Kylauudis.ee

on kodanikualgatuse korras sündinud infoportaal, mis vahendab kodukandi uudiseid ja elulist infot inimeselt inimesele. Loe lähemalt!

ENFRDEESFILVVRO

Kaastööd ja kirjad
palume saata e-posti aadressil info@kylauudis.ee

Nädala mõte

"Pilk üle õla ja sammuga edasi."

Vaata nädala mõtete arhiivi!

Viimased uudised

Arhiiv

Sõbrad, toetajad

oktoober 2019
E T K N R L P
« sept    
 123456
78910111213
14151617181920
21222324252627
28293031  

Pilleriin Jürisoo ehtenäitus “Seos” avatakse täna

Mõned seosed siin maailmas on täiesti loogilised ja arusaadavad, teised tekivad ja jäävad meelde justkui seletamatutel põhjustel. Üllatavad pildid, mis mällu salvestuvad ning taaskord esile kerkivad tuttavat motiivi nähes või lõhna tundes. Elektritraaditäis linde Dallases ja kuivanud viljapead ühe Jaapani kodu aknal. Tagasi ema kodus on kuivanud viljapead laual vaasis ja üksik tuvi istub laternapostil. Kõik on olemas siinsamas, lihtsalt tunne on teine.
Eesti Kunstiakadeemia lõpetanud ehtekunstnik Pilleriin Jürisoo avab täna oma uue näituse A-Galerii seifis.
Näitus jääb avatuks 14.jaanuarini.
Lisainfo Facebookis.

Reedel avatakse Marje Keremi näitus “Aeg ajas”

Marje Kerem on sündinud 1944. aastal. Ta lõpetas Tallinna Pedagoogilise Instituudi 1968. aastal (diplomitöö kiitusega) ja ERKI 1974. aastal metallikunsti erialal (diplomitöö kahekordse kiitusega).

Oma loomingus püüab kunstnik luua kunstilise terviku looduslike vormide, vormi ja geomeetriliste elementide vahel, põimides süsteemi Taarausu märke. Kunstnik käsitleb temaatikat oma elust, loodusest ja poliitikast.

Marje Kerem on osalenud näitustel Tšehhis, Prantsusmaal, Rumeenias, Venemaal, Lätis, Leedus, Soomes, Rootsis, Austraalias ja Poolas. Tal on olnud üheksa isikunäitust.

Kunstnik ütleb, et on sellel näitusel käsitlenud Eesti rahva saatust ajas oma nägemuse läbi sellel ajahetkel. Materjalidena on kasutatud messingit, vaske, tombakut, hõbedat ja uushõbedat.
Näitus on A-Galeriis avatud 28.09-22.10.

A-Galeriis avati näitus “Meie igapäevane leib ehk näputööga lennanud aastad”

Ive-Maria Köögard sündis 28.01.1942 Tartus ja lõpetas ERKI 1968.aastal Leili Kuldkepi diplomandina.  Töötas 1968-1996 Ars Juveelis, alates 1996.aastast on juveelifirma Kuldgraal OÜ kunstnik-juveliir ja juhatuse liige.  Eesti Kunstnike Liidu liige 1971.aastast. Metallikunstnike Liidu liige. On esinenud arvukatel iga-aastastel tarbekunstinäitustel, Eesti Metallikunstnike Liidu näitustel ja välisnäitustel. Tema tööd on esindatud Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumi kollektsioonis. Ive-Maria ise ütleb, et „ 2. septembril saab täis ilus kandiline arv: 44 aastat päevast, mil esimest korda siin majas tööd alustasin.”

Näitus jääb avatuks 18. augustini.

 

Ene Valteri ehetenäitus “Minu Rand” avatakse homme A-Galeriis

Ka sellel näitusel näha olevate tööde puhul kasutab Ene Valter tehnikana talle omast emaili ja kohrutust, materjalina hõbedat. Teisalt viitab näituse teema ehk mõnevõrra uudselt, romantiliseltki, kunstniku soovile leida tasakaal hinge varjatuma poole ja argise “siin ja praegu” vahel.  Ene on öelnud, et me kõik otsime “oma randa” ja soov seda leida kasvab aastatega.  See rand laseb meil nautida vaikust, leida rahu ja vabaduse olla iseendaga, unustada kohustused ja mured.  Oma ranna kui lapikese maad on kunstnik juba leidnud, hinge “sinisesse, tüünesse randa” jõudmine on aga ehk alles ees.

Pärast ERKI lõpetamist 1977.aastal metallehistöö erialal võttis kunstnik osa A-galerii asutamisest, oli selle tegevjuht ja on praeguseni veel ühe ettevõtte, OÜ Ars Vasetööd, juhatuse esinaine ja tegevdirektor.  Eestis, Ungaris, Soomes ja Saksamaal toimunud isikunäitustele lisaks on Kunstnike Liidu liige Ene Valter osalenud näitustel Lätis, Tšehhoslovakkias, Leedus, Rootsis ja Inglismaal.  Kunstniku jaoks oluline töö oli Eesti Panga 75. juubeliks emiteeritud viie-kroonine münt Jaan Koorti armastatud Metskitse kujutisega.  Selle kõrval on ühed tähtsamad tellimused alates 1980-ndate aastate lõpust Ene ja tema juhitud firma jaoks olnud mitmed ametiketid.  Eesti Vabariigi presidendi omale (valmis kolme firma ühistööna 2008) lisaks on valmistatud erinevaid ametikette ja ehiskinniseid muuhulgas Eesti ja Soome kõrgkoolide rektoritele ja audoktoritele ning mitmele Eesti linnapeale.

Ene Valterit inspireerivad ehete puhul looduse kujundatud puhtad ideaalvormid.  Sillerdavad, justkui inimkäega lihvitud  rannakivid nagu kohtuksid kunstniku hõbeprossidega vaikse tuulega loksuvas rannavees ja hetkeks ühinevad kaks randa.

Lisainfo Facebookis ja A-Galerii kodulehel.

 

A-Galeriis on avatud näitus “Varjend 2415″

Näitusel “VARJEND 2415″ tegeleb rühmitus Urmas-Ott meeste ehete arendamisega. Tööd on paigutatud kohaspetsiifilisse ruumiinstallatsiooni. Kunstnikud ehitavad postapokalüptilisse maailmapilti sobituva tuumasõjajärgse varjendi, mille fiktiivsed ellujäänud on kohandanud eluruumideks. Eksponeeritavate ehete esteetika on tuletatud küsimusest: mida väärtustaksid ja kannaksid apokalüpsise üleelanud inimesed? Millised väärtushinnangute muutused toimuksid sellises maailmas elava inimese psüühikas.

Rühmitus Urmas-Ott (Urmas Lüüs ja Hans-Otto Ojaste) on välja kasvanud kahe noore metallikunstniku ühisest loomingulisest tegevusest. Rühmitus on oma tegevuse jooksul kasutanud meediumitena ehtekunsti, sepist, graafikat, tänavakunsti, performance’eid ning loonud kollektiivis “Postinstrumentum” eksperimentaalmuusikal baseeruvaid etendusi. Aastal 2010 pälvis rühmitus Roman Tavasti nimelise stipendiumi.

Veel on võimalik külastada näitust RELIKVIAAR

Tallinnas A-Galeriis on veel kuni 3.jaanuarini üleval Eimantas Ludavičiuse ja Kornelija Gerikaitė näitus RELIKVIAAR.

1970. aastal sündinud Eesti Kunstiakadeemias õppinud Eimantas Ludavičiuse loomingu kohta on Margarita Janušonienė öelnud, et kunstniku jaoks pole seosed erinevate traditsioonidega kunstis olulised mitte kui kommentaar ajaloole, vaid kui mõtlemisviis, mis laseb tal tegelda kaasaja kunstniku jaoks oluliste küsimustega. Tema töödes pole erinevad žanrid täpselt piiritletud, neis on kihiti mitmeid traditsioone. Tulemus pole aga eklektiline, sest kunstnik teab, et kõige tähtsam pole mitte kuidas, vaid mida öelda.

Eimantas Ludavičiuse töödes võib traditsiooniline kristlik ikonograafia põimuda reklaamitööstuses looduga selleks, et kujutada üksinduse, eraldatuse ja meie olemasolu haprusega seonduvaid probleeme. Traditsiooniline sümbol on välja pakutud ümberhindamiseks, võib arutleda eesmärgi mõju üle ja motiivi üle kunstis – sakraalsesse konteksti paigutatud objekt omandab lisatähendusi ka juhul, kui kunstnik seda ei kavatsenud.

1985.aastal sündinud Kornelija Gerikaitė jõudis enne esimest isikunäitust Smile mimesis sel aastal Vilniuses esineda juba mitmel grupinäitustel. Praegusel ajal töötab ta koostöös Eimantas Ludavičiusega ja on ühtlasi tema assitendiks. Käesoleval näitusel on esindatud mitu ühisloominguna valminud tööd.