Kylauudis.ee

on kodanikualgatuse korras sündinud infoportaal, mis vahendab kodukandi uudiseid ja elulist infot inimeselt inimesele. Loe lähemalt!

ENFRDEESFILVVRO

Kaastööd ja kirjad
palume saata e-posti aadressil info@kylauudis.ee

Nädala mõte

"Pilk üle õla ja sammuga edasi."

Vaata nädala mõtete arhiivi!

Nädala foto

Talv kestab veel.

Vaata teisi nädala fotosid!

Arhiiv

Sõbrad, toetajad

märts 2017
E T K N R L P
« veebr    
 12345
6789101112
13141516171819
20212223242526
2728293031  

Võrumaa tegusaimaks kodanikuks valiti
Suhka vabatahtlik päästja Väle Prutt

Võrumaa aasta tegusaimad: (vasakult) Aila Kikas, MTÜ Maana esindajad Reet Käär ja Marianne Hermann, Siseministeeriumi Kodanikupäeva aumärgi laureaat Airi Hallik-Konnula, Võrumaa tegusaim kodanik 2016 Väle Prutt, Hartsmäe talu peremees Agu Hollo ja Võru maavanem Andres Kõiv.

Võrumaa aasta tegusaimad: (vasakult esireas) Aila Kikas, MTÜ Maana esindajad Reet Käär ja Marianne Hermann, Siseministeeriumi Kodanikupäeva aumärgi laureaat Airi Hallik-Konnula, (tagareas paremalt) Võrumaa tegusaim kodanik 2016 Väle Prutt, Hartsmäe talu peremees Agu Hollo ja Võru maavanem Andres Kõiv.

Neljapäeval tunnustati Võrus Võrumaa tegusaid kodanikke, toimekaid ühinguid ning ettevõtteid, kes neid toetavad. Võrumaa tänavuseks tegusaimaks kodanikuks valiti Väle Prutt, toimekaimaks ühinguks MTÜ Maana ning kodanikuühiskonda toetavaks ettevõtteks Agu Hollo Hartsmäe talu.

Võrumaa tegusaim kodanik 2016 on Suhka vabatahtliku päästekomando eestvedaja Väle Prutt. Tiit Piiskoppel päästeameti Lõuna päästekeskusest: „Tänu Väle pikaajalisele tegevusele on turvalisus Haanja kandis tagatud. Tema tarmukus on viinud Suhkale päästekomando hoone rajamiseni. Väle panustab aktiivselt vabatahtlikkuse arendamisse. Suhka vabatahtlik päästekomando on päästeametile olnud heaks koostööpartneriks juba aastast 2009.“

Internetis korraldatud rahvahääletusel sai enim toetust ning pälvis tunnustuse Aila Kikas, kes omanimelises näpustuudios on aastaid inspireerinud pisikesi poisse ja tüdrukuid asju ise tegema, olles seejuures tihti ka laste rõõmude ja murede esimene kuulaja, kaasarõõmustaja või lohutuseks pea paitaja.

Võrumaa toimekaim ühing 2016 on MTÜ Maana. Muu hulgas öeldi Maana kohta tunnustamiseks esitamisel järgmist: Maana on silma paistnud väga usina heategevusliku tegevusega, organiseerinud kohalikele riide- ja toiduabi jagamist, töötutele konsultatsiooni- ja koolitusteenuseid, pesupesemisteenust ja palju muud. Kõige toredam on see, et MTÜ Maana kutsub ka teisi head tegema, kaasates oma tegevusse ka külaseltse ja kohalikke ettevõtjaid.

Võrumaa kodanikuühiskonna toetaja 2016 on Hartsmäe talu. „Hartsmäe talu on üks lahkemaid ettevõtteid, kes on peaaegu igale Haanja kandi sündmusele välja pannud auhindadeks talus kasvatatud ja jahvatatud jahust küpsetatud südamekujulised leivad. Leivad ei ole lihtsalt südamekujulised, vaid on ka südamega tehtud,“ ütles tunnustamiseks esitamisel Vaskna talu perenaine Margit Utsal.

„Hindan ettevõtjaid, kes lisaks rahalisele toetusele, leiavad aega ka ise panustada ja käe külge panna. Hartsmäe talu peremees Agu Hollo on just selline mees – kui kuskil on vaja kiiresti midagi ära teha, siis saab Agu peale ikka loota,“ ütles tunnustamise komisjoni liige Sixten Sild.

Kokku esitati tunnustamiseks 19 kodanikku, 12 ühendust ning 7 ettevõtet. Laureaadid valis töögrupp, kus oli esindatud SA Võrumaa Arenguagentuuri, Võru maavalitsuse, Võru linnavalitsuse, Võrumaa omavalitsuste liidu, Võrumaa partnerluskogu ja Eesti kodanikuajakirjanduse seltsi esindajad.

Pokumaa metsast leiab jõulu eel trobikonna nõidasid

Iika-nõiaeksam_kuulutusTalvisel Pokumaal möllavad laste rõõmuks nõiad, kes oma tempudega loovad silla argipäeva ning müstilise looduse ja esivanemate teadmiste-oskuste-huvide vahele.

Nõiad mängivad tegelikult iseennast: Puukole külla tulnud nõid Mariina püüab esivanemate võtete ja maarohtudega aidata kommisöömisest kõhuvalu saanud printsess Miniminnit, nõid Annika teeb metsas koos lastega kaitsemärke ja loitsimist, nõid Ants võlub hääli-helisid ning nõid Kati midagi head põskepistmiseks.

Teekonda maanõidade juurde veab Edgar Valteri loomingust tuttav naksakas nõiatüdruk Iika (Kaia Kõrge), kes paneb vanade nõidade oskused tõsiselt proovile.

Kui teised nõiad on pärit Pokumaa kandist, siis nõid Ants (Ants Johanson) on võtnud teekonna ette Tartust. Miks Pokumaale? – “Edgar Valter on olnud mu lemmikkunstnikke terve elu. Ja olles hiljuti sattunud teise Eesti otsa suurepärasesse multikalinna, jõudsin äratundmisele, et kui tahta lastele harivat meelelahutust pakkuda, siis ise tegutseksin parema meelega traditsiooniliste tarkuste, häälte ja lõhnade keskel.”

„Iika nõiaeksam“ pöörleb Pokumaal 8.-12. detsembril kell 11, 14 ja 16. Oodatud on pered ja kuni 23-lapselisi gruppe.

Vajalik on eelregistreerimine kati@pokumaa.ee või tel 56686466.

20. juubelit tähistav Uhtjärve jooks ei tee jooksjate elu lihtsaks

Eelmise aasta Uhtjärve jooks

Eelmise aasta Uhtjärve jooks

Võrumaa pikamaajooksusarja kuuluv jooks ümber ilusa Uhtjärve kannab sel aastal järjekorranumbrit 20.

Jooksu suurim väärtus on lisaks heale seltskonnale ka suurelt jaolt looduses kulgev vaheldusrikas rada, kus on nii künkaid kui kände, olenevalt taevaluukide heldusest ka märjemaid ja porisemaid kohti.

Rada, mida ei soovita läbida uute valgete tossudega. Samas tuleb kindlasti kaasa võtta hea tuju ja optimistlik meeleolu. Korraldajad teevad muidugi omalt poolt kõik, et vältida eelmise aasta üllatusi nagu herilaste suurrünnak või võistlejate massiline metsaeksimine, aga põnevust leiab rajal küllap ilma selletagi.

Umbes 8-kilomeetri pikkuse Uhtjärve jooksu start on 23. juulil kell 19 Uhtjärve Ürgoru Nõiariigis.

Lisainfo:  uhtjarvejooks.blogspot.com

 Margus Konnula

Suitsusaunapäev tuleb 27. novembril Pokumaal

Pokumaa suitsusaun suvel. Foto: Toomas Kalve

Pokumaa suitsusaun suvel. Foto: Toomas Kalve

Sellesügisene suitsusaunapäev tuleb 27. novembril Urvaste kihelkonnas Pokumaal Padasoomäe talus algusega kell 14.00.

Päeva peateemaks on suitsusaunapärandi edasiandmine lastele ja noortele, aga juttu tuleb ka aasta jooksul toimunud sündmustest: Haanjamaa suitsusaunanädalast, saunapäevadest Eesti Vabaõhumuuseumis ning Hiiumaal, rahvusvahelisest saunakongressist, kevadel Moostes olnud saunaehituse kursustest, aasta jooksul valminud sauna-kaupadest ning meenetest.

Pikemalt kõneleme, kuidas anda Vana-Võromaa koolides ja lasteaedades lastele teadmisi suitsusaunakommetest. Tänased lapsed on tulevikus meie tavade jätkajad, kuid sugugi kõigil lastel ei ole peres suitsusauna ega kokkupuutumist saunkombestikuga. Kuulame õpetajate mõtteid ja praktikaid ning arutame, kuidas lapsed saaksid saunaga tuttavaks.

Saunapäeval köetakse ka saun, sest on neljapäev ja Võromaa kombestikus on see nädalapäev laupäeva kõrval olnud saunapäevaks. Lõunapaiku kütte pandud sauna juurde tehakse lühike tutvumisretk enne tubaste juttude algust. Õhtul, peale arutuste lõppu saavad päevast osavõtjad saunas käia.

Saunapäevale on oodatud suitsusaunahuvilised üle Vana-Võromaa. Osavõtusoovist palume korraldajatele eelnevalt teatada. Päeva kava ja kutse leiab suitsusauna kodulehelt www.savvusann.ee

Suitsusaunapäev saab teoks Vana-Võromaa suitsusaunade koostöökogu, Pokumaa SA, Sann ja Süük MTÜ, Võro Instituudi ja Võro Seltsi VKKF koostöös, ettevõtmist toetab Rahvakultuuri Keskus Vana Võromaa kultuuriprogrammist.

Täiendav info ja osalemisest teatamine:
Külli Eichenbaum (Võru Instituut), tel 56 61 19 24, kylli.eichenbaum@gmail.com
Eda Veeroja (Mooska talo), tel 5032341, eda.veeroja@gmail.com

Suidsusannapäiv tulõ märdikuu 27. pääväl Pokumaal

suitsusaun3Seosügüsene Vana-Võromaa suidsusannapäiv tulõ 27. novembril (nelläpäiv) Pokumaal alostusega kell 14.

Päävä sissejuhatusõs kaijas, kuis sanna kütmine käü ja alostusõs kõnõldas, miä aastaga joosul om sanna-asjun sündünü vai toimõ saanu . Edesi arotami, kuimuudu Vana-Võromaa latsile mi suidsusannakombit latsiaian/koolin tutvas tetä. Suurõl jaol latsil ei olõ kotun egä perren suidsusanna, a teedä võinu nä iks, määne tuu sann om, midä sanna man tetäs, kuimuudu sannan käüdäs ja kuis omma kombõ. Kutsumi oppajid kullõma ja märgutama, a muiduki võiva tulla kõik huviliidse, kinkalõ suidsusann ja sannakombõ kõrda läävä.

Pääle sannajuttõ kõnelemist ja arotust mindas iks sanna kah. Kipõn täpsämba pääväplaani panõmi vällä märdikuu tõsõl nädälil. Kiä taht sannapäävä man üten avita vai mõnt sannaga köüdet pikembät kõnõlust pitä, andku hindäst aigsahe teedä (vähämbält märdipääväs).

Jätka lugemist »

Urvaste Kool saab oma käsutusse uuendatud koolimaja

kuldre_koolTäna avab Haridus- ja Teadusministeeriumi kantsler Janar Holm Urvaste Kooli põhjalikult uuendatud koolimaja. Ehituse ja sisustamise eest maksid Eesti riik ja Euroopa Regionaalarengu Fond 2,1 miljonit eurot, ehitas SemuEhitus AS, korraldas Riigi Kinnisvara AS.

Urvaste Kooli keskkond on nüüdsest igati kaasaegne, õpilaste ja õpetajate käsutuses on valgusteraapia ja muusikateraapia kabinetid, majas on ka kauaoodatud tõstuk. Urvaste Kooli värsket õpikeskkonda elavdab kunstnike Tiiu Pirsko ja Mati Veermetsa pannoo „Vikerkaar“, mis kaunistab koolimaja fuajeed.

Riigi hallatavas Urvaste Koolis õpivad hariduslike erivajadustega õpilased, kelle areng nõuab erilist tähelepanu või toetust ning kooli ülesanne on laste arendamine ja ettevalmistus võimalikult iseseisvaks eluks. Koostöös Võrumaa Kutsehariduskeskusega saavad Urvaste Kooli õpilased toimetuleku õppekava järgi kutseõpet kodumajanduse ning puhastusteenindaja abilise erialal. Kokku on Urvaste Koolis 77 õpilast, neist 25 kutseõppes.

Hariduslike erivajadustega laste koolidest on tänaseks Haridus- ja Teadusministeeriumi ning Riigi Kinnisvara AS-i koostöös korda saanud Kammeri, Kallemäe ja Porkuni koolid, töös on Ahtme, Konstantin Pätsi, Kaagvere ja Tapa koolide uuendamine.
Asso Ladva

Parim mahetootja 2014 on Konju mõisa talu

3Eesti parimaks mahetootjaks 2014 valiti Konju mõisa talu Ida-Virumaalt, mis tegeleb põhiliselt kitsepiimatoodete valmistamisega. Parimaks mahetooteks valiti Urvaste Külade Seltsi toodetav Urvaste kama.

“Klassikalise põllumajanduse kõrvale on tekkinud väga teadlik mahetootmine. Hektarite arv mahetootmises on hüppeliselt kasvanud, kuid peame pingutama selle nimel, et kodumaine mahetoodang jõuaks üha enam ka valmistoodetena kaubandusse,” ütles põllumajandusminister Ivari Padar tänukirjade üleandmisel. “Huvi Eesti mahetoodete vastu on järjest suurenenud ja ka tootjad oskavad üha paremini mahekaupa välja pakkuda.”

Välja anti tiitlid “Parim mahetootja 2014″ ja “Parim mahetoode 2014″. Fotod auhinnatseremooniast!

“Parim mahetootja 2014″ on R Capital OÜ (Konju mõisa talu) Ida-Virumaalt, mis tegeleb põhiliselt kitsepiima tootmise ja töötlemisega. Teise preemia sai Arne Kokla Tõnise talust Hiiumaal ja kolmanda preemia sai Ants Schmidt Tuuma talust Võrumaal.

“Konju mõis väärib tunnustust eelkõige sellepärast, et nad on väga aktiivselt panustanud tarbijate teavitamisse ja tegelenud mahetoidu tutvustamisega. Talu peremees Martin Repinskiarendab tõsiselt kitsekasvatust, neil on üle 200 lüpsikitse ja tegelevad nii kitse- kui lehmapiima otsemüügiga,” rääkis Airi Vetemaa Mahepõllumajanduse Sihtasutusest.

Parimaks mahetooteks valiti Urvaste Külade Seltsi “Urvaste kama”, teise koha sai OÜ Pagar Võtaks kanepiseemnetega rukkileib Öko eest ning kolmanda koha OÜ Wilawander mustsõstrasiirupi eest. Publiku lemmikuks valiti OÜ LaMuu Pistaatsiajäätis.

“Valikus oli palju erinevaid tooteid – piimatooted, mahlad, küpsetised. Eriti hea meel on, et turule on tulnud ka esimene valmistoode mahelihast,” ütles Airi Vetemaa. “Parima mahetoote Urvaste kama puhul on tegemist traditsioonilise tootega. Tore on see, et seda kama toodavad kohalikud aktiivsed naised.”

Lisaks märgiti konkursil ära järgmised tooted:

  • OÜ La Muu sidrunisorbett - Eesti maitsete rikastamine välismõjudega, hea maitse ja atraktiivne pakend;
  • OÜ Allew Magusameistri šokolaaditrühvel puidust kinkekarbis - Eesti maitsete rikastamine välismõjudega, hea maitse ja atraktiivne pakend;
  • OÜ Koplimäe talu tatraküpsised - Oma talus kasvatatud tatra väärindamine;
  • Sirloin OÜ vinnutatud liha “Traditsioonitruu” - Esimene Eesti maheveiselihast valmistoode.

Tootjakonkursile kandideeris kaheksa mahetootjat üle Eesti. Parima mahetoote konkursile esitati kokku 36 toodet 14 töötlejalt. Parima tootja ja toote valisid välja erialaspetsialistidest koosnevad hindamiskomisjonid.

Konkursid korraldas Põllumajandusministeeriumi tellimusel Eesti Mahepõllumajanduse Sihtasutus koostöös Mahepõllumajanduse Koostöökoguga. Parima mahetoote valimisel tehti koostööd Eesti Kulinaaria Instituudiga. Parimat mahetootjat ja -toodet valiti viiendat korda.

Lugude õhtu “Visandeid Edgar Valterist” koos Vahur Kersnaga Pokumaal

Pokumaa tähistab Edgar Valteri 85. sünniaastapäeva meenutuste õhtuga “Visandeid Edgar Valterist” Pokukojas 21. septembril kell 15. Oma teekaaslasest ja sõbrast kõnelevad Fred Jüssi, Heiki Ernits, Tiiu Randviir, Alo Murutar, Peeter Tooma, Ülo Vilimaa jt. Põnevaid seiku meenutavad ka kunstniku hilisemad tuttavad Urvaste vallast. Juturingi veab Vahur Kersna. Et kohtade arv on piiratud, saavad meenutusõhtust osa võtta ainult registreerunud külastajad.

Kirjastus Elmatar tutvustab Edgar Valteri lugude põhjal koostatud “Noodaspea luiskelugude” CD-d, millele on hääle andnud näitleja Tõnu Tamm, kes samuti meenutusõhtul osaleb.

Lastelegi on 20. ja 21. septembril Pokumaal tavapärasest rohkem tegevusi. Laupäeval saab Merike Tiimanni juhendamisel meisterdada heinanukke, pühapäeval proovida kätt maalimise ja looduslikest materjalidest meisterdamise kallal, juhendajateks Kanepi kandi kunstnik Epp Marga ja Eesti Vabaõhumuuseumi perenaine Age-Li Liivak.

Edgar Valteri loomingus on looduskunstil tähtis koht – armastas ta ju puukujukesi kõhvitseda, tema kujutlusvõimest on sündinud raamat “Kuidas õppida vaatama” ja meile kõigile tuttavad pokud. Eelmisest sügisest on Pokukojas avatud “Etsi tuba”, kus on Edgar Valteri Pöörismäe ateljeest pärit sisustus, maalitarbed, hobiasjad ja visandid.

Uhtjärve jooks läheb veel rohkem metsa

23. juulil Urvaste vallas 19. korda toimuv ümber Uhtjärve jooks on taas üle elanud olulise uuenduskuuri.

Sel aastal antakse põhijooksu start Nõiariigist ja joostakse senisega võrreldes vastupidises suunas – tõsi küll, sedapidi joosti ka esimestel aastatel 1994-1995. Võrreldes eelmise aastaga oleme jooksu viinud rohkem metsa alla ja lihtsaid tingimusi loota ei maksa, märgi jalgu see-eest küll.

Esimest korda Uhtjärve jooksu ajaloos saab pärast finišit ka saunamõnusid nautida, selle eest hoolitseb Nõiariik.

Start Nõiariigis on kolmapäeval, 23. juulil kell 19. Paarkümmend minutit varem väljub sealt buss MN12 jooksu starti Uhtjärve laululava juurde. Nõiariigis toimuvad ka mudilaste jooksud.

Sellel päeval oleks legendaarne Urvaste spordimees, tänapäevase Uhtjärve jooksu algataja Harri Neem saanud 95-aastaseks. 23. juuli peaks jääma ka tulevikus Uhtjärve jooksu toimumise kuupäevaks, olenemata nädalapäevast.

Jooks kuulub 4. Võrumaa pikamaajooksusarja.

Toetajad: Antsla TÜ, Compressport, Contra, GMP Clubhotel & Pühajärve restoran, Hauka Laada Staadionikontserdid, kirjastus Tänapäev, Uhtjärve Ürgoru Nõiariik, Urvaste Vallavalitsus, Valdur Roots, Villike Suveteater, lisaks terve Võrumaa pikamaajooksusarja sponsorid.

Margus Konnula, korraldaja (Urvaste Külade Selts)

Tuleval nädalal algab II Kriisade nimeline orelifestival

11. – 26. juulil toimub II Kriisade nimeline orelifestival. Kontserdid toimuvad ainult  orelimeistrite Kriisade ehitatud pillidel.

Kõrvuti Walckeri ja Saueri firmade orelitega, on eesti meistrite pillid tuntud oma ilusa kõla poolest. Kriisade meistrite orelid on näited saksa romantismi perioodi oreliehituse tradistsioonist.

Festivali kava:

 11. juuli kell 19 Rakvere Kolmainu kirik
Instrument-orkester
Kogu orkestri kõlavärvidepalett ühel instrumendil
12. juuli kell 12 Rakvere Kolmainu kirik
Orelimuusika kontsert
Veronika Kostyleva (orel, Venemaa)

13. juuli kell 19 Rakvere Kolmainu kirik

Oreliduo

14. juuli kell 19 Võru Katariina kirik
Avakontsert – XIX ja XX saj. heliloojate oreliteosed

15. juuli kell 19 Urvaste Püha Urbanuse kirik
Võimatu missioon – virtuoossed ja säravad oreliteosed, mis nõuavad hiilgavat tehnikat ja meisterlikust

Jätka lugemist »

Pokumaa murule jõuab Edgar Valteri lohemuinasjutt

21_PokumaaSelle suve kahel nädalavahetusel – 4.-6. ja 18.-20. juulil- etendub Pokumaal, Padasoomäe talu õuel või vihmase ilma korral Pokukojas Edgar Valteri värvikas muinasjutt „Lugu lahkest lohe Justusest ja printsess Miniminnist“.

Loo lavastab kahel eelmisel suvel pokumängud lavastuseks seadnud vabakutseline lavastaja Jaanika Juhanson. Mängivad harrastusnäitlejad – printsess Miniminni osas Kanepi Gümnaasiumi õpilane Kaia Kerge, teistes osades Ahti Tomp, Hedy Haavalaid, Helen Künnap, Aleksander Andre Mumma ja Julia Kabanova, Katrin Margus, Merle Koger Põhja-Eesti Pimedate Ühingu (PPÜ) Teatriringist ning Tallinna Tehnikakõrgkooli (TTK) Teatri liikmed Sven Andresen, Taavi Piller ja Kristo Vaiksoo.

Lavastuses mängitakse koos publikuga osalusteatri vormis ning erinevates Puuko talu õuenurkades (või Pokukoja tubades) läbi südamlik ja vaimukas lugu üksiku lohe Justuse ning kepsaka printsess Miniminni sõprusest. Etendused toimuvad kell 13 ja kell 17.
Pokumaale tulles tasub võtta aega, et veeta mõnus päev Pokukojas, talukohtades ja metsaradadel. Pokukojas saab näha Edgar Valteri maale ja illustratsioone, mängutoas on võimalus meisterdada pokusid, mängida lauamänge ja tutvuda Edgar Valteri lasteraamatute tegelastega. Padasoomäe talu on Puuko ja teiste “Pokuraamatu” tegelaste eluase ja põhiline tegevuspaik. Padasoomäe vanad hooned on otsitud Edgar Valteri jooniste ja Pokuraamatu piltide järgi Võru- ja Setumaalt. Jätka lugemist »

Pokumaal on laupäeval pokuluule pidu

Aprillikuus toimus Pokumaa eestvõtmisel Edgar Valteri 85 aasta juubelile pühendatud luulevõistlus, kuhu oodati luuletusi pokudest ja loodusest üldiselt. 17. mail toimub pokuluule pidu.

Kokku laekus konkursile 449 luuletust 380 osalejalt. Luuletusi hindas žürii koosseisus Leelo Tungal, Ene Ergma, Külli Leppik, Jaan Kaplinski, Jaak Urmet (Wimberg). Arvestus toimus neljas vanusegrupis: 1.-4.klass, 5.-8. klass, 9.-12. klass, täiskasvanud. Kuid konkursile kirjutasid luuletusi ka lasteaialapsed.

pokumaa_logo17. mail kell 12, pokukalendri järgi õiesoengupäeval, on kõik oodatud Pokumaale Padasoomäe õuele pokuluule peole. (Väga vihmase ilma korral toimub pidu Pokukojas.)

Kavas:

* kuulutatakse välja pokuluule konkursi tulemused ja tänatakse võitjaid
* kuulatakse üheskoos väikest valikut konkursile laekunud luuletustest
* Kati Soone ja Kärgula pärimusringi eestvõtmisel mängitakse vanu laulumänge
* küpsetatakse lõkkel saia, meisterdatakse ja kaunistatakse põskesid kevadiste joonistustega
* avatud pannkoogitare

Luuletuste autoreid ja teisi pidulisi on lubanud tervitama tulla Contra (päeva juht), Wimberg, Ene Ergma, Jaan Kaplinski.
Luulepeo toimumist toetavad kirjastus Elmatar, Külli Leppik, Janek Joab.
Peole on oodatud kõik Pokumaa head sõbrad ja luulehuvilised. Pidu on tasuta.
Pokukoda on 17. mail avatud kella 11-18 (sissepääs piletiga).

Margus Konnula

Ihtüoosihaige Kaido saab omale uue maja

Kaido. Foto: ERR

Kaido. Foto: ERR

Möödunud teisipäeval Ringvaate saates nähtud 8-aastase ihtüoosi põdeva Kaido ja tema vanaema lugu läks hinge nii paljudele, et vannitoast unistanud poiss saab heade inimeste annetuste abiga endale terve uue elamise.

SA TÜ Kliinikumi Lastefondi pangakontodele on Kaido toetuseks laekunud rohkem kui 4000 annetaja poolt kokku üle 80 000 euro, mis võimaldab poissi aidata palju rohkem kui algselt plaanitud. Lastefondi tegevjuhi Küllike Saare sõnul leidis fondi nõukogu Kaido ja tema vanaema elamise olukorraga põhjalikumalt tutvudes, et otstarbekam on ehitada neile täiesti uus kodu.

„Kuna meie põhimõte on, et kogu annetatud raha kasutame arvete ja tšekkide alusel Kaido heaks, siis otsustaski Lastefond koos poisi eestkostjaks oleva vanaemaga, et vana elamise remontimise asemel ehitatakse Kaidole senise kodu kõrvale uus maja koos uue kanalisatsiooni ja imbala, juurdepääsutee, elektriliitumise, soovitud ahjude, sisustuse ja kõige muu vajalikuga,“ selgitas tegevjuht. Hetkel laseb nende koduks oleva vana vallamaja katus läbi, seinad on külmad, kõik aknad vajavad vahetamist, puudub korralik kanalisatsioonisüsteem ja kokkuvõttes kujuneks sellise maja kapitaalremont olukorda hinnanud ekspertide sõnul kallimaks ja palju aeganõudvamaks kui uue ehitus.

„Uus maja saab juriidiliselt Kaido omandiks ja see aitab tal tulevaseks eluks julgemalt ette valmistuda. Kuulutame peagi välja avaliku hanke majaehituseks parima pakkumise saamiseks. Loodame täiendavalt veel erinevate ehitusettevõtete ja ka sisustusfirmade abile, et Kaido uus kodu saaks igati korralik,“ rääkis Küllike Saar. Fond aitab Kaidot ja tema vanaema ka kogu vajaliku dokumentatsiooni ja juriidilise poole kordaajamisel. Kõigil ehitusvaldkonna ettevõtetel, kes soovivad mingil viisil Kaidot ja tema peret maja ehitusel aidata, palutakse julgelt fondiga ühendust võtta.

Lisaks paigaldatakse vann ka Urvaste internaatkooli, kus Kaido veedab viis päeva nädalas ning kus ta suurema puudumisel samuti lastevannis on sunnitud käima. Jätka lugemist »

Contra 40. sünnipäeval esinevad Läti luuletajad

Laupäeval, 22. märtsil toimub Urvaste seltsimajas lätiteemaline luuleõhtu, mis on pühendatud Contra 40. sünnipäevale ja Eduards Veidenbaumsi eestikeelsete tõlgete valmimisele.

Külla tulevad luuletajad Lätist: Guntars Godiņš ja Alise Zariņa, loodetavasti ka mõned eesti luuletajad.

Reedel, päev varem, toimub luuleõhtu samal kellaajal Tartus ülikooli kohviku kaminasaalis.

Info: urvaste@gmail.com, tel 5283 540.

Pokukoda teeb kevadisel koolivaheajal uksed valla

SuurMaalritöö_plakatLaupäeval, 15. märtsil kell 13 näidatakse Pokumaal esmakordselt filmi ”Suur maalritöö” ja külas on režissöör Meelis Arulepp, kes räägib selle joonisfilmi tekkeloost. Lisaks esitletakse filmi põhjal valminud värviraamatut.

„Suur maalritöö“ põhineb 1971. aastal ilmunud raamatul, järgides Edgar Valteri võrratuid joonistusi ning esitades Ellen Niidu mitmepalgelise luuletuse lauluna. Vaiko Eplik on kirjutanud filmile 18-minutilise muusikalise suurteose, kus laulavad Mari Pokinen, Priit Võigemast ja Rapla laulustuudio tüdrukud Thea Paluoja juhendamisel.

Stuudios A Film Eesti valminud joonisfilmi ”Suur maalritöö” saab Pokumaal vaadata kuni 22. märtsini. Peale selle mahub programmi „Pokudega kevadesse“ põnevat meisterdamist ja kevadisi üllatusi. Avatud on kohvik. Täpsem info www.pokumaa.ee ja tel 53425054.

Allikas: Pokumaa SA

Vahtsõnõ Urvastõ kama sort

Urvaste_kamaUrvastõ naasõ naksi Sangaste Rukki Maja telmise pääle tegemä vahtsõt kamasorti – rüäkamma.

«Pruuvsõmi rükä mitmõ vilägä sekä, a puhta rüä kama sai kõgõ parõmb,» ütel’ kamategemise üts vidäjä Kõlleri Mariina. Rüäkamast saa Sangaste Rukki Maja üts firmatoodõ.

Proovis tetti ka rüäkamma pähkmidega. Tuu mekse väega latsilõ. A et pähkmä omma kamategemises ja paprõkoti sisse pandmisõs liiga õlidsõ, piät retsepti ja pakkipandmist viil edesi märkmä.

Pildil vahtsõnõ Urvastõ rüäkama.
Allikas: Uma Leht

Ess-soo pääses kaevandamisest

Keskkonnaamet tegi 15. oktoobril otsuse mitte anda kaevandamisluba OÜ-le Ketal Võru Ess-soos turba kaevandamiseks. Üheksa aastat kestnud ja kolm kohtuvaidlust läbinud saaga on märgilise tähendusega kõigi kohalike kogukondade jaoks, kes seisavad looduskaitseliste väärtuste eest.

Seltsingu Roheline Urvaste juhid Helina Kärgenberg ja Airi Hallik-Konnula, kes 2004. aastal kaevandamisloa vaidlustasid, on lõpptulemusega rahul. “Kuna Ess-soo on osa mitmete inimeste identiteedist, siis on pika protsessi tagajärjel tulnud võit meie kogukonna jaoks väga oluline. Nüüd jäävad piirkonda alles looduskaitselised väärtused, mida algselt kaevandamist lubades arvessegi ei võetud,” selgitas Rohelise Urvaste üks juhtidest Helina Kärgenberg. “Loodan, et meie kogemusest saavad innustust ja jõudu ka teised kogukonnad, kes sarnaste probleemidega kokku puutuvad,” lisas Kärgenberg.

Kohtuvaidlustes seltsingut esindanud SA Keskkonnaõiguse Keskuse jurist Kärt Vaarmari leiab, et Rohelise Urvaste inimesed väärivad tõsist lugupidamist, kuna nad on jaksanud nii pikalt oma huvide eest võidelda, kastutades sealjuures kõiki õiguslikke võimalusi. “Ess-soo juhtum on oluline pretsedent, mis näitab, et oma õiguste eest kohalike loodusväärtuste kaitsmisel tasub seista.”

Keskkonnaameti eelkäija Võrumaa Keskkonnateenistus tegi esimese otsuse Ess-soos kaevandamisloa väljaandmiseks 2002. aastal. Kohalikud elanikud said sellest teada alles kaks aastat hiljem, koondusid seltsinguks Roheline Urvaste ning vaidlustasid loa andmise otsuse kohtus. Ehkki esimest kohtuvaidlust ei võidetud, sai seltsing vaidluse käigus kinnitust, et alal on olulised loodusväärtused. Seejärel tehti Urvaste vallale ettepanek ala kaitse alla võtmiseks, mida vallavolikogu lõpuks ka toetas. Ala võeti kohaliku kaitse alla, ent selle otsuse vaidlustas omakorda kaevandamisfirma. Kohtuvaidluse tulemusel leiti, et Urvaste vald toimis ala kaitse alla võttes siiski õigesti, mistõttu otsustas Keskkonnaamet sellest lähtuvalt kaevandamisloa väljastamata jätta.

Ess-soo näol on tegemist Urvaste vallas ja kaugemalgi ainukese rabakooslusega, kuna kõik ümbruskonna suuremad sood on hävitatud. Ess-soos on registreeritud kokku 11 looduskaitselise väärtusega linnuliiki ja seal asuvad väärtuslikud elukooslused, millest suurepinnaline lage-siirdesookooslus on looduskaitseekspertide hinnangul üle-euroopalise tähtsusega.

Materjalid Ess-soo juhtumi kohta Keskkonnaõiguse Keskuse kodulehel: http://www.k6k.ee/tegevused/juhtumid/kaimasolevad/ess-soo

Täpsem info: Helina Kärgenberg, Rohelise Urvaste juht, e-post: helinakargenberg@gmail.com, tel: 56242390

Latsõ teivä esi kamma

Edimäne kamapruuvminõ. Kuulmetsa Heli pilt, Uma Leht

Edimäne kamapruuvminõ. Kuulmetsa Heli pilt, Uma Leht

Pokumaa vahtsõnõ ettevõtminõ «Kamakõrd» kuts 5.-7. klassi latsi esi kamma tegemä, luudust kaema ja regilaulu laulma.

Minevä neläpäävä tull’ edimädsenä kamateko opma Tarto liinast kommertsgümnaasiumi 5b klass. Kamateo iistvidäjä Zimmermanni Ursula juhatusõl lätsi latsõ Pokukoja mant regilaulu lauldõn Padasuumäele. Edimält kaeti üle talohuunõ-ait ja suidsusann. Suurõmbalõ jaolõ liinalatsilõ oll’ edimäne kõrd suidsusanna sisse kaia ja nii mõnigi tull’ säält vingun nõnaga vällä. Lambidõ ja kitsi kopli man mängiti maaha ka üts «Hobõsõmäng».

Inne ku tarrõ minti ja kama jahvatamisõs läts’, pidivä latsõ är tundma esisugudsõ vilä, nii lihtsäle pessedü ku röstidü terä. Kesvä, kaara ja rüä vaihõl vaihõtegemine oll’ latsilõ peris keerolinõ. Nissu, hernit ja upõ oll’ lihtsämb är tunda.
Kohviveskiga jahvatõdi ütenkuun kama jaos kats ossa nissu, rükä ja hernest, üts osa kesvä ja puul ossa upõ. Sis sai uma tüü tulõmit maitsma naada. Pernaanõ Kõlleri Mariina tõi kaussõga keefiri ja tsukru lavva pääle. Kes tahtsõ, sai ka mustikit kama sisse panda.

Umatettüt kamma seivä kõik peris hää meelega. Mõni poiskõnõ sei esiki neli kausikõsõtäüt – tühi kõtt om õks kõgõ parõmb kokk. Üts nuurmiis arvas’, et keefir tsurk kama maitsõ är ja sei tuuperäst kamma niisama, mustikidega segi. Jätka lugemist »

Neli julgõt mõtsatsiidsot Urvastõ-mail

Ilvessepere Uhtjärve Nõiariigin. Dregeri Taavi pilt, Uma Leht

Ilvessepere Uhtjärve Nõiariigin. Dregeri Taavi pilt, Uma Leht

Urvastõ kihlkunnan Uhtjärve ürgoru perve pääl om Nõiariigi turismitalu rahvalõ olnu viimätsil nädälil silmäilus ilvesseimä üten kolmõ pojaga.

«Imä istus ja poja mürräse timä ümbre,» kõnõl’ Nõiariigi pernaanõ Vahteli Maria. «Säälsaman toimõndas viil kitsõpere, kedä ilvesse kah hoolõga silmän hoitva.»

Minevä kolmapäävä olli ilvesse nii julgõ, et perrerahvas näkk’ näid terve päävä. Ilvesse tulli eski tii pääle.

«Ruusatii, midä müüdä Nõiariiki saa, om korgõmba perve pääl ja ku massin tull’, sis kõndsõ nä väega aigupite ja mängelden hainamaa pääle,» selet’ Vahteli Maria. «Perremiis sõit päävän mitmit kõrdu edesi-tagasi ja timä massinat ilvesse inämb ei pelgä, jääse uudistama.»

Harju Ülle, Uma Leht

Hobesetüünätäl Pokumaal – täämbä hummogu nakass pihta

Täämbä hummogust 28. juulini nakass Pokumaal pihta hobusetüünätal.

Nätä saa hobesega kündmist, niitmist, mõtsatüüd, õdaguti vankriga sõitmine, aidakinon filmi hobestest, Padasoomäe talupaigan hobesetüü seminaar 26. juulil kell 12.

25. juulil Hauka talu man perreõdak “Pastoraalid” . Mängimi karjussemänge, puhumi pilli ja kullõmi muinasjuttu. Hindäle saa soetada karjamärsi üten moonaga.

Kell 19 Hauka talu man Põldsepa Margusse, Jantsoni Jaanusse ja Matvere Marko kontsert “Melanhoolsed meestelaulud”.

Perreõdagu ja kontserdi pilet suurile 10 eur, latsile 5 eur .

Täpsemba aokava löüd kodulehelt.

Manu saa küssü ka kõnõtraadilt 53 425054

 

Urvastõ kerik sai 600. aastapääväs vaiba

Keriguvaip.

Keriguvaip.

Hainakuu edimädsel nädälivaihtusõl õnnist’ pääpiiskop Põdra Andres sisse Urvastõ kerigu vahtsõ põrmandurõiva, mille kudi uma nuka käsitüümeistri Kroonmäe Karmen. Tuu oll’ Urvastõ kihklunna kolmõ valla, Urvastõ, Antsla ja Sõmmõrpalo kingitüs kerikulõ. Tukõ saadi ka Kultuurkapitalist ja inemiisi käest.

Tuu ei olõ harilik asi, et üts nuur naanõ latsi, kodo, kooli ja tüü kõrvalt säändse suurõ kudamisõ hindäle kaala pääle võtt.

«Tuu oll’ mu äi, Kroonmäe Aivar, kes mullõ tuu mõttõ päähä pandsõ. Ja mullõ nakas’ tuu kõrraga väega miildümä. Äi om ka Urvastõ kerigu nõvvukogun. Et ma opi Olustveren rahvuslikku tekstiili, sis sobisi tuu kerigu põrmandurõiva kudaminõ häste ka mu lõputüüs. Oppaja olliva ka väega ähinän, et kuimuudu ma tuu tüüga nakkama saa,» kõnõl’ Karmen.

Edimält, ku Urvastõ keriguopõtaja Salumetsa Üllariga kõnõldi, sis oll’ timä arvaminõ, et võissi kuta Urvastõ ündrigutriipu, a Karmen arvas’ jälki, et tuu ei olõ nii põnnõv ja ei ütle inemiisile midägi. Tä tahtsõ õks as’a keerolidsõmbas aia ja kudi rõiva sisse Urvastõ vüükirä, õkva säändse mustri, midä muial kongi ei olõ.

«Esihindäst oll’ tuu kõva tüü,» naard’ Karmen. «A periselt om mul väega hää miil, et ma seod põrmandurõivast tei. Tuu oll’ mullõ suur au. Ma olõ andnu hindäst sada protsõnti. Taa põrmandurõiva seen om nii pall’o mu hindä elun sündünüt, tundit, et tuud om õkva lust miilde tulõta. Ja õga tagasilüük (kül matõrjaali otsminõ, tarvikidõ uutminõ, tervüsehädä) põrmandurõiva kudamisõ man andsõ viil rohkõmb jõudu ja tahtmist tüü häste är tetä.»

Kudaminõ es olõ Karmeni jutu perrä kerge. Vaip om 1,37 miitret lagja ja 21 miitret pikk, tuud istõn ei tii, kõik tull’ pistüjalgu pääl piili takan kuta. «Mõnikõrd poolõ üüni, tõnõkõrd kell neli hummogu inne tüüleminekit, nii ma tedä tei,» tulõt’ Karmen miilde.

«A ma esi olõ rahul. Mõni või ju arvada, et om pall’u kirriv, a sääne tä tull’. Perämäne Urvastõ kerigu põrmandurõivas om umbõs nelikümmend aastat vana, ma arva, et mu uma võissi kah niikavva vasta pitä,» arvas’ Kroonmäe Karmen.

Kudamisõ aigu tull’ Karmenile ka egäsugutsit häid mõttit, midä kõkkõ ja kuimuudu võissi viil tetä. Pinke pääle võissi kuta säändse pikä triibulidsõ rõiva, kon talvõl istu saasi. Altarikattõ võissi kah vahtsõ tetä…

Kuulmetsa Heli

Suvine Pokumaa ootab külla

pokumaaPokukalendri järgi punase maasika päeval täitus viis aastat päevast, kui Pokukoda avas oma külastajatele esmakordselt uksed. Need on olnud tegutsemis- ja sündmusterohked aastad, kui vanameistri Edgar Valteri unistus Pokumaast on järjest enam elavaks saanud.

Sellel suvel on Pokumaal kavas taas mitmed suveüritused, millest pikemalt allpool. Padasoomäel aga tegutseb teist aastat juba Pokukoja lahtiolekupäevadel (ja ilusa ilmaga) Pannkoogitare, kus saate mõnusas hubases tarekohvikus maitsvaid pannkooke mekkida.

22. juunil kell 18 toimub JAANIÕHTU Puuko juures Padasoomäel
Kohal on külapillimehed, köetud on suitsusaun. Võta kaasa väike annetus pillimeestele ja
saunakütjale. Kohapeal saab osta pannkooki ja kalja isetehtud linnastest.

5.-7. juulil toimub lustlik ja laululine etendus “Pokumäng” Padasoomäel.
Lastele ja koos lastega mängivad TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia tudengid.

24.- 28. juulil on Hobutöönädal.
Tule juba õhtul telkima, et näha varahommikust kündi, heina või puude vedu. Õhtupoolikul saab hobuvankris sõita ja ratsutada

3. augustil Hauka talukohas suvelõpuhõnguline muinasjutt-kontsert
“Pastoraalid”.
Lähem info juuli alguses.

23.-25. augustini saab viimast korda vaadata etendust “Pokumäng”

Suvine ja väekas Pokumaa ootab Sind!

Rõõmsa kohtumiseni!

Pokupere
www.pokumaa.ee

LÄÄMI KAEMI, MIS PAISTUS! LÄÄMI KULLÕMI, MIS KUULUS!

ContraUma Pido algusLaupäeval peeti Võru Kubijal maha III Uma Pido, Vana Võromaa kihelkondade rahvalaulude laulmine 3800 laulja poolt, mille kohta ütles pidu nautiv Riigikogu liige Ülo Tulik, et see on hästi organiseeritud ja jätkusuutlik sündmus. Vana Võromaa (8 Lõuna-Eesti kihelkonda: Hargla, Rõuge, Karula, Vastseliina, Kanepi, Urvaste, Põlva ja Räpina) ühtsust rõhutab peo vahelduv organiseerimine Põlva ja Võru keskuste vahel. Esimene Uma Pido toimus 2008.a Võrus, teine 2010.a Põlvas, tänavune jälle Võrus.

Tõepoolest, ilm oli imeilus, peotuju ja lusti jagus nii männimetsalisse Kubijale kui ka Võru linna Keriguplatsi laadale. Keskpäevaks jõudis pikalt Vana Võromaa lippu tutvustavalt jooksult kohale Contra koos saatjaskonnaga. Küsimusele, millised olid põnevamad hetked, vastas Contra, et neid oli palju. Näiteks Setomaal korraldatud lipuvalve, Põlvasse sisenemine ja jooks auto järel, mille pakiruumis mängis lõõtsamees ning kuna hõivatud oli terve sõidurida Kesk tänaval, tekkis saatjaskonnaks ka pikk autorivi. Meeldiv oli, kui omavalitsuste piiride ületamisel ühe omavalitsuse esindajad saatsid ära ja teise omad võtsid vastu. Krootuse kooli õpilased saatsid Ihamarru, mõnel pool sai lapsekäru lükatud ja nauditud vestlust üle 70aastase kaasajooksjaga.

Tarmo Tagamets, III Uma Peo lavastaja, on leidnud peo mõtestamiseks mitmeid huvitavaid kujundeid. Näiteks pidi iga koor kaasa tooma oma kodupaiga kivi ja pudeliga vee. Oma pöördumises laulurahva poole soovitab lavastaja muuhulgas leida endale näiteks Võhandu madalas vees üks väega kivi ning sellel istet võtta ning mõelda, kas minul, minu lähedastel ja rahval on kiiret. Ja et äkki on parem olla seesama kivi, mille peal istud, ja hoida kinni kohast, kuhu kuulud.

Kivid ja tünnid Võromaa eri kohtade veega lava ees – nii algab mudilas- ja lastekooride eestvõttel hümniga sissejuhatatud võrokeelne ja võromeelne pido. Kivi veega pühitsetud, lipp õnnistatud, jätkavad lastekoorid oma lauludega. Järgnevad mees-, nais-, sega- ja ühendkoorid. Kaasa löövad nn konnakoorid, kes võrokeelsed laulud endale kenasti selgeks õppinud.

Kaege perrä, ku illos om tan ellä:

Võromaa mi mõtsu, mäkiga.

Veere pääl, olla tan om hää!

Uma kiil ja midägi om viil…

(Aapo Ilvese sõnad)

Kooride vaheldumise ajal naerutasid rahvast Põlvamaalt pärit Laheda mutid.

Pido lõppes võimsa Pikse palvõga, mille sõnad on Ain Kaalepi ja Johann Gutslaffi perrä säädnü Tarmo Tagamets. Piksepalvõ om joudnu mi mano kaugu ao takast ja kõnõlõs tuust, midä Pühajõõ veeren elävä inemise usksõva. Usuti, et pühän jõõn eläs Pikne, kiä tege ilma. Jõkõ pidi avvustama ja hoitma.

Tänasesse päeva ülekantuna olkõ naidõ sõnnu ütlemine mi jaos ku palvõ mi keele ja meele, mi maa ja rahva iist!

Pühä Pikne! Hoia meid, mii rahvast, mii jõudu. Hoia meid!

Aado Kuhlap

päevatoimetaja

www,kylauudis.ee

Pokukoda avab taas uksed


21_PokumaaPokukoda avab uksed 28. aprillil kell 11.00.

Avapäeval pakume kõigile Pokukoja külastajatele tassi taimeteed ja võimalust endale poku koju kaasa meisterdada.

Igal täistunnil vahvad pokumängud.

Soovijatele Pokukoja lähem tutvustus!

Kell 17.00 astub üles Taisto Uuslail looduselauludega 

Kell 17.30 tulevad meile külla looduseinimesed Mikk Sarv ja Kristel Vilbaste.
 Mikk räägib oma raamatust „Sõna jõud“ja Kristel õuemängude raamatust. Märgime maha Pokumaa allikatee ja kuuleme palju põnevat teiste Eestimaa allikate kohta.
Padasoomäel saab pannkooki!

Piletiinfo: Pokumaa täispilet 3,5€, lastele, pensionäridele 2,5€, perepilet 9€

Võro instituudi seotalvinõ nuuri perimüslaagri oll’ Urvastõn

Latsilaagri.

Latsilaagri.

Võro instituudi seotalvinõ nuuri perimüslaagri oll’ 2.-4. vahtsõaastakuu pääväl Urvastõn.

Tuu paiga tunnissõna omma kama ja Contra. Laagrilatsilõ pakuti Urvastõ külli seldsi kamma mitund muudu söögis ja anti ka oppust, kuis kamatego käü. Contra kõnõl’jäl, kuis käü timäl uma kaubaartikli – riimi – tegemine. Perän prooviti võrokeelidse riimi löüdmise man esi ka joudu.

Laagrin oll’ viil mitmit oppuisi. Kallasse Erma opas’ laulumänge. Pildi pääl näütäs Parijõgi Ahti, määndsit mängoasjo saa puuklotsõst ja -pulkõst tetä. Latsõ käve ka kuulsa Tammõ-Lauri tammõ man ja pruuvsõ, mitund last lätt vaia, et puu ümbrelt kinni võtta – 9.

Kabuna Kaile jutt ja pilt