Kylauudis.ee

on kodanikualgatuse korras sündinud infoportaal, mis vahendab kodukandi uudiseid ja elulist infot inimeselt inimesele. Loe lähemalt!

ENFRDEESFILVVRO

Kaastööd ja kirjad
palume saata e-posti aadressil info@kylauudis.ee

Nädala mõte

"Pilk üle õla ja sammuga edasi."

Vaata nädala mõtete arhiivi!

Viimased uudised

Arhiiv

Sõbrad, toetajad

august 2019
E T K N R L P
« juuli    
 1234
567891011
12131415161718
19202122232425
262728293031  

Orissaare tamm saab täna bulgaarlastelt rändkarika

Euroopa aasta puu on Orissaare kooli staadionil asuv tamm. Foto: wikipeedia

Euroopa aasta puu on Orissaare kooli staadionil asuv tamm. Foto: wikipeedia

Arborist Heiki Hanso oli võitnud puu väljapakkumise idee algataja. Foto ajalehest Meie Maa.

Arborist Heiki Hanso.
Foto ajalehest Meie Maa.

Täna Eesti aja järgi kell 19.30 algab Brüsseli südalinnas nooblis Vauxalli hoones asuvas Cercle Gaulois’ galeriis Euroopa aasta puu 2015 auhinnatseremoonia, kus võiduka Orissaare tamme promootorile Heiki Hansole antakse üle uhke rändkarikas.

Õunapuu on selle aasta puu

 Ajakirja Eesti Loodus jätkab kena traditsiooni ja valis 2012. aasta puuks õunapuud.

Metsõunapuud on meie maakamaral kasvanud arvatavalt viis-kuus tuhat aastat ja on tänapäeval looduses kaitse alused. Metsõunapuud ei maksaks segi ajada metsistunud õunapuuga – sellisega, mis on kasvama läinud „karjapoisi“ visatud õunasüdamest ja kasvama lähevad nad üpris lihtsalt. Erinevustest lähemalt kevadel, kui lehed juba puus.

Maailmas on õunapuude sordiaretusega alustatud paar tuhat aastat tagasi juba siis oskasid inimesed puid pookida. Meile jõudsid esimesed aedõunapuud arvatavalt kloostrite kaudu 13.-14. sajandil. Eestimaist õunakasvatust ja aretust võiks dateerida eelmise sajandi algusega.

Eesti Loodus valis esimest korda aasta puu 1996. aastaks. Seega on aasta puid ajakirja veergudel käsitlenud juba 16 aastat. Mullu kandis aasta puu tiitlit jalakas koos oma loodusliku perekonnakaaslase künnapuuga. Teda tutvustati põhjalikult Eesti Looduse märtsinumbris. Esimene aasta puu oli kadakas.

Esimeseks aasta puuks oli 1996. aastal kadakas. Aasta varem oli otsitud rahvuslille, -linnu ja -kivi kõrvale muid loodussümboleid: rahvuspuud ja -maastikku. Eesti Looduse tollaste küsitluste järgi jäi kandideerima neli puud: kadakas, kuusk, mänd ja pärn, igaühel veenev põhjendus. Teaduste akadeemia looduskaitse komisjon arvas tollal, et rahvuspuud on veel vara hääletada, ent põhjanaabrite eeskujul otsustati kõigepealt valida aasta puu. Rahvuspuu valimiseni pole seni jõutud. Eestis kasvab looduslikke  puid-põõsaid 60 – 80 liiki.

2011. aasta puudeks valiti jalakas ja künnapuu

Jalaka leht

Ajakiri Eesti Loodus valis 2011. aasta puudeks jalaka koos künnapuuga. Aasta puuks võib olla iga eestimaine puude perekond, kellele aasta jooksul enim tähelepanu pööratakse.

Ettevõtmise eesmärgiks on tuua välja ka puude vähemtuntud külgi ning neid rohkem tutvustada. Aasta puu valimise idee algatas põhjanaabrite eeskujul professor Viktor Masing (1925-2001) ja seda ettevõtmist alustati meil 1996. aastal. Ehkki esmalt oli mõttes valida rahvuspuu, peeti seda siis liiga enneaegseks ning piirduti aasta puu nimetamisega. Esialgu aitasid aasta puud valida ajakirja Eesti Loodus lugejad nii kirja teel kui interneti-hääletuse abil, viimastel aastatel on toimetus puude valimisega ise hakkama saanud.

Tänavune aasta puu valimine võib jääda viimaseks, sest sellega on kodumaised puuna kasvavad puud otsa saanud. Siiski otsustatakse edaspidi, kas tulevikus peetakse ka põõsana kasvava kontpuu, kuslapuu, paakspuu, kukerpuu jt aastaid või hakatakse nimekirja algusest kordama. Aasta puudeks on olnud kadakas (1996), kuusk (1997), tamm (1998), kask (1999), pihlakas (2000), mänd (2001), pärn (2002), vaher (2003), lepp (2004), haab 2005), paju (2006), saar (2007), jugapuu (2008), sarapuu (2009), toomingas (2010).

Allikas www.aiandus.ee