Kylauudis.ee

on kodanikualgatuse korras sündinud infoportaal, mis vahendab kodukandi uudiseid ja elulist infot inimeselt inimesele. Loe lähemalt!

ENFRDEESFILVVRO

Kaastööd ja kirjad
palume saata e-posti aadressil info@kylauudis.ee

Nädala mõte

"Pilk üle õla ja sammuga edasi."

Vaata nädala mõtete arhiivi!

Viimased uudised

Arhiiv

Sõbrad, toetajad

juuli 2018
E T K N R L P
« juuni    
 1
2345678
9101112131415
16171819202122
23242526272829
3031  

Põltsamaa Ettevõtjate Liit jätkab tradititsioonide ja ühtekuuluvustundega

Põltsamaa Ettevõtjate Liidu liikmed kogunesid pidama aastakoosolekut Saunasaarele Põltsamaa jahiseltsi majja. 

Jahimaja Põltsamaal Saunasaarel Foto Jaan Lukas

Jahimaja Põltsamaal Saunasaarel. Foto: Jaan Lukas

Koosoleku sissejuhatuseks mälestati leinaseisakuga tänavu kevadel igavikuteele läinud osaühingu Viraito loojat ja eestvedajat Toivo Kensi, kes ka Põltsamaa Ettevõtjate Liidu tegemistest väärikalt osales. Kõigest mõni nädal enne tema lahkumist võõrustasime E- Piimas koos temaga Eesti Vabariigi presidenti.

Andres Vääna sõnul olid traditsioone hindaval Põltsamaa Ettevõtjate Liidul eelmisel hooajalgi põhitegevuseks silmaringi avardamine erinevatel koolitusreisidel ja kohtumistel oma ala tuntud ja tunnustatud spetsialistidega. „Nii kohtusime pärast haldusreformi loodud Põltsamaa valla vallavanema Margus Möldriga, käisime külas peaministril. Arutelu toimus Rail Balticu teemal.

Kui päevakorda kerkis küsimus, kelle eestvedamisel Põltsamaa Ettevõtjate Liit jätkata võiks, usaldati vastutus ja kohustus üksmeelselt senistele juhatuse liikmetele Andres Väänale, Andres Kertile ja Hillar Kulule.

„Põltsamaa Ettevõtjate Liidu kokkusaamistel saab huvitavat, uut ja vajaliku infot, mille üle on omavahel hea mõtteid vahetada, „ ütles osaühingu Põltsamaa Greid tegevjuht Janek Roosman.

„Paljud ettevõtjate ühendused on oma tegevuse lõpetanud. Põltsamaa Ettevõtjate Liit aga jätkab. Arvan et meid hoiab koos tegus ja pealehakkaja juhatus eesotsas Andres Väänaga, kes oskab traditsioone hoida ja samuti millegi uuega üllatada, „ ütles Põltsamaa Uus Apteek OÜ juhataja Ülle Rebane.

Jaan Lukas

Tori autoorienteerumisele on juba tosin ekipaaži registreerunud

Rajale tuleb kuni 60 põnevat punkti, mille läbimiseks antakse aega viis tundi. Punktide leidmisel on abiks kaart, vihjed ja fotod. Igast punktist tuleb leida vastus kontrolllehel esitatud küsimusele.

Üks Tori valla autoorienteerumise kontrollpunktidest asub Sindi ujulas Foto Urmas Saard

Üks Tori valla autoorienteerumise kontrollpunktidest asub Sindi ujulas. Foto: Urmas Saard

Laupäevale, 14. juulile kavandatud esimene autoorienteerumine “Tunne oma koduvalda” tuleb senise traditsioonilise Tori kodukandipäevana tänavu maa- ja linnarahva juurde uuel viisil. Tori valla kultuurinõunik Mart Tõnismäe rääkis, et algatuse mõte läks idanema kultuurikomisjoni kogunemisel, kus Are huvikeskusel oli ideele sisu andmise juures oluline osa. Päeva läbiviimisele on kaasatud Joonas Väärtnõu juhatatav Seiklusministeerium. Seitse aastat tagasi loodud ettevõte panebki suurt rõhku autoorienteerumise arendamisele. Väärtnõu sõnul on selle aja sees korraldatud Eestis paarsada autoorienteerumist.

Autoorienteerumisel osalemiseks tuleb täita Seiklusministeeriumi kodulehel leitav registreerimise ankeet, millele märgitakse nõutavalt tiimi nimi ja liikmed, aga ka kontakttelefon ja elektronposti aadress. Soovitavalt saab lisada liiklusvahendi nimetuse ja huvitavalt kõlava loosungi. Näiteks ütleb meeskond Ploomike: „Avastame Tori valda”. Camp Volvo ütleb aga, et autorumm ei ole kumm. Kuid ZAZ 965 nelik sõnastab oma slogani naljatledes nii: „Muhk on tagurpidi lohk”.

Jätka lugemist »

Maanteemuuseum paneb perepäeval külastajad proovile

Maanteemuuseum korraldab traditsiooniliselt igal suvel liiklusteemalist perepäeva, kus koos tuletatakse meelde käitumisreegleid liikluses. Kõige parem on seda teha just perega koos, sest nii õppides ja end täiendades jäävad reeglid paremini meelde.

Laupäeval saab Eesti Maanteemuuseumis katsetada näiteks vigursõitu jalgrattaga Foto Urmas Saard

Laupäeval saab Eesti Maanteemuuseumis katsetada näiteks vigursõitu jalgrattaga. Foto: Urmas Saard

Sel laupäeval, 7. juulil toimub Eesti Maanteemuuseumis liiklusteemaline perepäev, kus pered saavad end proovile panna orienteerumismängus.

„Liikluskasvatus on olnud juba aastaid muuseumi südameasi ja on seda jätkuvalt,“ selgitas maanteemuuseumi külastusvaldkonna juht Triinu Õispuu. „Üldised käitumismustrid ja -viisid võtavad pere pisemad märkamatult omaks varakult, eeskuju paneb käituma. Seega on otsene teadmiste edasiandmine kõige parem viis ennetada õnnetusi ja ohtudesse sattumist.“

Orienteerumismängu ülesanded pole kontimurdvad ning oluline pole mängu läbimise kiirus, vaid see, et saab kinnistada ja uuendada oma liiklusohutusalaseid teadmisi. Katsetada saab näiteks vigursõitu jalgrattaga, tagurpidisest autost ohutut väljumist, turvavöö olulisust ja palju muud. Kõik pered, kes läbivad punktid edukalt, osalevad uhke tõukeratta loosimises.

Päevale paneb punkti teaduskeskus AHHAA hoogne liiklusteater sellest, kuidas on seotud teadus ja liiklusohutus. Etendusel näeb AHHAAle omases ootamatus ja humoorikas võtmes, kuidas töötab turvapadi, mis mõte on kiivril ja miks peab kinnitama turvavöö.

Perepäev kestab kella 12-15ni, sissepääs muuseumipiletiga.

Sangaste tegi kuulsaks rukkikrahv

Sangaste rukki tippaeg kestis läinud sajandi viiekümnendatel. Veel 1970. aastate keskel kasvatati üle 40% Eesti rukkipinnal Sangaste sorti. Alates 1938. aastast, mil peale krahv Bergi surma moodustati Jõgeva Sordikasvanduse Sangaste aretuspunkt, on Eesti riik toetanud Sangaste rukki säilitusaretust.

TÜ Pärnu kolledži Väärikate ülikooli rahvas Sangaste lossi raamatukogus Foto Urmas Saard

TÜ Pärnu kolledži Väärikate ülikooli rahvas Sangaste lossi raamatukogus. Foto: Urmas Saard

TÜ Pärnu kolledži Väärikate ülikooli selle suvine bussiretk viis neil päevil ligemale poolsada teadmistehimulist reisiseltsilist Eestimaa lõunapiiri lähedale, kus peatuti mitmetes vana Liivimaa ja Setomaa huviväärsetes kohtades. Ka nüüd tegi koostöös väärikatega kahepäevase sõidu kaasa paar seltsilist Külauudistest, et kodumaal pakutavaid elamusi ajakirjanduslikult vahendada nii kirjasõna kui piltidena. Lühiülevaade esimesest jalasirutamise peatusest Tõrva linnas on juba avaldatud ja lugejate heakskiitev tagasisidegi saadud.

Reisisaatja Jaak Suurväli rääkis, et hea ekskursiooni ettevalmistamisel tuleb tööd teha mitmeid kuid. Teekonna kavandamisel peab eelnevalt palju uurima. Tema sõnul on üks vastutusrikkamaid ülesandeid sobivate söögikohtade leidmine, aga veel tõsisem töö tuleb ära teha huviväärsuste valimisel. Välja minnes tahetakse võimalikult palju haarata. Kuid siis selgub, et aeg seab oma piirid ja mõnestki algsest soovist peab loobuma. Seepärast sõideti peatumata mööda Helme ordulinnuse varemetest ja Barclay de Tolly mausoleumist. Aga Jaak jutustas nende ajaloostki, et bussi mugavuses keegi tukkuma ei jääks.

Jätka lugemist »

Jõgevamaalased Leedus karskel jaaniõhtul

Abivallavanem Viktor Svjatõšev Jonavas võid valmistamas  Foto : erakogu

Abivallavanem Viktor Svjatõšev Jonavas võid valmistamas
Foto : erakogu

Leedu vabariigis asuvat Jonava linna võib eestipäraselt kutsuda ka jaanilinnaks. Jaanipäeva paiku viibis selles paigas sõpruspiirkonna Jõgeva valla delegatsioon .

“Jonavat võib pidada Leedu jaanilinnaks. Jaaniõhtul on põhirõhk kontsertidel ja õhtusel tule- vee ja valgusmängul, mille saatel toimub kogu rahvuslik etendus. Jaanipidu nautis ligi 20 000 inimest , ennekõike noored. Lõkkematerjal oli väga korralikult laotud ja mitte kõrge. Pidu oli täielikult alkoholivaba, puudus ka õlu, ” ütles Jõgeva abivallavanem Viktor Svjatõšev
Suhted Jonavaga loodi tema tööaastatel Jõgeva linnapeana. . „Rahvapidu oli tulnud nautima ca 20 000, põhiliselt noored. Sündmus oli täielikult alkoholivaba, puudus isegi õlu
Töötoas pakuti juba sajandeid tagasi Leedus tarvitamisel olnud sööke ja jooke: sealhulgas mustva leiba, koorega kartuleid, kodujuustu, seeni, kalja . Põnev oli end panna proovile teraviljade tundmises ja või valmistamises. Sain hakkama, kuid töö oli piisavalt väsitav, ” lisas Svjatõšev. Tema sõnul kuulutakse leedu jaaniõhtul välja ka „Leedu Vabariigi president „, kes valitakse meeste ja naist hulgast, kelle nimed sarnanevad Eesti Jaanide ja Jaanikatega

Nerise jõe ääres paiknev Jonava linn on a samanimelise rajooni halduskeskus. Jonova omavalitsuses on kokku 44 000 elanikku. Jonava olulisem tööstusettevõtte on keemiafirma Achema, millel esindus ka Jõgeval. Jonava rahvatantsijad on esinenud ka Jõgeval toimunud Eesti Naiste Tantsupidudel.
Jaan Lukas

Peipsimaa tunnuslauseks võib inspiratsiooni anda rääbis

Hannes Soosaar koos laudkonna kaaslastega Peipsimaa tuleviku üle mõtlemas Foto Jaan Lukas

Hannes Soosaar koos laudkonna kaaslastega Peipsimaa tuleviku üle mõtlemas
Foto Jaan Lukas

Mustvee kultuurikeskuses toimunud Peipsimaa arengustrateegia seminaril oli kõneaineks ka Peipsimaale tunnuslause leidmine. Ühes laudkonnas tekkis idee seostada tunnuslause rääbisega

Moderaator , õppejõud ja konsultant Mihkel Laan kutsus mõtlema ka sellele, milline võiks olla Peipsimaa hüüdlause, mis Peipsimaad tabavalt iseloomustaks. .
Laudkond , kus osales ka Mustvee vallavolikogu eelarve-ja arengu komisjoni esimees erinevate kultuurisündmuste korraldaja Hannes Soosaar pakkus tunnuslauseks : „Peipsimaa maitsev kui rääbis. „Rääbis võiks olla mitmesuguses tegevuses , miks mitte ka päevitamas.” Lisas ta.
Mihkel Laane arvates tasub tunnuslause valikul lähtuda sellest, et Peipsi on Euroopas suuruselt neljas järv, kogu oma potentsiaaliga.. Peipsimaale on iseloomulik vanausuliste ja setode kultuuri teema. . Viimasel ajal on järjest rohkem pööratud tähelepanu Peipsimaa toidule, „ ütles ta.

Mihkel Laane sõnul tasuks Peipsimaana käsitleda mitte ainult rannaala, vaid ka ümberkaudseid alasid, nii, et näiteks Tallinnast tulijal tekkiks ettekujutus kuidas Peipsimaale jõutakse.

„Riigile võiks anda sõnumi, et Peipsiveere Programm võiks kindlasti jätkuda , saada uued piirid , mis ühtiksid uute valla piiridega. Tarvis oleks ka mitmekülgsemat rahastamist, „ arvas Hannes Soosaar. Tema arvates võiks olla tihedam ja mitmekülgsem ka koostöö Peipsiäärsete Eestima ja Venemaa piirkondade vahel , olgu valdkonnaks siis kultuur, majandus või midagi muud.
Jaan Lukas

Tõrvas peatudes silm puhkab ja kadedus poeb põue

Tõrva peaväljak ja selle lähiümbrus on saanud Eesti Vabariigi juubeliaastal muljetavaldava väljanägemise, mis teeb silmad ette mõnelegi suuremale linnale.

Tõrva uuendatud keskväljak Foto Urmas Saard

Tõrva uuendatud keskväljak. Foto: Urmas Saard

Viimati üheksa kuud tagasi Tõrvast läbisõidul ja linnakese keskväljakul peatudes puudus kujutlusvõime sellest, millist muljet hakkab südalinn juba lähiajal avaldama. Pisut vähem kui kolme tuhande elanikuga Tõrva linna keskväljaku uuendamisega tehti algust 2014. aastal, kui ühiselt Eesti Arhitektide Liiduga viidi läbi peaväljaku arhitektuurivõistlus. Väljakule uue ilme parima lahenduse pakkusid välja Mari Rass, Ott Alver, Alvin Järving ja Ilmar Klammer, kes esindasid aktsiaseltsi Novarc Group ja osaühingut Arhitekt Must. Konkurss toimus EV 100 arhitektuuriprogrammi „Avalik ruum” raames, et riigi juubeliks taasaktiviseerida Eesti suuremates keskustes olulised piirkonnad.

Projekti “Tõrva keskväljaku rekonstrueerimine” rahastati Piirkondade konkurentsivõime tugevdamise investeeringute toetusest Euroopa Regionaalarengu Fondi vahenditest. Tõrva valla kodulehe andmetel oli projekti kogumaksumuseks 2,358 mln eurot, millest toetuse suuruseks arvestati maksimaalselt 1,2 mln eurot. Ülejäänu tuli katta kohaliku omavalitsuse laenu- ja omavahenditest.

Jätka lugemist »

Tuustari rahvamuusikud saabuvad Võru Pärimustantsufestivalile

Rahvamuusikud Eha Niglas ja Artur Aunap ansamblist Tuustar Foto: Jõgevamaa Kodukandiühendus

Rahvamuusikud Eha Niglas ja Artur Aunap ansamblist Tuustar
Foto: Jõgevamaa Kodukandiühendus

5-8 juulini kestval Võru Pärimustantsufestivalil musitseerib Jõgevamaalt nii paikonnas kui ka kaugemal populaarne pärimusmuusikaansambel Tuustar.
Tuustari liikmetest esinevad Võrus juhendaja Eha Niglas ja noored rahvamuusikud Artur Aunap, , Stina Heinola, Marta-Helene Hansing ja Roomet Allingu. “Lööme pillilood lahti Võru kesklinna pargis ja ka Tamula järve ääres. Oleme selgeks õppinud ka mõned võrokeelsed laulud, näiteks „Võru polka“. Eha Niglast ootab ees hingekosutav kohtumine Võru muusikapedagoogi ja rahvatantsijate saatja Erja Aropiga , kes tema kooliõeks Elleri nimelisest muusikakoolist.” rääkis Artur Aunap. ” Oleme püüdnud selgeks õppida laule ja ka pärimusi ja legende , mis seotud kohtadega, kus esineme. „ rääkis Artur.
Ansambli Tuustar muusikud on pälvinud Jõgevamaal väärika tunnustuse. Muusikaõpetaja Eha Niglast autasustati mõned aastad tagasi Jõgevamaa Kuldiristiga, Artur Aunap pälvis möödunud aastal aukirja Jõgeva maavanemalt Viktor Svjatõševilt rahvamuusika edendamise ja selle propageerimise eest noorte hulgas.
Jaan Lukas

Jaan Pehk on Nõmme suvise kontserdisarja järgmine esineja

Neljapäeval, 5. juulil kell 19 annab Nõmmel Ravila pargis kontserdi Jaan Pehk. Tegemist on kolmest kontserdist koosneva suvise sarja „Pargikontserdid Ravila pargis“ teise kontserdiga, mille raames esinevad Nõmmel tuntud muusikud.

Jaan Pehk Sindis Foto Urmas Saard

Jaan Pehk Sindis. Foto: Urmas Saard

Nõmme linnaosa vanema Grete Šillise sõnul rikastavad kaunid kontserdid kindlasti Nõmme suvist kultuurielu. „Ravila park on suvisteks kontsertideks ideaalne koht. Seda näitas ka sarja esimene kontsert kuu aega tagasi, kui Riho Sibula ja Vladislav Koržetsi muusikat ja muhedaid tekste tuli nautima üle neljasaja inimese,“ rääkis linnaosavanem.

Kontserdisarja „Pargikontserdid Ravila pargis“ raames esinesid juunis Ravila pargis Riho Sibul ja Vladislav Koržets. Juulis esitab seal oma laule ja luuletusi Jaan Pehk. Sarja lõpetavad 9. augustil Laura Põldvere ja kitarrist Kusti Lemba. Kontserdid on kuulajatele tasuta. Ravila park asub aadressil Ravila 13. Kontserdile tule jala, ratta või ühistranspordiga. Kohale saab bussidega nr 14, 18 ja 33 (Nurme peatus) või rongiga (Nõmme peatus).

Lõuna ja Ravila tänava nurgal asuv Ravila park on 2007. aastast riikliku kaitse all.

Mari Koitver

Kalakohvikud ja tasuta kontserdid vallutavad Hiiumaa

Juba sel reedel, 6. juulil toimub Hiiumaal Rannapaargus suur Kalurite Päev – sündmus on seda erilisem, et nii palju värske meresaagiga kohvikuid pole tihti korraga Hiiumaal avatud. Lisaks tulevad saarele tasuta kontserti andma nii legendaarne Singer Vinger kui ka Terminaator.

Vladislav Koržetsi juhtimisel selgub Eesti 2018. aasta suve parim kalatoit Foto Urmas Saard

Vladislav Koržetsi juhtimisel selgub Eesti 2018. aasta suve parim kalatoit. Foto: Urmas Saard

Kalurite Päeva eesmärk on tunnustada Eesti ja ennekõike Hiiumaa kalureid, kelle püütud saak on eestlaste toidulaual olnud aastasadu hinnatud.

“Kuna inimesed pööravad järjest enam tähelepanu tervislikule toitumisele, siis jõuab ka kala aina enam toiduvalikusse. Kala on kergesti seeditav, vähese kalorisisaldusega mineraalainete- ja valgurohke toit,” sõnas AS Hiiu Kaluri juhatuse liige Urmas Reimann, kelle sõnul eelistavad eestlased kindlasti võimalusel just kodumaist kala. “Eestlased on truud traditsioonilisele kalatoidule – nt praetud räim ja kilu on igas Eesti regioonis au sees ning nende tarbimine ei sõltu isegi mitte hooajast,” selgitas Reimann.

Hiiu Kaluri juhatuse liige rõhutas, et eestlaste kalalembust näitab kasvõi see, et suvistel kalatoitudele pühendatud ning kalurikultuuri edendavatel sündmustel käib järjest enam inimesi. “Juuli alguses Hiiumaal toimuvad kalurite päevad on aasta-aastalt suuremaks kasvanud, sest on teada, et seal on väljas vaid kohalikud kalatoitude pakkujad,” rõhutas Reimann.

Jätka lugemist »

Fotod ja video: XVIII Pärnu Hansapäevade esimene päev on õhtusse veerenud

Eesti Vabariigi sajanda juubeli puhul on XVIII Pärnu Hansapäevade keskaja ja pärandkultuuri festivali teemaks “Juurte juurde. Talu elu ja ilu”

XVIII Pärnu Hansapäevade esimese päeva kontsertkava lõpetas Rahvuskultuuriselts Kirmas tantsu ja lauluga „Kungla rahvas”

Jätka lugemist »

Peipsimaal algab Järvefestival

Lodi Jõmmu on Peipsi Järvefestivalil alati kohal  Foto MTÜ Peipsimaa Turism

Lodi Jõmmu on Peipsi Järvefestivalil alati kohal
Foto MTÜ Peipsimaa Turism

“Peipsi Järvefestival 2018″ kulgeb 30. juunist – 7. juulini mööda Peipsi järve ja nii järvel kui ka 8 sadamas toimuvad üritused, mis näitavad Peipsimaad tavapärasest märksa huvitavamal viisil

“Vahemikus 30. juuni – 07. juuli sõidab LODI JÕMMU koos vabatahtliku saatelaevastikuga Vasknarvast Värskani, peatudes iga päev uues sadamas. Terve päeva kestel viiakse sadamates läbi erinevaid Peipsi järve kultuuripärandit ja loodust ning Eesti pärimusmuusikat tutvustavaid õpitubasid ja laevasõite. Päeva lõpetuseks saab igas sadamas nautida kontserti otse Peipsi kaldal, ” ütles MTÜ Peipsimaa Turism juhataja “Peipsimaa ettevõtjad pakuvad külastajatele kohalikust toorainest valmistatud roogasid, suupisteid ning jooke. Kõik külalised on oodatud ka festivaliga kaasa sõitma. Purjetama kutsutakse huvilaevu, purjekaid, kajakke ja teisi veesõidukeid, mis võivad Peipsil liigelda. Võimalik on hääletada ka mõne saatelaeva pardale või sõita rattaga mööda kallast, ” lisas ta.

Kadi Ploom: „Kolmandat korda toimuvale Peipsi Järvefestivalile on oodatud nii suured kui väikesed vee- ja kultuurihuvilised. Festivali programmis on sel aastal mitmeid põnevaid õpitubasid nagu kalatoidud, Peipsi kalad, veepääste ning joonistatud haavadega esmaabi õpituba. Ka sel aastal stardib festival Vasknarvas ja lõppeb Räpinas,
peatudes iga päev uues sadamas. Järvefestival tutvustab kohalikku kultuuripärandit, loodust ja maitseid tavapärasest huvitavamal moel. Kõik vabatahtlikud veesõidukid on oodatud kaasa sõitma. Kogu festivaliprogramm sealhulgas õhtused kontserdid on kõigile osavõtjatele tasuta!“
Peipsi Järvefestivali korraldavad Peipsi-Alutaguse Koostöökoda, Jõgevamaa Koostöökoda, Peipsi Kalanduspiirkonna Arendajate Kogu, Tartumaa Arendusselts, Piiriveere Liider koostööprojekti “Peipsi Järvefestival” raames koostöös Peipsimaa Turismiga.

Jaan Lukas

Rostocki järel Pärnu Hansapäevadele

Keskaja ja pärandkultuuri festivali Pärnu Hansapäevad toimuvad käesoleva nädala reedest pühapäevani. Munamäe pargis ja vallikraavi tagusel aasal käivad täna varahommikust saadik suured ettevalmistused.

Pärnu Hansapäevade ettevalmistus Foto Urmas Saard

Pärnu Hansapäevade ettevalmistus. Foto: Urmas Saard

Läinud nädalal rahvusvahelistel hansapäevadel Rostockis viibinud Pärnu Hansapäevade peakorraldaja Mart Tõnismäe sõidutas oma tagasihoidliku häärberi, mille katuse all kogu suursündmuse juhtimine hakkab toimuma, juba hommikul poole seitsme paiku kohale. Pärast keskpäeva oli Mardi abilistel võimalik lõunalauas hinge tõmmata. Mart degusteeris Rostockist kaasa toodud kesvamärjukest ja näitas väärt tööriista, tamasseri terasest sepistatud nuga, mille juurde kuulus lõbus seiklus. Rostock on sarnaselt Pärnuga vana hansalinn, mis sai linnaõigused täpselt 100 aastat enne Pärnut.

Vallikraavi kõrval olevat soppi ületava silla lähedal askeldas hulk inimesi Taluhoovi talutööde läbiviimise ettevalmistuste kallal. Uurisin, kas Viljar on taluperemees. „Ei ole,” hõigati eemalt. „Ikka Joel, temal ju palju suurem vasar käes…,” sain vastuseks. Aga hansapäevadel näeb ka Rüütliküla ja Loomaküla. Tuleb looma- ja linnulaat, tehakse hobusõitu. Korraldatakse vibu- ja kirveturniire. Kohale purjetab viikingilaev Turm. Keskaegsete seaduste täitmist jälgib ja mõistab kohut Audru Mõisateater. Lubati avada väga palju söögikohti, kus jalga puhata ja keha kinnitada.

Jätka lugemist »

Jüri Trei Vikerraadio saates „Kajalood”

Kui paljud mäletavad või üldse teavad, et vastavalt diplomaadi ja kultuuritegelase Jüri Trei ideele taastati 25 aastat tagasi võidupüha paraadide traditsioon ning elustati maakondadele võidutule jagamise tava.

Jüri Trei jagab Eesti lipu päeval Sindis laululehti ja lippe Foto Urmas Saard

Jüri Trei jagab Eesti lipu päeval Sindis laululehti ja lippe. Foto: Urmas Saard

Kuid Jüri Trei nimega ei seondu mitte üksnes võidupüha paraadide ja võidutule jagamise tava. Tema innuka tegevuse tulemusena taastati Peterburis eestlaste Jaani kirik, sealsete eestlaste seltsielu ja eestikeelne ajaleht Peterburi Teataja, mille toimetaja on Trei tänaseni. Tema eestvedamisel paigaldati Peterburi kalmistule mälestuskivi akadeemik Ferdinand Johann Wiedemannile ja mälestustahvel majale, kus Lydia Koidula Kroonlinnas elas. Eesti Lipu Seltsi esimehena korraldab ta terves maailmas sinimustvalgete esinduslippude kinkimist eesti koolidele ja kogudustele. Trei on laulnud Estonia laval koos Georg Otsaga ja püüab nüüd leida Peterburis selle maja asupaika, kus Georg Ots kunagi sündis.

Trei põnevat jutustust tema tegevusest läbi mitmete aastakümnete oli võimalus võidupühal kuulata Vikerraadio lainel eetrisse läinud saates „Kajalood”, mille autor on Kaja Kärner. Kellel huvi kohtuda selle suurepärase kultuuritegelasega, saab saadet järelkuulata.

Jätka lugemist »

Pildigalerii: jaanilaupäeval Tallinna lauluväljakul

Esimest korda korraldati võidupüha paraadi Tallinna lauluväljakul ja teist korda mereparaadi, milles osalevaid laevu võis näha Mereväravate juurest poole kilomeetri kaugusele Tallinna lahele vaadates.

Võidupüha paraad  Tallinna lauluväljakul Foto Urmas Saard

Võidupüha paraad Tallinna lauluväljakul. Foto: Urmas Saard

Mereparaadil osalesid Mereväest staabi- ja toetuslaev Wambola, miinijahtija Ugandi ning miinijahtija Sakala. Veeteede Ametist oli paraadil mitmeotstarbeline laev EVA-316 ning Politsei- ja Piirivalveametist piirivalvelaev PVL-103 PIKKER ja RIB-kaater. Mereparaadil osalenud laevad olid hommiku poole kümnest kuni kolmeni Vanasadama ning Pirita tee alguse vahelisel merealal ankrus.

Kaitseliidu võidupüha paraadist võttis osa 1600 Kaitseliidu ja teiste poolsõjaväeliste ühingute liiget. Struktuuriüksustena olid üles rivistunud kõik Kaitseliidu malevad, Naiskodukaitse, Noored Kotkad, Kodutütred, Kaitseliidu kool, küberkaitseüksus. Samuti olid esindatud Politsei- ja Piirivalveameti rühm ja abipolitsei liputoimkond. Välisüksustest olid kohal Läti, Leedu, Taani, Poola, Rootsi, Soome, Briti, USA rühm või liputoimkond.

Lauluväljakust lendas üle mitukümmend liitlaste ja Eesti lennumasinat. Laulukaare lähedal viidi läbi ka maakaitsepäev. Tegevust ja uudistamist jätkus noortele ja lastele, samuti vanematele. Toimusid näidislahingud. Samuti avati Kaitseliidu, Kaitseväe, Päästeameti ning Politsei- ja Piirivalveameti väljapanekud.

Jätka lugemist »

Urmas Viilma: inimeseks saamine on elukestev protsess nagu seda on ka rahvuseks sirgumine

Tallinna Kaitseväe kalmistul peetud võidupüha oikumeenilise jumalateenistuse alguses toimus mälestus- ja muinastule ühendamine, pärgade asetamine ja võidutule toojatele medalite andmine.

Võidutule toojatele medalite andmine Tallinna Kaitseväe kalmistul oleva mälestusehise juures Foto Urmas Saard

Võidutule toojatele medalite andmine Tallinna Kaitseväe kalmistul oleva mälestusehise juures. Foto: Urmas Saard

Urmas Viilma: Kumb neist peadest mõjutab kotkast enim?

Teenistus leidis aset Vabadussõjas langenute mälestusehise juures. Vaimulikest teenisid Kaitseliidu vanemkaplan major Raivo Nikiforov, EELK peapiiskop Urmas Viilma, EKNK Toompea koguduse piiskop Ago Lilleorg, EKBK Liidu pastor Veikko Võsu ja EKNK Elu koguduse pastor Robert Wayne Godwin.

Musitseeris Kaitseväe orkester kolonelleitnant Indrek Toompere dirigeerimisel ja laulis EELK Tallinna Peeteli koguduse koor Eve Padari juhatusel.

Teenistusel viibisid Riigikogu esimees Eiki Nestor, peaminister Jüri Ratas, kaitseminister Jüri Luik, Tallinna linnapea Taavi Aas jt.

Jätka lugemist »

Mälestustulega Torist Pärnusse ja läbi nelja kihelkonna pealinna

Võidupüha eelsel päeval Eesti Sõjameeste Mälestuskiriku altaril süüdatud mälestustuli jõudis läbi Pärnu ja nelja endise kihelkonna liikudes paraadilinna Tallinna.

Mälestustuli on jõudnud Jüri kirikumõisa parki Foto Urmas Saard

Mälestustuli on jõudnud Jüri kirikumõisa parki. Foto: Urmas Saard

Trivimi Velliste: Vabadussõjaga saime me riigirahvaks, peremeesrahvaks omal maal

Toris, Eesti Sõjameeste Mälestuskirikus läidetud mälestustuld on saadetud läbi Eestimaa erinevate ajalooliste kihelkondade nüüdseks juba 19 korda. Alates aastast 2012 toovad võidupüha maratoonarite järel jooksvad tõrvikuhoidjad mälestustule esmalt Eesti Vabariigi sünnilinna Pärnusse. Rüütli platsil on igal aastal antud tuli Kindral Johan Laidoneri Seltsi noorte kätesse. Tänavu tulid Rüütli platsile tuld edasi viima Mari-Ann Lillemägi ja Maria Elisa Tinnuri Tallinna Jakob Westholmi gümnaasiumist, Liisi-Marleen Nikker Kose gümnaasiumist ning Diana Peterson Tabasalu ühisgümnaasiumist. Diana saatis mälestustuld ka eelmisel aastal, siis viidi leek Rakveresse.

Jätka lugemist »

Täna peetakse Pärnumaal üks ja ainus Maraton Eesti Vabariik 100

Kell 15.00 toimus maratoni start ja mälestustule teele saatmine Torist. Kell 15.53 läbis esimene nelik maratoonareid Sindi noortevolikogu algatusrühma poolt üles rivistatud sinimustvalgete lippude spaleeri, mis asus 14 kilomeetri ja 100 meetri kaugusel lähtejoonest

Maraton Eesti Vabariik 100 maratoonarid läbivad Sindit Foto Urmas Saard

Maraton Eesti Vabariik 100 maratoonarid läbivad Sindit. Foto: Urmas Saard

Kirsiks tordil saab olema finišipaigana tuntud, äsja rekonstrueeritud Rüütli plats

Lipurivis seisis 13 noort, kellest noorim oli üheksa aastane Greete Tammsalu.

Maraton Eesti Vabariik 100 Pärnumaal toimuva Võidupüha maratoni erisündmus, mis pühendatud riigi sajandale juubelile erilisel ja sportlikul moel. Tegemist on kordumatu „üks-ja-ainus-kord“ aset leidva jooksuga, mis võimaldab tähistada väärikat sünnipäeva sõprade ja tuttavatega kõrvuti pingutades ning on mõeldud pärnakate kingitusena EV100 sündmuste programmis. Kuna Pärnul ja Pärnumaal on väga tugevad seosed iseseisva Eesti riigi kujunemisel ning siin deklameeriti 1918. aasta 23. veebruaril esimest korda iseseisvusmanifesti, ei ole jooksuürituse toimumispaik valitud juhuslikult.

Jätka lugemist »

Direktor lubas mõned lood rääkimata jätta

Sindi gümnaasiumi 61. lennu lõpetas 14 gümnasisti, kelle hulgas sai üks õpilane kuldmedali ja kaks hõbemedali.

Klassijuhataja Tatjana Grigorjeva-Keerup ja tema klass lahkuvad pidulikult kooli lõpetamise aktuselt Foto Urmas Saard

Klassijuhataja Tatjana Grigorjeva-Keerup ja tema klass lahkuvad pidulikult kooli lõpetamise aktuselt. Foto: Urmas Saard

Klassijuhataja Tatjana Grigorjeva-Keerup leiab alati võimaluse jääda oma isiksusega tagaplaanile

Sindi gümnaasiumi õppenõukogu otsusel kanti kooli auraamatusse kuldmedalile õppinud õpilase nimi, mille juurde kirjutas eilsel pidulikul aktusel pärast lõputunnistuse kättesaamist oma allkirja Merili Pilliroog. Hõbemedaliga lõpetasid Eliise Kull ja Liset Akkaja.

Koolijuht Ain Keerup rääkis aktusel peetud kõnes sellest, kuidas ta tänavusi gümnaasiumi lõpetajaid mäletab. „Saan öelda vaid nii palju, et tänu erinevatele põnevatele olukordadele, väga eredalt. Kindlasti jään kõige selgemalt meenutama Eliiset, aga tema oli lisaks sellele, et igal võimalusel laval esines, ka õpilasesinduse president. Ja presidenti mitte mäletada oleks näotu.” Teisena meenutatud isiksus on Liset, kes avas oma talendi direktori arvates liiga hilja. Tema koostatud humoorikad tekstid olid Keerupi hinnangul kunst omaette. Nendest jääb ta puudust tundma.

Jätka lugemist »

Sindi gümnaasiumis naerdi, poetati pisaraid, kallistati

Uulu Kooli direktor Egle Rumberg pani Sindi gümnaasiumi üheksanda lõpetajad pisarateni naerma ja liigutas kuumalt kõigi lõpetajate hinge ühiste mälestuste virvarris.

Egle Rumberg kohtub tänase üheksanda lõpetajaga, kes olnud tema esimesi õpilasi Foto Urmas Saard

Egle Rumberg kohtub tänase üheksanda lõpetajaga, kes olnud tema esimesi õpilasi. Foto: Urmas Saard

Ege-Rea Jantson joonistas suure hulga pilte, millel nii klassijuhataja Signe Lensment kui ka kõigi teiste õpetajate kujutised.

Siiski algas eilne lõpuaktus põhikooli lõpetajatele veidi ametlikumas toonis, kui Sindi gümnaasiumi direktor Ain Keerup ütles noortele asju, mida peaks mitmel erineval juhul silmas pidama. Peatudes viiel erineval juhul, nimetas koolijuht kõigil kordadel kolme tähtsat hoiakut. „Kolme asja pead sa endale ja teistele soovima – tervist, rõõmu ja sõpru; kolme asja pead sa valitsema – oma iseloomu, keelt ja käitumist; kolme asja pead sa arendama – headust, julgust ja ligimesearmastust, kolme asja pead sa vältima – julmust, ülbust ja tänamatust, kolme asja pead sa imetlema – looduse ilu, lapsi ja vanu inimesi,” luges Keerup nagu kanoniseeritud pühakirja.

Lõpetajatele ütles südamlikke sõnu Tori abivallavanem Jana Malõh. Lõputunnistuste üleandmisel kirjutas Jaanika Kangur oma allkirja auraamatusse, sest õppenõukogu otsusega kanti tema nimi kooli auraamatusse.

Jätka lugemist »

Eestis esineb esmakordselt Kanadast pärit filharmoonia kammerkoor Grand Philharmonic Choir

Juulikuu 5. ja 9. kuupäeval annab Tallinnas ja Tartus tasuta kontserdi Kanada üks tuntumaid täiskasvanute segakoore Grand Philharmonic Choir kavaga „Music to Make the Spirit Soar“.

 Pika ajalooga koori esituses võib teiste seas kuulda loomingut parimatelt Baltimaade ja Kanada heliloojatelt, klassikalisi pärle Mendelssohnilt ja Brahmilt ning ka kuulsate Vene heliloojate Rachmaninoffi ja Ippolitovi muusika.GPC

Meisterlikku koori juhatab energiline maestro Mark Vuorinen, kes on muuhulgas Ontario Kunstinõukogu preemia Leslie Bell Prize in Choral Conducting 2016. aasta laureaat. Muusikat on ta õppinud Wilfrid Laurieri ülikoolis, Yale’i Ülikooli vaimuliku muusika instituudis ja Toronto Ülikoolis.

Varasemalt on Vuorinen dirigeerinud paljusid esmaettekandeid ja paljude heliloojate, sealhulgas John Burge’i, Timothy Corlisi, Robinson McLellani ja Tawnie Olseni, tööde esmaesitlusi Kanadas. Tema hiljutiste kontserdite hulgast võib esile tuua Benjamin Britteni „War Requiem“, Arvo Pärdi „Credo“ ja Richard Einhorni filmimuusika „Voices of Light“ tummfilmile „The Passion of Joan of Arc“. Jätka lugemist »

Pärnus rääkisid soomlased ja eestlased kahel päeval Euroopa Liidust

Euroopa Komisjoni rahastatud piiriüleses projektis esindasid Soome poolt Päris-Soome maakonna seeniorid ja Eestit Pärnu maakonna elanikud, kellest valdava osa moodustasid TÜ Pärnu Väärikate ülikooli kuulajad.

Keit Kasemets, Euroopa Komisjoni Eesti esinduse juht ja Sari Artjoki, Euroopa Komisjoni Soome esinduse juht Foto Urmas Saard

Keit Kasemets, Euroopa Komisjoni Eesti esinduse juht ja Sari Artjoki, Euroopa Komisjoni Soome esinduse juht. Foto: Urmas Saard

Valter Parve muretses rahvuskultuuri eripära ja keele säilimise pärast

Seminar algas 19. juunil kogunemisega hotell Strand Jurmala saalis. Sissejuhatavate mõtetega esinesid Keit Kasemets, Euroopa Komisjoni Eesti esinduse juht ja Sari Artjoki, Euroopa Komisjoni Soome esinduse juht. Ettekanded tõlgiti soome ja eesti keelde. Soomlaste ja eestlast suhtumine on mitmete näitajate poolest üsna sarnane. Kasemets tõi näiteks, et 53% nii eestlasi kui soomlasi usaldavad Euroopa Liitu ja 63% suhtuvad ühendusse positiivselt. On ka erinevusi. Soomlased peavad tähtsamaks keskkonnaga seonduvat, eestlased seevastu majanduse arengut. Artjoki arvates on väikeriikidel nagu Soome või Eesti palju turvalisem siiski suures liidus püsida. Järgmise aasta teisel poolel saab Soomest eesistuja riik.

Pärnu kolledži lektor Valter Parve muretses rahvuskultuuri eripära ja keele säilimise pärast. „Et meile ei sunnitaks peale seda, mis on võõras ja kauge. Kuidas võita aega ja harjuda sellega, mis praegu meile veel vastuvõtmatu on?”

Jätka lugemist »

Sadukülas valmis kogukonnapaviljon

24. juunil avatakse Jõgeva vallas Sadukülas Vabadussõja mälestusmärgi pargis Härjanurme Maarahva Seltsi algatusel ehitatud uus kogukonnapaviljon. Ehitise välisein on värvitud Kursi kihelkonna rahvarõivaseeliku triipude toonides.

Paviljon enne avamist Foto Jaan Lukas

Paviljon enne avamist
Foto Jaan Lukas

Saduküla Vabadussõja mälestusmärgi parki ehitati esimene paviljon pärast monumendi avamist 1930 aastal ja teine taasavamise järel 1989 aastal kaitseliitlaste algatusel. „Ehitis kippus aga lagunema ja muutus inimestele ohtlikuks , trepp ja põrand olid juba mädanenud. Nii tekkis vajadus uue paviljoni ehitamiseks, „ ütles Härjanurme Maarahva Seltsi juhatuse esimees Karina Kaarpere. Tema sõnul pühendati ettevõtmine Eesti Vabariigi sajandale aastapäevale. Paviljon on ametikult kantud EV 100 kingituste nimekirja ja hakkab kandma vastavat märgist.
“Tänavuste Teeme Ära talgute üks märgusõnasid oli kodukihelkonna rahvarõivavärvid. Nii tegime paviljoni välisseina Kursi kihelkonna rahvarõiva seeliku triipude toonides. Uus paviljon on väljanägemiselt sarnane eelnevatele”

Kogukond otsustas kogukond paviljoni omade kulude ja jõududega valmis ehitada. Vaatamata kevadistele põllutöödele leiti selleks aega. Eriti tahaks kiita meie tublisid mehi, aga usinasti lõid kaasa ka naised ja lapsed. Ehitustööd kestsid ikka mitmel nädalavahetusel,” ütles Kaarepere.

„Paviljoni avamine toimub 24 juunil koos jaanipäeva tähistamisega. Soojendussündmuseks on poissmeeste ja naistemeeste jalgpallimatš. Küllap peetakse päevakohaseid kõnesid. Kultuuriprogrammi sisustab kohalik lauluring Eha Niglase juhtimisel ja memmede tantsurühm Puurmanist. Kavas on jaanipäevale omased rahvalikud mängud. Sündmusele on kõik oodatud. Kaasa võib võtta piknikukorvi.

Vabadussõja mälestusmärgi parki ja siinsesse paviljoni on kogunetud erinevate kokkutulekute ajal, olgu siis näiteks koos külarahvas või kooli vilistlased või mõne teise valdkonna inimesed. „ Ka nüüd , mil valminud uus paviljon, on teretulnud kõik, kes kaunist ajaloohõngulisest paigast hoolivad ja siin väärikalt käituvad. . „ Karina Kaarepere arvates mahub paviljoni alla istuma ligi paarkümmend inimest. „Usutavasti korraldame siin mõnegi Härjanurme Maarahva Seltsi koosoleku. Hea kui saaks paviljoni ka laua paigutada, kus arutelu protokollida või ka einestada saaks. „ ütles Karina Kaarepere.

Jaan Lukas

 

Juulikuus on Tori põrgu lähedal oodata suurt suvelaata

VIII suvefestivali Tori ööd ja päevad ühe osana peetakse Pärnumaal Tori aleviku keskväljakul suvelaata.

Tori suvelaat Foto Urmas Saard

Tori suvelaat. Foto: Urmas Saard

Heinakuu 14. päeval oodatakse kauplema ettevõtteid ja eraisikuid talutoodanguga, taimede ja juurikatega, kunsti ja käsitööga, toidu- ja tööstuskaupadega, vanavaraga ja muu müüdava kaubaga. Täiesti mõeldav on ka kaubavahetus. Müügiletid on alates hommiku kümnest ostjatele avatud tervelt kuue tunni kestel.

Kauplejatel palutakse enda tulekust võimalikult aegsasti märku anda Ave telefonil 529 7216 või elektronposti aadressil sotsiaalmaja@torivald.ee. Registreerimisel tahetakse teada nime, telefoni numbrit ja müügipinna suurust. Müügiplatsi kasutamise eest küsitakse 10 eurot, tasumine toimub kohapeal sularahas.

Tori valla kodulehelt võib vaadata põneva kujundusega plakatit.

Urmas Saard

Samal teemal:

Tori laadal annetati Eesti esimese kutselise naislenduri Elvy Kalepi mälestustepingi valmistamiseks Foto Urmas Saard

 

 

 

Tori laadal võis toetada koduvallast pärit naislenduri mälestuspingi valmimist

Võidutuli läidetakse mälestustule ja muinastule ühendamisel

Võidupüha sündmused saavad alguse Pärnumaal ja Tallinnas juba 22. juunil.

Trivimi Velliste, Kindral Johan Laidoneri Seltsi esimees, võtab Pärnus Rüütli platsil  võidupüha jooksjatelt mälestustule enda kätte Foto Urmas Saard

Trivimi Velliste, Kindral Johan Laidoneri Seltsi esimees, võtab Pärnus Rüütli platsil võidupüha jooksjatelt mälestustule enda kätte. Foto: Urmas Saard

Tänavu tervitatakse mälestustuld Pärnu-Jaagupis kell 20.00, Märjamaal 21.00, Hageris 22.00 ja Jüris 22.45

Maraton Eesti Vabariik 100 on 22. juunil Pärnumaal toimuva võidupüha maratoni erisündmus, mis pühendatud riigi sajandale juubelile erilisel sportlikul moel. Tegemist on kordumatu “üks-ja-ainus-kord” aset leidva jooksuga, mis mõeldud pärnakate kingitusena EV100 sündmuste osana. Kuna Pärnul ja Pärnumaal on väga tugevad seosed iseseisva Eesti riigi kujunemisel ning siin deklameeriti 1918. aasta 23. veebruaril esimest korda iseseisvusmanifesti, ei ole jooksuürituse toimumispaik valitud juhuslikult.

Rahvuslik jooks täidab ka rituaalset rolli. Maratoonarid vastutavad Eesti Sõjameeste Mälestuskirikus süüdatud mälestustule Pärnusse kandmise eest ja toovad tule Torist Pärnu Rüütli platsile. Tuld kannavad maakonna tunnustatud sportlased, treenerid ja aktivistid, kelle seas on näiteks tituleeritud sõudjad Tõnu Endrekson, Kaspar Taimsoo ja Kaur Kuslap ning maadleja Helary Mägisalu.

Jätka lugemist »