist pärinev lossi esimene kaitsemüür. Foto: Irina Mägi

“Seni oletasime, et esimene ringmüür on ehitatud 13. sajandil ehk enne, kui hakati rajama konvendihoonet ehk lossi. Kuid nüüdne leid annab alust oletada, et tööd käisid paralleelselt,” lausus arheoloogilisi uuringuid tegeva OÜ Agu EMS arheoloog Garel Püüa.

Lossi kaitses kolm ringmüüri

Osa lossi esimese ringmüüri vundamendist ja alumisest osast ning sillaalusest avastati möödunud nädalal lossihoone kaguküljel hoonest vähem kui kümmekonna meetri kaugusel alustatud väljakaevamiste käigus.
“Teada oli, et lossi ümbritses kokku kolm ringmüüri, kuid me ei teadnud seni näiteks, milline ja kui paks oli esimene ringmüür,” lausus Garel Püüa. “Esimest ringmüüri ja konvendihoonet ühendas sild, mis oli maapinnast umbes 8 meetri kõrgusel. Arvata on, et kui ringmüüril vastupanu murti, taganeti lossi.
Möödunud sügisel leiti lossihoone merepoolsest küljest arheoloogiliste uuringute käigus ilmselt 15. sajandi lõpust või 16. sajandi algusest pärinev linnuse eelringmüüri jätk koos nelinurkse torniga. Tegu oli lossi teise ringmüüriga, mis rajati siis, kui esimene enam hoone kaitsmiseks tõhus polnud. Esimese ja teise ringmüüri vahel asus kunagi lai vallikraav. Kui esimese ringmüüri iga otsa sai, lükati see ilmselt 18. sajandil lõplikult vallikraavi. Jätka lugemist »

Traalivõrku jäi Eestis haruldane käilakuju

Uudisteportaal Läänlane kirjutab, et nädalapäevad tagasi tõsteti ühelt traallaevalt Dirhami sadama kaile merest leitud Eestis erakordselt väärtuslik vana käilakuju, kuid seni on selgusetu, kas kuju takerdus võrku meie või hoopis Soome vetes ning kas leidja võib olla rikkunud seadust.

“Tegemist on äärmiselt huvitava asjaga – see on Eestis väga haruldane,” ütles Eesti Meremuuseumi direktor Urmas Dresen, kes nägi käilakujust tehtud fotosid. “Seda sensatsiooni pole, et see oleks väga vana, aga see sensatsioon on küll, et niisuguseid käilakujusid on meil väga, väga vähe välja tulnud.”
Kui enimlevinult kujutab puulaevade vööri ehtiv käilakuju naisterahvast, siis see kuju on mehest. Ja veel millisest mehest!
Ilmselt on tegu Suurbritannia kuulsaima admirali Horatio Nelsoni puust skulptuur. Nimelt on mehekuju parema käe varrukas pistetud kuuerevääri vahele. Selles kuulsas poosis on Nelsonit kujutatud paljudel maalidel, joonistustel ja skulptuuridel.
“Pärast seda, kui ta lahingus käe kaotas, oli tema käis pandud kuuerevääri vahele,” jutustas Dresen.

Nelson suri 1805. aastal, kui sai musketikuulitabamuse. Selle daatumi põhjal järeldabki Dresen, et laev, millelt käilakuju pärit on, valmistati pärast seda. Võib-olla 19. sajandi esimeses veerandis.
Dresen uuris registreist järele, et Horatio Nelsoni nime kandvaid puulaevu oli brittidel 19. sajandi keskpaigas vähemalt kaks. Üks neist oli valmistatud 1824. aastal. “Kas see on just sellelt laevalt pärit käilakuju, seda muidugi ei tea,” lausus Dresen.
Kui käilakuju jäi kalalaeva traalivõrku Eesti vetes, siis on see leid haruldane, sest meil on käilakujusid leitud vaid mõni.
Saaremaa muuseumis on üks kena naisefiguur ja põhjarannikul Pedassaares on kaks väikest kuju. Eesti meremuuseumis on rannalt leitud, ühe talu aiale asetatud ja sealt ära korjatud kuju ning üks naisekuju on Hiiumaal.

Loe käilakujust pikemalt ja vaata pildigaleriid huvitavast leiust:
http://laanlane.ee/article/traaliv%C3%B5rku-j%C3%A4i-kinni-eestis-haruldane-k%C3%A4ilakuju  

Fotol on käilakuju Dirhami sadamas laoruumi põrandal. (Alar Schönberg, Läänlane)

Kuressaare kindluses toob iga nädal üllatusi

Kuressaare kindluse restaureerimistööde käigus tuleb iga nädal üllatusi: äsja leiti laululava tagant keskaegse ringmüüri seest laskeavasse ehitatud kamin, kirjutab ajaleht Meie Maa.

Arheoloog Karel Püüa hinnangul võiks sellesse kaminasse praegugi tule teha, sest suitsulõõr läheb mööda müüri üles.

„Tunneli kaevamisel tuli välja kaks puulabidat, millega selle aja mehed on tööd tegid. Need 500–600 aastat vanad labidad lähevad Tallinna konserveerimisele ja ükskord saab neid Saaremaa muuseumis ka näha,” tutvustas Karel Püüa teist üllatusleidu.

Tunnelit kaevatakse mere poolt küljest, kust tuleb ka uus läbimurre lossi hoovi.

Salme muinaslaeva esemete konserveerimiseks
saadi eraldi ruumid

Spetsialistide hinnangul ületab Salme muinaslaev oma tähtsuselt Eesti piire, mistõttu Tallinna ülikooli Eesti ajalooinstituudi bioarheoloogia ja muinastehnoloogia labori majas eraldati tööruumid konservaatoritele ja inim- ning loomaluid uurivatele spetsialistidele – antropoloogidele-osteoloogidele.

Kliki ja vaata suuremat pilti
Kuivamise aeglustamiseks oli suvel vaja luustikke ja muid leide niisutada. Arheoloogiadoktor Jüri Peetsi “kompressitamist” jälgib pikaajaliste välitöökogemustega harrastusarheoloog ja -ornitoloog Andrus Ojamets. Foto: Priit Rauniste

“Salme asjade konserveerimiseks saime kaks eraldi ruumi ja nüüd otsime võimalusi, et saaksime ühe inimese sinna tööle võtta kuni Salme ekspeditsiooni lõpetamiseni,” oli Salme muinaslaeva leiu ekspeditsiooni juhtinud arheoloogiadoktor Jüri Peets optimistlik.

Tema hinnangul paigaldatakse sel nädalal konserveerimiseks vajalikud seadmed ruumis üles, vajadusel hangitakse uusi tarvikuid lisaks ja järgmisel nädalal algavad konserveerimistööd.

“Näiteks kilbikuplad on suhteliselt halvasti säilinud ja nende konserveerimine on mõneti komplitseeritud ning võtab palju aega. Kõikidele esemetele tuleb kindlasti individuaalselt läheneda. See ei ole masstöö. Konservaatori tööd võib võrrelda arstitööga. Kui midagi on halvasti tehtud, siis seda ümber teha enam ei saa. Iga eksimus maksab valusalt kätte, igal juhul tuleb vigu juba eos vältida. Tuleb teha üks kord ja korralikult,” manitses Peets.

2008. aasta, Salme esimese muinaslaeva leidude konserveerimisega ongi juba tekkinud probleeme, kuna seda tehti kiirustades. “Ma ei tea, mis põhjusel kiirustati, kuid nüüd Saaremaa muuseum palus mul need leiud üle konserveerida. Mõlemat leidu tuleb võtta ühe kompleksina, need on ühe sündmuse jäljed.

Miks nad just sellised välja näevad, see on veel arutluse objekt. On igasugu poolt- ja vastuväiteid kuni sinnamaani välja, et esimene alus võis olla enne “sündmust” kaldal olnud sõidukõlbmatu paat. Mitmed märgid viitavad sellele. Kaasa arvatud see, et luustike all laeva põhjas oli liivakiht. Või oli seal kunagi randumise koht? Sellele tuleb jälile jõuda ja saada võimaluse korral kas jah või ei vastus.” Jätka lugemist »

Salme muinaslaeva leiupaigast kaevati välja üliku mõõk

Arheoloogid kaevasid Salmel muinaslaeva leiupaigast välja pronksist ja kullatud ornamentidega ringpidemega mõõga, mis omal ajal kuulus tõenäoliselt rikkale sõdalasele, kirjutas ajaleht Meie Maa.

Umbes 750. aastast või natuke hilisemast ajast pärit kahe teraga mõõk oli mitmeks tükiks murtud ja selle omanikule kaasa pandud. „Tegemist on olnud väga jõuka mehega. Taolised mõõgad pandi kaasa kõrgema üliku tunnusena,” ütles arheoloogiadoktor Jüri Peets.

Sõrves avastati iidne rauasulatuskoht

Arheoloogiliste leidude rohkel Saaremaal tehti jälle uus avastus: Sõrves Mõisaküla ja Iide küla vahelisel alal arvatakse olevat olnud rauasulatuskoht. Arheoloog Jüri Peets on avastust kinnitanud, võib lugeda veebilehelt Saaremaa.ee.

„Panime sellele nimeks Iide rauasulatuskoht ja järgmisel aastal tahame seal arheoloogilisi väljakaevamisi alustada. Olen Saaremaal aastakümneid väljakaevamistel käinud ja seni vaid Tuiult rauasulatust leidnud. See Iide on nüüd täiesti ootamatu avastus,” lausus Peets.

Kuna Mõisakülasid on palju, leppisid teadusmehed kohe kokku, et hakkavad Sõrve leiupaika Iide rauasulatuskoha järgi kutsuma.