ajakirjandus

National Geographicu maikuu numbri tutvustus

Äsja jõudis lugejani National Geographic Eesti maikuu number, mis keskendub muuhulgas koaalade päästeoperatsioonile Austraalias, Egiptuse revolutsioonijärgsele olukorrale, tutvustab tiibadega ‘laulvat’ lindu ja toob pildivalikus meieni Islandi ajatu ilu.

Põhilugude lühitutvustus:

Egiptus ühes hetkes
Reis Niilusel näitab, kuidas revolutsioon levib Tahriri väljakust kaugemale.

Koaalad piiramisrõngas
Megan Aitken sõidab mööda Austraaliat, päästes kukkurloomi linnaohtude ja haiguste eest.

Tiibadega „laulev“ lind
Isane häälistiib-tantsulind teeb paarilise meelitamiseks tiibadega muusikat.

Islandi ajatu ilu
Islandlased ja lambad on küll lõivu nõudnud, kuid maastik püsib endiselt imetlusväärne.

Käte väljapanek
Käed on mõistagi inimestel. Samuti nahkhiirtel, kassidel, delfiinidel, elevantidel ja konnadel. Illustratsioonid tutvustavad nende jäsemete ehitust.

Vermilioni kaljud
Eraklikud kivisambad ja vahelduv värvigamma on Ameerika üks hästihoitud saladusi. Loe edasi: National Geographicu maikuu numbri tutvustus

Kylaaudis.ee kutsub oma Teeme Ära talgutele

Selleks, et kylauudis.ee saaks jätkuvalt õhinapõhiselt tegutseda, ootame oma seltskonda uusi vabatahtlikke kaastöölisi. 6. mail kella 12-15 korraldame Haanjas Suure Munamäe nõlva all Vaskna turisimitalus portaali kylauudis.ee vabatahtlike kaastööliste leidmise ja koolitamise talgud.

Talgute eesmärk on leida kodanikualgatuslikule portaalile kylauudis.ee päevatoimetajaid, kirjutajaid, kaasamõtlejaid ja muid abilisi. Eesti kodanikuajakirjanduse seltsi liikmed peavad ettekandeid praktilistel teemadel, aega jääb ka diskussiooniks.

Igaks juhuks tasuks ka tööriided kaasa võtta, sest on lootust, et hea ilma korral leiab Vaskna turismitalu peremees Ahti Utsal talgulistele pisut ka füüsilist tööd.

Talgutele saab registreerida siin: http://talgud.teemeara.ee/events/portaali-kylauudis-dot-ee-vabatahtlike-kaastoeoeliste-leidmise-ja-koolitamise-talgud

Lisainfo: Elina Allas, tel 522 3145

Võru linn ostab raadiojaama

Võru linnapea Jüri Kaver allkirjastas Põlvas tegutseva Raadio Marta ostu-müügi eellepingu ning loodab, et volikogu kiidab tehingu võimalikult kiiresti heaks.

Linnapea leiab, et ühel korralikul ja arvestataval linnal peab olema oma raadiojaam, mille kaudu linnavalitsus saaks edastada kallutamata infot. „Inimesed vajavad ööpäevaringselt objektiivseid ja ausaid uudiseid, teadaandeid ning kommentaare,“ sõnas linnapea Jüri Kaver.

Linnapea lisas, et raadiojaama ostuga ei ole investeeringud infovahetuskanalitesse veel lõppenud ning tulevikus tuleb raadiojaama kõrvale linna oma televisioon „Eesmärk on 2013. aastaks Tallinna TV eeskujul luua Võru TV. Raadiole ja televisioonile on plaanis investeerida pool miljonit eurot, raha tuleb Võru Soojuse müügist,“ rääkis linnapea. Loe edasi: Võru linn ostab raadiojaama

Uued ajakirjad tõid juurde 14 tuhat lugejat

Värskeimad, 2012.aasta varakevadised loetavusandmed TNS Emorilt näitavad, et eelmise aasta sügisel turule tulnud ajakirjadest on kõige edukamalt läinud rahvusvaheliselt laia haardega ja oktoobrikuust ka eesti keeles ilmuval väljaandel National Geographic, millel on keskmiselt 45 tuhat lugejat numbri kohta.

Lugejaskonda on aidanud kasvatada tellimuste müük (ca 29% ajakirja lugejatest on tellijad) ning eelkõige viimaste aastate ootuspärastele trendidele mitte-vastav üsna suur üksikmüügihuvi (36% lugejatest ostavad ajakirja üksikmüügist), mis ei ole peale esimeste numbrite väga head läbimüüki oluliselt vähenenud – nii, nagu see pahatihti uute väljaannetega olema kipub. Väheoluline ei ole ka nö tasumata levi osa, sest 35% ajakirja lugejaskonnast saab ajakirja kas sõpradelt, töö juurest või loeb raamatukogus.

National Geographic lükkab ümber ka levinud väite, et noored trükimeediat ei tarbi – ajakirja, mis ei ole otseselt noorele sihtrühmale suunatud nišiajakiri, lugejaskonnast 38% ehk ca 17 tuhat on vanuses 15-29 aastat, mis tõstab ajakirja noorte hulgas loetavamate kuukirjade TOP5 hulka. Loe edasi: Uued ajakirjad tõid juurde 14 tuhat lugejat

Avalda arvamust, aga mille kohta?

Aksel Lõbu,
noor ajakirjanik

Sa oled noor (isehakanud) ajakirjanikuhakatis ja tahad kirjutada arvamusartiklit mõnest aktuaalsest teemast. Palju õnne! Ühiskondlikest diskussioonidest hetkel puudust ei tule. Tegelikult on praeguse veel üürikese aastanumbri sees neid olnud kõvasti rohkem, kui on jõutud lõpuni viia.

Inimestel ei jää muud üle, kui leppida lahendamata jäänud aruteludega, sest uued juba tulvavad peale. Taustal vanad vaikselt vindumas, kuni keegi suvatseb neid uuesti üles puhuda.

Vajadus olla üliaktuaalsed

Ahjaa, mäletate veel, et midagi oli kõrgharidusreformiga? Gümnaasiumivõrgu teema kerkis hetkeks sügavustest uuesti esile. Justkui meenuks sõna intellektuaalomand… Mis kompromissideni jõuti? Kuidas oli elamislubade, aukohtute, siseopositsiooni, ministrite retoorikaoskusega ja nii edasi ja nii tagasi? Kes oskab peast öelda, mis kuupäeval õpetajad streikisid? Küll oskavad aga kõik öelda, mitu tuhat inimest või vähemalt kui suur protsent hääletas Tallinnas tasuta ühistranspordi poolt ning muidugi kui imeliselt hea või paha-paha see on. Aga seegi on nüüd hääletusega paika pandud, vaja on uut teemat. Kui hästi läheb, jätkame mõnega sealt, kus pooleli jäime.

Ega „tavaline“ tööinimene ei taha ja ei jõuagi seda kõike mäletada ning seda pole mõtet talle pahaks panna. Igaühel omad huvid, kõigiga ei jaksa ju kaasa muretseda. Kui kõnealune inimest otseselt kuidagi ei mõjuta, määrab huvi teema vastu isiklike elementide kombineerumine. Mida ma tean sellest? Kas see on minu meelest ühiskonnale oluline teema? Kuidas see mõjutab mu lähedasi? Eesti on väike. Statistiline tõenäosus on (usu või ära usu), et sa ilmselt tead kedagi, keda teema siiski puudutab. Loe edasi: Avalda arvamust, aga mille kohta?

Kodanikuajakirjanduse selts on aasta parima vabaühenduse kandidaat

Eesti kodanikuajakirjanduse selts, mis toimetab õhinapõhiselt Külauudiseid ja on korraldanud kaks ajakirjanduse konverentsi, kandideerib eesti mittetulundusühenduste ja sihtasutuste liidu (EMSL) poolt valitava aasta enim kodanikuühiskonna arengule kaasa aidanud MTÜ tiitlile.

Aasta tegijaks saab see, kes on ühiskonnas midagi uut liikuma pannud, loonud või muutnud. Ta ei pea mägesid liigutama, tunnustamist väärib ka väike heategu. Mägi oleks muidugi parem…

EMSL korraldab konkurssi juba 1996. aastast. Aastate jooksul on parimaid selgitatud kategooriates, nagu aasta mittetulundusühing, aasta sihtasutus, aasta ettevõte, aasta avaliku võimu asutus, aasta eraannetaja, aasta vabatahtlik, aasta missiooniinimene ja aasta tegu.

Mullu olid kodanikuühiskonna aasta tegija tiitli saajateks vabaühendustest toidupank ja äriettevõtetest EMT. Aasta missiooniinimeseks valiti Liia Hänni ning aasta teoks NO99 teatri “Ühtne Eesti”. Esimest korda välja antud aasta pioneeri tiitli sai Garage48.

Sel aastal valib EMSLi nõukogu parimad 17 vabaühenduse, 19 missiooniinimese, 11 avaliku võimu esindaja, viie äriühingu ja 17 aasta teo seast.

Aasta parimaid pärjatakse 6. märtsil kell 14 Riigikogu valges saalis.

Täna valitakse parim uudis, arvamus, olemuslugu ja noor ajakirjanik

Esmaspäeval, 13. veebruaril koguneb Tallinnas Eesti Ajalehtede Liidu (EALL) žürii, et valida välja eelmise aasta parim uudis, arvamus, olemuslugu ja noor ajakirjanik. Uudise kategoorias kandideerib 49, arvamuse kategoorias 51 ja olemusloo kategoorias 65 tööd. Noore ajakirjaniku kategoorias kandideerib 14 tööd.

Iga pressipreemia auhinna võitja saab diplomi ja 640 euro (neto) suuruse preemia. Tartu Ülikooli ajakirjanduse eriala 1984. aasta vilistlaste poolt väljaantava noore ajakirjaniku preemia suurus on 1000 eurot.

Žürii avalikustab esmaspäeval nominendid, võitjad tehakse teatavaks 2. märtsil Tallinnas Õpetajate Majas toimuval pidulikul tseremoonial.

Allikas: EALL

NG Eesti heidab iseseisvuspäeva eel pilgu lähiajalukku

National Geographicu eestikeelne ajakiri meenutab kohe lugejateni jõudvas veebruarinumbris Eesti iseseisvuspäeva eel arhiivilooga neid ärevaid aegu, mis eelnesid iseseisva Eesti Vabariigi taastamisele 1991. aasta 20. augustil.

Novembris 1990 – kaks aastat pärast Eesti NSV suveräänsusdeklaratsiooni vastuvõtmist – avaldas National Geographic artikli, kus vanemajakirjanik Priit Vesilind tutvustas miljonitele lugejatele üle maailma Eesti, Läti ja Leedu iseseisvuspüüdluste tagamaid. Nüüd jõuab see esimest korda eestikeelsena siinse lugejani ja võimaldab läbi teha omalaadse ajarännaku – alles see ju oli…

Ajakiri National Geographic, mis ilmus esmakordselt 1888. aastal inglise keeles, avaldab uurimuslikke artikleid kultuuri, looduse, teaduse ja tehnoloogia teemadel. Ajakirjal on 60 miljonit lugejat üle maailma. Ingliskeelsele väljaandele on siiani lisandunud 32 keelt, milles National Geographic ilmub – teiste seas jaapani, hispaania (eraldi Hispaania ja Ladina-Ameerika jaoks), itaalia, heebrea, kreeka, prantsuse, saksa, poola, korea, portugali (eraldi Portugali ja Brasiilia jaoks), taani, rootsi, norra, hollandi, hiina (nii traditsiooniline kui ka lihtsustatud hiina keel), soome, türgi, tai, tšehhi, ungari, rumeenia, vene, horvaatia, malai, bulgaaria, sloveenia, serbia, leedu ja araabia keel. Eesti keel on 33. kohalik keel, milles ajakiri mullu sügisel ilmuma hakkas.

Allikas: NG Eesti, www.national-geographic.ee

Otsitakse Oivalise ajakirjanduse preemia laureaate

Hea ajakirjandus kasvab ja areneb koos oma lugejatega, sellist tõdemust on Eestis jagatud juba papa Jannseni aegadest. Et lugejad saaks ergutada head ajakirjandust, asutas Hans H. Luik Oivalise ajakirjanduse preemia, mis antakse välja teistkordselt. Kandideerida saavad seekord 2011. aastal paberil või veebis ilmunud ajakirjandustekstid.

Palume lugejatel preemiale esitada tekste, mis avavad heade argumentidega süvitsi mingi teemat, algatavad ka arutelu või mõjutavad mõne probleemi lahendamist.

Teisisõnu, aastapreemiale kandideeriv kirjutis peaks tegema elu paremaks. Nii Oivalise Ajakirjanduse preemia asutaja Hans H. Luik kui žürii koosseisus Mihkel Kaevats, Natalja Kiitan, Kristina Mänd, Mart Raudsaar ja Sulev Valner usuvad, et ajakirjanduse abil on endiselt võimalik midagi muuta.

Žürii kuulutab välja konkursi 2011. aastal ilmunud või veel ilmuvate lugude seast Oivalise ajakirjanduse aastapreemia laureaadi leidmiseks. Kuna oivaline ajakirjandus eeldab oivalist lugejat ja vastupidi, on lugejad oodatud kandidaate esitama Facebooki kodulehe (Oivalise ajakirjanduse aastapreemia) vahendusel. Ettepanekuid võib saata ka meilile ajakirjandus@gmail.com ning seda võivad lisaks lugejatele teha ka toimetused ning kaastöölised ja ajakirjanikud ise. Loe edasi: Otsitakse Oivalise ajakirjanduse preemia laureaate

Põltsamaa lossikompleksis avatakse fotonäitus ”Ajaleht vanadel fotodel”

Pressimuuseum avab homme, 19. detsembril Põltsamaa lossikompleksis Eesti ajakirjanduse 245. juubelile pühendatud fotonäituse “Ajaleht vanadel fotodel”.

Näitusel on väljas 15 suureformaadilist must-valget fotot ajalehest erinevates olukordades. Vanimad pildid pärinevad 20. sajandi algusest, uusimad 1990ndatest.

Huvitavamateks fotodeks on kaks Põltsamaaga seotud olustikupilti. Üks neist kujutab “Postimehe” lugejat 1930ndatest, keda ei häiri ümbritsev peomeeleolu. Teine foto pärineb 1960ndatest ja annab aimu ajalehe “Rahva Hääl” sorteerimisest Põltsamaa postkontoris.

Näitus on avatud endistes Lossi Pagari ruumides E-L kella 10-15.

Näitus jääb avatuks kuni 28. veebruarini 2012. aastal.

Eestimaalased saavad taotleda toetust teadustööks

National Geographic Society andis teada, et käivitas uue ülemaailmse uuringufondi Global Exploration Fund, mille eesmärgiks on rahastada teadustöö-, loodushoiu- ja avastusprojekte läbi regionaalkeskuste üle maailma. Uue fondi stipendiumitele saavad kandideerida ka Eesti teadlased ja loodusuurijad.

Esimene National Geographic’u regionaalne fond alustab tegutsemist Stockholmis, toetamaks Põhja-Euroopa nii algajaid kui nimekaid teadlasi, kelle teadus- ja uurimustöö toob ühel või teisel viisil kasu meie planeedile.

„Paljud usuvad, et uurimuste ja avastuste kuldaeg on möödas. Vastupidiselt sellele arvan ma aga, et täna seisame alles suurte avastusteajastu lävepakul,“ ütles Terry Garcia, National Geographic’u missiooniprogrammide juhtiv asepresident. „Meie planeedil on veel nii palju sellist, mis vajab alles avastamist.“ Fondi Global Exploration Fund loomisel võeti eeskujuks National Geographic’u sajandipikkune eesmärk toetada teadustöid ning looduskaitse- ja avastusprojekte läbi kindlate stipendiumprogrammide.

Vastloodud fondi stipendiumeid saavad taotleda 14 riigi elanikud. Lisaks Eestile kuuluvad sellesse nimekirja ka Belgia, Taani, Soome, Saksamaa, Island, Iirimaa, Läti, Leedu, Holland, Norra, Poola, Rootsi ja Inglismaa. Teaduslik nõuandekogu, mis analüüsib kõikide stipendiumikandidaatide projekte, koosneb juhtivatest teadlastest üle kogu regiooni. Loe edasi: Eestimaalased saavad taotleda toetust teadustööks

Kolmapäeval veab Liivakella Seminaris arutelu Märt Treier

Kolmapäeval, 09. novembril juhib Liivakella Seminaris arutelu Märt Treier, ja Märt ei ole tavaline ajakirjanik. Enamik eestimaalasi teab Märti empaatilise moderaatori ja saatejuhina. Ta ei ole piirdunud pelgalt uudiste edastamisega vaid lisab sõnumisse ikka midagi, mis innustab kõnealuse teemaga isiklikult suhtestuma ja julgustab edasi mõtlema.

Aktiivne ja hariv suhtumine ellu andis 2009. aastal põhjuse valida Märt kõige lapsesõbralikumaks Eesti ühiskonnategelaseks. Ometi on üks väike osa sellest samast ühiskonnast Märdi suhtumisest ja tegemistest pigem häiritud. Miks? Olen mitmel korral palunud Märti modereerima avalikke haridusteemalisi arutelusid. Need arutelud on kujunenud sisukaks ja köitvaks. Ometi on paljud poliitikud ennast seal arutelus tundnud kui põrgukatlas. Märt valdab peensusteni demagoogia ning manipuleerimise kunsti, mille taha hulk poliitikuid ennast peita loodavad. Loe edasi: Kolmapäeval veab Liivakella Seminaris arutelu Märt Treier

Artur Talvik: jäik seadus takistab kogukonnaraadiote teket

Piiratud levialaga kogukonnaraadiote teket takistab jäik seadusandlus, mis käsitleb ühe mõõdu järgi nii asjaarmastajaid kui professionaalseid kommertskanaleid, rääkis Eesti esimesel kodanikuajakirjanduse konverentsil Raadio Juminda Poolsaar ellukutsuja Artur Talvik.

Kogukonnaraadio juured istuvad sügaval piraatluses. 1960ndatel kasutati Ühendkuningriigis piraatprogrammi eetrissesaatmiseks laevu, millega sõideti Põhjamere neutraalsetesse vetesse. See käis Talviku sõnul kuni 1966. aastani, mil seadusega selline tegevus keelustati.

Oma jälje olid valdavalt alternatiivset muusikat mänginud piraatraadiod aga selleks ajaks jätnud ning BBC oli sunnitud oma muusikavalikut ajakohastama. Paljud senised piraat DJ-d läksid tööle BBC-sse.

„Sellest hakkas välja kujunema kogukonnaraadio,“ ütles Talvik. Ühendkuningriigis tegutseb praegu umbes 150 analoogset raadiojaama, Austraalias üle 400, populaarsed on need ka USAs. „Meil populaarsus täiesti puudub,“ nentis Talvik.

Raadio Juminda Poolsaar sündis autokino n-ö kõrvalproduktina, sest autokino tarbeks vajalik sagedus oli Talvikul olemas ning üks asi viis teiseni: „Panin antenni püsti ja muusika käima. Helistasin küla peal inimestele, et raadio alustas.“

Vastuvõtt oli Talviku sõnul suurepärane. „Küla rokkis!“ Kui nädal hiljem oli mehel raadiotegemisest isu täis, hakati helistama ja sõimama, et miks raadio ära lõppes. Loe edasi: Artur Talvik: jäik seadus takistab kogukonnaraadiote teket

Tiit Hennoste: ajakirjandus pihustub

Suurte ajakirjanike aeg on läbi, Eesti ajakirjandus pihustub ning üha rohkem imiteerib ajakirjandust, ütles meediaguru Tiit Hennoste reedel Võrumaa kutsehariduskeskuses toimunud kodanikuajakirjanduse konverentsil „Iga kodanik võib olla ajakirjanik!?“

„Kuhu on ajakirjandus läinud ja läheb? Mul on märsõnaks „pihustumine“,“ rääkis Hennoste. Kui varem oli tema sõnul selge vahe „kollase“ ja „valge“ ajakirjanduse vahel, siis nüüd pilt üha enam hägustub, nagu hägustub piir klassikalise uudise ja arvamuse vahel.

Pihustumise ühe põhjusena tõi Hennoste välja autori rolli vähenemise. 1990ndad oli tema käsitluses „suurte“ ajakirjanike aeg, mil maksis üksiku ajakirjaniku vaim, võim ja vägi – üks ajakirjanik võis kukutada valitsuse. „Kuid praegu see hajub,“ lausus Hennoste. Teksti küljes on küll nimemärk, kuid seda teksti on teinud paljud inimesed alates toimetajatest, lõpetades küljendajaga.

Muutunud on seegi, et kui varem rääkis ajakirjandus minevikust, toimunust, siis nüüd üha rohkem tulevikust. „Me teame, mis võib viie aasta pärast juhtuda, aga mitte seda, mis juhtus eile,“ ütles Hennoste.

Probleemina tõi ta välja ajakirjanike üha kitsamaks muutuva allikabaasi ning ajakirjanduse üha suuremaks muutuva ajakirjanduse imiteerimise. „Mida rohkem on seal seda, mis ei ole uudis ega arvamus, seda rohkem on see ajakirjanduse imitatsioon. Kui panna kokku imitatsioon ja pihustumine ning ka internet, mis kõike võimendab, siis see meenutab mulle kaubamaja „hulle päevi“,“ sõnas Hennoste. Loe edasi: Tiit Hennoste: ajakirjandus pihustub

Eestikeelse National Geographicu esitlus Kagu-Eestis

Neljapäeval, 20. oktoobril kell 15.00 toimub Võrumaa Keskraamatukogu konverentsisaalis ajakirja National Geographic Eesti esmaesitlus Kagu-Eestis. Ajakirja tutvustab eestikeelse väljaande peatoimetaja Erkki Peetsalu.

National Geographic on maailma ühe suurima mittetulundusliku teadus- ja haridusorganisatsiooni National Geographic Society ametlik ajakiri. Oktoobris alustas ajakiri ilmumist eesti keeles, tuues Eesti lugejaeni juba üle 100 aasta rahvusvahelise kvaliteetajakirjanduse etaloniks peetava väljaande originaalsisu koos fotograafia tippsaavutustega.

Eestikeelne väljaanne laiendab veelgi National Geographic Society rahvusvahelist haaret – eesti keel on 33. kohalik keel, milles ajakirja lisaks inglise keelele välja antakse. Eesti ajakirja kirjastatakse National Geographic Society litsentsi alusel ning see hakkab sisult lähtuma ingliskeelsest originaalist ja ilmuma ühingu täpsete reeglite järgi: samas formaadis ning samasuguses kollases raamis esikaanega, mille järgi legendaarset väljaannet kõikjal üle maailma tuntakse. Ajakirja hakkab Eestis välja andma Leedu juhtiva raamatukirjastuse Alma Littera tütarfirma AlmaliEst.

Tänu väliseestlaste annetustele on Võrumaa Keskraamatukogus olemas National Geographicu ingliskeelsed numbrid aastast 1963, mida kõik huvilised saavad lugeda. Tänavu saabunud annetus Eesti Arhiivilt USAst ootab huvilisi samuti 20. oktoobril. Loe edasi: Eestikeelse National Geographicu esitlus Kagu-Eestis

Võrumaal tuleb kodanikuajakirjanduse konverents

Külauudiste toimetus laadal — Kylauudis.ee toimetus laadal Uma Mekk 2010. Foto: Kylauudis.ee

Eesti Kodanikuajakirjanduse Selts kutsub 4. novembril Võrumaal peetavale Eesti esimesele kodanikuajakirjanduse konverentsile „Iga kodanik võib olla ajakirjanik!?“.

Konverentsil räägitakse kodanikuajakirjanduse rollist ja missioonist üha mitmekesisemaks muutuvas meediapildis. Muuhulgas on vaatluse all küsimused: Kuidas olla kindel, et sinu vahendatav info teenib õilsaid eesmärke? Kuidas saab lihtne kodanik anda oma panuse info adekvaatsemasse levikusse ja kuidas saab ajakirjandus kaasata oma töösse rohkem kodanikke? Kas iga kodanik saab olla ajakirjanik?

Konverentsil astuvad üles (aja)kirjandusteadlane Tiit Hennoste, kodanikuajakirjandusliku blogi Memokraat pidaja Daniel Vaarik, ajakirjanik Raivo Suni, raadio Juminda Poolsaar juht Artur Talvik, Eesti Päevalehe vanemtoimetaja Rein Sikk, portaali Kylauudis.ee üks käimalükkajaid Erkki Peetsalu, Ruhnu blogijad Kaarel Lauk ja Priit Kapsta, Urvaste valla lehe endised toimetajad Margus Konnula ja Airi Hallik-Konnula. Konverentsi modereerib Sulev Valner.

Konverentsile on oodatud ajakirjanikud, kodanikuajakirjanikud, valla- ja linnalehtede ja portaalide toimetajad, ajakirjandustudengid ning kõik teised, kellele teema huvi pakub. Loe edasi: Võrumaal tuleb kodanikuajakirjanduse konverents

Ootame teid homme ajakirjandusteemalisele koolitusele!

Kylauudis.ee tuletab meelde, et homme saab Eesti Kodanikuajakirjanduse Seltsi ja USA saatkonna Eestis koostöös teoks ajakirjanduskoolitus “Kodaniku- ja kogukonnaajakirjandus”, mida juhib kogenud praktik Julia Barton USAst. Koolitus algab kell 10 Võru maavalitsuse III korruse saalis ja see on kõigile huvilistele tasuta.

Täpsemalt loe siit: https://kylauudis.ee/2011/06/09/kutsume-koolitusele-%E2%80%9Ekodaniku-ja-kogukonnaajakirjandus%E2%80%9C/

Ilmus ajalehe Kalamajakas teine number

Äsja nägi ilmavalgust Kalamaja ajalehe Kalamajakas teine number, mida annab välja Telliskivi Selts. Ajalehes tehakse juttu ajaloost ja majahooldusest, Avatud Hoovidest, jagatakse mõtteid ruumist ja liiklusest meie ümber ning 21.-22. mail toimuvatest Kalamaja päevadest. Kalamaja päevade kava on ka olemas. Kel pole postkasti Kalamajas, saab ajalehega tutvuda internetis: http://telliskiviselts.info/cmtls/1/2/article/652

Allikas: Juho Kalberg, Telliskivi Selts

Ilmus Eesti Akadeemilise Ajakirjanduse Seltsi aastaraamat 2009/2010

Tartu Ülikooli Kirjastuselt ilmus Eesti Akadeemilise Ajakirjanduse Seltsi aastaraamat 2009/2010, milles sisalduvad ülevaated, analüüsid ja esseed Eesti meediamaastiku kohta paaril viimasel aastal. Tähelepanu all on nii hetkeseis kui suundumused ja väljavaated traditsioonilises meedias.
Reedel, 18. veebruaril 2011 kell 15 toimub TÜ peahoone auditooriumis 128 Eesti Akadeemilise Ajakirjanduse Seltsi aastaraamatu esitlus.
Paljude kirjutiste aluseks on seltsi koosolekutel peetud ettekanded. Käsitluse all on trükiajakirjandus (nii üleriigilised ajalehed kui ka maakonnalehed, samuti ajakirjad), raadio, televisioon ja ajakirjanikutöö. Raamat sisaldab rohkesti meediastatistikat ja uuringute tulemusi. Avaldatakse Juhan Peegli publitsistikat puudutav ettekanne 1983. aastast, autorite hulgas on Hagi Šein, Andres Jõesaar, Indrek Treufeldt, Maarja Lõhmus, Janek Luts, Sulev Valner, Roosmarii Kurvits, Indrek Ude, Peeter Vihalemm jpt.

Info: http://aki.ut.ee/selts

Pressinõukogu uus liige on Aivar Reinap

Ajakirjanduse eneseregulatsiooni organi Pressinõukogu uueks liikmeks saab alates tänasest Postimees Online´i vastutav väljaandja Aivar Reinap.
Nii otsustas Eesti Ajalehtede Liidu (EALL) nõukogu eelmisel nädalal toimunud koosolekul. See on ka märk muutustest meedias, varem ei ole Pressinõukogus olnud otseselt online-meedia esindajat.
EALL nõukogu vabastas Pressinõukogu liikme kohalt advokaadibüroo Luiga Mody Hääl Borenius vandeadvokaadi Viive Kauri liikmeksoleku aja lõppemise tõttu. Viive Kaur oli Pressinõukogus neli aastat. Vastavalt Pressinõukogu statuudile kehtivad Pressinõukogu liikme volitused kaks aastat ning volitusi saab pikendada ühe korra.

Pressinõukogu koosseis on: ajakirjanik Sulev Valner (esimees), Kunstiakadeemia professor David Vseviov (aseesimees), Eesti Päevalehe peatoimetaja Lea Larin, Järva Teataja peatoimetaja Arnika Tegelmann, Maalehe peatoimetaja Aivar Viidik, Delovõje Vedomosti peatoimetaja Oksana Kabrits, Rahvusringhäälingu ajakirjanduseetika nõunik Tarmu Tammerk, Rahvusvahelise Kaitseuuringute keskuse vanemteadur, sotsioloog Juhan Kivirähk, Postimees Online´i vastutav väljaandja Aivar Reinap ja Harju Maakohtu kohtunik ja Kohtunike Ühingu esimees Meelis Eerik.

Pressinõukogu pakub ajakirjandusega vastuollu sattunud inimesele või asutusele võimaluse leida kohtuväline lahendus. Nõukogu arutab kaebusi, mis laekuvad ajakirjanduses ilmunud materjalide peale. Kui Pressinõukogu liige on seotud arutlusel oleva kaebusega või kui liikmel on huvide konflikt, siis ta antud kaebuse arutusel ei osale.

Lisaks Eesti Ajalehtede Liidu liikmeslehtedele on Pressinõukoguga ühinenud Rahvusringhääling, Kanal 2, Delfi ja TV3.

KUKU Raadio uued keskkonnasaated sünnivad Võrumaal

Sel laupäeval taaskäivitab KUKU Raadio oma keskkonnasaated, alustades uue saatesarjaga „Ilmaparandaja“. Sellega jätkab raadiojaam enam kui kümneaastast keskkonnasaadete traditsiooni. Ehkki saadetes käsitletakse teemasid üle Eesti, pannakse see kokku Võrumaal Haanjas. Sellega erineb “Ilmaparandaja” Tallinna-kesksest meediast.

„Keskkonnateemad muutuvad me elus aina olulisemaks, seetõttu pidasime loomulikuks, et nende teemadega tegelemist jätkame, nagu tegid seda saated „Roheline värav“ ja „Keskkonnatelk“,“ tõdes KUKU Raadio peatoimetaja Janek Luts.

Saate toimetaja Kadri Valner on raadios keskkonna ja looduse teemadega tegelenud ligi kümme aastat. Tema sõnul on sarja teemadering lai, kuid lähtutakse ühest kindlast eesmärgist – maa ja ilma tervis ja heaolu sõltub meist endist. „Võtke saate pealkirja, kuidas tahate – on siis tegu sooviga teha maailma paremaks või võidelda tarkade toimingutega kliimasoojenemise vastu,“ arvas autor. „Igatahes edastab saade „Ilmaparandaja“ infot ja mõttevahetusi olulistel keskkonnateemadel, otsib ja vahendab loovaid keskkonnaalaseid lahendusi, millest paljud võtavad eeskuju esivanemate loomulikust tegevusest ja tarkusest läbi aastasadade.“

Saate meeskonda on kaasatud ka teisi autoreid, kelle jaoks looduse ja keskkonnateemad olulised: Mirjam Matiisen, Mirjam Nutov, Kristel Vilbaste, Katrin Lipp, Erkki Peetsalu ja Rein Pärn.

Saade “Ilmaparandaja” on eetris laupäeviti kell 14 ja kordusena samal õhtul kell 20 ning igal ajal leitav KUKU raadio arhiivist ja portaalist www.kylauudis.ee. Sari sünnib Keskkonnainvesteeringute Keskuse toel.

Tähetark ja 25 tuhat silmapaari

Erkki Peetsalu,
meediakülaelanik

„2011. aasta toob kaasa selle, et ajakirjandusele tuleb sein ette, sõnavabadust hakatakse piirama 80 protsenti. Kõige halvem, mis üldse saab olla! Kirjutatakse ette, mida võib öelda, mida mitte. Sellepärast, et liiga palju tõde on tulnud välja, ja tuleb veelgi.“

Nõnda kuulutab ennustaja Edgar äsja lõppenud aasta viimasel päeval Õhtulehes. Eks see ole igaühe enda otsustada, kui tõsiselt suhtuda tähetarkade ja teiste ennustajate ettekuulutustesse, ent mõtlemisainet pakub see igatahes.

Mingi iva võib neis ennustustes peituda. Eriti mis puudutab muutusi ajakirjanduses, täpsemalt ajakirjandusvabaduse kärpimise katseid erinevate ringkondade poolt. Oleme ju harjunud pidama Eestit vaba ajakirjandusega riigiks, kus sõna- ja infovabadus on olnud ühiskonna toimimise üheks nurgakiviks. Viimasel ajal puhuvad üle meediamaastikul justkui mingid külmad tuuled.

Leiutamine nagu Lotte külas

Wikilekked, allikakaitse seadus, trükimeedia agoonia… – põnev on mõtiskleda, mis võiks olla peamine põhjus ajakirjanduse suukorvistamisele alanud aastal? Päris huvitav, kuidas esimesena rakendatakse allikakaitse seadust. Et kas Savisaare vene rahahimu avalikkuse ette toomise eest on Postimehe ajakirjanik Tuuli Koch oma allikatega juba uurimisorganite huviorbiidis?

Buumijärgne aeg ei ole meediaärile olnud armuline. Suurte meediagruppide eksistentsiaalsed vintsklused on ajanud suured juhid närvi. Juba mõnda aega elatakse meediamajade alumistel korrustel päev korraga – kui ülakorruselt kostis kobinat, oli allpool oodata järjekordseid kulukärpeid ja koondamisi. Loe edasi: Tähetark ja 25 tuhat silmapaari

Järvamaal ilmub uus kogukondlik ajaleht KoosOlek

Järvamaa aktiivsed inimesed asutasid aasta lõpus uue kodanikumeedia kanali – kogukonnalehe KoosOlek, mis ilmub paberkandjal kord kuus tiraažiga 700 eksemplari ning esialgu vaid neljaküljelisena.

KoosOlek kajastab Järvamaa kogukonnaelu: vabaühenduste, üksiktegijate ning kogukondlikku ja säästvat arengut toetavate äriliste ettevõtmiste tegemisi ja mõtteid.

Lehe väljaandmist toetab Kodanikuühiskonna Sihtkapital (KÜSK) läbi Järvamaa Vabatahtlike Keskuse (Paide SRIK). KoosOleku idee on algatatud Paide kogukonnakeskuses, kuid kirjutama oodatakse kõiki. Oma lugu, teade plaanis oleva ettevõtmise kohta või ka reklaamisoov tuleks huvilistel saata aadressile ajaleht@weissenstein.ee. Samale aadressile oodatakse ka KoosOleku tellimusi.

KoosOlek on trükitud kohalikus trükikojas (Kuma) keskkonnasõbralikule paberile (holmen book), kujunduse tegi Heli Aade.

Lehel ei ole müügi- ega ka kindlat reklaamipinna hinda, selle asemel on oodatud väljaandmist toetavad annetused (täpsemad andmed KoosOleku viimasel lehel). KoosOlekut saab alati endale võtta Paide kogukonnakeskusest (Tallinna tn 11, Paide).

Allikas: weissenstein.blogspot.com

Värske ajakiri KoguKonnad teeb juttu külauudistest

Eesti Ökokogukondade Ühenduse meediatiimil valmis ajakirja KoguKonnad kaheksas number, mida võivad lugeda veebist kõik huvilised. KoguKonnad on hea näide kodanikuajakirjandusest, mis Eesti jõudsalt pead tõstmas.

Seekordses numbris tehakse juttu päikeseküttesüsteemi ise tegemisest, psühholoogilisest hügieenist, külauudiste portaali käekäigust, samuti on palju uudiseid. Meediatiim, kuhu kuuluvad Ingrid, Auli ja Kadri, tänab kaasalööjaid ning annab teada, et järgmine number ilmub juba järgmisel aastal. Endiselt on oodatud kõik kaastööd: artiklid, uudised, pildid, videod, vihjed… kogukondlikel ja ökoteemadel.

Värske nubriga saab tutvuda otse siit või ühenduse kodulehe kaudu aadressil www.kogukonnad.ee.

Allikas: Eesti Ökokogukondade Ühendus

Põltsamaal avati näitus, mis tutvustab eestikeelse ajakirjanduse kujunemislugu

Tähistamaks eesti ajakirjanduse 244. sünnipäeva avas Pressimuuseum Põltsamaa muuseumis näituse „Post Scriptum. Eesti ajalehe kujundus 1766. aastast tänapäevani”.

Külastajatel on võimalik tutvuda eestikeelse ajalehe kujunemislooga. Eksponeeritud on valik vanemaid ajalehti. Filmiarhiivi abiga on võimalik vaadata kaadreid ajalehe Postimees valmimisest 1930ndatel aastatel. Näha saab ajalehe küljenduslauda, 2006. aasta maailma ajalehtede kujunduskonkursil Äripäevale omistatud võidukarikat jpm.

Tähendusrikas on, et niisugune suur väljapanek avati just Põltsamaa muuseumis. Aga just siinkandis Põltsamaa külje all Kuningamäel hakkas 1766. aasta hilissügisel ilmuma arstlikke nõuandeid pakkunud perioodiline trükis Lühhike Öppetus, mida peetakse eestikeelse ajakirjanduse alguseks. Näitusel on väljas ka originaaleksemplar Lühhikese Öppetuse kümnendast numbrist. Unikaalsust näitusele lisab, et tegu on hetkel ainsa kohaga Eestis, kus meie ajakirjanduse esikväljaanne külastajatele uudistamiseks välja on pandud. Näituse koostasid Roosmarii Kurvits ja Raivo Suni ning kujundas OÜ Trikk.

Näitus on Põltsamaa muuseumis avatud kuni 31. jaanuarini esmaspäevast laupäevani kella 10-16.

Pressimuuseum on 2009. aastal registreeritud eramuuseum, mis tegutseb eesti ajakirjanduse hällis Põltsamaal. Tegemist on esialgu nö projektimuuseumiga, mis püüab huvilistele pakkuda erinevaid ajakirjandusloolisi väljapanekuid. Infot muuseumi tegemiste kohta leiab selle kodulehel www.pressimuuseum.ee.