Kylauudis.ee

on kodanikualgatuse korras sündinud infoportaal, mis vahendab kodukandi uudiseid ja elulist infot inimeselt inimesele. Loe lähemalt!

ENFRDEESFILVVRO

Kaastööd ja kirjad
palume saata e-posti aadressil info@kylauudis.ee

Nädala mõte

"Pilk üle õla ja sammuga edasi."

Vaata nädala mõtete arhiivi!

Viimased uudised

Arhiiv

Sõbrad, toetajad

oktoober 2019
E T K N R L P
« sept    
 123456
78910111213
14151617181920
21222324252627
28293031  

Sindi Rocki juubelifestivali eelne kummardus

Vaata videoalbumit “Kummardus”

Sindi muuseumi töötaja Kiki Pärnpuu avaldab mõtet, et Sindi omab isepärast kuma: mitmeid asju on Sindis tehtud esmakordselt Eestis. Ja tööstuslinnana on temas arenenud omapärane mõtteviis, mida ei pruugi leida põllumajandusasulatest.

Ilme Prenge ja Valdur Prenge oma kodustuudios. Foto Prengede fotoalbumist

Ilme Prenge ja Valdur Prenge oma kodustuudios. Foto: Prengede perekonna fotoalbumist

Siiri Metsamägi, taustal lühiromaani Betoonhingede aegu (ilmunud autorinimega S. M. Rattiste) autori maalitud maal, mis leidis kasutust kaanepildi kujundamisel. Foto Urmas Saard

Siiri Metsamägi, taustal lühiromaani “Betoonhingede aegu” (ilmunud autorinimega S. M. Rattiste) kaanemaal. Foto: Urmas Saard

Mind paelus, et inimesed tegelesid kirglikult oma hobiga ja tundsid sellest siirast rõõmu.

Raamatute toimetamisega ja kirjutamisega tuntust kogunud Siiri Metsamägi valmistas Sindi Rocki viiekümnendaks juubeliks ligemale tunnipikkuse videoalbumi, mis meenutab varalahkunud andeka põlise sintlase Valdur Prenge loomingut.

„Minu esmane kokkupuude Valdur Prenge abikaasa Ilme esitatud lauludega oli üheksa aastat tagasi. Ilme laulis koos minuga Pärnu naiskooris Leelo. Ükskord kutsusime teda koorilaagri jätkupeole tantsuks laulma ja pilli mängima Raeküla keskusesse. Meid külastas sõprusmeeskoor Tartumaalt Haaslavalt. Tookord valdas selline tunne, nagu oleksin neid laule varem kuulnud: mõnusad ja lihtsad, tantsuks sobivad ja sisukate sõnadega,” rääkis Pärnus elav ja töötav Metsamägi, endine muusikaõpetaja.

Jätka lugemist »

Kaasahaaravad mustlasrütmid Kullamaa Kultuurimajas

„Mustlased on kirglikud inimesed ning nende rahvatants ja -muusika toob esile kirkaid emotsioone. Mustlaste pikk teekond Indiast Euroopasse, mis algas aastatuhat tagasi, on rikastatud paljude maade motiividega, mida nad läbisid, luues unikaalse heli ja pillimängu viisi,” ütleb Natalija Ilves, mustlastantsu ansambli AL SOL tantsutrupi asutaja, kunstiline juht ja koreograaf.

AL SOL Kullamaa. Foto Ernest Bondarenko

AL SOL Kullamaa. Foto: Ernest Bondarenko

Viimastel aastatel on ansambel võitnud Venemaal toimunud mitmel mustlasvilje festivalil laureaaditiitli

Suurepärase võimaluse mustlaste viljega tutvumiseks annab mustlastantsu ansambli AL SOLi koostatud folkloorikava „Romad: millenniumi kestev teekond“ 2019. aasta kontsertreis. Kontsertsari sai Eesti Integratsiooni Sihtasutuse toetuse, mille eesmärk on tagada ainulaadse ja professionaalse showprogrammi jõudmist erinevatesse Eestimaa paikadesse. Laupäeval, 19. oktoobril kell 17:00 saab nautida kontserti „Romad: millenniumi kestev teekond“ Kullamaa Kultuurimajas. Piletid on saadaval tund enne etenduse algust kohapeal.

Mustlastantsu ansambel AL SOL loodi 2006. aastal Natalija Ilvese poolt eesmärgiga säilitada ja arendada mustlaste folklooritantsu professionaalsel tasandil. Ansambel koosneb endistest professionaalsetest tantsijatest, keda ühendab sügav huvi mustlaste vilje vastu.

Jätka lugemist »

Põhjamaade entsüklopedistide koostöö on Eestile võimalus digikeskkonnas silma paista

Tartu ülikooli loodusmuuseumis leidis nädalavahetusel aset Põhjamaade viki-liikumise koostöökonverents, mille raames otsustati algatada ühisprojekt Läänemere ökoloogilist seisundit puudutava materjali ajakohastamiseks entsüklopeedias ning luua töörühm Põhjamaade, sj Venemaa muuseumidesse ning arhiividesse ajaloo keerdkäikude raames seisma jäänud materjali digitaalseks “tagastamiseks” koduriikidesse.

Põhjamaade viki-liikumise 2019. aasta koostöökonverentsil osalejad. Foto Ivo Kruusamägi ja Vahur Puik

Põhjamaade viki-liikumise 2019. aasta koostöökonverentsil osalejad. Foto: Ivo Kruusamägi ja Vahur Puik

Wikimedia Eesti muuseumi- ja hariduskoostöö projektijuht Ivo Kruusamägi nimetas eelmisel aastal Stockholmis alustatud ja sel aastal Tartus toimunud Põhjamaade koostööalgatust läbimurdeks piirkonna digitaalse pärandi kättesaadavuse tagamisel ning kutsus üles Eesti mälu- ja teadusasutusi neile digikeskkonnas andme-, meedia- jm kohalolu võimalusi pakkuva algatusega kaasa tulema.

Käimasolevate viki-projektidega saab tutvuda 29. oktoobril Raekoja pl 16 toimuval Miljon+ avaüritusel, kus miljoni emakeelse artiklini jõudmise vahendeid tutvustab Vikipeedia Sõber 2016, projekti üks algatajatest Mart Noorma. Oodatud on kõik huvilised, aga iseäranis soovib viki-projekte kureeriv Wikimedia Eesti kaasata neid, kes tahaks digitaalse teadmuse loomisel ise vabatahtlikuna kaasa lüüa.

Märt Põder

Wikimedia Eesti juhatuse liige ja konverentsi korraldaja

Samal teemal:

Eestikeelse vikipeedia erilogo 200 000 artikli puhuks

 

 

 

Vikipeedia jõudis 200 000 eestikeelse artiklini

Alekseyga Kergu tähistaeva all

Eile hommikul koduteele asunud Aleksey Vasiljev on tänaseks jõudnud jälle tagasi oma armsasse kodulinna, kodusesse Peterburi. Tema laulud, lahke meel ja kahe rahva vahelised viljeteemalised vestlused saadavad aga jätkuvalt meenutuste teel.

Aleksey Vasijev läheb Kergus asuvasse Kaisma rahvamajja esinema. Foto Urmas Saard

Aleksey Vasijev läheb Kergus asuvasse Kaisma rahvamajja esinema. Foto: Urmas Saard

Lapsed on oma kodupaiga Kergu märgistanud maakaardil tillukese auguga. Foto Urmas Saard

Lapsed on oma kodupaiga Kergu märgistanud maakaardil tillukese auguga. Foto: Urmas Saard

„Paljud eakamad inimesed mäletavad veel vene keelt ja ma püüan rääkida aeglaselt ja lihtsalt, et tulla toime ilma tõlgi vahenduseta. Oluline on vene ja eesti vahelise kultuuriga tutvumine. Selleks esitan tavalisi laule, mida me vene kodudes laulame laua taga, suvel lõkke ääres või matkaradadel,” rääkis Aleksey käesoleva nädala neljapäeval Kaisma rahvamajja kogunenud klubi 60+ tosinale või pisut enamale liikmele, kelle hulgas polnud kaugeltki kõik üle kuuekümne vaid ka palju nooremaid. „Mina võtsin kitarri kätte viiendas klassis ja kuni siiani pole seda käest kõrvale pannud. Valisin spetsiaalselt teile laulmiseks lihtsalt mõistetavad lood, mida armastame ühiste sõpradega seltskondlikel koosviibimistel. Avalooks esitan pala Sankt-Peterburgist, Leningradist – „Leningradi valsi”. Te ju teate, et Sankt-Peterburg on olnud ka Leningrad. See on olnud kunagise Vene impeeriumi pealinn, see on kangelaslinn, millel lasub väga traagiline ajalugu. Aga linn on ilus ja ma kutsun teid kõiki seda külastama. Seda enam, et kuulsin hiljuti viisa taotlemise hõlpsamaks muutmisest. Ma pean esmatähtsaks omavahelisi kohtumisi just tavaliste lihtsate inimestega, sest kahjuks me teadvustame endile sageli läbi televisiooni asju, mis ei pruugi tihtipeale tõele vastata,” jutustas Aleksey.

Jätka lugemist »

Õpetaja on inimene, kes hoolsa aednikuna paneb iga päev tükikese oma mõistusest ja südamest noortele kaasa

Toomas Hendrik Ilves

Suur pildigalerii ja video!

Eestis tähistatakse õpetajate päeva alates möödunud sajandi kuuekümnendatest saadik ja alati on see andnud õpilastele võimaluse omaloominguliseks tegutsemiseks. Sindi gümnaasiumis tähistati tänast õpetajate päeva reedel peaasjalikult kahe õpilase eestvedamisel, kelle taha haakusid paljud gümnasistid ja kaasatud olid ka vilistlased.

Ain Keerup, Kristiina Anufrieva, Randel Käärmann ja Chätlyn Parts viimastel sekunditel enne päeva peakangelaste saabumist. Foto Urmas Saard

Ain Keerup, Kristiina Anufrieva, Randel Käärmann ja Chätlyn Parts viimastel sekunditel enne päeva peakangelaste saabumist. Foto: Urmas Saard

Ja jälle mööda pikki koridore tagasi gümnaasiumi aulasse, kus uued üllatajad üllatamas.

Kaheteistkümnenda klassi õpilased Kristiina Anufrieva ja Randel Käärmann selgitasid, et neile oli selle tähtpäeva korralduslik läbiviimine projektipõhine õppeülesanne uue kogemuse omandamiseks. Kristiinale polnud tänavune õpetajate päeva korraldamine esmakordne käeharjutus. Möödunud aastal abistas ta gümnaasiumit lõpetavat sõbrannat Chätlyn Partsi, kes nüüd tuli omakorda nooremale kooliõele toeks. Mõõdukalt kauguselt hoidis ettevalmistuste ajal silma peal kooli direktor Ain Keerup, kelle isiklik eeskuju mõjutab ka õpilaste hoiakuid. Nii seisis Kristiina õppepäeva alguses juba aegsasti samas kohas peaukse lähedal, kus Keerup tervitab harjumuspäraselt kõigil koolipäevadel saabuvaid õpilasi. Reedel tervitas varajasel tunnil kooli sisenevaid õpilasi direktori kohustusi täitev Kristiina.

Jätka lugemist »

Jaak Uibu: välja jäeti arengukavast rahva tervise tähtsaim näitaja – sündimus

Rahva tervise näitajaid on sadu, aga tähtsaim neist on sündimus. Selline seisukoht on minul kujunenud kirjutades artikleid ja raamatuid rahva tervise valdkonnas.

Formaal-juriidiliselt ei tohiks kergekäeliselt  muuta Riigikogu sotsiaalkomisjoni 2000. a väljendatud aluspõhimõtet, mille järgi rahvatervis ja sündimus on lahutamatud. Foto Urmas Saard

Formaal-juriidiliselt ei tohiks kergekäeliselt muuta Riigikogu sotsiaalkomisjoni 2000. a väljendatud aluspõhimõtet, mille järgi rahvatervis ja sündimus on lahutamatud. Foto: Urmas Saard

Kui panin kokku võrguväljaannet „Eesti rahvastiku tervis XXI sajandi künnisel“ (kolmas väljaanne 2001.a), siis selles ühendasin tervisenäitajad demograafilistega, sest rahvastiku plaanis kirjeldavad nad kõik ühte objekti. Nimetatud väljaanne ilmus Riigikogu sotsiaalkomisjoni heakskiidul, mis tähendab seda, et peaaegu kaks aastakümmet tagasi terve mõistus Riigikogus ei kahelnud sündimuse kuulumises rahva tervise mõistesse. Üksnes sündimuse kaudu tagatakse rahvastikuprotsesside pidevus ehk rahva püsimine ja seda loetakse rahva elujõu näitajaks.

Teaduslikus käsitluses tuleb meil lähtuda Maailma Terviseorganisatsiooni preambulas sõnastatud tervisedefinitsioonist – tervis on täieliku kehalise, vaimse ja sotsiaalse heaolu seisund ja mitte ainult haiguste või puuete puudumine. See määratlus töötab nii üksikisiku kui kogu rahva puhul. Selle järgi tuleb rahva tervist hinnata mitte üksnes tervishoiunäitajate alusel, vaid tuleb kasutada ka demograafilisi ja sotsiaal-majanduslikke näitajaid.

Jätka lugemist »

Pärnu Kohvikute Nädal saab rahvusvahelise avapaugu

Sel sügisel juba viiendat korda toimuv Pärnu Kohvikute Nädal saab sel laupäeval tavapärasest rahvusvahelisema avapaugu. Teemanädala avamine toimub 5. oktoobril kell 12 Pärnu kolledžis, kus muuhulgas õpetavad TÜ Pärnu kolledži Väärikate ülikooli õppurid kohalikke toiduvalmistamise nippe külalistele eri riikidest. Lisaks avatakse laupäeval ülikooli ruumides kohvik, kus koduseid omavalmistatud suupisteid pakuvad Väärikate ülikooli tudengid.

Romantilise Rannatee pitsaküpsetamine

Romantilise Rannatee pitsaküpsetamine

Pärnu kolledži heaolu- ja spaateenuste disaini ja juhtimise programmijuht Liis Juust selgitusel on Pärnus magistrikraadi saamas tudengid maailma eri paikadest ja kohvikute nädala avamisel tutvustatakse neile siinseid toiduvalmistamise traditsioone. “Nii saavad omavahel kogemusi jagada meie kõige väärikamad tudengid ja kõige kaugematest paikadest siia sõitnud õppurid. Tudengeid on lisaks lähiriikidest tulijatele ka näiteks Montenegrost, Sri lankalt, Nigeeriast, Iraanist, Bangladeshist ja Pakistanist,” kinnitas Juust.

Laupäeval, 5. oktoobril avatakse ühepäevakohvikud üle terve Pärnumaa, kus pakuvad kehakinnitust nii profikokad kui ka kodus küpsetajad. Ühepäevakohvikute pakkumised on spetsiaalselt selleks päevaks loodud ja ainult laupäeval, viiendal oktoobril on erakordne võimalus nendest osa saada. Kohvikud avavad uksed südapäeval ja võtavad külalisi vastu niikaua, kuni head-paremat jagub. Külla kutsuvad nii Tammesilla talu, Rokkiv Rebane, Maria talu, Jaanihanso siidritalu ja paljud teised toredad kohad.

Romantilise Rannatee ettevõtjad koonduvad laupäeval Pärnu kesklinnast 15 minuti autosõidu kaugusel asuvasse Kihlepa Külamajja, kus avatakse 5. oktoobril Romantilise Rannatee pitsakohvik ja pitsasid valmistatakse ehtsas savist pitsaahjus.

Romantilise Rannatee eestvedaja Mercedes Merimaa sõnul avatakse laupäeval Kihlepa külamaja aias EV 100 kingituseks valminud ravimtaime- ja ürdiaed, mida kõigile huvilistele kohapeal ka tutvustatakse. Lisaks on avatud kohalike toidutootjate toodangu ja käsitöökauba müügiletid ning mitmed põnevad kohvikud. “Pitsasid valmistavad Pootsi suvekohviku “Amps ja Lonks” tegijad, tacode valmistamise ning magusa poole eest hoolitseb Kristi Lehtla koos Eassalu Neitsi Külaseltsi köögiga. Võlillekohvi pakub Janek Kõvask ja naturaalseid veine tutvustab Ivo Luik,” tutvustas Merimaa.

Pärnu Kohvikute Nädal kutsuti ellu viis aastat tagasi, et üürikest suvemelu pikendada. Teemanädal annab pärnakatele põhjuse kohvikuid külastada ning linnakülalistele põhjuse sügisesse Pärnusse tulla.

Kadi Elmeste

Samal teemal:

Kadi Elmeste. Foto Urmas Saard

 

 

 

Kadi Elmeste: kohvikute nädal ootab osalejaid üle terve Pärnumaa

Aleksey Vasiljev: võin esitada üle viiekümne erineva laulu

Tänase rahvusvahelise muusikapäeva puhul külastas Peterburi ajakirjanik ja muusik Aleksey Vasiljev eile Pärnu Y-klubi ja Sindi ajalooklubi kutsel Sindi muuseumit, kus andis mõnekümnele inimesele kontserdi, vestles ja vastas küsimustele.

Aleksey Vasiljev kontserdi kuulajate õnnitlusi vastu võtmas. Foto Mikko Selg

Aleksey Vasiljev kontserdi kuulajate õnnitlusi vastu võtmas. Foto: Mikko Selg

Kunagi nooruspõlves soovisin meeldida ühele tüdrukule, siis õppisin kitarri mängima ja laulma.

Kogu eilne päev oli Aleksey Vasiljevi enda sõnul suurepärane. Esmalt Paikusel raamatukogu, noorekeskuse ja päevakeskuse külastamine ning seejärel tutvumine Sindi linna ja inimestega.

Sindi muuseumi töötaja Kiki Pärnpuu tegi külalisele jalutuskäigu linnas ja tutvustas kõiki olulisi objekte. Sindi raekoda oli enne teist maailmasõda uusehitusena üks moodsamaid omavalitsuse administratiivhooneid terves Eesti Vabariigis. Sinimustvalge lipp lehvib raekoja tornimastis ööpäevaringselt alates 2008. aasta maist. Esimene lipp muretseti linnakodanike seas korraldatud rahakorjanduse teel. Ka Presidendi kella paigaldamise kulud kaeti täies ulatuses üldrahvaliku korjanduse teel. Sindi gümnaasiumi juures rääkis Pärnpuu, et Tartu rahulepingule allkirja andnud Julius Friedrich Seljamaa on Sindis sündinud ja õppinud diplomaat.

Jätka lugemist »

Sindi Avatud Noortekeskuse juhataja Helle Vent tänas ametit maha pannes oma suurepäraseid abilisi

Mihklikuu viimase päeva õhtupoolikul kutsus Sindi noortekeskuse asutaja Helle Vent oma kaastöötajad, huviringide juhid ja teised lähemad abilised pidulikule lahkumisõhtule, et öelda kõigile kiitvaid tänusõnu ja meenutada ühiselt möödunud aja tegemisi.

Helle Vent. Foto Urmas Saard

Helle Vent viimasel tööpäeval Sindi Avatud Noortekeskuses. Foto: Urmas Saard

Kõige suuremad tänud ja kallid kuulusid Vendilt noorsootöötajatele, Maili Isandale ja Liidia Pihhusele.

Ansambli Agulipoisid muusikud on kolmekesi ühiselt musitseerinud pool aastat, aga noortekeskusega seob neid palju pikem aeg. Artur Kvell kitarriga ja lõõtsapoisid John-Silver Mitt ning Märt J. Tammann andsid lühikese kontserdi. Esmalt kõlas hoogne popurii lugudest „Serjoša” ja „Julitschka Jablotška”, lõpetati Ukuaru valsiga. Noortekeskuse juures automudelismi edendav Johannes Mets mängis akordionil Raimond Valgre „Viljandi serenaadi” ja „Pärnu ballaadi”. Kontserdi jätkuks esitas Vendi kunagine õpilane Katti Aumeister oma värsiread, mis kirjutatud kauni kujundusega kaardi siseküljele.

Jätka lugemist »

Tori Siidritalu edukas osalemine rahvusvahelisel siidrikonkursil Asturias

Mainekal siidrikonkursil siidri sünnimaal Asturias võitis Tori Siidritalu oma klassis kuldmedali, konkureerides maailma suurimate siidrimaadega.

Tori Siidritalu šampanjameetodil valminud poolkuiv siider saavutas siidrikonkursil Asturias omas klassis Kuldmedali.

Tori Siidritalu šampanjameetodil valminud poolkuiv siider saavutas siidrikonkursil Asturias omas klassis Kuldmedali.

Auhinnatud said veel Tori Siidritalu toodetest Jääsiider pronksmedaliga ja Rose´ hõbemadaliga.

Asturia on piirkond Hispaania põhjaosas, mida teatakse eelkõige siidrivalmistamise sünnimaana. Arvatakse et siidrivalmistamise tavad ja oskused on pärit sealtkandist juba enne Kristust. Eestisse jõudis naturaalse siidrivalmistamise traditsioon alles viimase viie-kuue aasta jooksul.

Tori Siidritalu, kes on väike pereettevõte Pärnumaalt, osales 26-29. septembril siidrifestivalil “IX Salón internacional de les Sidres de Gala“, mille raames toimus ka siidritootjate konkurss, kus osalejaid oli üle maailma. Täpsemalt 85 toodet tosinast riigist.

Jätka lugemist »

Sadalas vaadati näitust vihmavarjudest

28. septembril Jõgeva vallas Sadalas toimunud Maal elamise päeval äratas tähelepanu ennekõike näitus erineva vanuse, suuruse ja väljanägemisega vihmajavarjudest.

Vihmavarjude näitus Sadalas. Foto Jaan Lukas

Vihmavarjude näitus Sadalas. Foto: Jaan Lukas

Sadala nimetus ja paik seostub hästi sademetega

Vihmavarjude näituse korraldamise idee algataja Sadala Külade Teatri trupijuht Valdi Reinas märkis, et kui paar päeva tagasi oli koos ligi kaheksakümmend varju, siis Maa elamise päeva hommikuks saadi neid kokku 137.

Mitmeid vihmavarjusid tõid näitusele Sadala Külade seltsi juhatuse liikmed Pille Tutt ja Vilja-Mari Luhalaid. Agaralt varustasid näitust aktiivne kogukonnategelane Tiina Ivask ja tema tütar Siimusti lastekeskuse Metsatareke direktor Imbi Ivask.

Viimaselt Jõgeva maavanemalt Viktor Svjatõsevilt (tänane Jõgeva abivallavanem) oli näitusel ka tumepunane vihmavari, mis oli Jõgeva maavalitsuse kingituseks-inspiratsiooniks Jõgevalt võrsunud kirjaniku Betti Alveri luuletus, 100 Eesti luulepärli hulka valitud „Tulipunane vihmavari”. Oma vihmavarjudega aitas näitust atraktiivseks muuta Riigikogu liige Aivar Kokk.

Jätka lugemist »

Maal elamise päev Tori vallas

Sindi raekoja ette jõudes lõpetasid Tori vallavanem Lauri Luur ja volikogu esimees Enn Kuslap parajasti esimese suure pannitäie pannkookide küpsetamist.

Abivallavanem Signe Rõngas astub Sindi raekoja uksest välja maasikamoosiga, millega kostitab Tori valla elanikke. Foto Urmas Saard

Abivallavanem Signe Rõngas astub Sindi raekoja uksest välja maasikamoosiga, millega kostitab Tori valla elanikke. Foto: Urmas Saard

kasvamas Tammiste ja Eametsa külad

Abivallavanem Signe Rõngas oli toonud maal elamise päeva puhul oma isiklikust hoidiste valikust kõige paremad moosid kookidele määrimiseks. Aga nagu olnuks sellest veel vähe. Ilma purkide sisu lähemalt uurimata ja maitsmata küsisin esimese hooga magusat maasikamoosi. Ja näe imet. Hetk hiljem ilmus Signe neljanda purgiga raekoja paraaduksele ja palus, et abivallavanem Priit Ruut keeraks tugeva mehekäega kaane lahti. Kuid pannkoogi ennelõunal olid abiks veel abivallavanem Jana Malõh ja avalike suhete korraldaja Katariina Vaabel. Kõik nad olid ootevalmilt vallakodanikke kostitamas ja teenindamas. Katariina pakkus palavat kohvi. Kui seda ei soovitud, valas kuuma teevett ja tõi koos pakikesega lauda.

Jätka lugemist »

Puudega lapse toetus mitmekordistub

Riik jätkab tuleval aastal rahastamisega tervishoidu ravijärjekordade lühendamisse ja esmatasandi arstiabi arendamisse. Haigekassa saab lisa ligemale 144 miljonit. Uuel aastal tõusevad puudega laste toetused ja Ida-Eestis avatakse lastemaja.

Sotsiaalministeerium superministeeriumi hoones

Sotsiaalministeerium superministeeriumi hoones

Uuest aastast makstakse keskmise puudega lapsele toetust 138 eurot, raske puudega lapsele 161 eurot ja sügava puudega lapsele hakatakse toetust maksma 241 eurot.

“Tervishoiuteenuste kättesaadavus ja kõrge kvaliteet on üks meie ühiskonna olulisi kokkuleppeid,” ütles sotsiaalminister Tanel Kiik. “Oleme perearstidega arutamas erinevaid lahendusi esmatasandi väljakutsetele, tuleva aasta eelarve võimaldab meil edasi liikuda nii rahastuspõhimõtete ülevaatamise, e-konsultatsiooni erialade laiendamise kui ka regionaalsete tasude diskussioonidega.”

Sotsiaalministeeriumi valitsemisala eelarve on 2020. aastal 5,88 miljardit eurot. Suurima eelarvega – 2,7 miljardi euroga on sotsiaalse kaitse (põhiosas pensionid) ja 1,68 miljardi euroga tervise valdkonnad. Perepoliitika valdkonna eelarve on 774 miljonit eurot ning tööturu valdkonna eelarve ligi 675 miljonit eurot.

Jätka lugemist »

Pärnu linnavalitsus mälestab Estonial hukkunuid

Laupäeval möödub 25 aastat parvlaeva Estonia hukkumisest tormisel Läänemerel, hukkunute mälestamiseks asetab linnapea Romek Kosenkranius homme kell 14 Estonia mälestusmärgi jalamile pärja ja süütab küünla.

Estonia katastroofi ohvrite mälestusmärk Pärnus 2013. aasta 29. oktoobri tormisel päeval. Foto Urmas Saard

Estonia katastroofi ohvrite mälestusmärk Pärnus 2013. aasta 29. oktoobri tormisel päeval. Foto: Urmas Saard

„Paljusid pärnakaid puudutas see sündmus väga valusalt. Kes hukkus, kes pääses, kelle kohta loodetakse, et ta on siiani kusagil elus. Küsimusi on endiselt rohkem kui vastuseid, sest lähedaste surmaga on raske leppida,“ rääkis Kosenkranius.

Mälestusmärk asub Pärnu jõe paremkaldal muulitee alguses, millel kujutatakse langetatud risti. Olemuslikult traagilise meeleoluga mälestusmärgi jalamil asuva musta graniittahuka küljel on laevaõnnetuses hukkunud 14 pärnumaalase nimed: Arvo Andersson, Aivo Grossfeldt, Aili Heinsoo, Liina Ivask, Peeter Kannussaar, Kalev Kukk, Andres Kuller, Pia Naber-Lass, Mirjam Maripuu, Heddi Männiste, Aita Pants-Oja, Hannely Veide, Han-ka-Hannika Veide, Tiina Niine-org-Teesaar. Samuti on graniidile kantud õnnetuspaiga koordinaadid: “MS ESTONIA 28.09.1994 59 21 N 21 42 E”

Estonia katastroof oli suurima ohvrite arvuga rahuaegne laevahukk Läänemerel. Hukkus 852 inimest, kellest enamike surnukehi pole meri välja andnud.

Urmas Saard

Tallinn pälvis Hiinas uuendusmeelse linna tunnustuse

26.-28. septembrini toimub Hiinas Nanningis Euroopa-Hiina roheliste ja nutikate linnade tippkohtumine, kus Tallinn pälvis tunnustuse innovaatiliste linnade kategoorias tasuta ühistranspordi ja „Pargi ja reisi“ süsteemi käivitamise eest. Auhinna võttis vastu Tallinna linnavolikogu esimees Tiit Terik, kes pidas ka ettekande teemal „Tasuta ühistransport Tallinnas ja Eestis – kas eksperiment või kogemus“.

Tiit Teriku ettekanne Nanningis. Foto Tallinna linnavalitsus

Tiit Teriku ettekanne Nanningis. Foto: Tallinna linnavalitsus

Me saame oma saavutuste üle küll uhked olla, aga see pole midagi enneolematut

Ürituse üks peakõnelejaid on endine Prantsuse peaminister Jean-Pierre Raffarin, kelle sõnul peavad targad ja rohelised lahendused nii Euroopa Liidus kui Hiinas teenima keskkonna ja inimeste huve ning selleks tuleb ühiselt pingutada, sest Euroopa Liit üksinda ei suuda soovitud tulemusi saavutada.

Jätka lugemist »

Sadala laste rohkus tingis täiendava lasteaiarühma avamise

Hiljuti oli Jõgeva valla Sadala koolimajas õnnelik päev: avati uue lasteaiarühma Õnnetriinud kaasaegsed ruumid.

Sadala lasteaia õpetaja Jegvenia Novak. Foto Jaan Lukas

Sadala lasteaia õpetaja Jegvenia Novak. Foto: Jaan Lukas

Eriti meeldib neile kaerahelbepuder, mida ka juurde küsitakse.

Õnnetriinude rühma ruumides hakkavad silma avarus ja ilusad ning mahedad värvitoonid. Seinale on joonistatud rühma maskot Õnnetriinu ja Öökull kui tarkuse sümbol. Mänguasju on alates kiikhobusest kuni tehno- ja digiajastu leludeni. „Mitmekülgsed võimalused mängimiseks avardavad silmaringi. Nii saadakse uusi teadmisi, oskusi ja kogemusi,” ütles rühma õpetaja Jegvenia Novak. Tema sõnul on Õnnetriinud liitrühm, kus lapsed käivad vanuses kuni kolmanda eluaastani.

Sadala kooli direktor Taavi Duvin soovis edu Õnnetriinude rühma õpetajale ja tänas uute ruumide ehitajat, firmat OÜ Kothoi. Ruume tutvustades rõhutas ta, et nii paikonna koolis kui ka lasteaias peetakse oluliseks looduslähedust.

Õnnitlema tulid ka Jõgeva vallavanem Aare Olgo ja vallavolikogu esimees Raivo Meitus. Rohkesti tänusõnu sai Sadala kandis elav Jõgeva vallavolikogu liige Tiina Teppan, kes uue lasteairühma ja selleks vajaliku keskkonna loomisele mimtekülgselt kaasa aitas.

Jätka lugemist »

Tondi maneež tähistab 80. aastapäeva

Tondi maneež tähistab 29.septembril 80. tegevusaastat. Siit on võrsunud plejaad nimekaid endisi ja praegusi ratsasportlasi ning treenereid – legendaarne Jüri Villemson, Tõnu Rähn, Maie Kelle, Sirje Argus, Rein Pill, Paul Argus, Dina Ellermann, Marika Vunder, Getter Kangur, Alla Gladõševa, Aldo Kanepi, Raul Kauna, Pille Elson jpt.

Dina Ellermann, Getter Kangur ja treener Alla Gladõševa võidurõõmu jagamas. Foto Kaie Kanguri erakogu

Dina Ellermann, Getter Kangur ja treener Alla Gladõševa võidurõõmu jagamas. Foto: Kaie Kanguri erakogu

ainus maneež Eestis, mis on järjepidevalt tegutsenud nii pika aja jooksul

Tondi Ratsaspordikooli juures tegutseb ligi 200 last alates kolmandast eluaastast, 234 liikmega Tondi Ratsaspordiklubi on Eesti suurim. Õppetöö toimub kolmes grupis: ponirühm kuni 9-aastastele, põhigrupp 10-aastastele ja vanematele ning sportgrupp noortele poniportlastele, lisaks ratsutamistunnid erivajadustega lastele ja täiskasvanute treeningrühmad.

Tondi maneeži juhataja Sirje Argus: „See on ainus maneež Eestis, mis on järjepidevalt tegutsenud nii pika aja jooksul. Tohutult on suurenenud laste huvi ratsutamise vastu, selleks on meil ka suurepärane asukoht kesklinna piiril. Seega – töötame täiskoormusel, aga sajandi eest laiusid siin Tiesenhauseni suvemõisa tiigid ja prääksusid pardid. Maneeži terviklik ajalugu on veel kirja panemata, kuid tubli alguse on teinud Alice Laanemäe oma eelmisel aastal valminud EKA täiendkoolituskursuse lõputöös. Septembri viimasel pühapäeval oleme siia palunud Tondi maneeži jaoks olulisi inimesi, et pidulikus meeleolus meenutada maneeži kuulsusrikast ajalugu ja pidada tulevikuplaane. Vaatemängulisust pakuvad meie tippkoolisõitjad Dina Ellermann ja Getter Kangur.“

Tondi maneež ehitati 1939.aastal Tallinna Ratsaspordi Edendamise Ühingu tellimusel. Tegemist on eelmise sajandi spordihoonete arhitektuuri erandliku näitega, eriti haruldased on suurepäraselt säilinud katusealused betoonkaared. Hoone arhitekt on Eugen Habermann – Tallinna vanalinna restaureerimise ja tuleviku kavandaja, Riigikogu hoone projekteerija.

Tondi maneež on Eesti ratsaspordi häll, mille tähtsust on võimatu ülehinnata. See on oluline maamärk nii Tallinna linnaruumis kui ka Eesti ratsaspordi ajaloos.

Merike Viilup

Toomas Kuuda: Eestis ei ole lihtsalt töötajaid võtta

Eesti kaubandus-tööstuskoja Pärnu esinduse juhataja Toomas Kuuda rääkis kolmapäeval TÜ Pärnu kolledži Väärikate ülikooli kuulajatele „Lisandväärtusest, tööturust, võõrtööjõust”.

Mari Suurväli, TÜ Pärnu kolledži Väärikate ülikooli projektijuht, tänab Toomas Kuudat sisuka loengu eest. Foto Urmas Saard

Mari Suurväli, TÜ Pärnu kolledži Väärikate ülikooli projektijuht, tänab Toomas Kuudat sisuka loengu eest. Foto: Urmas Saard

välismaalaste seadus on Eestis suurima erandite arvuga õigusakt

Loengust huvituvaid kuulajaid oli tavapäraselt suurel hulgal ja Seedri tänaval asuva Tervise konverentsikeskuse 280-kohalisest saalist olid pea kõik kohad hõivatud. Kuuda lausus enne ettekande algust, et polegi varem nõnda suure auditooriumi ees loengut pidanud. Loeng kestis poolteist tundi ja selle järel sai veel täiendavaid küsimusi esitada. Seda võimalust kasutati innuka huviga. Ka loengu käigus võis lektorit katkestada täpsustavate küsimustega.

Jätka lugemist »

Nädalavahetusel näeb Pärnus valgusfestivali „ÖÖvalgel“

Reede ja laupäeva õhtul toimub Pärnu vanalinnas valgusfestival „ÖÖvalgel“, mille raames luuakse Tallinna väravatele, Rüütli tänava vaateakendele, raekojale ja Mohri majale ainulaadsed valgusvisuaalsed lavastused ja installatsioonid.

Valgusfestivali Öövalgel ettevalmistus ja proov Mohri maja juures. Foto Urmas Saard

Valgusfestivali “Öövalgel” proov Mohri maja juures. Foto: Urmas Saard

Mohri maja juurde, kus etendatakse Kaupo Meieli 12 minuti pikkust lugu Johann Voldemar Jannseni elust

Festival toob kaasa liikluspiiranguid. Reedel ja laupäeval hiljemalt kell 19 suletakse autoliiklus Mere puiestee alguses alates Esplanaadi tänava ristmikust, et otse sõitva auto valgus Tallinna väravatele ei langeks. Samuti ei saa Akadeemia tänavalt teatri taga olevale Rüütli tänava lõigule ning Vee ja Pikalt tänavalt Lastepargi ja raekoja juurde ja Munga tänavale keerata. Etenduskohtade lähedal piiratakse tänavavalgustust, et hoonete valgustamine paremini mõjule pääseks.

Jätka lugemist »

Tallinna linnavolikogu ootab huvilisi avatud uste päevale

Teisipäeval, 1. oktoobril tähistatakse omavalitsuspäeva. Sel puhul avab Tallinna linnavolikogu (Vana-Viru 12) linnarahvale uksed. Toimuvad ekskursioonid, saab kohtuda volinikega ja tutvuda linnavolikogu fraktsioonide tööga. Avatud uste päev kestab 9-17ni.

Jaak Juske, tuntud Tallinna vaatamisväärsuste tutvustaja. Foto Urmas Saard

Jaak Juske, tuntud Tallinna vaatamisväärsuste tutvustaja. Foto: Urmas Saard

Kell 9 hommikul ootavad volikogu liikmed linlasi volikogu hoovi hommikukohvile. Kell 12 toimub linnavolikogu avatud uste päeva avamine, külalisi tervitab volikogu esimees Tiit Terik. Avamisele järgneb fraktsioonide esimeeste debatt teemal „Kas Tallinn peaks meelelahutusasutustes öist alkoholimüüki piirama?“.

Maja saab uudistada terve päeva jooksul ka omal käel, kuid linnarahvale toimuvad kaks ekskursiooni, kus tutvustatakse volikogu hoonet ja ajalugu. Kell 13.15 algab eestikeelne ekskursioon Jaak Juske juhtimisel, kell 15 teeb venekeelse ekskursiooni Jüri Kuuskemaa.

Lisaks pakuvad mitu volikogu liiget tasuta konsultatsioone: kell 14-15.30 jagab õigusnõu Helve Särgava, kell 14-15 nõustab jäätmemajanduse küsimustes Argo Luude ja kell 15.30-17 annab õigusnõu Priidu Pärna.

Kogu päeva jooksul on avatud linnavolikogu fraktsioonide ruumid ja saab tutvuda fraktsioonide tööga.

Tallinna linnavolikogu avatud uste päeva programmi leiab koduleheküljelt.

Kutsehariduskeskuse köögis kohtuvad peakokk, tulevased kokad ja Eestis kasvatatud kala

Kutseõppeasutustes tähistatakse Eesti toidu kuud. Neljapäeval, 26. septembril valmistavad Pärnumaa kutsehariduskeskuse (PKHK) teise kursuse kokad rooga karpkalast, õpilasi juhendab Villa Wesseti peakokk Mart Kukk. Õpilastele valmistatakse sada portsu tänavatoidu võtmes koolilõunat. Kalanduse teabekeskuse juhataja Toomas Armuliku sõnutsi on karpkala pärit Jõgeva maakonnas asuvast Härjanurme kalatalust.

Pildil Villa Wesseti peakokk Mart Kukk, tulevased kokad ja toiduks minevad kalad. Foto Sergei Tšekmarjov

Pildil Villa Wesseti peakokk Mart Kukk, tulevased kokad ja toiduks minevad kalad. Foto: Sergei Tšekmarjov

Kalanädala eesmärk on kokku viia praegused ja tulevased peakokad

23.-27. septembril valmistavad Eesti toidu kuu raames kümme peakokka koos kutsekoolide kokanduseriala õpilastega kohalikust kalast maitsvaid roogasid. Kalanädalat korraldab Kalanduse Teabekeskus ja korraldamist rahastatakse Euroopa Liidu merendus- ja kalandusfondist 2014–2020. Kalanädala eesmärk on kokku viia praegused ja tulevased peakokad ning tutvustada neile kohalikku kvaliteetset kasvanduse kala. Süüa valmistatakse tuurast, angersägast, angerjast, karpkalast ja forellist.

Jätka lugemist »

Tuleval aastal tõuseb vanaduspension 45 eurot

Valitsus leppis tänasel istungil kokku, et keskmine vanaduspension tõuseb alates 1.04.2020 indekseerimise ja erakorralise tõusu koosmõjul 45 eurot. 2020. aastal kulub erakorraliseks pensionitõusuks 20,8 miljonit eurot. Pensionitõus jätkub ka järgmistel aastatel.

Foto Urmas Saard

Foto: Urmas Saard

„Erakorraline pensionitõus on koalitsioonileppes selgelt sõnastatud prioriteet, mille abil soovime toetada meie eakaid ning tagada kõigile eestimaalastele väärikas vanaduspõlv. Mul on hea meel, et saame 2020. aasta riigieelarvega anda vanaduspensionäridele 1. aprillist koos indekseerimisega 12 aasta suurima pensionitõusu. Loomulikult peame oluliseks jätkata pensionite tõstmisega ka järgmistel aastatel ja naaseme nende arutelude ning selleks vahendite leidmise juurde juba kevadel riigi eelarvestrateegia läbirääkimiste käigus,“ selgitas peaminister Jüri Ratas.

„Pensionite erakorralise tõstmisega aitame kaasa ühe enim vaesuse poolt ohustatud ühiskonnagrupi, pensionäride, majandusliku olukorra parandamisele. Pean oluliseks, et erakorraline tõus kasvatab pensione kiiremas tempos ka järgnevatel aastatel, iga-aastase indekseerimise järel,“ sõnas sotsiaalminister Tanel Kiik.

Jätka lugemist »

Y’s Men Soome-Balti piirkonna aastakogunemisel õpiti uut ja vaadeldi liikumise praktilist tulemit

Y’s Men Soome-Balti piirkonna aastakoosolek toimus kolmel päeval Pärnus ja Tallinnas, kus räägiti sellestki mida liikumise sajandal aastal võiks vabatahtlike ühendusele kinkida. Kogunemise viimane päev lõppes külastusega MTÜ Peeteli Kiriku Sotsiaalkeskuses, kus tegutsetakse riskilaste ja –perede aitamisega.

Y’s Men Soome-Balti piirkonna aastakoosolekust osavõtnud tutvuvad Peeteli kiriku sotsiaalkeskuse tööga. Foto Urmas Saard

Y’s Men Soome-Balti piirkonna aastakoosolekust osavõtnud tutvuvad Peeteli kiriku sotsiaalkeskuse tööga. Foto: Urmas Saard

Soovid 100-aastaseks saavale Y's Men liikumisele. Foto Urmas Saard

Soovid 100-aastaseks saavale Y’s Men liikumisele. Foto: Urmas Saard

1922. aastal möödub sada aastat ajast, mil Ameerika Ühendriikides Toledos asutati Y’s Men liikumine.

21. septembrist 22. septembrini toimunud Y’s Men Soome-Balti piirkonna tippkohtumine algas reedel Pärnu Raeküla Vanakooli keskuses, jätkudes nädalavahetusel EELK Tallinna Püha Vaimu kiriku kogudusemajas ja Tallinna Õpetajate majas. Päevade läbiviija oli Pärnu Y klubi ja vastutav peakorraldaja Piia Karro-Selg, Y’s Men International Soome-Balti piirkonna direktor.

Töökeelena kasutatava inglise keele kõrval tarvitati mõnel juhul ka vene keelt ja abikeeltena sai läbi tõlkide või otsesuhtluses võrdväärselt hästi hakkama kõigi nelja riigi keelega. Kohtumiste päeva alustati sõnadega „Tere tulemast”, Tervetuloa”, „Laipni lugti”, „Sveiki atvyke”, mille oskust peetakse sama oluliseks, kui ühiskeelena kasutatavat inglise keele paremat tundmist.

Jätka lugemist »

Piltuudis: rahvusvähemused hõivasid meeldivate tegemistega Raekoja platsi

Eile ja täna toimus Tallinnas Raekoja platsil Eesti rahvusvähemuste päevale pühendatud traditsiooniline Etnolaat ja kontsert.

Raekoja platsil Eesti rahvusvähemuste päevale pühendatud kontserdil. Foto Urmas Saard

Raekoja platsil Eesti rahvusvähemuste päevale pühendatud kontserdil. Foto: Urmas Saard

Tänavu tähistatakse rahvuste päeva juba 15. korda

24. septembril tähistatakse Eestis rahvuste päeva, millega tunnustatakse siinseid rahvusvähemusi. Kõigil aastatel on sündmusel osalenud Eestimaa Rahvuste Ühenduse liikmeorganisatsioonid, nende hulgas ka soome-ugri rahvaste Eestis tegutsevad seltsid: ungarlaste, ingerisoomlaste, mordvalaste, maride ja udmurtide ühingud. Eestimaa Rahvuste Ühendus tähistab aastapäeva iga-aastase Foorumiga. Kahel päeval, 21. ja 22. septembril võis kella kümnest viieni kuulata muusikat ja kel jätkus tahtmist, siis loomulikult ka tantsida. Paljudel müügilettidel pakuti rahvusvähemuste käsitööd ja võis süüa imemaitsvaid pirukaid. Udmurdimaalt saabus laadale koguni ratastel ahi.

Jätka lugemist »

Trivimi Velliste: tugeva mäluga Eesti jääb kestma!

Konstantin Pätsi Muuseumi esimehe Trivimi Velliste kõne Eesti riigivanemate mälestuseks vastupanuvõitluse päeval, 22. septembril Võru Katariina kirikus

Katariina kirik Võrus. Foto Elina Allas

Katariina kirik Võrus. Foto: Elina Allas

Väga austatud härra piiskop ja Võru Katariina koguduse õpetaja! Härra linnapea! Kallid kirikulised!

külastasime Irboska-tagust Eesti Vabariigi piiri, nagu see oli kindlaks määratud Tartu rahulepinguga

Täna oleme taas kogunenud ühte Eesti pühakotta, et süüdata 16 küünalt. Oleme oma riigi kagunurgas, Venemaa ja Läti piiri läheduses. Kolm kuud tagasi – jaanilaupäeval – möödus täpselt sajand Eesti ajaloo ühest murdehetkest – Võnnu lahingust Landeswehri sõjas, mis oli ere peatükk Eesti Vabadussõjas. Võnnu lahingule mõeldes anname ühtlasi au 100-aastaseks saanud Läti Vabariigile. Just kuu aega tagasi pühitsesime koos lõunanaabritega Balti keti 30. aastapäeva. Siin Võrus kangastub mulle silmade ette sügis kolm aastakümmet tagasi – Võrumaa muinsuskaitse päevad! Mul on suur heameel, et täna on meie keskel nende päevade pühendunud juht, vabadusvõitleja Valdur Raudvassar. Mul on meeles, kuidas me tookord suure rahvahulgaga külastasime Irboska-tagust Eesti Vabariigi piiri, nagu see oli kindlaks määratud Tartu rahulepinguga ja nagu see piir omal ajal kaks aastakümmet toimis.

Jätka lugemist »