Kylauudis.ee

on kodanikualgatuse korras sündinud infoportaal, mis vahendab kodukandi uudiseid ja elulist infot inimeselt inimesele. Loe lähemalt!

ENFRDEESFILVVRO

Kaastööd ja kirjad
palume saata e-posti aadressil info@kylauudis.ee

Nädala mõte

"Palju õnne, Eesti!"

Vaata nädala mõtete arhiivi!

Nädala foto

Vabariigi valvur.

Vaata teisi nädala fotosid!

Viimased uudised

Arhiiv

Sõbrad, toetajad

veebruar 2015
E T K N R L P
« jaan    
 1
2345678
9101112131415
16171819202122
232425262728  

Hortus Musicus tuleb esinema Haanjasse

Legendaarne ansambel Hortus Musicus Andres Mustoneni juhtimisel tuleb Lõuna-Eestisse esinema kontserdiga Renessanssmosaiik, kus kõlab itaalia, prantsuse ja hispaania renessanssmuusika kogu oma kirevas mitmekesisuses.

Kontsert toimub Haanja rahvamajas 7. oktoobril kell 19. Lõunaeestlased, kasutage haruldast võimalust!

B. Kangro kirjanduspreemia saab lastekirjanik Grethe Rõõm

Bernard Kangro kirjandusauhinna komisjoni ettepanekul saab tänavuse kirjanduspreemia lastekirjanik Grethe Rõõmu raamatu „Raamatuvardjad. Tähtraamatu tagasitulek“ eest.

Grethe Rõõm (34) elab Võrumaal Rõuges Tindi külas. Rõuges sündisid ja jõudsid raamatukaante vahele „Lohe Lembitu lood: pahandus Ööbikuorus“ (2009), „Lohe Lembitu lood: kitserööv“ (2010) ja „Raamatuvardjad. Tähtraamatu tagasitulek“ (2010). Praegu on kirjanikul käsil Lohe Lembitu lugude kolmas raamat.

Võru maavalitsus annab B. Kangro nimelist kirjandusauhinda välja 1990. aastast, et teadvustada ja väärtustada Võrumaaga seotud kirjanike loomingut. Preemia esimene laureaat oli väliseesti kirjanik Bernard Kangro, kelle sünnist möödus 18. septembril 101. aastat. Mullu pälvis auhinna kirjanik Rein Põder raamatu eest “Unustatud”.

Tänavuse preemia nominentide loendi koostas Võrumaa Keskraamatukogu, valides vahemikus septembrist 2010 kuni septembrini 2011 ilmunud kirjanduse seast Kangro-preemia statuudile vastavad teosed. Auhind antakse laureaadile üle 14.oktoobril kell 16 Võru Avatud Ateljees täiskasvanud õppija nädala maakondlikul lõppüritusel.

Britt Vahter
britt.vahter@mv.werro.ee
+372 786 8318

Rogosi mõis kutsub sügislaadale

Laupäeval, 24. septembril 2011 algusega kell 12 ootab Rogosi mõis kõiki huvilisi Ruusmäele, et üheskoos veeta meeldiv päev ostes-müües-vahetades traditsioonilisel Rogosi sügislaadal!

Sündmuse Facebook’i leht!

Lisaks kauplemisele:
12.30 – muttide mokalaat rahvamajas
13.00 – õpituba: hanesulgedest padi veimevakka
14.00 – Lõuna prefektruuri korrakaitsebüroo narkokoera demonstratsioonesinemine mõisa õues
15.00 – Haanja valla üldplaneeringu arutlus rahvamajas
16.00 – autorehvi vahetamise võistlus naistele
Rogosi rammumehe võistlus

Perenaised! Tooge kaasa oma retsepti järgi valmistatud hapu-, soola- või marineeritud kurgid.

Kohalikud pillimehed! Teiegi olete oodatud mängima. Ning bänd “Rogosi” on kindlasti kohal!

Täpsem info:
Sirje, tel +372 516 5728
Mare, tel +372 514 7531
Ruusmäe Noorteklubi koduleht

RMK õppepäev “Vanast uus” Haanja teabepunktis

Riigimetsa Majandamise Keskuse Loodushoiuosakonna Lõuna-Eesti piirkond korraldab Haanjas pühapäeval, 2. oktoobril 2011 näputööhuvilistele õppepäeva „Vanast uus“.

Õppepäev algab kell 10 RMK Haanja teabepunktis. Päev lõpeb orienteeruvalt kell 15. Õppepäevast saab osa võtta kuni 30 inimest (igal täistunnil korraga 6 inimest). Tehakse paku- ja taimetrükki naturaalsest materjalist kangale (linane, puuvillane jms). Kaasa võtta puhas tekstiilese, mis ei ole enam uus (kott, põll, T-särk, padjapüür, lina jne). Mustri trükkimiseks kasutame puulehti ja trükipakke (templeid). Värv, millega trükime, on spetsiaalselt tekstiilile trükkimiseks, mis pärast kinnitamist on pesukindel.

Meilt on vajadusel võimalik osta ka kotte (a´5,00 EUR) ja rätikuid (a´1,60 EUR), millele peale trükkida.

Õppepäeva juhendab ja meisterdajaid vajalike materjalidega varustab Võrus asuva Dr. Fr. R. Kreutzwaldi Memoriaalmuuseumi tegevusjuht Marika Sepp.

NB! Kuna meisterdamisel saab korraga igal täistunnil kaasa lüüa maksimaalselt 6 inimest, siis soovijail tuleb kindlasti eelnevalt end õppepäevale registreerida hiljemalt 29.09.2011, kas telefonil +372 524 0187 (Krista Näkk) või e-postiaadressil: haanja.teabepunkt@rmk.ee.

Registreerida saab kellaajaliselt järgnevatele täistundidele: 10, 11, 12, 13, 14. Õppepäev on osavõtjatele TASUTA.

Kohtumiseni RMK Haanja teabepunktis!

Haanja looduspargi kaitsekorralduskava ekspertarutelude kokkuvõte

Haanja looduspargi kaitsekorralduskava koostamise käigus viidi septembri keskpaigas kohapeal läbi ekspertarutelud, kus kohalikud elanikud said koos valdkonna ekspertidega arutleda looduspargi väärtuste üle, kaardistada probleeme ja välja pakkuda vajalikke tegevusi piirkonna väärtuste kaitseks.

Korraldati kolm arutelu – Rõuges, Haanjas ja Kütiorus. Igal koosolekul keskenduti eri teemale – Rõuges arutleti veekogudega seotud teemadel, Haanjas olid teemaks loodusmaastikud ja liigid ning Kütiorus niidud, sood ja kultuurmaastikud. Korraldajatel on hea meel, et lisaks kutsutud valdkonna ekspertidele jagus igale koosolekule ka kohalikke huvilisi, kes aruteludes aktiivselt osalesid ja sellega kaitsekorralduskavasse oma panuse andsid.

Iga koosoleku alguses tutvustati põgusalt kaitsekorralduskava olemust ja suvel läbiviidud töid ja inventuure, mis peatselt on kättesaadavad Keskkonnaameti kodulehelt internetist. Seejärel anti teemasse sissejuhatuseks sõna valdkonna ekspertidele – Rõuges rääkis järvedest Ingmar Ott Eesti Maaülikooli limnoloogiakeskusest, Haanjas metsadest Anneli Palo Tartu Ülikooli Ökoloogia ja Maateaduste Instituudist, Tarmo Evestus Keskkonnaametist rääkis metsadega seotud liikidest ning Kütioru keskuses rääkis niitudest, soodest ja kaitsealustest taimeliikidest Eesti Maaülikooli botaanik Kaili Kattai. Peale ettekandeid asutigi arutelude juurde. Arutelude eesmärk oli  välja selgitada, mida kohalikud inimesed looduspargis väärtuslikuks peavad, kus näevad kitsaskohti ja missuguseid tegevusi peavad looduspargis tarvilikuks. Kaasarääkijate seas oli nii maaomanikke, turismitalunikke kui lihtsalt aktiivseid kodanikke, osalemas oli ka mitmete ametkondade esindajaid – lisaks Keskkonnaameti ametnikele lõid kaasa ka esindajad piirkonna omavalitsustest ja Riigimetsa Majandamise Keskusest.

Kõikidest aruteludest jäi kõlama, et kohalikud peavad looduspargi peamiseks väärtuseks just elulaadi koos kõige selle juurde kuuluvaga – kaunis ja korrastatud maastik, loodusväärtused ja Haanjamaa rahvas. Rõhutati, et kohalikud põliselanikud austavad ja oskavad Haanja loodusväärtusi hoida. Leiti, et  kohaliku kogukonna ja keskkonnaametnike vahel võiks olla rohkem koostööd, et looduspargis inimesi nõustada, kuidas nad oma igapäevaelu saaksid mõistlikult korraldada nii, et see ka looduskaitsereeglitega kooskõlas oleks. Väärtustena hinnati ka avatud vaateid, supluskohti ja maastiku mitmekesisust. Väärtustest enam toodi välja probleeme – veekogudega seoses räägiti palju supluskohtade kinnikasvamisest, muret tegid paisutamisega seotud küsimused. Metsade valdkonnas toodi välja ranged raiepiirangud sihtkaitsevööndis ning see, et tihtipeale metsaomanikud ei tea, kuidas metsa nii majandada, et see piirangutega vastuollu ei läheks. Niitudega seotud aruteludel tõusetusid peamiselt võsastumise ja purustamisega seotud probleemid.

Üheskoos püüti leida ka lahendusi ja pakkuda kaitsekorralduskavasse välja tegevusi, mis edaspidi olukorda parandaks. Näiteks leiti, et kindlasti tuleks ette näha paisutusrajatiste ja maaparandussüsteemide ülevaatamist ja korrastamist. Samuti sooviti, et keskkonnakaitseametnikud oleksid valmis metsaomanikke rohkem nõustama ja abistama, kasvõi üheskoos metsa läbi käima, et selgeks teha, mida on lubatud ja mõistlik ette võtta. Vajalikuks peeti niitmise ja purustamisega soetud tegevuste paremat korraldamist ning seada neile tegevustele kindlamad ajalised piirangud. Mitmel koosolekul käis läbi ka nii-öelda kohaliku järelevalve küsimus, leiti, et ka kohapeal on olemas teadmine heaperemehelikust käitumisest loodusväärtustega ning selleks puhuks võiks ellu kutsuda näiteks kohaliku pargivahi või nõuandva kogu, kes või mis oleks ametkondadele võrdväärseks partneriks. Juhul, kui kellelgi, kes aruteludel ei osalenud, on mõtteid ja ideid mida jagada soovitakse, siis tasub kindlasti need kava koostajatele edastada. Mõistagi võivad pöörduda ka need, kes aruteludel osalesid, kuid soovivad veel midagi täiendada või lisada. Peale ekspertarutelusid asuvadki kava koostajad kava projekti kokku panema, sellega saavad kohalikud tutvuda aasta lõpus, kui toimuvad avalikud väljapanekud ja arutelud, kus taas oodatakse igakülgsed tagasisidet.

Oma mõtteid, ettepanekuid ja küsimusi kaitsekorralduskavaga seotud küsimustes võib edastada Keskkonnaameti Põlva-Valga-Võru regiooni kaitse planeerimise spetsialistile Jaanus Tanilsoole (jaanus.tanilsoo@keskkonnaamet.ee, telefon: 5322 9241) ja AS Kobras keskkonnaeksperdile Kadi Kukele (kadi@kobras.ee, telefon:  7300 316). Infot leiab Keskkonnaameti kodulehelt.

Kaitsekorralduskava koostamisega tegelevad Keskkonnaameti tellimusel Eesti Maaülikool, AS Kobras ja OÜ Vesterra, tööd rahastab Euroopa Regionaalarengu Fond.

Sänna kultuurimõisas on filmiõhtu

Täna, 17. septembril kell 18 näidatakse Sänna kultuurimõisas filmi „Kogukonna permakultuuri aed Sänna külas”.

Filmi on teinud Ieva Dubanevica. 12 minutiga antakse ülevaade, kuidas ehitati Sännas kuppelkasvuhoonet, kanatraktorit, pitsaahju, mandalaaeda, maitsetaimespiraali ja palju muud.

Pärast seda film „Jumalad on vist hulluks läinud” („The Gods must be crazy”), inglise keeles eestikeelsete subtiitritega.

Rohkem infot: www.kultuurimois.kultuuritehas.ee, tel 5558 8929

Võru instituut esitles uut „Mino Võromaa” kogumikku

Võru instituut esitles neljapäeval, 15. septembril „Mino Võromaa” 24. jutuvõistluse parematest töödest valminud lasteraamatut „Häiermit ja pisarit”.

Tänavu osales laste ja noorte võrukeelsete kirjatööde võistlusel 143 kirjutajat 146 tööga. Osalejaid oli Võru ja Põlva maakonna 16 koolist.

Töid hindas kuueliikmeline žürii, kuhu kuulusid Aimi Hollo, Helle Laanpere, Mariko Faster, Triinu Ojar, Tiia Allas, Hardi Saarniit. Nende hinnangutele toetudes valis Kaile Kabun koostajana raamatusse 64 tööd.

Noori kirjutajaid oli seekord enim köitnud kalapüügiteema, samuti tuli võistlusele päris palju sauna-, looma- ja arvutilugusid. Juttude ja luuletuste kõrval oli selleaastane konkurss rikas näitemängude poolest.

Raamatuesitlusel tehti teatavaks ka kirjatööde konkursi võitjad. Peapreemia sai kõige nooremas (1.–3. klass) vanuserühmas Kadri Ann Madismäe (Mammaste lasteaed-algkool), 4.–6. klasside õpilaste seas Carmen Kaurson (Võru Kreutzwaldi gümnaasium), 7.–9. klasside õpilaste seas Keiu Grossberg (Võru Kreutzwaldi gümnaasium) ja vanimas (10.–12. klass) vanuserühmas Henn-Hillar Kalkun (Võru Kesklinna gümnaasium).

Kogumiku „Häiermit ja pisarit” on illustreerinud Võrumaa juurtega kunstnik Kristina Viin.

Laste ja noorte võrukeelsete kirjatööde võistlus sai alguse 1987. aastal Võru hariduskoondise eestvõtmisel. Võistluse mõte on õpetada Võrumaa lapsi väärtustama oma kandi põlist keelt, traditsioone ja kodukohta. Alates 2000. aastast korraldab võistlust Võru instituut.

„Mino Võromaa 24” paremad kirjutajad:
1.–3. klass
1. koht – Kadri Ann Madismäe, Mammaste lasteaed-algkool, 2. klass (õpetaja Marju Lepasson)
2. koht – Magnus Runtal, Parksepa keskkool, 3. klass (õpetaja Ene Kärg)
3. koht – Hanna Visnapuu, Kääpa põhikool, 3. klass (õpetaja Jana Kähr)

4.–6. klass
1. koht – Carmen Kaurson, Võru Kreutzwaldi gümnaasium, 6. klass (õpetaja Helena Linnamäe)
2.-3. koht – Revlis Saarestik, Mikitamäe kool, 5. klass (õpetaja Eevi Jüriöö)
2.-3. kotus – Eliise Aniott, Parksepa keskkool, 5. klass (õpetaja Ene Kärg)

7.–9. klass
1. koht – Keiu Grossberg, Võru Kreutzwaldi gümnaasium, 7. klass (õpetaja Helena Linnamäe)
2.-3. koht – Madis Poolak, Mikitamäe kool, 9. klass (õpetaja Vello Jüriöö)
2.-3. – Kaisa Hälvin, Mikitamäe kool, 8. klass (õpetaja Eva Sulaoja)

10.–12. klass
1. koht – Henn-Hillar Kalkun, Võru Kesklinna gümnaasium, 12. klass (juhendaja Hardi Saarniit)
2. koht – Greta Pentsa, Põlva ühisgümnaasium, 10. klass (juhendaja Tiia Pentsa)
3. koht – Hedy Liin, Põlva ühisgümnaasium, 11. klass

Urvaste koduloomuuseum suurema venna juures külas

2011. aasta talvel alustas Võrumaa muuseum näituste sarja „Väikemuuseum näitab”. Oma kogusid on juba tutvustanud Vastseliina koduloomuuseum ja Obinitsa Seto muuseumitare.
 
Täna, 16. septembril kell 14 avatakse Võrumaa muuseumis Urvaste valla koduloomuuseumi näitus „Talutööde abilised”.
 
Urvaste valla koduloomuuseumi esimene väljapanek avati Uue-Antsla rahvamajas 11. märtsil 2006. Nüüdseks on muuseumihaldjad Ellen Varov ja Varje Kukker kogunud oma valla rahva abiga üle nelja tuhande museaali.

Näitusel eksponeeritakse metsa- ja puidutööriistu, piimanduse ja sügisese kapsateoga seotud esemeid ning kauneid käterätikuid. Näitus jääb avatuks oktoobri lõpuni ja on abiks muuseumitunni „Taluhooned ja talutööd” korraldamisel.

Uma kandi tarkus koolin

Pikakannu kool. Foto: Uma Leht

Väiku maakooli otsva umma näko ja ellojäämist: oppasõ inämb kodoluku, rahvapillimängu, rahvuslikku käsitüüd ja muud mi kandi jaos umma.

«Opminõ ja oppaja omma hää!» ütel’ edimädsel koolipääväl Pikäkannu kooli edimädse klassi opilanõ Künnapuu Gabriel. Poiskõsõ silmä leivä helkämä jutu pääle, et päält koolioppusõ saa koolin ka kannõld mängi ja rahvalaulõ laulda.

«Koolih om kümme kannõld – ansambli tulõ suur!» muhel’ Gabrieli klassijuhataja Nagla Anneli. Tä om kõrraga kolmõ klassi juhataja, selle et 29 latsõga Pikäkannu põhikoolin omma kolmõ klassi kaupa liitklassi. 1.-3. klassin om kokko 13 last.

Nagla Anneli selet’, et latsilõ kõnõldas koolin inämb umast kodopaigast, rahvakallendri tähtpäivist, käsitüü- ja kunstitunnin pandas kah uma kandi värve ja väke sisse. Et suurõmb jago oppajist mõist võro kiilt, sis kõnõlõsõ nä tuud ka latsiga, iks kodotsõmba tundõ peräst.

Seost sügüsest om Pikäkannu koolin ka uma perimüskultuuri oppaja: Põlvast peri perimüsmuusik Hainsoo Meelika. «Võissi kävvü läbi mi vana Võromaa lõunaeestikeelidse perimüse luu, mis pututas muusikat,» kõnõl’ tä umast tunnist. «Regilaulust pääle, võtta pilli, mängu ja muinasluu. Tulõ pall’o muusikat ja laulmist!»

Meelika ütel’, et timä jaos om tähtsä, et Pikäkannu om tsill’okõnõ, mitte suur mammutkuul nigu liinan. «Perimüskultuuri opmisõs om kõgõ tähtsämb tuu, et inemise, kes latsõ kuuli toova, omma maainemise. Selle et perimüskultuur om maakultuur. Liinalatsõ sagõhõhe ei tiiä inämb tüüriistu, eläjit. Tal’na latsõ ei tiiä, et muna tulõ kana seest. Ütlese, et poodist, külmästletist. Maal om elo viil normaalnõ ja tuuperäst saa perimüskultuuri opada häste õnnõ maal.» Jätka lugemist »

Lasteluuletajad kogunevad reedel Pokumaale

Contra. Foto: wikipedia.org

Pärast 7-aastast vaheaega toimub teine Pokumaa lasteluulepäev. Reedel, 16. septembril saab Pokumaal Hauka talu lavalt kuulata nii lastele kirjutatud kui laste kirjutatud luulet. Üles astuvad Milvi Panga, Lehte Hainsalu, Sulev Oll, Peep Pedmanson, Heiki Vilep, Jaanus Vaiksoo, Wimberg ja Contra. Lisaks on kohal ajakiri „Täheke“, lavalaudadele astuvad Jõõpre ja Kuldre kooli õpilased. Kava algab kell 12 ja kestab umbes 3 tundi.

Lisainfo urvaste@gmail.com või tel 53305250, Margus Konnula