Annetuskeskkond: 4 aastat, 473 290 eurot ja 45 organisatsiooni

Juunis neljandat sünnipäeva tähistav annetuskeskkond „Ma armastan aidata” www.swedbank.ee/armastanaidata on endiselt Eesti mastaabis suurim ja mõjusaim annetusi vahendav keskkond, ühendades juba praegu enam kui kümneid tuhandeid annetajaid. Tänasest on avatud uuendatud keskkond ning lisandunud on mitmeid olulisi võimalusi annetajatele ning organisatsioonidele.

Swedbanki toetustegevuse juhi Maarja Loorentsi sõnul on uuenenud veebikeskkond varasemast kasutajasõbralikum, mugavam ning funktsionaalsem. „Oleme teinud seal mitmeid olulisi muudatusi. Näiteks on tegevusvaldkondade põhisele jaotusele nüüdsest võimalik kasutada ka maakondlikku otsingut ning leida üles just sinu kodukohas tegutsevad algatused,“ märkis Loorents. „Usume, et see on inimestele tähtis, leidmaks üles endale nii emotsionaalselt kui piirkondlikult kõige südamelähedasemad projektid.“ Loe edasi: Annetuskeskkond: 4 aastat, 473 290 eurot ja 45 organisatsiooni

Homme võidakse koputada ka sinu uksele

Homme, 11. mail toimub suurim tudengite organiseeritud heategevusüritus „Kevadkoputus 2012“, mille käigus koguvad noored raha SOS Keila Lastekülale mikrobussi ostmiseks.

SOS Keila Lastekülal on vaja uut mikrobussi, kuna olemasolev buss on väga vana ja vajab väljavahetamist. Keila lasteküla asub linnast väljas ja seal elab 60 last, seega on buss kogu aeg sõidus, viies lapsi trenni, huviringi, arsti juurde, emasid hulgilattu jne. Ja mis veelgi tähtsam, igas peres on 5-6 last ja selleks, et kõik koos kuhugi minna saaksid, näiteks nädalavahetusel kinno, on vaja väikest bussi.

Suvel Southwesterni programmiga USAs raamatuid müüvad noored alustavad Tallinnas, Tartus ning nende linnade ümbruses ukselt uksele annetuste kogumist. Eestimaa perede ustele on koputama minemas 200 Tallinna ja Tartu tudengit, kes koguvad annetusi SOS Keila Lastekülale mikrobussi ostmiseks.

Kõik need inimesed, kelle uksele ei satuta koputama, võivad bussi ostmist toetada ülekandega: SOS Lasteküla Eesti Ühing, 221001178590 või helistades annetusnumbritele 900 6680 (10 €) ja 900 6690 (5 €).

Rakvere Teater ootab annetusena kive

Foto: et.wikipedia.org
Järgnev üleskutse võib esialgu mõjuda pisut kummastavalt, aga tegemist ei ole naljaga – teatril on tõepoolest kive vaja. Lisaks kasutamisele mitmekülgsele rekvisiidina lavastuses “Isade maa”, leiavad need lõpuks tee Käsmu õnnekivi kuhja.

Veebruar on Rakvere Teatri sünnipäevakuu. Rakvere Teater avati vabariigi aastapäeval 24. veebruaril 1940. aastal aktuse, kontserdi ja pitsballiga. Nagu vabariik, sündis ka teatrimaja inimeste ühisel jõupingutusel. Ühed esimesed kivid teatriehituse talgutele tõi hobuse ja vankriga Rägavere talunik Jakob Allas juba 27. jaanuaril 1929. aastal.

Nüüd ootab kive Margus Kasterpalu lavastus „Isade maa“, mis esietendub 3. märtsil Rakvere Teatri väikses saalis. Kutsume üles tooma munakive läbimõõduga 5-15 cm. Kivid saavad osaks „Isade maa“ lavast, nad palistavad randa ja silmapiirile kaduvat teed, nendega tekivad helid, mis on isamaa hääleks. Teatrile annetatud kive näeb 22. veebruarist 1. märtsini Rakvere Teatri suure maja kohviku fuajees, edasi rändavad aga „Isade maale“. Peale viimast etendust viiakse kivid Käsmu õnnekivi kuhilasse. Loe edasi: Rakvere Teater ootab annetusena kive

Baltic Workboats annetas Nasva külaseltsile kohtus võidetud raha

Kaarma valla Nasva alevikus tegutseb ettevõtjaid ja aleviku arengule kaasaaitajaid ühendav MTÜ Nasva Küla Selts ja mõne liikmega MTÜ Nasva Selts. Erinevus neil MTÜ-del on selles, et ühed toetavad ja aitavad kaasa kogukonna arengule, väiksemale see eriti korda ei lähe. Nasva aleviku kõige kaugemasse punkti, Baltic Workboatsile kuuluva Nasva meresadama kaile püstitas firma tuulegeneraatori, mis eelmisel aastal hakkas ka elektrit tootma. Aleviku elanikud polnud sinna tuuliku püstitamise vastu. Ettevõtja vähendas tuuliku kõrgust 15 meetrit, 80-lt meetrilt 65-le, et see külapilti vähem häiriks. Ometi polnud tuuliku püstitamisega päri mõne liikmega MTÜ Nasva Selts ja kaebas asja kohtusse.

Allikas: Meie Maa

Eesti Loomakaitse Seltsi pühadeaegne üleskutse

Soovime, et meie kodu oleks koht, kus tunneme end turvaliselt ja privaatselt. Päevatööst väsinuna naastes töölt koju, pakub kodu võimalust tunda end vabalt ja mugavalt, et järgmiseks päevaks olla igati vormis ja väljapuhanud. Taimed puhkavad looduses, et ilmade soojenedes taas elule ärgata. Tundub, et ka kõik metsaelanikud on talveunne suikunud, sest metsas on kõik nii vaikseks ja rahulikuks muutunud.

Väljas puhuvad külmad tuuled ja vahelgi tuisud, maapind hakkab külmuma. Sisemuses tiksub vaikne tõdemus, et tuleb sobivad riided selga panna. Ja seda teeb inimene, kellel on lähedase (pereliikmed) ja võimalused.

Mida aga teeb kass või koer või mõni muu lemmikuna peetav loom, kes on kunagi, kas hüljatud hoolimatu inimese poolt või kes on sündinud tänaval?

Kindlasti mitte ei ole neil sooja ja mugavat pesa või ulualust, kindlasti ei lähe nad puhkereziimile ega suiku talveunne. Vastupidiselt inimesele, hakkavad nad veelgi aktiivsemalt otsima toidupalukesi, mis annaks neile energiat elada üle külm ja tuuline talv. Vähestel koertel ja kassidel on helgem tulevik, kes leiavad läbi varjupaikade ja hoiukodude endale uue ja hoolitseva pere. Eesti Loomakaitse Selts kutsub Sind: „Kingime loomadele paremad jõulud“. Teeme KOOS jõulukingituse abivajavatele loomadele. ELS soovib, et inimesed märkaksid ka jõulude aegu enda ümber abivajavaid loomi ja linde. Toeta seltsi tegevust annetusega, mida kasutatakse abivajavate loomade ravimiseks, nende toitmiseks ja nende eest hoolitsemiseks.

2010 aasta jooksul abistas Eesti Loomakaitse Selts 1300 looma ligi 56 000 euro väärtuses. Nõustas vähemalt 6011 eraisikut ning tegi loomade abistamiseks kokku 390 pöördumist VTA-le, politseile, keskkonnainspektsioonile ja kohalikule omavalitsusele.

Toetuse avaldamiseks helista telefonidele 900 7225 annetades 2 eurot ja 900 7200 annetades 5 eurot.

ELS-i tegevust saad toetada, kandes sobiva rahasumma ELS-i kontole SEB pangas numbrile 10002019856000 või Swedbanki numbrile 221041248998 märksõnaga “Jõulukingitus loomadele“.

Leitud abivajavast lemmikloomast teavita kindlasti lähimat loomade varjupaika või kohalikku omavalitsust, et loom saaks võimalikult kiiresti abi. Leides vigastatud metslooma või linnu, teata sellest keskkonnaameti lühinumbril 1313 või päästeametile numbril 112.

Lejal Genes kinkis Lääne-Viru raamatukogudele „Noor Eesti” esietenduse puhul plaate

CD "Ahvid ja klahvid": Arian Levin (vasakul) ja Remi Prual.

Rakvere ja Lääne-Viru noorte muusikat levitav Lejal Genese plaadimärk kinkis eile
Lääne-Viru Keskraamatukogule 150 CD-albumit, mis peagi kõikidesse maakonna
raamatukogudesse jõuavad.

Albumiteks on Def Räädu “Ahvid & Klahvid”, Öökülma “Head Uudised” ja Móre’i “Maailm On Hukas”, mis kõik on erinevates Eesti muusika
aastakokkuvõtetes ja auhinnagaladel palju positiivset tagasisidet saanud.

Plaadimärgi esindaja Remi Pruali sõnul küpses kingimõte tänavu kevadel Rakvere teatri suvelavastusest “Noor Eesti” kuuldes.

“Oleme raamatukogudele plaatide kinkimise peale ka varem mõelnud, kuna plaadid kipuvad suhteliselt kiiresti otsa saama, enne kui raamatukogud saavad omale koopiad soetatud. Seetõttu on Eesti ja Lääne-Viru raamatukogudes Lejal Genese plaadimärgi muusika esindatus episoodiline. Samas on tegemist huvitava muusikalise ja tekstilise materjaliga, mis kajastab noore Eesti mõttemaailma ja loomingulisust” ütles Prual ja lisas: “Loodame, et kingitud plaatidest on abi ka maakonna noorte loomingulisuse suurenemisele, kas siis motiveerimaks rohkem tekste ja muusikat kirjutama või kasvõi kasutama plaadimaterjale tulevikus uurimustöödeks – nii nagu tänapäeval analüüsitakse ja lavastatakse 20. sajandi alguse Eesti
luulemaailmas sündinud materjale.”

Talletamaks ja levitamaks Eesti oma loojate loomingut kutsuvad Rakvere teater ja “Noor Eesti” kõiki eesti muusikuid üles kinkima raamatukogudele oma plaate oma loominguga. Nii saavad sellest muusikast osa ka need, kellel on vähem võimalusi seda poest osta. Rakvere teater ja “Noor Eesti” tervitavad Lejal Genese ettevõtmist ja kutsuvad kõiki eestlasi nautima Eesti loojate loomingut.

Lejal Genes plaadimärgi artiste Def Räädu, Element, Öökülm ja Grässhopas saab kuulda reedel, 10. juunil Rakvere teatri väikeses majas toimuval kontsertõhtul “Lejal’Nyte vol.57: RLV Soundclash”.

Elvis Efert

Rakke kogudus tänab kiriku ehituse toetajaid

Rakke palvela ehitati 1930. aastatel. Palvela ehituseks tegid annetusi Rakke ja ümberkaudsete külade inimesed ning kogudused üle Eesti. Hoone oli koguduse koduks ligi 70 aastat, kuni pühapäevahommik, 9. märts 2003 vapustas teatega: Rakke kirik põleb!

Enamik kirikuhoonest ja koguduse ning kiriku korteris elanud koguduse juhi varast hävis või sai kuuma- ja suitsukahjustusi.

Kuna kirikut taastada ei olnud võimalik, võeti vastu julge otsus  ehitada Rakkesse uus kirik. Saadi ehitusluba puitkiriku ehituseks kogudusele kuuluvale kinnistule. Alustada tuli aga lammutustöödega, sest kõrge poolpõlenud ehitis oli ohtlik möödujatele ja uudishimulikele külastajatele. Kõigi rõõmuks õnnestus päästa tornikell, mis praegu on ootel, et ühel päeval täita oma ülesannet uues kirikus. Lammutamine võttis koguduselt kiriku remondiks kogutud säästud.

Vallavanema eestvõtmisel saadi riigilt lubadus kiriku ehitust toetada. Asuti otsima arhitekti, kellel oleks meiega uuest hoonest sama ettekujutus. Selliseks meheks osutus Hindrek Kuldbek. Projekti koostamisel püüdsime arvestada vana kirikuhoone puuduste ja voorustega. Nii sai muu hulgas uude kirikusse planeeritud lastetuba, et lastel oleks oma toimetamise koht. Loe edasi: Rakke kogudus tänab kiriku ehituse toetajaid

Eesti õpetaja autähis on leidnud toetajaid

2009. aasta kevadel tulid Haljala gümnaasiumi tegusad noored välja mõttega püstitada autähis Eesti õpetajale.

Autähisega tahetakse tõsta õpetajat esile kui eestluse kandjat, kui maa soola. Eesmärk on anda Eesti õpetajale tagasi talle õigusega kuuluv väärikas koht ühiskonnas.

Autähis koosneb kaheksatahulisest alusest ja nelja meetri kõrgusest tahvlist. Aluse graniidist küljetahkudel asuvad tekstid ja metallist tahvlil on lisaks aabitsakukele ka roomlastelt pärit mõttetera „Õpetades õpid”.  



Praeguseks on õpetaja autähise pangakontole tänu headele annetajatele, tublidele märgimüüjatele ja -ostjatele ning haridus- ja teadusministeeriumi toetusele kogunenud 15 182 eurot. Kavandi autoril skulptor Mati Karminil on võimalik alustada autähise valmistamist.


Autähis ei ole aga veel valmis. Ettevõtmist saab toetada, annetades raha või ostes märke, mida müüvad aktiivsed  Lääne-Virumaa noored. Märke on kahes suuruses ning nendel on aabitsakukk rohelisel taustal.


Autähise kohta saab rohkem infot aadressil http://eestiopetaja.haljala.ee

Haljala gümnaasiumi ja Sõmeru põhikooli õpilasesindus

Haapsalu põlenguohvrite toetuseks on laekunud ligi 95 000 eurot

Inimesed on Haapsalu põlenguohvrite tarvis kandnud eri annetuskontodele rohkem kui 94 950 eurot. Rahandusministeeriumi Haapsalu väikelastekodu kontodele oli täna hommikuks laekunud 1736 annetajalt veidi rohkem kui 59 000 eurot.

Punase risti ja Unicef Eesti rahvuskomitee kontodele oli tänahommikuse seisuga 1358 annetaja poolt kantud veidi üle 35 950 euro.

Annetusi põlenguohvrite heaks saab teha järgmistele kontodele:

UNICEF-i Eesti Rahvuskomitee
Swedbank 221049382034
SEB 10052039502009
Sampo Pank 332029950003

Eesti Punane Rist
Swedbank 1180001436
SEB 10220039608010

Rahandusministeerium
SEB 10220034796011
Swedbank 221023778606
Nordea 17001577198
Danske 333416110002

Kuressaare väikelastekodu palub abi invabussi soetamiseks

Kuressaare väikelastekodu ühes Kallemäe kooliga otsib ratastoolilastele liikumiseks hädavajaliku invabussi ostmiseks toetajaid. Invabussi soetamiseks tuleb kokku saada ligi 64 000 eurot ehk miljon krooni.

Spetsiaalset invabussi, mis mahutab korraga vähemalt kümme ratastooli pole maakonnas siiani olnud, vajadus selle järgi on aga suur.

Väikelastekodu juhataja Kaire Kiil kirjeldas ratastoolilastega väljaminekut ajalehele Meie Maa nii:
“Esmalt rendime bussi, millele pannakse järelkäru järgi. Kokkupandud ratastoolid tõstavad kasvatajad siis kärusse ning lapsed bussi. Vajalikku punkti kohale jõudes tuleb ratastoolid lahti võtta ning lapsed neisse istuma tõsta. Ürituselt lahkudes kõik eelkirjeldatu kordub,” rääkis lastekodu juhataja.

Kiil lisas, et invabussi puudumise tõttu asub hetkel ka Kallemäe kooli Kuressaare filiaali hooldusklass väikelastekodu majas. Ka ei saa täna kõnealuseid lapsi seepärast viia Kallemäe kooli kutseõppe tegevustest osa saama.

Varasemalt on invabussi üritanud läbi haridusministeeriumi maakonda hankida Kallemäe kool, kes esitas selleks ametiasutusele isegi taotluse. Paraku erilist lootust ministeeriumi abiga invabuss saada koolil tänaseni pole.

Selleks, et Saare maakonna ratastoolilaste elukvaliteeti parandada, saavad kõik head inimesed ja ettevõtted anda oma panuse – rahalised annetused invabussi soetamiseks on oodatud EV Rahandusministeeriumi a/a 10220034797010. Ülekandele lisada viitenumber 2500074615 ning selgitusse kirjutada Kuressaare väikelastekodu.

Jätkub rahakogumine Hiiumaa haigla tomograafi jaoks

25. jaanuari seisuga on Hiidlaste Koostöökogu eriarvele kogunenud tomograafi ostmiseks rahva annetustega 118 478.69 eurot ehk 1 853788,67 Eesti krooni. Siit arvestusest on puudu veel annetused, mis tulid läbi Elisa ja Starmani telefonide ja mille aruanded saabuvad kuu lõpus ning ka annetused otse Hiiumaa haigla arvele 221021616210 Swedbankis, kuhu on laekunud 4151.53 eurot. Raha aitasid koguda Eesti Televisiooni programmi Jõulutunnel kaudu telefonifirmad Elion, EMT, Elisa, Starman ja Tele2 ilma teenustasuta;  lisaks annetas Swedbank 6 369.01 eurot; annetasid üksikisikud ja Hiiumaal korraldati annetusüritusi, näiteks kirikukoor ANNA kontsert ja raha kogumise akstsioon Kärdla jõululaadal.

Kompuutertomograafi maksumus on hinnanguliselt 300 000 eurot (hind täpsustub hinnapakkumiste kaudu).

Töö jätkub suheldes erinevate fondidega, et kaasata nii Eesti kui välismaised annetajaid. Jätkuvalt on annetuste kogumiseks avatud Hiidlaste Koostöökogu eriarve 221050754758 Swedbank´is. Samuti on võimalik annetada läbi Swedbank´i annetuskeskkonna.

Allikas: hiiumaa.ee

Ahjal kogutakse annetusi häärberi heaks

Täna, 7. detsembril algusega kell 18 toimub Ahja kultuurimajas järjekordne oksjon „Anneta häärberi hääks!”, annab teada Põlvamaa infoportaal.

Oksjoni korraldaja Aya Häärber pakub igaühele võimalust aidata kaasa Ahja mõisahäärberi taastamisel. Selleks on kaks viisi: kas annetada midagi oksjonile või tulla kohale ja osta oksjonilt oma lähedastele mõnusad jõulukingid. 



Pakkumisele läheb nii käsitööesemeid, isetehtud kunsti kui ka küpsetisi. Lisaks müügimöllule pakutakse oksjoniõhtul muud meelelahutust.

Kõik tulud lähevad häärberi taastamiseks.

Lisainfo: http://ayahaarber.wordpress.com.  

Aita täita Oisu perekodu laste unistus!

Alanud on heategevuskampaania „Meie pere auto“, mille käigus kogutakse annetusi, et Oisu perekodu lastele minibuss soetada.

Oisu perekodus kasvab kaksteist last. Perekodu asub Türi vallas Oisu alevikus, kus lasteaed, kool ja kauplus on kodu lähedal. Laste unistuseks on sõita ühise perena teatrisse, kinno, spordivõistlusele või suvel lihtsalt randa ujuma, kuid selleks puudub sõiduvahend.

Annetuse saab teha igaüks. Annetuse saaja on MTÜ Lõuna-Järvamaa Lasteabiühing, konto 10220115011013 SEBis. Ülekande selgituseks tuleks märkida „Annetus minibussi fondi“. Kõikide annetajate nimed avaldatakse tänutäheks meedias, juhul kui annetajal sellist soovi ei ole, siis palutakse sellest teatada e-posti aadressil oisukodu@tyri.ee.

Osta.ee korraldataval heategevusoksjonil müüdava antiikse klaveri tulu kantakse Oisu perekodu minibussi fondi. Oksjoni lisainfo: www.osta.ee/oisukodu.

Samuti on kõigil detsembris võimalus osaleda seitsmel Türi vallas toimuval heategevuskontserdil, kus lisaks Türi valla esinejatele laulavad Marju Länik, Mati Palm, Uku Suviste, Voldemar Kusalp ja Boris Lehtlaan. Kontsertide piletiks on annetused kohapeal.

Kontsertide ja heategevuskampaania kohta saab lisainfot perekodu veebilehelt www.tyri.ee/oisukodu.

Saaremaa põllumeestelt võib solidaarsust õppida

Valjala POÜ Tantse lehmalaudas kuu aega tagasi puhkenud tulekahjus hukkunud üheksa piimalooma kohad aitasid täita Saaremaa Põllumeeste Liidu liikmed, annetades iga hukkunud lehma asemele tiine mullika, kirjutab ajaleht Meie Maa.

„Loomade valik oli vaba. Väiksematel tootjatel on tiine mullika äraandmine muidugi raskem, suurematel lihtsam. Aga see ei olegi nii väga materiaalne abi, vaid rohkem moraalne. Tahame nii suure õnnetuse puhul solidaarsed olla,” lausus aktsiooni organiseerija, Saaremaa Põllumeeste Liidu esimees, Kõljala ühistu juht Tõnu Post. „Mul on väga hea meel, et kõik asjaga kaasa tulid. Aga idee autor oli Mati Mägi Hekvast,” lisas ta.

„Kui Tõnu mulle helistas, ei saanud ma rääkida, hakkasin nutma. See on uskumatu, kui palju meile pärast õnnetust helistati, küll Saaremaalt, küll mandrilt. Inimesed olid väga heasoovlikud. See on tõesti väga tore ja hingeminev, mida Saaremaa põllumehed meie heaks ette võtsid, “ lausus Valjala ühistu juht Liilia Eensaar. Ta kinnitas, et teeb kõik, et neid loomi hoida ja lubas annetajaid edaspidi oma loomi vaatama kutsuda.

Märjamaa raamatukogu sai lisa tänu annetustele

Sel nädalal täitus aasta päevast, mil Märjamaa raamatukogu pani välja annetuskasti, et koguda täiendavat raha trükiste ostmiseks. Tänaseks päevaks on lugejad annetanud kokku 3733 krooni. Annetusi on teinud nii pensionärid kui noored. Osa annetajatest on toetanud raamatute ostmist 100 krooni kaupa, aga samas on ka neid, kes pea igal raamatukogu külastusel mõne väiksema kupüüri kogumiskasti on pannud.

Annetatud summa eest on ostetud raamatuid juba 2013 krooni eest. Enamik neist on topelteksemplarid, mis aitavad lühendada lugejate ooteaega nõutumate raamatute saamiseks.

Kõigile annetatud raha eest soetatud raamatutele on sisekaanele kleepinud märgise lugemisaasta embleemiga ja teksti “Ostetud lugejate rahaliste annetuste eest”.

Muuga külaraamatukogu sai kena kingituse

Tallinnas asuva Vilde muuseumi juhataja Kairi Toomet andis Muuga külaraamatukogule üle hulgaliselt heategevuslikus korras kogutud eesti kirjandust, kirjutab Maaleht.

Äsja Eduard Vilde muuseumi juures peetud eesti kirjanduse sügislaadal osales kokku 11 kirjastust, kes annetasid n-ö osalustasuna oma valikul head uut eesti kirjandust Muuga raamatukogule Virumaal.

Muuga raamatusõprade rõõmuks kogunes annetuspakki 25 uut raamatut, nii värskeid reisi-, laste- kui ka ilukirjanduse teoseid.

Raamatukoguhoidja Maarika Lausvee oli kingituse üle siiralt rõõmus. Eriti hea meel oli tal Tõnu Õnnepalu „Paradiisi” üle, sest seda oli raamatukogu ammu igatsenud.

Väike-Maarja kirikule on annetatud üle 240 000 krooni

Väike-Maarja kirik
Väike-Maarja kiriku tornikiivri taastamiseks on laekunud annetusi kokku 240 857 krooni ulatuses. Kiriku kogudus on siiralt liigutatud senise toetuse eest.

Ligi veerand miljoni krooni suurune toetus jaguneb erinevate annetajate vahel. Üksikisikutelt-annetajatelt on laekunud 158 040 krooni, kogudustelt 25 462 krooni, ettevõtetelt 3492 krooni ja omavalitsustelt 10 000 krooni. Korjanduskasti kaudu on annetusi laekunud 9822 krooni ning heategevuskontserdist laekus 34 041 krooni.

Kogudus annab teada, et Eda Ines Etti ja tema sõprade organiseeritud heategevusekontserdile on tulemas lisa. Kogudus ootab kõiki taas kiriku taastamise heaks peetavale kontserdile “Valgus Puhastus”, mis toimub 7. oktoobril Väike-Maarja kirikus ja kus esinevad soomlased Kirsi Ranta ja Hessu Laaksonen.

Kiriku taastamine endisel kujul läheb maksma üle kahe miljoni krooni. Hetkel pole veel teada riigi toetus kiriku taastamiseks. EELK Väike-Maarja kogudus on avanud annetusarve nr 221050284862 Swedpangas, kuhu saab jätkuvalt teha annetusi kiriku taastamiseks.

Allikas: Väike-Maarja vallavalitsus

Väike-Maarja kiriku kellatorn sai ajutise katte

Väike-Maarja kirik

Augustitormis räsitud Väike-Maarja kiriku kellatorn sai ajutise katte, mis peab vihma ja lund ning on seni peal, kuni saadakse uus tornikiiver.

Alla kukkunud tornikiiver on tänaseks lammutatud ja palgid ladustatud, ka leinamajast on kukkunud tornikiivri vajalikud osad eemaldatud. Torni kaitseb tulevaste äikeste eest uuesti ka piksevarras. Selle aitas muretseda Väike-Maarja vallavalitsus.

Kiriku taastamine endisel kujul läheb maksma üle kahe miljoni krooni. Kogudus ja Väike-Maarja kohalik kogukond teeb kõik endast oleneva, et kirik endisel kujul taastataks. Kiriku taastamisel on kogudust lubanud aidata ka riik. Väike-Maarja valda on toetanud juba mitmed omavalitsused üle Eesti.

Kiriku taastamise heaks on annetanud kokku 265 annetajat kogusummas 212 205 krooni. EELK Väike-Maarja kogudus avas annetusarve nr 221050284862 Swedpangas, kuhu saab jätkuvalt teha annetusi kiriku taastamiseks.

Allikas: Väike-Maarja vald