Kylauudis.ee

on kodanikualgatuse korras sündinud infoportaal, mis vahendab kodukandi uudiseid ja elulist infot inimeselt inimesele. Loe lähemalt!

ENFRDEESFILVVRO

Kaastööd ja kirjad
palume saata e-posti aadressil info@kylauudis.ee

Nädala mõte

"Koolivaheajatunne on hea tunne."

Vaata nädala mõtete arhiivi!

Nädala foto

Udu ujub üle maa.

Vaata teisi nädala fotosid!

Viimased uudised

Arhiiv

Sõbrad, toetajad

oktoober 2014
E T K N R L P
« sept    
 12345
6789101112
13141516171819
20212223242526
2728293031  

Võrumaal tulevad taas suitsusaunapäevad

27. augustil kütavad ajaloolise Võrumaa suitsusaunade omanikud kerised kuumaks ja kutsuvad huvilisi sauna nii, nagu ikka käidud on. Rahakoti võib koju jätta, koos saunaperega tehakse veidi talgutööd, jagatakse moonakotti ja käiakse saunas.

Suitsusaunade uksed tehakse lahti mitmel pool vanal Võrumaal. Kes pole varem suitsusaunas käinud, saavad saunakuumust ise järele proovida ja teha tutvust saunakommetega.

Savvusanna kuuntüükogo ja Võro Selts VKKF hõikasid kevadel saunaomanikele välja idee suitsusaunad huvilistele avada ja külalisi UNESCO vaimse kultuuripärandi nimistusse pürgiva traditsiooniga tuttavamaks teha. On ju suitsusaunakultuur senini elav. Suitsusaunu kütavad nii noored kui vanad ja vana Võrumaa on koht, kus neid ka juurde ehitatakse.

Esimene avatud suitsusauna päev oli 9. aprillil Põlva Talurahvamuuseumis. Juulikuu kahel viimasel laupäeval võtsid huvilisi vastu Haanjamaa talude saunad. Augustikuu viimasel laupäeval, 27. augustil on suitsusaunad külalistele avatud üle vana Võrumaa.

Kui suitsusaunas käimise komme on vana, siis enamus peresid, kes sauna külalistetele lahti teevad, on noored, kes ise saunad korda seadnud või uuesti üles ehitanud. Saunapäeval avavad teiste hulgas sauna muusikaõpetaja, pillimehed, jahimees, mesinik… Igal saunaomanikul ja saunal on oma kokkusaamise lugu.

Suitsusaunast saab siis õiget aimu, kui näed, kuidas sauna köetakse. Saunalised on peredesse oodatud aegsasti, vähemalt lõuna paiku, sest siis on õige aeg saun küdema panna. Sauna kütmise ajal, mis kestab õige mitu tundi, saab koos pererahvaga talgukorras mõnd tarvilist tööd teha ja vahepeal vaadata, kuidas käib suitsusauna kütmine ning milliseid nippe ja teadmisi on vaja, et saun hästi köetud saaks. Saunas saab käia koos pererahvaga, kes kõneleb oma pere suitsusaunakommetest. Nagu pole olemas kaht täpselt ühesugust sauna, nõnda pole ka saunatavad igal pool täpselt ühesugused.
Sauna võib tulla kas üksi, perega või koos sõpradega, aga oma tulekust tuleb eelnevalt teada anda, et kõigile ikka saunakohti jaguks.

On selle kandi põline tava, et sauna küsijale ei keelata, kui saun köetud on. Ikka kutsutakse naabreid ja sõpru-sugulasi saunas käima. Tuletame seda kommet taas meelde koos teiste suitsusauna juurde kuuluvate teadmiste ning tavadega.

Täpsem info saunade kohta ja kirjapanek: www.savvusann.ee

“Kaunis Eesti Kodu 2011″ auhindas ka Võrumaa kaunid kodud

Eesti Vabariigi president Toomas Hendrik Ilves andis üle konkursi “Kaunis Eesti Kodu 2011″ auhinnad, teiste seas said auhinna ka Võrumaa kaunid kodud.

Võrumaalt auhinnati Raul, Evi ja Aadu Kure talu Urvaste vallast, Ludmilla Bagdanova ja Genadi Kasemaa Tiigi talu Võru vallas, Ruth ja Meelis Raami kodu Võru linnas ning Ilona Kalinskaja ja Mati Põderi Nostalgia talu Haanja vallas.

Riigipea tänas kõiki laureaate, kelle abiga on Eesti saanud palju ilusamaks ja puhtamaks. 2011. aastal oli konkursi laureaate kokku 82 ja need valis välja Eesti Kodukaunistamise Ühendus. Auhinnatseremoonia toimus 14. korda.

“Ilusad kodud ei ole tekkinud üleöö või iseenesest. See on olnud järjekindla töö tulemus, mida on tehtud ka vaatamata kitsastele ja rasketele aegadele, kuid alati südamega,” ütles president Toomas Hendrik Ilves täna Ugala teatrimajas, andes üle “Kaunis Eesti Kodu 2011″ auhinnad.

President Ilvese sõnul ei ole kaunis kodukoht ainult linna või vallajuhtide mure ja hool. “See on kõigi elanike töö ja kindlasti ka arusaamine, et palju parem ja turvalisem on elada, kui kodu on korras ja tänav puhas. Korrastatud ümbrus on ju osa paremast elukeskkonnast, mis aitab kaasa piirkonna arengule ja elanike soovile siin elada ja ka ise midagi head ära teha,” nentis president Ilves.

 

Haanjas toimub Johannes Käisi Seltsi suvekool

Johannes Käisi Seltsi suvekool

“Individuaalsus ja sotsiaalsus kasvatuses ja õppes”

18.-19. augustil Võrumaal Haanjas

Neljapäev, 18. august
10.30 – Saabumine, registreerimine, hommikukohv
11.00 – Suvekooli avamine (Anne Koppel, JKS juhatuse esimees)
11.10-11.35 – Johannes Käis individuaalsusest ja sotsiaalsusest (Tiiu Kiudorv, JKS juhatus)
11.40-11.35 – Rühmatöö võimalusi eesti keele tundides ja ajakirjandusringi töös (Eve Vaigu, Elva Gümnaasium)
12.20-12.45 – Kohvipaus
12.45-13.25 – Väärtushinnangud – õnneliku elu ja ühiskonna koostoimimise alus (Annika Kevvai, Rõuge Põhikool)
13.30-14.15 – Johannes Käisi vaatlusvihikud nüüdiskoolis (Maimu Telk, Võrumaa muuseum)
14.30-15.00 – Lõuna
15.00-16.00 – Töötuba väärtuste kujundamisest, TÜ Eetikakeskuse materjalide alusel (Kai Võlli, JKS juhatus)
16.05-17.35 – Kujundav hindamine (Leelo Tiisvelt, Viimsi Kool)
17.40-18.10 – Haanimaa legendid
18.30-19.00 – Õhtusöök
19.30 – Matk Johannes Käisi jälgedes (Evelin Toom, Anne Maidla, Elva Gümnaasium)

Reede, 19. august
7.30 – Hommikutants ja -äratus (Tiiu Kiudorv, JKS juhatus)
8.15 – Hommikusöök
9.00-10.30 – Kujundav hindamine (Leelo Tiisvelt)
10.35-11.10 – Haanja Kooli lugu (Urmas Veeroja, Haanja- Ruusmäe Põhikool)
11.15-12.15 – Kollegiaalne juhtimine (Külli Volmer, Johannese Kool Rosmal)
12.15-12.40 – Lõuna
12.45-13.55 – Kodu-uurimine 3.-6. klassi õpilastele (Heli Prii, Paide Ühisgümnaasium, Veronika Varik, JKS juhatus)
14.00 – Suvekooli lõpetamine (Anne Koppel)

Info: pille.liblik@mv.werro.ee

Osalejatel tuleb tasuda osalustasu summas 30 € majutusega, 14 € majutuseta, Käisi seltsi liikmetel vastavalt 28 € ja 12 €. Tasumine eelnevalt a/a 10402021659002 SEB või kohapeal sularahas.

Suvekooli korraldamist toetavad Haridus- ja Teadusministeerium ning Hasartmängumaksu Nõukogu, Elva Gümnaasium, Võru Maavalitsus.

JKS tegevuse kohta saab lähemat infot siit!

Rõuges taas seenepäevad

Esmaspäeval, 5. septembril 2011 saavad Rõuge rahvamaja juures juba neljandat korda alguse Rõuge Seenepäevad.

Ajakava

Esmaspäev, 5. september
10:00-13:00 – seeneretk, juhendajad V. Liiv, T. Jairus
14:00-18:00 – seenenäituse ülesseadmine
18:00 – seenenäituse avamine

Teisipäev, 6. september kuni neljapäev, 8. september
10:00-14:00 – seeneretk, näituse täiendamine, juhendajad V. Liiv, T. Jairus, V. Kastanje
10:00-19:00 – seenenäitus avatud

Reede, 9. september
10:00-19:00 – seenenäitus avatud Seeneretked Rõuge ja Haanja põhikooli õpilastele, juhendajad T. Jairus, V. Kastanje

Laupäev, 10. september
10:00-15:00 – seentega värvimise õpituba, juhendaja A. Gailit
11:00-15:00 – meisterkokk Dimitri Demjanovi seenepada

Pühapäev, 11. september
09:00 koduaia laat. Laadamees Rohke Debelakk
Seenehoidiste konkurss
Seentega värvimise õpituba, juhendaja Airi Gailit
Brian Melvini trummi-show

Esmaspäevast pühapäevani avatud Airi Gailiti seentega värvitud lõngadest valmistatud vaipade ja kangaste näitus.
Kõik tegevused ja stardid seeneretkedele toimuvad Rõuge rahvamaja juures!

Rõuge Seenepäevad IV toimumist toetab:

 

Võru linn tähistab 227. sünnipäeva

Reedel, 19. augustil algavad pühapäevani kestvad Võru linna 227.  sünnipäeva pidustused.  Linnapäevade raames saab kaasa elada ja osa võtta mitmesugustest meelelahutuslikest, sportlikest ja kultuuriüritustest.

19. augusti hommik algab traditsioonilise linnalaadaga, kus kaup on ehe, eriline ja isevalmistatud.

Lastele annavad nii reedel kui laupäeval tegevust atraktsioonid Kesklinna pargis. Koos Võru Puhkpilliorkestriga toimub lasteaialaste pidulik rongkäik ning sellele järgnevad esinemised rannapromenaadil. Kindlasti pakub väikestele igakülgset eneseväljendusvõimalust 20. augustil toimuv kunstipäev „Uma ilo“. Vanemad kunstisõbrad saavad Linnagaleriis vaatamas käia Tallinna illustratsioonide triennaali ning Kreutzwaldi Memoriaalmuuseumis näitust „Sinu ehe“.

Kolme päeva jooksul toimub ka rohkelt spordiüritusi. Kaasa saab elada Spordikooli võrkpallivõistlustele, Lõuna-Eesti rallile, tennise maakondlikule meistrivõistlusele ja rahvusvahelisele petangi turniirile. Kuid spordisõbrad ei pea vaid pealtvaatajaks jääma. Võistlemisvõimalusi jagub nii väikestele kui ka suurtele tänu rattarallile ja juba kaheksandat korda toimuvale 1874 m linnajooksule. Kõik tehnikahuvilised saavad osaleda võrride võidusõidus.

Linnapäevade ajal etendub õhtuti Kreutzwaldi Memoriaalmuuseumis Võru Linnateatri „Kapsapea“ näidend. Kahte augustiöösse annab värvi Euroopa filmiööde festival. Huvilistele on seegi aasta avatud Kuperjanovi jalaväepataljoni uksed.

Elamusi leiavad nii klassikalise kui nüüdisajamuusika kuulajad. Võru Vaskpillipäevade raames saab erinevatel päevadel nautida Aavo Otsa V trompetikontserti, kammermuusikat ja suurejoonelist galakontserti. Taasiseseisvumispäeva auks toimub järvelaval Eesti Kaitseväe Orkestri kontsert. Õhtuti on ranna ääres bangalorock, kus astuvad üles nii Euroopa noortebändid kui ka ansamblid Meie, Hetero, Paha Polly ja Raisk. Linnapäevade lõpetuseks esinevad pühapäeva pärastlõunal Kandles kammeransambel Con Brio Trio ning õhtul järve ääres ansambel Pantokraator. Kontserdid on tasuta!

Linnapäevad kestavad 19.-21. augustini.

Ürituste kava ja lisainformatsioon!

Rõuges lauldakse kodumaale

Foto: Rõuge vald

Neljapäeval, 18. augustil 2011 algusega kell 19:30 toimub Rõuges, Eesti Ema monumendi juures Taasiseseisvumispäeva 20. aastapäevale pühendatud kontsert “Ärkamise aeg”.

Esinevad Tõnu Laikre – klaver, Marek Sadam – laul ja lood.

Kohapeal avatud annetuskast kontserdi toetuseks ja moosekantide reisikohver. Võta kaasa soovi korral moonakorv ja võimalusel oma istumisalus. Võimalik soetada ka heliplaat või reisi-lauluraamat.

Tulge, laulame kodule!

Võrus tuleb Euroopa filmiöö

Võru linnapäevade ajal saab  vaadata Euroopa väärtfilme.  19. ja 20. augustil toimuval Euroopa filmiööl saab nautida Prantsusmaa, Suurbritannia, Soome ning Rootsi suurepärast kinokunsti.

Mõlemal õhtul algusega kell 21  näidatakse Võru Kesklinna parki paigutatud väliekraanil kahte mängufilmi. Igale filmile eelneb selle tutvustus.

19. augustil kell 21 linastub film  ”Edith Piaf – elusse armunud” (“La Môme – La vie en Rose”, Prantsusmaa 2007, 140 min)
Edith Piafi keerulisest ja traagilisest elust jutustav ja mitmekordselt auhinnatud “La Vie En Rose” on klassikaline eluloofilm
omanäolisest ja ikooni staatusesse tõusnud kunstnikust, jutustatud läbi unustamatu laulja esitatud šansoonide.

Kell 23:30 saab näha filmi “Polaarjoone sangarid” (“Napapiirin sankarit”, Soome-Rootsi-Iirimaa 2010, 90 min)
Režissöör Dome Karukoski seikluslik komöödia “Polaarjoone sangarid” kogus Soome kinodes üle 330 000 vaataja ning rahvusliku filmiauhinna Jussi pälvis see parima filmi, režii, stsenaariumi ja publiku lemmiku kategoorias.

Esimene filmiöö lõpeb kell 1. 15.

Filmifestivali teise õhtu esimene film on kell 21 algav “Coco Chanel & Igor Stravinsky”  (Prantsusmaa 2009, 120 min). Režissöör Jan Kouneni film toob vaatajani kirgliku ja tundeküllase armastusafääri kahe loomingulise suurkuju vahel.

Kell 23.05 võib vaadata filmi ”Happy Go Lucky” (Suurbritannia 2008, 120 min). Tegu on briti kultusrežissöör Mike Leigh’ päikeselise komöödiaga, kus Sally Hawkins kehastab parandamatust optimismist pakatavat algkooliõpetajat Poppyt, kes ei lase kellelgi ega millelgi oma tuju rikkuda. Film esilinastus 2008. aasta Berliini filmifestivalil ja võitis seal Hõbedase Karu parima näitlejanna kategoorias. Lisaks
võitis film Norra rahvusvahelisel filmifestivalil Kõige Nauditavama filmi ja Rõõmutooja auhinna ning Pula filmifestivalil parima režissööri auhinna.
Öösel kell 01.15 toimub filmifestivali lõpetamine
Filmifestival on kõigile külastajatele tasuta.

Suurel Munamäel esineb homme Fernando Noronha & Black Soul

Legendaarse Haapsalu festivali Augustibluus selle aasta eksootilisemaid artiste, üks festivali peaesinejatest (Brasiilia) annab 13. augustil ekstra kontserdi Suure Munamäe tipus asuval vabaõhulaval. See on erakordne võimalus kogeda kuidas omavahel suhestuvad Eestimaa ürgne loodus ja Brasiili kuum veri. Kontserti soojendab Eesti rockimaastiku uus vihane tegija The Blinking Lights.
 
Fernando Noronha & Black Soul loodi 1995. aastal Brasiilias. Nad on üllitanud seistse albumit ning esinenud paljudel Ameerika ja Euroopa suurtel festivalidel. Fernando Noronha on tunnustatud Brasiilia kitarrist ja laulja, keda kodumaal tuntakse nii lavalaudadelt, kui ka teleri ja raadio kaudu. Koos on esinetud nii B. B. Kingi kui ka Carlos Santanaga. Frontmani enda sõnul on tema muusikat eelkõige mõjutanud Ameerika bluus, eriti Albert King, Freddy King, Stevie Ray Vaughan, T-Bone Walker, Johnny Winter ja loomulikult Jimi Hendrix. Fernando leiab, et iga bluesmani kohustus ja ülesanne on meile usaldatud väärika pärandi edasikandmine ja sellest millegi uue ning isikupärase loomine. Koduleht: http://www.fernandonoronha.com
 
The Blinking Lights astus esimest korda publiku ette ekspromtesinemisega maagilisel päeval 07.07.07. Sellest hetkest alates ühendasid kolm lapsepõlvesõpra oma toore jõu ja noorusest pakatava energia ning suunasid selle muusikasse. The Blinking Lights mängib stoner rock’i. Nende loomingus on tunda mõjutusi rockbändidelt nagu Led Zeppelin, Audioslave, Nirvana, Metallica, The Cure, Queens Of The Stone Age jt. Bändi lavashow on intelligentselt kompromissitu ja kaasakiskuv adrenaliinilaks igale muusikasõbrale kes peab lugu nn. “vana-kooli” rock-muusika parimatest energiaväljadest. Koduleht: http://www.myspace.com/theblinkinglightsband.

Kontserdi algus kell 20. Pileti hind 7 eurot (müük kohapeal)

Mõtsast leib lavva pääle

Mustikate puhastamine

«Inemiisi om mõtsan inämb ku marju ja siini!» kõnõlõsõ korjaja. Korjaman käütäs sakõst terve perrega ja nopõmba  tiinvä päävän mustikaga päält 50 euro.

 «Korjasõ nii latsõ, kes tiinvä kommirahha, mõnõ käävä puhkõpäivist mõtsan, om asotsiaalõ ja om pensionääre – egäsugutsit inemiisi,» kõnõl’ korjajidõ kotsilõ Milvi (tuu olõ-i timä õigõ nimi!), kiä ost Võrol rahva käest siini ja marju kokko. Mõtsast tuvvas saak kokkoostu nii terve perrega, egälütel pangi käen, ku ka ütsindä. Mõni tulõ jalgratta, mõni autoga, mõni tulõ bussi päält maaha.

Korjajit om esiki peris vannu. «Käü üts paar, nii 75 ümbre, autoga käävä, kõikaig toova mustikit,» kõnõl’ Milvi. «Ütlese, et saa-i koton istu, les’ota saa talvõl kah!» Vanõmba inemise läävä joba kellä nelä aigu mõtsa, selle et pääväga ei näe marja. «Ütlese, et marju tegeligult mõtsan om: edimäne sats om päält är roogitu, a puhma all omma ilosa mar’a,» kõnõl’ Milvi. «Mõni lats korjas vanaimä-vanaesäga marju, rahha ei saa pall’o, a tuu om timä, latsõ teenitü raha! Mullõ sääne asi miildüs, sõs harinõs lats raha väärtüsest arvu saama ja tuust kah, kost raha tulõ.» Om muidoki ka sändsit, kiä korjasõ täpsele nii pall’o, et saia katõliitridse õllõpudõli raha kokko. Jätka lugemist »

Luutsnikul toimus vägev rahvusvaheline ratsavõistlus

60 parkuuri võitja Emily Hõim hobusel Colden Rose

Võrumaal Luutsnikul asuvas Kugoritsa ratsatalus, mis on paar kilomeetrit Läti piirist, toimus kolmapäeval esimene Eesti-Läti ratsavõistlus, kus osales üle 20 noore võistleja. “Nii palju võistelejaid, kui täna, ei ole siin veel olnud, ” tundis rahulolu ratsatalu perenaine Raili Märdin, kes on juba aastaid treeninud noori ratsanikke. Selleks võistluseks kutsuti esmakordselt mõõtu võtma Läti Alsviku valla Hippo Prieksi ratsaklubi. Võisteldi kolmel alal – tünnisõidus, parkuuris ning krossisõidus.

Tünnisõidus, kus võistlejail tuli läbida rada ümber nelja tünni, tuli võitjaks võistluse noorim osaleja, 8aastane Kärg Valner hobusel Emmy.

60 cm parkuurisõidus  võidutses Emily Hõim hobusel Colden Rose ning 80 parkuuris võitis Paula Ciniute hobusel Oxford. Ka krossisõidus läks võit Lätile, selle võitis Agris Cekulis.

Tünnisõidu võtja Kärg Valner Emmyl

Ka sel moel võib võidusõitu teha

Pärast võistlust ütles selle põhikorraldaja Raili Märdin, et oli väga rahul nii oma noorte õpilaste kui hobustega. ” Oli tore, et ka me külalised tulid appi takistusi ehitama ning olid igati abiks.  Me võime ju planeerida ja teha projekte, aga sellised võistlused nagu täna saavad sündida ainult heast tahtest ja huvist asja vastu,” ütles ta.