Kylauudis.ee

on kodanikualgatuse korras sündinud infoportaal, mis vahendab kodukandi uudiseid ja elulist infot inimeselt inimesele. Loe lähemalt!

ENFRDEESFILVVRO

Kaastööd ja kirjad
palume saata e-posti aadressil info@kylauudis.ee

Nädala mõte

"Pilk üle õla ja sammuga edasi."

Vaata nädala mõtete arhiivi!

Viimased uudised

Arhiiv

Sõbrad, toetajad

juuli 2019
E T K N R L P
« juuni    
1234567
891011121314
15161718192021
22232425262728
293031  

Räpinas räägitakse pilvedest ja äikesest

Kolmapäeval, 18. veebruaril algusega kell 18.00 toimub Põlvamaa Keskkonnamajas (Kalevi 1a, Räpina) loodusõhtu.

Pilvedest ja äikesest räägib noor ilmateadlane ja pilveekspert JÜRI KAMENIK.

Loodusõhtul räägitakse pilvedest ja äikesest, kindlasti tasub pilk peale heita Pilvekoolile. Pisut tuleb juttu ka kondensjälgede ja halodega haakuvatest vandenõuteooriatest.

Jüri Kamenik on Tartu Ülikooli loodusgeograafiamagistrant ja atmosfäärihuviline. 2013. aasta kevadel kaitses Tartu Ülikooli loodus- ja tehnoloogiateaduskonna geograafia osakonnas bakalaureusetöö teemal “Äikesesademete ajalis-ruumiline jaotus ja pikaajaline muutlikkus Eestis perioodil 1950-2005″. Ilmast (ja meteoroloogiast) on ta huvitunud põhjalikumalt 1998. aastast. Samast ajast algasid ka tema süstemaatilised ilmavaatlused. Üliõpilasena organiseerinud huviliste meteoroloogiaõhtuid ja äikesejahte.

Loodusõhtul osalemine on tasuta. Kõik huvilised on oodatud.

Lisainfo ja registreerumine: Mari Kala, keskkonnaameti keskkonnahariduse spetsialist, tel. 799 0914, mari.kala@keskkonnaamet.ee

Loodusõhtu korraldab Keskkonnaamet Keskkonnainvesteeringute Keskuse toetusel.

Piksepauk Pühäjõõ veeren

Pikne lei Pühäjõõ veeren jämme kõo pilpis. Kauna Toomassõ pilt.

Pikne lei Pühäjõõ veeren jämme kõo pilpis. Kauna Toomassõ pilt.

«Pikne lei jämme kõo pilpis, a lask’ puu nii osavalõ katõ puuklotsi pääle, et all kasunu katai ja pihlapuukõnõ jäivä terves,» imeht’ Sõmmõrpalo vallavolikogo esimiis, jahimiis ja kaitsõliitlanõ Kauna Toomas. Tuu sääne pilt juhtu timä moro pääl Pühäjõõ veeren Varõssõ külän 20. hainakuul.

«Pühäpäävä hummogu olli sängün pikäle, ku ütekõrraga käve üts mailmatuma kõva kärgähüs,» jutust’ Kauna Toomas. «Hüpsi pistü, kats pinni oll’ kah mu man, üts hüpäs’ sängü, tõnõ maaha. Jäi kullõma, kas tulõ tõnõ mats kah – et sis om vast pommitaminõ. A ku müristämä nakas’, sis oll’ hää tunnõ, et sõta ei olõ tulnu!»

Ku Toomas tarõussõ vallalõ lei, sai tälle silmä ette väkev pilt: terve huuv pilpit, tossu ja kärsähaisu täüs. Jõõ perve pääl kasunust vanast kõost oll’ perrä jäänü risuunik. Et vihma armõtulõ sattõ, sis jäi Toomas katussõveere ala kaema. Sis juussõ naabrimiis pall’a kihä ja pallidõ jalguga timä mano. Tuu oll’ kah katussõveere all saisnu, tikku tõmmanu ja suitsu ette pandnu, ku pauk käve. «Ku kõo ladõv sattõ, sis täl tull’ murõ, et kas ma iks hingen olõ,» selet’ Kaun. «A õnnõlikult läts’, et es viska puujuppõ ei tarõ ega eski massina pääle.»

Pühäjõgi – pikse kodo

«Pikne kah esi vast hiitü är, et kurja tekk’ – visas’ suurõ klotsi kuigi puu tüvele ala, et nuur katai ja pihlapuukõnõ är pässi,» märgot’ Kauna Toomas. «Ku kõo tükes lõiksi ja är puutsõ, sai nuu puukõsõ ilusalõ terve nahaga kätte. A piksel om iks väega võimsa vägi – ku tä kuvvõmeetridse puupinnu nii kõvva maa sisse kinni lei, et noid vällä tõmmada es jõvva, pidi är lõikama…» Jätka lugemist »

Äikse eel tasub mõelda elektriseadmete kahjude ennetamisele

Äike Lääne maakonnas Kumaril foto: wikipedia

Igal äikesehooajal tekib elektrikatkestusi ja tarbijate pöördumisi kahjustatud elektriseadmete kohta. Kuidas kahjusid vältida ja mida teha, kui kahju on siiski juhtunud? Nõuandeid jagab Elektrilevi klienditeeninduse juhtivspetsialist Tambet Toomemäe.

Kahjude ärahoidmiseks eemalda seadmed vooluvõrgust. Otsese piksetabamusega kaasneb ülikõrge pinge, mille vastu on ainus ja väga tõhus ennetusvahend elektriseadmed võrgust eemaldada. Äikese lähenedes tõmba vähemalt hetkel mittevajalike elektriseadmete pistikud vooluvõrgust välja. Ka äikesehooajal kodust pikemaks ajaks ära sõites tasub elektriseadmed võrgust eemaldada.

Vajadusel hangi kaitseseadmed või kindlusta vara. Paraku absoluutset kaitset äikese vastu ei olegi – ühel või teisel moel võib loodusjõud tekitada kahju, mida ei saa või on kulukas ennetada. Tuleb hinnata oma elektriseadmete väärtust, kaitseseadmete või kindlustuse maksumust ja juhtumi tõenäosust ning selle pinnalt lahendus valida.

Väga üldistatult öeldes on maakaabliga ühendatud linnakorteritega võrreldes äikesest rohkem ohustatud hajaasustusega maapiirkonnad, kus elekter tuuakse kohale õhuliini kaudu. Kaitsemeetmete peale on põhjust rohkem mõelda ka tarbimiskohas, kus on palju liigpinge osas tundlikku ja kallist elektroonikat. Jätka lugemist »

Äikesevaatlus uueneb

Kuuendat aastat tegutsev Eesti äikesevaatlejate võrk alustab sellel kevadel uuendatud ja lihtsamate vaatlusmetoodikaga. Äikesevaatlustega võivad liituda kõik huvilised sõltumata vanusest ja tegevusalast. Möödunud aastal tegutses Eestis 111 äikesevaatlejat, kes teostasid enam kui 2300 vaatlust. Kokku on alates aastast 2005 teostatud ligi 7000 vaatlust. Vaatlusandmeid kasutatakse automaatselt (äikesedetektorite abil) kogutud andmete täiendamiseks ja hindamiseks. Samuti on asjahuvilistest koosnev vaatlusvõrk parimaks võimaluseks äikesega kaasnevate ohtlike nähtuste ja nende kahjustuste kohta andmete kogumiseks.

Vaatlejad saavad nüüd valida kahe erineva raskusega metoodika vahel. Lihtsamate põhivaatluste korral märgitakse kuutabelitesse üksnes äikese ja ohtlike nähtuste esinemise kuupäevad. Täismahus vaatluste korral täidetakse äikese esinemisel vaatlusleht, mis on lihtsustatud versioon eelnenud aastatel kasutatud äikesevaatluste lehest.  Uuesti võivad liituda ka vaatlejad, kes eelmistel aastatel vaatlustest loobunud on. Oodatud on vaatlejad nii linnadest kui maapiirkondadest. Vaatluste läbiviimine ei eelda erialaste teadmiste ega mõõteriistade olemasolu. Kõigile registreerunud vaatlejatele saadetakse aprillis tasuta vaatlusjuhend ning vaatluslehed.

Huvilistel palutakse endast teada anda kuni 25. märtsini 2011 tavakirjaga aadressil Sven-Erik Enno, Tartu Ülikooli Geograafia osakond, Vanemuise 46-326, Tartu, 51014, või e-mailiga aadressil seenno@ut.ee. Kirjas märkida kindlasti ära oma nimi ja täpne postiaadress. Uue vaatlusmetoodika täpne kirjeldus ja elektrooniline registreerumisvorm on saadaval Eesti äikesevaatlejate võrgu koduleheküljel aadressil http://web.zone.ee/eav/