Brenda McMorrow. Foto: brendamcmorrow.com

Kirtan on üks vanimaid pühasid muusikatraditsioone maailmas. Kirtani kontsertide peamine võlu seisneb kooslaulmises, publik laulab koos esinejaga, mis annab osavõtjatele alati erakordse elamuse. Kõik meloodiad, mantrad ja instrumendid Loe edasi ›]]>

Brenda McMorrow. Foto: brendamcmorrow.com

Kirtan on üks vanimaid pühasid muusikatraditsioone maailmas. Kirtani kontsertide peamine võlu seisneb kooslaulmises, publik laulab koos esinejaga, mis annab osavõtjatele alati erakordse elamuse. Kõik meloodiad, mantrad ja instrumendid on loodud selleks, et juhtida inimest oma loomupärasesse olemusse, harmooniasse, täiusesse.

Veel enne seda toimub neljapäeval, 23. veebruaril Sännas 5 rütmi tants elava muusika saatel. Musitseerivad muusikud Eestist, Soomest, Rootsist tshellol, klaveril, trummidel ja didgeridool, kokku umbes 10 muusikut (nende hulgas ka muusikud ansamblist Tane Mahuta). Tantsu algus jääb ajavahemikku 18.00-19.00. Tasu 3 eurot.

Pühapäeval, 26. veebruaril toimub kangastelgede õpituba (kanga ülesvedu, niietamine ja soastamine). Juhendab Lya Veski. Õpituba toimub tasuta. Võta kaasa head-paremat teelauale. Toetab Hasartmängumaksu Nõukogu

Allikas: Sänna Kultuurimõis, www.kultuurimois.kultuuritehas.ee

Foto: pelgulinnakunst.blogspot.com

Erinevalt eelnevatel aastatel Shnelli tiigi ääres gümnaasiumiõpilaste abiga ehitatud lumelinnadest, avaneb lauluväljakul vaatajatele suur lumeskulptuuride ansambel, millesse on põimitud ka pisiperele loodud liuge, koopaid, ronimisi ja Loe edasi ›]]>

Foto: pelgulinnakunst.blogspot.com

Erinevalt eelnevatel aastatel Shnelli tiigi ääres gümnaasiumiõpilaste abiga ehitatud lumelinnadest, avaneb lauluväljakul vaatajatele suur lumeskulptuuride ansambel, millesse on põimitud ka pisiperele loodud liuge, koopaid, ronimisi ja muidugi mõista ka suur lumeloss. Kunstnikest osalevad veel Ekke Väli, Leena Kuutma, Reino Altrov, Eneken Maripuu, Liis Dvorjanski ja Põvvat Kama. Neid assiteerivad Valgusfestivali lumeinsenerid ja Jäneda iglumeistrid. Sünnipäevahõnguline lumepark on inspireeritud Põhjamaisest mütoloogiast ja pärimuskultuurist.

Lumelinnu ehitatakse Tallinnas juba üle 40 aasta. Pärast mõningast pausi 90ndatel on viimased kümmekond aastat lumelinn kerkinud Shnelli tiigi äärde Toomparki. Seekord otsustas Tallinna Kesklinna valitsus ühildada Lumelinna rajamise Vabariigi aastapäeva pidustuste perepäeval Tallinnas Lauluväljakul. SA Lauluväljaku käsutuses on ka mitmed tõhusad vahendid lumelinna ehitamiseks: lumekahurid, lumetraktor ja veepumbad, rääkimata soojadest riietusruumidest, kus lumemeistrid saavad külmunud näppe-varbaid soojendada.

Avaüritus lauluväljakul kestab 13.00 – 15.00. Üles astuvad Eesti Raadio laste laulustuudio, Kaitseliidu Tallinna maleva orkester ja Getter Jaani. Avatud on tasuta Lauluväljaku talvepark ja pakutakse tasuta teed, saiakesi ning suppi.
Lumelinn jääb rahvale avatuks, kuni ilm seda soosib. Korraldajad paluvad külastajatel tähelepanelikult järgida ohutusreegleid. Lumekujud, mis ei ole mõeldud lastele ronimiseks, on vastavalt märgistatud ja piirdega eraldatud. Koobaste ja võlvide kohal ronimine on ohtlik ega pruugi hästi lõppeda, seda eriti sulailma puhul! Kui suhtume kunstnike töösse hoolivusega, jätkub meile endile silmailu ja talvist meelelahutust kauemaks.

Allikas: MTÜ Maa Õhk Tuli Vesi

Foto: et.wikipedia.org

Veebruar on Rakvere Teatri sünnipäevakuu. Rakvere Teater avati vabariigi aastapäeval 24. veebruaril 1940. aastal aktuse, kontserdi ja pitsballiga. Nagu Loe edasi ›]]>

Foto: et.wikipedia.org

Veebruar on Rakvere Teatri sünnipäevakuu. Rakvere Teater avati vabariigi aastapäeval 24. veebruaril 1940. aastal aktuse, kontserdi ja pitsballiga. Nagu vabariik, sündis ka teatrimaja inimeste ühisel jõupingutusel. Ühed esimesed kivid teatriehituse talgutele tõi hobuse ja vankriga Rägavere talunik Jakob Allas juba 27. jaanuaril 1929. aastal.

Nüüd ootab kive Margus Kasterpalu lavastus „Isade maa“, mis esietendub 3. märtsil Rakvere Teatri väikses saalis. Kutsume üles tooma munakive läbimõõduga 5-15 cm. Kivid saavad osaks „Isade maa“ lavast, nad palistavad randa ja silmapiirile kaduvat teed, nendega tekivad helid, mis on isamaa hääleks. Teatrile annetatud kive näeb 22. veebruarist 1. märtsini Rakvere Teatri suure maja kohviku fuajees, edasi rändavad aga „Isade maale“. Peale viimast etendust viiakse kivid Käsmu õnnekivi kuhilasse.

Kivide toomiseks võta palun ühendust kristo@rakvereteater.ee või tel 32 95 443 või jäta kivid Rakvere Teatri kohvikusse. Kive saab tuua ka edaspidi, võttes need etendusele kaasa.

Margus Kasterpalu lavastus „Isade maa“ põhineb August Gailiti kahel romaanil, mille teemaks on võitlus isade maa eest. Piirsituatsioonides avalduvad inimeste olemuslikud jooned – hoolivusest ja sügavast empaatiast kuni argpüksluse ja julmuseni. „Isade maas“ on sellises äärmuslikus olukorras Vabadussõjas lahingukäsku ootavad sõdurid ja romaanis „Üle rahutu vee“ Rootsi siirduva põgenikepaadi reisijad. Nendes lugudes avaldub lisaks jutustaja olemusele kogu Eesti iseseisvuse saavutamine ja kaotamine, millele Gailit leiab tuhandete lootusekiirtega lõpu.

Lavastuse kunstnik on Kristi Leppik, osades Liisa Aibel, Margus Grosnõi, Maarika Mesipuu, Peeter Rästas, Eduard Salmistu, Tarvo Sõmer.

Allikas: Rakvere Teater, www.rakvereteater.ee

Kutse olümpiaadile said novembris veebiviktoriinil „Ütski tark ei sata’ taivast” kõige enam punkte kogunud õpilased. 11. klassist lähetati kutse 20 ja 8. Loe edasi ›]]> Möödunud nädalal selgitati olümpiaadil „Ütski tark ei sata’ taivast” välja paremad võru keele ja kultuuri tundjad. Võitjad on Risto Kööts 11. klassi ja Laura Eiche (mõlemad Võru Kreutzwaldi gümnaasiumist) 8. klassi arvestuses.

Kutse olümpiaadile said novembris veebiviktoriinil „Ütski tark ei sata’ taivast” kõige enam punkte kogunud õpilased. 11. klassist lähetati kutse 20 ja 8. klassist 25 noorele.

Mõõtu tuli võtma 34 õpilast kümmekonnast koolist üle vana Võrumaa: 20 põhikooliõpilast ja 14 gümnasisti. Vanema vanuserühma võitja Risto Kööts sai 55,5 punkti 74 saadaolevast ja noorema rühma võitja Laura Eiche 61 punkti 77st.

Esimese kolme hulgas olid veel Lauri Kasak (Võru Kreutzwaldi gümnaasium) 52 ja Sander Erik (Vastseliina gümnaasium) 51 punktiga. Nooremate seas sai teise koha Elis Tiivoja (Rõuge põhikool) 57 punktiga ja kolmanda koha Kristiina Kiidma (Vastseliina gümnaasium) 54 punktiga.

Olümpiaadil olid keeleülesannete kõrval ka kodulugu ja võru kultuuri puudutavad küsimused, keskmes tänavu Rõuge kihelkond ja kirjanik Kauksi Ülle.

Muu hulgas küsiti noortelt, mida tuleks ette võtta, et võru keel alles jääks. Nii põhikooliõpilased kui ka gümnasistid leidsid, et võru keelt võiks ka koolis õpetada. Mõistagi korrati vana tõde, et keel ei kao, kui seda pruugitakse. Arvati, et kõige parem on võru keelt õppida vanavanematelt. „A kinkal naid ei olõ’, võisi esi arvutist otsi’ ja uuri’ võro keele kotsilõ,” kirjutas Lauri Kasak. Tähtsaks peeti ka võru keeles lugemist, samuti võrukeelsete saadete kuulamist-vaatamist.

Viktoriini „Ütski tark ei sata’ taivast” korraldab Võru instituut 2001. ja võru keele olümpiaadi 2008. aastast.

Kaile Kabun, Võru instituudi projektijuht

Vaada videot:

Allikas: Anti Ronk

Rosma koolipere ootab külla nii vanemaid kui kõiki teisi huvilisi. Foto: Rosma Haridusselts

Elektriturule läheb ainult elektrienergia osa ehk 1/3 elektriarvest. Võrguteenus ja maksud jäävad endiselt riigi kontrolli alla. „Keskmise majapidamise kuine elektriarve Loe edasi ›]]> Eesti Energia tutvustas täna elektrituru avanemiseks tehtavaid ettevalmistusi. Uued avatud turu elektripaketid toob Eesti Energia klientideni tänavu sügisel. Elektriklientidele on oluline teada ka seda, et avatud elektriturg puudutab üksnes elektrienergia osa ehk kolmandikku arvest.

Elektriturule läheb ainult elektrienergia osa ehk 1/3 elektriarvest. Võrguteenus ja maksud jäävad endiselt riigi kontrolli alla. „Keskmise majapidamise kuine elektriarve on täna 26 eurot, millest 8 eurot on riiklikud maksud, 7 eurot elektrienergia ning 11 eurot võrguteenused. Just selle 7-eurose elektrienergia osas suhtes saab elektriturul valikuid teha – kas eelistada peamiselt börsihinda või leppida elektrimüüjaga kokku ühes kindlas hinnas näiteks terveks aastaks,“ selgitas Eesti Energia juhatuse liige Margus Rink 2013. aastast kliendi ees olevaid valikuid.

„Usume, et Eestis on elektrikliendid müüja valmimisel aktiivsemad, kui näiteks Põhjamaades, kus üle 2/3 elektritarbijatest ostavad elektrienergiat läbi üldteenuse,“ lootis Rink. Elektriturul ostab elektritarbija üldteenust automaatselt, kui ta ei sõlmi lepingut ühegi elektrimüüjaga. Üldteenuse põhimõtted töötab välja riik, seda müüvad võrguettevõtjad ning selle hind kujuneb praeguse info kohaselt möödunud kuu kaalutud keskmisel börsihinnal.

Elektrimüüja pakkumisel on üldteenuse ees eeliseid. Suurema elektritarbimisega äri-, aga ka koduklientidele, kes näiteks kütavad elektriga, teeb Eesti Energia personaalseid hinnapakkumisi. Väiksema elektritarbimisega klientidele on leping aga võimalus energia hinna müüjaga pikaks ajaks kokku leppida.

Börsihind mõjutab vaid kolmandikku arvest

Aasta alguse seisuga on suletud turul elektrienergia keskmine hind pakettides 3,07 (elektriarvel lisandub sellele veel võrguteenus ja maksud). Täna, 22. veebruari seisuga maksab kilovatt-tund elektrienergiat börsil aga 4,35 eurosenti, mis on umbes 50% kallim suletud turu hinnast. Seda, kui palju maksab üks kilovatt-tund elektrienergiat 2013. aastal avatud turul näitab vaid aeg.

Rääkides elektrienergia tuleva aasta börsihinnast tuleb vahet teha elektriarvel ja elektrienergia hinnal. „Kui elektrienergia börsihind tõuseb või langeb, puudutab see ainult sedasama 7 eurot ehk elektrienergia osa,“ kasutas Rink 26-eurose elektriarve näidet. „Näiteks kui elektri börsihind tõuseb poole võrra, tähendab see, et 7 eurost saab 10,5 eurot. Kogu elektriarvele tõuseks seeläbi 26 eurolt 29,5 eurole,“ selgitas ta.

Oma elektrienergia kuist tarbimist on kõige lihtsam kindlaks määrata arve abil. Igakuine elektrienergia tarbimiskogus on elektriarvetel eraldi võrguteenuse ja riiklike maksude kõrval välja toodud. Elektri tänast börsihinda saab kontrollida Eesti Energia veebilehel „Turu avanemine 2013“ lingil, klikkides „kuidas kujuneb elektri hind?“ jaotuse all.

Enim elektrilepinguid sõlmitakse e-teeninduses

Juba sügisel saavad elektrikliendid valida kolme elektritoote vahel: kokkulepitud hind, börsihinnal põhinev pakett ning kokkulepitud hinnast ja börsihinnast kombineeritud pakett. Kõige enam lepinguid loodab ettevõte sõlmida just e-teeninduses.

„Juba täna kasutab meie e-teenindust igakuiselt veerand miljonit ehk ligi pooled meie klientidest. 2011. aasta alguses oli kasutajaid vaid 70 000,“ rääkis Rink Eesti Energia klientide eelistustest. Ta lisas, et Eesti Energia eesmärk on muuta elektrienergia ostmine internetist sedavõrd lihtsaks, et kliendil on lepingu sõlmimiseks vaja teha vaid paar hiireklikki.

Eakamad inimesed, kes internetti ei kasuta, saavad lepingut volitada sõlmima oma lapsi või lapselapsi. Volitused soovitab Eesti Energia korda ajada käesoleva aasta augustiks. Kuid sügisel saab lisaks e-teenindusele saab lepinguid sõlmida Eesti Energia klienditelefonil 1545 ja Eesti Energia teenindusbüroodes üle Eesti.

„Stabiilset hinda eelistava kliendi jaoks on esimene valik ilmselt kokkulepitud hinnaga toode, millega on võimalik elektrienergia maksumuse isegi kuni aastaks ajaks fikseerida. Elektrienergia hind börsil võib küll üles-alla kõikuda, kuid kokkulepitud hinnaga lepingu puhul ujuv börsihind klienti ei mõjuta,“ tutvustas Rink Eesti Energia tulevasi elektripakette. Pakettide valikusse tulevad sarnaselt tänasele ühe- ja kahetariifsed paketid ning Rohelise Energia tooted.

Kui kliendi kodu või tarbimiskoht asub Jaotusvõrgu võrgupiirkonnas ja ta ostab elektrit Eesti Energialt, saab ta 2013. aastal sarnaselt tänasele olukorrale igal kuul Eesti Energialt ühe arve. Arve peal on välja toodud nii tarbitud elektrienergia kui ka võrguteenuse maksumused ning riiklikud maksud.

Rinki sõnul käib praegu ettevõttes kibekiire ettevalmistustöö. Töötatakse välja lihtsaid avatud turu elektritooteid, mis oleksid arusaadavad klientidele, kes hakkavad elektrit esmakordselt avatud turult ostma. Arendatakse e-teeninduse lahendusi, mis võimaldaksid klientidel kiirelt ja mugavalt endale sobivaim pakett valida. Testitakse infosüsteeme, et need peaksid vastu ka väga suurtele koormustele. Et kliente muudatuste hetkel kiiremini nõustada, suurendab Eesti Energia suveks oma klienditeenindajate arvu kõnekeskuses ja büroodes praeguselt 170-lt 270-le.

Ülevaate avatud elektrituru toimimise, börsihinna ja selle mõjutajate ning olulisimate verstapostide kohta leiab Eesti Energia kodulehelt www.energia.ee.

Allikas: Eesti Energia

Liivi Lukas. Foto: Rakvere linnavalitsus

Lembit Kalda asus politseiteenistusse 1991. aastal liikluspolitsei büroo Lääne-Viru rühma. Läbides erinevaid teenistusliine, omandas Lembit Kalda korrakaitsepolitseinikule vajaliku kompetentsuse ning Loe edasi ›]]>

Liivi Lukas. Foto: Rakvere linnavalitsus

Lembit Kalda asus politseiteenistusse 1991. aastal liikluspolitsei büroo Lääne-Viru rühma. Läbides erinevaid teenistusliine, omandas Lembit Kalda korrakaitsepolitseinikule vajaliku kompetentsuse ning 2008. aasta mais määrati ta Ida Politseiprefektuuri Rakvere politseiosakonna juhiks. Isikliku eeskuju ning heade juhiomadustega ametnikuna on ta täitnud politseile seatud eesmärke ning säilitanud Lääne-Virumaa elanikes turvalisuse tunnet.

Liivi Lukas on töötanud 35 aastat solfedžoõpetajana Rakvere Muusikakoolis, selles 22 kooli direktorina aastatel 1979-2000.

Liivi Lukas on ise tunnistanud end kutsumuselt pedagoogiks ning see hinnang on kinnitust leidnud nii tema õpilaste kui kolleegide silmis. Tema tööd iseloomustab suur pühendumus, hoolivus õpilaste suhtes, nende individuaalsete võimete hindamine ja tegutsemine vastavalt sellele. Tema koolitatud õpilastest on muusikat edasi õppima läinud üle 60 õpilase ning kellelgi ei ole olnud raskusi vastuvõtukatsete sooritamisega solfedžos.

Liivi Lukase südamlikku ja positiivset, aga samas ka asjalikku olekut hindavad kõrgelt tema endised ja praegused õpilased ja muidugi tema kolleegid, kellele ta on sõbraks ja eeskujuks. Liivi on olnud muusikakooli hea hoidja paljude aastate jooksul. Liivi Lukas on koostanud ka raamatu kooli ajaloost. Ta on olnud linnavolikogu liige.

Juha Eero Seppälä on Dicro Eesti OÜ tegevjuht. Dicro Eesti OÜ Rakveres asuv elektroonikatehas on muutunud Juha Eero Seppäla juhtimisel oluliseks tööandjaks Rakveres. Ettevõte toodab peamiselt ekspordiks. 2001. aastal alustas ettevõte 10 töötajaga, praegu annab tehas tööd 128 töötajale.

Rakvere linna teenetemärk antakse füüsilisele isikule Rakvere linnale osutatud eriliste teenete eest. Teenetemärgi nimi on Rakvere Kroonimärk. Teenetemärki antakse üks kord aastas ja kuni viiele isikule. Teenetemärgi saajate nimed kantakse Rakvere linna auraamatusse.

Allikas: Rakvere Linnavalitsus

Foto: auto24.ee

Vudilas asuvad võistlustulle Alatskivi, Puhja, Võnnu, Kallaste, Luunja ja Lähte koolide õpilased, kelle hulgast selgusid parimad eelvõistluste käigus. Võistlusklasside aluseks on võetud Rahvusvahelise Tõukekelgu ja Tõukeratta Liidu (IKSA) reeglistik, mille Loe edasi ›]]>

Foto: auto24.ee

Vudilas asuvad võistlustulle Alatskivi, Puhja, Võnnu, Kallaste, Luunja ja Lähte koolide õpilased, kelle hulgast selgusid parimad eelvõistluste käigus. Võistlusklasside aluseks on võetud Rahvusvahelise Tõukekelgu ja Tõukeratta Liidu (IKSA) reeglistik, mille järgi jagunevad 13-15-aastased noored kadettideks ja 16-17-aastased noored juuniorideks. Igast koolist pääsesid finaalvõistlusele võistlusklasside 2 parimat sprinterit (nii poiste kui tüdrukute arvestuses).

Finaalvõistluselt pääsevad nii kadettide kui juunioride arvestuse 2 parimat omakorda Tõukekelgutamise MM-le Soome, mis toimub 9.-11. märtsini Multias.

Eesti Tõukespordi Liit tegeleb tõukekelkude ja tõukerataste kui spordialade tutvustamise ja propageerimisega Eestis. Liit korraldab võistluseid nii rahvusvahelisel kui Eesti tasandil. Eesti Tõukespordi Liit on ka rahvusvahelise alaliidu IKSA liige.

Tartumaa koolinoorte karikavõistluseid tõukekelgutamises toetab Leader programmi noorte-meede.

Allikas: Eesti Tõukespordi Liit

Doonoripäevad toimuvad: neljapäeval, 1. märtsil kell 10.00-14.30 Tallinna Tehnikakõrgkoolis (Pärnu mnt 62, Tallinn); reedel, 2. märtsil kell 10.00-12.30 Tallinna Laagna Gümnaasiumis (Vikerlase 16, Tallinn); reedel, 9. märtsil kell 10.00-13.00 Tallinna 32. Keskkoolis (Kiili 10, Tallinn); kolmapäeval, Loe edasi ›]]> Põhja-Eesti Regionaalhaigla verekeskus korraldab Tallinnas ja Harjumaal märtsikuus doonoripäevad ja kutsub nii uusi kui ka püsidoonoreid verd loovutama.

Doonoripäevad toimuvad:
neljapäeval, 1. märtsil kell 10.00-14.30 Tallinna Tehnikakõrgkoolis (Pärnu mnt 62, Tallinn);
reedel, 2. märtsil kell 10.00-12.30 Tallinna Laagna Gümnaasiumis (Vikerlase 16, Tallinn);
reedel, 9. märtsil kell 10.00-13.00 Tallinna 32. Keskkoolis (Kiili 10, Tallinn);
kolmapäeval, 14. märtsil kell 10.00-15.00 Gustav Adolfi Gümnaasiumis (Suur-Kloostri 7, Tallinn);
reedel, 16. märtsil kell 11.00-14.00 Rautakirja Estonia ruumides (Põikmäe 2, Tänassilma, Saku vald).
reedel, 23. märtsil kell 9.00-12.00 DHL Estonia Asi ruumides (Betooni 6, Tallinn);
teisipäeval, 27. märtsil kell 9.30-14.30 Tallinna Tehnikaülikoolis (Ehitajate tee 5, Tallinn);
kolmapäeval, 28. märtsil kell 10.00-14.00 Tallinna Tööstushariduskeskuses (Sõpruse pst 182, Tallinn).

Tule doonoriks, kui oled:
* terve, ei põe hetkel mõnda viirushaigust ega tarvita ravimeid
* puhanud ja söönud
* kehakaaluga üle 50 kg
* 18-60 aastane

Viimasest vereandmisest peab olema möödunud meestel 60 päeva ja naistel 90 päeva. Kui Sul on olnud nõelravi, tätoveerimisi või naha augustamisi, saad verd loovutada 4 kuu möödudes. Vereloovutusele tulles võta palun kaasa pildi ja isikukoodiga isikut tõendav dokument.

Doonorite verd kasutatakse rasketel operatsioonidel ja sünnitustel, patsientide raviks verejooksu, raske trauma, aneemia, leukeemia, vähi- ja maksahaiguste, põletuste ning paljude teiste haiguste puhul.

Doonorivere toel on võimalikud ka paljud plaanilised operatsioonid, mida muidu liiga suure verekaotuse kartuses ei saaks sooritada.

Lisainfo www.verekeskus.ee ja Facebookis fännilehel „Doonorid ja Sõbrad“ www.facebook.com/DoonoridjaSobrad

Allikas: SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla, www.regionaalhaigla.ee

www.verekeskus.ee