Kylauudis.ee

on kodanikualgatuse korras sündinud infoportaal, mis vahendab kodukandi uudiseid ja elulist infot inimeselt inimesele. Loe lähemalt!

ENFRDEESFILVVRO

Kaastööd ja kirjad
palume saata e-posti aadressil info@kylauudis.ee

Nädala mõte

"Pilk üle õla ja sammuga edasi."

Vaata nädala mõtete arhiivi!

Viimased uudised

Arhiiv

Sõbrad, toetajad

august 2019
E T K N R L P
« juuli    
 1234
567891011
12131415161718
19202122232425
262728293031  

Piltuudis: Virtin ja Kuu Lastepargi murul

Käesoleva suve viimasel rahvalikul vabaõhukontserdil Pärnu Lastepargis esinesid naisrahvatantsurühmad Virtin ja Kuu ning Sindi ansambli Agulipoiste kolmik John-Silver Mitt, Märt Jaanus Tammann, Artur Kvell.

Naisrahvatantsurühm Kuu Pärnus Lastepargis. Foto Urmas Saard

Naisrahvatantsurühm Kuu Pärnus Lastepargis. Foto: Urmas Saard

Naisrahvatantsurühm Virtin Pärnus Lastepargis. Foto Urmas Saard

Naisrahvatantsurühm Virtin Pärnus Lastepargis. Foto: Urmas Saard

Jätka lugemist »

“Tõrjutud mälestused” Võtikvere raamatupeol

Imbi Paju mälestuskirjanduse klassikaks saanud “Tõrjutud mälestused” jõuab taas eesti lugejateni.

Imbi Paju “Tõrjutud mälestused” on ilmunud tänaseks kaheksas keeles

Imbi Paju “Tõrjutud mälestused” on ilmunud tänaseks kaheksas keeles.

Kirjastuse Gallus toimetaja Merit Kase sõnul otsustati raamat uuesti välja anda, sest peale on kasvanud uus põlvkond

Imbi Paju 12 aastat tagasi ilmunud dokumentaaljutustus „Tõrjutud mälestused“, mis kirjaniku perekonnaloo kaudu näitab, kuidas nõukogude okupatsiooni ajal oli üksikinimene sunnitud silmitsi seisma poliitilise kurjusega, on ilmunud tänaseks kaheksas keeles ja seda võib auga nimetada Eesti ajaloo- ja mälestuskirjanduse klassikaks. 3. augustil Mustvee vallas toimuval 20. Võtikvere raamatupeol jõuab raamat taas Eesti lugejateni.

Jätka lugemist »

Tubakasuitsuga puutub Eestis regulaarselt kokku enam kui kolmandik töötajaist, mis on ootamatult kõrge näitaja

Regulaarselt puutub töökohal tubakasuitsuga kokku rohkem kui iga kolmas töötaja (35%), selgub 1500 töövõtja seas Eesti suurima tööportaali CVKeskus.ee poolt korraldatud uuringust. Ootamatult joonistub välja, et passiivseid suitsetajaid ehk neid töötajaid, kes puutuvad tubakasuitsuga kokku kolleegide tõttu, on rohkemgi kui ise töökohal suitsetajaid.

Illustratiivne pilt kultuuriselts Kerkau Võsateatri rahvatükist Turulüürika. Foto Urmas Saard

Illustratiivne pilt kultuuriselts Kerkau Võsateatri rahvatükist “Turulüürika”. Foto: Urmas Saard

Värskest uuringust selgub, et tubakasuitsuga puutub Eestis sageli (vähemalt paar korda nädalas) kokku tervelt 35% töötajaist. 17% tubakasuitsuga töökohal kokku puutuvatest töötajatest on ise suitsetajad ja 18% passiivsed suitsetajad, kes peavad tubakasuitsu regulaarselt taluma suitsetavate kolleegide tõttu.

Kõige enam on passiivseid suitsetajaid tööstuses ja tootmises (23% vastanuist), klienditeeninduses (21%) ning mehaanika ja tehnika sektoris (21%). Kõige vähem on passiivseid suitsetajaid infotehnoloogia sektoris, kus kolleegide tõttu puutub regulaarselt tubakasuitsuga kokku 7% vastanutest.

Lisaks toob uuring välja väga suured erinevused meeste ja naiste vahel. Nimelt pea iga teine mees (46%) viibib sageli tubakasuitsu keskel. Naiste seas on antud näitaja tunduvalt madalam (27%). Erinevused statistikas tulenevad sellest, et meeste seas on tervelt kaks korda enam neid, kes ise töökohal suitsetavad.

Jätka lugemist »

Video: Tantsupeo lippude heiskamine

Tänavu juuli alguses toimunud XXVII laulu- ja XX tantsupidu “Minu arm“ on saanud ajalooks, aga kolm nädalat tagasi toimunud sündmust jääb meenutama lisaks paljudele muudele elavatele mälestustele ka Jaanus Silla film sinimustvalgete lippude heiskamisest.

MTÜ Eesti Lipu Selts ning Eesti Laulu- ja Laulupeo SA on juba aastaid tegutsenud koostöös selle nimel, et nii laulu- kui tantsupeo paikades kui ka rongkäigus lehviksid sinimustvalged lipud ja kasutataks mitmesugust rahvuslikku sümboolikat.

Jätka lugemist »

Laulja Priit Oks oli relvastatud pisikese nunnu roosa veepüssiga

Katre Kaseleht, teatriõpetaja ja näitleja, on Külauudiste infoveskiga jaganud muljeid Viljandi folgilt üle aasta – tänavu juba kolmandat korda. Võibolla juhuslikult, aga võibolla ka mitte, on kõigil kordadel jutuks olnud Nikns Suns. Kahel viimasel korral muidugi seepärast, et kohtusime – siiski ilma eelneva kokkuleppeta, vaid ikka juhuslikult nagu alati – kultuurimaja õuel ajal, kui Nikns Suns parajasti esines.

Priit Oks oli relvastatud pisikese nunnu roosa veepüssiga, mille ta lõbusa naudinguga kuulajate pihta tühjendas.  Urmas Saard

Priit Oks oli relvastatud pisikese nunnu roosa veepüssiga, mille ta lõbusa naudinguga kuulajate pihta tühjendas. Foto: Urmas Saard

Mida ütled pärast viimati kuuldud Nikns Suns esinemist?

Jätka lugemist »

Annika: April Verch oli minu jaoks selle folgi oodatuim kontsert

Käesoleval suvel oli Viljandi pärimusmuusika festivali päralt esmakordselt ka Vabaduse plats. Laupäeval esines Vabaduse telgis mööda ilmamaad tiirutav Kanada ansambel April Verch Band. Mida ütlesid ema ja tütar, Ülle Kant ja Annika Phillips, kuuldud kontserdi ning üldisemalt kogu festivali kohta, sellest alljärgnevas usutluses.

April Verch Band Viljandi folgil Vabaduse telgis. Foto Urmas Saard

April Verch Band Viljandi folgil Vabaduse telgis. Foto: Urmas Saard

Ülle Kant ja Annika Phillips naudivad Viljandi folgil ansambli April Verch Band kontserti. Foto Urmas Saard

Ülle Kant ja Annika Phillips naudivad Viljandi folgil ansambli April Verch Band kontserti. Foto: Urmas Saard

Kas olete ammused Viljandi folgi külastajad?

Kutsusin ka Viljandis elava ema kaasa, kuna see tundus olevat midagi sellist, mis talle meeldida võiks.

Ülle: Mina olen folgil esimest korda. Ma rohkem vanamuusika, klassika ja vaimuliku muusika kuulaja-armastaja. Aga seekord arvas tütar, et see kontsert võiks mulle meeldida. Oligi tore vaheldus: meeleolukas ja virtuooslik.

Annika: Mina käisin esimest korda folgil aastal 2005. Esinesime Viljandi muusikakooli orkestriga folgi avamisel. Tänu sellele sain esineja passi ja tasuta kontserte külastada. Festivalipassiga olen külastamas aga alles alates eelmisest aastast. Olen siin koos mõne sõbrannaga. Vahepealsetel folkidel olen käinud üksikuid kontserte kuulamas.

Mis tõi April Verch Bandi esinemist uudistama?

Jätka lugemist »

Piltuudis Viljandi folgi juhumärkamistest

Viljandi pärimusmuusika festivalil olid folgi pressiteenistuse teatel esimesel päeval kohal pea kõik festivalipassi omanikud. Festivali avapäeva külastas üle 8000 inimese. Festivali teisel päeval festivalialas viibinud inimeste arv oli umbes 12 000 inimest, mis on ligikaudu võrdne möödunud aasta festivali sama päeva külastajate arvuga.

Eesti ETNO XXVII Viljandi Pärimusmuusika Festivalil. Foto Urmas Saard

Eesti ETNO XXVII Viljandi Pärimusmuusika Festivalil. Foto: Urmas Saard

Festivali pealik Ando Kiviberg sõnas, et riigipea osalemine on korraldajatele väga suureks tunnustuseks.

Ansambli Puuluup kontserdi Kaevumäel avas oma tervitussõnadega Eesti Vabariigi president Kersti Kaljulaid, kelle sõnul on tema jaoks folk selline üritus, mis tõstab Eesti paljude teiste paikade seas esile ühe asja poolest. „Folkmuusika ja vanem rahvamuusika on asi, millest räägitakse minevikuterminites, ja nii oli Eestis ka enne Viljandi festivali. Viljandi pärimusmuusika festival on teinud aga 27 aastaga folkmuusikast Eesti jaoks tuleviku.” Kaljulaid tunnustas ka festivali pingutusi keskkonnasõbralikkuse suunas.

Festivali pealik Ando Kiviberg sõnas, et riigipea osalemine on korraldajatele väga suureks tunnustuseks. Eesti Pärimusmuusika Keskuse juhi ja festivali programmijuhi Tarmo Noormaa sõnul näitab presidendi kohalolu pärimuskultuuri suurt tähtsust.

Jätka lugemist »

Aasta Küla 2019 on Lüübnitsa

Eesti Külade XIII Maapäeva avaõhtu tippsündmus oli Aasta Küla väljakuulutamine – tiitli sai Eestimaa veerel paiknev Lüübnitsa, kus on parimal viisil põimunud seto-, eesti- ja venekeelne kogukond. Küla on talgute korras teinud korda mahajäetud krunte, ehitanud tsässona ja toetab igal viisil elanike ettevõtlikkust: näiteks leiab külast kodumuuseumi, müüakse sibulat ja kala, Lüübnitsa on välja töötanud oma küla kaubamärgi.

Aasta Küla 2019 võitja Lüübnitsa nimi on välja kuulutatud. Foto Taavi Naagel

Aasta Küla 2019 võitja Lüübnitsa nimi on välja kuulutatud. Foto: Taavi Naagel

Riigikogu esimees ja Aasta Küla hindamiskomisjoni juht Henn Põlluaas ütles, et kõigi maakondade aasta külad olid erilised, kuid mingil moel puges just Lüübnitsa kokkuhoidev kogukond žüriile kõige rohkem hinge. „Igal pool, aga eriti Lüübitsas on näha, kui tähtis on aktiivsete eestvedajate olemasolu,“ lisas ta.

Lüübnitsa külavanem Urmas Sarja jäi tagasihoidlikuks: „Minu jaoks on elu Lüübnitsas tööpingete maandamine. Ma tahan tegutseda. Siin on selleks suurepärased võimalused ja külaelanikud löövad hea meelega kaasa,“ ütles Sarja. Ka avapidustustel olid Lüübnitsat esindama tulnud nii tantsijad kui ka pillimehed.

Eelmise aasta lõpul Võrumaa Aasta Külaks valitud Lüübnitsat on esmakordselt mainitud 1582. aastal. Lüübnitsa on tuntust kogunud hilissuvise sibula- ja kalalaadaga, mis tänavu toimub 24.-25. augustil.

Žürii liikmed andsid välja mitmeid eriauhindu, esmakordselt kuulutas Põlisrahvaste Arengu Keskus Uralic välja Põlisküla auhinna saaja, kelleks sai pärandit hoidev ja lastele temaatilisi tegevusi leiutav Hageri.

Jätka lugemist »

Piltuudis: öökuninganna õitseb suvekuudel mitmeid kordi

Sindis elav Liivia Enn andis teada, et täna öösel vastu laupäeva puhkes tema kodus kasvav öökuninganna taaskordselt õide. Taimel avanes jumalatosin õit ja pooltosinat õienuppu on avanemise ootel.

Öökuninganna Sindi kodus. Foto Kärt Saard

Lill õitseb tänavu juba kolmandat korda. Esimest korda õitses 25. juunil. Harrastusaedniku sõnul on varajasematel aastatel tema öökuninganna õitsenud suvekuudel isegi viis kuni kuus korda. Enn rääkis, et öökuninganna kasvab tema kõrges elutoas juba vähemalt 15 aastat. Praegu on taime kõrgus pärast tagasilõigete tegemist umbes poolteist meetrit, aga pikkust on olnud ka kuni paar meetrit. Taime oksad on oma raskuse all ise murdunud. Taim oli sellises suuruses juba siis, kui ta ühest teisest Sindi kodust ära anti. Omaniku vahetus oligi tingitud sellest, et esimeses kohas ei jätkunud talle piisavalt ruumi. Enn on öökuninganna võrseid koduaianduse huvilistele mitmed korrad jaganud või müünud. 17. juunil tuleb Sindis järjekordne koduhoovimüük ja siis võib jälle Raba tänaval elava perenaise käest öökuninganna istikuid küsida.

Öökuninganna Sindi kodus. Foto: Kärt Saard →

Urmas Saard

Jätka lugemist »

Neljapäeval mängisid Kirsimäe laval koos ansambliga Orivesi All Stars ka Sindis elavad ema ja tütar

Varsti pärast Külauudistes ilmunud uudist, et tänavuse Viljandi folgi Rohelisel laval tegid esimestena kontsertesinemiste otsa lahti Karl Rammi nimelise Sindi Muusikakooli viiuliõpilased ja nende noor õpetaja, tuli vihje veel mõnede sintlaste osalemisest festivalil.

Ema ja tütar Erika Mitt ja Mathilda Mitt Viljandi folgil Kultrahoovis. Foto Urmas Saard

Ema ja tütar Erika Mitt ja Mathilda Mitt Viljandi folgil Kultrahoovis. Foto: Urmas Saard

Aga lõpuks esinesime Kirsimäel nendega koos. See oli väga vägev elamus!

Täna kohtusime üllatajatega Kultrahoovil Šotimaa ansambli Trip esinemise ajal. Ema ja tütar Erika Mitt ja Mathilda Mitt istusid õuekiviparketile laotatud tekil. Nende taga seisid Mittide pereisa Meelis ja poeg John-Silver. Kohe leidsime võimaluse vestluseks. Erika ütles, et varem polnud tal viiuli vastu mitte mingeid tundeid. Aga nüüd festivalile tulles huvitab teda iga ansambel, kus mängitakse viiulit ja üritab siis ka kõikjal kohal olla. „Üldiselt naudin eelkõige naturaalseid pille. Mulle meeldib vaadata teiste maade tegemisi ja kuulata nende muusikat. Mina olen viiulit mänginud kolm aastat ja Mathilda neli aastat.” Kuid Mathilda parandas ema ja arvas, et tegelikult on tal kokkupuudet viiuliga ikka juba viis aastat. „Ta oli siis neljane, kui mul tekkis mõte, et Mathildale võiks sobida viiul.”

Jätka lugemist »

Viljandi folgil olid sintlased esimestena Rohelisel laval

XXVII Viljandi Pärimusmuusika Festivali Rohelisel laval tegid täna esimestena kontsertesinemiste otsa lahti Karl Rammi nimelise Sindi Muusikakooli viiuliõpilased Merili Eenraid ja Berit Eriste ning nende noor õpetaja Regina Mänd.

Merili Eenraid, Regina Mänd, Berit Eriste Viljandi folgi Rohelisel laval. Foto Urmas Saard

Merili Eenraid, Regina Mänd, Berit Eriste Viljandi folgi Rohelisel laval. Foto: Urmas Saard

Esimest õppeaastat Sindi muusikakoolis viiuli tunde andnud Regina on juba paljudel aastatel Viljandi folgil osalenud – nii esineja kui kuulaja rollis. Täna esines Regina enne Rohelisele lavale tulekut Kaevumäel toimunud avakontserdil, ühe looga ka päris üksinda. „Äkki seitsmes või kaheksas aasta, Viljandi folgil olla,” vastas Regina ootamatule küsimusele. „Mitte ükski aasta pole möödunud ilma esinemiseta. Viis suve järjest olen käinud ETNO laagris, mis toimub alati vahetult enne festivali. Festivalil olen seejärel esinenud koos teiste ETNO laagris osalenutega. Varem olen laval olnud ühe lõõtsa duoga. Mäletan üht korda Afganistani tüdrukutega, kui nad samuti olid ETNO-s. Neil oli eraldi esinemine Kirsimäel, kus mina ja veel mõned tegime nendega kaasa. Samuti olen öösel tantsumajas mänginud,” loetles Regina oma folgi esinemiste pikka nimekirja.

Jätka lugemist »

Tõnis Lukas: kui saab veel midagi paremaks minna, siis mingu nii ilm, tuju, kui eesti rahvakultuur

XXVII Viljandi pärimusmuusika festival kuulutati Kaevumäel avatuks.

Noored viiuldajad XXVII Viljandi pärimusmuusika festivali avakontserdil Telia Kaevumäe laval. Foto Urmas Saard

Noored viiuldajad XXVII Viljandi pärimusmuusika festivali avakontserdil Telia Kaevumäe laval. Foto: Urmas Saard

Tänavuse pärimusmuusika festivali teema on „Hea lugu”

Täna avatud Viljandi folki tervitas kultuuriminister Tõnis Lukas tõdemusega kahest sambast, mis võimaldab igal aastal nn viljepealinnas koguneda. Esiteks nimetas minister Jakob Hurda suurt tööd rahvalaulude kogumisel ja teisena väga head muusikahariduse traditsiooni. „30 aastat tagasi algas siinsamas Viljandi kultuurikoolis rahvapilli eriala üliõpilaste koolitamine. Lisaks sellele on kõigis muusikakoolides võimalik omandada pärimusmuusika eriala.” Sõnavõttu lõpetades lausus Lukas: „Teeme nii: kui saab veel midagi paremaks minna, siis mingu nii ilm, tuju, kui eesti rahvakultuur.”

Jätka lugemist »

Piltuudis: Viljandis mindi Uku keskuse juurest rongkäiguga Kaevumäele

XXVII Viljandi pärimusmuusika festivali esimene päev algas pool tundi pärast keskpäeva Uku kaubanduskeskuse eest ja suundus mööda Tallinna tänavat otsejoones Kaevumäele.

XXVII Viljandi pärimusmuusika festivali rongkäik. Foto Urmas Saard

XXVII Viljandi pärimusmuusika festivali rongkäik. Foto: Urmas Saard

Viljandi pärimusmuusika festivali avapaugule eelneb rongkäik

XXVII Viljandi pärimusmuusika festival avatakse homme, 25. juulil kell 13 kontserdiga Telia Kaevumäe laval, mille lavastab Arno Tamm. 25.-28. juulini toimuva festivali põhiprogrammis on rohkem kui 70 kontserti, koos Rohelise lava ja kõrvalprogrammi ülesastumistega on kontserte kavas ligi 130.

Viljandi pärimusmuusika festivali rongkäik Tallinna tänaval. Foto Urmas Saard

Viljandi pärimusmuusika festivali rongkäik Tallinna tänaval. Foto: Urmas Saard

Festivali pealik Ando Kiviberg ütleb homme algava, järjekorras 27. korda toimuva festivali eel: “Viljandi pärimusmuusika festivali kõige tähtsam ülesanne on meie muusikalise emakeele elavana hoidmine ja propageerimine. Olen kindel, et ka tänavune festival täidab seda ülesannet järjekordselt eeskujulikult.”

Festivali avamisele eelnev rongkäik saab alguse neljapäeval, 25. juulil kell 12:30 Uku keskuse juurest, liituma on oodatud kõik pärimusmuusika sõbrad. Arno Tamme lavastatud kontserdil mängivad Viljandi Noorte Sümfooniaorkester, Eesti ETNO laagri juhendajad, Cätlin Mägi, Herbert Konnula, Regina Mänd, Juhan Uppin, Maarja Soomre, Trio Viuväuvau.

Neljapäeval astuvad festivalil teiste seas üles näiteks Lepaseree Ahvena kiuste, Ungari jutuvestja ja muusik András Berecz, Ghana kologo-kuningas King Ayisoba, Suurbritannia innovaatilisemaks folklauljaks tituleeritud Sam Lee, Orivesi All Stars Soomest, jutuvestja Tuup Inglismaalt, ning lätikeelset nime kandev Eesti kooslus Nikns Suns – kui nimetada vaid mõningaid.

Jätka lugemist »

Wabaduse teekond jõuab Pulli jaama

14. ja 15. augustil peatub Vabadussõja 100 programmi raames ringreisi tegev soomusrong-rändnäitus Pärnumaal Tori vallas asuvas Pulli jaamas.

Soomusrong nr 7 „Wabadus“ Võnnus. Foto Urmas Saard

Soomusrong nr 7 „Wabadus“ Võnnus. Foto: Urmas Saard

Esinevad Indrek Kalda ja Paul Kristjan Kalda

Pulli jaama saabumise päeval on soomusrong nr 7 „Wabadus“ uudistajatele avatud kell 15.00 – 21.00. Pidulik avamine toimub 17.00. Esineb Tartu ülikooli puhkpilliorkester Popsid. Sõjaajalooklubi Front Line Eesti korraldab näidislahingu. Kell 20.00 esineb militaarne rockansambel Mustad Kolonelid.

Järgmisel päeval, neljapäeval, on soomusrong avatud 11.00 – 18.00. Kell 16.00 laulab ansambel Šal-Lal-Laa ja kell 17.00 jätkub kontsert „Kaugel, kaugel, kus on minu kodu…” Esinevad Indrek Kalda ja Paul Kristjan Kalda. Mõlemal päeval on avatud kohvik ja kogu sündmustik tuuakse vallarahvani tasuta.

Edasi liigub rong Pärnusse. Eilsest kuni 1. augustini peatub soomusrong Viljandi raudteejaamas, kus koostöös sõjamuuseumiga toimub 27. juulil kell 15 kontsert. Põldsepp ja Pojad laulavad soomusrongil vabadussõjaaegseid laule.

Jätka lugemist »

Eesti lippudega Venemaal

Juuni kolmel viimasel päeval toimus Venemaa suuruselt neljandas linnas Jekaterinburgis rahvusvahelise Y’s Men ühenduse Euroopa piirkonna konverents, milles osalesid Eestit esindades kolm Pärnu Y klubi liiget.

Venemaa reisi Y klubide viimane kohtumine Peterburis vahetult enne kodumaale sõitmist. Foto Urmas  Saard

Venemaa reisi Y klubide viimane kohtumine Peterburis vahetult enne kodumaale sõitmist. Foto: Urmas Saard

Kuigi Euroopa konverents leidis aset 28., 29. ja 30 juunil Jekaterinburgi kesklinnas asuvas hotellis Novatel, viibis eestlaste seltskond Venemaal tervelt tosin päeva, et tutvuda selle maa avarustega veidi laiemalt ja kohtuda ka Y’s Men liikumise klubiliste tegevustega Ufas ning Peterburis. Etteruttavalt olgu öeldud, et paralleelselt huviga Venemaa Y klubide vastu oli kohtumiste eesmärgiks ka valmistumine järgmisel aastal Pärnus toimuvaks Venemaa nädalaks. Meie kolmiku moodustasid Soome-Balti piirkonna direktor Piia Karro Selg, Eesti piirkonna kuberner Mikko Selg ja lihtliige Urmas Saard.

Jätka lugemist »

Avatud talude kahel päeval tehti üle 195 000 külastuse

Möödunud nädalavahetusel oli rohkem kui 300 talu üle terve Eestimaa külalistele avatud. Kaunist rannailmast ja arvukatest samaaegsetest üritustest hoolimata tehti avatud taludesse üle 195 000 külastuse.

Foto Urmas Saard

Foto: Urmas Saard

„Meie soovitus oli, et inimesed varuksid taludes viibimiseks rohkem aega ning saaksid kohapeal olemist nautida. Seetõttu ei eeldanud, et ületame märkimisväärselt eelmise aasta rekordit ehk 163 000 külastust. Seega on 195 000 tore üllatus,“ sõnas maaeluministeeriumi avalike suhete osakonna nõunik Kertu Kärk. „Nii külastajad kui ka osalenud talud on välja toonud, et kahepäevane üritus täitis eesmärki ning laupäeval oma uste avamine võimaldas talu pererahval veidi rohkem külalistele keskenduda ja nendega isiklikult suhelda,“ lisas ta.

„Taas võib öelda, et suve üks maapiirkonna suursündmuseid läks korda. Nii nagu Kärma talu peremees Andero kirjutas: „Ma ei tea, mis diilid on teil ilmataadiga, aga ilusat ilma ja toredaid inimesi jagus kogu päevaks.“

„Ka mulle tundub nii ning seda võib laiendada kogu nädalavahetusele! Suur tänukummardus kõigi talude ja ettevõtete ees, kes ennast külastajatele avasid,“ sõnas Reve Lambur Põllumajandusuuringute Keskusest.

Jätka lugemist »

Suur pildigalerii Järvakandi klaasimuuseumist ja Järvakandi vaadetest

20. juulil külastasid Sindi Naisliidu teadmishimulised naised paarikümne aasta vanust Järvakandi klaasimuuseumit, mis asub 1879. aastal asutatud klaasikoja juurde ehitatud tööliste majas. Ukse avas muuseumi varahoidja Külli Muromägi ja juhatas huvilised esmalt nõgisesse tuppa, kus kõigepealt äratas tähelepanu päris elusuurune klaasiahju makett.

Järvakandi klaasimuuseumis. Foto Urmas Saard

Järvakandi klaasimuuseumis. Foto: Urmas Saard

Fantaasiaküllus, tundlik vormikõne, elegants ja täiuslikkuseni viimistletud proportsioonid iseloomustavad Pilvi Ojamaa klaasidisaini

Muromägi seisatas tema enda pikkusega võrreldava klaaspudeli kõrval ja küsis, kas keegi teab selle otstarvet? Selgus, et sellistest pudelitest on ka Järvakandis aknaklaasi toodetud. Aga muuseum ei jutusta üksnes Järvakandi klaasi valmistamise ajaloost. Seinale riputatud kaardilt saab täieliku ülevaate Eesti klaasikodade kunagisest paiknemisest läbi ajaloo. Hüti oli Eestis esimesena tegutsemist alustanud klaasikoda (1628-1664). Läbi aegade on Eestis tegutsenud üle poolesaja klaasitööstuse. Tehislikult saadakse klaasi kvartsliiva, lubja ja sooda sulatamisel ning vajalike lisandite manustamise teel. „Kas on olemas ka looduslikku klaasi,” küsis giid. „Jah. looduslik kvartsklaas võib tekkida välgulöögist, vulkaanilise tegevuse tagajärjel, samuti meteoriidi langemise tulemusena.

Jätka lugemist »

Eesti Külade XIII Maapäev

26.-28 juulil toimub Eesti Külade XIII Maapäev, mis keskendub kogukondade ja omavalitsuste vahelistele koostöösuhetele. Avaõhtul peab kõne president Kersti Kaljulaid ja Aasta Küla 2019 kuulutab välja riigikogu esimees Henn Põlluaas. Räpina kirikus leiab aset Kodukandi kingituskontsert kõikidele Eestimaa küladele.

Maapäev 2017. aastal Vana-Võidus. Foto Kodukandi kodulehelt

Maapäev 2017. aastal Vana-Võidus. Foto: Kodukandi kodulehelt

Räpinas aset leidva kultuuriprogrammi pani kokku Põlvamaa Kodukant

Ilusa ilma korral on kõik huvilised oodatud tervitama kell 17.30 algavat Maapäeva rongkäiku, mis viib Räpina aianduskooli juurest tuletõrjeväljakule. Seal toimubki avatseremoonia ning Aasta küla väljakuulutamine. Kell 20 astuvad Räpina kirikus üles Tõnis Mägi ja Põlva muusikakooli keelpilliorkester Riivo Jõgi juhatusel. „See on Kodukandi kingitus kõigile küladele ja ühtlasi lõpuakord ligi kolm aastat kestnud EV100 sündmustele ja projektidele,“ ütles Eesti Külaliikumise Kodukant juhatuse liige Krista Habakukk. Ta lisas, et kontserdil on oodata ka toredat üllatust. Korraldajad on tänulikud annetuste eest, mida saab teha kohapeal noorte muusikute ja kiriku toetuseks.

Jätka lugemist »

Seto kostipäiv – seto leelost perepetšide ja üülokaalini

Kuu aja pärast toimub taas Seto kostipäiv, 17.-18. augustil. Ühtekokku osaleb seekord neliteist kodukohvikut, nende seas nii kogenud tegijaid kui uusi tulijaid. Seto Külävüül Mikitamäest Luhamaani, igaüks omamoodi eriline.

Helmekaala kohvik. Foto Martin Ivask

Helmekaala kohvik. Foto: Martin Ivask

Soovin kostipäeval jagada killukese oskustest, mille olen oma esivanematelt saanud

Külastamist väärivad need kõik, sest menüüd on ahvatlevad ja tegevust leidub igale maitsele. Seto leelot kuuleb päev läbi Helmekaala’ kohvikus Tääglovas, udmurdi peretše saab maista Mikitamäel, maa sees küpsetatud lamba leiab Luhamaalt. Isegi öölokaal tegutseb Obinitsas. Enamikes kohvikutes tegutseb talupood: saab juurikaid, hoidiseid ja muud kraami soetada. Mitmel pool on tegevused lastele, nii on vanematel rahulikum kohvitada.

Seto Käsitüü Kogo eestvedaja ja taluperenaine Ingrit Kala osaleb Kriisa taluga teist korda. Tema sõnul innustab kostipäiv tegutsema: „Olen seto traditsioonide austaja ja järgija. Soovin kostipäeval jagada killukese oskustest, mille olen oma esivanematelt saanud.“ On teisigi põhjuseid: „Muidugi on oluline oma aias ja põllul kasvav tooraine ning sellest valmiv toit. Olen tõsine “potipõllumees”. Mul on hea meel, kui saan enda kasvatatud aiasaadusi teistega jagada.“

Jätka lugemist »

Kiik annab Tapiku külaelule uut hoogu

Põltsamaa vallas Tapiku külakeskuses valmis uus kiik, mis juba esimese kuuga võitnud populaarsuse erinevas vanuses inimeste hulgas ja toonud kohalikku ellu mõnusat elevust. Kiik meisterdati ja pandi paika Tapiku Külade Seltsi algatusel.

Tapiku kiik. Foto Külauudised

Tapiku kiik. Foto: Külauudised

Lõõgastumine ja koosolemine kiigel on Tapiku kandis läbi aegade populaarne olnud. Tegus pensionär Evald Martjan mäletab Tõivere küla kiike, mis sai ehitatud ja paigaldatud 1968 aastal. Esimesele kiikumisele tuli palju rahvast ümberkaudsetest küladest. Kui mitmed toonased noored mehed kaheksakümendatel sõjaväest tulid, ehitas Martjan koos nendega kiige Tapiku küla keskele. „Tehnikat siis polnud. Kõik postid tuli jõuga püsti ajada,” rääkis kiigemeister.

Kohalikud mehed meisterdasid Tapikule kiige ka 2005. aastal. „Tänaseks olid selle kiige tugipostid juba mädanemisohus,” ütles Tapiku Külade Seltsi juhatuse liige Hiie Nugis. Täpselt selle kiige kohapeale ehitati ka uus kiik. „Kõik tööd tegid kogukonna liikmed vabatahtlikult. Kiigelaudade ostmiseks saime kasutada ka külaseltsi raha. Ehitamisel mõeldi ohutusele – sellele, et kiigelt maha ei kukutaks. Tööle tulid appi kunagised tapikulased, kes praegu elavad mujal.”

Jätka lugemist »

Kaismal tähistati kolhoosi 70. aastapäeva: põllud on haritud, hooned kasutuses ja inimesed saavad tööd

Põhja-Pärnumaa valla Kergu külas asuva Kaisma rahvamaja õu oli laupäeval rahvast täis. Arvatavalt kuni pool tuhat inimest, valdavalt nüüdsed ja kunagised kaismalased, kes kogunesid Kaisma kolhoosi 70. aastapäeva peole.

Tarmo Lehiste, OÜ Kaisma nõukogu esimees ja tema poeg Sander Kaisma kolhoosi 70. aastapäeva tähistamisel. Foto Urmas Saard

Tarmo Lehiste, OÜ Kaisma nõukogu esimees ja tema poeg Sander Kaisma kolhoosi 70. aastapäeva tähistamisel. Foto: Urmas Saard

1958. aastal sai esimees Arkadi Teeäär preemiaks 127 muna ja brigadir Elladi Osi 115 muna

Kolhooside moodustamine algas 1949. aastal. „Aeg oli raske ja valuline, millest tänapäeval kõneldakse palju. Samas kolhooside hilisemast käekäigust nii palju juttu ei tehta, see oleks nagu kuidagi piinlik teema rääkimiseks või meenutamiseks,” arutles Tarmo Lehiste, OÜ Kaisma nõukogu esimees. „Hakkasin selle peale põhjalikult mõtlema seoses isa lahkumisega eelmisel aastal.” Lehiste selgitas, et mitmete põlvkondade elu mööduski enamuses või täielikult just kolhoosiajas. See oli nende elu, mis pakkus maal elavale inimesele mõndagi: oli võimalik tööd teha, spordi ja kultuuriga tegeleda, võis ka korralikult pidu pidada. Kool, arstiabi ja muud teenused asusid kodu lähedal ning maale jätkus inimesi. „Ühesõnaga – aeg nagu iga teine, rõõmude ja muredega, hea ja halvaga,” ütles Lehiste, aastapäeva mõtte algatajaid, kes koostöös rahvamajaga aastapäeva tähistamise ellu kutsus.

Jätka lugemist »

Folginädalavahetuseks oodatakse Viljandisse kümneid tuhandeid muusikasõpru

Neljapäeval, 25. juulil algava Viljandi pärimusmuusika festivali korraldajad prognoosivad, et sündmus võib Viljandisse tuua taas ligi 25 000 külastajat. Huvi festivali vastu on märgata ka välismaiste külastajate seas. Alates tänasest saab eelmüügist ostetud festivalipassid vahetada käepaelte vastu Viljandis, Tartus ja Tallinnas.

Silver Tõnisson, Zetod. Foto MTÜ Eesti Pärimusmuusika Keskus

Silver Tõnisson, Zetod. Foto: MTÜ Eesti Pärimusmuusika Keskus

Kõige eksootilisemad kohad aga, kust on festivalipass soetatud, on Singapur, Uus-Meremaa, Araabia Ühendemiraadid, Indoneesia, Iisrael ja Kaplinn

Juba 27. korda toimuva ning seekord „Hea lugu!“ teemat kandva folgipeo piletimüük on läinud sarnaselt varasemate aastatega. Neli päeva enne festivali algust on saada kontserdipileteid kõikide artistide kontsertidele, päevapasse ja seeniorpasse. Festivalipassid ja noortepassid on aga juba välja müüdud.

„Kindel võib olla aga ka selles, et iga festivalipäev toob rohkelt väärt artiste, nii et elamuseta ei tohiks jääda ükski muusikasõber – ka see, kes spontaanselt ja ilma põhjalikku eeltööd tegemata Viljandisse satub,“ ütleb festivali pealik Ando Kiviberg.

Jätka lugemist »

Avatud talude päeval Atla mõisas

Täna toimub viies üleriigiline avatud talude päev. Külalisi võtavad vastu paljud põllumajandustootjad ja talupidamised. Tänavu olid üle poolte taludest avatud juba laupäeval. Ka Atla mõisahärra Raivi Juks ja mõisaproua Kristel Luige ootasid juba eile külalisi avatud talude päevale.

Atla mõisaga tutvumas. Foto Urmas Saard

Atla mõisaga tutvumas. Foto: Urmas Saard

Ta on leidnud siitsamast mõisamaalt koguni iidse kivikirve

Sindi Naisliidu rahvas saabus aegsasti enne kokkulepitud aega Atla mõisa, mis asub Raplamaal Juuru vallas. Tulba külge kinnitatud erinevatesse suundadesse juhatavad viidad suunasid kaheksasse paika. Vaatamist ja kuulamist jätkunuks terveks päevaks ning kauemakski. Üks parklale lähematest hoonetest on vana viljaait, mis nüüdseks sisustatud mõisakeraamika poeks ja kohvikuks. Oodates mõisniku tulekut sai kasutada mõisaproua vabu minuteid, mis tal keraamika müügileti taga ostjatega suhtlemisest üle jäid. Kahele mehele, bussijuhile ja mulle, pühendatud aeg kujunes põnevaks ekskursiks mitmetuhande aasta tagusest ajast tänaseni. Kunagi loksunud muistne Läänemeri lausa mõisamaade servas. Kauge ajaga on Kristelil kokkupuude väga isiklik ja vahetu. Ta on leidnud siitsamast mõisamaalt koguni iidse kivikirve.

Jätka lugemist »

Wasa Resort hotelliga tutvumine algas köögist

Neli nädalat ja mõned päevad rohkemgi külastajatele avatud olnud Wasa Resort uue spaahotelli peahoone esiuksest sisenedes väärib esimese asjana märkamist fuajee vastasseina kaunistav Islandi sammal, aga samavõrd kogu hoonestuse arhitektuurne lahendus ja muidugi inimesed, kes viimati valminud Pärnu majutusasutuses töötavad.

Mitmekülgselt uudsete arhitektuuriliste lahenduste ja uuendusliku teenindusega Wasa Resort spaahotell Pärnus. Foto Urmas Saard

Mitmekülgselt uudsete arhitektuuriliste lahenduste ja uuendusliku teenindusega Wasa Resort spaahotell Pärnus. Foto: Urmas Saard

Sten Märtin,  Wasa Resort Hotel, Apartments & SPA  peakokk. Foto Urmas Saard

Sten Märtin, Wasa Resort Hotel, Apartments & SPA peakokk. Foto Urmas Saard

toidulaual asuvad aukohal moodsate nüansidega ja puhtad põhjamaised maitsed

Uksele tuli vastu hotelli turundusjuht Kadi Elmeste, valmis järjekordsele uudistajale tutvumistuuri tegema. Tema ilmest võis lugeda teatavat üllatust, kui soovisin alustada peakokast. Vaatamata kiiretele toimingutele leidis Sten Märtin hetkeks aega pliidi äärest kõrvale astuda ja tugeva mehe käepigistusega tervitada. Heasüdamlik naeratus ei lubanud kahelda tema toitude headuses. Minu arvamist kinnitasid Elmeste sõnad: „Sten on noor ja tubli peakokk, kelle kutsusime välismaalt koju tagasi. Tema eelistuseks on kohalik tooraine. Näiteks on talle olulised Mätiku talu piimatooted.”

Sten alustas seitsmeteistkümneselt a’la carte kokana. Tänase Pärnu uusima restorani peakoka enda sõnul polnud talle küsimuseks tollel ajal igal nädalal bussiga Tartus koolis käies Haapsallu tööle sõita, sest hindas saadud kokkamise kogumusi sedavõrd kõrgeks.

Jätka lugemist »