|
||||
|
 |
Väimelas Võrumaa kutsehariduskeskuses on algamas projektikoolitus, mis sel korral kestab kolm päeva. Koolitaja: Ivika Nõgel - MTÜ Partnerlus (Phare, PPF, ESF projektide juht ja koordinaator). Koolitusele saab registreerida 14. maini. Õppekohti on 15 ja registreerimine lõpeb kohtade täitumisel. Koolituse maksumus: 150 eurot (võimalik tasuda koolituskaardiga). Info ja registreerumine: Võrumaa Kutsehariduskeskuse õppetalitus, juhataja Terje Kruusalu, tel 7850 817, 5690 5389.
Koolitus toimub Võrumaa kutsehariduskeskuses kahepäevaste tsüklitena. Ajakava on järgmine: 14. ja 15. mai, 21. ja 22. mai, 28. ja 29. mai, 4. ja 5. juuni, 11. ja 12. juuni. Kaugemalt tulijatel on võimalik õpilaskodus majutuda. Registreerimine kestab õppekohtade täitumiseni, info ja registreerimine 11. maini telefonidel 5690 5389, 785 0817 või e-posti teel: terje.kruusalu@vkhk.ee või kodulehel www.vkhk.ee/täiskasvanute koolitus/koolituskalender. Kui tuleval laupäeval, 5. mail talgutööd tehtud ja saunas käidud, siis on aeg sammud seada heasse seltskonda. Seekord viivad meie rajad kaugesse Aafirkasse, et aga õhtuks kohale jõuaksite, siis peatuspaik on Võrumaal Tagakülas Kungla seltsimajas kell 19. Kui on üles leidmisega raskusi, siis kindlasti võta allpool olevate kohalike naistega ühendust.
Kui tekkis küsimusi, siis selgitusi nõua Piretilt (505 2802), Annelilt (517 0185) või Enelt (529 8394).
Samas toimub Urvaste kohaliku toidu ja turismi laat. Kaitseliit ja Päästeamet pakuvad huvitavaid tegevusi ja näitavad oma tehnikat. Kõigile huvilistele jagatakse laadal trükisooja Võrumaa suvelehte. Õhtupoolikul marsime rivitrummi põrina saatel Uue-Antsla rahvamajja, kus avatakse Urvaste valla käsitöönäitus ning meeleolukas õhtu jätkub ansambliga Seelikukütid. „Võrumaa on Eestimaa looduses eriline paik,“ kinnitas Võrumaa Turismiliidu juhatuse esimees Aivo Värton. „Tosin loodusrekordit asuvad Võrumaal, neist tuntumad ja teada on Suur Munamägi kui Eesti kõige kõrgem tipp ja Rõuge Suurjärv, mis on Eesti sügavaim järv ja Võru maakonnas kõige rohkem looklev Võhandu jõgi on pikim jõgi Eestis“. Ka kõige kõrgemad liivakivipaljandid asuvad Võrumaal – Härma müürid Piusa jõe kaldal, jõgi ise on kõrgeima lähtega jõgi – langust kogu jõe ulatuses on 213 meetrit. Eestimaa jämedaim puu Tamme-Lauri tamm kasvab Urvastes ning Eestimaa kõige kõrgem kadakas ei asu mitte Saaremaal, vaid meil Võrumaal Lasva vallas. Sel päeval pääsevad huvilised tasuta Liikluslinna ja Pokumaal asuvasse Pokukotta. Samuti on avatud külastajatele Ööbikuoru Hüdrotöökodamuuseum Rõuges ja Suure Munamäe vaatetorn Haanjas. Võrumaa turismihooaja avaürituste täpsemat programmi vaata www.visitvoru.ee . Kohtumiseni võluval Võrumaal! Avaüritust korraldab MTÜ Võrumaa Turismiliit Võrumaa Partnerluskogu Leader meetme toel.  Ungari tantsutuba Ligi sada tantsuhuvilist lustis Võrumaal Puigal toimunud XVIII Võru Folkloorifestivali ungari tantsutoas, kus oma maa rahvatantse õpetas juba varemgi Eestit külastanud folgiansambel Csürrentő. Csürrentő on ungari rahvamuusikaelu üks aktiivsemaid liikmeid. Juba kümme aastat on neil Budapestis oma tantsutuba, 2008. aastast alates võetakse osa ka Ungari enimkülastavaid tantsutubasid korraldava Gödöri klubi tegevusest. Ansambel esitas peamiselt moldva csangode rahvamuusikat. Ansamblit iseloomustab nooruslikkus, autentse rahvamuusika isikupärane esitamine, külatraditsioonide toomine linnakeskkonda.. Puigale olid kogunenud ungari tantse õppima kohalikud rahvatantsurühmad, kes samal õhtul tegid ka ühisproove suviseks Võrumaa tantsupeoks. Palju oli huvilisi ka kohalike pillimeeste ja lihtsalt uudishimulike hulgas. Võrumaa üks suuremaid iga-aastaseid kultuurisündmusi, 12.-15. juulil toimuv XVIII Võru Folkloorifestival kannab nime „Päivgi tands tsõõrin“. „Sellega rõhutame koostantsimise ja – musitseerimise võlu,“ ütles festivali tegevjuht Kadri Valner. „Loodame festivali eel ja ajal toimuvates tantsutubades esinejaid ning publikut koostantsimise ja musitseerimise abil senisest veelgi tugevamalt siduda,“ lisas ta. Kolmas festivalieelne tantsutuba toimub maikuu teisel poole.
Juba teises festivalieelses tantsutoas tutvustavad korraldajad lähemalt selleaastaseid plaane ja kutsuvad kõiki folkloorihuvilisi koos pilli mängima ja tantsima. Tantsutuppa on palutud kõik, kel huvi nii eesti kui meie sugulasrahva, ungarlaste, seltskonnatantsude vastu. Tantse õpetab ning muusikat mängib ansambel Cürrentõ Ungarist. Võrumaa üks suuremaid iga-aastaseid kultuurisündmusi, 12.-15. juulil toimuv XVIII Võru Folkloorifestival kannab nime „Päivgi tands tsõõrin“. „Sellega rõhutame koostantsimise ja – musitseerimise võlu,“ ütleb festivali tegevjuht Kadri Valner. „Loodame festivali eel ja ajal toimuvates tantsutubades esinejaid ning publikut koostantsimise ja musitseerimise abil senisest veelgi tugevamalt siduda,“ lisab ta. Lisaks traditsioonilistele kontsertidele maakonna erinevais paigus kätkeb suvine festivaliprogramm Võru linna läbivat Tänavatantsu, publiku ja esinejate ühised õhtulaule, Võrumaalt pärit kuulsa lõõtsameistri August Teppo nimelist eesti lõõtsa võistumängimist, töötubasid, käsitöölaata, kirikukontserte ja noorte muusikute ülesastumisi vabalaval. Festivalil esineb ligi 400 rahvatantsijat ja –muusikut nii Eestist kui üle maailma. Jätka lugemist » Sel reedel jätkab XVIII Võru Folkloorifestival oma hooaega ungari tantsutoaga Puigal. Juba teises festivalieelses tantsutoas tutvustavad korraldajad lähemalt selleaastaseid plaane ja kutsuvad kõiki folkloorihuvilisi koos pilli mängima ja tantsima. Tantsutuppa on palutud kõik, kel huvi nii eesti kui meie sugulasrahva, ungarlaste, seltskonnatantsude vastu. Tantse õpetab ning muusikat mängib ansambel Cürrentõ Ungarist. Võrumaa üks suuremaid iga-aastaseid kultuurisündmusi, 12.-15. juulil toimuv XVIII Võru Folkloorifestival kannab nime „Päivgi tands tsõõrin“. „Sellega rõhutame koostantsimise ja – musitseerimise võlu,“ ütleb festivali tegevjuht Kadri Valner. „Loodame festivali eel ja ajal toimuvates tantsutubades esinejaid ning publikut koostantsimise ja musitseerimise abil senisest veelgi tugevamalt siduda,“ lisab ta. Lisaks traditsioonilistele kontsertidele maakonna erinevais paigus kätkeb suvine festivaliprogramm Võru linna läbivat Tänavatantsu, publiku ja esinejate ühised õhtulaule, Võrumaalt pärit kuulsa lõõtsameistri August Teppo nimelist eesti lõõtsa võistumängimist, töötubasid, käsitöölaata, kirikukontserte ja noorte muusikute ülesastumisi vabalaval. Festivalil esineb ligi 400 rahvatantsijat ja –muusikut nii Eestist kui üle maailma. Ungari rahvamuusikaansambel Csürrentő sündis 1997. aastal. Praeguses koosseisus mängitakse aastast 2006. Juba asutamisest alates esitab Csürrentő oma kontsertitel ja tantsutubades peamiselt moldva csangode rahvamuusikat. Ansamblit iseloomustab nooruslikkus, autentse rahvamuusika isikupärane esitamine, külatraditsioonide toomine linnakeskkonda.. Csürrentő on ungari rahvamuusikaelu üks aktiivsemaid liikmeid. Juba kümme aastat on neil Budapestis oma tantsutuba, 2008. aastast alates võetakse osa ka Ungari enimkülastavaid tantsutubasid korraldava Gödöri klubi tegevusest. XVIII Võru Folkloorifestivali ungari tantsutuba toimub Puiga koolimajas reedel, 20. aprillil algusega kell 21. Toetab Eesti Kultuurkapitali Võrumaa ekspertgrupp
 Poissõ meelest es pidänü aoteenistüst är häötämä. Foto: Uma Leht «Ku inne sai pito peetüs, tuu es sekä, a no kaet üüklubin – inemise siblise läbisegi, kõrda ei olõ. Pur’on inemise tunnusõ ands’agu…» kõnõlõs Rõugõst peri Ossipovi Oliver (21) tuust, kuis mõnõ kuu aotiinmist Kupõrjanovi jalaväepataljonin tedä muutnu omma. Kimmämbäs omma saanu ka Võro liina poisi Kaarna Karel (22), Jõelaiu Joosep (22) ja Niidü Sven (23) – miinipilja patarei juhtmisrühmä riamehe. Aoteenistüse algus om hirmsa kõigilõ poissõlõ. «Es saa arvu, kon midägi om ja kon esi olõma piät. Edimäne üü es maka: kõik aig mõtli, et ku tulõ häire, kuis saa 40 sekundiga vällä ja viil rõivilõ kah,» tulõt’ Oliver miilde. A tä uutsõ sõaväest esiki hullõmbat, ku tegelikult oll’. Päält Kareli es olõ poisi inne aoteenistüst püssä esiki käen hoitnu. «Algusõn pelksi esiki trikli vaotamist,» ütel’ Oliver. «A midä rohkõmb laskman kävet, tuud kimmämbas lätsit,» ütel’ Joosep. «Laskmisõl om sääne adrõnaliin seen, tuud ei anna määnegi muu tegemine.» Uni om kulla hinnan Joosep opsõ hindä sisse uskma: «SBK (sõduribaaskursus) lõpun tull’ 60kilomiitret jalaga är kävvü. Es usu, et suta tuud täüsvarustusõn lõpuni tetä. A ku Kupõrjanovi värtist sisse saimi, oll’ uhkõ tunnõ külh.»
Veebruari esimestel päevadel viibib Eestis kirglikku ja eksperimentaalset akordionimuusikat viljelev Valgevene duo Gurzuf. Rahvusvaheliselt tuntud ja tunnustatud ansambel esineb kontsertide ja töötubadega Tallinnas, Võrus, Tormas ja Tartus. Minskist pärit duo seob oma muusikas nii jazz`i, pungi, hip-hop`i kui post-rock`i elemente, laiendades akordioni kasutamise võimalusi läbi sämplingute ja elektrooniliste efektide. Ansambel esindas Valgevenet Londonis toimunud võistlusel “Global Battle of the Bands” 2007. aastal ja on sellest hetkest alates andnud arvukaid kontserte Hollandis, Austrias, Šveitsis, Portugalis, Ukrainas ja mitmelpool mujal Euroopas nii väiksemates klubides kui ka juba rahvarohkematel festivalidel.
Duo tekkis 2005. aastal, kui Egor Zabelov ja Artem Zalessky omavahel Minskis kohtusid. Akordioni eksperimentaalse kasutusviisi poolest võiks Egori võrrelda soomlaste kuulsuse Kimmo Pohjoneniga, suurim erinevus on aga see, et Gurzuf ei kasuta elektroonilisi rütme, vaid ainult laivtrumme. Gurzufi esimene tunnustust pälvinud album lindistati 2007. aastal Mosfilmi stuudios, see tuli välja 2009 ning kandis nime ”Non-existent-movie”. 2006. aastal Valgevene muusikaauhindade jagamisel tunnustati Gurzufi kui “Aasta läbimurdja” ja “Aasta professionaalseim artist”. Gurzuf esindas Valgevenet Londonis toimunud võistlusel “Global Battle of the Bands” 2007. aastal ja on sellest hetkest alates andnud arvukaid kontserte Hollandis, Austrias, Sveitsis, Portugalis, Ukrainas ja mitmel pool mujal Euroopas nii väiksemates klubides kui ka juba rahvarohkematel festivalidel. Vaata ja kuula Gurzufi: http://www.youtube.com/watch?v=b7XZUpNbEwY&feature=related Piletid hinnaga 5 EUR ja 4 EUR eelmüügis k/m Kannel kassas (tel 786 8676) ja Piletilevi müügikohtades üle Eesti. Haanja looduspargi kaitsekorralduskava eelnõu avalik väljapanek toimub 2. – 12. jaanuarini . Kohale on oodatud maaomanikud, kohalikud elanikud, ettevõtjad ja teised asjast huvitatud. Kaitsekorralduskava eelnõuga on võimalik tutvuda ka Keskkonnaameti veebilehel www.keskkonnaamet.ee/haanja . Ettepanekuid ja arvamusi seoses Haanja looduspargi kaitsekorralduskava eelnõuga on võimalik esitada kuni 20. jaanuarini. Neid oodatakse Keskkonnaameti Põlva-Valga-Võru regiooni kaitse planeerimise spetsialistile Jaanus Tanilsoole (jaanus.tanilsoo@keskkonnaamet.ee, telefon 5300 9241) või Haanja looduspargi kaitsekorralduskava eelnõu avalik väljapanek ja avalik arutelu Keskkonnaameti tellimusel on Kobras AS ja Eesti Maaülikool koostanud Haanja looduspargi kaitsekorralduskava eelnõu, tööd rahastab Euroopa Regionaalarengu Fond. |
  |
||
|
Copyright © 2012 Eesti Kodanikuajakirjanduse Selts |
||||
1. mai keskpäeval avab Võrumaa oma turismisuve. Urvaste vallas asuvas Liikluslinnas toimuval üritusel saab teada ja kogeda, mida võluvat ja vallutavat Võrumaal sellel suvel pakkuda on.
Tuline Valgevene duo GURZUF - akordionist Egor Zabelov ja trummar Artem Zalessky annavad kontserdi neljapäeval, 2. veebruaril 2012 kell 19 Võru kultuurimajas Kannel.
Gurzuf on Valgevene duo, kes sünteesib oskuslikult nii progerokki, minimalismi kui traditsoonilisemat akordionimuusikat, uuendades ja laiendades seeläbi akordioni võimalusi muusikainstrumendina. Lisaks trummidele ja akordionile kasutavad nad elektroonilisi effekte ja sämpleid, samuti on kontserdil olulisel kohal visuaalid. Slaaviliku temperamendi ja energiaga mängitud kontserdid garanteerivad võimsa elamuse ja panevad publiku unustama, et tegu on vaid kaheliikmelise bändiga. Nende esinemine on muusikalise intensiivsuse poolest nagu üks korralik /rollercoaster/`i seanss, kus kinnisilmi kogetakse nii meloodilist ilu, rütmilist ekstaasi kui musitseerimise intensiivset ja ekspressiivset valu. Kõik see tuuakse publikuni unustamata hetkekski rock’n'rolli ehedat iseloomu.