Kylauudis.ee on kodanikualgatuse korras sündinud infoportaal, mis vahendab kodukandi uudiseid ja elulist infot inimeselt inimesele. Loe lähemalt!
EN ❘ FR ❘ DE ❘ ES ❘ FI ❘ LV ❘ VRO
Kaastööd ja kirjad
palume saata e-posti aadressil info@kylauudis.ee Nädala mõte „Urbanipäevast algab lina- ja kaerakülv.”
Vaata nädala mõtete arhiivi! |
 15. juunil 2013 peetakse Jõgevamaal Vägari külas Siimu-Jaani taluõuel 1920-ndate stiilis peoõhtu.
Talurahwa Piduõhta Siimu-Jaani talus on piduõhtu sellisena nagu seda korraldasid 1920-ndatel aastatel Eesti külaseltsid. Et tänapäeva elutempo on mitmeid kordi kiirem kui sada aastat tagasi, siis ka meie piduõhta sisaldab rohkem kui üks tolleaegne pidu. Kanname ette enam-vähem kõik etteasted, mida tol ajal erinevatel külapidudel näha sai ning toimumas on veel palju muudki. Publiku ette astuvad puhkpillimängijad, isetegevuslased, rahvateatrid, maadlejad, lauljad, uuema aja esindajana kapell. Esitatakse lühinäitemänge (jante), tantsitakse autori- ja seltskonnatantse, tehakse ilulugemist (kuplee), näha saab maadlustsirkust, tantsitakse puhkpilli ja kapelli saatel.
Kohalikud taluomanikud on välja pannud letid oma põllu- ja laudasaadustega, tutvustavad oma käsitööoskusi ning kauplevad toidu- ja käsitöökaupadega. Pidupäevalised võivad õnne proovida loteriikioski juures, kus peauhinnaks on elusat põrsast imiteeriv suitsupõrsas. Kohal on hobused ja saab teha vankrisõitu. Külastaja saab kõigest ise osa võtta – ise teha, ise proovida, ise katsuda. Päev sisaldab ka kõnesid, mis tutvustavad eesti talurahva olme- ja seltsielu 1920-ndatel aastatel.
Osalejad: Päälinna Pritsimeeste Pasunakoor (pillimehed ERSO-st ja Kaitseväeorkestrist), teater Nora, Põltsamaa Muuseum, FS Jõgevahe Pere, rahvatntsurühmad Kaljaan, Lustilised ja Pajusi ETNO, Põltsamaa Spordikool, Hea Villa Selts, Ravvakrati OÜ, Paju talu, Saksa Hobused jpt. Jätka lugemist »
 Foto: forum.automoto.ee Europarlamendi saadik Ivari Padar kutsub kõiki eestimaalasi üles saatma talle pilte ja mälestuslugusid isetehtud traktoritest. Algatuse tulemusel sünnib raamat “101 isevalmistatud traktorit”. Ettevõtmisele aitavad kaasa noortalunike ühendus ja põllumajandusmuuseum.
Ivari Padari üleskutse:
Head inimesed!
Eestimaal ringi sõites olen ikka imestanud, mida kõike inimesed vanaraua vastuvõttu kokku ei too. Vahel on õige valus vaadata, kuis mõni inimesi aastaid truult teeninud põllutööriist on oma viimsel teekonnal vanarauaplatsile sulatusahju toodud. Ajaloo säilitamise suhtes tundliku inimesena on mul seda üpris valus kaeda, aga eks elu läheb ikka omasoodu edasi.
Eriti valus on, kui vanaraua hulka on sattunud mõni esivanemate meisterdatud raudruun, väga erinevatest juppidest kokku sobitatud kohapealse inseneritarkuse kehastaja. Eks 1970-80ndatel olid oma põllulapi harimise võimalused ehk see, mida adra ette seada, õige piiratud: tellida kas ametlikult või siis mitteametlikult “pooliku” eest majandi traktor või kasutada majandi hobust ehk teisisõnu seada eite-taati vaoajaja rakkesse.
Jätka lugemist »
 Tänavu möödub 670 aastat Eesti vanema ajaloo ühest intrigeerivamast sündmusest, 23. aprillil 1343 alguse saanud Jüriöö ülestõusust, mille tagamaad on senini suures osas selgusetud.
1343. aasta 23. aprillil süütasid harjulased ühel künkal oleva maja, mis pidi olema ülestõusu algussignaaliks. Et Harjumaal oli jüripäeva puhul tavaks põletada lõkkeid, on võimalik, et sakslased ei taibanud kohe, et alanud on eestlaste ülestõus. Ordumeistri kaplanile Bartholomeus Hoenekele omistatud nn Liivimaa noorema riimkroonika järgi rüüstasid eestlased Padise tsistertslaste kloostri ning tapsid sealsed mungad, samuti hulgaliselt saksa soost vasalle. Tõenäoliselt hävitati Harjumaal ka peaaegu kõik selleks ajaks sinna tekkinud mõisad, mida Sulev Vahtre arvates oli 21-31 ringis. Pääsenud sakslased pagesid Paide ja Tallinna linnamüüride taha. Kuivõrd kiiresti kogu Harjumaad haaranud ülestõus täpselt toimus, on jäänud ebaselgeks, kuid tõenäoliselt haarasid eestlased maa enda kätte paari päevaga.
Olenemata sellest, et eestlaste peavägi sai maikuus orduväe käest Sõjamäel tänu ordumeistri kavalale pettusele lüüa, hoiti maapiirkondade linnuseid veel aasta lõpuni enda valduses. Pärast mardipäeva saabusid orduvägedele Preisimaalt lisajõud ja ordumeister andis sõjaväele korralduse Harjumaal kõik vanad koos noortega maha tappa, mis ka täide olevat saadetud. Viimased talve hakul orduväe kätte langenud linnused olid Varbola Jaanilinn ja Lohu Jaanilinn. Pärast seda kirjeldati Harjumaad kui “tühja ja paljast maad”. Lääne-Eesti saari suudeti eestlaste valduses hoida pea kaks aastat kuni oldi ka seal lõpuks sunnitud suuremale jõule alla vanduma ja rahu sõlmima. Jätka lugemist »
 Kultuuripärandi aasta raames korraldab Tartu Laulupeomuuseum laulu- ja tantsupeomälestuste kogumise projekti.
Laulu- ja tantsupeod on Eesti kultuuripärandis väga olulisel kohal. Kahtlemata on aga laulu- ja tantsupidude mõte aja jooksul muutunud. On väga oluline kaardistada just selle arenguprotsessi muutumist läbi erinevate põlvkondade mälestuste kogumise. Seda nii mineviku, oleviku kui tuleviku seisukohast. Mälestuste kogumine mõtestab laulupidude 150. ja tantsupidude 85. juubeli eel traditsioonide senist arengut ja tähendust ning on samas ka suurepäraseks eelhäälestuseks 2014. aastal toimuvale XXVI laulu- ning XIX tantsupeole “Aja puudutus. Puudutuse aeg!”.
Muutuste kaardistamiseks on väga oluline ligipääs võimalikult suurele hulgale mälestustele. Selleks on muuseum koostanud küsimustiku, mis annab ülevaate erinevatest laulu- ning tantsupeoga seotud traditsioonidest, lauludest, mis on enim meelde jäänud ning nende ürituste tähendusest. Küsitluse täpsed juhendid on Tartu laulupeomuuseumi kodulehel. Vastustes oodatakse kirjeldusi selle kohta, kuidas peoettevalmistused kulgesid, millised emotsioonid valdasid peol osalenud ning milline on laulu- ja tantsupidude tähtsus laiemalt.
 Fotomeenutus märtsiküüditamise ohvrite mälestamise päevast. kylaelu.blogspot.com 25. märtsil meenutatakse Tallinnas Vabadussõja Võidusamba jalamil 1949. aasta massiküüditamise ohvreid. Õhtul süüdatakse Tallinnas Vabaduse platsil, Tartus Raekoja platsil ja Pärnus Martensi väljakul tuhandeid küünlaid.
Meenutustseremoonial asetatakse Võidusamba jalamile riigiasutuste ühine pärg „Eesti rahvalt“. Samuti asetavad pärjad Kaitseväe ja Kaitseliidu juhid, diplomaatilise korpuse esindaja, Tallinna Linnavalitsuse esindaja, Eesti Memento Liidu ja Tallinna Memento esindaja.
Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku piiskopi Einar Soone eestvedamisel peetakse mälestuspalvus. Sõna võtavad regionaalminister Siim Kiisler ning Memento Tallinna Ühenduse esimees Leo Õispuu.
Kell 13 algab mälestusjumalateenistus Tallinna Jaani kirikus.
MTÜ Tulipisar, Eesti Üliõpilaskondade Liit, Eesti Õpilasesinduste Liit ja Eesti Noorteühenduste Liit kutsuvad inimesi üles süütama küünlaid kõigi küüditamisohvrite mälestuseks. Rahvast oodatakse 25. märtsil kell 18 Tallinna Vabaduse väljakule, Tartu Raekoja platsile ja Pärnu Martensi väljakule (Pärnu Keskuse esine väljak), et üheskoos süüdata tuhandeid küünlaid.
1949. aastal 25. märtsist 29. märtsini toimunud küüditamise käigus viidi Venemaale Siberisse üle 20 000 Eestimaal elava inimese. Alates 2010. aastast on saanud traditsiooniks korraldada märtsiküüditamise aastapäeval küüditatute mälestuseks ühine küünalde süütamine, mis toimub käesoleval aastal neljandat korda.
Eesti Memento Liidu ühenduste poolt korraldatavad mälestusüritused 25. märtsil:
Kuressaare – kell 12 Kudjape kalmistul
Türi - kell 12 Türi Vabadussõja ausamba jalamil
Haapsalu – kell 12 Lossiplatsil ja kirikus Ema altari juures
Viljandi - kell 17.30 Viljandi Mõisa pargis
Rakvere – kell 11 Kolmainu kirikus; kell 11.50 Tammikus Okaskrooni juures
Jõhvi – kell 12 Raudtee ääres küüdirongi asetsemise paigas mälestuskivi jalamil.
Tartu – kell 12 Pauluse kirikus, Murtud Rukilille juures.
Hiiumaa – kell 12 Lehtma sadamas; kell 19.00 Kärdla kirikus; 19.30 kiriku aias küünalde süütamine. Üle kogu Hiiumaa süüdatakse kell 19 akendel küünlad.
Valgamaa – kell 12 Keeni raudteejaamas
Türi Kesklinna kalmistul küüditatute kivi juures mälestatakse esmaspäeval kell 12 märtsiküüditamise ohvreid. Paides toimub märtsiküüditamise aastapäeva mälestustseremoonia ning lillede asetamine Paides Murtud rukkilille mälestusmärgi juures.
Märtsiküüditamise aastapäeval meenutatakse üht koletut kuritegu, kui 1949. aasta märtsis viidi üle 20 000 inimese loomavagunites Eestist Venemaale Siberi piirkonda. Sel päeval süüdatakse mälestusküünlad, et hoida elavana mälestust süütutest inimestest, kes kannatasid okupatsioonivõimude inimsusevastaste kuritegude all. (JT)
 Äsja 25aastaseks saanud Eesti muinsuskaitse selts on teinud tänavusel kultuuripärandi aastal ettepaneku algatada Eesti Vabariigi 95. aastapäeval uus traditsioon: pidada meeles Eesti suurkujusid ning süüdata aastapäevanädalal nende haudadel küünlad, teatab kultuuripärandi aasta koordinaator Riin Alatalu.
Meenutuste kuu avab president Toomas Hendrik Ilves, kes koos Tarvastu gümnaasiumi õpilastega asetab 8. veebruaril küünla Eesti muinsuskaitse ideoloogi Helmi Üpruse (1911–1978) hauale Tarvastu surnuaias.
Kultuuripärandi aasta juhtrühma nimel kutsutakse kõiki koole vabariigi aastapäeva üritustel üles meenutama oma kodukandi suurmehi ja -naisi, et tutvustada noortele meie riigimehi, kirjanikke, kunstnikke, muusikuid ja teisi ning mõtestama üksikisiku ja tema vaimse pärandi rolli väikese rahva ajaloos. Jätka lugemist »
 Mälestushetk Vabadussõjas langenute Viljandi ühiskalmistul. Foto: Viljandi maavalitsus Edasi suunduti Riia mnt surnuaial asuvale Vabadussõjas langenute Viljandi ühiskalmistule, et asetada sealgi küünlad, lilled ja pidada mälestushetk.
Tartu rahu on Eesti diplomaatia algusaja suurim saavutus ja Eesti riigi üks tähtsamaid vundamendikive. Eestile tähendas Tartu rahu Vabadussõja juriidilist lõppu ning kaks aastat varem välja kuulutatud iseseisvuse tunnustamist de jure.
“Tartu rahulepingu sõlmimine on eestlaste ajaloo üks olulisemaid hetki ja selle sündmuse väärikas tähistamine aitab seda meeles hoida. Riigilippude heiskamine ja mälestushetked sel päeval on ilus traditsioon, mis meenutab meile, et rahu ei ole midagi iseenesestmõistetavat ning eesti sõdurpoiss lunastas selle võimaluse meile oma elu hinnaga,” sõnas maavanem Lembit Kruuse. Jätka lugemist »
Rahvusraamatukogu fuajeegaleriis avatud näitusel „Kaarli kirik. 100 aastat läbi fotosilma” saab teha väikese rännaku ajas ja ruumis ning tutvuda Tallinna Kaarli kiriku sise- ja välisvaadetega postkaartidel ning fotodel.
Vanim foto on tehtud enne 1882. aastat ning vanim postkaart pärineb aastast 1889, uusimad 21. sajandi algusest. Näitus on koostatud EELK Tallinna Toompea Kaarli koguduse arhiivimaterjalide põhjal, mitme foto originaal on pärit Filmiarhiivist või Ajaloomuuseumist.
Fotode ja postkaartide reprod on teinud Mati Mõttus. Fotod ja postkaardid on rühmitatud periooditi, mis annab võimaluse jälgida nii kirikuhoone kui ka seda ümbritseva linnaruumi muutumist.
Kaarli kirikule pandi nurgakivi 1862. aastal ja esimene teenistus peeti 1870. aastal.
Näitus jääb avatuks 5. veebruarini.
Kõiki näitusel olevaid raamitud reprosid saab hiljem osta Kaarli kirikust.
Neljapäeval, 10. jaanuaril kell 12 algab Rakveres Palermo Punase terrori ohvrite mälestuskivi juures mälestustseremoonia, millega mälestatakse 1919. aasta algul Palermo metsas toimunud metsiku veretöö ohvreid. Palermo metsas toimus üks metsikumaid veretöid, mida bolševikud oma lühikese võimulolemise perioodil Eesti pinnal Vabadussõja algul sooritasid.
15. detsembril 1918 toimus Eesti väeüksuste lüüasaamisega lõppenud lahing Rägavere all ja Rakvere langes järgmisel päeval punavägede kätte. Kohe algasid repressioonid, vangla ja arestikambrid täitusid kiiresti vahialustega. Paari nädalaga oli Rakvere vangimaja arreteerituist – meestest, lastest, naistest, vanuritest – tulvil. Aastavahetusel alustas tegevust sõjatribunal ning vange hakati linnast paari kilomeetri kaugusel Palermo metsas maha laskma.
Kui Eesti vabadusvõitlejad 12. jaanuaril Rakverre jõudsid, moodustati Palermo massimõrva väljaselgitamiseks komisjon, kes laskis kolm ühishauda lahti kaevata. Nendest leiti kokku 82 laipa. Järelevaatusel selgus, et paljusid oli enne hukkamist piinatud. Toimunu õudu on kirjeldanud Jakob Liiv 25. jaanuari 1919.a ajalehes Vaba Maa.
Surnukehad anti omastele üle, 12 tapetut ei suudetud ära tunda ja nad maeti linnakalmistule.
Toimunu üksikasjust saadi teada üksnes seetõttu, et üks haavatu tuli sealt elusalt välja, kuid suri nädal hiljem.
Rakvere vabastamine Eesti väeüksuste ja Soome vabatahtlike poolt 12. jaanuaril päästis paljude vangide elu, sest bolševikud ei jõudnud massimõrva Palermo metsas lõpuni viia ja kõiki vange hukata. Töörahva Kommuuni 28-päevase võimuloleku jooksul tapeti Virumaal üle 150 inimese.
Rakvere mälestab süütult tapetud rahvuskaaslasi iga aasta 10. jaanuaril Palermos leinakogunemisega. Nii ka sel neljapäeval, 10. jaanuaril kell 12. Mälestustseremoonia korraldavad Eesti Memento Liidu Rakvere Ühing, Tööpataljonlaste ühing ja Endiste Poliitvangide Lääne-Virumaa Ühing ning Rakvere linn.
Rakvere tähistab linna vabastamise 94. aastapäeva 12. jaanuari hommikul päikesetõusul kahuripauguga linnusest ning piduliku linna lipu linnuse torni heiskamisega. Austamismiiting toimub Ausambamäel 14. jaanuaril kell 12.
Hilje Pakkanen
|
Kirjuta kohe,
kõplad hiljem!
|
