Silt: allkirjade kogumine

Meremäelased koguvad allkirju liitumaks Värskaga

meremae_valdMeremäelaste kodanikualgatus Värskaga vallaga ühinemisläbirääkimiste alustamiseks kogus esimesel päeval vajalikust kolm korda rohkem hääli.

Meremäe valla elanikud alustasid 31. mail allkirjade kogumist eelnõu toetuseks, mille alusel Meremäe volikogu nõustuks alustama ühinemisläbirääkimisi Värska valla poolt tehtud ettepaneku alusel. Eelnõu algatajate koosolekul koguti kolm korda rohkem hääli kui eelnõu algatamiseks vajalik.

Värska vallavolikogu tegi tänavu 28. jaanuaril ettepaneku läbirääkimiste alustamiseks Mikitamäe vallavolikogule, Veriora vallavolikogule, Orava vallavolikogule, Lasva vallavolikogule, Meremäe vallavolikogule, Vastseliina vallavolikogule ja Misso vallavolikogule eesmärgiga moodustada omavalitsuste ühinemise tulemusena uus omavalitsusüksus. Meremäe vallavolikogu pole praeguseni Värska läbirääkimistele kutsuvale ettepanekule vastanud.

Meremäe valla elanikud, kes soovivad, et Meremäe vald alustaks ühinemisläbirääkimisi Värska valla ettepanekul selgitamaks välja Meremäe vallale ja vallaelanikele sobivaim ühinemissuund käimasoleva haldusreformi kontekstis, saavad anda oma allkirja ühinemisläbirääkimiste alustamise toetuseks 8. juunini Obinitsas Seto seltsimajas.

Kodanikualgatuse korras allkirjade kogumist ühinemisläbirääkimiste alustamise toetuseks alustati vastavalt kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse paragrahv 32le. See seadus sätestab, et vähemalt ühel protsendil hääleõiguslikel valla- või linnaelanikel on õigus teha algatusi kohaliku elu küsimustes valla- või linnavolikogu või -valitsuse õigusaktide vastuvõtmiseks, muutmiseks või kehtetuks tunnistamiseks.

Noorte Roheliste algatus lendorava kaitseks
jõuab täna riigikokku

Noorte Roheliste algatatud kampaania lendorava ja metsade kaitseks viis keskkonnaministri nii kaugele, et ta allkirjastas aastaid lauasahtlisse peidetud lendorava kaitse kava.
Noorte Roheliste algatatud pöördumine, mis kogus esimese rahvaalgatusena portaalis Rahvaalgatus.ee petitsooniseadusega nõutud allkirjad, kokku 2054 digiallkirja, nõuab valitsuselt ja riigikogult otsustavaid samme lendorava populatsiooni kaitseks ning senise metsandus- ja looduskaitsepoliitika kriitilist ülevaatamist. Algatus antakse üle täna kell 10.30 riigikogus keskkonnakomisjoni esimehele.

Merikotka surmapõhjuse uurimine käib,
rahvusvaheline kogukond palub toetusallkirju

Merikotkas, kes jäigi nimeta. Foto: looduskalender.ee

Eesti maaülikooli loomakliinikus elujõuliseks turgutatud ja raadiosaatjaga varustatud merikotkas „Nimeta“  vabastati loodusesse 7. septembril 2012. Pärast 2. oktoobri hommikut ei edastanud saatja enam signaale. Kotkaklubi ornitoloogid käisid merikotka viimast asukohta vaatamas, mille saatja oli edastanud 2. oktoobri hommikul kell 9. Loodeti leida kasvõi mingeid jälgi merikotkast.

Urmas Sellis: „Sellest metsatukast me küll midagi ei leidnud, aga lähedal asuvalt põllult läks lendu parv ronkasid. Tundus, nagu mõni surnud loom oleks kuskil lähedal ja seetõttu pole imekspandav, et meie Nimetu kotkas ka seal aega veetis. Ta oli kohal olnud juba kuus päeva. Peagi aga leidsime kraavist merikotka selili laiba ning tundus, et ta on seal olnud juba ehk nädala. Rongad olid pehmemad osad ära söönud, aga ükski suurem loom polnud seal juures käinud, sest vees olevad selg ja jalad olid terved. Samuti saatja linnu seljas, aga see ei saanudki kraavist signaali saata nõrga GSM levi tõttu. Sellest tulenevalt võib oletada, et kotkas hukkus 2. oktoobril pärast kella 15.“
Veterinaar Madis Leivits leidis, et kotka seljal ja jalgadel olev nahaalune rasvakiht on väga korralik, siis mingit pikaajalist kurnatust või haigust sel linnul olla ei saanud. Järelikult pidi merikotka hukkumise põhjuseks olema tulistamine. Loe edasi: Merikotka surmapõhjuse uurimine käib,
rahvusvaheline kogukond palub toetusallkirju

Tartu kesklinna õuealade kaitseks kogutakse allkirju

MTÜ Eesti Roheline Liikumine ja Eesti Maastikuarhitektide Liit korraldab allkirjade kogumist Tartu kesklinna õueala kaitseks.

Selgituses kirjutatakse: “Kesklinna tänavaruumi on vaja muuta kõikide kesklinnas viibijate jaoks turvalisemaks ja atraktiivsemaks. Linnavalitsuse plaan kaotada Tartu kesklinnas õueala ja asendada piiratud kiiruse 20 km/h alaga on küll juriidiliselt korrektne lahendus, aga reaalselt ei muuda kesklinna tänavaruumi inimeste jaoks karvavõrdki turvalisemaks ega atraktiivsemaks – pigem vastupidi. Elu- ja äritegevus kesklinnas aga sõltub otseselt sellest, kui hästi kesklinna külalised ja elanikud end siin tunnevad. Õueala puhul võivad jalakäijad liikuda kogu tee ulatuses ja autojuht peab jalakäijate läheduses kiirust vähendama. Silmatorkav graafiline liiklusmärk annab juhtidele (ka võõrastele) selgelt märku, et siin tänavatel liiguvad lisaks autodele ka jalakäijad.” Loe edasi: Tartu kesklinna õuealade kaitseks kogutakse allkirju