Kylauudis.ee

on kodanikualgatuse korras sündinud infoportaal, mis vahendab kodukandi uudiseid ja elulist infot inimeselt inimesele. Loe lähemalt!

ENFRDEESFILVVRO

Kaastööd ja kirjad
palume saata e-posti aadressil info@kylauudis.ee

Nädala mõte

"Pilk üle õla ja sammuga edasi."

Vaata nädala mõtete arhiivi!

Viimased uudised

Arhiiv

Sõbrad, toetajad

veebruar 2020
E T K N R L P
« jaan    
 12
3456789
10111213141516
17181920212223
242526272829  

SELJAMAA NIMI SEOSTUB SINDILASTE TEADVUSES EELKÕIGE TARTU RAHUGA

Tänasel Tartu rahulepingu 100. aastapäeval loetletakse üle Eestimaa enam kui sadat juubelisündmust. Nende hulgas oli mitme ettevõtmisega ka Sindi linn, kus keskne tähtpäeva pühitsemine toimus Sindi gümnaasiumi ajaloolises aulas ja koolimaja esisel tseremooniaväljakul.

Eesti lipu seltsi Sindi osakonna liikmed Kardo Kase ja Ain Keerup lillekorvidega Seljamaa ausamba ees. Foto Urmas Saard

Eesti lipu seltsi Sindi osakonna liikmed Kardo Kase ja Ain Keerup lillekorvidega Seljamaa ausamba ees. Foto: Urmas Saard

Ta peab lipuvilje hoidmist tähtsaks vahendiks teel noore inimese aatelisusele, et selle läbi kasvatada tõelisi kodanikke saja-aastasele riigile.

Sinimustvalgete kandelippudega seisid auvalves kolm Sindi gümnaasiumi vilistlast ja viis õpilast. Hümni ühislaulmise järel lausus avasõnad väike sõnameister Sten Eric Hansen. Tartu rahuläbirääkimistest kõnelesid Eesti lipu seltsi noored liikmed Chätlyn Parts, Georgina Ristoja ja Lisette Kandima.

Tuletati meelde, et üks Sindi gümnaasiumi kuulsamaid vilistlasi ja rahuläbirääkimistel osaleja oli kahtlematult Sindi ministeeriumikooli lõpetanud Seljamaa. 4. detsembril 1919 sõitis Venemaaga peetavate rahuläbirääkimiste Eesti delegatsiooni juht Jaan Poska kõneluste alustamiseks Tartusse. Ta kirjutas tütrele: „Kas midagi välja tuleb – teadmata. Kindel, et enamlased tahavad rahu mitte rahu pärast, vaid mõne teise eesmärgi kättesaamiseks. Meile on aga rahu hädasti tarvis tema enese pärast.” Kahe kuu vältel asus Eesti ja Tartu linn maailma ajakirjanduse keskmes.

Jätka lugemist »

Piltuudis: ÜHISFESTI TEEMAKS OLI „PÄRNU – NOORTE INIMESTE LINN”

Teisipäeval, 28. jaanuaril said esmakordselt toimunud Ühisfestil „Pärnu – noorte inimeste linn“ kaasa rääkida linna õpilased. Paneeldiskussioonis avaldasid arvamust Pärnu linnapea Romek Kosenkranius, abilinnapea Varje Tipp, Estonia Spa Hotels juht Andrus Aljas, Pärnumaa Arenduskeskuse juhataja Erik Reinhold, Pärnu ühisgümnaasiumi direktor Anneli Rabbi ja kooli vilistlane Karoliine Aus MTÜ-st Tunne.

Ühisfest Pärnu – noorte inimeste linn. Foto Urmas Saard

Ühisfest “Pärnu – noorte inimeste linn”. Foto: Urmas Saard

Mõttetalgud viidi läbi Estonia Spa Hotels konverentsi saalis. Päeva korraldaja oli Pärnu ühisgümnaasiumi õpilasesindus ja päevajuht kirjanik Sass Henno. Ühisfestil osales sadakond Pärnu linna 8.-9. klasside ja kutsehariduskeskuse õpilast, gümnasisti ja kolledži tudengit.

Jätka lugemist »

MANIJA MANN KATKESTAS TAAS MUNALAIU JA MANIJA VAHELISED ÜLEVEOD

Remondijärgselt eile õhtul uuesti reisijatevedu alustanud reisilaev Mann läks jälle remonti.

Manija Mann. Foto Urmas Saard

Manija Mann. Foto: Urmas Saard

Pärnu haldusteenuste veebilehel teatatakse, et ootamatu tehnilise rikke tõttu on liinilaev Mann ajutiselt remondis. Asendusvedusid teostab lahtine paat Manni graafiku järgselt. Eeldatav remondi aeg nädal.

KU päevatoimetaja

Samal teemal:

Liinilaev Mann Munalaiu sadamas. Foto Urmas Saard

 

 

 

MANIJA LIINILAEV ALUSTAB JÄLLE REISIJATEVEDU

PÄRNU TÄISKASVANUTE VARJUPAIK AVATUD KA TORI VALLA ELANIKELE

Pärnu linnavalitsus ja Tori vallavalitsus sõlmisid koostöölepingu, mille järgi võimaldab linn korraga kuni kümnel Tori valla elanikul kasutada ööbimiseks ja päevaseks viibimiseks Suur-Posti tänaval tegutsevat Pärnu täiskasvanute varjupaika.

Pärnu täiskasvanute varjupaiga hoone. Foto: Urmas Saard

Pärnu täiskasvanute varjupaiga hoone. Foto: Urmas Saard

Keskmiselt kasutab täiskasvanute varjupaika igapäevaselt 15-20 inimest

„Tori vallal endal ei ole täiskasvanute varjupaika, kuid vajadus selleks on olemas. Osalt nende inimeste näol, kes on siiani elanud Sindis osades Pärnu mnt 27a korterites. Ajalooliselt on see nii välja kujunenud, sest Sindi linnal oli palju vabana seisvaid eluruume, mida abivajajatele kasutamiseks jagati. Siiani ongi mõned Pärnu mnt 27a korterid täitnud sisuliselt varjupaiga rolli, kuid on tingimuste poolest väga halvad. Nüüd, mil korrastame valla sotsiaaleluruume, on tekkinud vajadus varjupaiga teenuse järele neile, kes ei pea kinni ühiselu reeglitest ning inimestele, kes vaatamata korduvatele meeldetuletustele ega ka omavalitsuse poolsele järeleandmisele ei ole asunud likvideerima oma üüri- ja kommunaalvõlgnevusi,“ põhjendab varjupaiga teenuse kasutamise vajadust Tori abivallavanem Priit Ruut.

Jätka lugemist »

MÄRGILISEST VIKTOR ARAKUST SINDI MUUSEUMIS

Ajalooraamatu “Kaitseliidu Vabadusristi Vendade Malevkond 1924-1934″ esitlus toimub Sindi muuseumis 2. veebruaril algusega kell 13.00

Vabadussõja 100. aastapäeva hommikul VR II 3 kavaler reservkapten Viktor Araku kalmul Sindi Vanal kalmistul. Foto Urmas Saard

Vabadussõja 100. aastapäeva hommikul VR II / 3 kavaler reservkapten Viktor Araku kalmul Sindi Vanal kalmistul. Foto: Urmas Saard

Vaieldamatult on see sisukaim ülevaade ühest toonase Kaitseliidu allüksusest.

Tartu rahu 100. aastapäeva tähistamisega kulmineeruvat Vabadussõja perioodi iseloomustas mitmete eelnevate aastapäevade väärikas tähistamine. Eesti Vabariigi ja Kaitseliidu 100 aastapäeva jätkuna tähistas möödunud aasta 9. oktoobril asutamise 95 aastapäeva Kaitseliidu Vabadusristi Vendade Malevkond. Märgiliseks ja Sindiga seotuks teeb selle malevkonna Sindi vanale kalmistule maetud sama malevkonna kolmas pealik ja VR II/3 kavaler reservkapten Viktor Arak.

Viktor Araku juhitud Kaitseliidu Vabadusristi Vendade malevkonna ajalooraamatust saab ülevaate Tartu rahu 100 aastapäeva tähistamisel Sindi muuseumis. Ajalooraamatu aluseks on originaalne käsikiri, mis valmis toonase propagandapealiku poolt alles 1944. aastal ning ootas avaldamist kuni tänaseni.

Jätka lugemist »

KÕRGKOOLI LÕPETAB 332 ÕDE, ESMAKORDSELT LIGI SADA MAGISTRIKRAADIGA ERIÕDE

Täna Tallinna ja Tartu Tervishoiu Kõrgkoolis toimuvatel talvistel lõpuaktustel saavad diplomi kokku 513 tervishoiuspetsialisti. Kõrgkooli lõpetab 28 ämmaemandat ja 332 õde, nende hulgas esimesed 97 terviseteaduse magistrikraadiga eriõde. Tervishoiu vajaduste täitmiseks on õdedest jätkuvalt suur puudus.

Ulla Preeden. Foto Urmas Saard

Ulla Preeden. Foto: Urmas Saard

Patsientide ja kolleegide usaldus õdede vastu on kasvanud ning magistrikraadiga eriõed saavad pakkuda patsientide uusi teenuseid.

„Õdede tööpõld on lai – haiglates ja perearstikeskustes on nad asendamatud, samuti suureneb iseseisva õendusabi roll vaimse tervise edendamisel, krooniliste haigete jälgimisel, samuti kooli- ja töötervishoius ning hooldekodudes hoolealuste tervise eest hoolitsemisel. Õde on sageli inimese jaoks esimene kontakt tervishoius, kes nõustab ja abistab nii patsienti kui ka tema lähedasi,“ ütles sotsiaalminister Tanel Kiik. „Õdede nappus on kahjuks endiselt murekoht, kuid töötame koostöös haridus- ja teadusministeeriumi ning sidusrühmadega selle nimel, et õdesid senisest rohkem juurde koolitada.“

Jätka lugemist »

Urmas Viilma „Valguse tähed”

Küünlapäeval täitub peapiiskop Urmas Viilma ametisse pühitsemisest viis aastat. Sel puhul ilmub raamat „Valguse tähed“, mis koondab tsitaate ja mõtteid Urmas Viilma Toomkoguduse õpetaja ja peapiiskopi ametiaja jutlustest, karjasekirjadest, kõnedest ja artiklitest.

Urmas Viilma Kaitseväe kalmistul. Foto Urmas Saard

Urmas Viilma Kaitseväe kalmistul. Foto: Urmas Saard

Raamat jõuab raamatupoodidesse müügile veebruarikuu alguses

Peapiiskop Urmas Viilma kirjutab raamatu saatesõnas: Meie ümber on palju sõnu. Keegi on sõnad vabaks lasknud ja need ümbritsevad meid kõikjal.

Kui sõnad on täiesti vabad ja nende vabastaja neile mõtet ei anna ega piire sea, upuvad üksikud sõnad sõnarohkusesse. Juhtub midagi, mida liiga ereda valguse puhul tajume pimestamisena. Sama võib juhtuda sõnadega, kui neid saab nii palju, et me ei kuule ega mõista enam midagi. Siin raamatus on kammitsetud mõtted – sõnasõelmed –, mis on paljude teiste mõtete hulgast esile tõstetud ja eraldi valgusvihku asetatud. Jutluste, kõnede ja karjasekirjade läbikaalutud sõnadest moodustunud tsitaadid saavad sõnumiteks, mis kõnetavad teisiti kui tekstimassiividesse peidetuna.

Jätka lugemist »

MANIJA LIINILAEV ALUSTAB JÄLLE REISIJATEVEDU

Pärnu linnavalitsuse teatel alustab kümme päeva remondis olnud liinilaev Mann täna õhtul taas reisijatevedu Munalaiu sadama ja Manija saare vahel.

Liinilaev Mann Munalaiu sadamas. Foto Urmas Saard

Liinilaev Mann Munalaiu sadamas. Foto: Urmas Saard

Eelmise nädala esmaspäeval tuli Manni erakorraliselt remontima hakata, sest väikelaeva võllitihendi vahelt hakkas immitsema vett ja veekogus suurenes iga päevaga. Remondi ajal tegi graafikujärgseid sõite Manija saarevanem Arno Leas, kes vedas oma paadiga rahvast saarelt mandrile ja tagasi.

„Kellelgi sõitmata ei jäänud. Mitmed inimesed on mulle helistanud ja Least kiitnud,“ ütles Pärnu Haldusteenuste juhataja Riho Lääts.

Kümne päeva jooksul remonditi liinilaeva Mann mastitulesid, tehti mootorile täishooldus, vahetati välja sõukruvi puks koos tihenditega ja karteripõhi, vahetati käigukastis õli ning tehti muid vajalikke töid. Saarerahvale pakkusid abi Pärnu Motopood, Remy Trans, Baltic Marine Group, Erimell ja Skuba Eesti. Remondi ja hoolduse kogumaksumuseks kujuneb Läätsa hinnangul 5000-6000 eurot.

Liinilaeva Mann sõidugraafik on avaldatud Pärnu Haldusteenuste kodulehel. 12 inimest mahutavat väikelaeva saab kasutada siis, kui merel jääd ei ole.

KU päevatoimetaja

PÄRNUS TÄHISTATAVAL RAHULEPINGU JUUBELIL OSALEB JALASJÄRVI MEESKOOR

Pühapäeval, 2. veebruaril tähistatakse Tartu rahulepingu sõlmimise 100. aastapäeva Alevi kalmistul asuva Vabadussõja mälestussamba jalamile pärgade asetamisega.

Andres Metsoja Alevi kalmistul asuva Vabadussõja mälestussamba ees. Foto Urmas Saard

Andres Metsoja Alevi kalmistul asuva Vabadussõja mälestussamba ees. Foto: Urmas Saard

Kell 12 algaval tseremoonial peab tervituskõne Pärnu linnavolikogu esimees ja riigikaitsekomisjoni esimees Andres Metsoja.

Tseremoonial osalevad Pärnu linnapea Romek Kosenkranius ja teised linnavalitsuse esindajad, Eesti lipu seltsi, Kaitseväe toetuse väejuhatuse, Kaitseliidu Pärnumaa maleva, naiskodukaitse Pärnumaa ringkonna, Pärnumaa noorkotkaste ja kodutütarde esindajad.

Esinevad Pärnu Mihkel Lüdigi nimeline meeskoor, külalisena Jalasjärvi meeskoor Soomest ja Kaitseliidu Pärnumaa maleva orkester Saxon.

Päev varem, 1. veebruaril toimub Pärnu raekojas Tartu rahu 100. aastapäevale pühendatud kontsert.

Kell 17 algaval kontserdil esinevad Mihkel Lüdigi nimeline meeskoor, Jalasjärvi meeskoor ning Kunstide maja poistekoorid. Dirigeerivad Evelin Mei, Marika Pärk, Inge Jaanson, Tiia Hermann ja Anne Uusna.

Kuulajaid tervitab riigikogu riigikaitsekomisjoni esimees ja Pärnu linnavolikogu esimees Andres Metsoja.

Kontsert on kõigile tasuta.

KU päevatoimetaja

KESKKONNATEEMALISES ROLLIMÄNGUS STARDIB KOSMOSELAEV NOA 2424 MARSILE

Eesti, Rootsi ja Venemaa rollimängude entusiastid tutvustavad 31. jaanuaril Tartu loodusmajas keskkonnahariduslike rollimängude kogemusi ja praktikat.

Taru loodusmaja. Foto Aldis Toome

Taru loodusmaja. Foto: Aldis Toome

stsenaariumi kohaselt saab viia endaga kaasa piiratud hulga liike ja ressursse, kuna olukord maal on kliimamuutuste tõttu kehv

MTÜ Peipsi Koostöö Keskus ja Valge Karp korraldataval koolitusseminaril „Hariduslikud rollimängud“ tutvustatakse rollimängu kui mitteformaalset meetodit keskkonnahariduses.

Ürituse ühe korraldaja, Ederi Ojasoo sõnul on muutunud populaarsemaks mängulised õppemeetodid, kuid puudu jääb selleteemalistest koolitustest ja julgustusest, et kasutada oma töös teistsuguseid õppemeetodeid. Hariduslikud rollimängud muudavad õppimise lõbusamaks, motiveerivad õpilasi ning osalejad tunnevad end kaasatutena.

Jätka lugemist »

OTEPÄÄ VALLAS TÄHISTATAKSE TARTU RAHULEPINGU JUUBELIAASTAPÄEVA TANTSUGA

Pühapäeval täitub 100 aastat Eesti ja Venemaa vahel sõlmitud rahulepingu allkirjastamisest. Otepää vallas tähistatakse seda aastapäeva 1.veebruaril Nõuni Kultuurimajas kell 19.00 suure ühistantsimisega.

Foto Urmas Saard

Foto: Urmas Saard

1. veebruaril toimub Eesti Rahva Muuseumis EV 100 tänuõhtu, millest ETV teeb algusega kell 18.40 otseülekande. Teleülekanne koosneb kahest poolest: tänukõnede ja olulisemate sündmuste videomeenutustega kontsert kell 19.00- 20.50 ja kell 21.30-22.35 suur diskoõhtu „Eesti tantsib.“ Esitamisele tuleb 100 parimat eesti tantsulugu viimasest sajast aastast 100 minuti jooksul.

„Otsustasime ühineda EV100 meeskonna üleskutsega korraldada üks suur ühistantsimine,“ selgitas Nõuni Kultuurimaja perenaine-kultuurikorraldaja Marika Viks. „Kultuurimajja on üles seatud videoekraan, kust saab ERRi vahendusel ühiselt jalga keerutada üleriigilise diskoõhtu taktis.“

Muusikat on igale maitsele ja eale, jala saab juba varemalt soojaks tantsida DJ Toomase plaadimuusika järgi. Kõik, igas vanuses tantsuhuvilised on oodatud, pääsmeks on vabaannetus. Kes soovib, võib peole tulla ajastustiilis – ja valib selle ajastu ise, alates Tartu rahu allakirjutamise aastakäigust.

Tartu rahulepingu sõlmimisega 2. veebruaril 1920. aastal tunnustas Venemaa Eesti Vabariigi iseseisvust ja lõppes Vabadussõda. Tartu rahu avas tee Eesti rahvusvaheliseks tunnustamiseks. Tartu rahu aastapäevaga lõpevad ka EV100 juubeliperioodi üritused.

KU päevatoimetaja

Samal teemal:

Julius Friedrich Seljamaa monument rahuläbirääkija sünnilinnas Foto Urmas Saard

 

 

 

SELJAMAA SÜNNILINN PÜHITSEB TARTU RAHULEPINGU SAJANDAT AASTAPÄEVA

PÄRNU KESKLINNA SILD JÄÄB PÜHAPÄEVA ÕHTUL MÕNEKS TUNNIKS SULETUKS

Pärnu Kesklinna sild on pühapäeva õhtul kell 19-22 silla kandevõime uuringute tõttu liikluseks suletud, jalakäijad peavad kasutama merepoolset kõnniteed.

Pärnu Kesklinna sild. Foto: Urmas Saard

Pärnu Kesklinna sild. Foto: Urmas Saard

Jalakäijate jaoks on avatud ainult merepoolne kõnnitee, kus ei tohi seisma ja uuringuid vaatama jääda.

Üle silla ei pääse ükski sõiduk, sest see takistaks uuringuid. Linnabusside jaoks rajatakse mõlemale poole silda ajutised peatused. Reisijad, kes soovivad sõitmist teisel pool silda jätkata, peavad jalgsi üle silla minema.

„Linnabusside sõiduajad mõlemal pool jõge jäävad enamasti samaks. Oluliselt muutub liini nr. 40 sõiduplaan Tallinna maantee ja Sauga aleviku vahel. Detailsem info liinibusside liikumise kohta pannakse üles veebiaadressile www.pytk.ee,“ ütles Pärnumaa Ühistranspordikeskuse vanemlogistik Toomas Talts.

Talts lisas, et Pärnust Tallinna ja Haapsalu maantee kaudu väljuvad maakonnaliinide bussid sõidavad üle Papiniidu silla ja hilinevad Tallinna maantee peatusse umbes kümme minutit. Libatse, Suigu, Vigala ja Kilksama bussid läbivad linnast väljudes silla juures asuvat Tallinna maantee peatust ja teevad silla otsas tagasipöörde.

Jätka lugemist »

MUSTVEE KIRIKUÕPETAJA JA KOOLIJUHT PÄLVISID ELUTÖÖPREEMIAD

Jõgevamaa kultuuri- ja sporditegijate ja terviseedendajate tänuõhtul olid iseäranis tugevad ja rõõmsad ovatsioonid siis kui kirikuõpetaja ja kultuuritegelane Eenok Haamer ja kauaaegne Mustvee koolijuht Jaan Rahuküla kuulutati Jõgevamaa Kultuurkapitali Elutööpreemia laureaatideks ja muusikaõpetaja ja dirigent Meeli Nõmme Jõgevamaa Kultuuripärliks 2019.

Kirikuõpetaja Eenok Haamer, tema abikaasa Eha Haamer ja kauaaegne Mustvee koolijuht Jaan Rahuküla. Foto Janne Karu

Kirikuõpetaja Eenok Haamer, tema abikaasa Eha Haamer ja kauaaegne Mustvee koolijuht Jaan Rahuküla. Foto: Janne Karu

Möödunud reedel, 24. jaanuaril, Mustvee kultuurikeskuses toimunud elutööpreemia kandidaatide väljakuulutamise ajal tõusid saalis viibinud nende auks püsti. „Mina pole selle preemia laureaat üksinda. Oleme siin koos abikaasa Ehaga koos töötanud viiskümmend aastat. Alates 1963 aastast, kui mind siia saadeti, olen teid õppinud armastama. Me kanname koos abikaasaga iga päev maad ja rahvast jumala palge ette. Alles siis ja ainult siis kui Eesti rahvas pöördub tagasi Jumala juurde, on meil tulevikku,” ütles EELK Mustvee koguduse õpetaja Eenok Haamer.

Elutööpreemia pälvinud teenekas Mustvee koolijuht, kehalise kasvatuse õpetaja, spordielu edendaja ja omavalitsusjuht Jaan Rahuküla märkis, et kõikide tema saavutuste taga on inimesed Mustveest ja kogu Jõgevamaalt. Heade koostööpartneritena märkis ta taasiseseisvumise-aegset esimest Mustvee linnapead Andres Rebast ja esimest Jõgeva maavanemat Priit Saksingut, ettevõtjat ja tänast Riigikogu liiget Aivar Kokka ja mitmeid teisi. Vooremaa küsimusele Mustvee piirkonna spordielu tulevikust vastas Rahuküla, et see sõltub ennekõike paikkonna koolide püsima jäämisest.

Jätka lugemist »

TARTU RAHU JUUBELILE PÜHENDATUD KONVERENTS KESKENDUS PIIRILEPPELLE

Suur pildigalerii

Pühapäeval, 26. jaanuaril kogunes Tallinnas rahvusraamatukogu suurde konverentsisaali pea sadakond ajaloohuvilist, et kuulda üksikasju Tartu rahulepingu kohta ja mõelda kaasa idapiiri küsimustes.

Hümni laulmine Tartu rahuläbirääkimiste 100. aastapäevale pühendatud konverentsil rahvusraamatukogus. Foto Urmas Saard

Hümni laulmine Tartu rahuläbirääkimiste 100. aastapäevale pühendatud konverentsil rahvusraamatukogus. Foto: Urmas Saard

Ettevalmistatud teemadega esinesid Rein Koch, Aldo Kals, Henn Põlluaas, Jüri Adams, Rein Einasto, Jüri Estam ja Ando Leps. Põhiettekannete järel võis kasutada avatud mikrofoni. Sõna võtsid Mart Niklus ja teised. Seitsme põhiettekandja analüüsid, seisukohad ja arvamused on põhijoontes kättesaadavad äsja ilmunud kogumikus „Sajand Tartu rahulepingut 1920-2020”.

Rein Koch mõtestas lahti rahulepingu artikleid ja ütles lõpuks kokkuvõtvalt, et kuigi juriidiline tekst koostati lühikese ajaga, on kirjapandu sisukas, täpne ja kahtlematult suurepäraseks näiteks ning eeskujuks meie riigi praegustele ja tulevastele diplomaatidele. Vähe teada faktina rääkis ta sellest, kuidas Lenin tegi juba pool aastat pärast lepingu allkirjastamist ülesandeks Eesti piiriäärseid alasid rünnata ja üles puua sada kuni tuhatkond ametnikku.

Jätka lugemist »

OTEPÄÄ TALVEÖÖS LAULDI ARMASTUSEST JA LUMEST

25. jaanuari õhtul täitus Otepää Kultuurimaja park meeleolukast muusikast – toimus VI Talveöölaulupidu, mis oli sellel aastal pühendatud armastusele.

Otepää talveöös kõlasid laulud lumest ja armastusest. Foto Monika Otrokova

Otepää talveöös kõlasid laulud lumest ja armastusest. Foto: Monika Otrokova

Laval oli 10 koori ja 120 lauljat, kaasa laulis ca 500 pealtvaatajat.

Tuledega valgustatud õdusas kultuurimaja pargis kõlas 18 eestikeelset laulu Alen Veziko, Margit Tali, Allan Kasuka ja Jorma Riivaldi esituses. Saateks mängis Margit Tali bänd (Margit Tali, Andres Vago, Silver Sirp, Keio Münti), õhtut juhtis Mare Taar. Talveöölaulupeol ütles tervitussõnad Otepää valla poolt vallavalitsuse kultuurispetsialist Valdur Sepp.

Laval oli 10 koori ja 120 lauljat, kaasa laulis ca 500 pealtvaatajat. Laulma olid tulnud Segakoor KARP (Tartu), Maarja – Magdaleena Segakoor (Tartumaa), Valga Kammerkoor (Valga), naisansambel Lüüra (Kambja), Naiskoor Domina (Tartu), Urvaste segaansambel (Võrumaa), Naisansambel Hermes (Tõrva, Valgamaa), Segakoor Rõõm (Valga), Naiskoor Helletajad (Tartumaa), Naisansambel HarMõn (Valgamaa – Võrumaa).

Jätka lugemist »

RAAMAT “SAJAND TARTU RAHULEPINGUT 1920-2020″

Ajaloolase Aldo Kalsi ettekanne Tartu rahu sõlmimise 100. aastapäevale pühendatud konverentsil pühapäeval, 26. jaanuaril Tallinnas Eesti Rahvusraamatukogus.

Aldo Kals raamatuga Sajand Tartu rahulepingut 1920-2020. Foto Urmas Saard

Aldo Kals raamatuga “Sajand Tartu rahulepingut” 1920-2020. Foto: Urmas Saard

Artiklite kogumikus tutvustatakse annekteeritud alade ajalugu, loodust, maateadust, rahvastikku, turismi, usuelu, inimõigusi ja nn Eesti-Vene uut piirilepingut.

Tartu rahulepingu sõlmimise 100. aastapäeva lähenemisel tekkis soov seda teemakohase trükisega kaitsta nende vastu, kes on asunud sellest karistamatult taganema. Tulemuseks on 143-leheküljeline 35 artiklist koosnev kogumik.

2. veebruaril 1920 lõppes Eesti Vabadussõda Tartu rahulepingu sõlmimisega. Mõnedki selle koostisosadeks olevate artiklite sisu – nagu riigipiir, ootab lahendusi veel täna. Eesti rahvale ei pea selgitama, mis juhtus meie riigiga aastatel 1939-1991. Sellesse aega jääb rohkem kui poolesajandiline Nõukogude Liidu okupatsioon ja anneksioon Eestis. Okupeeritud Eestil oli riigipiiri asemel halduspiir. Seda asus meie ikestaja 1944. aasta suvel ja hiljem muutma. Eesti küljest lõigati ära Viru maakonna kolm valda ja enamus Petseri maakonnast. See moodustas Eesti Vabariigi kunagisest pindalast 5,2%.

Jätka lugemist »

JÄINE ROTISKULPTUUR JÕGEVA KESKLINNAS

Jõgeva kesklinnas avati täna õhtul rotiaasta alguse puhul jääst rotiskulptuur.

Jõgeva kesklinnas avatud rotiskulptuu. Foto Riina Mägi

Jõgeva kesklinnas avatud rotiskulptuu. Foto: Riina Mägi

Täna algas idamaade ajaarvamise kohaselt valge Yang metallroti aasta, mis avab uue 12-aastase tsükli. Uskumuse kohaselt soosib rotiaasta energia uusi algusi, uuenemist ja arenemist. Jõgeval avatud rotiskulptuuri autor on Leena Kuutma ning taies paigaldati kesklinna parki purskkaevu kõrvale. Skulptuuri avamisel esinesid JJ Street tantsukooli tantsijad, publikule pakuti ingverijooki ja Hiina kombe kohaselt õnneküpsiseid.

Jätka lugemist »

SELJAMAA SÜNNILINN PÜHITSEB TARTU RAHULEPINGU SAJANDAT AASTAPÄEVA

2. veebruaril tähistab Sindi Tartu rahulepingu sõlmimise sajandat aastapäeva mitmes paigas täiesti erinevate kogunemistega, mis on järg eelnevatele suurjuubeli sündmustele.

Julius Friedrich Seljamaa monument rahuläbirääkija sünnilinnas. Foto Urmas Saard

Julius Friedrich Seljamaa monument rahuläbirääkija sünnilinnas. Foto: Urmas Saard

Sindis alustati Tartu rahu sajandale aastapäevale pühendatud sündmuste sarjaga juba mullu 4. detsembril kui vastuseks EV 100 üleriigilisele üleskutsele korraldas Sindi gümnaasium ülisuure kogunemise Julius Friedrich Seljamaa monumendi juures. Ajalootunni vormis toimunud kogunemisel meenutati erilise pidulikkusega Eesti Vabariigi ja Venemaa vahelist rahuläbirääkimiste algust täpselt sada aastat tagasi. 3. jaanuari relvarahu päeval mälestati traditsioonilises paigas Vabadussõjas langenud Sindi päritolu sõjamehi.

2. veebruaril toimuv jääb üksikutes paikades tagasihoidlikumaks, aga sellega ei vähendata juubelipäeva tähtsust.

MTÜ Eesti Lipu Seltsi Sindi osakonna korraldusel toimub algusega kell 12.00 Seljamaa monumendi juures kogunemine. Sindi gümnaasiumi noored lipu seltsi abilised hoiavad auvalves Eesti lippe, millega avaldatakse lugupidamist Sindis sündinud rahuläbirääkimistel osalenud Seljamaale ja luuakse rõhutatult pidulik meeleolu. Lühikeste sõnavõttudega esinevad lipu seltsi noored liikmed Chätlyn Parts, Georgina Ristoja ja Lisette Kandima. Sündmusel osalevad Tori vallavalitsuse esindajad. Monumendi alusel läidetakse küünlad ja asetatakse lillekimbud või korvid. Osalema oodatakse linna- ja vallarahvast. Lipu selts soovitab kõigil tulles võtta kaasa ka varajasematel tähtpäevadel kingitud väikesed käsilipud.

Samaaegselt lipu seltsi ettevõtmisega korraldab Sindi muuseum ühiselt kohaliku naisliiduga kell 12.00 kogunemise vana kalmistu väravas. Muuseumi juhataja Aita Puust teatas, et peavärava juurest minnakse Vabadussõjas võidelnute kalmudele küünlaid süütama. „Pärast seda suundume Sindi muuseumisse, kus sirvime teemakohast kirjandust. Lisaks ootab kuum tee ja maitsev kook,” ütles Puust.

Mihkel Mathieseni mälestusfondi toimkonna esimees Edgar Salin andis teada, et nemad korraldavad kogunemise Kirikupargi servas asuva kolmikpühendusega monumentaalse mälestusmärgi ees, kus graniittahuka üks külg meenutab Tartu rahu. Toimumise aeg 13.00. Salin rõhutas, et Eesti ainus Tartu rahule pühendatud monumentaalne mälestusmärk asub Sindis. Tartu rahule on pühendatud ka Nõmme Rahu Kirik.

Urmas Saard

PÄRNUS JÄETI JUMALAGA LIGIMESEGA, KELLE ERILISEKS KUTSUMUSEKS OLI SAMAARIA MEHE KOMBEL TEENIMINE

Reedel, 24. jaanuaril kogunes Saalemi kirikusse suur hulk inimesi, et saata Aivar Raudver (26. aprill 1955 – 15. jaanuar 2020) maise rännaku viimsele teekonnale.

Aivar Raudver kantakse Saalemi kirikust välja. Foto: Urmas Saard

Aivar Raudver kantakse Saalemi kirikust välja. Foto: Urmas Saard

Seal, kus paljud on kaotanud elu sihi ja jõu, leidis Aivar uue elu.

Eesti EKB Koguduste Liidu president Erki Tamm kasutas järelhüüdes Luuka evangeeliumis kirjeldatud Jeesuse tähendamissõna halastajast samaarlasest. „Üks inimene läks Jeruusalemmast alla Jeeriko poole ja sattus teeröövlite kätte.” Jutustus näitab erinevat suhtumist kannatajasse ja viimaks küsib Jeesus, kes neist kolmest oli ligimene inimesele? Seadusetundja vastas: „See, kes tema peale halastas.” Jeesus ütles talle: „Siis mine ja tee sina nõndasamuti!” Kujund teeröövlite kätte sattumisest kirjeldab hästi ka üht ajajärku Aivari elus, aga tema edaspidine elu omandas täiesti uue kvaliteedi, kui ta ise muutus ligimeseks, kes märkas ja asus aitama inimesi sarnastes oludes, kus ta ise oli viibinud. Allpool saab lugeda Erki Tamme enamvähem sõnasõnaliselt, kuid siiski väheste sõnaseade muudatustega, vahendatud järelhüüet.

Jätka lugemist »

TALLINN LIITUB MEREFESTIVALE KORRALDAVATE LINNADE VÕRGUSTIKUGA

Tallinna linnavolikogu kiitis tänasel istungil heaks Tallinna liitumise Läänemere-äärseid merefestivale korraldavate linnade võrgustikuga The Baltic Sail ning andis volitused linnapea Mihhail Kõlvartile lepingu sõlmimiseks.

Tallinna laht. Foto Urmas Saard

Tallinna laht. Foto: Urmas Saard

Leping kehtib 1. jaanuarist 2020 kuni 31. detsembrini 2021.

Linnavolikogu kultuurikomisjoni esimees Eduard Toman märkis, et tegemist on positiivse algatusega, mida toetati ühehäälselt. „Komisjonis tekkisid küll mõned tehnilised küsimused, sest liikmelisusega kaasnevad linnale ka rahalised kohustused – võrgustiku aastane osalustasu on 5000 eurot, kuid linlastele kaasnev kasu kaalub selle kindlasti üles. Näiteks loob võrgustikku kuulumine eeldused, et Tallinna merepäevi külastaks rohkem eksootilisi ajaloolisi laevu, mis muudab merepäevade programmi veelgi atraktiivsemaks,“ selgitas Toman.

Jätka lugemist »

AUSA MÄNGU VAIMUS

Eesti Antidopingu juhatuse liige Henn Vallimäe rääkis TÜ Pärnu kolledži Väärikate ülikooli kuulajatele „Aususest spordis ja elus. Kas dopinguta on võimalik tulemusi saavutada?”

Henn Vallimäe räägib Pärnu väärikatele ausast mängust. Foto Urmas Saard

Henn Vallimäe räägib Pärnu väärikatele ausast mängust. Foto: Urmas Saard

Praegu kuulub keelatud ainete ja võtete nimekirja umbes 500 nimetust

Taas oli Tervise konverentsi saal eile pilgeni hõivatud, istuti ka lisaks toodud toolidel ja lepiti fuajees kuulamisega. Kuni 2018. aastani üheksa aastat Pärnu kolledži direktorina töötanud Vallimäe esinemine oli eriliselt oodatud. Teda kuulati suure huviga tund ja 40 minutit ilma, et keegi oleks istmetel väga nihelema hakanud või muul viisil üritanud tüdimusest märku anda. Tema elu on alates õpingutest ja harrastustest kuni osalemiseni erinevates ühingutes ning organisatsioonides tugevalt põimunud spordiga. Seega väga õige mees, kes räägib aususe vajalikkusest spordis.

Jätka lugemist »

VILJANDI PÄRIMUSMUUSIKA FESTIVAL HÕIKAS VÄLJA ESIMESED ESINEJAD

23.-26. juulini Viljandis toimuv XXVIII Viljandi pärimusmuusika festival „Kokkumäng“ paneb seekord programmis erilist rõhku muusikalisele kooskõlalisusele. Esimeste avalikustatud esinejate hulgas on näiteid nii suurepärasest orkestrimängust, žanrite sulamisest kui kooskõlast publikuga.

RegiRAM. Foto Jaan Krivel

RegiRAM. Foto: Jaan Krivel

“RegiRAM ühendab endas nii Eesti parima koorimuusikaesitluse kui ka meie muusikalise emakeele alustala, regilaulu.

“Festivali püsipublik on aastatega nõudlikuks kasvanud ning keskpärasusega kindlasti ei lepiks,” sõnab pealik Ando Kiviberg juba 27. korda toimuva muusikasündmuse programmi iseloomustuseks. “Meie eesmärgiks on inimesi innustada, inspireerida, esmakülastajate puhul nende huvi äratada ja silmaringi avardada. Oleme kindlad, et seda kõike õnnestub saavutada ainult kunstiliselt ja vaimselt tugevate esinejate ja kordumatult haaravate kontsertkavadega.”

Balkani pidupäevade suure ühise peo meeleolu loob festivalil Marko Markovic Brass Band, mida programmipealik Tarmo Noormaa peab üheks parimaks näiteks Serbia mustlaste puhkpillimuusikast. 2016. aastal oma orkestri loonud Marko õppis pilli mängima koos isa, legendaarse trompetikuninga Boban Markoviciga ühiselt musitseerides – viimase muusika on aga hästi tuntud Emir Kusturica filmidest.

Jätka lugemist »

PÄRNUS TEHAKSE ALGUST JÕULUKAUNISTUSTE MAHA VÕTMISEGA

Jaanuari viimasel nädalal hakatakse jõulukaunistusi maha võtma ja jõulupuud leiavad taaskasutust.

Uuel nädalal kaob Pärnu linnapildist Iseseisvuse väljakut kaunistav hall nulg, mille oksad lähevad Saaremaale osaühingule Lahhentagge, kes valmistab okstest alkoholivaba toonikut. Foto: Urmas Saard

suuremad valgusinstallatsioonid jäävad veel mõneks ajaks üles, sest neid dekoratsioone sobib eksponeerida ka muul ajal, kui ainult jõuluperioodil

Kaunistuste teisaldamine on aeganõudev protsess, kuna iga valguskuul ja -element tuleb käsitsi ükshaaval alla võtta ja enne hoiukohta viimist üle kontrollida.

Et dekoratsioone on üle linna palju ja väga erinevaid, kulub nende ära toimetamisele vähemalt paar nädalat.

Kõige esimesena korjavad osaühingu Leonhard Weiss elektrikud tulekaunistused ära linna jõulupuudelt, seejärel lähevad välja teenitud puhkusele jõuluehted Rüütli tänavalt, Kuninga kooli eest ja Lastepargist.

Teater Endla esist ilmestavad sinised tuled, Koidula pargis särav valguslahendus ja muud suuremad valgusinstallatsioonid jäävad veel mõneks ajaks üles, sest neid dekoratsioone sobib eksponeerida ka muul ajal, kui ainult jõuluperioodil.

Jätka lugemist »

VÄIKEMAARJALASED MÄLESTAVAD 100 AASTA MÖÖDUMIST EESTI SPORDI SUURKUJU SURMAST

Kolmapäeval kell 11.00 mälestavad Väike-Maarja vallavalitsuse ja gümnaasiumi õpilased koos vallakodanikega Väike-Maarjast pärit legendaarset jõumeest ja karskusliikumise eest võitlejat Georg Lurichit, kelle surmast möödub 100 aastat.

Väike-Maarja keskväljak. Foto Raul Raitšuk

Väike-Maarja keskväljak. Foto: Raul Raitšuk

Umbes kolmsada Väike-Maarja gümnaasiumi õpilast ulatavad üksteisele käed

„Just 22. jaanuaril möödub täpselt sada aastat meie eestlaste rahvuskangelase Georg Lurichi surmast. Kuigi ta on maetud Väike-Maarjast üle 2000 km kaugusele Armaviri, siis just siin Georg Lurichi sünnikohas on võimalus mälestushetkeks. Hetkeks, kus meil tuleb eestlastena endasse uskuda, teada oma ajalugu ja juuri, seada rahvuslikke eesmärke ning ka nendeni jõuda,“ ütles Väike-Maarja vallavanem Indrek Kesküla.

Georg Lurichi 100. surma-aastapäeva meenutatakse koosviibimisega Väike-Maarja keskväljakul Lurichi monumendi juures. Mälestuskõne peab vallavanem Indrek Kesküla, mälestuskimbu ja küünlad monumendi jalamile asetavad vallavalitsuse ja gümnaasiumi esindajad.

Jätka lugemist »

KODUTÜTRED TUNNUSTASID JÕGEVAMAA OMAVALITSUSI AASTA PÄRLIGA

Pühapäeval Viljandimaal Heimtali mõisa ringtallis toimunud Eesti Kodutütarde 88 aastapäevale pühendatud pidulikul sündmusel tunnustati tiitliga „Aasta Pärl 2019“ Jõgeva, Põltsamaa ja Mustvee valda.

Vasakult Raivo Suni, Kalli Kadastik, Vaike Niklus , Leina Kreek Jõgeva Kodutütarde rühma vanem Silva Lill, rühmavanema abi Theresa Pekka ja Aare Olgo. Foto erakogu

Vasakult Raivo Suni, Kalli Kadastik, Vaike Niklus , Leina Kreek Jõgeva Kodutütarde rühma vanem Silva Lill, rühmavanema abi Theresa Pekka ja Aare Olgo. Foto: erakogu

Kodutütarde Jõgeva ringkonna vanem Leina Kreek märkis, et kolm Jõgevamaa omavalitsust pälvisid tunnustuse selle eest, et leidsid võimalused toetada kolmanda instruktori ehk rändinstruktori tööle võtmist Jõgeva malevas. Uue instruktori ülesanne on ennekõike suhelda kodutütarde rühmadega Jõgevamaa erinevates paikades. Tema huviorbiidis hakkab olema nii kodutütarde kui ka noorkotkaste tegevus.

Jõgevamaalt osalesid pidulikul sündmusel Jõgeva vallavanem Aare Olgo, Põltsamaa vallavalitsuse turundusjuht Raivo Suni, Kodutütarde Jõgeva ringkonna vanem Leina Kreek, ringkonnavanema abi Vaike Niklus ja Kamari kodutütarde liikumise kauaaegne eestvedaja Kalli Kadastik. „Tunnustus koduütardelt toob rõõmust silma ja südamesse uhkusetunde ja motiveerib omavalitsust selle aatelise, silmaringi arendava ja tegusa liikumisega veelgi rohkem koostööd tegema ja seda edendama,” ütles Jõgeva vallavanem Aare Olgo.

Isamaalise sündmuse ettevalmistamisel Heimtalis andis tugeva panuse ka Heimtali Mõisakooli õppealajuhataja Urve Mukk, kes on Põltsamaa Ühisgümnaasiumi vilistlane.

Jaan Lukas