Kylauudis.ee

on kodanikualgatuse korras sündinud infoportaal, mis vahendab kodukandi uudiseid ja elulist infot inimeselt inimesele. Loe lähemalt!

ENFRDEESFILVVRO

Kaastööd ja kirjad
palume saata e-posti aadressil info@kylauudis.ee

Nädala mõte

"Pilk üle õla ja sammuga edasi."

Vaata nädala mõtete arhiivi!

Viimased uudised

Arhiiv

Sõbrad, toetajad

september 2019
E T K N R L P
« aug    
 1
2345678
9101112131415
16171819202122
23242526272829
30  

Kuulutati välja aasta lind 2017 ideede konkurss

Eesti ornitoloogiaühing kuulutas välja aasta lind 2017 ideede konkursi.

Aasta 2007 lind oli luik Foto Urmas Saard

Ettepanek peab sisaldama aasta linnuks pakutava liigi või liigirühma nime, põhjendust, tegevusplaani ning võimalike teostajate nimesid. Teostajad peavad olema enda esitamisega nõus, võimelised kavandatut ise ellu viima ning vajadusel koos Eesti ornitoloogiaühinguga (EOÜ) rahataotlust koostama.

Ideed palutakse saata 27. novembriks 2015. a. e-postiga aadressil riho.kinks@eoy.ee. Aasta linnuvalib esitatud ideede seast EOÜ nõukogu, avalikult tehakse otsus teatavaks 2016. a. suvel. Eesti ornitoloogiaühing valib aasta lindu alates 1995. aastast. Varasemate aasta lindude kohta vaata veebilehelt www.eoy.ee/aastalind.

Lisateave: Riho Kinks, tel 742 2195.

Aasta 2007 lind oli luik. Foto: Urmas Saard →

Jälgimisseadmega isane hiireviu otsib nime

Hiireviu näitamas tiibade maksimaalset siruulatust. Foto: Remo Savisaar, blog.moment.ee

Hiireviu näitamas tiibade maksimaalset siruulatust. Foto: Remo Savisaar, blog.moment.ee

Üks tänavustest aasta lindudest, hiireviu, on varustatud jälgimisseadmega.

Praegu asub lind Lõuna-Saksamaal Müncheni lähistel ja ei ole veel kevadrännet alustanud. Peagi võib see juhtuda ja siis saame teda loodetavasti jälgida nii rände kui ka pesitsuse ajal rändekaardil. On põhjust loota, et jälgitav hiireviu rändab Eestisse ja pesitseb siin. Aga sel hiireviul pole nime.
Kuulutame välja konkursi jälgitavale hiireviule nime leidmiseks. Sobilikke hiireviu isaslinnu nimesid saab pakkuda viuaasta kodulehel www.eoy.ee/viu kuni 15. märtsini. Pakutud nimede seast valib viuaasta meeskond parima.
Tutvu praegu veel nimetu hiireviuga rändekaardil http://goo.gl/9YfSBf ja löö kaasa talle sobiva nime leidmisel!
Eesti Ornitoloogiaühing valib aasta lindu alates 1995. aastast. Aasta linnu valimise eesmärk on tutvustada avalikkusele üht Eestis esinevat linnuliiki või liigirühma ning kaasata loodusehuvilisi selle liigi uurimise ja kaitse tegevustesse. Viude ja viuaastaga saab tutvuda EOÜ kodulehel www.eoy.ee/viu.
Aarne Tuule

Esimene kokkuvõte talvitavatest aasta lindudest

Käesoleva aasta linnuks on viu. Eestis talvitab kaks liiki viusid – hiireviu ja taliviu. Nende talvisest arvukusest ja levikust on aidanud ülevaate saada linnuvaatlejate poolt aasta linnu kodulehele sisestatud vaatlused ning Eesti Ornitoloogiaühingu röövlinnutöörühma poolt läbiviidav talvitavate röövlindude seire.

Viusid on sellel talvel kohatud kogu Eestis, kuid nende arvukus on eriti kõrge Lääne-Eestis. Detsembri ja jaanuari jooksul nähti kõige rohkem hiireviusid Saaremaal – 26% kõigist hiireviudest, palju oli neid ka Pärnu- (20%) ja Läänemaal (11%). Taliviude levikupilt on pisut teine: täpselt pooled kõigist selle liigi esindajatest on vaadeldud Saaremaal ning viiendik Hiiumaal, ülejäänud vähesed vaatlused on jaotunud üsna ühtlaselt üle Mandri-Eesti. Talvitavate röövlindude seire tulemused näitavad, et mõlema viuliigi arvukus on tänavu kõrgem kui eelmisel talvel, seejuures on eriti kasvanud just Lääne-Eestis talvitavate viude arv.
Käesoleva talve detsembri ja jaanuari jooksul sisestati aasta linnu kodulehele 183 vaatlust 201 viust, aga igaühe talvised viuvaatlused on jätkuvalt oodatud. Vaatluste kogumine jätkub ka kevadel. Õige varsti peaks viude arv hakkama meil kiiresti kasvama, sest juba märtsis on Eestisse oodata esimesi lõuna pool talvitanud viusid.
Eesti Ornitoloogiaühing valib aasta lindu alates 1995. aastast. Aasta linnu valimise eesmärk on tutvustada avalikkusele üht Eestis esinevat linnuliiki või liigirühma ning kaasata loodusehuvilisi selle liigi uurimise ja kaitse tegevustesse. Viude ja viuaastaga saab tutvuda aasta linnu kodulehel www.eoy.ee/viu, talvitavate röövlindude seire tulemustega EOÜ kodulehel www.eoy.ee.

Jäälinnuaasta viimane loodusõhtu toimub 16. detsembril Tartus

Jäälind. Foto: Vivian Ainsalu

Jäälind. Foto: Vivian Ainsalu

Lõppeva jäälinnuaasta viimane loodusõhtu toimub teisipäeval, 16. detsembril kell 18 Tartu loodusmajas. Aasta eestvedaja Riho Kinks räägib sellest, mis sel aastal on toimunud ning mida uut ja huvitavat on jäälinnu kohta teada saadud. Loodusõhtul on müügil ka jäälinnumeened.

Aasta linnu kohta saab lähemalt lugeda Eesti Ornitoloogiaühingu kodulehelt www.eoy.ee/jaalind.

Neljapäeval Rakveres loodusõhtu
“Jäälind – Eesti jõgede pärl”

Selle aasta viimane loodusõhtu toimub Tallinna ülikooli Rakvere kolledži saalis (Pikk 40, Rakvere) 11. detsembril  kell 18. Jäälinnust räägib Eesti Ornitoloogiaühingu hariduse ja teavituse spetsialist Riho Kinks.

Jäälind on üks kaunimaid ja huvitavamaid linde, keda kutsutakse ka jõgede kalliskiviks. Ta on valitud Eesti 2014. a linnuks. Loodusõhtul räägitakse jäälinnust ja tema elust, mida jäälinnuaasta puhul teada saadud. Näha saab jäälinnu joonisfilmi ja kauneid fotosid.

Üritust toetab SA Keskkonnainvesteeringute Keskus. Osalemine tasuta.

Aasta lind 2015 on viu

Möödunud nädalavahetusel kuulutati Eesti Ornitoloogiaühingu avatud suvepäevadel välja aasta lind 2015, kelleks on viu. Sageli võib näha kullilisi puudel, postidel ja heinapallidel istumas või taevas keerlemas, kuid miks nad seda teevad ja millised neist on viud? Nendele ja paljudele teistele küsimustele saab vastuseid viuaastal 2015.

Eestis võib kohata kolme liiki viusid. Meie arvukaim ja seetõttu üks tuntumaid kullilisi hiireviu, põneva ja varjatud eluviisiga herilaseviu ning talvituv karvasjalg-viu ehk taliviu on välimuselt väga sarnased, kuid eluviisidelt küllalt erinevad linnuliigid. Just seetõttu pööratakse viuaastal tähelepanu nii viude eluviisi tutvustamisele kui ka nende eristamisele üksteisest ja teistest röövlindudest.

Eesti Ornitoloogiaühing valib aasta lindu alates 1995. aastast ning viud on järjekorras kahekümne esimesed. Aasta linnu valimise eesmärk on tutvustada avalikkusele üht Eestis esinevat linnuliiki või liigirühma ning kaasata loodushuvilisi selle liigi uurimise ja kaitse tegevustesse. Varasemate aasta lindudega saab tutvuda EOÜ kodulehel www.eoy.ee/aastalind. Käesoleva aasta linnu jäälinnu tegemistes saab kaasa lüüa lehel http://www.eoy.ee/jaalind/

Allikas: Eesti Ornitoloogiaühing

Riho Sibul lõi laulu aasta linnust jäälinnust

Esimest korda Eesti aasta linnu valimise 20aastases ajaloos on sündinud aasta linnule pühendatud laul.

Selle aasta linnuks valitud jäälinnu laulu esitleti 20. märtsil Tallinnas. Nüüd saab seda koos Vivian Ainsalu pildiprogrammiga nautida Youtube’is aadressil http://youtu.be/rkvF2_Lkvro ja aasta linnu kodulehel www.eoy.ee/jaalind, kust saab laulu ka endale salvestada.

Laulu sõnade autor on Peep Veedla, viis ja esitus Riho Sibulalt. Slaidiprogrammi koostas Aarne Tuule. Aasta lindu valib Eesti ornitoloogiaühing alates 1995. aastast.

Riho Kinks, Eesti ornitoloogiaühingu jäälinnuaasta vedaja

Algas aasta linnu joonistusvõistlus

Foto: Eesti Ornitoloogiaühing

Foto: Eesti Ornitoloogiaühing

2014. aasta lind on jäälind, keda tema erksate värvide tõttu kutsutakse ka põhjamaa kalliskiviks või jõgede pärliks.

Eesti Ornitoloogiaühing kuulutab välja jäälinnu teemalise joonistusvõistluse, millest on oodatud osa võtma igaüks, olenemata vanusest või oskustest. Parimaid töid ootavad auhinnad ja nendest korraldatakse võistluse lõppedes rändnäitus, mida võib alates juunikuust näha erinevates Eesti paikades.

Jäälinnu teemalised tööd tuleb saata või tuua hiljemalt 1.maiks 2014 Eesti Ornitoloogiaühingusse aadressil Veski 4, Tartu 51005.

Aasta linnu ja võistluse tingimustega saab tutvuda aasta linnu kodulehel.

Algab aasta linnu viktoriin

Nurmkana ehk põldpüü. Foto: looduspilt.ee

Nurmkana ehk põldpüü. Foto: looduspilt.ee

Täna algas nurmkana veebilehel aasta linnu viktoriin, mis kestab oktoobrini. Iga kuu alguses esitatakse viis teksti-, heli- või pildiküsimust, millele on aega vastata kuu lõpuni. Küsimused ei ole ainult aasta linnust, vaid kogu Eesti linnustiku kohta. Vanusepiiranguid viktoriinil ei ole, kuid valida on kaks raskusastet. Osaleda saab ainult iseenda eest, mitte võistkonnaga. Auhindu jagatakse nii igas voorus kui mängu kokkuvõttes. Peaauhinnaks on Pentax`i binokkel. Auhinnad on välja pannud Nordic Digital AS, ajakiri Eesti Loodus, raamatupood Krisostomus, Remo Savisaar ja Margus Ots.

Viktoriini leiad siit: www.eoy.ee/nurmkana

Aasta linnu tegevusi toetab Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Aasta lind on nurmkana

Tänavune aasta lind nurmkana on üks kiiremini langeva arvukusega kultuurmaastiku linnuliike – näiteks Suurbritannias on  nurmkana arvukus 30 aastaga langenud 70%, linnu arvukus langeb kiiresti ka Eestis.

Nurmkana (rahva seas tuntud ka põldpüü nime all) arvukuse languse põhjusteks on Valkeri sõnul esiteks põllumajandusmürkide kasutamine (kahjurputukate tõrjeks), teiseks looduslike rohumaade kadumine – üha rohkem on rapsi- ja viljapõlde, mis talle pesitsemiseks ei sobi – ja kolmandaks metsloomade marutaudivastane vaktsineerimine, mis on oluliselt tõstnud rebaste ja kährikute arvukust, viimased on just nurmkanale kui maas pesitsevale linnule ohtlikud.

Ornitoloogiaühing ootab teateid nurmkana leidude kohta kõigilt inimestelt. “Et ta on peidulise eluviisiga lind, ei leia vaatlejad kõiki kanu üles,” ütles Valker.

Nurmkana võibki kõige sagedamini kohata just talvel, mil ta võib tulla lausa taluhoovi; linde võib näha ka teeäärtes lumevabadel aladel, kuhu nad kogunevad salkadena toitu otsima.

Nurmkana leidudest saab teatada aasta linnu kodulehel, nutitelefoni rakenduse abil, meiliga eoy@eoy.ee või ka saata kirjaga ornitoloogiaühingule: Veski 4, 51005 Tartu.

Kogu Eestis võib hinnanguliselt olla 4000–8000 nurmkanapaari.

Aasta lind 2013 on nurmkana ehk põldpüü

Nurmkana ehk põldpüü. Foto: looduspilt.ee

Eesti ornitoloogiaühing valis 2013. aasta linnuks nurmkana, keda tuntakse ka põldpüü nime all.

See väikese kodukana mõõtu lind elab peamiselt kultuurmaastikus ning tegutseb sageli talude, lautade ja muu inimasustuse
läheduses. Vaatamata sellele ei teata nurmkanade eluolu kohta kuigi palju.

Eestis arvatakse seda liiki pesitsevat 4000 – 8000 paari, kuid uuemad loendusandmed näitavad, et nurmkanade arvukus on tugevalt langenud. Kas seda on põhjustanud viimaste aastate karmid talved, muutused põllumajanduses, pisikiskjate arvukuse märkimisväärne tõus või hoopis muud tegurid, seda püütakse muu hulgas välja selgitada nurmkanale pühendatud aastal.

Aasta lindu valis Eesti ornitoloogiaühing 19. korda. Aasta linnu valimise eesmärk on tutvustada avalikkusele üht meil esinevat linnuliiki või liigirühma ning kaasata loodushuvilisi aasta linnu uurimise ja kaitse tegevustesse. Käesoleva ja varasemate aasta lindudega saab tutvuda EOÜ kodulehel www.eoy.ee/aastalind.

Eesti Post pani aasta linnu margile

Täna annab Eesti Post välja aasta linnu postmargi,esimese päeva ümbriku ja maksimumkaardi. Margil on kujutatud väiketüll, ümbrikul ja kaardil vana ja noor liivatüll.

Väljaandmise päeval on postkontoritest võimalik saada ka tülliga eritemplit. Komplekti on kujundanud tuntud margikunstnik Vladimir Taiger.

Aasta lindude sarjas ilmus esimene postmark Eesti Ornitoloogiaühingu algatusel 2001. aastal ja sellel
oli kujutatud kiivitaja.

Margikomplektiga saab tutvuda Eesti Posti kodulehel. Aasta linnu kohta saab lähemalt lugeda aadressil www.eoy.ee/tullid. Aasta linnu tegevusi toetab Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Loodusõhtu Räpina Keskkonnamajas

Kolmapäeval, 21. märtsil algusega kell 18.00 toimub Põlvamaa Keskkonnamajas (Kalevi 1a, Räpina) loodusõhtu.

Aasta lindudest- tüllidest räägib Jaanus Aua.
Käesoleval aastal on huviorbiiti võetud väikesed kahlajad tüllid, kellest Eestis on enamlevinud väike- ja liivatüll. Kuulda ja näha saab nii mõndagi huvitavat tüllide elust. Räägitakse ka põhjustest miks aastalindu valitakse ja mis tulemusi see on andnud.

Loodusõhtul osalemine on tasuta ning oodatud on kõik huvilised.

Lisainfo ja registreerumine:

Mari Kala
tel. 799 0914 või 5304 7565,
mari.kala@keskkonnaamet.ee

Ornitoloogiaühing kutsub pääsukesi loendama

Eesti Ornitoloogiaühing (EOÜ) kutsub pääsukesi loendama ja fotodel jäädvustama.

Kodukoha pääsukesi loendama palutakse inimesi, kelle elukoha või suvemaja ümbruses pesitsevad savipesi rajavad suitsu- ja räästapääsuke. Pesitsevate pääsukeste kohta andmete kogumisega soovib EOÜ pilku peal hoida nii meie rahvuslinnu kui ka tema sugulase käekäigul.

Loenduses osalemine on lihtne ega eelda eriteadmisi. Loendusankeedi ja juhistega saab tutvuda ja alla laadida suitsupääsukese kodulehelt <http://www.eoy.ee/suitsupaasuke/materjalid/Kodukoha_paasukeste_loendusankeet_2011.pdf>.

Andmeid liikide arvukuse ja pesitsustulemuste kohta saab mugavalt sisestada ka veebiaadressil http://www.eoy.ee/suitsupaasuke/kodukoha-paasuke/.

Fotohuvilisi kutsutakse aga osalema pääsukeste fotovõistlusel, kuhu oodatakse pilte tänavusest aasta linnust suitsupääsukesest, räästa- ja kaldapääsukesest ning piiritajast. Fotokonkursi peapreemia läheb parimale suitsupääsukesest tehtud fotole. Kahes vanuserühmas antakse mõlemas välja kolm auhinnalist kohta. Lisaks jagatakse temaatilisi eriauhindu. Võistluse tähtajad ja reeglid on väljas aadressil
http://www.eoy.ee/suitsupaasuke/fotokonkurss/.

Fotokonkursi korraldab EOÜ koostöös MTÜga Fotokeskkond.

Korraldajad paluvad nii loendamisel kui ka pildistamisel jälgida loodusvaatlemise häid tavasid ning pesitsevaid linde mite liigselt häirida.

Lisainfo: www.eoy.ee/suitsupaasuke

Järgmise aasta lind on suitsupääsuke

Eesti Ornitoloogiaühing valis 2011. aasta linnuks suitsupääsukese. Valiku põhjuseks on rahvuslinnu arvukuse jätkuv langus viimase kümnendi jooksul.

Ornitoloogide hinnangul on pesitsevaid suitsupääsukesi jäänud Eestis iga aastaga aina vähemaks, mistõttu peab Eesti rahvuslinnule ja ornitoloogiaühingu vapilinnule pöörama suuremat tähelepanu.

Suitsupääsukese arvukuse vähenemine on ühest küljest tingitud suurtest muutustest Euroopa põllumajanduses ja maapiirkondade arengus, mis on jätnud kümned tuhanded suitsupääsukesed pesakohata. Samuti on loomapidamise vähenemine ja koondumine kinnistesse lautadesse vähendanud pääsukeste põhitoidu, kärbeste arvukust. Kuid suitsupääsukest kui pikamaarändurit mõjutavad ka olud rändeteedel ja talvituspaikades.

Lõuna-Aafrikas talvituvad linnud peavad kaks korda aastas ületama üha laienevat Sahara kõrbe, taluma üha ettearvamatumaid ilmastikuolusid ning leidma talvituspaigad, mis pakuksid talve üleelamiseks piisavalt toitu.

Suitsupääsukese aastal tutvustatakse selle liigi eluolu ja ökoloogilist tähtsust ning erinevaid viise, kuidas igaüks saab suitsupääsukeste pesitsemisele Eestis kaasa aidata. Samuti plaanitakse koguda linnuhuviliste abiga põhjalikumat teavet suitsupääsukese käekäigu ja leviku kohta Eestis. Suitsupääsukese aastat veavad Mati Kose ja Meelis Uustal.

Eesti Ornitoloogiaühing valis aasta linnu juba 17. korda. Aasta linnu valimise eesmärk on tutvustada avalikkusele üht meil esinevat linnuliiki või liigirühma ning kaasata üldsust aasta linnu uurimisse ja kaitsesse.

Eesti Ornitoloogiaühing