Kreutzwaldi muuseum (Kreutzwaldi 31, Võru):

Kell 18 ja 20 – ringkäik muuseumis ja film „Aeg ja inimesed muuseumis”

Kell 19 – külas on tulevik! Võru koolinoorte animafilmid.

Kell 21 – film „Kaleva hääled”

Kell 22 – sündmusi ja inimesi Võrus. Amatöörfilmid.

Võrumaa muuseum (Katariina 11, Võru):

Kell 18 Loe edasi ›]]> Tulge muuseumidesse kinno laupäeval, 19. mail.

Kreutzwaldi muuseum (Kreutzwaldi 31, Võru):

Kell 18 ja 20 – ringkäik muuseumis ja film „Aeg ja inimesed muuseumis”

Kell 19 – külas on tulevik! Võru koolinoorte animafilmid.

Kell 21 – film „Kaleva hääled”

Kell 22 – sündmusi ja inimesi Võrus. Amatöörfilmid.

Võrumaa muuseum (Katariina 11, Võru):

Kell 18 ja 20 – film „Võru Koduloomuuseumi sünd 1976 – 1983”

Kell 19 ja 21 – filmiprogramm sündmustest Võrus ja Võrumaal – Eesti Kultuurfilmi haruldased kaadrid Võrust ja võrulastest 1930. aastatel. Amatöörfilmid Vladimir Murometsalt jt.

Kell 22 – filmid Võrumaa Muuseumi lõõtsa- ja kandlepäevadest.

Näitused: Kaalud ja mõõdud

                Vanad filminäitajad

                Võru Kunstikooli lõpetajate tööde näitus

Mõniste muuseum (Kuutsi küla, Mõniste vald):

Näituse „Vanad fotod jutustavad” avamine – vanad fotod ja neil kujutatud paigad tänapäeval; erinevate aegade fototehnika.

Õpituba „Kuidas valmis mustvalge foto?”

Pildimäng „Minu kodu läbi aegade” – kodude muutumine aegade jooksul, kuidas ja mida on pildistatud.

Mõniste Muuseumi mustvalge pildimaailm on avatud kella 18 – 23.

Sissepääs tasuta!

Esimest korda on aastaraamatu kokkupanemisel olnud abiks veebipõhine spordi andmebaas www.sport24.ee, mis koondab endasse Eesti sporti puudutava statistika.

Eesti spordi aastaraamatu kaante vahele on kogutud Loe edasi ›]]> Sel nädalal esitleti Oru hotelli konverentsikeskuses äsja valminud kogumikku „Eesti spordi aastaraamat 2011”. Raamatu on koostanud Toivo Kivimets, Aare Oja, Matis Song ja Veiko Ulp, fotod on Lembit Peeglilt.

Esimest korda on aastaraamatu kokkupanemisel olnud abiks veebipõhine spordi andmebaas www.sport24.ee, mis koondab endasse Eesti sporti puudutava statistika.

Eesti spordi aastaraamatu kaante vahele on kogutud täiskasvanute, juunioride ja noorte Eesti meistrivõistluste tulemused, kajastatud on ka karikavõistlusi, maavõistlusi ja sõpruskohtumisi. Ühtlasi annab aastaraamat üksikasjaliku ülevaate meie sportlaste võistlemisest rahvusvahelisel areenil. „Aastaringi” rubriik võtab kokku Eesti Olümpiakomitee, Kultuuriministeeriumi ja spordialaliitude tegevuse, saavutuste lehekülgedel on ära toodud tiitlivõistlustel esikuuikusse jõudnud Eesti sportlaste nimed.

Tänavu avati looduskaitsekuu 16. mail Pirita kloostri varemete pargis, kus keskkonnaminister andis üle Eesti looduskaitsemärgid ja Taivo Kastepõllule Eerik Kumari nimelise looduskaitsepreemia koos looduskaitse kuldmärgiga.  Kastepõld alustas Matsalus tööd 1970. aastal ning tema eestvedamisel võeti lindude rände uurimisel kasutusele Matsalu ESTONIA tähistusega rõngad ning Matsalust sai kogu Eesti lindude rõngastuskeskus. Loe edasi ›]]>

Taivo Kastepõld. Uudised.err.ee

Tänavu avati looduskaitsekuu 16. mail Pirita kloostri varemete pargis, kus keskkonnaminister andis üle Eesti looduskaitsemärgid ja Taivo Kastepõllule Eerik Kumari nimelise looduskaitsepreemia koos looduskaitse kuldmärgiga. 
Kastepõld alustas Matsalus tööd 1970. aastal ning tema eestvedamisel võeti lindude rände uurimisel kasutusele Matsalu ESTONIA tähistusega rõngad ning Matsalust sai kogu Eesti lindude rõngastuskeskus. Rõngastamise korraldamisel tegi Kastepõld tihedat koostööd ka Erik Kumariga, kelle õpilaseks ta oli. 1973. aastal asus ta tööle Matsalu looduskaitseala direktorina. Aastatel 1977-1992 juhatas ta rõngastuskeskuse tööd ja aastatel 1992-2005 juhtis taas Matsalu rahvusparki. Lisaks sellele on ta üle saja ornitoloogilise teadusartikli autor või kaasautor.
Eesti looduskaitsemärki antakse välja alates eelmisest aastast ja selle märgiga tõstetakse esile neid, kellel teeneid looduse uurimisel, loodusteadmiste levitamisel, looduskaitse edendamisel, arendamisel ja tutvustamisel nii üleriigilisel kui ka rahvusvahelisel tasandil. Hõbedaste tammelehtede omanikeks said tänavu lastekirjanik Jaan Rannap, folklorist Mall Hiiemäe, looduskaitseinspektor Guido Kapp, loodussaadete toimetaja Õie Arusoo, Palupõhja looduskooli juht Robert Oetjen ning tuntud loodushariduse edendaja Külli Kalamees-Pani.
Tänavune looduskaitsekuu on pühendatud vooluveekogudele, täpsemalt teemaks „Allikad ja jõed – elu voolavad lätted”. 

Traditsiooniliselt toimub sel kuul mitmeid üritusi, millega püütakse loodust kõigile lähemale tuua. Looduskaitsetöötajad korraldavad üle terve Eesti ekskursioone, loenguid, võistlusi, õppepäevi ja talguid.
Tänavune looduskaitsekuu toimub juba 32. korda ja kestab kuni 5. juunini. Looduskaitsekuud korraldatakse alates 1980. aastast. Looduskaitsekuu ürituste kohta saab lisainfot Keskkonnaameti kodulehelt www.keskkonnaamet.ee.

Ekraanile tuleb liigutav episood ühe kunstniku elust, kes on jätnud oma jälje maailma kultuurilukku: see on pilk prantsuse poppikooni Serge Gainsbourg’i elule Loe edasi ›]]> 25. mail algusega 20.00 linastub Sänna Kultuurimõisas Euroopa väärtfilmide sarja kolmas linateos. Sedapuhku näidatakse Prantsuse uuema laine koomiksikuntsniku Joann Sfari debüütfilmi “Serge Gainsbourg – huligaani armastus”, mille aluseks on tema enda koomiksiromaan.

Ekraanile tuleb liigutav episood ühe kunstniku elust, kes on jätnud oma jälje maailma kultuurilukku: see on pilk prantsuse poppikooni Serge Gainsbourg’i elule läbi koomiksikunstnik Joann Sfari silmade. Pilguheit prantsuse laulja, näitleja, režissööri ja poeedi Serge Gainsbourg’i elule algab 1940-ndate aastate natside poolt okupeeritud Pariisist. See on koomiksikunstnik Joann Sfari elutruu muinasjutt tõelisest elukunstnikust, nõukogude võimu eest põgenenud juudipoisist, kes pääses genotsiidist üle noatera, tahtis saada suureks maalikunstnikuks, ent avastas muusiku rutiinitöös oma ande laulumeistrina. Lugematud afäärid kuulsate kaunitaridega Juliette Grécost Brigitte Bardot’ni on lisanud Gainsbourg’i legendile sära, mida selles filmis lihvitakse. “Serge Gainsbourg – huligaani armastus” on film, kus on palju armastust, seksi ja veel rohkem muusikat.

Filmi juhatab sisse ning kommenteerib Sänna Kultuurimõisa tegevjuht Hendrik Noor. 2 tundi ja 10 minutit kestev film on valminud 2010 aastal Prantsusmaal. Film on eestikeelsete subtiitritega. Üritust toetab Euroopa Komisjon, Riigikantselei ja Võru Maavalitsus.

Allikas: Sänna Kultuurimõis

TETERMANNI MAJAS ja KALJU KIRIKUS (Kalju 1) Laupäev algab traditsioonilise pannkoogihommikuga Tetermanni majas. Samas on avatud ka 1 euro pood. Kalju kirikus toimub igal täistunnil 11-16 kontsert, lastele avatud mängunurk.

NB! Kell 14 toimub Tetermanni majas endiste ja praeguste seenioride jututund. Jututunni järel Loe edasi ›]]> 19.- 20. mail saamegi kõik jälle Kalamajas kokku!
19 mai, LAUPÄEV

TETERMANNI MAJAS ja KALJU KIRIKUS (Kalju 1)
Laupäev algab traditsioonilise pannkoogihommikuga Tetermanni majas. Samas on avatud ka 1 euro pood.
Kalju kirikus toimub igal täistunnil 11-16 kontsert, lastele avatud mängunurk.

NB! Kell 14 toimub Tetermanni majas endiste ja praeguste seenioride jututund. Jututunni järel on seenioridele bussiekskursioon giidiga.

KOTZEBUE PLATSIL
Kell 11-17 toimub Kotzebue platsil suur kevadlaat.
Laadal toimub ka RAAMATUVAHETUS – võta läbiloetud raamatud kaasa ja vaheta uute vastu!

Laada juures, Kalma sauna kõrval laval astuvad üles kell 11-23:
Kaleva segakoor Salme kultuurikeskusest
Tsirkuseteater Folie
Pelgulinna memmed
Väikesed baleriinid Tasapisi Tasakaalust
Kolde lasteaia lapsed
Showtrupp Vikerkaar
Ailish iiri tantsudega
Seeniortantsijad Saare piigad
Idamaise tantsu trupp Zahira
naiste tantsuansambel Kullaketrajad
mustlastantsu trupp Khamoro
Marionett-teater Salme kultuurikeskusest
Desiree showtants ja akrobaatika
Lehti Kostabi mustlastantsurühm
Tantsivad Õed Shahrazad
Hello Killu
Romb
Reha
Lo-fi Louie
Old Five New Wave
Kriminaalne elevant

TEOTEATRIS (Vana-Kalamaja 9a)
11.00 Teoteatri etendus lastele „Tirts ja Tigu“(1eur, broneerimine piret@teoteater.ee)
16.00 Salme harrastusteatri komöödia „Minu neli naljakat tütart“ (1eur, bron piret@teoteater.ee)

KALAMAJA RAAMATUKOGUS (Kotzebue 9)
12.00 ja 14.00 meisterdamised lastele
13.00 Raamatubingo
15.00 Mälumänguturniir
Toimub raamatutäika, kus müüakse üliodavalt ära raamatukogu üleliigsed eksemplarid. Ja palju lauamänge on neil ka kohapeal kasutamiseks

LASTEMUUSEUMIS (Kotzebue 16)
11-14 Näpunuku valmistamise töötuba mängutoas (1eur)
11.00 ja 13.00 Lillepoti tuunimise töötuba muuseumi hoovis (2 euri)
15.00 esineb lastelauludega Astra Tikas
18-23 muuseumiöö otsimismängu ja Taumatroopi töötoaga
Muuseumi ees on avatud kohvik!

KALAMAJA APTEEK (Kotzebue 9)
laieneb tänavale ja kell 10-16 saab tasuta mõõta luutihedust.

PEAMISEST PLATSIST KAUGEMAL TOIMUB:

- LASTEHOIUS ELLIT (Vana-Kalamaja 20a)
kell 11-15 on avatud uste päev kasvataja ja töötoaga. Mähkmete vahetamise võimalus ja esimene tund lapse hoidmist tasuta!

-MÄNGUTOAS VÄIKE UBA (Vabriku 41)
avatud uste päev, kell 11 ja 15 ema ja beebi võimlemine – etteregistreerimisega info@vaikeuba.ee või 5692 6252

- KUNGLA KELDRIS (Kungla 34)
on kahepäevane kasside maalimise töötuba. Võta oma kass kaasa!

- PATAREI KINDLUSES (Kalaranna 2)
kella 18st näituse avamine, performanced ja ranna avamispidu DJ-dega

- EESTI DISAINI MAJA ja KOHVIK KLAUS (Kalasadama
Mari-Liis Heinsaare fotonäitus „Kalamaja anomaalia”
Kohvik Klaus ja suveterass avatud 11-23-…kuni rahvast jätkub

- MÄSU Galerii (Tööstuse 1)
Maalinäitus ,,Kahekõned/Sisekõned.“ Galeriis tutvustab näitust maalide autor ise.

- EKKM (Põhja pst 35)
on avatud Köler Prize 2012 nominentide näitus

Kalamaja Pagarikoda, Boheem, Moon ja Tops teevad huvitavaid eripakkumisi
Nagu ikka, on laupäeval avatud ka Kalaturg

LAUPÄEVA ÕHTUL ON JÄRELPIDU TOPSIS!
KOHVIK KLAUS ja PATAREI PUHVET on ka nii kaua lahti kuni rahvast jätkub!

20.mai, PÜHAPÄEV

kell 10 virgutav jooga Kalamaja pargis. Võta omale matt või lina kaasa!
Kell 10 algab ka Kalju kirikus koguduse aastapäevale pühendatud jumalateenistus, esineb Credo-Allika kammerkoor.

KOTZEBUE PLATSIL jätkub suur laat, tegevusi on kell 11-17.
Pühapäev on laadal titeasjade-eri! Jätkub ka raamatuvahetus!
Kõige suuremas telgis teeb Kinobuss lastele ja noortele multikate töötubasid. (etteregistreerimisega
tel 52 67 935 või piret.kalju@gmail.com)
Samas telgis leiab aset MaruKaru ja Kinobussi ühisprojekt, kus saab proovida kätt mõne Kalamaja maja voolimisega. Majad paigutatakse Kalamaja kaardile ehitades nii asumi maketi laste silmade läbi.
Ja Kalma sauna juures toimub kella 16st puude saagimise võistlus!

Laadaplatsi juures laval astuvad üles:
kell 12 lauluansambel Meelespea
kell 13 šoti tantsu rühm, kes mitte ainult ei esine, vaid õpetab mõned tantsud ka publikule selgeks
kell 14 lastelauludega Astra Tikas
kell 14.30 folkmuusikaga Söepõletajad

Kell 13.00 toimub jalgsiekskursioon Artur Ümara juhtimisel, kes tutvustab Kultuurikilomeetriga külgnevaid alasid ja Kalamaja parki. Kogunemine Kultuurikatla estakaadi all!

Kell 15.00 teeme titekärudega ühise sõidu piki Vana-Kalamaja tänavat mere äärde. Kogunemine on Nunne tänava lõpus, Balti jaama tunneli suu juures. Aktsiooniga püüame tõmmata tähelepanu tänava potentsiaalile vanalinna ja mere ühendajana läbi kauni Kalamaja. Jalutuskäigule järgneb arutelu kohvikus Klaus sel teemal, kuidas selle potentsiaali realiseerimiseni jõuda.

KALAMAJA PÕHIKOOLI (Vabriku 18)
hoovis toimuvad alates kella 11st spordivõistlused, kus löövad kaasa nii piirkonna koolide kui ka Tallinna seltside võistkonnad. Kell 10.30 soojenduseks hiina tervisevõimlemine Qi Kong.
Samas demonstreerivad oma oskusi koolis tegutsevad võitluskunstide rühmad, laulu- ja tantsutrupid, tegutseb õpilaste kohvik!

Õhtul kell 18 toimub kohvikus Klaus Tallinna asumiseltside ümarlaud, et üksteisele ja vabariigi presidendile oma tegevust, ambitsioone ja probleeme tutvustada.

Kogu päeva vältel on erinevates asutustes ja hoovides esinemisi, töötubasid, niisama avatud uksi:

KALAMAJA RAAMATUKOGUS (Kotzebue 9)
Kell 11 astub Kalamaja raamatukogus üles Gustavsoni pereteater etendusega „Põrsakesed Niff, Nuff ja Naff.“ Vajalik eelregistreerimine tel. 6830 970 või kalamaja@tln.lib.ee
Samas toimub näitus: eksponeeritakse raamatukogu kunstikogu, mis muidu fondist välja ei pääse.

TEOTEATRIS (Vana-Kalamaja 9a)
on justkui väike teatrifestival! Piletihinnad on nii pisikesed et ei pane tähelegi!
11.00 Teoteatri lasteetendus „Tirts ja Tigu“ (1eur)
13.00 T-Teatri etendus „Meie elu köögis“ (2 euri)
17.30 UusVana Teatri sotsiaalteater „Simo-Karli peaasi on pea asi“ (ei soovitata alla 16-aastastele, 3euri)
21.00 laulab näitleja Maarius Pärn (2euri)
Kõikidele etendustele ja kontsertile piletite broneerimine piret@teoteater.ee

SALME KULTUURIKESKUSES (Salme 12)
teatrifestival jätkub…
14.00 lasteetendus „Pöial-Liisi“ (1eur)
19.00 Eduard Bornhöhe 150. sünniaastapäevale pühendatud komöödia „Need kauged ajad“ (1eur)

TASAPISI TASAKAALU (Graniidi 1)
hoovis on batuudid ja kohvik, kell 11.15 massaažikoolitus ja kell 12 loeng toitumisest “tasakaal taldrikul”

MÄNGUTOAS VÄIKE UBA (Vabriku 41)
emade ja beebide muusika- ja käsitöötuba

LASTEMUUSEUMIS (Kotzebue 16)
11-14 näpunuku valmistamise töötuba mängutoas (1eur)
11 ja 13 lillepoti tuunimise töötuba muuseumi hoovis (2euri)
15.00 Esineb Astra Tikas lastelauludega
ja maja ees on ikka tänavakohvik ka!

AJATAJU restaureerimistöökojas (Telliskivi 57)
Kell 16 toimub akende-uste restaureerimise töötuba

LOOMIKUTE juures (Kungla 43)
on tegevusi lastele ja lapsemeelsetele, avatud on loomekohvik oma aia ürditeedega ja soovijatel võimalus ehitada miniatuurne haldjaaed kaasa.

KUNGLA 28
hoovis on hispaaniapärane hoovikohvik, hoovis on lastele batuut, külastajatele pakuvad meelelahtust erinevad muusikud (VHK’st ja mujalt) ning oma luuletusi loeb Liisi Ojamaa.

KUNGLA KELDRIS (Kungla 34)
jätkub kahepäevane kasside maalimise töötuba. Võta oma kass kaasa!

SRIKi hoovis (Väike-Patarei 5)
kell 13-17 traditsiooniliste värvidega võõpamise töötoad

KÖIE 3
hoovi tuleb ka hubane hoovikohvik, nad ehitavad selleks isegi värske terrassi omale! Kell 17 saksofonimuusika Rauno Oidramilt.

KALEVI 22
hoovis on kirbukas ja kohvinurk

SUUR-PATAREI 29
hoovis on ka hoovikohvik ja täika – avanevad Kultuurikilomeetri poole

VANA-KALAMAJA 17
on õhtul galeristidele ja tulevastele galeristidele avatud erakunstikogu. Et kogu asub elukorteris, on vajalik etteregistreerumine tel 56208246

RESTORANIS GUSTO (Kopli 2c)
toimub põnev toidukoolitus, kus saab õppida päris itaalia koka käe all tortellinisid ja tiramisut tegema. Pärast sööme kõik ära! Koolitus on etteregistreerimisega – gusto@gusto.ee (koolitus 20 euri, sõber kes tuleb ainult sööma 10 euri)

SAVIKLUBIS (Niine 11)
toimub kell 12-14 savivoolimise töötuba, õpetatakse valmistama savist ehteid ja muid pisiesemeid.

EESTI DISAINI MAJAS (Kalasadama
Mari-Liis Heinsaare fotonäitus „Kalamaja anomaalia”
16-19 avatud ateljeed teisel korrusel (nahadisainer Stella Soomlais ja tekstiilidisainer Monika Järg)
Kohvik Klaus ja suveterass avatud 11-23-… (NB 16.30-19 on kohvik reserveeritud esmalt Vana-Kalamaja tänava üle arutlemiseks ja seejärel Tallinna asumiseltside ümarlauaks presidendiga!)

MÄSU galeriis (Tööstuse 1)
avatud näitus Kahekõned/Sisekõned ja tehakse pühapäeval performance´it

EKKM-is (Põhja pst 35)
on avatud Köler Prize 2012 nominentide näitus

KALAMAJA PAGARIKODA (Jahu 11)
on Kalamaja päevade puhul ka pühapäeval avatud!-Kella 16ni

BOHEEM (Kopli 18)
eripakkumised festivalikülastajatele!

MOON (Võrgu 3)
Kalamajalane 5euri ja Suu Magusaks 3euri

TOPS (Soo 15)
mõtleb välja Kalamaja päevade erinapsi

Info tel E-R 386 9871 ja 5650 5131 (Malle) ning e-posti aadressil viisu@rallikuvv.ee ja http://viisurahvamaja.yolasite.com/

Raamatus avab kirjanik enda seotust Sänna kandiga, samuti kirjanike Artur Adsoni (peatükk „Arthur”) ja Juhan Jaigi (peatükk „Jaikiaana”) köidet selle kohaga.

„Kõige raskem on inimese moodi rääkida just lähedasest. Sest mis on keegi ilma kodu Loe edasi ›]]> Täna, 17. mail algusega kell 16 tutvustab kirjanik Lauri Sommer Võrumaa keskraamatukogus (Jüri 54, Võru) oma uut „Räestu raamatut”.

Raamatus avab kirjanik enda seotust Sänna kandiga, samuti kirjanike Artur Adsoni (peatükk „Arthur”) ja Juhan Jaigi (peatükk „Jaikiaana”) köidet selle kohaga.

„Kõige raskem on inimese moodi rääkida just lähedasest. Sest mis on keegi ilma kodu ja kodutundeta – allakäija, keda on raske jalule aidata. Paik settib inimesse aastatega ja inimese olemus imbub maastikku ja hoonete seintesse, nagu jääks kivi pinnale kerge tuulejoon. Ta on seal alles kuni ilma otsani, lõpmatult või ylestõusmise päevani, nagu keegi seda nimetab.”
(„Räestu raamat”, lk 11).

Raamatu kohta on lugeda ka siit: http://www.raamatukogu.viljandi.ee/?op=body&id=1086

Esitlusele on oodatud kõik (kirjandus)huvilised.

Evelin Tamm

Haridus- ja teadusministeerium on välja käinud taaskordse reformikava, mille suhtes täpsustatakse sihtrühmade arvamusi maikuu jooksul. Käesolevaga esitan iseenda seisukoha, mis on muuhulgas kujundatud hariduse mõttekoja interaktiivsetel kokkusaamistel.

Gümnaasiumivõrgu korrastamise lähtealuste slõuganiks on „Igast gümnaasiumist hea haridus!“  Koostatud projekt on kui järjekordne ideevälgatus, millel puudub läbi mõeldud strateegia erinevate sihtrühmade Loe edasi ›]]>

Evelin Tamm

Evelin Tamm

Haridus- ja teadusministeerium on välja käinud taaskordse reformikava, mille suhtes täpsustatakse sihtrühmade arvamusi maikuu jooksul. Käesolevaga esitan iseenda seisukoha, mis on muuhulgas kujundatud hariduse mõttekoja interaktiivsetel kokkusaamistel.

Gümnaasiumivõrgu korrastamise lähtealuste slõuganiks on „Igast gümnaasiumist hea haridus!“  Koostatud projekt on kui järjekordne ideevälgatus, millel puudub läbi mõeldud strateegia erinevate sihtrühmade kaasamiseks ja seega ka veenev sisu. Ainukeseks selgelt väljendatud eesmärgiks on koolivõrgu kiire reorganiseerimise vajadus raha kokkuhoiu eesmärgil. Käesoleva artikli taotluseks on selgitada, miks vajame hariduse süsteemset reformi ja et muutused peavad seekord algama meist endist.

Paljudele meist on selge, et meie lapsed vajavad tähendusrikkaks kasvamiseks ja arenguks avatud kaasavat kooli.  Mis on kaasav kool?  Kaasamist saab mõista mitmes võtmes. Esiteks koolielu otsustusprotsessidesse kaasamine. Kas õpilased, lapsevanemad, õpetajad ja kogukond saab kohalikes haridusotsustes kaasa rääkida, osaleda otsustamisel? Kas nende arvamused on seisukohtade kujundamisel tähtsad ja omavad kaalu? Kas kõik asjaosalised on osalema kutsutud? Kas informatsioon on kättesaadav ja kõikidele mõistetav?

Kaasamist saab mõista ka kui suutlikkust integreerida kõik meie tuhanded personaalsed erivajadused sellisel moel, et igaüks meist tunneks oma kohta ja oleks aksepteeritud. Lõppude lõpuks on meil Eestis ainult loetud arv inimesi, kelle hariduse eest hoolt kanda. Kui paneme igale kolmandale mingi diagnoosi või arvame ta iseendast väljaspool olevaks, siis jäämegi lõpuks kolmekesi ja sajad tühjad koolimajad maakondadesse.

Seega peaksime mõistma, et kogu haridussüsteem on kogu tervikus kardinaalselt muutumas. Sisemises kasvamises on nii õpilased, lapsevanemad, õpetajad, koolijuhid kui ka ametnikkond. Ilmselt on sellist suurejoonelist protsessi isegi raske meie  haridusreformi modelleerijatel ette kujutada ja seda ei saagi ülevalt alla meetodidega suunata, lihtsateks skeemideks laduda. Kui protsessid on nii ulatuslikult muutumas, siis millist haridusministeeriumi me oma koolivõrgu juhtimiseks vajame? Praegu käivituvad koolireformid ülevalt alla ja õpetajad, lapsed ja nende vanemad sunnitakse uute reeglitega kohanema. Kuna kaasamine saab toimuda ainult osalejate vabatahtliku soovi ja avatud meele kaudu, siis ilma haridusministeeriumi reformita selles mudelis muutusi ei tule.

Samas tuleks meil ka iseendalt küsida: „Olen ma valmis haridusaruteludes osalema ja oma seisukohade eest seisma?“ Ilma aktiivse kodanikuta kodanikkonna kaasamist haridusküsimuste lahendamisse tekkida ei saa. Palju sellest koolikultuuri muutusest saab alguse meist endist. Igaüks meist võib kirjutada blogi kohaliku hariduskomisjoni tööst, osaleda lastevanemate koosolekute ettevalmistamisel, luua mittetulundusühingu oma piirkonna lasteaedade toetuseks, jagada informatsiooni, ametkondlikke teateid kõikidele arusaadavaks “tõlkida”, algatada Facebookis liikumise või grupi jne. Palju sellest on juba praegu meie hariduselu argipäev. Samas on kohti, mis vajaksid tõsist turgutamist ja läbimõeldud arendustööd.

Üheks valukohaks on kindlasti haridusministeeriumi ja selle ametnikkonna vana harjumus asju teatud viisil ajada. Vaadates praegust HTMi kava, võib sealt välja lugeda, et kavatsetakse raha kokku hoida ja koolivõrk efektiivsemaks kujundada. Selline kokkuhoid on ühest küljest arusaadav. Kui see ongi HTMi põhiline eesmärk seda projekti tutvustades, siis tuleks asju ka õigete nimedega nimetada. Pole vaja kodanikele keerutada kvaliteedist ja muust sarnasest. Iga kolmas lause valitsuse liikmete suust, kui räägitakse haridusest, on, et seitse protsenti SKPst läheb koolidele. Ilmselt tahetakse märku anda, et summad on hoomamatult suured, palju suuremad, kui tahetaks välja käia.

Selleks, et inimesed saaksid aru, millised summad ja kuhu investeeritakse, on vaja hariduseelarve selgemalt lahti kirjutada. Praegu on enamikul meist võimatu aru saada, mis ja kuidas kulutatakse. Siin ei ole tegemist kodanike rumalusega, vaid info, mille põhjalt järeldusi teha, on kodanikele ja nende ühendustele kättesaamatu.

Haridusliku mitmekesisuse tingimustes peaks “kvaliteet” määratlema koolielu raamistiku, mida aluseks võtta, kui kogukonnapõhistest vajadustest lähtuvaid otsuseid tegema hakatakse. Hariduse kvaliteedi näitajaks ei ole koht riigieksamitulemuste või PISA edetabelis. Hea kooli üle on arutatud mitmetel konverentsidel ja kogunemistel, ilmselt oleks mõtet ministeeriumil siia veidi investeerida. Praegu pole meil mitte ühtegi haridusajakirja, kus nendel teemadel kirjutada ja lugeda saaks. Haridusuuringud on teadusrahastuses täiesti vaeslapse osas. Sellest järeldub, et ilmselt ei peetagi hariduse sisu oluliseks.

Ka eesmärk „võrdsete võimaluste loomine hariduses“ vajab põhjalikumat selgitust. Meie võimed ja vajadused on sageli väga erinevad. Euroopa Liidus peetakse iseenesest mõistetavaks, et neid vajadusi tuleb vastavalt kompenseerida. Võrdsed võimalused luuakse diferentseeritud rahastussüsteemi kaudu.

Kahjuks pannakse meil endiselt kinni koole põhjendusega, et kulu õpilase kohta ületab teiste koolide kulutused ühe õpilase kohta. Samas on mitmetes koolides suur hulk erilisi lapsi, kes vajavadki suuremaid investeeringuid, et ühiskonnas võrdväärselt osaleda. See, et need konkreetsed lapsed nüüd teistesse koolidesse laiali suunatakse, ei tähenda raha kokkuhoidu. Lapse erivajadusest tulenev kompensatsioonikulu säilib ka nende laste integreerimisel tavaklassidesse.

Kui koole minnakse sulgema ainult raha kokkuhoiu mõttega, siis on haridusotsuste sisu väga rängalt paigast ära. Selliste põhjendustega tehtud otsused ei vasta lapse õiguste konventsiooni põhimõtetele. Konventsioon deklareerib, et laste vajadused tuleb neid puudutavates otsustes alati esikohale seada. Pühajärve kooli lapsevanemad panid seljad kokku, viisid asja kohtusse ning võitsid.

Kui HTMi eesmärgiks on dialoog, siis tuleks see algatada avatud küsimuste ja kutsete kaudu. Valmisvastused ei kutsu kaasa mõtlema, ei kutsu osalema. Näiteks Saksamaa üleriigilise „Tuleviku dialoogi“ raames esitati küsimus „Kuidas me tahame õppida?“ Selline küsimus on avatud ja kutsub kõiki kaasa mõtlema. Niimoodi saabki liikuda edasi enam-vähem soovitud sihis. Kaasamise abil hakkame üheskoos sobivaid lahendusi otsima ja muutuste vastu pidurdajaid ei ole, sest sellisel juhul ei ole millegi vastu olla. Kaasav juhtimine vajab oskusi, mis Eestis juba praegu ka paljudel olemas on. Minu jaoks jääb küsimuseks, miks neid oskusi haridus- ja teadusministeeriumi arutelude käivitamisel ei kasutata?

Leian, et haridus- ja teadusministeeriumi reform on möödapääsmatu, sest HTMil tuleb õppida toimima demokraatliku riigi institutsioonina. “Kaasamise hea tava”, mis ametnikkonna käitumisele juhiseid annab, on kättesaadav riigikantselei kodulehel (http://valitsus.ee/et/riigikantselei/kaasamine-ja-mojude-hindamine/kaasamise-hea-tava). Ka haridusvaldkonnas kehtib “kaasamise hea tava“ punkt 1.1, mis ütleb: „Valitsusasutused kaasavad huvirühmi ning avalikkust neid puudutavate otsuste kujundamisse…“

Leian, et meie koolid ei muutu avatuks ja demokraatlikuks enne, kui haridusministeeriumi ametnikud ja tipppoliitikud ise siin kaasamise kaudu eeskujuks ei ole. Teisalt on selge, et senikaua, kuni kodanikud (lastevanemad ja õpetajad) lubavad endast ja oma laste vajadustest teerulliga üle sõita, pole ka mingit muutust koolielus vaja oodata. Seega hariduse süsteemne reform algab ikkagi meist endist. Sinust ja minust.