Kylauudis.ee

on kodanikualgatuse korras sündinud infoportaal, mis vahendab kodukandi uudiseid ja elulist infot inimeselt inimesele. Loe lähemalt!

ENFRDEESFILVVRO

Kaastööd ja kirjad
palume saata e-posti aadressil info@kylauudis.ee

Nädala mõte

"Pilk üle õla ja sammuga edasi."

Vaata nädala mõtete arhiivi!

Viimased uudised

Arhiiv

Sõbrad, toetajad

oktoober 2019
E T K N R L P
« sept    
 123456
78910111213
14151617181920
21222324252627
28293031  

Ilm ja loodus meie tegemistes aastal 2017

Jaan Viska,

Vigala

Oaga ühekõrgune. Suur protsent oasaagist jäi 2017. aastal ilmade tõttu koristama.

Oaga ühekõrgune. Suur protsent oasaagist jäi 2017. aastal ilmade tõttu koristama.

Enim meenutatakse eelmist suve, sest idast jäid soojad õhuvoolud tulemata, tuli leppida läänetuultega.

Kui täpselt on võimalik ilma ennustada? Või mida arvata ilmast inimeste tegemistes? See on midagi igapäevast aruteluks, sest ilmajutt on igavene.

Kui tihti kuuleme, eriti talve tulekul, et tee on muutunud liiklusohtlikuks! Kõigepealt algab teema nähtavusest ja udust, millest hoolimata ei jälgita sõidukiirust. Sügiskuudel novembris ja detsembris räägime ebameeldivast teekaaslasest vihmast. Eriti salakaval on must jää ehk kiilasjää. Viimati nimetatut leidub kohtades, kus õhuniiskus on suurem ja temperatuur madalam. Lumelobjakaga võib talv alata ja lõppeda kevadel.

Kokkuvõtvalt võib öelda: raske on pakkuda autojuhile, põllumehele, suvitajale, meremehele parajat, igati sobivat ja meelepärast ilma. Kuid õppigem käituma meile antud oludes. Minu tähelepanekud on varasemate kuude ilma kohta.

Klimaatiline talv algas Kirde-Eestis jaanuari algul. Sademete hulk ulatus poole normini. Veebruar paistis silma -21kraadise külma ja 8kraadise soojaga Võrus. 10. veebruari öösel kell kolm sai jälgitud osalist kuuvarjutust. Veebruar oli kõige sajusem talvekuu, samas kõige päikesepaistelisem. Päikest oli loomulikult kõige enam Roomassaares, kõige vähem Jõhvis.

Jätka lugemist »

Tähelepanekuid ilmast ja elust 2016. aastal

Annetused Vigala Sassi ohvrikivil 2016. Foto: Jaan Viska

Annetused Vigala Sassi ohvrikivil 2016. Foto: Jaan Viska

Tähelepanekuid jagab Jaan Viska,  toetudes oma märkmetele ja ilma

ülevaatele.

Tavaliselt on uue aasta algul kombeks tagasi vaadata  möödunud aasta ilmale.

Kõigepealt meenuvad rekordaastad: 50 aastat augustikuu tormist ja 30 aastat külmast jaanuarist ja  augustikuu üleujutustest. Ilmajuttu võiks alustada kõige enam räägitud 1967. aasta tormist, mil tuulekiirus küündis üle 30 meetri sekundis. Rekordid jäävad ikka meelde, neist räägitakse aastaid. Mäletan,  selle orkaanimõõtu tormiga tuli sõita Tartusse sisseastumiseksamitele, eriti räsis torm Läänemaad. Liinibussi oli muretsetud kahemehesaag, et teele langenud puid kõrvaldada. Kuusikul asuvat tuulemurdu tean aastaid.

Üks viimaste aastakümnete külmemaid talvesid oli 1987, mil naelapead kiiskasid toaseinas, külma üle 30 kraadi ja samas selle aasta august oli üks vihmasemaid, jõgi ajas üle kallaste, sai mõeldud, kui raske on Vigalas kartuleid kasvatada, vilja koristada ja maad künda.

Möödunud jaanuar oli aasta külmem kuu, keskmise temperatuuriga -8 kraadi. Lund jätkus, teed aeti lahti neli korda. Aga seevastu veebruar oli üks soojemaid talvekuid aastate vältel, keskmise temperatuuriga pluss 1. Juba jääminek algas 10. veebruari paiku (Velise jõel). See oli hea enne, siis ei tule kevadist  üleujutust, ja nii oligi. Järgmise kuuna võib nimetada kuiva maid, sajuhulk oli pool normi, tundus Vigalas veelgi kuivem. Siinkohal pidid põllumehed kiirustama, kevadkülv jäi kuiva kätte. Paljudel põldudel oligi oodatust väiksem saak.

Jätka lugemist »

Põlvamaa vaimulikud vaatasid jõulude eel lõppevale aastale tagasi

Põlvamaal on tavaks on saanud, et paar korda aastas kutsub maavanem kõik maakonna vaimulikud kokku koguste tegemiste ja oluliste teemade üle üheskoos mõtteid vahetama. Foto: Põlva maavalitsus

Põlvamaal on tavaks on saanud, et paar korda aastas kutsub maavanem kõik maakonna vaimulikud kokku koguste tegemiste ja oluliste teemade üle üheskoos mõtteid vahetama.
Foto: Põlva maavalitsus

Traditsiooniks saanud maakonna vaimulike jõulude eelne kohtumine maavanema Ulla Preedeni juures toimus seekord maavalitsuses. Üheskoos vaadati tagasi Põlvamaa koguduste peagi mööduva aasta toimetustele, räägiti uuel aastal ees ootavatest tegemistest ning maakonna eluolust ja arengusuundadest.

Mitmed koguduse juhid tundsid heameelt juba tehtud, aga ka plaani võetud kirikute ja teiste koguduse hoonete renoveerimise ja korrastamise üle. Mööduv aasta on paljudele maakonna vaimulikele toonud tavapärasest rohkem ristimisi ning ka kiriklike abilelude sõlmimine on tõusutrendis. Ühist muret jagati väheneva ja kaugel tööl käimise tõttu kodukohast kaugeneva elanikkonna pärast.

Üheskoos arutleti ühiskonnas pidevalt üleval oleva haldusreformi teemal. Kuigi mitmete ususuundade haldusjaotus ei ühti riikliku jaotusega, siis oma institutsiooni haldusreformi teema on ka kirikute päevakorras.

Praegune advendiaeg on vaimulikele tiheda töö periood ning saabuvad jõulud toovad kirikutesse tavapärasest kordades rohkem inimesi.

Esimene kaerajaaniaasta on kokku võetud

Eesti tuntuim rahvatants kaerajaan on teel Euroopasse ja laia maailma ning kaerajaani kampaania edendajad ja tagantlükkajad on hakkama saanud millegi enneolematuga. 5. detsembrist 2009 kuni 5. detsembrini 2010 on kaerajaani tantsinud ligi 50 000 inimest 24 maailma riigis.

Foto: EPL

See teeb juba praegu kampaaniast „Kaerajaan Euroopasse“ Eesti rahvatantsu ajaloo kõigi aegade kõige suurema ettevõtmise. Ent tegevus jätkub Tallinna kui Euroopa kultuuripealinna aasta 2011 lõpuni.

Nii õhutame teid kõiki jätkuvalt kaerajaani kõikjal laias maailmas tantsima, kaerajaani loominguliselt töötlema ja sellest ikka teatama lootuses, et aasta pärast oleks tantsinuid ligi 100 000.

Kaunist ja head uut kaerajaani aastat soovides:

• Astrid Väizene – 601 5641, errs@errs.ee ERRSi kaerajaani projektijuht,
• Kadri Valner – kadri@errs.ee, kaerajaaninute üle arve pidaja,
• Rein Sikk – 5012487 – rein.sikk@eesti.ee, õhutaja ja kihutaja,
• Tiina Oviir – tiina@oviir.com – kaerajaani edendaja ingliskeelses maailmas; USA, Seattle

Neile, kes viitsivad pikemalt edasi lugeda, järgneb nüüd esimese kaerajaani aasta detailsem kokkuvõte. Jätka lugemist »