TERVISELEHT KIRJUTAB NÄGEMISEST, SEKSIST, GRIPIST JA MUUST

Terviseleht. Foto: Urmas Saard / Külauudised

Täna hommikul postkastidesse jõudnud järjekordne Terviseleht toob lugejateni taas teadmisi, et paremini oma tervise eest hoolt kanda. Esilehe artikkel räägib lühinägevusest, kolmandal lehel on „Gripi ja südamelihaste üllatavad seosed”. Teemaks ka „Seksuaalsus ja mehe tervis” ning eesnäärme kasvu mõjutavad bakterid ja palju muud kasulikku.

Loe edasi: TERVISELEHT KIRJUTAB NÄGEMISEST, SEKSIST, GRIPIST JA MUUST

KERTTU-KADI VANAMB: KOOLIÕPILASTE KAASTÖÖD MAAKONNALEHTE ON VÄGA OODATUD

Jõgeva maakonnalehe Vooremaa peatoimetaja Kerttu-Kadi Vanamb Siimusti raamatukogus 21 oktoobril 22 oktoobril ilmuvat ajalehte tutvustamas. Foto: Tiina Mihhailov

Praegu kestev raamatukogu kuu on pühendatud kahesaja aasta möödumisele esimese eestikeelse ajalehe, Otto Wilhelm Masingu toimetatud Maarahwa Näddala Lehe ilmumisele.

Loe edasi: KERTTU-KADI VANAMB: KOOLIÕPILASTE KAASTÖÖD MAAKONNALEHTE ON VÄGA OODATUD

AJAKIRJANDUSE STIPENDIUMILE VÕIB KANDIDEERIDA KUNI REEDENI

Hans H. Luik, SA Oivaline Ajakirjandus üks asutajaid ja rahastajaid. Foto: Urmas Saard / Külauudised

Mullu detsembris asutatud sihtasutuse Oivaline Ajakirjandus esimesele stipendiumile saab kandideerida järgmise nädala reedeni ehk 12. veebruarini. Stipendiumi suurus on 3000-5000 eurot.

Loe edasi: AJAKIRJANDUSE STIPENDIUMILE VÕIB KANDIDEERIDA KUNI REEDENI

25. Seto Kuningriigis ilmus Eesti vanim lasteajakiri Täheke esimest korda seto keeles

Tallinnas tegutseva Seto Laste Kooli eestvedamisel ilmus Eesti vanim lasteajakiri Täheke esmakordselt seto keeles, ajakirja esitlus toimub 4. augustil Lüübnitsas toimuval Seto Kuningriigi päeval.

Esimese setokeelse Tähekese esikaas
Esimese setokeelse Tähekese esikaas

[pullquote]Ajakirja teevad põnevaks just kaasaegsest seto elust kirjutatud lood[/pullquote]„Setokeelsest Tähekesest leiab nii seto laste kirjutatud jutte ja luuletusi, kui ka Setomaal elavate loomeinimeste kirjutatud lugusid,“ ütles Seto Laste Kooli üks eestvedaja Annela Laaneots. „Ajakirja teevad põnevaks just kaasaegsest seto elust kirjutatud lood, mistõttu sai maailma esimene setokeelne Täheke sisult huvitav ja kaasahaarav.“

Seto Tähekese esikaane on joonistanud Evar Riitsaar, ajakirja seest leiab setokeelseid lastejutte Kauksi Üllelt ja Sarve Õielt, aga ka näiteks Saksa suure kirjandusklassiku J.W. Goethe luuletusi Andreas Kalkuni tõlkes. Samuti Setomaa noorte autorite loomingut, rahvajutte, nuputusülesandeid, koomiksi, mõistatusi ja nalju. Õpetatakse tegema hapupiima pudi ja pakutükki.

Loe edasi: 25. Seto Kuningriigis ilmus Eesti vanim lasteajakiri Täheke esimest korda seto keeles

Joosep Ailiste Eesti Looduses

„Sellega oli nii, et Eesti Looduse toimetaja Katre Palo saatis mulle märtsis läbi Facebooki sõnumi ja palus väikest lugu koos fotoga,“ räägib Sindi noorhärra Joosep Ailiste.

Joosep Ailiste foto ja artikkel Eesti Looduse aprilli numbris Foto Urmas Saard
Joosep Ailiste foto ja artikkel Eesti Looduse aprilli numbris. Foto: Urmas Saard

Artiklit illustreerival fotol on pasknäär. Joosep jutustab linnuga kohtumise lugu ja pildistamist. „Kirjutasin selle loo päris ise,“ selgitab Joosep ja lisab usutavuse kinnituseks juurde, et oli saanud maakondlikul eesti keele olümpiaadil esikoha.

Viimases lõigus tutvustab ta ennast Sindi gümnaasiumi 5.d klassi õpilasena. „Fotograafiaga olen tegelenud poolteist aastat.“ Joosep on korduvalt rääkinud sellest kui väga meeldib talle eluslooduse pildistamine. Samuti huvitub ta makro- ja astrofotograafiast. Lisaks poolteist aastat kestnud iseseisvale pildistamisele on Joosep saanud häid teadmisi ning kasulikke kogemusi Helen Parmenilt, kes juhendab käesoleval õppeaastal fotoringi Sindi Avatud Noortekeskuses.

Väga hea kvaliteediga Joosepi fotot on võinud ka Külauudiste portaal avaldada. Külauudiste toimetus soovib Joosepile edaspidiseks jätkuvat indu oma harrastusega tegelemisel ja rõõmustab ühes temaga, et algaja piltnik on jõudnud vaatamata oma noorusele juba nii väärika ajakirja leheküljele. Aga juba unistab Joosep palju enamat. Eilsel kohtumisel rääkis ta oma soovist avaldada mõne foto, mis kataks vähemalt poolteist Eesti Looduse lehekülge.

Urmas Saard

Lugejateni jõuab taas ajaleht Raeküla Sõnumid

Selts Raeküla annab pärast viie aastast pausi välja järgmise kaheksa leheküljelise trükitud ajalehe Raeküla Sõnumid. Ajaleht jõuab kõikidesse Raeküla linnaosa postkastidesse nädala jooksul.

Raeküla Sõnumite keeletoimetaja Inga Mänd ja lehe kujundanud Piia Karro-Selg tunnevad rõõmu trükisoojast lehest Foto Mikko Selg
Raeküla Sõnumite keeletoimetaja Inga Mänd ja lehe kujundanud Piia Karro-Selg tunnevad rõõmu trükisoojast lehest. Foto: Mikko Selg

Seekordne Raeküla Sõnumite, arvult juba viieteistkümnes, number on Pärnu Raeküla linnaosa kingitus Eesti Vabariigi 100. aastapäevaks.

Ajalehe läbiv teema on Raeküla hariduselu 105 aastapäev. Ajalehes on pikad artiklid Raeküla hariduselu ajaloost ja Raeküla kooli legendaarse õpetaja Herta Menšikovi mõtetest ning mälestustest. Ajalehes on kirjutatud Vanakooli keskuse uutest võimalustest ja rahvusvahelise koostöö positiivsest mõjust.

Lisainfot saab Raeküla Vanakooli Keskuse kodulehelt ja keskuse FB lehelt.

Mikko Selg
Infospetsialist
Raeküla Vanakooli Keskus
MTÜ Selts Raeküla

Teisipäeval potsatab esimene Tori Valla Teataja postkastidesse

Täpsustav täiendus kell 19:40

Tänasest saab Tori valla kodulehelt lugeda Tori Valla Teatajat, mis jõuab paberkandjal alates 30. jaanuarist paaril-kolmel järgneval päeval ka kõigi vallaelanike postkastidesse.

Tori Valla Teataja esimene number Foto Urmas Saard
Tori Valla Teataja esimene number. Foto: Urmas Saard

Kaheksaleheküljelise ajalehe lõpust saab teada, et väljaandja on Tori vallavalitsus ja toimetaja Ave Grenberg. Keeletoimetaja on Piia Salundi. Kindlasti annab keeletoimetaja poolt tehtav õigekirja parandus lehele tubli annuse lisaväärtust juurde. Grenbergi sõnul on tal Salundiga olnud ajalehe Sauga Sõnumid toimetamisel juba väga pikaaegne koostegemise kogemus.

Esimeses lehes leiab rohkelt kõikvõimalikke teavitusi ja uudisele iseloomulikus sõnastuses artikleid, mis vastavad küsimustele kes, mis, kus, millal, kuidas, miks? Täpsus, objektiivsus, tasakaal ja erapooletus on taoliste uudiste puhul esmavajalik ja kahtlematult soovib ka uus leht seda olulist ajakirjanduslikku joont järgida. Teisi ajakirjanduslikke žanreid (reportaaži, usutlust, olemuslugu, arvamust, arvustust, portreed, kodulugu jne.) esimesest lehest ei leia. Kui palju kohalikud kirjasaatjad küladest ja suurematest keskustest panustavad edaspidi sellele, et lihtne teabeleht muutuks erinevate ajakirjanduslike žanrite poolest mitmekesisemaks ja emotsionaalselt huvipakkuvamaks, seda näitab aeg.

Urmas Saard

Samal teemal:

Foto Urmas Saard

 

 

 

Soovituslikke nimetusi Tori uuele ajalehele

Sindi Sõnumid Sindi muuseumis Foto Urmas Saard

 

 

 

Uue alguse ootuses

Myanmari ajakirjanikud pressivabadusest: kriitika võib viia vanglasse

9. oktoobril kogunesid Aasia ja ajakirjandushuvilised Tallinna ülikoolis, et arutleda koos dotsent Indrek Treufeldti ja kaheksaliikmelise Myanmari ajakirjanike delegatsiooniga inimõiguste ja ajakirjandusvabaduse väljakutsete üle nende kodumaal.

Kuigi opositsioonipartei National League for Democracy juhi Aung San Suu Kyi ülekaalukas valimisvõit Myanmaris 2015. aasta novembris tegi näiliselt lõpu 60 aastat kestnud sõjaväeliste režiimide jadale, pole riigis tegelikkuses palju muutunud. Reaalne võim ja otsustusõigus on tänaseni Myanmari armee käes. Ajakirjandusvabadust piiravad jätkuvalt karmid riiklikud regulatsioonid, mis muuhulgas keelavad kriitilised sõnavõtud riigi ja militaarsete võimuesindajate kohta.

Vestlusest osa võtnud ajakirjanike sõnul võib ebasobiva artikli postitanud meediaväljaanne saada kõne mõnelt võimu esindajalt pärast tundliku teema kajastamist, kuid halvimal juhul võib tagajärjeks olla ka ajakirjaniku reaalne vangistus. Sellegipoolest tõdesid vestlusõhtu külalised, et Myanmari meediavabadus on kõrgem kui naaberriikides. “Kuid me ei saa võrrelda väljendusvabadust lääneriikidega. Lõuna-Aasia piirkonnas oleme vabad.”

Õhtu jätkudes kasvas paneelvestlusest välja aktiivne diskussioon Myanmari ajakirjanike ja publiku vahel. Indrek Treufeldti abiga suudeti peatuda ka mõnel teravamal teemal. Publiku seast esitati ajakirjanikele otsekohene küsimus: miks vaatab Myanmari riigijuht Aung San Suu Kyi vaikides pealt vähemusrahvaste hävitamist? Sellele järgnes mõnevõrra üllatuslik vastus: „Teda ei saa toimuvas süüdistada. See ei ole peaministri probleem, rohingjade kriisis on süüdi üksnes sõjavägi.”

Arutelust selgus, et riigijuht on pandud sundolukorda: kuna sisuliselt pole tal võimu sõjaväele vastu hakata, hoidub ta olukorra hapumaks muutumisest ja hoiab kinni vähesest demokraatlikust võimust, mis on suudetud enda kätte võita. Myanmari ajakirjanike meelest on rahvusvaheline meedia olukorda kajastanud vaid ühest vaatenurgast ja seda oluliselt üle paisutanud. “Meie kirjutame kohalikest teemadest ja kohalike vaatenurgast vaadatuna, rahvusvahelisel meedial on oma vaatenurk,“ väitsid ajakirjanikud. Vaatamata teravale olukorrale riigis keskendutakse igapäevaselt siiski argiuudistele.

Seda, kuivõrd avameelselt Myanmari ajakirjanikud tegelikult rääkisid, me hinnata ei oska, kuid omalt poolt tegime kõik, et neile selleks vastav keskkond luua. Usume, et ühiskondliku diskussiooni tekkimist toetavaid vestlusõhtuid on oluline korraldada. Samuti aitavad need avardada maailmapilti mujal toimuvast ja tuletavad meelde, et meile justkui iseenesest mõistetavaks saanud vabadused on siiski privileegid.

Vestlusõhtu „Ajakirjandusvabadusest Myanmaris“ toimus Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste instituudi Aasia uuringute magistrantide koostöös TLÜ Balti filmi, meedia, kunstide ja kommunikatsiooni instituudiga, kelle kutsel tulid Myanmari ajakirjanikud nädalaks Eestiga tutvuma.

Sindi Sahistaja on Sindi gümnaasiumi õpilaste toimetatav ajaleht

Saja kaheksakümne aastase ajalooga Sindi gümnaasium on viimased kümmekond aastat andnud välja oma kooli ajalehte Sindi Sahistaja, mille ilmumise sagedust soovitakse tänavu suurendada.

Eliria Kaup ja Netty Raud Foto Urmas Saard
Eliria Kaup ja Netty Raud. Foto: Urmas Saard

Täna koolipereni jõudnud ajalehe esilehel haarab Sindi gümnaasiumi direktor Ain Keerup saabunud punase kuke aasta mõttest kinni ja ütleb, et kukk ei ole just rahusümbol. Aga tuleb tunnistada, et ilus on ta küll, ning oma tegemistest annab ta teada valjuhäälselt. „Mida võiks sellest Sindi kooli jaoks välja lugeda? Loomulikult seda, et hakkame Sindi gümnaasiumis toimuvast sel aastal veelgi rohkem kuulma.“

Pärnu maakonnas ainsana edukalt tegutsev telestuudio SG Reporter on vaatajate ees keskeltläbi kord kuus ja kooliraadio täiesti iseenesest mõistetav kaaslane. Nüüd ootab kool, et paberleht ei jääks oma võimalustega maha liikuvast pildist ja raadiohäälest. Kirjutavate õpilaste loometöö ja koolielus pidevalt toimuvad sündmused vajavad paremat kajastamist. Sindi gümnaasiumi meediakallakuga valikaine õppimine loob ajakirjanduslikuks väljundiks suurepärase aluse.

Loe edasi: Sindi Sahistaja on Sindi gümnaasiumi õpilaste toimetatav ajaleht

National Geographic Eesti värske number laupäevast müügil

Ajakirja National Geographic eestikeelne märtsinumber jõuab lugejateni 27. veebruaril.

National Geographic Eesti varem ilmunud ajakirjad väärivad samuti uuesti lehitsemist Foto Urmas SaardLisaks paljudele väga hea kvaliteediga fotode vaatamisele saab lugeda sellest, et raiskamine toob puuduse. Ligikaudu kolmandik planeeditoidust läheb raisku, osa üksnes laitmatu välimuse puudumise tõttu. „Külmapalavik“ on hea leid pealkirjaks, mille all kirjutatakse uluvatest tuultest ja miinuskraadidest, mis muudavad isegi sulava Arktika ebainimlikult karmiks tööpaigaks. Põhja-Iraagis on kurdid loonud jõukuse ja rahu oaasi. Kas ISIS hävitab selle? Küsitakse „Teistsugusest Iraagist“ kõneldes. Merepinna tõustes võitlevad Kiribati saare elanikud oma kultuuri säilitamise eest. Sellest artiklis „Tõusule vastu“.

 

 

National Geographic Eesti varem ilmunud ajakirjad väärivad samuti uuesti lehitsemist. Foto: Urmas Saard →

National Geographic Eesti avab 3D-printimise tulevikku

NGE_1214_CoverNational Geographic Eesti detsembrikuu number keskendub muude põnevate teemade kõrval 3D-printimisele, mis muuda lähitulevikus oluliselt meie arusaama printimisest. Muuhulgas tulevad peagi kodulähedasest 3D-printerist lennukidetailid, pitsad, eluskude ja palju muudki.

Muuhulgas on detsembri numbris avaldatud ka Lõuna-Eesti projekti “Elu kahe maailma piiril” foto- ja videokonkursi võidutööde galerii. Detsembri ajakirja teised põhilood on järgmised:

Rõõm toidust
Senikaua, kui inimesed on üheskoos keha kinnitanud, oleme osanud hinnata söögi võimet meid rõõmustada ja ühendada.

Õnnistatud. Neetud. Nõutud.
Jätkates jalgsiretke „Paradiisist välja“, rändab autor läbi maa, mida ihaldavad endale kolm usutunnistust.

Sitked lehmakarjused
Nõndasamuti kui nende kari, on ka Patagoonia bagualero’d omaette tõug.

Lisaks tuleb juttu elevantide traumadest, turbulentsist lennu ajal, plastglomeraatidest, ratastoolirevolutsioonist, Egiptuse kullast, jõulurahust, näljast maailmas jpm.

Ajakirja National Geographic eestikeelne detsembrinumber jõudis juba müügile.

Allikas: www.national-geographic.ee

DIGARi Eesti ajalehtede portaalist leiab eesti ja väliseesti ajakirjanduse täistekste

Hiljuti avatud portaali DIGAR eriportaal Eesti ajalehed (dea.digar.ee) eristub maailma mastaabis  oma sõnaotsingu ja kavandatava infomahu poolest.

Uus ajalehtede portaal on loodud pakkumaks igapäevase info tarbijatele, keele-, meedia- ja ajaloouurijatele, genealoogidele, infospetsialistidele, loovsektorile ja teistele huvilistele otsitavaid täistekste Eesti ja väliseesti ajalehtedest alates nende ilmumisest. Täielikult jõutakse selle eesmärgini 2015. aasta lõpuks, esialgu puuduvad lehed aastatest 1944–2013 ning tegeletakse selle perioodi sisu lisamisega.

DIGARi Eesti ajalehtede portaalist tehakse kättesaadavaks ka rahvusraamatukogu koostööpartnerite, esmalt Tartu ülikooli raamatukogu ja Eesti kirjandusmuuseumi digiteeritud ajalehed. Värsked lehed on portaalist leitavad hiljemalt ilmumisele järgneval tööpäeval, kuid nende täistekstid avaldatakse vastavalt väljaandjate nõusolekule.

Portaali DIGAR Eesti ajalehed: http://dea.digar.ee

Retkel mööda inimkonna 60 000 aasta pikkust rännuteed

NGE_1213_coverSel nädalal jõuab lugejateni ajakirja National Geographic detsembrinumber, mille põhiteemaks on kirjamees Paul Salopeki alustatud ja seitse aastat vältav retk mööda inimkonna 60 000 aasta pikkust rännuteed.

„Hull olete või?“ See oli küsimus, mida loo autor 33 000 kilomeetri pikkust retke alustades pidevalt kuulis. Järgnevate aastate jooksul kajastab ajakiri pidevalt Pulizeri preemiaga pärjatud Salopeki retke inimkonna ränderadadel üle maailma.

Lisaks on detsembrinumbris kajastuse leidnud järgmise teemad:

Kummituskassid
Moodne tehnoloogia paljastab pelgliku puuma lemmikpaigad Los Angeleses ja kaugemalgi.

Esimesed suusatajad
Suusaspordi alged võivad pärineda kaugetest Hiina mägedest, kus suusatamine on tänini eluviis.

Virtuaalselt surematu
Mälestisi skannitakse laseritega, et tulevikus oleks võimalik neid digitaalse salvestise põhjal taastada.
Loe edasi: Retkel mööda inimkonna 60 000 aasta pikkust rännuteed

Avatud Ühiskonna Foorum: sõnavabadus ja vihakõne

Mall Hellam, Avatud Eesti Fondi juhataja
Mall Hellam, Avatud Eesti Fondi juhataja

Avatud Eesti Fond ootab huvilisi sel neljapäeval, 12. septembril juba 18ndat korda arutlema avatud ühiskonna ees seisvate väljakutsete üle. Tänavu võtame vaatluse alla internetis lokkava vihakõne ja küsime, kas vaenamist on võimalik vähendada ka karistusseadustikku muutmata.

Eesti on võrguvabaduselt maailma esiriik. Need, kes siinset vabadust naudivad ja sellest oma tuluallika on teinud, peavad arutelusid vihakõnest tihtipeale nendevastaseks rünnakuks ning põhiseadusliku põhiõiguse, sõnavabaduse ja vaba eneseväljendusõiguse piiramiseks. Samas pole uudiseks, et siinsetes online-väljaannetes avaldatud kommentaarides lokkab valimatu keelekasutus eelkõige tänu anonüümsusele. “Selle mõju ei ole ehk mõõdetav päevade ja nädalatega, ent pikemas perspektiivis on anonüümsus vähendanud avaliku sõna kvaliteeti, peletades meediast üha enam häid arvajaid,” kommenteeris Avatud Eesti Fondi juhataja Mall Hellam.

12. septembril Nordic Hotel Forumis toimuva foorumi peakülaline on Avatud Ühiskonna Fondide Euroopa suuna (OSIFE) juht Jordi Vaquer, kes arutleb olukorra üle koos tuntud kolumnisti Abdul Turay, Eesti Pagulasabi juhataja Kristina Kallase ning ERRi ajakirjaniku Neeme Rauaga.

IT-visionäär ja Avatud Eesti Fondi nõukogu esimees Linnar Viik otsib koos meediaeksperdi Raul Rebasega lahendusi sallivuse suurendamiseks internetis, küsides ka ajalehe Helsingin Sanomat endiselt tegevtoimetajalt Paula Salovaaralt, kuidas suhtuvad vihakõnesse Soome meediaettevõtted ja avalikkus. Loe edasi: Avatud Ühiskonna Foorum: sõnavabadus ja vihakõne

National Geographic avab suhkrusõltuvuse varjukülgi

NGE_0813_CoverAjakirja National Geographic Eesti augustikuu kaanelugu avab suhkrusõltuvuse varjukülgi ning käsitleb suhkru mõju inimese tervisele. Inimkonna suhkrusõltuvuse tekkimise lugu on huvitav: esimese doosi saime juba 10 000 aastat tagasi Uus-Guinea saarel, praegu sööb keskmine ameeriklane päevas 22,7 teelusikatäit suhkrut.

Teise peateemana on vaatluse all lõvide üllatav eluviis. Nimelt on lõvi ainuke tõeliselt sotsiaalne kaslane. Aga miks? Ja kuidas? Ajakirja meeskond veetis mitu kuud Serengeti lõvikarjade juures, et teada saada. Aafrika lõvisid võib olla alles jäänud kõige rohkem 35 000. Keenias näitab lõvivahtide programm üht viisi, kuidas ohustatud kaslasi päästa.

Lisaks räägitakse veel maiade veealustest saladustest, India maalitud elevantidest, püütonijahist Floridas, hiirte esivanematest, kliimamuutuste mõjust orkaanidele, vedeldatud bituumenist, karpkaladest jpm.

Ajakirja National Geographic eestikeelne augustinumber jõuab müügile 30. juulil.

Allikas: www.national-geographic.ee

National Geographic käsitleb kadunud liikide taaselustamise temaatikat

NGE_0413_CoverÄsja jõudis lugejani ajakirja National Geographic Eesti aprillinumber, mille seekordne põhilugu keskendub ammu surnud liikide taaselustamise temaatikale. Teadus on jõudnud sinnamaani, et kadunud liikide elluäratamine muutub üha lihtsamini teostatavaks, kuid see vastuoliline teema kütab kirgi ka teadusmaailmas endas.

Põhilugude lühitutvustus:

Kas äratame nad ellu
Väljasurnud liikide taaselustamine on juba võimalik. Kas ka vajalik?

Mammutivõha kütid
Siberi tundras käib jaht ammusurnud mammutite võhkadele.

Uusi liike otsimas
Teadlased on kirjeldanud 1,7 miljonit liiki, miljonid on kirjeldamata.

Kutsumus – lendur

Barrington Irving õpetab lapsi taevalaotust avastama.

Delaware’i park
USA-sse kavandatav rahvuspark väärtustab Brandywine’i orgu.
Loe edasi: National Geographic käsitleb kadunud liikide taaselustamise temaatikat

Vana Võrumaa ajakirjanduskoolitus

13. ja 20. aprillil toimub Võru instituudis meedia lühikoolitus neile, kes on huvitatud ajakirjanikutööst võrukeelses meedias.

Koolitusel osalema ootavad korraldajad gümnaasiumi viimaste klasside õpilasi, kõrgkoolides õppivaid Võrumaa juurtega üliõpilasi ja teisi huvilisi, kellele ajakirjaniku amet huvi pakub.

Koolitusel tutvustatakse võrukeelset meediamaastikku ja eneseteostuse võimalusi selle kaudu. Lisaks jagavad esimesel koolituspäeval oma teadmisi-kogemusi meediaekspert Sulev Valner ja Postimehe reporter Tuuli Koch, Rõuge TV noored kõnelevad oma töö köögipoolest. Karjäärinõustaja aitab jõuda selgusele, kas ajakirjanikutöö võiks koolitusele tulnutele sobida. Näpunäiteid oma võru keele oskuse täiendamiseks jagab Sulev Iva. Pealelõunal käiakse üheskoos vaatamas Eesti rahvusringhäälingu Võru stuudiot, kus oma tööd tutvustab ERRi Võrumaa korrespondent Igor Taro.

Teine õppepäev keskendub reporteritöö põhioskuste õppimisele. Õpetavad Tallinna ülikooli meediaõppejõud ja Eesti Ajalehtede Liidu tegevdirektor Mart Raudsaar ning Uma Lehe peatoimetaja Ülle Harju. Õppepäevadele järgneb praktikaperiood kogenud ajakirjanike juhendamisel. Loe edasi: Vana Võrumaa ajakirjanduskoolitus

Tartus räägitakse täna naistest eesti ajakirjanduspiltidel

Täna, 27. veebruaril peab Tartu ülikooli ajakirjandusõppejõud Roosmarii  Kurvits Tartus Õpetatud Eesti seltsis ettekande “Naised eesti ajakirjanduspiltidel 1848-1940″.

Ettekandja räägib sellest, kuidas muutus naiste kujutamine ajalehepiltidel alates esimesest naisepildist eesti ajakirjanduses (1848) kuni 1940. aastani, nõukogude võimu kehtestamiseni. Samuti analüüsitakse ettekandes, kes olid need naised, keda ajakirjanduses näidati, ja kuidas naisi näidati. R. Kurvits toob välja kümme naisetüüpi, keda piltidel kõige sagedamini näha võis.

Koosolek toimub Tartus Lossi 3-425 kell 16.15.

Kõik huvilised on lahkesti oodatud!

Räpina, viinamarjad ja Tšehhimaa

Tšehhikeelsest viinamarjakasvatusalasest ajakirjast ”Vinarskýobzor” (Veiniringvaade) möödunud aasta detsembrikuu numbrist saame lugeda Martin Krístek’i teksti Räpina Aianduskooli teenekast õpetajast Jaan Kivistikust. Artiklis tuuakse ära, et Eesti viinamarjakasvatajate guru Jaan Kivistik usub, et amatöörveinivalmistajad Läänemere ääres ei saa automaatselt üle võtta kõiki Vahemere-äärsete veinivalmistamisspetside kogemusi. Erinev kliima on tinginud erinevad viinamarjakasvatusvõtted. Vahemeremaades on mehed viinamarjadest veini teinud mitu aastatuhandet, kuid ka Baltikumis on viinamarjaistandikel juba paarisaja-aastane ajalugu (Sabile, Läti). Allpooltoodud lingilt leiab kuus korra ilmuva ajakirja kaanepildid ning sisukorrad, rohkem tasuta vaatamiseks ei jagata: http://www.vinarskyobzor.cz/archiv/12-2012
Ulvi Mustmaa

National Geographic uurib 3200 aasta vanust hiidsekvoiat

Ajakiri National Geographic uurib detsembrinumbris ühe põhiloona 3200 aasta vanust ja 75 meetri kõrgust hiidsekvoiat nimega President. Lisaks leidub aastalõpu ajakirjanumbris veel palju huvitavaid teemakäsitlusi, samuti info, et kõik tellijad saavad järgmisel aastal lisaks igakuisele ajakirjale ka kaks temaatilist erinumbrit.

Põhilugude lühitutvustus:

Paradiisilinnud leitud
Kõigi paradiisilindlaste liikide looduses pildistamisele kulus kaheksa aastat, 18 ekspeditsiooni ja enam kui 39 000 fotot.

Doggerlandi otsingul
Tuhandete aastate eest jäi Doggerland tõusuvee alla. Nüüd otsivad seda arheoloogid.

„Hundi taevas, palun aita!“

Nii palvetavad šamaanid – Mongoolia, Kesk-Aasia ja Siberi ravitsejad.

Gaza tunnelid
Tunnel on ühtaegu surmalõks, nabanöör ja 1,6 miljoni ümberpiiratud gazalase unistuste sümbol.

Hea gaas, halb gaas
Maagaasi tootmise hoogustudes pääseb rohkem gaasi atmosfääri. Mida see endaga kaasa toob?

Metsahiiglase mõõtmine
Puude otsas roniv teadlane mõõtis 3200 aasta vanust ja 75 meetri kõrgust sekvoiat.

Vaata hiidsekvoia lugu tutvustavat klippi (inglise keeles): Magnificent Giant Tree: Sequoia in a Snowstorm Loe edasi: National Geographic uurib 3200 aasta vanust hiidsekvoiat

Christine Tatum: Objektiivsus on üllas müüt

2. kodanikuajakirjanduse konverentsil kõnelenud Christine Tatum andis inglise keeles ülevaate USAs toimuvatest meediamaastiku muudatustest ning rääkis kodanike kaasaegsest suhestumisest meedia ja riigiga.

Tatum rääkis, kuidas inimesed ilma professionaalse taustata kasutavad tehnilisi lahendusi ja viivad ellu nišiideid. See, kes mõtleb välja, kuidas muutuvate oludega kohaneda, on järgmise põlvkonna valitseja, oli üks Tatumi kandvaid ideid. Omal ajal interneti massidesse minemise eel oli ta üks meedia tehnoloogiliste uuenduste eestvedajaid Ühendriikides. Seal tekib järjest enam veebiportaale, mis vastavad kodanike kindlale nišivajadusele ja tagavad selle rahuldamiseks kõige aktuaalsemat informatsiooni. Ühe näitena tõi Tatum esile statebillnews.com-i, mis pakub teavet selle kohta, kuidas edeneb erinevate seaduste ja määruste menetlemine ja jõustamine ning millised poliitikud seda toetavad ja selle poolt hääletavad.

Samuti rõhutas ta ühiskonna- ja meediamaastiku jooni, mis peavad alati olemas olema tugeva meediamaastikuga demokraatlikus ühiskonnas: “Ajakirjanduseetika, infovabadus, meediaseadus, kirjutamine ja kajastamine, tehnoloogia.” Ajakirjaniku rollist rääkides ütles ta: “Objektiivsus on üllas müüt” (“Objectivity is a noble myth”). Tatum seletas, kuidas täielik objektiivsus ajakirjanduses on võimatu, kuid tuleb teha oma parim, et adekvaatselt sündmusi kajastada ja isiklikel vaadetel mitte liigselt mõjutada lasta. “Ma saan olla täpne ja õiglane” (“I can be accurate and fair”).

Loomulikult ei jäänud puudutamata ka sotsiaalmeedia teema. “”Lobisev klass” (“the chattering class”) on muutunud ja nõuab tähelepanu,” märkis Tatum seletades, kuidas inimesed seavad oma ootusi ja standardeid meediale ning ei pelga seda enam valjuhäälselt neile saadaolevates kanalites, nagu Facebook ja Twitter, väljendada.

Christine Tatum on laia skaalaga ajakirjandusekspert ja mitmeid auhindu võitnud endine tegevajakirjanik, kes nüüd töötab mitmes organisatsioonis, sealhulgas on ta USA ühe suurima ajakirjandusorganisatsiooni Society of Professional Journalism rahvuslik president. Ta on tegutsenud ka kodanikuajakirjanduse vallas ja välja töötanud õppematerjali, mis on kasutusel USA kodanikuajakirjanduse akadeemiates. Rääkides oma tööst lehetoimetustes, tõi ta temale oluliste hetkedena välja kuue inimese vabastamise surmanuhtlusest tänu tema toimetuse kirjutamisele ning korrumpeerunud kõrgete ametnike vallandamise.

National Geographic kirjutab Rooma impeeriumist ja drastiliste ilmamuutustest põhjustest

Täna jõuab müügile ajakirja National Geographic eestikeelne septembrinumber, kus on vaatluse all taas põnevad käsitlused eri teemadel – üks põhiteemasid on planeedi Maa drastilised ilmastikumuutused ja nende võimalikud põhjused. Teine põhiteema on Rooma impeerium ning selle lagunemise tagamaad.

Ilm on hulluks läinud
Hirmsad rajud. Ei tilkagi vihma. Ootamatu kuum või külm. Kas erakordsed sündmused viitavad Maa kliimamuutusele või mööduvale ebaõnnele?


Impeeriumi lõpp

Rooma müürid kindlustasid võimu püsimise ning viisid ka impeeriumi lagunemiseni. Teadlased tõlgendavad kaitserajatisi uutmoodi.

Mäed meres
Nad kerkivad ookeani põhjast ja neid on vaevu uuritud. Ekspeditsioon annab täpsema ülevaate.

Jeemeni kohtupäev
Vana valitseja on läinud. Nüüd ootab lahendamist mässuliste, põgenike ja al-Qaeda probleem.

Roma kuningate lossid

Ära kutsu neid mustlasteks – see on halvustav. Ning ära arva, et nad elavad haagistes. Loe edasi: National Geographic kirjutab Rooma impeeriumist ja drastiliste ilmamuutustest põhjustest

Tartu Jaani kirikus saab vaadata fotonäitust „NG ikoonid“

Sven Začek.
Reedest, 25. maist on kõigile huvilistele avatud Tartu Jaani kirikus (Jaani 5, Tartu) maailma tippfotograafide tööde näitus „NG ikoonid“, mille raames eksponeeritakse ka Eesti loodusfotograafi Sven Začeki pilte. Näitus on avatud T-L kl 10-18, suvel T-L kl 10-19. Näitust saab külastada juulikuu lõpuni, sissepääs tasuta.

Ajakirja National Geographic juuninumbri vahendusel jõuab 60 miljoni lugejani üle maailma loodusfotograafi Sven Začeki lugu händkakust. Tegemist on esimese korraga, kus Eesti loodusfotograafi terviklik fotolugu nii esinduslikus väljaandes maailma vallutab. Näitusel eksponeeritakse ka händkaku pilte.

“National Geographicusse pääsemine on iga fotograafi unistus. Minu unistus täitus tänu händkakkudele. Tulge vaatama unistuse väärilist pildivalikut,” ütles fotograaf Sven Začek.

Fotonäitus toob Lõuna-Eesti publikuni läbilõike maailma tippfotograafide töödest. Näituse üks kuulsamaid pilte ja ühtlasi NG tuntuim foto läbi ajakirja 124-aastase ajaloo on Steve McCurry “Afgaani tüdruk”, mis ilmus ajakirjas 1985. aastal. Loe edasi: Tartu Jaani kirikus saab vaadata fotonäitust „NG ikoonid“