Kylauudis.ee

on kodanikualgatuse korras sündinud infoportaal, mis vahendab kodukandi uudiseid ja elulist infot inimeselt inimesele. Loe lähemalt!

ENFRDEESFILVVRO

Kaastööd ja kirjad
palume saata e-posti aadressil info@kylauudis.ee

Nädala mõte

„Kevad lipsab käest, pool maid juba läbi.”

Vaata nädala mõtete arhiivi!

Nädala foto

Varsti on rabad sellised.

Vaata teisi nädala fotosid!

mai 2013
E T K N R L P
« apr    
 12345
6789101112
13141516171819
20212223242526
2728293031  

Arhiiv

Sõbrad, toetajad


Pärandiralli kaksiketapp tuuritab Vastseliinast Põltsamaale

Pärandiralli väljasõidud sellel laupäeval ja pühapäeval kutsuvad kultuuripärandi-huvilisi esmalt Vastseliina piiskopilinnusesse muuseumiööd pidama ning kohe järgmisel päeval Põltsamaa lossiga uuesti tuttavaks saama. Laupäevase etapi teeb ebatavaliseks see, et muuseumiööle kohaselt on pärandiralli päeva asemel seekord tegu hoopis ööga, Põltsamaal aga tuleb lähema vaatluse alla ajalooliste teede kujunemine ja muuseumide köögipool.

Pärandiralli eestvedaja Elo Lutsepp sõnul võeti kaks retke järjest ette partnerite soovil: “Iga pärandiralli väljasõidu paneme kokku
koostöös kohalike korraldajatega – ja kui meid ikka just nimelt muuseumiööks külla kutsutakse, siis tuleb ka öine etapp ette võtta. Vastseliina sündmuse puhul on eriti hea meel ka selle üle, et kaasa sai tulla pärandisaadik Lauri Õunapuu – tänu temale räägime pärandiralli väljasõidul esimest korda regi- ja rahvalaulust.

Laupäeva õhtul Vastseliinas on esimest korda pärandiralli kavas ka loeng arheoloogiasõpradele: Ingmar Noorlaid räägib Võrumaa põnevast arheoloogiapärandist. Juba kogenud pärandirallitajatest on Vastseliinas kaasas nii Heiki Pärdi kui Jürgen Kusmin, nendega tuleb juttu Eesti ja Seto piirialade omapärasest ehituspärandist ning Võrumaa pärandkultuurist.

Pühapäeval on Põltsamaa lossis päevakorral pärandi kogumine ja säilitamine – olgu siis muuseumis või kogukonnas, juttu tuleb ka vanast teedevõrgust Põltsamaa ümbruses ning piirkonna pärandkultuurist. Uueks teemaks pärandiralli kavas on muuseumitöö köögipoolega tutvumine. Eesti Rahva Muuseumi giidid korraldavad õpitoa, kus mõne osalejal kaasas oleva eseme kirjelduse kaudu õpime tabama meid ümbritsevate asjade kultuurilist väärtust. Lahti räägitakse ka see, mida tänapäevase kultuuripärandi kogumine, uurimine ja säilitamine üldse tähendab – kuidas otsustada, mida
tasub alles hoida.

Täpsem info pärandiralli koordinaatorilt, Elo Lutsepalt (53444769, elo@evm.ee). Kõige värskem info sündmuste kohta Facebookis. Pärandiralli on läbi kultuuripärandi aasta toimuv sündmustesari, järgminerallipäev toimub 25. mail Saueaugu Teatritalus ja keskendub taluarhitektuurile. Lähemalt Pärandiralli kohta:

www.parandiaasta.ee/ralli.

Tervislik matk Piusa jõe ürgoru matkarajal

20.aprill_tervislik matk kuulutus20. aprillil toimub suur üle-eestiline liikumispäev “Sinu sammud loevad”. Liikumispäeva raames toimub tervislik matk Piusa jõe ürgoru matkarajal. 

Päevakava:

10.00 – kogunemine Vastseliina rahvamaja platsil

10.30 – tervisenäitajate määramine Piiri kõrtsi juures

11.00 – linnuse tutvustus

11.30 – start matkaraja läbimiseks

13.30 – puhkepaus päevapööramismäel. Soovi korral saab bussiga Vastseliina tagasi sõita

14.30 – matk jätkub

16.00 – Jõeveere talus ootab lõhesupp ning kerged sportmängud

17.00 – tagasisõit Vastseliina

Registeerimine ja lisainfo: Heidi Normann, tel 5647 0610

Tule ja liigu oma südame  heaks!

Lumised suusarajad ootavad suusasõpru!

Ettevõtlik Vastseliina vald: Vastseliina ettevõtluse vaalaks on puidutööstus

Vastseliina valla asend, loodusvarad ja maastik on loonud eeldused mitmekesise ettevõtluse arenguks. Kuigi valla majandusstruktuuris on esindatud nii teenindus, põllumajandus kui tööstus, on Vastseliina ettevõtjaid ühendava Teisipäevaklubi presidendi Urmas Juhkami sõnul nende ettevõtluse vaalaks siiski puit. „Väikesed põllud, mäed ja kivid ei võimalda tänapäevases konkurentsis püsida. Selleks on vaja suurt tootmismahtu,” selgitab Juhkam.

Praeguseks on enamik endistest põllumajandustootmishoonetest puidu- ja mööblitööstuse ettevõtete kasutuses. Põllumajandusreformi „tulemusena” ei ole Vastseliina vallas enam ühtegi otseselt põllumajandusega tegelevat ühistut. Jätka lugemist »

Piiri kõrtsis saab Ervin Õunapuu “Hitlerit” näha

Vastseliina Piiskopilinnuse Külastuskeskuses loeng tekstiilikunstist ja tuunimise õpituba

Teisipäeval, 4. detsembril toimub Vastseliina Piiskopilinnuse Külastuskeskus loeng tekstiilikunstist ja tuunimise õpituba.

Kell 10 algab Erika Pedaku loeng „Ornamendist ja sümbolitest tekstiilikunstis“.
Kell 11 toimub õpituba „Isetegemise rõõm“. Oodatud on kõik huvilised koos laste või lastelastega.

Äratame endas peidus oleva loovuse ja fantaasia ning anname tekstiilidele uue hingamise.

Tuunimine on tulnud laiatähenduslikust inglise keelsest sõnast tune/tuning. Eestis on sõna tuunimine/tuuning tähendanud eelkõige esemete uuendamist ja isikupärasemaks muutmist uute värvi- ja kompositsioonilahendustega.

Meil kõigil on lemmikrõivaid, mida meelsasti kanname, kuid mis on kaotanud värskuse. Või on kappi seisma jäänud mõni päris uus riideese, mida mõne lihtsa võttega sulle omasemaks muuta. Kodutekstiilidega on sama lugu.

Võta kaasa 1-2 tekstiileset, käärid ja nõelad: vali need oma kleitide, seelikute, sviitrite, kampsunite, T-särkide, laudlinade, katete, kardinate vms hulgast. Samuti on soovitav kaasa võtta kangajuppe, pitse, paelu, pärleid, nööpe jne. Hea kui kaasas on oma käärid ja nõelad.

Õpituppa „Isetegemise rõõm“ on oodatud 15 inimest.

Registreeri end: jana.huul@gmail.com

Rohkem infot Vastseliina linnuse Facebooki lehelt!

Võro-Seto tähtraamatut saa Lindora laadust

Lindora laadu aos (28.10.) saa valmis Võro-Seto tähtraamat, Võro selts and juttõ ja piltega kallendrivihku vällä 25. kõrda.

2013. aastaga pääle mõtõldust tähtraamatust saa nigu iks teedüst võro ja seto pühhi, tunnõtuidõ võrokõisi ja setodõ sünnüpäivi ni rahvakallendri tähtpäivi kotsilõ.

Pajuste Viire kirotas tuust, kuis käve Rõugõlõ muistidsõ tarõ ehitämine, juttu om seto käsitüümeistrist Lillmaa Terjest, Eichenbaumi Külli kirotas kõomahla korjamisõst ja joogis tarvitamisõst, Raudoja Ahto setokõisi vannamuudu värehtiist ja Kalkuna Andreas tuust, kuis tä Tsiberi setokõisil külän käve. Guerrin’ Triinu ja Karu Kadri omma pandnu kokko söögikaardi Võromaa vannost söögest.

Viil saa tähtraamatust lukõ Kauksi Ülle, Trummi Riina, Antoni Annika, Jüvä Sulõvi ja Schultzi Uno luulõtuisi.

Tähtraamadu pand’ kokko Reimanni Nele, pildi tekk’ Margna Epp.

Uma Leht

Võrumaa õpetajad kirjanduslikke jalajälgi otsimas

Külas Kütioru avatud ateljees. Foto: Kaile Kabun

Vastseliina kihelkonnas on palju kirjanduslikke jalajälgi, näitas retk, mille võtsid läinud nädalal ette Võrumaa eesti keele ja ajaloo õpetajad.

Seekordne suvelõpurännak oli juba kolmas omataoline: läinud aastal sõideti mööda Rõuge kihelkonda ja tunamullu uuriti kultuuriinimeste astumisi Urvaste kihelkonnas. Tee märkisid maha Helle Laanpere Võru lasteraamatukogust, Raili Leesalu Võrumaa emakeeleõpetajate ainesektsioonist ja Tiia Allas Võru instituudist.

Esimene peatus tehti Kütioru avatud ateljees, mis on olnud suviti kunstiinimestele nagu meepott. Nüüd oli ilm juba sügiseselt rõske ja ateljee perenaise Leelo Lauritsa abiga õnnestus luua ettekujutus sellest, kuidas õhk kõrghooajal loominguliste inimeste üheshingamisest väreleb.

Järgmine peatus oli Vastseliina linnuse juures, kus SA Vastseliina Piiskopilinnus juhataja Ivar Traagel juhatas retkelised korraks keskaega ja Piir kõrts pakkus Võrumaa mekiga sööke.

Oma kodumurul Orava vallas Pura talus võttis külalisi lahkelt vastu Vastseliina kihelkonna praeguse aja üks tuntumaid kirjanikke Leo Kunnas.

Tee peale jäid veel Tika talu (praegu Lepiku), kust on pärit kirjamees Evald Loosaar ja näitleja Venno Loosaar. Niisamuti sai seal müstikat püüda: sealsamas elas kunagi ju Eesti kagunurga suurim ettekuulutaja Kordo.

Raamatuid – koduloolisi jutte, mõtisklusi, lapsepõlvekillukesi, rahvajuttude üleskirjutusi – on Vastseliina kandi inimeste sulest ilmunud omajagu. Helle Laanpere oli neist kokku pannud pika nimekirja ning võtnud bussi tutvumiseks terve kastitäie kirjasõna. Oli kosutav bussiaknast metsa ja maad vaadata ning sirvida raamatuid, mis on sealt toitu saanud.

Viimane koht, kus retkelised jala bussist välja tõstsid, oli Vastseliina kihelkonna endise aja kõige tuntuma kirjaniku Karl Ast Rumori Päevakeste talu õu. Praegu hoiab tema vaimsust seal kunstnik Jan Tammik.

Kaile Kabun

Lugu on ilmunud võru keeles 4. septembri Uma Lehes.

Vastseliinas tuleb turu- ja tervisepäev

Tasuta kontserdid Lõuna-Eestis