Kylauudis.ee

on kodanikualgatuse korras sündinud infoportaal, mis vahendab kodukandi uudiseid ja elulist infot inimeselt inimesele. Loe lähemalt!

ENFRDEESFILVVRO

Kaastööd ja kirjad
palume saata e-posti aadressil info@kylauudis.ee

Nädala mõte

"Pilk üle õla ja sammuga edasi."

Vaata nädala mõtete arhiivi!

Viimased uudised

Arhiiv

Sõbrad, toetajad

veebruar 2018
E T K N R L P
« jaan    
 1234
567891011
12131415161718
19202122232425
262728  

Teisipäeval potsatab esimene Tori Valla Teataja postkastidesse

Täpsustav täiendus kell 19:40

Tänasest saab Tori valla kodulehelt lugeda Tori Valla Teatajat, mis jõuab paberkandjal alates 30. jaanuarist paaril-kolmel järgneval päeval ka kõigi vallaelanike postkastidesse.

Tori Valla Teataja esimene number Foto Urmas Saard

Tori Valla Teataja esimene number. Foto: Urmas Saard

Kaheksaleheküljelise ajalehe lõpust saab teada, et väljaandja on Tori vallavalitsus ja toimetaja Ave Grenberg. Keeletoimetaja on Piia Salundi. Kindlasti annab keeletoimetaja poolt tehtav õigekirja parandus lehele tubli annuse lisaväärtust juurde. Grenbergi sõnul on tal Salundiga olnud ajalehe Sauga Sõnumid toimetamisel juba väga pikaaegne koostegemise kogemus.

Esimeses lehes leiab rohkelt kõikvõimalikke teavitusi ja uudisele iseloomulikus sõnastuses artikleid, mis vastavad küsimustele kes, mis, kus, millal, kuidas, miks? Täpsus, objektiivsus, tasakaal ja erapooletus on taoliste uudiste puhul esmavajalik ja kahtlematult soovib ka uus leht seda olulist ajakirjanduslikku joont järgida. Teisi ajakirjanduslikke žanreid (reportaaži, usutlust, olemuslugu, arvamust, arvustust, portreed, kodulugu jne.) esimesest lehest ei leia. Kui palju kohalikud kirjasaatjad küladest ja suurematest keskustest panustavad edaspidi sellele, et lihtne teabeleht muutuks erinevate ajakirjanduslike žanrite poolest mitmekesisemaks ja emotsionaalselt huvipakkuvamaks, seda näitab aeg.

Urmas Saard

Samal teemal:

Foto Urmas Saard

 

 

 

Soovituslikke nimetusi Tori uuele ajalehele

Sindi Sõnumid Sindi muuseumis Foto Urmas Saard

 

 

 

Uue alguse ootuses

Myanmari ajakirjanikud pressivabadusest: kriitika võib viia vanglasse

9. oktoobril kogunesid Aasia ja ajakirjandushuvilised Tallinna ülikoolis, et arutleda koos dotsent Indrek Treufeldti ja kaheksaliikmelise Myanmari ajakirjanike delegatsiooniga inimõiguste ja ajakirjandusvabaduse väljakutsete üle nende kodumaal.

Kuigi opositsioonipartei National League for Democracy juhi Aung San Suu Kyi ülekaalukas valimisvõit Myanmaris 2015. aasta novembris tegi näiliselt lõpu 60 aastat kestnud sõjaväeliste režiimide jadale, pole riigis tegelikkuses palju muutunud. Reaalne võim ja otsustusõigus on tänaseni Myanmari armee käes. Ajakirjandusvabadust piiravad jätkuvalt karmid riiklikud regulatsioonid, mis muuhulgas keelavad kriitilised sõnavõtud riigi ja militaarsete võimuesindajate kohta.

Vestlusest osa võtnud ajakirjanike sõnul võib ebasobiva artikli postitanud meediaväljaanne saada kõne mõnelt võimu esindajalt pärast tundliku teema kajastamist, kuid halvimal juhul võib tagajärjeks olla ka ajakirjaniku reaalne vangistus. Sellegipoolest tõdesid vestlusõhtu külalised, et Myanmari meediavabadus on kõrgem kui naaberriikides. “Kuid me ei saa võrrelda väljendusvabadust lääneriikidega. Lõuna-Aasia piirkonnas oleme vabad.”

Õhtu jätkudes kasvas paneelvestlusest välja aktiivne diskussioon Myanmari ajakirjanike ja publiku vahel. Indrek Treufeldti abiga suudeti peatuda ka mõnel teravamal teemal. Publiku seast esitati ajakirjanikele otsekohene küsimus: miks vaatab Myanmari riigijuht Aung San Suu Kyi vaikides pealt vähemusrahvaste hävitamist? Sellele järgnes mõnevõrra üllatuslik vastus: „Teda ei saa toimuvas süüdistada. See ei ole peaministri probleem, rohingjade kriisis on süüdi üksnes sõjavägi.”

Arutelust selgus, et riigijuht on pandud sundolukorda: kuna sisuliselt pole tal võimu sõjaväele vastu hakata, hoidub ta olukorra hapumaks muutumisest ja hoiab kinni vähesest demokraatlikust võimust, mis on suudetud enda kätte võita. Myanmari ajakirjanike meelest on rahvusvaheline meedia olukorda kajastanud vaid ühest vaatenurgast ja seda oluliselt üle paisutanud. “Meie kirjutame kohalikest teemadest ja kohalike vaatenurgast vaadatuna, rahvusvahelisel meedial on oma vaatenurk,“ väitsid ajakirjanikud. Vaatamata teravale olukorrale riigis keskendutakse igapäevaselt siiski argiuudistele.

Seda, kuivõrd avameelselt Myanmari ajakirjanikud tegelikult rääkisid, me hinnata ei oska, kuid omalt poolt tegime kõik, et neile selleks vastav keskkond luua. Usume, et ühiskondliku diskussiooni tekkimist toetavaid vestlusõhtuid on oluline korraldada. Samuti aitavad need avardada maailmapilti mujal toimuvast ja tuletavad meelde, et meile justkui iseenesest mõistetavaks saanud vabadused on siiski privileegid.

Vestlusõhtu „Ajakirjandusvabadusest Myanmaris“ toimus Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste instituudi Aasia uuringute magistrantide koostöös TLÜ Balti filmi, meedia, kunstide ja kommunikatsiooni instituudiga, kelle kutsel tulid Myanmari ajakirjanikud nädalaks Eestiga tutvuma.

Sindi Sahistaja on Sindi gümnaasiumi õpilaste toimetatav ajaleht

Saja kaheksakümne aastase ajalooga Sindi gümnaasium on viimased kümmekond aastat andnud välja oma kooli ajalehte Sindi Sahistaja, mille ilmumise sagedust soovitakse tänavu suurendada.

Eliria Kaup ja Netty Raud Foto Urmas Saard

Eliria Kaup ja Netty Raud. Foto: Urmas Saard

Täna koolipereni jõudnud ajalehe esilehel haarab Sindi gümnaasiumi direktor Ain Keerup saabunud punase kuke aasta mõttest kinni ja ütleb, et kukk ei ole just rahusümbol. Aga tuleb tunnistada, et ilus on ta küll, ning oma tegemistest annab ta teada valjuhäälselt. „Mida võiks sellest Sindi kooli jaoks välja lugeda? Loomulikult seda, et hakkame Sindi gümnaasiumis toimuvast sel aastal veelgi rohkem kuulma.“

Pärnu maakonnas ainsana edukalt tegutsev telestuudio SG Reporter on vaatajate ees keskeltläbi kord kuus ja kooliraadio täiesti iseenesest mõistetav kaaslane. Nüüd ootab kool, et paberleht ei jääks oma võimalustega maha liikuvast pildist ja raadiohäälest. Kirjutavate õpilaste loometöö ja koolielus pidevalt toimuvad sündmused vajavad paremat kajastamist. Sindi gümnaasiumi meediakallakuga valikaine õppimine loob ajakirjanduslikuks väljundiks suurepärase aluse.

Jätka lugemist »

National Geographic Eesti värske number laupäevast müügil

Ajakirja National Geographic eestikeelne märtsinumber jõuab lugejateni 27. veebruaril.

National Geographic Eesti varem ilmunud ajakirjad väärivad samuti uuesti lehitsemist Foto Urmas SaardLisaks paljudele väga hea kvaliteediga fotode vaatamisele saab lugeda sellest, et raiskamine toob puuduse. Ligikaudu kolmandik planeeditoidust läheb raisku, osa üksnes laitmatu välimuse puudumise tõttu. „Külmapalavik“ on hea leid pealkirjaks, mille all kirjutatakse uluvatest tuultest ja miinuskraadidest, mis muudavad isegi sulava Arktika ebainimlikult karmiks tööpaigaks. Põhja-Iraagis on kurdid loonud jõukuse ja rahu oaasi. Kas ISIS hävitab selle? Küsitakse „Teistsugusest Iraagist“ kõneldes. Merepinna tõustes võitlevad Kiribati saare elanikud oma kultuuri säilitamise eest. Sellest artiklis „Tõusule vastu“.

 

 

National Geographic Eesti varem ilmunud ajakirjad väärivad samuti uuesti lehitsemist. Foto: Urmas Saard →

National Geographic Eesti avab 3D-printimise tulevikku

NGE_1214_CoverNational Geographic Eesti detsembrikuu number keskendub muude põnevate teemade kõrval 3D-printimisele, mis muuda lähitulevikus oluliselt meie arusaama printimisest. Muuhulgas tulevad peagi kodulähedasest 3D-printerist lennukidetailid, pitsad, eluskude ja palju muudki.

Muuhulgas on detsembri numbris avaldatud ka Lõuna-Eesti projekti “Elu kahe maailma piiril” foto- ja videokonkursi võidutööde galerii. Detsembri ajakirja teised põhilood on järgmised:

Rõõm toidust
Senikaua, kui inimesed on üheskoos keha kinnitanud, oleme osanud hinnata söögi võimet meid rõõmustada ja ühendada.

Õnnistatud. Neetud. Nõutud.
Jätkates jalgsiretke „Paradiisist välja“, rändab autor läbi maa, mida ihaldavad endale kolm usutunnistust.

Sitked lehmakarjused
Nõndasamuti kui nende kari, on ka Patagoonia bagualero’d omaette tõug.

Lisaks tuleb juttu elevantide traumadest, turbulentsist lennu ajal, plastglomeraatidest, ratastoolirevolutsioonist, Egiptuse kullast, jõulurahust, näljast maailmas jpm.

Ajakirja National Geographic eestikeelne detsembrinumber jõudis juba müügile.

Allikas: www.national-geographic.ee

DIGARi Eesti ajalehtede portaalist leiab eesti ja väliseesti ajakirjanduse täistekste

Hiljuti avatud portaali DIGAR eriportaal Eesti ajalehed (dea.digar.ee) eristub maailma mastaabis  oma sõnaotsingu ja kavandatava infomahu poolest.

Uus ajalehtede portaal on loodud pakkumaks igapäevase info tarbijatele, keele-, meedia- ja ajaloouurijatele, genealoogidele, infospetsialistidele, loovsektorile ja teistele huvilistele otsitavaid täistekste Eesti ja väliseesti ajalehtedest alates nende ilmumisest. Täielikult jõutakse selle eesmärgini 2015. aasta lõpuks, esialgu puuduvad lehed aastatest 1944–2013 ning tegeletakse selle perioodi sisu lisamisega.

DIGARi Eesti ajalehtede portaalist tehakse kättesaadavaks ka rahvusraamatukogu koostööpartnerite, esmalt Tartu ülikooli raamatukogu ja Eesti kirjandusmuuseumi digiteeritud ajalehed. Värsked lehed on portaalist leitavad hiljemalt ilmumisele järgneval tööpäeval, kuid nende täistekstid avaldatakse vastavalt väljaandjate nõusolekule.

Portaali DIGAR Eesti ajalehed: http://dea.digar.ee

Retkel mööda inimkonna 60 000 aasta pikkust rännuteed

NGE_1213_coverSel nädalal jõuab lugejateni ajakirja National Geographic detsembrinumber, mille põhiteemaks on kirjamees Paul Salopeki alustatud ja seitse aastat vältav retk mööda inimkonna 60 000 aasta pikkust rännuteed.

„Hull olete või?“ See oli küsimus, mida loo autor 33 000 kilomeetri pikkust retke alustades pidevalt kuulis. Järgnevate aastate jooksul kajastab ajakiri pidevalt Pulizeri preemiaga pärjatud Salopeki retke inimkonna ränderadadel üle maailma.

Lisaks on detsembrinumbris kajastuse leidnud järgmise teemad:

Kummituskassid
Moodne tehnoloogia paljastab pelgliku puuma lemmikpaigad Los Angeleses ja kaugemalgi.

Esimesed suusatajad
Suusaspordi alged võivad pärineda kaugetest Hiina mägedest, kus suusatamine on tänini eluviis.

Virtuaalselt surematu
Mälestisi skannitakse laseritega, et tulevikus oleks võimalik neid digitaalse salvestise põhjal taastada.
Jätka lugemist »

Avatud Ühiskonna Foorum: sõnavabadus ja vihakõne

Mall Hellam, Avatud Eesti Fondi juhataja

Mall Hellam, Avatud Eesti Fondi juhataja

Avatud Eesti Fond ootab huvilisi sel neljapäeval, 12. septembril juba 18ndat korda arutlema avatud ühiskonna ees seisvate väljakutsete üle. Tänavu võtame vaatluse alla internetis lokkava vihakõne ja küsime, kas vaenamist on võimalik vähendada ka karistusseadustikku muutmata.

Eesti on võrguvabaduselt maailma esiriik. Need, kes siinset vabadust naudivad ja sellest oma tuluallika on teinud, peavad arutelusid vihakõnest tihtipeale nendevastaseks rünnakuks ning põhiseadusliku põhiõiguse, sõnavabaduse ja vaba eneseväljendusõiguse piiramiseks. Samas pole uudiseks, et siinsetes online-väljaannetes avaldatud kommentaarides lokkab valimatu keelekasutus eelkõige tänu anonüümsusele. “Selle mõju ei ole ehk mõõdetav päevade ja nädalatega, ent pikemas perspektiivis on anonüümsus vähendanud avaliku sõna kvaliteeti, peletades meediast üha enam häid arvajaid,” kommenteeris Avatud Eesti Fondi juhataja Mall Hellam.

12. septembril Nordic Hotel Forumis toimuva foorumi peakülaline on Avatud Ühiskonna Fondide Euroopa suuna (OSIFE) juht Jordi Vaquer, kes arutleb olukorra üle koos tuntud kolumnisti Abdul Turay, Eesti Pagulasabi juhataja Kristina Kallase ning ERRi ajakirjaniku Neeme Rauaga.

IT-visionäär ja Avatud Eesti Fondi nõukogu esimees Linnar Viik otsib koos meediaeksperdi Raul Rebasega lahendusi sallivuse suurendamiseks internetis, küsides ka ajalehe Helsingin Sanomat endiselt tegevtoimetajalt Paula Salovaaralt, kuidas suhtuvad vihakõnesse Soome meediaettevõtted ja avalikkus. Jätka lugemist »

National Geographic avab suhkrusõltuvuse varjukülgi

NGE_0813_CoverAjakirja National Geographic Eesti augustikuu kaanelugu avab suhkrusõltuvuse varjukülgi ning käsitleb suhkru mõju inimese tervisele. Inimkonna suhkrusõltuvuse tekkimise lugu on huvitav: esimese doosi saime juba 10 000 aastat tagasi Uus-Guinea saarel, praegu sööb keskmine ameeriklane päevas 22,7 teelusikatäit suhkrut.

Teise peateemana on vaatluse all lõvide üllatav eluviis. Nimelt on lõvi ainuke tõeliselt sotsiaalne kaslane. Aga miks? Ja kuidas? Ajakirja meeskond veetis mitu kuud Serengeti lõvikarjade juures, et teada saada. Aafrika lõvisid võib olla alles jäänud kõige rohkem 35 000. Keenias näitab lõvivahtide programm üht viisi, kuidas ohustatud kaslasi päästa.

Lisaks räägitakse veel maiade veealustest saladustest, India maalitud elevantidest, püütonijahist Floridas, hiirte esivanematest, kliimamuutuste mõjust orkaanidele, vedeldatud bituumenist, karpkaladest jpm.

Ajakirja National Geographic eestikeelne augustinumber jõuab müügile 30. juulil.

Allikas: www.national-geographic.ee

National Geographic käsitleb kadunud liikide taaselustamise temaatikat

NGE_0413_CoverÄsja jõudis lugejani ajakirja National Geographic Eesti aprillinumber, mille seekordne põhilugu keskendub ammu surnud liikide taaselustamise temaatikale. Teadus on jõudnud sinnamaani, et kadunud liikide elluäratamine muutub üha lihtsamini teostatavaks, kuid see vastuoliline teema kütab kirgi ka teadusmaailmas endas.

Põhilugude lühitutvustus:

Kas äratame nad ellu
Väljasurnud liikide taaselustamine on juba võimalik. Kas ka vajalik?

Mammutivõha kütid
Siberi tundras käib jaht ammusurnud mammutite võhkadele.

Uusi liike otsimas
Teadlased on kirjeldanud 1,7 miljonit liiki, miljonid on kirjeldamata.

Kutsumus – lendur

Barrington Irving õpetab lapsi taevalaotust avastama.

Delaware’i park
USA-sse kavandatav rahvuspark väärtustab Brandywine’i orgu.
Jätka lugemist »

Vana Võrumaa ajakirjanduskoolitus

13. ja 20. aprillil toimub Võru instituudis meedia lühikoolitus neile, kes on huvitatud ajakirjanikutööst võrukeelses meedias.

Koolitusel osalema ootavad korraldajad gümnaasiumi viimaste klasside õpilasi, kõrgkoolides õppivaid Võrumaa juurtega üliõpilasi ja teisi huvilisi, kellele ajakirjaniku amet huvi pakub.

Koolitusel tutvustatakse võrukeelset meediamaastikku ja eneseteostuse võimalusi selle kaudu. Lisaks jagavad esimesel koolituspäeval oma teadmisi-kogemusi meediaekspert Sulev Valner ja Postimehe reporter Tuuli Koch, Rõuge TV noored kõnelevad oma töö köögipoolest. Karjäärinõustaja aitab jõuda selgusele, kas ajakirjanikutöö võiks koolitusele tulnutele sobida. Näpunäiteid oma võru keele oskuse täiendamiseks jagab Sulev Iva. Pealelõunal käiakse üheskoos vaatamas Eesti rahvusringhäälingu Võru stuudiot, kus oma tööd tutvustab ERRi Võrumaa korrespondent Igor Taro.

Teine õppepäev keskendub reporteritöö põhioskuste õppimisele. Õpetavad Tallinna ülikooli meediaõppejõud ja Eesti Ajalehtede Liidu tegevdirektor Mart Raudsaar ning Uma Lehe peatoimetaja Ülle Harju. Õppepäevadele järgneb praktikaperiood kogenud ajakirjanike juhendamisel. Jätka lugemist »

Tartus räägitakse täna naistest eesti ajakirjanduspiltidel

Täna, 27. veebruaril peab Tartu ülikooli ajakirjandusõppejõud Roosmarii  Kurvits Tartus Õpetatud Eesti seltsis ettekande “Naised eesti ajakirjanduspiltidel 1848-1940″.

Ettekandja räägib sellest, kuidas muutus naiste kujutamine ajalehepiltidel alates esimesest naisepildist eesti ajakirjanduses (1848) kuni 1940. aastani, nõukogude võimu kehtestamiseni. Samuti analüüsitakse ettekandes, kes olid need naised, keda ajakirjanduses näidati, ja kuidas naisi näidati. R. Kurvits toob välja kümme naisetüüpi, keda piltidel kõige sagedamini näha võis.

Koosolek toimub Tartus Lossi 3-425 kell 16.15.

Kõik huvilised on lahkesti oodatud!

Räpina, viinamarjad ja Tšehhimaa

Tšehhikeelsest viinamarjakasvatusalasest ajakirjast ”Vinarskýobzor” (Veiniringvaade) möödunud aasta detsembrikuu numbrist saame lugeda Martin Krístek’i teksti Räpina Aianduskooli teenekast õpetajast Jaan Kivistikust. Artiklis tuuakse ära, et Eesti viinamarjakasvatajate guru Jaan Kivistik usub, et amatöörveinivalmistajad Läänemere ääres ei saa automaatselt üle võtta kõiki Vahemere-äärsete veinivalmistamisspetside kogemusi. Erinev kliima on tinginud erinevad viinamarjakasvatusvõtted. Vahemeremaades on mehed viinamarjadest veini teinud mitu aastatuhandet, kuid ka Baltikumis on viinamarjaistandikel juba paarisaja-aastane ajalugu (Sabile, Läti). Allpooltoodud lingilt leiab kuus korra ilmuva ajakirja kaanepildid ning sisukorrad, rohkem tasuta vaatamiseks ei jagata: http://www.vinarskyobzor.cz/archiv/12-2012
Ulvi Mustmaa

National Geographic uurib 3200 aasta vanust hiidsekvoiat

Ajakiri National Geographic uurib detsembrinumbris ühe põhiloona 3200 aasta vanust ja 75 meetri kõrgust hiidsekvoiat nimega President. Lisaks leidub aastalõpu ajakirjanumbris veel palju huvitavaid teemakäsitlusi, samuti info, et kõik tellijad saavad järgmisel aastal lisaks igakuisele ajakirjale ka kaks temaatilist erinumbrit.

Põhilugude lühitutvustus:

Paradiisilinnud leitud
Kõigi paradiisilindlaste liikide looduses pildistamisele kulus kaheksa aastat, 18 ekspeditsiooni ja enam kui 39 000 fotot.

Doggerlandi otsingul
Tuhandete aastate eest jäi Doggerland tõusuvee alla. Nüüd otsivad seda arheoloogid.

„Hundi taevas, palun aita!“

Nii palvetavad šamaanid – Mongoolia, Kesk-Aasia ja Siberi ravitsejad.

Gaza tunnelid
Tunnel on ühtaegu surmalõks, nabanöör ja 1,6 miljoni ümberpiiratud gazalase unistuste sümbol.

Hea gaas, halb gaas
Maagaasi tootmise hoogustudes pääseb rohkem gaasi atmosfääri. Mida see endaga kaasa toob?

Metsahiiglase mõõtmine
Puude otsas roniv teadlane mõõtis 3200 aasta vanust ja 75 meetri kõrgust sekvoiat.

Vaata hiidsekvoia lugu tutvustavat klippi (inglise keeles): Magnificent Giant Tree: Sequoia in a Snowstorm Jätka lugemist »

Christine Tatum: Objektiivsus on üllas müüt

2. kodanikuajakirjanduse konverentsil kõnelenud Christine Tatum andis inglise keeles ülevaate USAs toimuvatest meediamaastiku muudatustest ning rääkis kodanike kaasaegsest suhestumisest meedia ja riigiga.

Tatum rääkis, kuidas inimesed ilma professionaalse taustata kasutavad tehnilisi lahendusi ja viivad ellu nišiideid. See, kes mõtleb välja, kuidas muutuvate oludega kohaneda, on järgmise põlvkonna valitseja, oli üks Tatumi kandvaid ideid. Omal ajal interneti massidesse minemise eel oli ta üks meedia tehnoloogiliste uuenduste eestvedajaid Ühendriikides. Seal tekib järjest enam veebiportaale, mis vastavad kodanike kindlale nišivajadusele ja tagavad selle rahuldamiseks kõige aktuaalsemat informatsiooni. Ühe näitena tõi Tatum esile statebillnews.com-i, mis pakub teavet selle kohta, kuidas edeneb erinevate seaduste ja määruste menetlemine ja jõustamine ning millised poliitikud seda toetavad ja selle poolt hääletavad.

Samuti rõhutas ta ühiskonna- ja meediamaastiku jooni, mis peavad alati olemas olema tugeva meediamaastikuga demokraatlikus ühiskonnas: “Ajakirjanduseetika, infovabadus, meediaseadus, kirjutamine ja kajastamine, tehnoloogia.” Ajakirjaniku rollist rääkides ütles ta: “Objektiivsus on üllas müüt” (“Objectivity is a noble myth”). Tatum seletas, kuidas täielik objektiivsus ajakirjanduses on võimatu, kuid tuleb teha oma parim, et adekvaatselt sündmusi kajastada ja isiklikel vaadetel mitte liigselt mõjutada lasta. “Ma saan olla täpne ja õiglane” (“I can be accurate and fair”).

Loomulikult ei jäänud puudutamata ka sotsiaalmeedia teema. “”Lobisev klass” (“the chattering class”) on muutunud ja nõuab tähelepanu,” märkis Tatum seletades, kuidas inimesed seavad oma ootusi ja standardeid meediale ning ei pelga seda enam valjuhäälselt neile saadaolevates kanalites, nagu Facebook ja Twitter, väljendada.

Christine Tatum on laia skaalaga ajakirjandusekspert ja mitmeid auhindu võitnud endine tegevajakirjanik, kes nüüd töötab mitmes organisatsioonis, sealhulgas on ta USA ühe suurima ajakirjandusorganisatsiooni Society of Professional Journalism rahvuslik president. Ta on tegutsenud ka kodanikuajakirjanduse vallas ja välja töötanud õppematerjali, mis on kasutusel USA kodanikuajakirjanduse akadeemiates. Rääkides oma tööst lehetoimetustes, tõi ta temale oluliste hetkedena välja kuue inimese vabastamise surmanuhtlusest tänu tema toimetuse kirjutamisele ning korrumpeerunud kõrgete ametnike vallandamise.

National Geographic kirjutab Rooma impeeriumist ja drastiliste ilmamuutustest põhjustest

Täna jõuab müügile ajakirja National Geographic eestikeelne septembrinumber, kus on vaatluse all taas põnevad käsitlused eri teemadel – üks põhiteemasid on planeedi Maa drastilised ilmastikumuutused ja nende võimalikud põhjused. Teine põhiteema on Rooma impeerium ning selle lagunemise tagamaad.

Ilm on hulluks läinud
Hirmsad rajud. Ei tilkagi vihma. Ootamatu kuum või külm. Kas erakordsed sündmused viitavad Maa kliimamuutusele või mööduvale ebaõnnele?


Impeeriumi lõpp

Rooma müürid kindlustasid võimu püsimise ning viisid ka impeeriumi lagunemiseni. Teadlased tõlgendavad kaitserajatisi uutmoodi.

Mäed meres
Nad kerkivad ookeani põhjast ja neid on vaevu uuritud. Ekspeditsioon annab täpsema ülevaate.

Jeemeni kohtupäev
Vana valitseja on läinud. Nüüd ootab lahendamist mässuliste, põgenike ja al-Qaeda probleem.

Roma kuningate lossid

Ära kutsu neid mustlasteks – see on halvustav. Ning ära arva, et nad elavad haagistes. Jätka lugemist »

Tartu Jaani kirikus saab vaadata fotonäitust „NG ikoonid“

Sven Začek.

Reedest, 25. maist on kõigile huvilistele avatud Tartu Jaani kirikus (Jaani 5, Tartu) maailma tippfotograafide tööde näitus „NG ikoonid“, mille raames eksponeeritakse ka Eesti loodusfotograafi Sven Začeki pilte. Näitus on avatud T-L kl 10-18, suvel T-L kl 10-19. Näitust saab külastada juulikuu lõpuni, sissepääs tasuta.

Ajakirja National Geographic juuninumbri vahendusel jõuab 60 miljoni lugejani üle maailma loodusfotograafi Sven Začeki lugu händkakust. Tegemist on esimese korraga, kus Eesti loodusfotograafi terviklik fotolugu nii esinduslikus väljaandes maailma vallutab. Näitusel eksponeeritakse ka händkaku pilte.

“National Geographicusse pääsemine on iga fotograafi unistus. Minu unistus täitus tänu händkakkudele. Tulge vaatama unistuse väärilist pildivalikut,” ütles fotograaf Sven Začek.

Fotonäitus toob Lõuna-Eesti publikuni läbilõike maailma tippfotograafide töödest. Näituse üks kuulsamaid pilte ja ühtlasi NG tuntuim foto läbi ajakirja 124-aastase ajaloo on Steve McCurry “Afgaani tüdruk”, mis ilmus ajakirjas 1985. aastal. Jätka lugemist »

National Geographicu maikuu numbri tutvustus

Äsja jõudis lugejani National Geographic Eesti maikuu number, mis keskendub muuhulgas koaalade päästeoperatsioonile Austraalias, Egiptuse revolutsioonijärgsele olukorrale, tutvustab tiibadega ‘laulvat’ lindu ja toob pildivalikus meieni Islandi ajatu ilu.

Põhilugude lühitutvustus:

Egiptus ühes hetkes

Reis Niilusel näitab, kuidas revolutsioon levib Tahriri väljakust kaugemale.

Koaalad piiramisrõngas
Megan Aitken sõidab mööda Austraaliat, päästes kukkurloomi linnaohtude ja haiguste eest.

Tiibadega „laulev“ lind

Isane häälistiib-tantsulind teeb paarilise meelitamiseks tiibadega muusikat.

Islandi ajatu ilu

Islandlased ja lambad on küll lõivu nõudnud, kuid maastik püsib endiselt imetlusväärne.

Käte väljapanek
Käed on mõistagi inimestel. Samuti nahkhiirtel, kassidel, delfiinidel, elevantidel ja konnadel. Illustratsioonid tutvustavad nende jäsemete ehitust.

Vermilioni kaljud
Eraklikud kivisambad ja vahelduv värvigamma on Ameerika üks hästihoitud saladusi. Jätka lugemist »

Kylaaudis.ee kutsub oma Teeme Ära talgutele

Selleks, et kylauudis.ee saaks jätkuvalt õhinapõhiselt tegutseda, ootame oma seltskonda uusi vabatahtlikke kaastöölisi. 6. mail kella 12-15 korraldame Haanjas Suure Munamäe nõlva all Vaskna turisimitalus portaali kylauudis.ee vabatahtlike kaastööliste leidmise ja koolitamise talgud.

Talgute eesmärk on leida kodanikualgatuslikule portaalile kylauudis.ee päevatoimetajaid, kirjutajaid, kaasamõtlejaid ja muid abilisi. Eesti kodanikuajakirjanduse seltsi liikmed peavad ettekandeid praktilistel teemadel, aega jääb ka diskussiooniks.

Igaks juhuks tasuks ka tööriided kaasa võtta, sest on lootust, et hea ilma korral leiab Vaskna turismitalu peremees Ahti Utsal talgulistele pisut ka füüsilist tööd.

Talgutele saab registreerida siin: http://talgud.teemeara.ee/events/portaali-kylauudis-dot-ee-vabatahtlike-kaastoeoeliste-leidmise-ja-koolitamise-talgud

Lisainfo: Elina Allas, tel 522 3145

Võru linn ostab raadiojaama

Võru linnapea Jüri Kaver allkirjastas Põlvas tegutseva Raadio Marta ostu-müügi eellepingu ning loodab, et volikogu kiidab tehingu võimalikult kiiresti heaks.

Linnapea leiab, et ühel korralikul ja arvestataval linnal peab olema oma raadiojaam, mille kaudu linnavalitsus saaks edastada kallutamata infot. „Inimesed vajavad ööpäevaringselt objektiivseid ja ausaid uudiseid, teadaandeid ning kommentaare,“ sõnas linnapea Jüri Kaver.

Linnapea lisas, et raadiojaama ostuga ei ole investeeringud infovahetuskanalitesse veel lõppenud ning tulevikus tuleb raadiojaama kõrvale linna oma televisioon „Eesmärk on 2013. aastaks Tallinna TV eeskujul luua Võru TV. Raadiole ja televisioonile on plaanis investeerida pool miljonit eurot, raha tuleb Võru Soojuse müügist,“ rääkis linnapea. Jätka lugemist »

Uued ajakirjad tõid juurde 14 tuhat lugejat

Värskeimad, 2012.aasta varakevadised loetavusandmed TNS Emorilt näitavad, et eelmise aasta sügisel turule tulnud ajakirjadest on kõige edukamalt läinud rahvusvaheliselt laia haardega ja oktoobrikuust ka eesti keeles ilmuval väljaandel National Geographic, millel on keskmiselt 45 tuhat lugejat numbri kohta.

Lugejaskonda on aidanud kasvatada tellimuste müük (ca 29% ajakirja lugejatest on tellijad) ning eelkõige viimaste aastate ootuspärastele trendidele mitte-vastav üsna suur üksikmüügihuvi (36% lugejatest ostavad ajakirja üksikmüügist), mis ei ole peale esimeste numbrite väga head läbimüüki oluliselt vähenenud – nii, nagu see pahatihti uute väljaannetega olema kipub. Väheoluline ei ole ka nö tasumata levi osa, sest 35% ajakirja lugejaskonnast saab ajakirja kas sõpradelt, töö juurest või loeb raamatukogus.

National Geographic lükkab ümber ka levinud väite, et noored trükimeediat ei tarbi – ajakirja, mis ei ole otseselt noorele sihtrühmale suunatud nišiajakiri, lugejaskonnast 38% ehk ca 17 tuhat on vanuses 15-29 aastat, mis tõstab ajakirja noorte hulgas loetavamate kuukirjade TOP5 hulka. Jätka lugemist »

Avalda arvamust, aga mille kohta?

Aksel Lõbu,
noor ajakirjanik

Sa oled noor (isehakanud) ajakirjanikuhakatis ja tahad kirjutada arvamusartiklit mõnest aktuaalsest teemast. Palju õnne! Ühiskondlikest diskussioonidest hetkel puudust ei tule. Tegelikult on praeguse veel üürikese aastanumbri sees neid olnud kõvasti rohkem, kui on jõutud lõpuni viia.

Inimestel ei jää muud üle, kui leppida lahendamata jäänud aruteludega, sest uued juba tulvavad peale. Taustal vanad vaikselt vindumas, kuni keegi suvatseb neid uuesti üles puhuda.

Vajadus olla üliaktuaalsed

Ahjaa, mäletate veel, et midagi oli kõrgharidusreformiga? Gümnaasiumivõrgu teema kerkis hetkeks sügavustest uuesti esile. Justkui meenuks sõna intellektuaalomand… Mis kompromissideni jõuti? Kuidas oli elamislubade, aukohtute, siseopositsiooni, ministrite retoorikaoskusega ja nii edasi ja nii tagasi? Kes oskab peast öelda, mis kuupäeval õpetajad streikisid? Küll oskavad aga kõik öelda, mitu tuhat inimest või vähemalt kui suur protsent hääletas Tallinnas tasuta ühistranspordi poolt ning muidugi kui imeliselt hea või paha-paha see on. Aga seegi on nüüd hääletusega paika pandud, vaja on uut teemat. Kui hästi läheb, jätkame mõnega sealt, kus pooleli jäime.

Ega „tavaline“ tööinimene ei taha ja ei jõuagi seda kõike mäletada ning seda pole mõtet talle pahaks panna. Igaühel omad huvid, kõigiga ei jaksa ju kaasa muretseda. Kui kõnealune inimest otseselt kuidagi ei mõjuta, määrab huvi teema vastu isiklike elementide kombineerumine. Mida ma tean sellest? Kas see on minu meelest ühiskonnale oluline teema? Kuidas see mõjutab mu lähedasi? Eesti on väike. Statistiline tõenäosus on (usu või ära usu), et sa ilmselt tead kedagi, keda teema siiski puudutab. Jätka lugemist »

Kodanikuajakirjanduse selts on aasta parima vabaühenduse kandidaat

Eesti kodanikuajakirjanduse selts, mis toimetab õhinapõhiselt Külauudiseid ja on korraldanud kaks ajakirjanduse konverentsi, kandideerib eesti mittetulundusühenduste ja sihtasutuste liidu (EMSL)  poolt valitava aasta enim kodanikuühiskonna arengule kaasa aidanud MTÜ tiitlile.

Aasta tegijaks saab see, kes on ühiskonnas midagi uut liikuma pannud, loonud või muutnud. Ta ei pea mägesid liigutama, tunnustamist väärib ka väike heategu. Mägi oleks muidugi parem…

EMSL korraldab konkurssi juba 1996. aastast. Aastate jooksul on parimaid selgitatud kategooriates, nagu aasta mittetulundusühing, aasta sihtasutus, aasta ettevõte, aasta avaliku võimu asutus, aasta eraannetaja, aasta vabatahtlik, aasta missiooniinimene ja aasta tegu.

Mullu olid kodanikuühiskonna aasta tegija tiitli saajateks vabaühendustest toidupank ja äriettevõtetest EMT. Aasta missiooniinimeseks valiti Liia Hänni ning aasta teoks NO99 teatri “Ühtne Eesti”. Esimest korda välja antud aasta pioneeri tiitli sai Garage48.

Sel aastal valib EMSLi nõukogu parimad 17 vabaühenduse, 19 missiooniinimese, 11 avaliku võimu esindaja, viie äriühingu ja 17 aasta teo seast.

Aasta parimaid pärjatakse 6. märtsil kell 14 Riigikogu valges saalis.

Täna valitakse parim uudis, arvamus, olemuslugu ja noor ajakirjanik

Esmaspäeval, 13. veebruaril koguneb Tallinnas Eesti Ajalehtede Liidu (EALL) žürii, et valida välja eelmise aasta parim uudis, arvamus, olemuslugu ja noor ajakirjanik. Uudise kategoorias kandideerib 49, arvamuse kategoorias 51 ja olemusloo kategoorias 65 tööd. Noore ajakirjaniku kategoorias kandideerib 14 tööd.

Iga pressipreemia auhinna võitja saab diplomi ja 640 euro (neto) suuruse preemia. Tartu Ülikooli ajakirjanduse eriala 1984. aasta vilistlaste poolt väljaantava noore ajakirjaniku preemia suurus on 1000 eurot.

Žürii avalikustab esmaspäeval nominendid, võitjad tehakse teatavaks 2. märtsil Tallinnas Õpetajate Majas toimuval pidulikul tseremoonial.

Allikas: EALL

NG Eesti heidab iseseisvuspäeva eel pilgu lähiajalukku

National Geographicu eestikeelne ajakiri meenutab kohe lugejateni jõudvas veebruarinumbris Eesti iseseisvuspäeva eel arhiivilooga neid ärevaid aegu, mis eelnesid iseseisva Eesti Vabariigi taastamisele 1991. aasta 20. augustil.

Novembris 1990 – kaks aastat pärast Eesti NSV suveräänsusdeklaratsiooni vastuvõtmist – avaldas National Geographic artikli, kus vanemajakirjanik Priit Vesilind tutvustas miljonitele lugejatele üle maailma Eesti, Läti ja Leedu iseseisvuspüüdluste tagamaid. Nüüd jõuab see esimest korda eestikeelsena siinse lugejani ja võimaldab läbi teha omalaadse ajarännaku – alles see ju oli…

Ajakiri National Geographic, mis ilmus esmakordselt 1888. aastal inglise keeles, avaldab uurimuslikke artikleid kultuuri, looduse, teaduse ja tehnoloogia teemadel. Ajakirjal on 60 miljonit lugejat üle maailma. Ingliskeelsele väljaandele on siiani lisandunud 32 keelt, milles National Geographic ilmub – teiste seas jaapani, hispaania (eraldi Hispaania ja Ladina-Ameerika jaoks), itaalia, heebrea, kreeka, prantsuse, saksa, poola, korea, portugali (eraldi Portugali ja Brasiilia jaoks), taani, rootsi, norra, hollandi, hiina (nii traditsiooniline kui ka lihtsustatud hiina keel), soome, türgi, tai, tšehhi, ungari, rumeenia, vene, horvaatia, malai, bulgaaria, sloveenia, serbia, leedu ja araabia keel. Eesti keel on 33. kohalik keel, milles ajakiri mullu sügisel ilmuma hakkas.

Allikas: NG Eesti, www.national-geographic.ee