TOIMUS „SALAKUULAJA VASTSELIINAS” ESIMENE LUGEMINE

“Salakuulaja Vastseliinas” meeskond. Foto: Tiina Männe

Mõnusalt lumisel esimese advendi pühapäeval pühapäeval kohtusid Vastseliina linnuses esimest korda suvelavastuse “Salakuulaja Vastseliinas” meeskond, toimus tunnustatud julgeolekueksperdi Erkki Koorti romaanil põhineva suvelavastuse “Salakuulaja Vastseliinas” esimene lugemine.

Loe edasi: TOIMUS „SALAKUULAJA VASTSELIINAS” ESIMENE LUGEMINE

Kagu-Eesti maateatrite päevad Vastseliinas 9.-10. aprillil

Kõik huvilised on oodatud nautima etendusi, sealhulgas muusikale Kagu-Eesti maateatripäevadele Vastseliina rahvamajja 9.-10. aprillil.

Maateatripäevade kava:

LAUPÄEV, 9. APRILL

09.00 – 09.10           Teatripäevade avamine

09.10 – 10.25           Alle Saija Teatristuudio – „PROUA DAAM”
Autor ja lavastaja – Janno Puusepp

10.25 – 10.45           VAHEAEG

Loe edasi: Kagu-Eesti maateatrite päevad Vastseliinas 9.-10. aprillil

Rattaretk “Kuidas elad, Haanjamaa?” – kõige soodsamalt saab registreerida kuni 30. aprillini!

0_1214Tänavu 15.-17. mail toimub roheliste rattaretk Haanjamaal. Teekond kulgeb nii siin- kui ka sealpool Läti piiri marsruudil Vastseliina – Loosi – Kütiorg – Suur Munamägi – Rõuge (laager) – Hinni kanjon – Sänna – Karaski – Pähni – Korneti – Rogosi (laager) – Tsiistre -Miikse – Meremäe vaatetorn – Vana-Vastseliina linnus.

Eelregistreerimisel kuni 30. aprillini (k.a) maksab osalustasu õpilastele, ISIC- ja ITIC-kaardi omanikele ning pensionäridele 38 eurot, täiskasvanutele 48 eurot ja perepääse on 148 eurot. Perepääsme saavad soetada pered kuni neljale inimesele, kellest vähemalt üks peab olema täiskasvanu ja üks laps (7-17-aastane).

Rohkem teavet, sh kultuuriprogrammi, leiab kodulehelt http://www.rattaretked.ee/

või Facebookist. Lisateavet saab telefonitsi 5623 0830 või e-posti teel info@rattaretked.ee.

Kodukontsert Loosi külas –
Sakarias Leppik “Lood ja laulud”

sakarias15. märtsil kell 17 toimub Humaliste talus Loosi külas Vastseliina vallas Võrumaal kodukontsert, kus esineb Sakarias Leppik. Kontserdi pealkirjaks on “Lood ja laulud”.

“Olen tegelenud nii looduse, poliitika, usuteaduse, kultuuride arengu, ajakirjanduse, etnoloogia, muusikalise interpretatsiooni kui ka poeesiaga,” tutvustab end Sakarias Lepik. “Mulle meeldib hirmsasti suulise pärimuse loogika. Ma ei olegi nõnda eales midagi sättinud perspektiivi üksnes oma mõistuse kohaselt või plaaninud ratsionaalselt. Olen vanamoodselt usklik inimene ja ikka eeldanud, et lähtekohad asjade väärtustamiseks annab Jumal. Õigel ajal ja õiges kohas, kui ma ise olen valmis. Mulle meeldib teadmine, et asjaolude ja sündmuste toimumisel elan läbi enneolematuid ja spontaanseid passioone, mida ma ei saa ette planeerida. Küllap on mu muusikas mitmeid mõjusid, mida ma ei vaevugi tõrjuma. Esmalt regilaul. Siis 1970. aastate folk, vene sümbolism, 1980. aastate looduslüürilised ballaadid. Ja muidugi proge-rock, gregoriaani ja bütsantsi laul, renessansspolüfoonia. Just selles muusikas olen kujunenud. See on mu maailm.”

Sakarias Leppik on sündinud Mulgimaal Helmes. Õppinud bioloogiat, usuteadust ja muusikat ning lõpetanud Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia pärimusmuusikuna. Õigeusu preester, laulja ning muusikaõpetaja.

Piletid on müügil eelmüügis, sülelastele sissepääs tasuta. Kohtade arv piiratud.

Kogukonna kärajad Vastseliinas on kohe-kohe käes

Juba 20. ja 21.septembril toimuvad Vastseliinas Kogukonna kärajad. Osalema oodatakse vallas tegutsevate külade ühenduste esindajaid ja neid, kes oma vallas midagi soovivad ära teha.

Kogukonna kärajatele registreerimine on nüüd avatud kõigile, kes tunnevad huvi, kuidas külad vallaga edukalt koostööd teevad.
Kui oled külavanem, külaseltsi eestvedaja või alles mõtled oma piirkonnas midagi toimetama hakata, siis kuluvad teiste kogemused sulle marjaks ära.
Tule kuula huvitavaid ettekandeid, vaata Vastseliina külade tegevust  ja osale kogukonna huvide kaitsmise aruteludes!
Kogu ürituse kava leiad: http://kodukant.kovtp.ee/kogukonna-karajad
Osavõtumaks 10 eurot, Peetri nimelistel 9 eurot, sest projekt, mida toetab Kodanikuühiskonna Sihtkapital kannab nime “Suur Peeter ja Väike Peeter”.
Külli Vollmer

Tuleval nädalal algab II Kriisade nimeline orelifestival

11. – 26. juulil toimub II Kriisade nimeline orelifestival. Kontserdid toimuvad ainult  orelimeistrite Kriisade ehitatud pillidel.

Kõrvuti Walckeri ja Saueri firmade orelitega, on eesti meistrite pillid tuntud oma ilusa kõla poolest. Kriisade meistrite orelid on näited saksa romantismi perioodi oreliehituse tradistsioonist.

Festivali kava:

 11. juuli kell 19 Rakvere Kolmainu kirik
Instrument-orkester
Kogu orkestri kõlavärvidepalett ühel instrumendil
12. juuli kell 12 Rakvere Kolmainu kirik
Orelimuusika kontsert
Veronika Kostyleva (orel, Venemaa)

13. juuli kell 19 Rakvere Kolmainu kirik

Oreliduo

14. juuli kell 19 Võru Katariina kirik
Avakontsert – XIX ja XX saj. heliloojate oreliteosed

15. juuli kell 19 Urvaste Püha Urbanuse kirik
Võimatu missioon – virtuoossed ja säravad oreliteosed, mis nõuavad hiilgavat tehnikat ja meisterlikust

Loe edasi: Tuleval nädalal algab II Kriisade nimeline orelifestival

Fotonäitus “Leeväkene, soolakõnõ, maailma kinnipidäjä” Vastseliina rahvamajas

300x450-images-Yritused_kalendris-2014-leevakeneTäna kell 11 avatakse Vastseliina rahvamaja II korrusel toidupärandi fotonäitus“Leeväkene, soolakõnõ, maailma kinnipidäjä”.

Näitus kujutab kohalikku ja traditsioonilist söögikultuuri läbi inimeste, lugude ja toitude.

Näitus on MTÜ Piiri köögi (Kadri Karu ja Triinu Guerrin) projekti „Võrumaa toidupärandi kogumine ja tutvustamine“ üks tulemusi ja valmis tänu LEADER programmile.

Kella 11-13ni kostitab MTÜ Piiri Köögi perenaine Kadri külalisi kalja, karaski, leiva, munakoogi ja kanepijahu trühvlitega.

Laada päevadel saab näitust külastada laupäeval kl 11-16 ja pühapäeval kl 9-15 ja igal ajal, kui rahvamaja on avatud kuni sügiseni. Siis hakkab näitus mööda Vana Võromaad ringi liikuma.

10 aastat MTÜ Vastseliina Külade Ühendust

Eile, 4. märtsi Vastlapäeva õhtul,kogunesid MTÜ VKÜ asutaja – ja tegevliikmed  Vana – Vasteliina Piiskopilinnuse külastuskeskusesse, et tähistada 10. aasta möödumist MTÜ VKÜ moodustamisest.Kohal olid külavanemad, Vastseliina vallavanem Raul Tohv ja volikogu esimees Urmas Juhkam.Külalisi oli saabunud ka Ida – Virumaalt eesotsas Eesti Külaliikumise Kodukant juhatuse esimehe Tõnu Leitsmaaga. Meeldiv vastuvõtt Piiskopilinnuse SA ja rikkalik laud Vastseliina vallavalitsuse poolt. MTÜ VKÜ juhatuse poolt said tänukirja asutajaliikmed Sirje Hussar, Aivar Linder ja Evald Rebane ning ka praegused tegevliikmed Viive Tomson ja Reet Jallai.Tänukirjaga peeti meeles ka Vastseliina vallavalitsust ja volikogu.

Kuni su küla veel elab….

Tänud kõigile. Aado Kuhlap

Eesti Vabariigi 96. aastapäevale pühendatud pidulik kontsert-aktus Vastseliina rahvamajas

500x322-images-Yritused_kalendris-2014-Eesti_Vabariigi_9621. veebruaril kell 18.00 toimub Vastseliina rahvamajas Eesti Vabariigi 96. aastapäevale pühendatud pidulik kontsert-aktus. 

Üritusel tunnustatakse ka vallakodanikke ja antakse kätte spordistipendiumid.

Esinevad Võrumaa rahvamuusikud, tantsuklubi Maarja peotantsijad, Katrin Pavlov, Peeter Pai ning Vastseliina ja Misso isetegevuslased.

Peale kontserti on avatud ka kohvik.

Suitsusaunapäeval on teemaks turism ja suitsusaun

Suitsusauna köetakse Foto: Toomas Kalve
Suitsusauna kütmine Foto: Toomas Kalve

Kolmapäeval, 27. novembril toimub Vastseliina kihelkonnas Vastseliina linnuse Neuhauseni majas suitsusaunapäeva seminar. Seminar algab kell 14.00, peateemana arutatakse suitsusaunaelamuste vahendamist turismis.

Juttu tuleb ka aasta jooksul toimunud ettevõtmistest: suitsusaunanädalast, saunapärandi uurimisest Vastseliina kihelkonnas ja suvistest saunaehituse töötubadest. Seminari lõppedes minnakse Rõuge lähedal asuvasse Saunamaa saunakülla, kus peremees on külaliste jaoks kütnud suitsusauna.

Suitsusaunapäev saab teoks suitsusauna koostöökogu, Võrumaa Kutsehariduskeskuse, Võru Instituudi, Võro Seltsi VKKF, Vastseliina Piiskopilinnuse SA ja Saunamaa koostöös, ettevõtmist toetab Rahvakultuuri Keskus Vana Võromaa kultuuriprogrammist.

Ajakava ning täpsem info www.savvusann.ee

Korraldajad paluvad oma osalemisest eelnevalt teada anda: Külli Eichenbaum (Võru Instituut), tel 56 61 19 24 või Eda Veeroja (Mooska talo), tel 5032341

Kohalike omavalitsuste volikogude valimiste aeg – oktoober 2013

Ajal on omadus kiirelt mööduda. Meenutame –  alles olid ju kohalike omavalitsuste volikogude valimised. Eks kõik eelmistel valimistel kandideerinud ja ka volikogudesse valituks osutunud võivad teha omad järeldused sellest neljast aastast.

Nüüd on aga saabumas uus neljaaastane periood. Reklaamid kõikjal, kandidaadid esitavad oma seisukohti – programme. Lugedes ja kuuldes seda kõike, tekib vahel tunne, kas ikka kõik kandidaadid saavad aru, kuhu nad kandideerivad?

Tekib tunne, nagu ei oleks siiani midagi tehtud, nagu siiani oleksid kohalikku elu korraldanud asjatundmatud volikogude liikmed ning empaatiavõimeta omavalitsusjuhid. Paistab see siis kõrvaltvaatajale nii?

Kõik kandidaadid peaksid andma endale aru, et kui nad osutuvad volikokku valituks, tuleb neil oma tegevuses arvestada Eestis kehtivate seadustega ja sellega, et omavalitsuste ressursid on piiratud. Seega ei jää neil muud üle, kui oma eelkäinute tegemistele anda omapoolne lisaväärtus. Volikogu pole isetegevuse koht, vaid suur oskus leppida kokku oluliste kohalike otsuste tegemisel.

Omavalitsusel raha küll? Tihti kuuleme seda lauset. Ehk ongi seda küllaga mõnes linnriigis  nagu Tallinn. Väiksemates omavalitsustes see nii aga pole. On sihtotstarbelised eraldised ja maksumaksja raha ning ka maamaksust, ettevõtlusest laekuvad summad.

Seetõttu arvamus, et kui mina volikokku pääsen, siis saab olema kõik teisiti, on väär. On  võimalik ainult midagi paremaks muuta, kohaliku omavalitsuse tegevusvaldkondi ühtlasemalt ja tasakaalustatumalt arendada.

Valijatele oskust hinnata kandideerijate tahet teenida kogukonda ja valituks osutunutele jõudu, jaksu kogukonna teenimisel ning ka oma vigade tunnistamisel!

Aado Kuhlap

Vastseliina Vallavolikogu liige aastast 2002

LÄÄMI KAEMI, MIS PAISTUS! LÄÄMI KULLÕMI, MIS KUULUS!

ContraUma Pido algusLaupäeval peeti Võru Kubijal maha III Uma Pido, Vana Võromaa kihelkondade rahvalaulude laulmine 3800 laulja poolt, mille kohta ütles pidu nautiv Riigikogu liige Ülo Tulik, et see on hästi organiseeritud ja jätkusuutlik sündmus. Vana Võromaa (8 Lõuna-Eesti kihelkonda: Hargla, Rõuge, Karula, Vastseliina, Kanepi, Urvaste, Põlva ja Räpina) ühtsust rõhutab peo vahelduv organiseerimine Põlva ja Võru keskuste vahel. Esimene Uma Pido toimus 2008.a Võrus, teine 2010.a Põlvas, tänavune jälle Võrus.

Tõepoolest, ilm oli imeilus, peotuju ja lusti jagus nii männimetsalisse Kubijale kui ka Võru linna Keriguplatsi laadale. Keskpäevaks jõudis pikalt Vana Võromaa lippu tutvustavalt jooksult kohale Contra koos saatjaskonnaga. Küsimusele, millised olid põnevamad hetked, vastas Contra, et neid oli palju. Näiteks Setomaal korraldatud lipuvalve, Põlvasse sisenemine ja jooks auto järel, mille pakiruumis mängis lõõtsamees ning kuna hõivatud oli terve sõidurida Kesk tänaval, tekkis saatjaskonnaks ka pikk autorivi. Meeldiv oli, kui omavalitsuste piiride ületamisel ühe omavalitsuse esindajad saatsid ära ja teise omad võtsid vastu. Krootuse kooli õpilased saatsid Ihamarru, mõnel pool sai lapsekäru lükatud ja nauditud vestlust üle 70aastase kaasajooksjaga.

Tarmo Tagamets, III Uma Peo lavastaja, on leidnud peo mõtestamiseks mitmeid huvitavaid kujundeid. Näiteks pidi iga koor kaasa tooma oma kodupaiga kivi ja pudeliga vee. Oma pöördumises laulurahva poole soovitab lavastaja muuhulgas leida endale näiteks Võhandu madalas vees üks väega kivi ning sellel istet võtta ning mõelda, kas minul, minu lähedastel ja rahval on kiiret. Ja et äkki on parem olla seesama kivi, mille peal istud, ja hoida kinni kohast, kuhu kuulud.

Kivid ja tünnid Võromaa eri kohtade veega lava ees – nii algab mudilas- ja lastekooride eestvõttel hümniga sissejuhatatud võrokeelne ja võromeelne pido. Kivi veega pühitsetud, lipp õnnistatud, jätkavad lastekoorid oma lauludega. Järgnevad mees-, nais-, sega- ja ühendkoorid. Kaasa löövad nn konnakoorid, kes võrokeelsed laulud endale kenasti selgeks õppinud.

Kaege perrä, ku illos om tan ellä:

Võromaa mi mõtsu, mäkiga.

Veere pääl, olla tan om hää!

Uma kiil ja midägi om viil…

(Aapo Ilvese sõnad)

Kooride vaheldumise ajal naerutasid rahvast Põlvamaalt pärit Laheda mutid.

Pido lõppes võimsa Pikse palvõga, mille sõnad on Ain Kaalepi ja Johann Gutslaffi perrä säädnü Tarmo Tagamets. Piksepalvõ om joudnu mi mano kaugu ao takast ja kõnõlõs tuust, midä Pühajõõ veeren elävä inemise usksõva. Usuti, et pühän jõõn eläs Pikne, kiä tege ilma. Jõkõ pidi avvustama ja hoitma.

Tänasesse päeva ülekantuna olkõ naidõ sõnnu ütlemine mi jaos ku palvõ mi keele ja meele, mi maa ja rahva iist!

Pühä Pikne! Hoia meid, mii rahvast, mii jõudu. Hoia meid!

Aado Kuhlap

päevatoimetaja

www,kylauudis.ee

Pärandiralli kaksiketapp tuuritab Vastseliinast Põltsamaale

Pärandiralli väljasõidud sellel laupäeval ja pühapäeval kutsuvad kultuuripärandi-huvilisi esmalt Vastseliina piiskopilinnusesse muuseumiööd pidama ning kohe järgmisel päeval Põltsamaa lossiga uuesti tuttavaks saama. Laupäevase etapi teeb ebatavaliseks see, et muuseumiööle kohaselt on pärandiralli päeva asemel seekord tegu hoopis ööga, Põltsamaal aga tuleb lähema vaatluse alla ajalooliste teede kujunemine ja muuseumide köögipool.

Pärandiralli eestvedaja Elo Lutsepp sõnul võeti kaks retke järjest ette partnerite soovil: “Iga pärandiralli väljasõidu paneme kokku
koostöös kohalike korraldajatega – ja kui meid ikka just nimelt muuseumiööks külla kutsutakse, siis tuleb ka öine etapp ette võtta. Vastseliina sündmuse puhul on eriti hea meel ka selle üle, et kaasa sai tulla pärandisaadik Lauri Õunapuu – tänu temale räägime pärandiralli väljasõidul esimest korda regi- ja rahvalaulust.

Laupäeva õhtul Vastseliinas on esimest korda pärandiralli kavas ka loeng arheoloogiasõpradele: Ingmar Noorlaid räägib Võrumaa põnevast arheoloogiapärandist. Juba kogenud pärandirallitajatest on Vastseliinas kaasas nii Heiki Pärdi kui Jürgen Kusmin, nendega tuleb juttu Eesti ja Seto piirialade omapärasest ehituspärandist ning Võrumaa pärandkultuurist.

Pühapäeval on Põltsamaa lossis päevakorral pärandi kogumine ja säilitamine – olgu siis muuseumis või kogukonnas, juttu tuleb ka vanast teedevõrgust Põltsamaa ümbruses ning piirkonna pärandkultuurist. Uueks teemaks pärandiralli kavas on muuseumitöö köögipoolega tutvumine. Eesti Rahva Muuseumi giidid korraldavad õpitoa, kus mõne osalejal kaasas oleva eseme kirjelduse kaudu õpime tabama meid ümbritsevate asjade kultuurilist väärtust. Lahti räägitakse ka see, mida tänapäevase kultuuripärandi kogumine, uurimine ja säilitamine üldse tähendab – kuidas otsustada, mida
tasub alles hoida.

Täpsem info pärandiralli koordinaatorilt, Elo Lutsepalt (53444769, elo@evm.ee). Kõige värskem info sündmuste kohta Facebookis. Pärandiralli on läbi kultuuripärandi aasta toimuv sündmustesari, järgminerallipäev toimub 25. mail Saueaugu Teatritalus ja keskendub taluarhitektuurile. Lähemalt Pärandiralli kohta:

www.parandiaasta.ee/ralli.

Tervislik matk Piusa jõe ürgoru matkarajal

20.aprill_tervislik matk kuulutus20. aprillil toimub suur üle-eestiline liikumispäev “Sinu sammud loevad”. Liikumispäeva raames toimub tervislik matk Piusa jõe ürgoru matkarajal. 

Päevakava:

10.00 – kogunemine Vastseliina rahvamaja platsil

10.30 – tervisenäitajate määramine Piiri kõrtsi juures

11.00 – linnuse tutvustus

11.30 – start matkaraja läbimiseks

13.30 – puhkepaus päevapööramismäel. Soovi korral saab bussiga Vastseliina tagasi sõita

14.30 – matk jätkub

16.00 – Jõeveere talus ootab lõhesupp ning kerged sportmängud

17.00 – tagasisõit Vastseliina

Registeerimine ja lisainfo: Heidi Normann, tel 5647 0610

Tule ja liigu oma südame  heaks!

Ettevõtlik Vastseliina vald: Vastseliina ettevõtluse vaalaks on puidutööstus

Vastseliina valla asend, loodusvarad ja maastik on loonud eeldused mitmekesise ettevõtluse arenguks. Kuigi valla majandusstruktuuris on esindatud nii teenindus, põllumajandus kui tööstus, on Vastseliina ettevõtjaid ühendava Teisipäevaklubi presidendi Urmas Juhkami sõnul nende ettevõtluse vaalaks siiski puit. „Väikesed põllud, mäed ja kivid ei võimalda tänapäevases konkurentsis püsida. Selleks on vaja suurt tootmismahtu,” selgitab Juhkam.

Praeguseks on enamik endistest põllumajandustootmishoonetest puidu- ja mööblitööstuse ettevõtete kasutuses. Põllumajandusreformi „tulemusena” ei ole Vastseliina vallas enam ühtegi otseselt põllumajandusega tegelevat ühistut. Loe edasi: Ettevõtlik Vastseliina vald: Vastseliina ettevõtluse vaalaks on puidutööstus

Vastseliina Piiskopilinnuse Külastuskeskuses loeng tekstiilikunstist ja tuunimise õpituba

Teisipäeval, 4. detsembril toimub Vastseliina Piiskopilinnuse Külastuskeskus loeng tekstiilikunstist ja tuunimise õpituba.

Kell 10 algab Erika Pedaku loeng „Ornamendist ja sümbolitest tekstiilikunstis“.
Kell 11 toimub õpituba „Isetegemise rõõm“. Oodatud on kõik huvilised koos laste või lastelastega.

Äratame endas peidus oleva loovuse ja fantaasia ning anname tekstiilidele uue hingamise.

Tuunimine on tulnud laiatähenduslikust inglise keelsest sõnast tune/tuning. Eestis on sõna tuunimine/tuuning tähendanud eelkõige esemete uuendamist ja isikupärasemaks muutmist uute värvi- ja kompositsioonilahendustega.

Meil kõigil on lemmikrõivaid, mida meelsasti kanname, kuid mis on kaotanud värskuse. Või on kappi seisma jäänud mõni päris uus riideese, mida mõne lihtsa võttega sulle omasemaks muuta. Kodutekstiilidega on sama lugu.

Võta kaasa 1-2 tekstiileset, käärid ja nõelad: vali need oma kleitide, seelikute, sviitrite, kampsunite, T-särkide, laudlinade, katete, kardinate vms hulgast. Samuti on soovitav kaasa võtta kangajuppe, pitse, paelu, pärleid, nööpe jne. Hea kui kaasas on oma käärid ja nõelad.

Õpituppa „Isetegemise rõõm“ on oodatud 15 inimest.

Registreeri end: jana.huul@gmail.com

Rohkem infot Vastseliina linnuse Facebooki lehelt!

Võro-Seto tähtraamatut saa Lindora laadust

Lindora laadu aos (28.10.) saa valmis Võro-Seto tähtraamat, Võro selts and juttõ ja piltega kallendrivihku vällä 25. kõrda.

2013. aastaga pääle mõtõldust tähtraamatust saa nigu iks teedüst võro ja seto pühhi, tunnõtuidõ võrokõisi ja setodõ sünnüpäivi ni rahvakallendri tähtpäivi kotsilõ.

Pajuste Viire kirotas tuust, kuis käve Rõugõlõ muistidsõ tarõ ehitämine, juttu om seto käsitüümeistrist Lillmaa Terjest, Eichenbaumi Külli kirotas kõomahla korjamisõst ja joogis tarvitamisõst, Raudoja Ahto setokõisi vannamuudu värehtiist ja Kalkuna Andreas tuust, kuis tä Tsiberi setokõisil külän käve. Guerrin’ Triinu ja Karu Kadri omma pandnu kokko söögikaardi Võromaa vannost söögest.

Viil saa tähtraamatust lukõ Kauksi Ülle, Trummi Riina, Antoni Annika, Jüvä Sulõvi ja Schultzi Uno luulõtuisi.

Tähtraamadu pand’ kokko Reimanni Nele, pildi tekk’ Margna Epp.

Uma Leht

Võrumaa õpetajad kirjanduslikke jalajälgi otsimas

Külas Kütioru avatud ateljees. Foto: Kaile Kabun

Vastseliina kihelkonnas on palju kirjanduslikke jalajälgi, näitas retk, mille võtsid läinud nädalal ette Võrumaa eesti keele ja ajaloo õpetajad.

Seekordne suvelõpurännak oli juba kolmas omataoline: läinud aastal sõideti mööda Rõuge kihelkonda ja tunamullu uuriti kultuuriinimeste astumisi Urvaste kihelkonnas. Tee märkisid maha Helle Laanpere Võru lasteraamatukogust, Raili Leesalu Võrumaa emakeeleõpetajate ainesektsioonist ja Tiia Allas Võru instituudist.

Esimene peatus tehti Kütioru avatud ateljees, mis on olnud suviti kunstiinimestele nagu meepott. Nüüd oli ilm juba sügiseselt rõske ja ateljee perenaise Leelo Lauritsa abiga õnnestus luua ettekujutus sellest, kuidas õhk kõrghooajal loominguliste inimeste üheshingamisest väreleb.

Järgmine peatus oli Vastseliina linnuse juures, kus SA Vastseliina Piiskopilinnus juhataja Ivar Traagel juhatas retkelised korraks keskaega ja Piir kõrts pakkus Võrumaa mekiga sööke.

Oma kodumurul Orava vallas Pura talus võttis külalisi lahkelt vastu Vastseliina kihelkonna praeguse aja üks tuntumaid kirjanikke Leo Kunnas.

Tee peale jäid veel Tika talu (praegu Lepiku), kust on pärit kirjamees Evald Loosaar ja näitleja Venno Loosaar. Niisamuti sai seal müstikat püüda: sealsamas elas kunagi ju Eesti kagunurga suurim ettekuulutaja Kordo.

Raamatuid – koduloolisi jutte, mõtisklusi, lapsepõlvekillukesi, rahvajuttude üleskirjutusi – on Vastseliina kandi inimeste sulest ilmunud omajagu. Helle Laanpere oli neist kokku pannud pika nimekirja ning võtnud bussi tutvumiseks terve kastitäie kirjasõna. Oli kosutav bussiaknast metsa ja maad vaadata ning sirvida raamatuid, mis on sealt toitu saanud.

Viimane koht, kus retkelised jala bussist välja tõstsid, oli Vastseliina kihelkonna endise aja kõige tuntuma kirjaniku Karl Ast Rumori Päevakeste talu õu. Praegu hoiab tema vaimsust seal kunstnik Jan Tammik.

Kaile Kabun

Lugu on ilmunud võru keeles 4. septembri Uma Lehes.