Võru folkloorifestivalil tantsitakse täna ungarlaste pilli järgi

XVIII Võru Folkloorifestival jätkab täna oma hooaega ungari tantsutoaga Puigal.

Juba teises festivalieelses tantsutoas tutvustavad korraldajad lähemalt selleaastaseid plaane ja kutsuvad kõiki folkloorihuvilisi koos pilli mängima ja  tantsima. Tantsutuppa on palutud kõik, kel huvi nii eesti kui meie sugulasrahva, ungarlaste, seltskonnatantsude vastu. Tantse õpetab ning muusikat mängib ansambel Cürrentõ Ungarist.

Võrumaa üks suuremaid iga-aastaseid kultuurisündmusi, 12.-15. juulil toimuv XVIII Võru Folkloorifestival kannab nime „Päivgi tands tsõõrin“.  „Sellega rõhutame koostantsimise ja – musitseerimise võlu,“ ütleb festivali tegevjuht Kadri Valner. „Loodame  festivali eel ja ajal toimuvates tantsutubades  esinejaid ning publikut  koostantsimise ja musitseerimise abil senisest veelgi tugevamalt siduda,“ lisab ta.

Lisaks traditsioonilistele kontsertidele maakonna erinevais paigus kätkeb suvine festivaliprogramm Võru linna läbivat Tänavatantsu, publiku  ja esinejate ühised õhtulaule, Võrumaalt pärit kuulsa  lõõtsameistri August Teppo nimelist eesti lõõtsa võistumängimist,  töötubasid, käsitöölaata, kirikukontserte ja noorte muusikute ülesastumisi vabalaval. Festivalil esineb ligi 400  rahvatantsijat  ja –muusikut nii Eestist kui üle maailma. Loe edasi: Võru folkloorifestivalil tantsitakse täna ungarlaste pilli järgi

Võru Folkloorifestivali esitleb: Puigal tuleb ungari tantsutuba

Sel reedel jätkab XVIII Võru Folkloorifestival oma hooaega ungari tantsutoaga Puigal.

Juba teises festivalieelses tantsutoas tutvustavad korraldajad lähemalt selleaastaseid plaane ja kutsuvad kõiki folkloorihuvilisi koos pilli mängima ja  tantsima. Tantsutuppa on palutud kõik, kel huvi nii eesti kui meie sugulasrahva, ungarlaste, seltskonnatantsude vastu. Tantse õpetab ning muusikat mängib ansambel Cürrentõ Ungarist.

Võrumaa üks suuremaid iga-aastaseid kultuurisündmusi, 12.-15. juulil toimuv XVIII Võru Folkloorifestival kannab nime „Päivgi tands tsõõrin“.  „Sellega rõhutame koostantsimise ja – musitseerimise võlu,“ ütleb festivali tegevjuht Kadri Valner. „Loodame  festivali eel ja ajal toimuvates tantsutubades  esinejaid ning publikut  koostantsimise ja musitseerimise abil senisest veelgi tugevamalt siduda,“ lisab ta.

Lisaks traditsioonilistele kontsertidele maakonna erinevais paigus kätkeb suvine festivaliprogramm Võru linna läbivat Tänavatantsu, publiku  ja esinejate ühised õhtulaule, Võrumaalt pärit kuulsa  lõõtsameistri August Teppo nimelist eesti lõõtsa võistumängimist,  töötubasid, käsitöölaata, kirikukontserte ja noorte muusikute ülesastumisi vabalaval. Festivalil esineb ligi 400  rahvatantsijat  ja –muusikut nii Eestist kui üle maailma.

Ungari rahvamuusikaansambel Csürrentő sündis 1997. aastal. Praeguses koosseisus mängitakse aastast 2006. Juba asutamisest alates esitab Csürrentő oma kontsertitel ja tantsutubades peamiselt moldva csangode rahvamuusikat. Ansamblit iseloomustab nooruslikkus, autentse rahvamuusika isikupärane esitamine, külatraditsioonide toomine linnakeskkonda..

Csürrentő on ungari rahvamuusikaelu üks aktiivsemaid liikmeid. Juba kümme aastat on neil Budapestis oma tantsutuba, 2008. aastast alates võetakse osa ka Ungari enimkülastavaid tantsutubasid korraldava Gödöri klubi tegevusest.

XVIII Võru Folkloorifestivali ungari tantsutuba toimub Puiga koolimajas reedel, 20. aprillil algusega kell 21.

Toetab Eesti Kultuurkapitali Võrumaa ekspertgrupp

 

Sõavägi oppas koton kah kõrda nõudma

Poissõ meelest es pidänü aoteenistüst är häötämä. Foto: Uma Leht

«Ku inne sai pito peetüs, tuu es sekä, a no kaet üüklubin – inemise siblise läbisegi, kõrda ei olõ. Pur’on inemise tunnusõ ands’agu…» kõnõlõs Rõugõst peri Ossipovi Oliver (21) tuust, kuis mõnõ kuu aotiinmist Kupõrjanovi jalaväepataljonin tedä muutnu omma. Kimmämbäs omma saanu ka Võro liina poisi Kaarna Karel (22), Jõelaiu Joosep (22) ja Niidü Sven (23) – miinipilja patarei juhtmisrühmä riamehe.

Aoteenistüse algus om hirmsa kõigilõ poissõlõ. «Es saa arvu, kon midägi om ja kon esi olõma piät. Edimäne üü es maka: kõik aig mõtli, et ku tulõ häire, kuis saa 40 sekundiga vällä ja viil rõivilõ kah,» tulõt’ Oliver miilde. A tä uutsõ sõaväest esiki hullõmbat, ku tegelikult oll’.

Päält Kareli es olõ poisi inne aoteenistüst püssä esiki käen hoitnu. «Algusõn pelksi esiki trikli vaotamist,» ütel’ Oliver. «A midä rohkõmb laskman kävet, tuud kimmämbas lätsit,» ütel’ Joosep. «Laskmisõl om sääne adrõnaliin seen, tuud ei anna määnegi muu tegemine.»

Uni om kulla hinnan
Kimmä kõrra seen omma poisi opnu aost kinni ja magamisest luku pidämä. «Tan om esiki kats minutit und kulla hinnaga,» ütel’ Oliver. «Inne sõaväke oll’ kümme minotit ildasjäämist tävveste harilik. A nüüt nõvva koton kah kõigi käest, et kokkolepütüst aost kinni peetäsi,» kõnõl’ Sven.

Joosep opsõ hindä sisse uskma: «SBK (sõduribaaskursus) lõpun tull’ 60kilomiitret jalaga är kävvü. Es usu, et suta tuud täüsvarustusõn lõpuni tetä. A ku Kupõrjanovi värtist sisse saimi, oll’ uhkõ tunnõ külh.»
Loe edasi: Sõavägi oppas koton kah kõrda nõudma

Valgevene duo GURZUF annab Võrus kontserdi

Tuline Valgevene duo GURZUF – akordionist Egor Zabelov ja trummar Artem Zalessky annavad kontserdi neljapäeval, 2. veebruaril 2012 kell 19 Võru kultuurimajas Kannel.

Veebruari esimestel päevadel viibib Eestis kirglikku ja eksperimentaalset akordionimuusikat viljelev Valgevene duo Gurzuf. Rahvusvaheliselt tuntud ja tunnustatud ansambel esineb kontsertide ja töötubadega Tallinnas, Võrus, Tormas ja Tartus.

Minskist pärit duo seob oma muusikas nii jazz`i, pungi, hip-hop`i kui post-rock`i elemente, laiendades akordioni kasutamise võimalusi läbi sämplingute ja elektrooniliste efektide. Ansambel esindas Valgevenet Londonis toimunud võistlusel “Global Battle of the Bands” 2007. aastal ja on sellest hetkest alates andnud arvukaid kontserte Hollandis, Austrias, Šveitsis, Portugalis, Ukrainas ja mitmelpool mujal Euroopas nii väiksemates klubides kui ka juba rahvarohkematel festivalidel.

Gurzuf on Valgevene duo, kes sünteesib oskuslikult nii progerokki, minimalismi kui traditsoonilisemat akordionimuusikat, uuendades ja laiendades seeläbi akordioni võimalusi muusikainstrumendina. Lisaks trummidele ja akordionile kasutavad nad elektroonilisi effekte ja sämpleid, samuti on kontserdil olulisel kohal visuaalid. Slaaviliku temperamendi ja energiaga mängitud kontserdid garanteerivad võimsa elamuse ja panevad publiku unustama, et tegu on vaid kaheliikmelise bändiga. Nende esinemine on muusikalise intensiivsuse poolest nagu üks korralik /rollercoaster/`i seanss, kus kinnisilmi kogetakse nii meloodilist ilu, rütmilist ekstaasi kui musitseerimise intensiivset ja ekspressiivset valu. Kõik see tuuakse publikuni unustamata hetkekski rock’n’rolli ehedat iseloomu.

Duo tekkis 2005. aastal, kui Egor Zabelov ja Artem Zalessky omavahel Minskis kohtusid. Akordioni eksperimentaalse kasutusviisi poolest võiks Egori võrrelda soomlaste kuulsuse Kimmo Pohjoneniga, suurim erinevus on aga see, et Gurzuf ei kasuta elektroonilisi rütme, vaid ainult laivtrumme. Gurzufi esimene tunnustust pälvinud album lindistati 2007. aastal Mosfilmi stuudios, see tuli välja 2009 ning kandis nime “Non-existent-movie”. 2006. aastal Valgevene muusikaauhindade jagamisel tunnustati Gurzufi kui “Aasta läbimurdja” ja “Aasta professionaalseim artist”. Gurzuf esindas Valgevenet Londonis toimunud võistlusel “Global Battle of the Bands” 2007. aastal ja on sellest hetkest alates andnud arvukaid kontserte Hollandis, Austrias, Sveitsis, Portugalis, Ukrainas ja mitmel pool mujal Euroopas nii väiksemates klubides kui ka juba rahvarohkematel festivalidel.

Vaata ja kuula Gurzufi:

http://www.youtube.com/watch?v=b7XZUpNbEwY&feature=related 
http://www.youtube.com/watch?v=qMW82ne9MXs&feature=related
http://www.youtube.com/watch?v=JOHFdpHuCEs&feature=related

Piletid hinnaga 5 EUR ja 4 EUR eelmüügis k/m Kannel kassas (tel 786 8676) ja Piletilevi müügikohtades üle Eesti.

Taas saab vaagida Haanja looduspargi tuleviku üle

Haanja looduspargi kaitsekorralduskava eelnõu avalik väljapanek toimub 2. – 12. jaanuarini .
Avalikud arutelud toimuvad 9. janauaril kell 17  Rõuge rahvamajas, 11. jaanuaril kell 17 Haanja rahvamajas ja 12. janauaril kell 15 
Võru vallavalitsuse saalis.

Kohale on oodatud maaomanikud, kohalikud elanikud, ettevõtjad ja teised asjast huvitatud.

Kaitsekorralduskava eelnõuga on võimalik tutvuda ka Keskkonnaameti veebilehel www.keskkonnaamet.ee/haanja . Ettepanekuid ja arvamusi seoses Haanja looduspargi kaitsekorralduskava eelnõuga on võimalik esitada kuni 20. jaanuarini. Neid oodatakse Keskkonnaameti Põlva-Valga-Võru regiooni kaitse planeerimise spetsialistile Jaanus Tanilsoole (jaanus.tanilsoo@keskkonnaamet.ee, telefon 5300 9241) või
Kobras AS keskkonnaeksperdile Kadi Kukele (kadi@kobras.ee, telefon 730 0316).

Haanja looduspargi kaitsekorralduskava eelnõu avalik väljapanek ja avalik arutelu Keskkonnaameti tellimusel on Kobras AS ja Eesti Maaülikool koostanud Haanja looduspargi kaitsekorralduskava eelnõu, tööd rahastab Euroopa Regionaalarengu Fond.

Võrumaa Partnerluskogu taotlusvoor

MTÜ Võrumaa Partnerluskogu 2012. aasta I taotlusvoor on avatud alates 9. jaanuarist 2012 ja sulgub etapiliselt:
Küla- ja kultuuri meede 14. veebruaril;
Noorte meede 21. veebruaril;
Ettevõtluse meede 28. veebruaril 2012.a.

Infopäevad valdades toimuvad:

Esmaspäeval, 12. detsembril kell 15.00-16.30 infopäev Urvaste valla taotlejatele Uue-Antsla rahvamajas Uue-Antsla külas; kell 17.00-18.30 Antsla valla taotlejatele Antsla EKB Koguduse ruumes Antsla linnas Jaani tn 24.

Teisipäeval, 13. detsembril kell 15.00-16.30 infopäev Haanja valla taotlejatele Haanja rahvamajas Haanja külas Haanja Tantsu-Mängu-Laulu Seltsi ruumes; kell 17.00-18.30 infopäev Rõuge valla taotlejatele Rõuge Pritsukuuris Rõuge alevikus Tehnika tn 8.

Kolmapäeval, 14. detsembril kell 15.00-16.30 infopäev Sõmerpalu valla taotlejatele Sõmerpalu Motoklubi sisehallis “Adrenalin Arena”; kell 17.00-18.30 infopäev Võru valla taotlejatele Navi Seltsimajas Navi külas.

Neljapäeval, 15. detsembril kell 15.00-16.30 infopäev Vastseliina valla taotlejatele Vastseliina Noortekeskuses Vastseliinas Petseri tn 6 (Gümnaasiumi kõrval); kell 17.00-18.30 infopäev Lasva valla taotlejatele Lasva rahvamajas Lasva külas.

Reedel, 16. detsembril kell 15.00-16.30 infopäev Mõniste valla taotlejatele Mõniste rahvamajas Kuutsi külas; kell 17.00-18.30 infopäev Varstu valla taotlejatele Krabi Koolimajas Krabi Külaseltsi ruumis Krabi külas (sissepääs maja tagant).

Info tel +372 526 6832, +372 786 8372, info@voruleader.ee ja kodulehelt: www.voruleader.ee

Väimela lasteaial on oma ilmavaatlusjaam

Väimela lasteaia lastel on alates oktoobrist kõik võimalused ilmataadiga lähemat tutvust sobitada, sest lasteaia õuealal on koha saanud uhke uusehitis – ilmavaatlusjaam.

Ettevõtmise algataja oli lasteaiaõpetaja Eve Schmeiman. Tartu ülikooli õppurina tuli tal projekti kirjutamise kursusel üks näidisprojekt koostada. „Lasteaedade mure on ikka näitlikud õppevahendid. Ilma vaadatakse ka üldjuhul aknast. Sellest tuli mõte, et võiks rajada ilmavaatlustorni,” lausus Eve Schmeiman.

See projekt ei jäänud õnneks pelgalt koolitööks. Keskkonnainvesteeringute keskus eraldas hea idee elluviimiseks raha, oma osa lisasid lasteaed ja vald. Joonised tegi ja torni ehitas valmis Meelis Vana.

Ilmahuvilistel on nüüd võimalik peale õhutemperatuuri tuule suund ja kiirus teada saada, sademeid mõõta, mulla temperatuuri kraadida jne. Jaamaga käivad kaasas ka õpimapp, töölehed ja lauamängud. Kujunduspoole eest seisab hea lasteaiaõpetaja Merje Pajos.

Eve Schmeiman ütles, et mõtteid on küpsemas veelgi. Paigaldamist ootab näiteks tuulegeneraator, mis võimaldab lastele elektri tootmist näitlikustada. „Meil oli mõte, et advendiüritusel süütame omatoodetud elektriga kuusel jõulupirnid,” avaldas lasteaia direktor Külli Seene järgmise põneva plaani.

Tema sõnul on lasteaed valmis oma ilmavaatluskogemusi lahkelt jagama ja ootab külla ka sõpru teistest lasteaedadest.

Kaile Kabun

Bioneer kirjutab Eesti I kodanikuajakirjanduse konverentsist

Kodanikuajakirjanduse mõiste hõlmab endas kõiksuguseid blogijaid, vallaajalehtede tegijaid, kohalike raadiojaamade kuldsuusid ning lihtsalt aktiivseid inimesi, kes on võtnud oma südameasjaks meediamaastiku mitmekesisemaks muutmise.

Edasi loe siit: http://www.bioneer.ee/eluviis/sots/aid-12254/Kodanikuajakirjandus-laiendab-ajakirjanduse-piire

Uma keele mõistminõ rahvaloendusõl kirja

Padari Ivari,
Euruupa Parlamenti valit võrokõnõ

Ma kutsu kõiki võrokõisi üles rahvaloendusõl umast võro keele mõistmisõst märku andma. Nii saami teedä naidõ inemiisi arvu, kiä kandva mi kultuuri ja kõnõlõsõ mi kiilt.

Seo aasta perämädsel pääväl lätt Eestin valla rahvaloendus. Taa rahvaloendus om esieräline, selle et edimäst kõrda saava võrokõsõ (ja seto, mulgi ja tõsõ) panda kirja uma paigapäälidse keele mõistmisõ.

Võro kiil om üts Euruupa paigapäälitsit kiili (regionaalkiili). Tuusjaos, et saanu hinnäst tõisiga võrrõlda, olnu vajja teedä keele kõnõlõjidõ nummõrd. Viil om vajja võrokõisi vai sis keele kõnõlõjidõ nummõrd nii võro as’a ajajilõ ku Eesti riigile. Selle et ku omma kultuuriprogrammi ja tsihtraha säändside kultuuri- ja keelerühmi jaos, sis pidänü olõma ka teedä, ku pall’o näid om, kellele rahha jaetas.

Nii mõnigi võrokõnõ, seto vai mulk om pruuvnu hindä võrokõsõs, setos vai mulgis olõmist vai keele kõnõlõmist kirja panda ka varrampa, a seo om olnu väega juhuslik. Mõni rahvaloendaja om tuu kirja pandnu, mõni om ütelnü, et tuud ei saa kirja panda, selle et ei olõ ette nättü. Määnestki statistikat varatsõmpi andmidõ perrä tetä ei saa.

Kats aastakka tagasi tetti Eesti mõnõn paigan proomi-rahvaloendust. Üts paik, kos tuu proomiloendus tetti, oll’ Rõugõ vald. Tull’ vällä, et kolmas jago Rõugõ valla rahvast pandsõ kirja võro keele mõistmisõ, ilma et sääl olõs määnestki eräle küsümüst kirän olnu. Tuu panti kirja tõsõ keele mõistmisõ ala. Ku olnu eräle küsümüs, sis olõs naid kirjapandjit vast hulga inämb olnu, selle et Rõugõn om võro keele mõistminõ väega hää. Loe edasi: Uma keele mõistminõ rahvaloendusõl kirja

Artur Talvik: jäik seadus takistab kogukonnaraadiote teket

Piiratud levialaga kogukonnaraadiote teket takistab jäik seadusandlus, mis käsitleb ühe mõõdu järgi nii asjaarmastajaid kui professionaalseid kommertskanaleid, rääkis Eesti esimesel kodanikuajakirjanduse konverentsil Raadio Juminda Poolsaar ellukutsuja Artur Talvik.

Kogukonnaraadio juured istuvad sügaval piraatluses. 1960ndatel kasutati Ühendkuningriigis piraatprogrammi eetrissesaatmiseks laevu, millega sõideti Põhjamere neutraalsetesse vetesse. See käis Talviku sõnul kuni 1966. aastani, mil seadusega selline tegevus keelustati.

Oma jälje olid valdavalt alternatiivset muusikat mänginud piraatraadiod aga selleks ajaks jätnud ning BBC oli sunnitud oma muusikavalikut ajakohastama. Paljud senised piraat DJ-d läksid tööle BBC-sse.

„Sellest hakkas välja kujunema kogukonnaraadio,“ ütles Talvik. Ühendkuningriigis tegutseb praegu umbes 150 analoogset raadiojaama, Austraalias üle 400, populaarsed on need ka USAs. „Meil populaarsus täiesti puudub,“ nentis Talvik.

Raadio Juminda Poolsaar sündis autokino n-ö kõrvalproduktina, sest autokino tarbeks vajalik sagedus oli Talvikul olemas ning üks asi viis teiseni: „Panin antenni püsti ja muusika käima. Helistasin küla peal inimestele, et raadio alustas.“

Vastuvõtt oli Talviku sõnul suurepärane. „Küla rokkis!“ Kui nädal hiljem oli mehel raadiotegemisest isu täis, hakati helistama ja sõimama, et miks raadio ära lõppes. Loe edasi: Artur Talvik: jäik seadus takistab kogukonnaraadiote teket

Raivo Suni: kodanikuajakirjandus on pakkujakeskne

Kodanikuajakirjandus on liiga pakkujakeskne ning sisuloojad mõtlevad vähem sellele, kas neil on olemas ka auditoorium, rääkis ajakirjanik Raivo Suni reedel Võrumaa kutsehariduskeskuses toimunud kodanikuajakirjanduse konverentsil „Iga kodanik võib olla ajakirjanik!?“.

Ajakirjanduses peab olema kaks poolt – tegijad ja lugejad. Suni hinnangul on kodanikuajakirjandus aga praegu liiga pakkujakeskne ehk siis tehakse küll, kuid mõne üksiku erandiga jääb valdav osa sellest lugejate-vaatajate vaateväljast kõrvale.

„Kodanikuajakirjandusest saame rääkida siis, kui selle keskmes on inimese suhe ühiskonnaga,“ ütles Suni. „Võtmeküsimus on empaatia info pakkuja ja vastuvõtja vahel.“

Suurbritannias oli kodanikuajakirjanduse murdepunktiks 2005. aasta Londoni terrorirünnak, mille järel saatsid inimesed BBC toimetusele tuhandeid fotosid, videosid, e-kirju. Suni rääkis, et see oli esimene kord, mil BBC kodanikuajakirjanduse enda infovoogu lülitas.

Tema sõnul on ka rahvusringhäälingus arutatud, kuidas kaasata kodanikuajakirjandust rohkem uudisloomesse, kuid seni on see tema hinnangul paremini õnnestunud on-line väljaannetel delfi.ee ja postimees.ee ning telemagasinil Reporter.

Tiit Hennoste: ajakirjandus pihustub

Suurte ajakirjanike aeg on läbi, Eesti ajakirjandus pihustub ning üha rohkem imiteerib ajakirjandust, ütles meediaguru Tiit Hennoste reedel Võrumaa kutsehariduskeskuses toimunud kodanikuajakirjanduse konverentsil „Iga kodanik võib olla ajakirjanik!?“

„Kuhu on ajakirjandus läinud ja läheb? Mul on märsõnaks „pihustumine“,“ rääkis Hennoste. Kui varem oli tema sõnul selge vahe „kollase“ ja „valge“ ajakirjanduse vahel, siis nüüd pilt üha enam hägustub, nagu hägustub piir klassikalise uudise ja arvamuse vahel.

Pihustumise ühe põhjusena tõi Hennoste välja autori rolli vähenemise. 1990ndad oli tema käsitluses „suurte“ ajakirjanike aeg, mil maksis üksiku ajakirjaniku vaim, võim ja vägi – üks ajakirjanik võis kukutada valitsuse. „Kuid praegu see hajub,“ lausus Hennoste. Teksti küljes on küll nimemärk, kuid seda teksti on teinud paljud inimesed alates toimetajatest, lõpetades küljendajaga.

Muutunud on seegi, et kui varem rääkis ajakirjandus minevikust, toimunust, siis nüüd üha rohkem tulevikust. „Me teame, mis võib viie aasta pärast juhtuda, aga mitte seda, mis juhtus eile,“ ütles Hennoste.

Probleemina tõi ta välja ajakirjanike üha kitsamaks muutuva allikabaasi ning ajakirjanduse üha suuremaks muutuva ajakirjanduse imiteerimise. „Mida rohkem on seal seda, mis ei ole uudis ega arvamus, seda rohkem on see ajakirjanduse imitatsioon. Kui panna kokku imitatsioon ja pihustumine ning ka internet, mis kõike võimendab, siis see meenutab mulle kaubamaja „hulle päevi“,“ sõnas Hennoste. Loe edasi: Tiit Hennoste: ajakirjandus pihustub

Võrumaal toimus täna kodanikuajakirjanduse konverents

Kylauudis.ee toimetus laadal Uma Mekk 2010. Foto: Kylauudis.ee
Eesti Kodanikuajakirjanduse Selts korraldas reedel Võrumaal Eesti esimese kodanikuajakirjanduse konverentsi “Iga kodanik võib olla ajakirjanik!?”, millest võttis osa ligi 100 inimest. Konverentsil arutlesid nii meediateoreetikud kui praktikud kodaniku ja ajakirjanduse rolli ning missiooni üle järjest mitmekesisemaks muutuvas meediapildis.

Konverentsil astusid üles (aja)kirjandusteadlane Tiit Hennoste, kodanikuajakirjandusliku blogi Memokraat pidaja Daniel Vaarik, meediauurija Raivo Suni, Raadio Juminda Poolsaar juht Artur Talvik, Eesti Päevalehe vanemtoimetaja Rein Sikk, portaali Kylauudis.ee üks käimalükkajaid Erkki Peetsalu, Ruhnu blogijad Kaarel Lauk ja Priit Kapsta ning Urvaste Valla Lehe endised toimetajad Airi Hallik-Konnula ja Margus Konnula (Contra). Päeva modereerib Sulev Valner.

Ettekannetes olid vaatluse all üha aktuaalsemaks muutuvad küsimused: kuidas olla kindel, et sinu poolt vahendatav info teenib õilsaid eesmärke; kuidas saab lihtne kodanik anda oma panuse info adekvaatsemale levikule; kuidas võiks ajakirjandus kaasata oma töösse rohkem kodanikke; kas iga kodanik võib olla ajakirjanik; kuidas üldse defineerida kodanikuajakirjandust jpm. Konverentsil kõneldut refereerib järgnevate päevade jooksul portaalis Kylauudis.ee ajakirjanik Arved Breidaks. Loe edasi: Võrumaal toimus täna kodanikuajakirjanduse konverents

Nobedate näppude all valmivad ehedad ehted

Võru ehtekoja meistrid.

Ehteaasta raames toimus 22. oktoobril Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liidu eestvõtmisel üle-eestiline ehtepäev. Sel päeval olid huvilistele avatud ehtekojad üle maa, neist mitmed ka Võru linnas ja maakonnas. Ehteaasta märksõnad on “Ehe ehe” – omadussõna ja nimisõna kõrvuti. Niisuguste ehete väärtus seisneb nende ainulaadsuses – kaht ühesugust ei ole.

Sama nime all – “Ehe ehe” – avati ka keskpäeval Võrumaa Muuseumis näitus, mille juhatas sisse Karmen Luiga MTÜst Näputööselts. Õpetliku ja humoorika etteaste esitasid Kreutzwaldi memoriaalmuuseumi tegevusjuht ja näputööseltsi juhatuse liige, sedapuhku Linnaemandaks kutsutud Marika Sepp ning noor neidis, Võru Kreutzwaldi gümnaasiumi abiturient Gertrud Kinna. Viimasel oli küljes nii rohkesti ehteid, et silmal hakkas valus. Ühel meelel leiti, et õigem oleks tegijaile nende ehted tagasi anda. Nii tehtigi. Ehtemeistrid said peale oma ehte ka õnnenööbi kingiks.

Geenart Nagel õpetab valmistama klaasehteid.

Vitriinides ja stendidel on ehteid 21 tegijalt. Nende hulka kuulub ka kaks kollektiivi: Puuetega Inimeste Koda ja Võru Kunstikooli õpilased. Peale selle leidus 16 inimest, kes lahkel meelel loovutasid oma ehted näituse jaoks. Ühes vitriinis on valik muuseumi kogudest, kus materjaliks kaurikarbid, juuksed, luu, alumiinium. Juustesse kinnitatavad kammid, kübaranõelad ja lilleline lehvik räägivad vaatajale läinud aegade moest.

Huvilistele oli antud võimalus sel päeval ehe ise valmis teha. Näituseruumid muutusid ehtekojaks, kus laudade taga võtsid platsi juhendajad ja õppijad – meisterdajad. Juhendamas oli kunsti- ja käsitööõpetajaid, mitmeid projektis “Käsitööga tööle” osalenuid ja pikaajalise kogemusega näputööseltsi liikmeid. Laudadel võis näha erinevaid materjale: niiti ja lõnga, villa ja vilti, paelu, nööpe,  klaasi, aga ka türgi ube ja seemneid.

“Geniaalsed asjad on lihtsad,” lausus Karmen Luiga veendunult. Jutt käis villasest lõngast triibuehetest, mida saab sobitada käe ümber ja kaela. Rahvuslikke triibuehteid hakkasid tema käe all tegema Anne Raudsepp ja Jane Kuus Võrust. Üldse võis rahvuslikke motiive  märgata näitusel väljapandu hulgas kui ka meisterdajate laudadel. Rahvuslik ehe on hinnas.

Carmen Küngas (vasakul taga) õpetab paeltikandit.

Mai Kapil Rõugest oli akna all üles veetud päevasall. Juba astuski esimene huviline juurde, et kudumist alustada. Päevasalli kudumine oli ehtepäeva programmis.

Samal ajal tegi rahvas Kreutzwaldi memoriaalmuuseumis pakutrükki ja meisterdas saviehteid. Juhendasid vastavalt  Marika Sepp ja  Maarja Vilsar.

Maakonnas tegutsesid ehtekojad Lasval, Rõuges, Puigal ja Uue-Antslas, kus nobedate näppude all valmisid ehedad ehted. Nii õpetas Aare Kala, kes on töö tõttu Uhtjärve Nõiariigiga seotud, ruuni talismani tegemist. Ruunikirja põletati võtmehoidjatele ja kaelaskantavatele medaljonidele. “Kõige popimad olidki meil pärlid ja ruuni talisman,” rääkis Uue-Antsla ehtekoja üldjuht Karille Bergmann.

Ehtenäitust Võrumaa Muuseumis saab vaadata novembrikuu lõpuni.

Liina Valper

Fotod: Aivar Sepp

Haanjamail saab taas loodpuspargi kaitsekorralduskava koostamises kaasa lüüa

Aprillikuiste algatuskoosolekutega Võrus, Rõuges ja Haanjas sai alguse Haanja looduspargi kaitsekorralduskava koostamine, suvel koondati asjakohaseid materjale ja septembri keskel on kohalikel inimestel taas võimalus kava koostamisel kaasa rääkida – toimuvad ekspertarutelud.  Arutelude toimumisajad:

 

Esmaspäeval, 12. septembril kell 17.00 Rõuge rahvamajas

teemaks järved ja teised veekogud;

Teisipäeval, 13. septembril kell 17.30 Haanja rahvamajas

teemaks liigid ja loodusmaastikud;

Kolmapäeval, 14. septembril kell 15.00 Kütioru keskuses

teemaks niidud, sood ja kultuurmaastikud.

Ekspertaruteludel saavad kokku vastavate teemade eksperdid ja Haanja looduspargi olusid, inimesi ning tavasid tundvad kohalikud asjatundjad, et üheskoos sõnastada kaitseala visioon, peamised väärtused ning kaitse-eesmärgid. Selgitatakse ja räägitatakse läbi eesmärkide saavutamiseks vajalikud tegevused. Osalema ja kaasa rääkima oodatakse kõiki asjast huvitatud ametkondi, organisatsioone, kodanikuühendusi, aga ka maaomanikke ja kohalikke elanikke.

Kaitsekorralduskava koostamisega tegelevad Keskkonnaameti Põlva-Valga-Võru regiooni tellimusel Eesti Maaülikool, AS Kobras ja OÜ Vesterra, tööd rahastab Euroopa Regionaalarengu Fond.

Täpsemat lisainfot kava koostamise kohta saab Keskkonnaameti Põlva-Valga-Võru regiooni kaitse planeerimise spetsialistilt Jaanus Tanilsoolt (jaanus.tanilsoo@keskkonnaamet.ee, telefon: 5322 9241) ja AS Kobras keskkonnaekperdilt Kadi Kukelt (kadi@kobras.ee, telefon:  7300 316) ning Keskkonnaameti kodulehelt http://www.keskkonnaamet.ee/?lang=haanja

“Kaunis Eesti Kodu 2011” auhindas ka Võrumaa kaunid kodud

Eesti Vabariigi president Toomas Hendrik Ilves andis üle konkursi “Kaunis Eesti Kodu 2011″ auhinnad, teiste seas said auhinna ka Võrumaa kaunid kodud.

Võrumaalt auhinnati Raul, Evi ja Aadu Kure talu Urvaste vallast, Ludmilla Bagdanova ja Genadi Kasemaa Tiigi talu Võru vallas, Ruth ja Meelis Raami kodu Võru linnas ning Ilona Kalinskaja ja Mati Põderi Nostalgia talu Haanja vallas.

Riigipea tänas kõiki laureaate, kelle abiga on Eesti saanud palju ilusamaks ja puhtamaks. 2011. aastal oli konkursi laureaate kokku 82 ja need valis välja Eesti Kodukaunistamise Ühendus. Auhinnatseremoonia toimus 14. korda.

“Ilusad kodud ei ole tekkinud üleöö või iseenesest. See on olnud järjekindla töö tulemus, mida on tehtud ka vaatamata kitsastele ja rasketele aegadele, kuid alati südamega,” ütles president Toomas Hendrik Ilves täna Ugala teatrimajas, andes üle “Kaunis Eesti Kodu 2011″ auhinnad.

President Ilvese sõnul ei ole kaunis kodukoht ainult linna või vallajuhtide mure ja hool. “See on kõigi elanike töö ja kindlasti ka arusaamine, et palju parem ja turvalisem on elada, kui kodu on korras ja tänav puhas. Korrastatud ümbrus on ju osa paremast elukeskkonnast, mis aitab kaasa piirkonna arengule ja elanike soovile siin elada ja ka ise midagi head ära teha,” nentis president Ilves.

 

Puiga küla kutsub omad kokku

Reedel, 5. augustil peetakse Võru vallas Puigal külapäeva, õigupoolest küll külaõhtut.

Kell 17 etendab KA-teater Puiga põhikooli saalis lavalugu „Tulemängud” (Eduard Vilde ja Friedebert Tuglase „kirjsõda”).

Kogunemine on kavandatud alates kella 17.30st. Külapäev avatakse kell 19.30. Omal tuleks kaasa võtta piknikukorv, pakutakse grillimisvõimalust. Lastele on kavandatud võistlused ja mängud.

Simmanil tantsutab rahvast ansambel Mesipuu. Keskööl ilutulestik.

Oodatud on ka endised Puiga küla elanikud.

Tule laupäeval Võrumaale grillima!

30.juulil 2011 toimub järjekordne grillipäev – Võrumaa meistrivõistlused grillimises  – Grillfest 2011. Seekord toimub Grillfest Võru vallas, Navi Seltsimaja esisel platsil.

Eelmisel aastal osales 13 võistkonda. Tänavu oodatakse osalema neid võistkondi, kes eelmisel aastal aktiivselt kaasa lõid, kui ka uusi võistkondi. Osalemine on tasuta, ka lihad ja maitseained on grillimiseks korraldajate poolt tasuta. Ka pealtvaatajatele on tasuta. Päev algab hommikul kella 8-9 ajal ja lõppeb hiljemalt 17 ajal õhtul.

Võisteldakse kolmes võistlusvoorus: Rakvere searibivoorus, Talleggi kanalihavoorus ja fantaasiavoorus. Searibi ja kanaliha antakse korraldaja poolt ja fantaasiavoorus võite grillida, mida ise soovite ja mis hästi välja tuleb.  Grillida võib kõike – laske fantaasial lennata! Fantaasiavoorus tuleb ka oma grillitud toitu esitleda.

Lisaks antakse kohapeal grillsüsi ja maitseained, salatilehed ja karbid ribi ja kana serveerimiseks.

Enda poolt tuleb kaasa võtta tore meeskond (meeskonna suurus ei ole ette antud, küll on aga oluline, et inimeste arv üksteist segama ei hakkaks); söegrill kana- ja ribivooruks; fantaasiavooru grillimaterjal; toolid/pingid/telk – ühesõnaga, kuidas ennast grillides mugavalt tunned.

Päeva jooksul selgitatakse maakonna parim grillivõistkond. Selleks osutub kolme võistlusvooru punktisummade liitmisel enim punkte saanud võistkond, kellele omistatakse tiitel Võrumaa Parim Grillija 2011. Lisaks maakonna parimale grillijale pärjatakse Rakvere searibivooru, Talleggi kanalihavooru ja fantaasiavooru kolm parimat võistkonda. Fantaasiavoorus antakse välja ka esitluse eripreemia võistlustöö atraktiivseima esitluse eest.

“Grillimine on seltskondlik nauding, mis tekitab tugevat sõltuvust!”

Lisainfot saab aadressilt: http://www.grillfest.ee/portal/vorumaa-2010/vorumaa-mv-2011.html

Registreerimine meiliaadressil: piigad@gmail.com või telefonidel 5215 204 Kristi; 5650 3991 Aliis.

Kooli aastapääväs panti puu mulda

Edimädse kooli asutamisõst Võru vallan Kolepi külän om müüde saanu 200 aastat, midä märgiti är 9. hainakuul. Inneskidsi koolilatsi ja oppajidõ kokkusaamisõ mälehtüskivi man juhat’ sisse võrukiilne regilaul, mille oll’ kirutanu Kama (Raudsepa) Juta. Laulu võtt’ üles ansambli Vannamuudu.

Kolepi kokkutulõkidõ algataja Laanekivi Õie kõnõl’ kooli aoluust. Kolepi kooliaig mahus kolmõ koolimaja ja pia 1500 latsõga aastidõ 1811–1975 vaihõlõ. Rahvast oll’ Kolepile tulnu eski Muhumaalt ja Moskvast. Tulõn häönü koolimaja vundamendi man olli lilli ja küünlä.

Valpri Liina, Uma Leht

Kirumpää linnuse varemetel saab vabaõhuetendust näha

Kirumpää linnuse varemed

Võru linna põhjapiiril  Võru – Põlva maantee ääres Kirumpää linnusemäel etendub  15. juulil kell 19 Papa Kreutzwaldi õueteatri suvemäng   “Tarkpääd Kirumpääl”. Kadi Kronbergi ja Silvi Jansonsi  kirjutatud näidend  “Tarkpääd Kirumpääl” ühendab möödunud aegade  tegelaste toimetused kaasaja inimeste sooviga iga hinna eest  mäele jõuda  ehk siis eluga edukalt toime tulla. Lavastaja Silvi Jansons.

“Üks tantsuline vabaõhulavastus on Võru folkloorifestivali kavas olnud pea  igal suvel,” selgitab Jansons. ” Algust tehti koos festivaliga 1995. aastal  Paganamaal, kui  Võrumaa tantsijad  ja ansambel Untsakad  vääristasid   legendaarse paiga Võrumaa rahvamuusikale toetuva lavastusega “Paganamaa legendid”” .  2000. aastal loodi juba Papa Kreutzwaldi Õueteater,  mille erinevad lavastused  etendusid  Kreutzwaldi  muuseumi õuel Võrus.

Vabaõhuetendusteks otsivad lavastajad ikka põnevaid kohti, nii ka selle lavastuse eestvedajad. Võhandu jõe kaldakõrgendikule jääv Kirumpää   linnus rajati Tartu piiskopkonna idapiiri kaitseks juba 13. sajandi lõpul või 14. sajandi alguses. Esmakordselt on linnust mainitud 1322. aastal. Kirumpää  linnus oli ruudukujulise põhiplaaniga kastell-linnus. Liivi sõja alguses hävitatud linnus  võeti  uuesti kasutusele  17. sajandi alguses, kuid aastasaja lõpus jäi linnus lõplikult varemetesse. Endisest kantsist  on säilinud väga vähe.

“Tarkpääd Kirumpääl” tegijad oma publikule  linnusemäel erilisi mugavusi ei paku. Kaasatoodud istmealus tuleb panna ebatasasele pinnasele, juhul kui järsk mäekalle edukalt ületatud saab. Aga kõik raskused siin ilmas on ju ületatavad, kinnitavad nad.

Euroopa suurim rahvakunstifestival toimub Tartus ja Pisieuropeaded üle Eesti

Euroopa suurim rahvakunstifestival Europeade toimub Tartus 20.-24. juulil 2011.

Europeade ajal sõidavad paljud väljamaa grupid Eestimaa parimatesse paikadesse Pisieuropeadele meile oma maa eripärast rahvakunsti näitama ja meie elu-oluga tutvuma. Vaata kohti, kus Pisieuropeaded toimuvad!

21.07 kell 20 Europeade avakontsert Tartu Laululaval
22.07 kell 11-13 muusikakontserdid ja kell 14-17 rahvatantsukontserdid Tartu Raekoja platsil ning kell 19-21 koorikontserdid Tartu Ülikooli aulas
Kell 18 Mõisaküla Suveaias Iirimaalt Landers Irish Dance Group, Kilcullen, Co.Kildare
23.07 kell 11-13 muusikakontserdid ja kell 14-17 rahvatantsukontserdid Tartu Raekoja platsil ning kell 16-18 koorikontserdid Tartu Ülikooli aulas
24.07 kell 10-14 esinevad kõigil tänavalavadel Eesti grupid, kell 14.30 toimub üle 4000 osalejaga rongkäik ja kell 19 Europeade lõppkontsert Tartu Laululaval

Tutvu kogu Tartu programmiga siin!

Uuri ajakavasid ja täpsemat infot sündmuse kohta 2011. aasta Europeade kodulehelt!

Võru õpilasmalev ootab registreerujaid

Võru noortekeskus alustas eelmisel nädalal sellesuvises õpilasmalevas osaleda soovijate avalduste vastuvõttu.

Võru õpilasmalevas saavad kaasa lüüa 40 Võru linnas ning 20 Võru vallas elavat 13-18aastast noort. Noored teevad neli tundi päevas lihtsamaid heakorra- ja põllumajandustöid. Ülejäänud aeg sisustatakse koostöös rühmajuhtidega meelelahutuse ning harivate tegevustega (karjääriplaneerimine, tööseadused, keskkonnakaitse).

Malev toimub kahes vahetuses (esimene vahetus 27. juuni – 8. juuli; teine vahetus 11. juuli – 22. juuli Jaani koolimajas ja Pikakannus).

Rohkem infot: www.vorunoortekeskus.ee ning telefonil 5344 0622. Registreerimine toimub niikaua, kuni kohti jätkub.

Võrumaal Kirumpääl peetakse nädala lõpus ajalooline lahing

Parksepa Keskkooli ajaloo-aasta raames toimub reedel, 29. aprillil ülekooliline ajalooline sõjamäng Kirumpää linnuses, mis viib osalejad tagasi 14. sajandisse. Kogunemine kostümeeritult kooli juures kell 18.30. Ühine rongkäik Kirumpää linnuse juurde kestab ca 1 tund. Sõjamäng Kirumpää linnuses, kus osalevad 5.-12.kl õpilased algab kell 20.00. 1.-4. klassi õpilased osalevad koos vanematega sõjamängu publikuna. Ürituse lõpp orienteeruvalt kell 21.00. Peale sõjamängu toimub rongkäik linnusest Parksepa Keskkooli juurde tagasi.

Allikas: Parksepa Keskkool

Foto: histrodamus.ee

Võrumaa meistrivõistlused grillimises toimuvad Navil

Eelmisel aastal Võrumaal esimest korda toimunud maakondlik toiduvalmistamise suurvõistlus leiab sel aastal aset Võru vallas Navil.

Eile, 11. märtsil sõlmisid Eesti Grilliliit ja Võru vallavalitsus lepingu korraldada ühiselt tänavused Võrumaa meistrivõistlused grillimises.

Võistlus toimub Navi seltsimaja platsil laupäeval, 30. juulil algusega kell 10 ja kestab kuni seitse tundi. Võistlusel osalemine ja sissepääs on kõigile prii. Registreerumine võistlusel osalemiseks algab esmaspäeval, 21. märtsil.
 
2010. aastal osales Võrumaa võistlusel üksteist võistkonda. Parima searibi küpsetas võistkond Reola Gaas, fantaasiavooru esikoha pälvis Ivari Padari võistkond „Liha ja rahu maailma rahvastele!” ja fantaasiavooru esitluse eripreemia vääriliseks tunnistasid Eesti Grilliliidu kohtunikud võistkonna Murueide Tütred.

Võistluse kokkuvõtet saab vaadata kodulehel http://vorumaa.grillfest.ee.
 
Lisainfo: Auris Rätsep, MTÜ Eesti Grilliliit juhatuse liige,
tel 504 3000, e-posti aadress: grilliliit@grillfest.ee
Eesti Grilliliidu koduleht: www.grilliliit.ee