Kylauudis.ee

on kodanikualgatuse korras sündinud infoportaal, mis vahendab kodukandi uudiseid ja elulist infot inimeselt inimesele. Loe lähemalt!

ENFRDEESFILVVRO

Kaastööd ja kirjad
palume saata e-posti aadressil info@kylauudis.ee

Nädala mõte

"Pilk üle õla ja sammuga edasi."

Vaata nädala mõtete arhiivi!

Viimased uudised

Arhiiv

Sõbrad, toetajad

september 2018
E T K N R L P
« aug    
 12
3456789
10111213141516
17181920212223
24252627282930

Sindi mitmetahulisel mälestusmärgil pühendus Eesti Kodanike Komiteele

Laupäeval, 15. septembri keskpäeval, avati Sindis Kirikupargi naabruses asuva korterelamu valdusel mälestusmärgid perekond Mathiesenile, Tartu rahulepingule, Eesti Kodanike Komiteele ja Mihkel Mathiesenile.

Mihkel Mathieseni poeg Toomas on siiralt liigutatud sellest, kuidas sintlased suhtuvad tema isasse Foto Urmas Saard

Mihkel Mathieseni poeg Toomas on siiralt liigutatud sellest, kuidas sintlased suhtuvad tema isasse. Foto: Urmas Saard

Marko Šorin: järjepidevuse huvides ei tohi ära unustada meie väga kirjut minevikku

Tagasihoidliku tseremoonia alguses heisati Eesti ja Rootsi lipud. Helikandjalt nõrgalt kuuldava Eesti hümni saatel heiskas Karu majaelanike esindajana sinimustvalge lipu ja selle järel Mihkel Mathieseni poeg Toomas Mathiesen väikese järelejõudmisega Rootsi lipu. Sündmust olid tunnistamas mõnikümmend inimest, peamiselt sintlased, nende hulgas kodulinna ajalooklubi liikmetest Marko Šorin ja teised, aga ka üliõpilasseltsi Liivika liikmeid.

Esmalt avasid Toomas Mathiesen ja nn Nõmme valitsuse liige Kalev Ots graniitkivilt katte eemaldamisega mälestusmärgi, millele raiutud tekst selgitab, et selle maja (Pärnu mnt 25) teisel korrusel elas alates 1920. a kuni põgenemiseni 1944. a Salme ja Aleksander Mathieseni pere. „Lapsed Mihkel, Laine ja Olev asutasid Rootsis 1983. a vanemate nimelise Mälestusfondi eesti üliõpilaste toetuseks.”

Jätka lugemist »

Mälestusmärk Mihkel Mathieseni mälestuseks

Käesoleva nädala kolmapäeval, kui Sindi Kirikupargi Konsumi kaupluse poolses osas märgati kahe lipuvarda ja kirjadega graniitkivi paigaldamist, esitasid mitmed linnaelanikud küsimuse Külauudistele. Seda eeldusel, et ajakirjandus on ikka kõiges paremini teavitatud.

Mälestusmärk Mihkel Mathieseni mälestuseks Foto Marko Šorin

Mälestusmärk Mihkel Mathieseni mälestuseks. Foto: Marko Šorin

Sindi elanikkond suuresti teavitamata ja viimastel päevadel tõstatunud küsimusi ülirohkelt

Paraku päris nii see sageli pole. Pärnu maantee 25 kortermaja valdusele püstitatava mälestusmärgi eeltööd jäid märkamatuks isegi siis, kui käis Kirikuparki rajatavate kergliiklusteede pildistamine. Põhjus lihtne: eelteavitus on olnud pea olematu ja Sindi kogukond jäänud mõttelisel tasandil kaasamata. Näiteks Julius Friedrich Seljamaale mälestusmärgi püstitamine on leidnud ainuüksi Külauudistes käsitlemist kolme aasta jooksul tervelt kuraditosin korda, rääkimata teistest väljaannetest.

Jätka lugemist »

Nõmme rajaja järeltulijad külastavad taas Nõmmet

Sel nädalal viibivad Eestis Nõmme rajaja Nikolai von Glehni Brasiilias, Saksamaal ja Ameerika Ühendriikides elavad järeltulijad. Täna toimub ringsõit Nõmmel, samuti tutvutakse Glehni sünnikoduga Jälgimäel. Ennelõunal külastati Nõmme Rahu kirikut, kus kohtuti Nõmme seltside ja linnaosavalitsuse esindajatega, koguduseliikmete ning teiste huvilistega.

Glehni suguvõsa Nõmme Rahu kirikus Foto Endel Apsalon

Glehni suguvõsa Nõmme Rahu kirikus. Foto: Endel Apsalon

Kuigi oleme sünnilt brasiillased on Eestil meie südames kindel koht

Perekondliku sündmuse tähistamiseks on tänavu Eestisse tulnud 24 Glehni suguvõsa liiget ning nende pereliikmeid ja sõpru. Viimati käis Nõmmel nii suurel hulgal Nikolai von Glehni järeltulijaid 2013. aastal.

Glehni lapselapselaps Mercedes Elisabeth von Glehn Santos ütles täna Nõmme Rahu kirikus toimunud kohtumisel, et suguvõsa kokkutulek on perekonna jaoks tähenduslik, sest sada aastat tagasi lahkuti Eestist. „Kuigi oleme sünnilt brasiillased on Eestil meie südames kindel koht,“ lausus ta kohtumisel. Ta meenutas väikese tüdrukuna orvuks jäänud Leena Rangist, kes Glehnide perre võeti ja koos nendega Eestist kaasa läks ning kes oli Brasiilias pere mitmele põlvkonnale sidemeks uue kodumaa ja Eesti vahel, sest Leena peale eesti keele muud keelt ei osanud ning rääkis lastega eesti keeles. „Nõmme oli meie jaoks muinasjutumaa. Siiani on mul meeles laulude meloodiad ja nende eestikeelsed sõnad, mida Leena meile õpetas,“ meenutas ta.

Jätka lugemist »

Ainulaadne fotovõistlus kutsub looduslikke pühapaiku jäädvustama

Rahvusvaheline Hiite kuvavõistlus ootab fotosid hiitest ja teistest looduslikest pühapaikadest. Võistluse eesmärk on väärtustada põliste väepaikade kultuuri- ja looduspärandit, jäädvustada nende hetkeseisund ning suunata inimesi pühapaiku külastama ja hoidma. Teadaolevalt on Hiite kuvavõistlus ainus omataoline fotovõistlus maailmas.

2018 a kuvavõistluse plakat11. korda toimuva võistluse teema on looduslikud (mitte ehitatud-rajatud) pühapaigad: hiied, pühad mäed, puud, kivid, veekogud jm looduspaigad, kus juba meie esivanemad käisid palvetamas, ravimas, ande jätmas, nõu pidamas, ennustamas jm kombetalitusi täitmas.

Võistluse peaauhind on 1000 eurot, hõimurahvaste auhind 300 eurot ja kuni 16-aastaste auhind 200 eurot. Lisaks jagatakse eriauhindu teemadel: hiis, püha puu, kivi, veekogu, looduskaitse, annid, tavad, hiie valu, pärimus, saared, Virumaa, Vana-Võromaa ja maailma pühapaigad. Uuendusena on seekord välja pandud ka tervise auhind, mille teemaks on tervendamispaigad ja tervendamisega seotud tegevused ning esemed pühapaigas. Eriauhindadeks on ratsamatk, suitsusaunade külastused, koolitused, kontsertide ja matkade vabapääsmed, kirjandust jpm.

Fotosid saab võistluse leheküljel üles laadida kuni 15.10.2018.

Jätka lugemist »

Ajutiselt nähtav eestiaegne Tselluloosi tänav

Seoses Fahle Pargi ärikvartali ehitusega on Tallinnas endise tselluloositehase fassaadist ajutiselt välja lammutatud kunagine Tselluloosi tänav, kus juba aasta pärast saab asuma Fahle Pargi klaasgaleriidega esindussissepääs ja peamine äritänav.

Tallinna Tselluloosi tänav juba lähitulevikus

Tallinna Tselluloosi tänav juba lähitulevikus

juba mõne aja pärast ehitatakse sinna Põhjamaade mõistes erandlik aastaringselt soe klaaskatusega passaaži tüüpi äritänav

Aastakümneid ühes tükis olnud Tartu maantee poolses tselluloositehase müüris on nüüd avaus ja sealt avaneb vaade Lastekodu tänava pikendusele, sest ära on lammutatud nõukaaegsed raudbetoonist vahelaed ja katused. Lammutustööde tulemusena eemaldati sealt umbes 1100 tonni betooni jm ehitusmaterjali.

Vaade Tartu maanteelt Lastekodu tänava poole ei jää nähtavaks kauaks, sest juba mõne aja pärast ehitatakse sinna Põhjamaade mõistes erandlik aastaringselt soe klaaskatusega passaaži tüüpi äritänav. Galerii kõrgus saab olema 11,5 meetrit ning pindala kokku 735 ruutmeetrit.

Jätka lugemist »

Mäletades lähiminevikku

Üheksandat korda peeti taasiseseisvumise päeval Tahkurannas hapukurgi festivali ja sama palju kordi on seda päeva alustatud Eesti esimese presidendi mälestusmärgi juures väikese ajalootunniga.

Ühislaulmist saadab Õnnela Teearu Foto Urmas Saard

Ühislaulmist saadab Õnnela Teearu. Foto: Urmas Saard

Aga imet saadeti eestlase talupoja tarkuses korda juba mitu aastakümmet varemgi siinsamas Tahkurannas

Hoolimata lakkamatust vihmasajust tuli kohale umbes 30 inimest. Kui Häädemeeste vallavalitsuse liige Maia-Liisa Kasvandik oli avasõnad öelnud, avas kogunenud rahvas suud ja südamed laulule „Mu isamaa armas”, mida saatis akordionil Õnnela Teearu. Pärast Sindi ajalooklubi liikme Urmase sõnavõttu jätkus ühislaulmine veel mitme hästi tuntud lauluga.

Urmas avaldas arvamust, et ajavahemikku aastatel 1987 kuni 1994 mahub nii umbes kümmekond või tosin mäletamist, mida võiks kestvalt ja põlvest põlve jutustada. „See on terviklik legend, mis aitab ühe rahva iseolemist meie endi jaoks selgemini mõtestada.” Rahvuslik taasärkamine tõusis märgatava julgusega esile 1987. aastal ja jõudis ühe vahemaa läbimise järel võiduka tulemuseni, kui 1994. aastal vaenuliku riigi armee viimse meheni Eestimaa pinnalt lahkus. „Kõigi asjade loetlemine tollest ajast nõuaks kiirkäigul märksõnadena nimetamisel sedavõrd palju tähelepanu, et eelistan siiski piirduda vaid mõne üksiku asjaga.”

Jätka lugemist »

Päev, mis muutis Eesti ajalugu

Pühapäeval, 19. augustil meenutati Pilistveres sündmusi 30 aastat tagasi sealsamas Eesti geograafilises keskpunktis. Kõne all oli omaaegses Nõukogude Liidus võimumonopoli omanud ainupartei kõrvale uue erakonna loomine.

Lagle Parek, Aldo Kals, Rein Vanja kivikangru ees Foto Kerstin Käärik

Lagle Parek, Aldo Kals, Rein Vanja kivikangru ees. Foto: Kerstin Käärik

Ürituse keskseks tegelaseks oli Pilistvere kirikuõpetaja Hermann Kalmus

Jutt on Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Parteist, tänasest Isamaast. Hoolimata sagedastest vihmasagaratest oli üle Eesti kohale sõitnud arvukalt kunagi erakonna hälli juures olnud vabadusvõitlejaid ja teisi huvilisi. Päev oli sisustatud mälestustseremooniaga kivikangrul ja surnuaias, jumalateenistusega kirikus ja poliitilise mõttevahetusega kiriklas. Ürituse keskseks tegelaseks oli Pilistvere kirikuõpetaja Hermann Kalmus ja kaasalööjateks kõnelejatena omaaegsed ja praegused poliitikud Lagle Parek, Tunne Kelam, Jüri Adams, Helir-Valdor Seeder jt.

Rahvusriigid ja Euroopa Liit üleilmastuvas maailmas oli keskne jututeema, aga lähenevate Riigikogu valimiste taustal räägiti palju tehtust ja tegemist vajavast.

Jätka lugemist »

Tahkurannas taastati austus omakandi sõjameeste vastu

President Konstantin Pätsi ristimiskirikus avati esimeses maailmasõjas ja vabadussõjas langenute nimedega mälestustahvlid, mis olid paarikümneks aastaks jäetud omavalitsuse hoolimatuse tõttu kolikambrisse vedelema.

Häädemeeste abivallavanem Helve Reisenbuk tunnustab kodanike aktiivi, Eesti Sõjahaudade Hoolde Liitu ja kirikut mälestustahvlitele uue asupaiga leidmise eest Foto Urmas Saard

Häädemeeste abivallavanem Helve Reisenbuk tunnustab kodanike aktiivi, Eesti Sõjahaudade Hoolde Liitu ja kirikut mälestustahvlitele uue asupaiga leidmise eest. Foto: Urmas Saard

Asjaajamisega asus nobedalt tegutsema Uulu segakoori kultuuri- ja ajaloohuviliste algatusrühm

Tänane EAÕK Tahkuranna Jumalasünnitaja uinumise kiriku nimepäev algas vee pühitsemisega, jätkus liturgilise jumalateenistuse ja ristikäiguga ümber pühakoja. Jumalateenistuse viimases osas toimus pidulik 88-aasta vanuste mälestustahvlite avamine ja vastavalt õigeusu tavale veega pühitsemine. Kogu teenistust viis läbi ülempreester Ardalion Keskküla.

Eesti Sõjahaudade Hoolde Liidu tegevjuht Tiina Tojak on suure hulga ajalooliste dokumentide läbitöötamise tulemusena toimetanud trükikõlblikuks voldiku, mis annab mälestustahvlite saamisloost ja käekäigust hea ülevaate. Ta meenutas, et 1930. aasta 25. mai kujunes Uulu rahvale tõeliseks suurpäevaks, kui Uulu vallamaja üldruumi seinale kinnitati kaks poleeritud mustast graniidist tahvlit: üks esimeses ilmasõjas ja teine Vabadussõjas langenute mälestuseks. Pühitsemist toimetasid EELK Eliisabeti koguduse õpetaja August Grünberg (Arumäe) ja EAÕK Pärnu Johannese Jumalaema Uinumise koguduse preester Paul Poska.

Jätka lugemist »

Jaak Juske korraldas Sossimäel eksklusiivse Fahle ekskursiooni

Eile, 8. augustil avanes ajaloohuvilistel ainulaadne võimalus tutvuda muidu linnarahvale suletud tselluloosivabriku hoonetega, mis avati külalistele enne peatset renoveerimistööde alustamist vaid üheks õhtuks.

Ekskursioon omaaegses Tallinna tselluloosivabrikus Foto Urmas Saard

Ekskursioon omaaegses Tallinna tselluloosivabrikus. Foto: Urmas Saard

Härjapea täpset voolu teekonda enam ei mäletata

Tasuta ekskursioon toimus järjestiku kahele huviliste hulgale. Esimese ringkäiguga liitus umbes 40 inimest. Juske ajalooteemalised matkad ja linnaekskursioonid üle Eesti on alati menukad ja rahvarohked. Kuuendat aastat Gustav Adolfi gümnaasiumis ajalooõpetajana töötav ajaloolane ja poliitik on kirjutanud rohkelt raamatuid mitte ainult Tallinna ja Eesti ajaloost, vaid ka Tartust, Narvast, Pärnust – ühtekokku 17 raamatut. Sama hea on tema suurepärast ajaloojutustust kuulata. Juske rääkis ka Sossimäe põneva ajalooga paigaks.

Ajaloolane peatas Sossimäe külastajad asukohas, kus omal ajal kulges kiirevooluline Härjapea jõgi, mis pani aluse mitmele keskaegsele vesiveskile. „Neist kasvasid omakorda välja Tallinna vanimad vabrikud, aga ka hilisema tselluloosivabriku eelkäija,” selgitas Juske. „Nüüd asub vana tööstusasum taassünni lävel uue ärikeskusena. Veel enne nende paekivist laotud hoonete korda tegemist on paras aeg meenutada kogu kompleksi värvikat minevikku.”

Jätka lugemist »

Kahe nädala pärast möödub 30 aastat ERSP sünnist

Viljandimaal Pilistveres tähistatakse 19. augustil ERSP sündi, millest sai esimene avalikult tegutsev demokraatlik erakond omaaegses Eestit okupeerinud Nõukogude Liidus.

ERSP asutamise ajast

ERSP asutamise ajast

Robert Schuman on öelnud, et demokraatia on kas kristlik või pole seda olemas

Pilistveresse kogunemine algab kell 11.30 kivikangru juures. Suure risti jalamile kokku kantud põllukivid tuletavad meelde eesti rahva Siberisse küüditatud lähedasi. Järgneb pidulik jumalateenistus Pilistvere kirikus ja lahkunud ERSP asutajaliikmete mälestamine. Pilistvere pastoraadis leiab aset arutelu „ERSP põhimõtted – rahvusriik ja rahvuslik identiteet eile, täna, homme“. Samuti toimub ERSP 30 juubeliümbriku ja postmargi tutvustus.

Jätka lugemist »

Punkriturism Mõniste-Ape vahelisel teel

Tuhandeid eestlasi pages nii enne kui pärast teist maailmasõda Eestit vallutanud sõjardite ja võõrvõimu omavoli eest varju otsides kodumaa metsadesse. Kardeti Siberisse küüditamist ja hoiduti kõrvale vene ning saksa okupatsiooniarmeesse mobiliseerimisest. Loodeti välisriikide abil Eesti Vabariigi peatset vabanemist venelaste võimuhaardest.

Meelis Mõttus läheb koos külalistega metsavenna punkrisse Foto Urmas Saard

Meelis Mõttus läheb koos külalistega metsavenna punkrisse. Foto: Urmas Saard

Meelis Mõttus on ideedega mees.

Paar nädalat tagasi peatus TÜ Pärnu kolledži Väärikate ülikooli suurem õpperühm Võrumaal Vastse-Roosa külas asuvas Metsavenna talus, kus huvilisi võõrustas metsavenna poeg Meelis Mõttus. Talu asub Vaidva jõe ääres. Sealsamas vähem kui paari kilomeetri kaugusel Läti piirist, Mõniste-Ape vahelise tee serval on avatud Metsavenna pood. Kauplusehoonega nurgeti külgnevalt on ehitatud kerge konstruktsiooniga katusealune, kuhu suure bussitäie jagu inimesi lahedalt istuma mahtus.

Meelis keeras lae all olevad soojust ja valgust andvad lambid põlema, et istujatel oleks õdusam tunne. Tegelikult polnud ju liigset jahedust ja ei täheldatud ka vähest päevavalgust. Meie ees seisis leebe olekuga mees, kelle naeratavas näos ei jäänud silmad päris kuivaks ja aegajalt pühkis jutustaja suurema pisara enne üle põse voolama pääsemist minema. Meelis alustas juttu metsavendadest ja selgitas, kes olid metsavennad, kes äraandjad ja kes tõeliste metsavendade rüüsse peitunud vääritud kaabakad.

Jätka lugemist »

Pildigalerii maanteemuuseumi külastamisest

Eesti Maanteemuuseum tutvustab ennast Kagu-Eesti suurima kultuuritankla asukohana, kus tee elab.

Varbuses, maanteemuuseumis Foto Urmas Saard

Omaaegses Varbuse postijaamas, mis on Eestimaal ainus heas korras säilinud hoonete kompleks, näeb teede ja liikumisviiside muutuste kulgu. Väliväljapanek Teeaeg on ajas ja ruumis lahtirullunud tee, millel liiguvad vanad ja uued sõiduvahendid. Külastajad näevad Ida-Euroopa suurimat tee-ehitusmasinate kogu. Täiesti uus moodsa arhitektuuriga hall on viimistlusjärgus ja peatse avamise ootel. Selle suve 3. juulil tegi õppekäigu maanteemuuseumisse TÜ Pärnu kolledži Väärikate ülikooli ligemale poolsada elukestva õppe õppurit.

 

Varbuses, maanteemuuseumis. Foto: Urmas Saard →

Jätka lugemist »

Sangaste tegi kuulsaks rukkikrahv

Sangaste rukki tippaeg kestis läinud sajandi viiekümnendatel. Veel 1970. aastate keskel kasvatati üle 40% Eesti rukkipinnal Sangaste sorti. Alates 1938. aastast, mil peale krahv Bergi surma moodustati Jõgeva Sordikasvanduse Sangaste aretuspunkt, on Eesti riik toetanud Sangaste rukki säilitusaretust.

TÜ Pärnu kolledži Väärikate ülikooli rahvas Sangaste lossi raamatukogus Foto Urmas Saard

TÜ Pärnu kolledži Väärikate ülikooli rahvas Sangaste lossi raamatukogus. Foto: Urmas Saard

TÜ Pärnu kolledži Väärikate ülikooli selle suvine bussiretk viis neil päevil ligemale poolsada teadmistehimulist reisiseltsilist Eestimaa lõunapiiri lähedale, kus peatuti mitmetes vana Liivimaa ja Setomaa huviväärsetes kohtades. Ka nüüd tegi koostöös väärikatega kahepäevase sõidu kaasa paar seltsilist Külauudistest, et kodumaal pakutavaid elamusi ajakirjanduslikult vahendada nii kirjasõna kui piltidena. Lühiülevaade esimesest jalasirutamise peatusest Tõrva linnas on juba avaldatud ja lugejate heakskiitev tagasisidegi saadud.

Reisisaatja Jaak Suurväli rääkis, et hea ekskursiooni ettevalmistamisel tuleb tööd teha mitmeid kuid. Teekonna kavandamisel peab eelnevalt palju uurima. Tema sõnul on üks vastutusrikkamaid ülesandeid sobivate söögikohtade leidmine, aga veel tõsisem töö tuleb ära teha huviväärsuste valimisel. Välja minnes tahetakse võimalikult palju haarata. Kuid siis selgub, et aeg seab oma piirid ja mõnestki algsest soovist peab loobuma. Seepärast sõideti peatumata mööda Helme ordulinnuse varemetest ja Barclay de Tolly mausoleumist. Aga Jaak jutustas nende ajaloostki, et bussi mugavuses keegi tukkuma ei jääks.

Jätka lugemist »

Rostocki järel Pärnu Hansapäevadele

Keskaja ja pärandkultuuri festivali Pärnu Hansapäevad toimuvad käesoleva nädala reedest pühapäevani. Munamäe pargis ja vallikraavi tagusel aasal käivad täna varahommikust saadik suured ettevalmistused.

Pärnu Hansapäevade ettevalmistus Foto Urmas Saard

Pärnu Hansapäevade ettevalmistus. Foto: Urmas Saard

Läinud nädalal rahvusvahelistel hansapäevadel Rostockis viibinud Pärnu Hansapäevade peakorraldaja Mart Tõnismäe sõidutas oma tagasihoidliku häärberi, mille katuse all kogu suursündmuse juhtimine hakkab toimuma, juba hommikul poole seitsme paiku kohale. Pärast keskpäeva oli Mardi abilistel võimalik lõunalauas hinge tõmmata. Mart degusteeris Rostockist kaasa toodud kesvamärjukest ja näitas väärt tööriista, tamasseri terasest sepistatud nuga, mille juurde kuulus lõbus seiklus. Rostock on sarnaselt Pärnuga vana hansalinn, mis sai linnaõigused täpselt 100 aastat enne Pärnut.

Vallikraavi kõrval olevat soppi ületava silla lähedal askeldas hulk inimesi Taluhoovi talutööde läbiviimise ettevalmistuste kallal. Uurisin, kas Viljar on taluperemees. „Ei ole,” hõigati eemalt. „Ikka Joel, temal ju palju suurem vasar käes…,” sain vastuseks. Aga hansapäevadel näeb ka Rüütliküla ja Loomaküla. Tuleb looma- ja linnulaat, tehakse hobusõitu. Korraldatakse vibu- ja kirveturniire. Kohale purjetab viikingilaev Turm. Keskaegsete seaduste täitmist jälgib ja mõistab kohut Audru Mõisateater. Lubati avada väga palju söögikohti, kus jalga puhata ja keha kinnitada.

Jätka lugemist »

Jüri Trei Vikerraadio saates „Kajalood”

Kui paljud mäletavad või üldse teavad, et vastavalt diplomaadi ja kultuuritegelase Jüri Trei ideele taastati 25 aastat tagasi võidupüha paraadide traditsioon ning elustati maakondadele võidutule jagamise tava.

Jüri Trei jagab Eesti lipu päeval Sindis laululehti ja lippe Foto Urmas Saard

Jüri Trei jagab Eesti lipu päeval Sindis laululehti ja lippe. Foto: Urmas Saard

Kuid Jüri Trei nimega ei seondu mitte üksnes võidupüha paraadide ja võidutule jagamise tava. Tema innuka tegevuse tulemusena taastati Peterburis eestlaste Jaani kirik, sealsete eestlaste seltsielu ja eestikeelne ajaleht Peterburi Teataja, mille toimetaja on Trei tänaseni. Tema eestvedamisel paigaldati Peterburi kalmistule mälestuskivi akadeemik Ferdinand Johann Wiedemannile ja mälestustahvel majale, kus Lydia Koidula Kroonlinnas elas. Eesti Lipu Seltsi esimehena korraldab ta terves maailmas sinimustvalgete esinduslippude kinkimist eesti koolidele ja kogudustele. Trei on laulnud Estonia laval koos Georg Otsaga ja püüab nüüd leida Peterburis selle maja asupaika, kus Georg Ots kunagi sündis.

Trei põnevat jutustust tema tegevusest läbi mitmete aastakümnete oli võimalus võidupühal kuulata Vikerraadio lainel eetrisse läinud saates „Kajalood”, mille autor on Kaja Kärner. Kellel huvi kohtuda selle suurepärase kultuuritegelasega, saab saadet järelkuulata.

Jätka lugemist »

Pärnu-Jaagupi muinsuskaitse selts 30

Laupäeval, 26. mai keskpäeval kogunesPärnumaal  hulk jaaguplasi ja nende külalisi koolimuuseumi õuele, et tähistada 30 aasta möödumist kohaliku muinsuskaitse seltsi asutamisest.

Mati Rosenstein Pärnu-Jaagupi muinsuskaitse seltsi lipuga muuseumi õuel

Mati Rosenstein Pärnu-Jaagupi muinsuskaitse seltsi lipuga muuseumi õuel

Nende esireas oli Põhja-Pärnumaa vald, kes vallavanema Jane Metsa isikus Jaagupi suurpäevadel alati kohal

Neist, kes olid rivis siis, olid kohal neli. Ürituse avas seltsi esimees ja aastapäevapeo peremees Mati Rosenstein. Muuseumiõue rahvuslike ürituste kombe kohaselt heisati hümni saatel sinimustvalge. Üllatuskülalistena esinesid põhikooli õpilased isamaalise sõnalise kavaga, mis andis tunnistust, et sajand tagasi siinmail rahvusliku kasvatusega alustanud õpetaja August Lauri vaim elab ehedalt edasi! Nende kolmelisele sõnumile – haridus, tervis ja julgeolek, lisasid muinsuskaitsjad riigi territoriaalse terviklikkuse. Kui jätkub riigi tükeldamine ja kildhaaval ärakinkimine, siis varsti seda enam polegi! Õpilaste juhendajaks ja ürituse perenaiseks oli muuseumi juhataja Tiiu Muhu, kes mitme kunagise muinsuskaitsjaga oli peopaiga eeskujulikult ette valmistanud. Käbi ei kuku kännust kaugele. Omal ajal paigaldas juhtmeid ja helitehnikat muinsuskaitsja Aare Peetson, nüüd tema poeg Andrus.

Jätka lugemist »

Uudiseid Põhja-Pärnumaalt

Laupäeval, 9. juunil toimus Pärnumaal Uduvere õigeusu kirikus Eesti Vabaõhumuuseumi segakoori kontsert, millega tähistati selle maakoha esmamainimise 500. aastapäeva, kusjuures kontsert kandis järjenumbrit 20.

Eesti Vabaõhumuuseumi segakoori kontsert Uduvere õigeusu kirikus Foto Arvo Tomson

Eesti Vabaõhumuuseumi segakoori kontsert Uduvere õigeusu kirikus. Foto: Arvo Tomson

Uduverele on püstitanud kirjaliku ausamba Sergei Seeland ja Elmar Joosep.

Olgu selle eest tänatud Uduvere patrioot Arvo Tomson ja tema sõpradest lauljad! Pärnu-Jaagupi kihelkonnas oli ka teisi juubilar-kohanimesid. Meenutati neidki ja räägiti pisut Uduvere viiesajandilisest kirjalikust ajaloost.

Kopenhaageni riigiarhiivis on üks väärtuslik arhivaal, mis on tuntud „Lihula vakuraamatuna“. Seda on Saare-Lääne piiskopkonnas peetud aastatel 1518-1544. Kõnealuse üriku algusaastatel oli sellega seotud Lihula ameti sekretär, Rostocki ülikooli eestlasest kasvandik, hilisem toomhärra Johan Pulk. Pärnu-Jaagupi kihelkonnast on ürikus kirjas kaks maksu- ehk vakuseringkonda. Olgu need siin koos neisse kuulunud küladega üles loetletud. Kuninga vakuses oli kaheksa küla: Ertsma, Suur ja Väike Halinga, Kuninga, Maima, Parasmaa, Sõõrike ja Vahenurme. Langerma vakus koosnes omakorda seitsmest külast: Anelema, Arase, Enge, Kaelase, Langerma, Lehtmetsa ja Uduvere.

Jätka lugemist »

Rahvusvaheline muuseumiöö Bauskas

Kõrgemal künkapealsel asuvat Bauska lossi piiravad kahelt küljelt Mūsa ja Mēmele jõed, mis iidsest rajatisest möödudes ühinevad Lielupe jõeks. Jõgede ühinemise paiga lähedusest alustasidki rahvusvahelise muuseumi öö saabudes väikesteks seltskondadeks jagunenud inimgrupid orienteerumist Bauska linnas.

Rahvusvaheline muuseumiöö Bauska lossis Foto Urmas Saard

Rahvusvaheline muuseumiöö Bauska lossis. Foto: Urmas Saard

Kesklinnas palusime juhuslikel möödujatel ennast pildistada

Tegemist oli Soome-Balti piirkonna Y’s Men õppepäevadel osalenud veerandsaja inimesega, kelle kahepäevane Bauskas viibine kattus juhuslikult 19. mail aset leidnud muuseumiööga. Igas tillukeses rahvusvahelises seltskonnas pidi olema vähemalt üks lätlane, kes orienteeruks lätikeelses keskkonnas teistest paremini. Meie läksime teele neljakesi: kaks läti naist, üks meessoost leedukas ja teine samast soost eestlane. Anna Ziemele ja Velta Benjava tulid Läti väikelinnast Livanist, Kestutis Dringelis Leedu linnast Vievisest ja mina Sindist. Kõigis kohustuslikes peatuskohtades pidi kogu seltskond jääma ühele fotole, mis tagas võimaluse osaleda hiljem auhinnaloosis.

Bauska lossi kahe osa vahel puudub arhitektuuriline sarnasus. Vanem osa ehitati Liivi ordu poolt 15. sajandi keskpaigas, aga sellest on nüüdseks säilinud üksnes punastest tellistest ja raudkividest lagunevad müürid. Kuramaa hertsogi Kettleri jaoks ehitatud residents valmis 16. sajandi lõpus ja on tänaseks eeskujulikult taastatud. Kolmandal korrusel asuvad hubased võõrastetoad, mis võimaldas esimest korda elus veeta kogu muuseumiöö muuseumis.

Jätka lugemist »

Tori kaupluse ehitusel toimuvad arheoloogilised väljakaevamised

Mai alguses ümberehitusele läinud Tori kaupluse juures askeldavad Tartu ülikooli osteoarheoloog Martin Malve juhendamisel kuus vajaliku ettevalmistusega abilist, kellest pooled on üliõpilased.

Tori kaupluse ehituse juures toimuvad arheoloogilised väljakaevamised Foto Urmas Saard

Tori kaupluse ehituse juures toimuvad arheoloogilised väljakaevamised. Foto: Urmas Saard

Valdavas enamuses on inimesed maetud kirstudega, pead lääne suunas, nagu tollel ajal kombeks oli

Omaaegse kihelkonnakalmistu kohale ehitati 1962. a hoone, kus alguses tegutses Tori sovhoosi söökla ja hiljem asus samale pinnale kauplus, mida nüüd on asunud uuendama ja laiendama Vändra tarbijate ühistu.

Matuste arheoloogiliste eeluuringutega alustati 2016. a suvel, kui oli otsustatud asuda kultuurimäelstiste kaitsevööndis poe juurdeehituse projekteerimisele. Planeeringuala on 3294 ruutmeetrit. Malve ütles, et väljakaevamised jätkuvad nüüd juba kolmandat aastat ja selle käigus on avatud 120 matust. Praegu on maantee servas avatud 5 x 10 meetri suurune ala, kus leiti 20 matmist. Valdavas enamuses on inimesed maetud kirstudega, pead lääne suunas, nagu tollel ajal kombeks oli. Kalmistu võis olla kasutusel umbes kolm sajandit, täpsemalt 16. kuni 18. sajand, arvab Malve. Seepärast ka üksteise peale matmised ja paiguti luustike segamini asetus.

Jätka lugemist »

Sündmusterohke nelipüha Kivi-Vigalas

Pühapäeval, 20. mail tähistati Kivi-Vigalas sealse kirikutorn-vabadussõja mälestusmärgi ehitamise 85., selle taastamise 30. ja Eesti Vabariigi 100. aastapäeva.

Vigala tamme istutamine Foto Jüri Kusmin

Vigala tamme istutamine. Foto: Jüri Kusmin

Pärast 24. veebruarit 2018 sündinud titad koos vanematega istutasid Eesti Vabariigi ja Vigala kihelkonna järgmise sajandi tamme

Tähtpäev koosnes nelipüha armulauaga jumalateenistusest, kus teenisid kirikuõpetaja Kristiina Jõgi ja piiskop Joel Luhamets. ÕnnistatiVigala kiriku torn-Vabadussõja mälestusmärgi taastatud lippu ja rohelisi kirikutekstiile ning korraldati korjandus kiriku uue lipu heaks. Tervitusega esines Eesti Vabadusvõitlejate Liidu juhatuse esimees Tiit Põder, Märjamaa valla esindaja jt. Muusikaliselt sisustas üritust organist Andres Uibo, sopran Jaanika Kuusik, trompetist Priit Aimla, Kivi-Vigala rahvamaja naiskoor ja koguduse naisansambel. Pärast 24. veebruarit 2018 sündinud titad koos vanematega istutasid Eesti Vabariigi ja Vigala kihelkonna järgmise sajandi tamme.

Kirikus toimus ajalookonverents, kus esinesid Martin Andreller, Siim Õisma ja Jaak Sarap. Konverentsi lõpus ütles mõned päevakohased mõtted ajaloolane Aldo Kals, kes tervitas konverentsi Tartu rahu põlistamise seltsi ja Pärnu-Jaagupi muinsuskaitse seltsi poolt.

Jätka lugemist »

Maanteemuuseum paneb laupäeval endale suverehvid alla

Laupäeval, 19. mail paneb Eesti Maanteemuuseum suverehvid alla ja pidutseb muuseumiÖÖl koos kõikide Eestimaa muuseumidega.

Maanteemuuseumis Foto Urmas Saard

Maanteemuuseumis. Foto: Urmas Saard

Teadupärast lasti II maailmasõja ajal Eestis õhku üle 360 silla

Ehkki Eesti Maanteemuuseumi välialad on külastajatele juba paar nädalat valla, algab sel laupäeval Eesti Maanteemuuseumi suvehooaeg. Traditsiooniliselt vuntsitakse muuseumiÖÖks üles kogu Ida-Euroopa suurim tee-ehitusmasinate park, tuuakse külastajate ette oma suurimad varad ning avatakse kaks uut näitust.

Mullu sügisel jõudis muuseumisse otse Emajõe põhjast tükike Teises maailmasõjas hävinud Eesti sillapärandist, Rannu-Jõesuu terassilla ferm. Pärast puhastamist ja korrastamist avatakse välialale püstitatud sillatükk kui omalaadne mälestusmärk sõjaeelse Eesti sillapärandile. Teadupärast lasti II maailmasõja ajal Eestis õhku üle 360 silla. Terassildade ajalugu avab ka hooajanäitus “Terasest kantud teed”.

Jätka lugemist »

Pärnus kohtusid Soome ja Eesti endiste omavalitsuste juhid

Reede pärastlõunal kohtusid Pärnu raekojas endised Sindi linnapead Liina Maaste ning Marko Šorin kunagise sõpruslinna Anjalankoski esindaja Hannele Viljakaineniga.

Liina Maaste ja Hannele Viljakaineniga Pärnu linnavolikogu saalis Foto Marko Šorin

Liina Maaste ja Hannele Viljakaineniga Pärnu linnavolikogu saalis. Foto: Marko Šorin

Ametlik sõpruslinnade kontakt katkes 2009. a

Viljakainen ja Maaste tunnevad üksteist ajast, kui kahe naaberriigi linnad alustasid sõprussidemete arendamist peale Sindi linna omavalitsuse staatuse tagasi saamist. Omavalitsuslikud õigused taastusid Sindile 1991. a, just ajal kui linnakese peamine tööandja Sindi tekstiilivabrik jäi eriti raskesse majandusolukorda.

Sõpruslinn Soomest pakkus praktilist abi riiete ja kuivainete näol ning tollane volikogu esimees Hannele Viljakainen, tema abikaasa Juha Viljakainen ning Anjalankoski kirikukogudus sõitsid väikebussidega pidevalt Sindi vahet. Nii arenesid sõprussuhted üsna tugevateks ning on ajas püsinud isikute vahel vaatamata Soomes juba varem ja nüüd Eestiski läbiviidud haldusreformile. Samuti jätkub koostöö Sindi luteri koguduse ja Anjalankoski koguduse vahel.

Jätka lugemist »

Kaur: paari päeva pärast olid mul juba kõik raamatud müüdud

Kaur Kasemaa andis Sindi muuseumis avatud näituse ja raamatu „Sindi eile ja täna“ saamisloost 1. mai hommikul põhjaliku ülevaate. Allpool on avaldatud kogu jutt selliselt nagu Sindi gümnaasiumi seitsmenda klassi õpilane ise selgitab.

Kaur Kasemaa ja Heidi Vellend näituse avamisel Sindi muuseumis Foto Helen Parmen

Kaur Kasemaa ja Heidi Vellend näituse avamisel Sindi muuseumis. Foto: Helen Parmen

Kõige suurem töö oli tekstide kogumine.

Tere! 2014. aastal sirvisin juhuslikult ühe Pärnu fotograafi fotoraamatut. Seal oli kujutatud Pärnu linna tähtsamaid hooneid 18. sajandil ja 19.sajandil. Seda raamatut oli väga põnev vaadata. Kuna Sindist sellist raamatut tehtud ei ole, siis otsustasin selle valmis teha. Käisin ja otsisin vanu pilte Sindist nii internetist, kui ka muuseumist. Ise fotografeerisin tänapäevased fotod. Tekstid otsisin internetist. Kuna käisin neljandas klassis, siis ei julgenud oma raamatust kellelegi rääkida. Aga minu raamatust oli kuulnud Sindi noortekeskuse juhataja Helle Vent. Nende juures sain printida esimesed raamatud. Nii sain oma esimesed kogemused raamatu koostamisel. Müüsin oma raamatuid Sindi gümnaasiumi jõululaadal. Hästi on mul meeles, kui jõululaada žürii liige Mart Nõmm ütles mulle, et raamatule natukene teksti juurde ja ongi mul loovtöö valmis.

Jätka lugemist »

Pärnu segakoor Endla tähistab 140. sünnipäeva

Aastal 1878 kinnitati tolleaegses Venemaa pealinnas Peterburis Endla seltsi põhikiri, mis lubab homme segakooril Endla tähistada oma 140. sünnipäeva. Tegelikult tegutseti juba kolm aastat varemgi Põllumeeste seltsi nime varjus. Leidlikud olid Endla inimesed ka nõukogude ajal, kui seltside tegevus keelustati, aga jätkati 1958. aastal tegevust Pärnu Linna I kultuurimaja segakoori ja I Keskkooli lastevanemate koori ühinemise järel Endla nimega.

Segakoor Endla lauluharjutusel Foto Urmas Saard

Segakoor Endla lauluharjutusel. Foto: Urmas Saard

Kas keegi kardab siis laulda?

Ürikute teatel kuulus Endla seltsi ametliku asutamise ajal ühendusse 83 liiget, nende hulgas 19 naislauljat ja kaks poisikest. Neljapäeval, viimasel harjutuslaulmisel enne pühapäevast juubelikontserti, oli Tallinna maantee endisesse priitahtlikku pritsumajja kogunenud üle 40 liikme. Valdavalt naised, aga ka täiesti arvestatav hulk mehi. „Ärge kartke laulda,“ julgustas dirigent Kadri Põder lauljaid proovi lõppedes.

Koorijuhataja julgustavad sõnad sundisid küsima: kas keegi kardab siis laulda? Esimesena oli vastamiseks valmis 11 aastat Endlas laulnud Iris Ruut, juhatuse liige: „Muidugi. Ikka tekib selliseid olukordi. See on koorilaulu omandamise käigus täiesti loomulik. Mida rohkem õpid, seda rohkem saad aru, et mitte midagi ei oska ega tea.“ Tema arvates on laulmisega sama lugu. „Mida rohkem laulad, seda enam mõistad, et laulad mõne koha peal valesti või jääd madalamaks.“ Ruut näeb selles arengu normaalset kulgu ja kinnitab, et lõpptulemusena siiski kasvab julgus, mitte argus. „See ongi Endla koori fenomen, et kui proovis kõik metsa läheb, siis laval peaks ikka päris hästi minema.“

Jätka lugemist »

Raamat „Sindi eile ja täna“ väljus kaante vahelt näituse stendidele

Eile pani Sindi muuseumi juhataja Heidi Vellend Sindi gümnaasiumi 7. klassi õpilase Kaur Kasemaa koostatud raamatu illustreerivad fotod väljapanekute stendidele üles. Sindi 80-ks sünnipäevaks valminud raamatu „Sindi eile ja täna“ esitlus ja samanimelise näituse pidulik avamine toimub Sindi muuseumis 1. mail kell 9.00.

Kaur Kasemaa Sindi muuseumis Foto Urmas Saard

Kaur Kasemaa Sindi muuseumis. Foto: Urmas Saard

Sindis on mitmeid asju, mille kohta võib Eesti piires öelda „esimene või kõige-kõige…“

„Need 40 raamatut, mis eelmisel nädalal kätte sain, on juba läbi müüdud. Eile tellisin 40 veel,“ ütles Kaur, kelle raamatu trükitiraaž on sellega kasvanud sajani. Muuseumis on 20 paaris fotot. Üks foto on kaugemast ajaloost ja teine selle kõrval alles hiljuti Kauri poolt pildistatud. Stendidel on fotod suuremad, trükitud A3 formaadis paberile.

Fotode juurde lisatud lühikesed selgitavad tekstid on huvitavad ja mõnel juhul tänapäeva inimesele oma ootamatuses isegi ehmatavad. Kaur tõi ühe näite ja asetas käe fotodele Pärnu maanteest. Alumisel fotol on tänava ääred majadeta. Ülemisel pildil ääristavad tänavat tööliskasarmud, mis ehitati peamiselt ülemöödunud sajandi kolmekümnendatel aastatel, kokku 11 hoonet. Aga huvitav pole mitte niivõrd see, et iga kasarmu pidi majutama 70 perekonda.

Jätka lugemist »