Kylauudis.ee

on kodanikualgatuse korras sündinud infoportaal, mis vahendab kodukandi uudiseid ja elulist infot inimeselt inimesele. Loe lähemalt!

ENFRDEESFILVVRO

Kaastööd ja kirjad
palume saata e-posti aadressil info@kylauudis.ee

Nädala mõte

"Head talgukevade algust!"

Vaata nädala mõtete arhiivi!

Nädala foto

Sume kevadõhtu Sindis.

Vaata teisi nädala fotosid!

Viimased uudised

Arhiiv

Sõbrad, toetajad

mai 2015
E T K N R L P
« apr    
 123
45678910
11121314151617
18192021222324
25262728293031

Võrumaal Rõuges avatakse uus jääväljak

Neljapäeval, 13. oktoobril avatakse Võrumaal Rõuges valla sünnipäevanädala raames Võrumaa hokikeskuse normaalmõõtmetega jääväljak. Rõuge liuvälja saavad talvekuudel kasutada nii hokimängijad kui ka hobiuisutajad.

Pärast avatseremooniat saavad soovijad minna kepikõnniringile. Kuna külmataat oktoobris jääd teha ei taha, siis hokiklubi Rõuge Snaiprid koduväljakul veel litreid mängu ei panda.

Uue jääplatsi valmimise tähistamiseks harrastatakse meeskonnasporti hoopis Rõuge kooli spordihoones, kus algusega kell 18 algab jalgpallilahing Rõuge ja Võru jalgpalliklubi vahel. Jõudu katsuvad jalgpallis ka Rõuge valla endised, praegused ja tulevased vallavanemad ning volikogude esimehed.

Võrumaal tuleb kodanikuajakirjanduse konverents

Kylauudis.ee toimetus laadal Uma Mekk 2010. Foto: Kylauudis.ee

Eesti Kodanikuajakirjanduse Selts kutsub 4. novembril Võrumaal peetavale Eesti esimesele kodanikuajakirjanduse konverentsile „Iga kodanik võib olla ajakirjanik!?“.

Konverentsil räägitakse kodanikuajakirjanduse rollist ja missioonist üha mitmekesisemaks muutuvas meediapildis. Muuhulgas on vaatluse all küsimused: Kuidas olla kindel, et sinu vahendatav info teenib õilsaid eesmärke? Kuidas saab lihtne kodanik anda oma panuse info adekvaatsemasse levikusse ja kuidas saab ajakirjandus kaasata oma töösse rohkem kodanikke? Kas iga kodanik saab olla ajakirjanik?

Konverentsil astuvad üles (aja)kirjandusteadlane Tiit Hennoste, kodanikuajakirjandusliku blogi Memokraat pidaja Daniel Vaarik, ajakirjanik Raivo Suni, raadio Juminda Poolsaar juht Artur Talvik, Eesti Päevalehe vanemtoimetaja Rein Sikk, portaali Kylauudis.ee üks käimalükkajaid Erkki Peetsalu, Ruhnu blogijad Kaarel Lauk ja Priit Kapsta, Urvaste valla lehe endised toimetajad Margus Konnula ja Airi Hallik-Konnula. Konverentsi modereerib Sulev Valner.

Konverentsile on oodatud ajakirjanikud, kodanikuajakirjanikud, valla- ja linnalehtede ja portaalide toimetajad, ajakirjandustudengid ning kõik teised, kellele teema huvi pakub. Jätka lugemist »

Tulõkil om näütüs suidsusannust ja suidsusannapäiv

Märdikuu 19 pääväl (19.11.2011) peetäs Urvastõn ja Karilatsin savvusannapäivä.

Kell 10 naatas pääle Urvastõ seldsimajan kõnõlõmisõga, midä saiva teedä tinavaasta suvõl Urvastõ kandin sannaperimüst korjanu üliopilasõ. Päält lõuna kellä katõ aigu lätt päiv edesi Põlvamaa talurahvamuuseumin Karilatsin, kon tetäs vallalõ näütüs “Savvusann – mi uma sann” ja kõnõldas aastaga joosul savvusannu hääs ettevõetu tegemisist. Juttu tulõ sannaperimüsest, sannu eihtüsest, seosuvitsist vallalisi sannu päivist.

Vasta õdagut istutas ütenkuun tsäilavva takan ja arotadas, määndsit ettevõtmisi tulõva aasta ja viil edesi olõsi vajja käümä tougada. Jutuajamisi aigu pantas küttü muusõumi savvusann ja kellä kuvvõ kanti saa
päävä lõpõtusõs sannan kävvü.

Sannapäävä ettevõtmisõ omma massulda, kaema-kullõma-ütenkõnõlõma oodõtas kõiki savvusanna-huvilisi. Kiä plaan pikembät sõnavõttu, pallõmi seost teedä anda kõrraldajilõ ildamba rehekuu 15. pääväs (15.10.2011).

Savvusannapäivä kõrraldasõ ütenkuun MTÜ Hinokad, Põlva talurahvamuuseum, Tartu Ülikooli kultuuriteaduste ja kunstide instituut, Urvastõ seldsimaja, Võro Instituut ja Võro selts VKKF, tugõva kultuuriministeerium Vana Võromaa kultuuriprogrammist ja Võru maavalitsus; savvusannanäütüse tegemist tugõsi Põlvamaa Partnerluskogu LEADER-programmist.

Teedüs:
Külli Eichenbaum (Võro Instituut), tel 5661 1924, kylli.eichenbaum@gmail.com, Triinu Ojar (Võro Selts VKKF), tel 5332 2153, triinu.ojar@wi.werro.ee

Siberi laulik Diorisiy Haanjas

Tore võimalus on kuulata  imelist lüürilist tenorit Siberist Diorisiyt ja Haanjas 21. oktoobril kell 19. Laulik esitab kitarril endaloodud romansse.
Tema laulud on taevasest ja maisest armastusest, sõprusest ja inglitest, kõigest sellest, mida me igatseme ja millest aeg-ajalt puudust tunneme. Neil on eriline võime inimese hinge kõrgemale tasandile viia ka siis, kui sõnadest täielikult aru ei saa.

Teadlikku loomingulist tegevust alustas Diorisiy 15aastasena ja tänaseks on ta välja andnud 79 albumit ligikaudu 1200 lauluga. Rohkem teavet tema eluloo, loomingu ja tegemiste kohta leiad tema kodulehelt:
http://diorisiy1.narod.ru

Kõige paremini iseloomustavad teda tema enda kirjutatud sõnad:
Ma ei oska inimesi lõbustada, ma püüan laulda oma tunnetest, aga mitte selleks, et olla edukas või kuulda tunnustavat aplausi, vaid selleks, et kuulajad mõtiskleksid elust ja armastusest ning kasvõi veidikene meenutaksid, kuidas nad lapsepõlves naeratasid...”

Kontserditasu annetuslik alates 2 €.

Obinitsa muuseumitarõ ootab laupäeval muinasjutuseminarile

Terje Lillmaa. Foto: Facebook

Eesti Kirjandusmuuseumi ja Tartu Ülikooli muinasjuttude uurimise töörühm ning Obinitsa Seto Muuseumitarõ korraldavad sel laupäeval, 8. oktoobril Obinitsas seminari, mille teemadeks on seto ja lutsi muinasjutud.

Seminari lõpetab veebiväljaande “Pühakud ja vägimehed. Muinasjutte Lutsi maarahvalt ja nende naabritelt” esitlus ning jutusõajaja Terje Lillmaa poolt räägitavad seto jutused.

Kava:
13.00

  • Moon Meier: Terje Lillmaa seto jutuvestjana
  • Andreas Kalkun: Pühä Maarja ja seto identiteet. Jumalaema kohast seto juttudes
  • Risto Järv: Muinasjutt “Ussi naine”
  • Mairi Kaasik: Muinasjutt “Upa pite taivahe”
  • Kärri Toomeos-Orglaan: Rahvajutuväljaanded veebis: vajadus ja/või võimalus
  • Inge Annom: Paulopriit Voolaine ja Lutsimaa

Kohvipaus
16.30

  • Veebiväljaande “Pühakud ja vägimehed. Muinasjutte Lutsi maarahvalt ja nende naabritelt” esitlus ning Terje Lillmaa jutuvestmine.

Novembri alguses toimub UMA MEKI suurlaat

Uma Mekk 2010: laadaettevalmistusi teeb Toomas Kalve. Foto: Elina Kononenko-Allas

Võrus toimub 5. novembril II Uma Meki suurlaat, kuhu oodatakse müüma eelkõige kohaliku talutoodanguga kauplejaid. Teretulnud on  nii kartuli-, õuna-, meemüüjad kui kõik hoidiste-, leiva-, küpsetiste ja teiste maitsvate toodete valmistajad. Eriti oodatakse teavitatud-tunnustatud kodu- või külamajade köökides valmistatud maitsvaid tooteid.

Käsitöömeistrite kaup peaks olema seotud toiduga: lusikad, kulbid, kausid, potid-pannid jne. Väärt laadakaup on ka kauni pitsiga rätikud, linikud, laudlinad, põlled ja pajalapid.

Võrumaa kutsehariduskeskus kutsub mekkima Urvaste kandi  traditsioonilisi vanu toite, kokakoolitusel õpetatakse kohalikku toiduaineid vormima euroopalikku vormi. Laadal on töötuba lastele, kus õpetatakse kartuliküünalde seebile vldist kingitasku valmistamist ja sibulavanikute punumist.  Meelelahutust pakuvad Võru, Värska, Antsla ja Vastseliina õrumaa muusikakoolide lapsed, päeva juhib Haimar Sokk.

Laat toimub Võru spordihallis 5. novembril kell 10-16. Laadale eelneb 4. novembril  kell 10 Nursi masinaühistu ruumides algav UMA MEKi mahekonverents „Tervislik toit ja selle tootmise perspektiivid“ 

Kohaliku ehk Võrumaa päritolu toidu kaubamärki Uma Mekk annab välja MTÜ Võrumaa Partnerluskogu. Suurlaada eesmärk on tutvustada tarbijale nii kohalikke kui ka kaugemaid toidutootjaid ning juhtida laiema avalikkuse tähelepanu kohaliku toidu tarbimise tähtsusele.

Laadale registreerimine ja info telefonil 50 28 783 ja www.voruleader.ee

Võrokeelitside koorilaulõ võigõlusõlõ tull´ 27 tüüd

Aasta algusõn välläkuulutõdulõ võrokeelitside koorilaulõ ja -säädide konkursilõ tull´ 27 tüüd. Hindajidõ kogo tege uma otsussõ novvembri alostusõs ja osavõtjit tennätäs ja parõmba saava avvuhinna 18. novvembril Võrol. Konkursitöie hulgast loodõtas löüdä vahtsõt lauluvarra tulõvaidsi pitõ, a innekõkkõ 2013. aastagal peetävä kolmanda Uma Pido jaos.*

Seo aastaga edimäidsil päivil pääle nakanu võrokeelitside koorilaulõ ja –säädide konkursilõ tull tähtaos (15. sept 2011) 27 tüüd. Kolm laulu om säänest, kon omma vahtsõ nii sõna, viis ku sääde; 15 hääd võrokeelist teksti omma saanu vahtsõ viie ja koorisääde ja 9 joba olõman laulu vai rahvalaulu omma saanu vahtsõ sääde. Kõgõ inämb miildüs tegejile kirota segäkoorilaulõ – noid tull´ konkursilõ 17, a om ka 4 miihikoorilaulu, 4 latsi- vai mudilaskoorilaulu ja 2 naisikoorilaulu.

Säänest konkurssi tetä-i edimäst kõrda – inne tõist võrokeelist laulupito kõrraldõdi niisamatõ konkurss ja töid tull´ tuukõrd 17, minkast katsat ka 2010. aastagal Põlvan olnu II Umal Pidol ka laulõti.

Hindajidõ kogo, kon omma viiemeistri Kristo Matson ja koorijuhi Triin Koch, Erki Pehk, Silja Otsar ja Saidi Tammeorg tege uma otsussõ novvembrikuu alostusõs. „Hää om tuu, et kõigi hindamiskogo liikmide juurõ vai kodokotus omma määnestkipiten vanal Võromaal vai tõistõ üteldä parladsõn Võro vai Põlva maakunnan, nii ei olõ näist kellelegi ka laulõ tõlki vaia“ arvas´ Uma Pido projektijuht Triinu Ojar.

Konkursi avvohinnafond om 2000 eurot ja tuud omma tugõnu Eesti Kultuurkapitali rahvakultuuri sihtkapital, Võro ja Põlva ekspertgrupi, Võro vallavalitsus, kultuuriministeeriumi Vana Võromaa kultuuriprogramm ja Võro Selts VKKF.

*Ossavõtjit tennätäs ja parõmbit avvohinnatas 18. novvembril Võrol. Vahtsõl aastagal imäkeelepäävä (14. märdsi) paiku om kavan koorikontsõrt, kon laulõtas võigõlusõlõ saadõtuid laulõ.

Võrokeelitside laulu- ja rahvapidodõ muud sai alostusõ 2008. aastagal, ku Võrol oll´ edimäne pido, 2010 oll´ Põlvan tõnõ pido ja 2013. aastaga 1. juunil tulõ Võrol III Uma Pido. Uma Pido om terve vana Võromaa ja timä katsa kihlkunna rahva umakeeline laulupido, kon oltas rõõmsa uma rikka kultuuriperändüse ja ummamuudu ilmakaemise üle.

Teedüst saa mano:

Triinu Ojar

III Uma Pido projektijuht

Sännas saab reedel õppida astronoomiat ja vaadata tähistaevast

Sänna kultuurimõis

7. oktoobril kell 19 toimub Sänna Kultuurimõisas astronoomia-alane õpituba “Päikesesüsteemist galaktikate superparvedeni”. Juhendab astrofüüsika doktor Elmo Tempel.
Kell 20 toimub TAEVAVAATLUS. Reede õhtul on idakaares näha kuu, jupiter, uraan ja palju muud põnevat.
Elmo Tempel kaitses sel kevadel doktorikraadi astrofüüsikas. Hetkel töötab ta Tartu observatooriumis teadlasena, tema uurimisobjektideks on galaktikad, üksikgalaktikate detailne modelleerimine, galaktikate jaotuse uurimine universumis ning galaktikate tekkelood.

Keskkonnaharidus kujundab mõtteviisi

Neljapäeval, 6. oktoobril toimub Väimelas Võrumaa kutseharidusekeskuses konverents “Keskkonnaharidus kujundab mõtteviisi”. Konverentsi sihtrühm on Põlva, Valga ja Võru maakonna üldhariduskoolide ja lasteaedade juhid, kõikide ainete õpetajad, keskkonnahariduskeskuste spetsialistid, retkejuhid ja teised huvilised. Konverentside eesmärk on teavitada keskkonnaharidusest huvitunud sihtrühma aktuaalsetest teemadest ning arendada keskkonnahariduslikke võrgustikke, soodustada ja tihendada koostööd formaal- ja mitteformaalhariduses keskkonnaharidusega tegelejate vahel. Konverentsi modereerib Kadri Valner. Osalemine on tasuta, toetab SA KIK. Täpsem päevakava on Keskkonnaameti kodulehel www.keskkonnaamet.ee.

Novembris esilinastub Haanjas Eesti film “Täitsa lõpp”

Filmi lühisünopsis:

Käes on detsembrikuu ja jõulud, aga väljas lõõmab päike. Miski on mäda! Maiade kalender ennustab lähenevat maailma lõppu ja nüüd peab igaüks otsustama, kuidas veeta elu viimased päevad. Rait tahab jõuda oma eluaegse jumaldatu, Lenna Kuurmaa juurde. Sõber Mihkel peab aga päästma maailma, ohverdades Lenna päikesejumalale. Brenda tahab põgeneda oma diktaatorliku ema eest, kuid teda ajavad taga hullumaja sanitarid. Ervin võidab hunniku raha, kuid mõistab, et raha kulutamiseks pole enam aega ning soovib suurest ahastusest surra. Kõikjal üle Eesti valitseb segadus. Aga lootus sureb viimasena ning õnneks saabub ka lõpp…
Maailma esimene ja eestlaste endi valmistatud talgufilm “Täitsa Lõpp” on ilmatu tempoga roadmovie läbi Eesti kulgemisest, heade inimestega kohtumisest ja ogarate inimestega toime tulekust ning soovitud armastuse leidmisest.

11. november 2011 kell 20.11
Film on märgistusega MS12 ehk mitte soovitav alla 12-aastastele.
Pileti hind 3€ ja 2€ (õpilane, õpetaja, tudeng, pensionär, ajateenija)