Kylauudis.ee

on kodanikualgatuse korras sündinud infoportaal, mis vahendab kodukandi uudiseid ja elulist infot inimeselt inimesele. Loe lähemalt!

ENFRDEESFILVVRO

Kaastööd ja kirjad
palume saata e-posti aadressil info@kylauudis.ee

Nädala mõte

"Pilk üle õla ja sammuga edasi."

Vaata nädala mõtete arhiivi!

Viimased uudised

Arhiiv

Sõbrad, toetajad

märts 2019
E T K N R L P
« veebr    
 123
45678910
11121314151617
18192021222324
25262728293031

Jüri Vilms taastatud mälestustahvlil

Eelseisval kesknädalal, 13. märtsil, tähistatakse Eestimaa päästekomitee liikme ja esimese kohtuministri Jüri Vilmsi (1889–1918) VR III/1 130. sünniaastapäeva mälestustahvli taasavamisega endisaegses Pärnu poeglaste gümnaasiumis – Kuninga tänava põhikoolis – kus õppis märtrina surnud riigimees.

Eestimaa päästekomitee liige ja esimene kohtuminister Jüri Vilms (1889–1918) Foto filmiarhiiv

Eestimaa päästekomitee liige ja esimene kohtuminister Jüri Vilms (1889–1918). Foto: filmiarhiiv

Uue tahvli valmistas Ülo Kirt, Lova talus Häädemeestel. Taasavamise korralduse eest seisid hea Eesti sõjahaudade hoolde liidu tegevdirektor Tiina Tojak ja erusõjaväelane major Mehis Born. Ettevõtmist toetasid Pärnumaa muinsuskaitse selts ja Pärnu linnavalitsus.

Tojak rääkis, et esimest korda avati mälestustahvel koolimaja aulas 1928. aasta 24. veebruaril. Pidulikul sündmusel mängis kooli õpilasorkester ja laulis õpilaskoor. Kõnelesid Pärnu linnapea Oskar Kask, kohtuminister Tõnis Kalbus, koolidirektor Oskar Mälk ja üks õpilane. Esimesest avamisest ei ole fotosid leitud. „On küll olemas kooliõpilaste klassifotod, millelt näeb uduselt tagaseinas asuvat tahvlit. Tahvlile oli kirjutatud Pärnu linna poolne pühendus. Tahvel oli mustast graniidist ja kuldsete tähtedega,” selgitas Tojak. Pole teada, millal Vilmsile pühendatud mälestustahvel seinalt eemaldati.

Taasavamise talitus algab kolmapäeva keskpäeval. Avamisel osalevad justiitsminister Urmas Reinsalu, Pärnu linnapea Romek Kosenkranius, abilinnapea Marko Šorin. Vaimuliku mõtte ütleb Andres Põder. Vilmsist räägib ajaloolane ja muinsuskaitsja Jaak Pihlak, sõna saab ka koolidirektor Urve Krause. Esinevad kooliõpilased. Juhatab Mehis Born.

Innukalt tegutsenud ühiskonnategelane, jurist ja poliitik Jüri Vilms oli Eesti omariikluse rajajaid, kes suri salapärastel asjaoludel kõigest poolteist kuud pärast iseseisvuse väljakuulutamist.

Urmas Saard

Vabadussõja sangari Julius Kuperjanovi auks tuleb matkama sadu inimesi

Laupäeval, 2. märtsil saab teoks Vabadussõja sangarile Julius Kuperjanovi (11. oktoober 1894 – 2. veebruar 1919) ja tema partisanide teekonnale pühendatud Kuperjanovi retk. Ligi 25-kilomeetrine jalgsimatk algab Kuperjanovi partisanisalga formeerumiskohas Põltsamaa vallas Puurmani mõisas (legendaarne salk loodi 1918 jõululaupäeval) ning Tartu vallas Tabiveres.

Kuperjanovi retke visuaal.

Kuperjanovi retke visuaal

Kaitseliidu Jõgeva Maleva pealiku kolonelleitnant Tarmo Laaniste sõnul toimub Kuperjanovi retk neljandat korda. „Avatseremoonia toimub Puurmani lossi juures hommikul kell 10. Kõneleb Kaitseliidu ülem kindralmajor Meelis Kiili. Retkelisi tuleb tervitama ka leitnant „Julius Kuperjanov” ise. Retkel on avatud Kaitseliidu, Politsei, Kuperjanovi pataljoni, Punase-Risti ja Keskkonnameti kontrollpunktid. Kontrollpunktides saab proovile panna teadmisi ja oskusi, puhata ja end sooja teega kosutada,” tutvustas Laaniste toimuvat.

Laaniste märkis, et tänase keskpäevase seisuga oli Kuperjanovi retkele registreerunud ligemale veerand tuhat inimest. „Mitmedki panevad end kirja laupäeva hommikul. Alati jätkub ka kaasaelajaid. Retke eesmärk on suurendada austust ja huvi Julius Kuperjanovi ja Vabadudussõja ajaloo vastu ning ühtlasi anda võimalus rahvaspordi terviseliikumiseks. Retkel osalejate arv on aasta-aastalt suurenenud. Sageli tullakse retkele kogu perega, ja võetakse kaasa ka koeri.
Suuskadel raja läbimine pole ilmastiku olude tõttu tänavu siiski mõeldav pole.”

Veel juhtis Laaniste tähelepanu sellele, et kui keegi peaks rajal väsima, sõidutakse ta finišisse toetussõidukitega, retkele kaasatakse ka kaks kiirabiautot.

Retke lõppedes Tabiveres annab „Julius Kuperjanov” üle oma nimelise medali. Keha saab kinnitada sõdurisupiga.

Jaan Lukas

Täna, 24. veebruaril täitub 30 aastat kodanike komiteede liikumise sünnist

Tänavu Eesti Vabariigi aastapäeval möödub kolm aastakümmet Eesti kodanike komiteede liikumise algusest.

Sindis, Kirikupargis mälestusmärk pühendusega Eesti Kodanike Komiteele. Eesti Kodanike Komitee teenetemärk neile, kes registreerisid enam kui tuhat inimest. Fotod Urmas Saard

Sindis, Kirikupargis mälestusmärk pühendusega Eesti Kodanike Komiteele. Eesti Kodanike Komitee teenetemärk neile, kes registreerisid enam kui tuhat inimest. Fotod: Urmas Saard

Eesti Kristliku Liidu, Eesti Muinsuskaitse Seltsi ja Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei sellekohase üleskutse luges 1989. aasta 24. veebruari keskpäeval Tallinna Raekoja platsile kogunenud suurele rahvahulgale ette EMSi esimees Trivimi Velliste. Kolme algataja organisatsiooni nimel kordas ta üleskutset samal õhtul Estonia kontserdisaalis, kus esmakordselt pärast Teist maailmasõda peeti vabariigi aastapäeva aktust.

Peagi asutati Illar Hallaste eestvõttel Kadrinas esimene kihelkondlik Eesti kodanike komitee. Komiteede võrgustik laienes kiiresti ja 24. veebruaril 1990 valiti 499-liikmeline Eesti Kongress, mille esinduskogu Eesti Komitee esimeheks valiti Tunne Kelam. Eesti Kongress tagas Eesti Vabariigi iseseisvuse taastamise õigusliku järjepidevuse alusel.

Tallinnas hakkas sõitma tramm nimega Alo

Reedel 22. veebruaril kell 11.00, Vana-Lõuna 41 asuvast depoost sõitis liinile legendaarsete vabaduslaulude autori Alo Mattiiseni mälestuseks Aloks nimetatud tramm.

Tramm Alo Foto Marge Tasur.

Tramm Alo. Foto: Marge Tasur

Tallinna linnatranspordi trammiteenistuse direktor Andres Vään ütles, et viiendale muusikatrammile nime valides arvestati Jõgeva vallavalitsuse ning valla elanike ettepanekuga. “Muusikatrammi Alo Mattiiseni mälestuseks nimetamise algatus tuli helilooja sünnipaiga rahvalt ning otsustasime, et Jõgeva elanike soov väärib ka meiepoolset toetust,” lausus ta.

Jätka lugemist »

Ertsma Punkri hävitamise 70. aastapäev

Tänavu 27. veebruaril möödub 70 aastat Põhja-Pärnumaa vallas asunud relvastatud võitluse liidu Ertsma staabipunkri langemisest, mistõttu peetakse samal kuupäeval algusega kell 11.00 mälestuspäeva.

Ertsma punkri mälestuseks. Foto Urmas Saard

Ertsma punkri mälestuseks. Foto: Urmas Saard

Sealse kandi kaitseliitlase Margo Sai teatel lauldakse hümni, avakõne järel süüdatakse küünlad ja asetatakse mälestusmärgi ette lillekimbud. Järgnevad sõnavõtud ja tunnustamised. Kaitseliitlased tulistavad aupauke. Lõpuks pakutakse kojalviibijatele suppi ja teed.

70 aastat tagasi pidasid relvastatud võitluse liidu võitlejad Ertsma küla lähedal Kodesmaa soos viimast kangelaslikku punkrilahingut. Sai sõnul avati mälestuskivi Kodesmaa soo teeäärsete puude varjus 25 aastat tagasi siseminister Lagle Pareki osavõtul. Halinga mõisa lähedalt Lubjaahju mäelt leitud graniitkivi ja mälestustahvel paigaldati kohalike elanike, Pärnu-Jaagupi muinsuskaitsjate ja tolleaegse vallavalitsuse ühisel ettevõtmisel.

Urmas Saard

Pärnus kõneldi Tartu rahulepingust

Koostöös Eesti Rahvaülikoolide Liidu ja kohalike haridus- ning kultuuriasutustega on Tartu Rahu Põlistamise Selts korraldanud Tartu rahulepingu sõlmimise 100. aastapäeva eel mitmel pool Eestis loengute sarja, mille sisuks meie riigi üks peamisi alusdokumente. Täna toimus eelmistega sarnane seminar Pärnu Nooruse Majas.

Jüri Estam Pärnus Nooruse Majas. Foto Urmas Saard

Jüri Estam Pärnus Nooruse Majas. Foto: Urmas Saard

Ajaloohuvilisi tervitas helikandjalt kõlanud Petseri kloostri kellamäng. Setode Püha Jüri ikooni ees süüdati küünal. Võis lehitseda või kaasa osta Tartu rahulepingu trükise, vaadata teemat käsitlevaid lehti, maakaarte, näha riigi ja Petserimaa ajaloolist lippu.

Avasõnad ütles Eesti Vabaduspartei ja Põllumeeste Kogu esimees Rein Koch.

Kommunikatsioonikonsultant Jüri Estam on olnud kunagise Eesti Kongressi juhtorgani Eesti komitee liige. Välispoliitika ja rahvusvaheliste suhete asjatundjana esitas ta vaheajaga kaks huvitavat ettekannet. Esimene jõudis kuulajateni rohke slaidivalikuga. Estam jutustas Eesti ajaloost rõhuasetusega Petserimaale ja Ingerimaale. Teise ettekande sisuks oli poliitiline analüüs uue piirilepingu otstarbetusest ja selle jõustumise korral varitsevatest ohtudest.

Jätka lugemist »

Meritsi maailma läinud eestlaste lood

Need on eestlaste uskumatuna näivad jutustused teel vabasse maailma.

Enn Hallik tutvustab pärnakatele sarja Meritsi maailma läinud eestlaste lood raamatuid Foto Urmas Saard

Enn Hallik tutvustab pärnakatele sarja “Meritsi maailma läinud eestlaste lood raamatuid”. Foto: Urmas Saard

Intervjueerisime ligemale 150 inimese lugusid Göteborgist Torontoni ja Austraaliast Ameerikani

Läinud aasta viimasel päeval kinkisid Tiit Lääne ja Enn Hallik president Kersti Kaljulaidile sarja “Meritsi maailma läinud eestlaste lood” kõik pooltosin raamatut. Kolmapäeval, 13. veebruaril rääkis Hallik üksinda pea poolteist tundi jutti TÜ Pärnu kolledži suurde auditooriumisse kogunenud kuulajatele nende samade raamatute saamislugudest, kaante vahele talletatud eestlastest. „See on kahe mehe kingitus Eestile, mille me andsime üle riigipeale. Ega seda lihtne teha olnudki,” alustas Hallik, kelle sõnul pole Eesti riik kingituse tarvis sentigi kulutusi teinud. „See kõik oli meie endi ettevõtmine, mida abistasid ka väliseestlased. Tallinna Sadam oli suursponsor.”

Kuidas kõik algas? Spordiajakirjanikena on Lääne ja Hallik käinud tosin korda olümpiamängudel. Sealhulgas ka Vancouveris 2010. aastal.

Jätka lugemist »

Näitus ja konverents „Hõimurahvaste aeg” jõudis Pärnusse

Agape keskuses näeb Eesti Piibliseltsi poolt koostatud rändnäitust „Hõimurahvaste aeg”, mis jääb esialgse kava kohaselt Pärnusse vähemalt ülestõusmispühadeni.

Näitus Hõimurahvaste aeg Agape keskuses. Foto Urmas Saard

Näitus “Hõimurahvaste aeg” Agape keskuses. Foto: Urmas Saard

Vastuseks kuulsin, et nii on lihtsam ja nii ollakse harjutud

Laupäeval, 9. veebruaril, pärnakatele avatud väljapanek tutvustab rikkaliku fotode valikuga Venemaa Euroopa osas ja Siberis elavate soome-ugri rahvaste igapäevaelu, kristlikku kultuuri ning nende vaimulikku kirjandust läbi aegade. Näitusel näeb udmurdi-, vepsa-, komi-, mokša-, mari-, karjalakeelset Uut Testament. Samuti tutvustatakse pea kõigis soome-ugri keeltes ilmunud usulist kirjandust.

Eesti Piibliseltsi peasekretär Jaan Bärenson ütles Agape keskuses näitust avades, et eesmärgiks pole olnud mitte kõrgekvaliteediliste piltidega fotonäituse eksponeerimine. „Tegemist on fotokroonikaga sellest, mida me oleme oma hõimurahvaste juures näinud, mida avastanud ja mida me tahame jagada. Kõik nad on üks osa meie endi identiteedist,” selgitas Bärenson.

Jätka lugemist »

Tartu rahu aastapäeva tähistatakse Eesti paljudes paikades väga erinevalt

Tartu rahulepingu sõlmimise 99. aastapäeval kogunetakse Pärnus Alevi kalmistule, Sindis koolimajja ja Seljamaa mälestusmärgi avamisele, Tallinnas Nõmme Rahu kirikusse.

Nõmme Rahu kirik. Foto Jukko Nooni

Nõmme Rahu kirik. Foto: Jukko Nooni

Juba homme, 1. veebruaril kell 18 toimub Pärnu raekojas Tartu rahulepingu sõlmimise 99. aastapäevale pühendatud kontsert. Esinevad Pärnu Kunstide Maja poistekoorid ja Mihkel Lüdigi nimeline meeskoor. Dirigendid Evelin Mei ja Marika Pärk. Kuulajaid tervitab Pärnu abilinnapea Marko Šorin.

Jätka lugemist »

Kes minevikku ei mäleta…

Tartu Rahu Põlistamise Selts on korraldanud koostöös Eesti Rahvaülikoolide Liidu ja kohalike haridus- ning kultuuriasutustega Tartu rahulepingu sõlmimise 100. aastapäeva eel ettekandekoosolekuid mitmel pool Eestis.

Jüri Estam jaanuaris 2019 Tallinnas Tartu rahu üritusel  Foto Ants Erm

Jüri Estam jaanuaris 2019 Tallinnas Tartu rahu üritusel. Foto: Ants Erm

Seni on need toimunud Rakveres, Tallinnas, Viljandis ja Tartus ning järjega jõutakse Petserimaale, praeguse Setomaa valla keskusesse Värskasse. Pühapäeval, 10. veebruaril kell 12 kutsutakse ajaloohuvilisi mitmetunnilisele üritusele Värska gümnaasiumi saali Pikk tn 13. Külalisi tervitab Petseri kloostri kellamäng ja põleva küünla taustal kaugete aegade tagant setode Püha Jüri ikoon koos teemat tutvustavate lendlehtede, maakaartide, riigi ja maakonna ajalooliste lippude ning Tartu rahulepingu trükisega.

Avasõnad ütleb Eesti Vabaduspartei ja Põllumeeste Kogude liige ning koosoleku juhataja Rein Koch. Jätkatakse hümnide ja literaat Jüri Estami slaidiprogrammiga Eesti ajaloost, rõhuasetusega Petserimaale ja Eesti Ingerimaale. Petserimaalane kaeb oma ettekandes Petserimaad siit- ja sealtpoolt kontrolljoont. Koch käsitleb Tartu rahulepingut kui rahvusriigi garantiid ja õiguslikku alust.

Vaadatakse katkendit Eesti kõigi aegade suurimale diplomaadile, Tartu rahulepingu isale Jaan Poskale pühendatud dokumentaalfilmist, mille esilinastus toimus riigimehe 150. sünniaastapäeva eelõhtul 23. Jaanuaril 2016 Kuremaal. Filmi stsenaristid on sajandat aastapäeva tähistava Petseri 2. keskkooli kasvandik Peeter Järvelaid ja Toomas Lepp, operaator Peeter Ülevain.

Uue piirilepingu saagast teeb kokkuvõtte ajaloolane Aldo Kals. Jüri Estam mõtiskleb selle üle, millest tahetakse uue piirilepinguga loobuda. Andres Inn tutvustab häbisamba mõtet. Päev lõpeb vaba mikrofoniga neile, kes soovivad midagi lisada.

Oodatakse kõiki huvilisi, kelle jaoks on osavõtt prii pääsmega.

Aldo Kals
Petserimaa sõber

Heldor Käärats: olen Lurichi usku

Talvistekuu 24. päeval kaheksakümne viieseks saav Pärnumaa mees Heldor Käärats jutustas pühapäeval Seljametsa muuseumisse kogunenud sõpradele, tuttavatele ja spordisõpradele varemgi paljukuuldud pikast sportlikust eluteest, mida ilmestasid mitmesugused põnevad seigad.

Priit Neeme annab Pärnumaa spordiajaloo seltsi poolt Heldor Kääratsile üle tänukirja. Foto Urmas Saard

Priit Neeme annab Pärnumaa spordiajaloo seltsi poolt Heldor Kääratsile üle tänukirja. Foto: Urmas Saard

Heldori lemmikained olid ajalugu, geograafia ja kehaline kasvatus

Muuseumi näituseruumis tutvuti spordiajalugu koguva vanahärra väljapanekutega. Enne spordimehele sõna andmist eelnes õnnitlejate lõputu rivi. Lilled, kingitused, kallistused on juubeli lahutamatu osa. Heldor ise asetas siiski pearõhu spordile ja nimetas kogunemist spordiajaloo päevaks.

„Olin koolipoiss ja mäletan seda pühapäeva täpselt. Minu isa võimaldas oma leerivennale ulualust. Minu ülesanne oli natuke lammastel silm peal hoida. Ulualust saanud mees pani teki murule maha, olime seal kaks tõsist eesti meest. Üks 46 ja teine kaheksane. Vahetasime siis muljeid. Tema rääkis mulle, kuidas ta tegi noore mehena Lurichit. Olevat olnud üks raamat, mille järgi nad harjutasid. Ma olen seda raamatut otsinud, aga ka spordimuuseumist ei leidnud. Ta rääkis sellest, kuidas Lurichit tehes saab harjutamisega osavaks ja tugevaks,” meenutas Heldor. Ta tunnistas, et on rohkem Lurichi, kui Lutheri usku.

Jätka lugemist »

Ajaloopäevade sarja teemaks on Tartu rahu

Tartust alustatud teekonnal läbi Viljandi ja Tallinna toimub neljas ajaloopäev „100 aastat Tartu rahulepingut“ eelseisval laupäeval Rakveres, kus jätkatakse seniste lektorite osavõtul sama kavaga ettevalmistatud teemade käsitlemist.

bdr

Seto laulukoor Sõsarad esineb ajaloopäeval Tallinna rahvaülikooli ruumes. Foto Ants Erm

Senise tava kohaselt kaunistab loengusaali leelot iseloomustav sinise kandle kujutisega Petseri maakonna rohe-valge lipp, seinal Petseri maakonna ja Eesti Ingerimaa maakaart. „Kuigi Konstantinoopoli patriarh Bartholomeos I pole veel endast setode ühendaja ja kaitsjana märku andnud, pole see aeg enam kaugel,” usub ajaloolane Aldo Kals, üks ajaloopäeval esinejatest. „Alles hiljuti kiskus ta Moskva õigeusu kiriku haardest välja Ukraina õigeusu kiriku. Küllap jõuab järg kord ka setodeni. Seda lootust kannab loengusaalis põleva küünla taga setode ajalooline Püha jüri ikoon,” selgitab Kals. Ürituse juhataja Rein Kochi töölauda kaunistab Eesti ajaloo tormides räsitud sinimustvalge laualipp. „See peab meisse sisendama teadmist, et petserimaalaste ja ingerimaalaste mured pole üksnes nende, vaid meie kõigi omad,” jätkab ajaloolane.

12. jaanuaril koostöös Tallinna Rahvaülikooliga korraldatud ajaloopäeval jahmatas kohalviibinuid Jüri Vaidla saadetud kiri õiguskantslerile ja teistele riigiametnikele ning poliitikutele. Vaidla osundas kontrolljoone taga sündinud petserimaalastele, keda Eesti valitsus käsitleb välismaalastena ja keelduvat Nõukogude Armees teenitud aastaid tööstaaži hulka arvamast.

Jätka lugemist »

Vabadussõja Kehra lahingu mälestussammas on taastatud

1919 a 4. jaanuaril peetud võidukas Kehra lahing oli esimene edukas soomusrongilahing, ühtlasi Vabadussõja tähtsaim murdelahing, millega peatati punaste pealetung pealinnale.

Kehra lahing oli märgiline Vabadussõja murdelahing, mis peatas punaste pealetungi Tallinnale

Kehra lahing oli märgiline Vabadussõja murdelahing, mis peatas punaste pealetungi Tallinnale

Mälestussamba avamispidu läheb käima pühapäeval, 6. jaanuaril, algusega kell 11:00

„Lahingu saatuse otsustas soomusrong number 1, mis komandör Anton Irve juhtimisel Kehra jaamast vaenlasele vastu läks. Praeguse Lahinguvälja raudteepeatuse juures peetud lahingus hävitati punaste väeüksus ja peatati vaenlase pealetung,” kirjutab Arvi Karotam, Anija vallavanem ja mälestussamba taastamise eestvedaja valla kodulehel.

Jätka lugemist »

Ajaloopäeva teemaks on „100 aastat Tartu rahulepingut“

Koostöös Tallinna rahvaülikooliga korraldab Tartu Rahu Põlistamise Selts ajaloohuvilistele teabepäeva „100 aastat Tartu rahulepingut“. Sama kavaga on juba varem esinetud Tartus ja Viljandis.

2016. a suvel tehtud fotol näeb Tallinnas Kadrioru pargis sammumas Jaan Poska järel Sindi gümnaasiumi õpilasi ja Sindi ajalooklubi rahvast. Foto Urmas Saard

2016. a suvel tehtud fotol näeb Tallinnas Kadrioru pargis sammumas Jaan Poska järel Sindi gümnaasiumi õpilasi ja Sindi ajalooklubi rahvast. Foto: Urmas Saard

Neljale tunnile kavandatud ajaloopäev leiab aset Tallinna rahvaülikooli ruumes (Vene tn. 6 teisel korrusel) laupäeval, 12. jaanuaril, algusega kell 12.00.

Avasõnad ütleb Rein Koch ja sellele järgnevalt mängib Vello Vart klarnetil Eesti hümni. Jüri Estam näitab slaidiprogrammi „Priius, kallis aare“. Petserimaalane kaeb Petserimaad sealt- ja siitpoolt kontrolljoont. Rein Koch teeb ettekande Tartu rahulepingust kui Eesti rahvusriigi garantiist ja selle õiguslikust vundamendist.

Vaadatakse katkendit Jaan Poska eluloo tähtsamatele perioodidele pühendatud dokumentaalfilmist, mille esilinastus toimus suurmehe 150. sünniaastapäeva eelõhtul Laiusel. Filmi stsenaristid on Peeter Järvelaid ja Toomas Lepp, operaator Peeter Ülevain.

Uue piirilepingu loost teeb ülevaate Aldo Kals. Jüri Estam arutleb selle üle, millest tahetakse loobuda. Andres Inn tutvustab häbisamba mõtet. Päev lõpeb vaba mikrofoni kasutamise võimalustega.

Osavõtt on ajaloohuvilistele tasuta.

Urmas Saard

Sindi mälestas oma sangareid

Täna kell 10.30 helises Sindi Jumalailmumise kiriku tornikell ja Sindi gümnaasiumis mälestati Vabadussõjas langenud võitlejaid.

Sindi gümnaasiumis mälestatakse Vabadussõjas langenuid. Foto Maris Voltein

Sindi gümnaasiumis mälestatakse Vabadussõjas langenuid. Foto: Maris Voltein

Õpetaja Lembit Roosimäe rõhutas 3. jaanuaril alanud vaherahu tähtsust, mis lõpetas kahurite „kõnelused” ja lubas jätkata diplomaatilisi läbirääkimisi kuni Tartus sõlmitud rahulepingu allkirjastamiseni. Roosimäe sõnul räägitakse Tartu rahu tähtsusest põhjalikumalt 2. veebruaril, kui Sindi gümnaasiumi esisel väljakul avatakse diplomaat Julius Friedrich Seljamaale pühendatud mälestusmärk.

„Eesti kaotas otsese lahingutegevuse käigus 3588 inimest, mis on võrreldav peaaegu Sindi suuruse linna elanike arvuga,” rääkis Roosimäe. Mõeldes Vabadussõja Eesti poolsele inimkaotusele üldarvus, siis on see 6275 langenu ja hukkunu näol oluliselt rohkem, kui praeguses Sindis inimesi. Sindi gümnaasiumis asuvale Vabadussõjas langenute mälestusmärgile on kantud kümne Sindiga seotud mehe nimed. Tori abivallavanem Jana Malõh ja Sindi gümnaasiumi direktor Ain Keerup asetasid mustast graniidist mälestustahvli ette sinimustvalgete lintidega kaunistatud lillekorvid. Auvalves seisid gümnaasiumit lõpetav lipu seltsi liige Chätlyn Parts ja tema klassivend Egon Gentalen. Neist esimene õpilasesinduse president ja teine sama esinduse liige.

Urmas Saard

 

Jõuluõhtu tulukesed Eestimaa kalmistutel

Eelmise sajandi algul kujunenud jõuluaegne kalmistute külastamise tava kestab tänini ja väga paljud inimesed läidavad küünlatule oma kallite lähedaste kalmudel.

Jõuluõhtul Pärnu Metsakalmistul Foto Urmas Saard

Täna hommikul sattus pilk 1936. aasta 28. detsembri ajalehe Uus Eesti uudislõigule, millest võib lugeda, et alles mõni aasta tagasi hakkas meil juuri ajama uus ja kaunis komme põletada kalmistuil lahkunute haudadel jõuluküünlaid. „Ka äsjamöödunud jõululaupäewa õhtupoolikul kujunes Rahumäe kalmistu Tallinna külje all rahwaste rändamise kohaks. Sinna olid kogunenud külastajaid nii Nõmmelt kui ka Tallinnast, enamasti igal jõulukuuseke ja küünlad kaasas, et neid oma kallimate kalmuküngastel põlema süüdata.”

Urmas Saard

 

Jõuluõhtul Pärnu Metsakalmistul. Foto: Urmas Saard →

Jätka lugemist »

Riia toomkiriku oreli detsibellide võimsus lummas rohkem kui muusika ise

Sindi Naisliit kuulas Riia toomkirikus Ilva Lempa orelimängu ja tegi jalutuskäigu jõulupühade eelses Riia vanalinnas.

Riia toomkirik Foto Urmas Saard

Riia toomkirik. Foto: Urmas Saard

Lätti jõudes laulis Maimu Läti hümni

Käesoleva nädala kolmapäeval kulges teekond lumisest Sindist uduga varjutatud Riiga reisi- ja keelejuhi Maimu huvitavate jutustuste saatel. Juttu vürtsitasid paraja mõõdutundega naljakalt öeldud lausekillud. Kiiresti sai selgeks seegi, et läti rahvas väärib kõigiti lugupidamist. „Kas kõik mäletavad, kuidas öelda läti keeles palun ja tänan?” Ja Maimu tuletas meelde, et palun on lūdzu ja tänan – paldies. Seda vist isegi enamik seltskonnast teadis või oli vähemalt korduvalt kuulnud. Aga kuidas tagasisõidul küsida näiteks kaks kasti viina? Siis pidanuks ütlema lūdzu divas kastes degvīna. Maimu rääkis sellestki, kuidas eristuvad läti keeles naiste ja meeste nimed. Naise nime lõpus on a või e, mehe nimi lõpeb s tähega. Läti keel on tugevasti mõjutatud liivi keelest, mistõttu sõna rõhk asub sarnaselt eesti keelega esimesel silbil. Tundes hästi läti keelt, polnud Maimu Eestimaal elades unustanud sõnakestki eesti keelt, mille oskus kipub paljudel eestlastel järjest kasinamaks muutuma. Kui ikka eesti keeles on olemas mõni Läti kohanimi, siis kasutab Maimu eestikeelset sõna ja teab selle kõrvale öelda ka lätikeelse kohanime.

Jätka lugemist »

Julius Friedrich Seljamaa monument on peatselt valmis

Käesoleva nädala kolmel päeval toimetasid mitmed firmad Sindi gümnaasiumi esisel väljakul, kuhu paigaldati üks betoonist ja kaks graniitkivist moodulit. Oma kohale asetamist jääb ootama veel üksnes kujur Ülo Kirdi loodud Seljamaa pronksist büst.

Julius Friedrich Seljamaa monumendi graniitkivist osa on paigaldatud. Foto Urmas Saard

Julius Friedrich Seljamaa monumendi graniitkivist osa on paigaldatud. Foto: Urmas Saard

Punane graniit sulandub hästi taustal asuva punastest tellistest koolihoonega ja muidugi sambale tõstetava pronksist büstiga

Enne kaevetööde juurde asumist uuris Tori valla majandusosakonna juhataja Jüri Puust meeterhaaval ehituse alla minevat maapinda raadiodetektoriga, et lisaks plaanidel näidatud kaablitele tuvastada sedagi, millest olemasolev dokumentatsioon võiks vaikida. Vaatamata kohati ilmnenud hoiatavatele piiksumistele sai kopamees lõpuks loa kopp maasse lüüa.

Tori vallavalitsus tellis vundamendi Põhja-Pärnumaa ehitusfirmalt Revdeco OÜ, kes kaasas tööde teostamisele Maden Grupp OÜ ja Pärnu Graniit OÜ. Kuna miinuskraadidesse langenud temperatuuri puhul polnud mõttekas kohapealset betoonivalu teha, siis valmistati vundamendi moodul tehasetingimustes. Teisipäeval kaevati eelnevalt märgistatud asukohta vundamendi süvend, mille põhi tasandati tihendatud killustikuga.

Jätka lugemist »

Sada aastat Eesti riigilipu heiskamisest Pika Hermanni torni

Toompeal Kuberneri aias tähistasid Riigikogu ja Eesti lipu selts koos isamaaliste ühenduste ning Tallinna koolidega saja aasta möödumist sinimustvalge lipu heiskamisest esimest korda riigilipuna.

Tallinna koolinoored Kuberneri aias. Foto Peeter Hütt

Tallinna koolinoored Kuberneri aias. Foto: Peeter Hütt

„Täna, täpselt sada aastat tagasi, 12. detsembril, heisati sinimustvalge trikoloor esimest korda Pika Hermanni torni riigilipuna. Mälestusväärse tähtpäeva tähistamisel osalesid põhiseaduslike institutsioonide esindajad. Pidulikult rivistusid teiste hulgas üles Tallinna Westholmi gümnaasiumi, Tallinna ühisgümnaasiumi ja Tallinna 21. kooli esindused, kelle hoida olid Riigikogu poolt kingitud pidulikud sinimustvalged lipud. Samasuguse lipuga oli kohal ka Eesti lipu selts,” rääkis toimunust Jüri Trei, lipu seltsi esimees.

Riigikogu esimees Eiki Nestor kutsus üles sinimustvalget heiskama torni tippu uhkusega südames ja rõõmu tundes, sest meie riik on vaba ja demokraatlik. „Usume ja loodame, et see kestab aegade lõpuni. Sinine põhjamaise taeva värv annab usu helgesse tulevikku, must meenutab meie rahva minevikku ja mullapinda ning valge juhatab teed meie rahva vaimuvalguse poole,” kõneles Nestor.

Ajaloolane Küllo Arjakas tegi tagasivaate möödunud sajale aastale.

Jätka lugemist »

Briti sõjalaev jõuab Eestisse 100-aastase riikidevahelise sõpruse tähistamiseks

Homme jõuab Vanasadamasse Briti Kuningliku Mereväe fregatt HMS St Albans tähistamaks täpselt saja aasta möödumist Briti sõjalaevade jõudmisest Tallinnasse, mis pakkusid Eestile Vabadussõjas tuge. Briti Kuningliku Mereväe laev jääb Tallinnasse 15. detsembrini ning on viimasel päeval avatud kõigile huvilistele.

Briti Kuningliku Mereväe fregatt HMS St Albans. Foto Kaitseväe kodulehelt

Briti Kuningliku Mereväe fregatt HMS St Albans. Foto: Kaitseväe kodulehelt

Suurbritannia tuli meile appi selle kriitilises punktis

Briti suursaadiku Theresa Bubbeari sõnul tunneb ta uhkust, et Ühendkuningriik sai ajaloolisel hetkel Eestile abi pakkuda. „Selle aasta jooksul mööda Eestit rännates ning Eesti inimestega suheldes olen veel rohkem mõistnud ja tunnetanud, kui oluline oli see hetk Eesti ajaloos ning kui tugev ja kestev on meie riikidevaheline sõprussuhe, mis aastal 1918 alguse sai. HMS St Albans jõudmine Tallinna on märgiks sellest, et nii nagu 100 aastat tagasi, on Ühendkuningriik endiselt Eestiga, ning ka järgmise 100 aasta pärast seisame õlg õla kõrval sama kindlalt,“ rääkis Bubbear.

„Vabadussõda oli Eestile pöördeline sündmus ning Suurbritannia tuli meile appi selle kriitilises punktis,“ sõnas Riigikantselei EV100 suursündmuste juht Margus Kasterpalu. „Igas olukorras on julgem, kui su kõrval on sõber. Suurbritannia ulatas meile sada aastat tagasi abikäe ja on suur rõõm tänavu tähistada üheskoos nii Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva kui ka pikka sõprust,“ lisas Kasterpalu.

Jätka lugemist »

Vabadussõja alguse sajandat aastapäeva tähistas väikelinn Sindi tähelepanuväärse aupaklikkusega

Aare Külaots: „Sindi gümnaasiumil on midagi, mida temalt mitte keegi ära võtta ei saa ja vilistlased, keda me ei saa unustada. Selles mõttes on Paikuse põhikool natuke kade.”

Kaitseliidu Pärnumaa maleva auvalve Vabadussõjas langenute mälestustahvli kõrval Sindi gümnaasiumis. Foto Urmas Saard

Kaitseliidu Pärnumaa maleva auvalve Vabadussõjas langenute mälestustahvli kõrval Sindi gümnaasiumis. Foto: Urmas Saard

Tolles omaaegses Sindis on sündinud viis inimest, kes saanud Vabadusristi

Kesknädalal, 28. novembril, algas Eesti ajaloo suursündmuse meenutuste päev Sindis Vana kalmistu ühiskülastusega kapten Viktor Araki kalmule ja jätkus Sindi gümnaasiumi korraldatud õpilaskonverentsiga.

Veerand tundi enne keskpäeva rivistusid koolimaja peahoone esimese korruse avaras koridoris kümned õpilased sinimustvalgeid kandelippe hoidma. Vabadussõjas langenud kümne langenud sõjamehe mälestustahvli juures seisis kaitseliitlaste auvalve. Konverentsile saabujad võisid peatuda eeskujulikult turvatud rariteetide laua juures, et näha väga lähedalt Helmut Aasamäe isiklikku kogusse kuuluvat nn „vereristi” ja legendaarse õpetaja Lembit Roosimäe raamaturiiulilt valitud eriti huvipakkuvat kirjandust Vabadussõja kohta. Laual põlesid kaks komplekti sinist, musta ja valget värvi küünlad.

Jätka lugemist »

Nõmmel meenutati Vabadussõja algust

Vabadussõja alguse meenutamiseks süütasid Nõmme linnaosa vanem Grete Šillis, ajaloolane Leho Lõhmus ja Nõmme Rahu koguduse õpetaja Ove Sander Hiiu-Rahu kalmistul õppursõdur Hugo Läänemetsa haual küünla ning asetasid kalmule lilled. Mälestusüritusel osalesid erinevate Tallinna kirikute vaimulikud.

Vabadussõja alguse meenutamine Hiiu-Rahu kalmistul Foto Jukko Noomi

Vabadussõja alguse meenutamine Hiiu-Rahu kalmistul. Foto: Jukko Noomi

„Eesti iseseisvus ja vabadus saavutati vere hinnaga. Kuigi Vabadussõja lahingutest on möödunud pea sajand, on iga uue põlvkonna jaoks vaja meelde tuletada, et vabas riigis elamine pole midagi iseenesestmõistetavat,“ lausus Nõmme linnaosa vanem Grete Šillis.

Leho Lõhmus andis ülevaate 17-aastasena langenud Hugo Läänemetsa lühikeseks jäänud eluteest. „Eesti eest andsid Vabadussõjas elu väga paljud noored mehed, aga teiselt poolt olid need ka Eesti eest elamata jäänud elud. Hugo Läänemets läks Vabadussõtta vabatahtlikult koos 129 koolivennaga ning teenis õppursõdurina soomusrongil nr 3. Hugo Läänemets langes 5. märtsil 1919 lahingus Põhja-Lätis Stakelni all,“ sõnas Lõhmus.

Jukko Nooni
Nõmme linnaosa valitsuse avalike suhete nõunik

Samal teemal:

Vabadussõja 100. aastapäeva hommikul Sindi Vanal kalmistul Foto Urmas Saard

 

 

 

Sindi Vanal kalmistul mälestati sangareid

Sindi Vanal kalmistul mälestati sangareid

Eile tõi Sindi gümnaasiumi vilistlane ja kaitseliitlane Kardo Kase kapten Viktor Araki korrastatud kalmule kaks lumeroosi. Täna hommikul kogunesid Sindi gümnaasiumi õpilasomavalitsuse ja kooli juhtkonna esindajad, samuti lipu seltsi abistavad koolinoored, kaitseliitlased ning teised kodanikud Sindi Vanale kalmistule, et ühe kangelase haual seistes austada kõiki vabadussangareid.

Vabadussõja 100. aastapäeva hommikul Sindi Vanal kalmistul Foto Urmas Saard

Vabadussõja 100. aastapäeva hommikul Sindi Vanal kalmistul. Foto: Urmas Saard

Vabadussõja alguse 100. aastapäeva tähistades ütles Tori abivallavanem Jana Malõh, et iseseisvuse hinnaks olid paramatud inimkaotused. Valla nimel asetas ta sangarite mälestuseks lillepärja.

Kaitseliidu Pärnumaa maleva kaplan Eduard Kakko tänas inimesi, kes mälestuspäeva tähistamise nimel vaeva nägid, kalmistule kogunesid ja seda sündmust, kui Eesti vabaduse alguse märki, kalliks pidasid.

Kakko meenutas, et Vabadussõja alguses oli võitlejaid vähe. „Otsiti mõtet, mille nimel võidelda ja kas tasub jälle surra. I Maailmasõda nõudis liialt palju ohvreid ja kurbust ning leina oli üle maa. Enamlaste vallapäästetud terror Eesti pinnal pani aga asjad kiiresti paika. Punaste saabuv võim oli hirmsam kui sõda.” Kaplani sõnul pole võimalik ülehinnata võitu ja võidu eest võitlejaid, kes Eestile vabaduse tõid. Edasine elu näitas, et vabadust oli raskem hoida, kui seda kätte võidelda. Algas võidujooks rikastumisele vahendeid valimata. „Kes seda halvustasid, said rahvavaenlase tiitli. Vangistati vabadussõdalasi, pilgati teisitimõtlejaid ja vend röövis venda.”

Jätka lugemist »

Väärikatega Maarjamäel

Neljapäeval tegi TÜ Pärnu kolledži Väärikate ülikooli poolsada õppurit õppereisi Maarjamäele, kus külastati hiljuti avatud kommunismiohvrite memoriaali, mäluraja monumentide parki ning vaadati filmimuuseumi näitust, Maarjamäe lossi ja levimuusika lugu.

Kommunismiohvrite memoriaal Maarjamäel Foto Urmas Saard

Kommunismiohvrite memoriaal Maarjamäel. Foto: Urmas Saard

nende inimsusevastaste kuritegude eesmärk oli hävitada Eesti rahvas

Jaak Suurväli, Väärikate ülikooli nõukoja liige, tegi juba bussisõidul põhjaliku ülevaate Tallinnasse Maarjamäele rajatud kommunismiohvrite memoriaalist ja ohvitseride mälestusmärgist, mis võtab enda alla umbes 30 000 ruutmeetri suuruse ala. Kui tänavu 4. mail asetati memoriaali ehitusele nurgakivi, siis pani justiitsminister Urmas Reinsalu silindrisse 2002. aasta juunis Riigikogu poolt vastu võetud avalduse okupatsioonirežiimi kuritegude kohta Eestis. „See on avaldus, millega Eesti rahvaesindus tunnistas nõukogude režiimi tegevuse Eesti territooriumil kuritegelikuks ja rõhutas, et nende inimsusevastaste kuritegude eesmärk oli hävitada Eesti rahvas,” selgitas minister kevadel. Memoriaal avati rahvusvahelisel kommunismi- ja natsismiohvrite mälestuspäeval. Seintelt saab lugeda nende Eesti inimeste nimesid, kes kaotasid elu kommunistliku režiimi terrori läbi.

Jätka lugemist »

Sada aastat Eesti Vabadussõja algusest ja Viktor Arak

28. novembril möödub 100 aastat Vabadussõja algusest. Vabadussõda oli Eesti ajaloo säravamaid sündmusi. Esimest korda võideldi oma lipu all, Eesti sõjaväevormis, oma riigi eest. Seepärast tähistatakse Sindi gümnaasiumis tähtpäeva õpilaskonverentsiga „100 aastat Eesti Vabadussõja algusest”.

Sindi gümnaasium lippude ehtes. Foto Urmas Saard

Sindi gümnaasium lippude ehtes. Foto: Urmas Saard

kõlab Karl Rammi vähetuntud laul „Eestimaa”

Kuna neli kodanikeühendust on teinud üleskutse süüdata 28. novembril küünlad kõigi vabadussangarite kalmudel, siis minnakse Sindi gümnaasiumi õpilasomavalitsuse korraldusel Sindi õigeusu kalmistule, kus kell 10.00 asetatakse Viktor Araki kalmule lilled ja süüdatakse küünal. Viktor Araki hauakoha eest kannab hoolt Sindi gümnaasium juba aastaid. Kuid ühe sangari kalmul seistes mõeldakse kõigile 20-le Eesti Vabadusristi kavalerile, samuti kõigile Vabadussõjas võidelnutele, kes otseselt või kaudselt seotud Sindiga.

Mälestustalitusel võtavad sõna Kaitseliidu Pärnumaa maleva kaplan Eduard Kakko ning Tori abivallavanem Jana Malõh.

Veerand tundi enne keskpäeva seisavad kümned õpilased sinimustvalgete lippudega auvalves Vabadussõjas langenute mälestustahvli juures, mis asub Sindi gümnaasiumi vana maja esimese korruse koridoris. Rivistusel osaleb Kaitseliidu Pärnumaa maleva esindus.

Jätka lugemist »