Kylauudis.ee

on kodanikualgatuse korras sündinud infoportaal, mis vahendab kodukandi uudiseid ja elulist infot inimeselt inimesele. Loe lähemalt!

ENFRDEESFILVVRO

Kaastööd ja kirjad
palume saata e-posti aadressil info@kylauudis.ee

Nädala mõte

"Pilk üle õla ja sammuga edasi."

Vaata nädala mõtete arhiivi!

Nädala foto

Päikeseloojang Männikul

Vaata teisi nädala fotosid!

Viimased uudised

Arhiiv

Sõbrad, toetajad

juuli 2017
E T K N R L P
« juuni    
 12
3456789
10111213141516
17181920212223
24252627282930
31  

MTÜ Piiriveere Liider kuulutab välja 2017. a I taotlusvooru

Piiriveere logo.JPGMTÜ Piiriveere Liider kuulutab välja projektitaotluste vastuvõtu 2017. a I taotlusvooru: voor on avatud 27. veebruar-15. märts.

Toetust saavad taotleda Meremäe, Misso, Mikitamäe, Orava, Räpina ja Värska vallas tegutsevad ettevõtjad, mittetulundusühingud, sihtasutused, seltsingud ja kohalikud omavalitsused.

Infopäevad taotlejatele toimuvad 15. veebruaril kell 16 Värska kultuurikeskuses ja 17. veebruaril kell 16 Meremäe vallamajas.

Toetust saab taotleda meetmetest:

  • Meede 1 – Elukeskkonna arendamine
  • Meede 2 – Ettevõtluse arendamine
  • Meede 3 – Ühistegevuse ja koostöö arendamine

Projektitaotluste hindamise tähtaeg (tegevusgrupis) on 15. mai 2017.

Täpsem info taotlemise ja nõustamise kohta: www.piiriveere.ee.

Meremäe vallas ja Misso valla Luhamaa nulgas korraldatakse rahvaküsitlus

Seto lipp

Seto lipp

26.-29. jaanuaril korraldab Võru maavalitsus rahvaküsitluse Meremäe valla ja Misso valla Luhamaa nulga külade elanike arvamuse väljaselgitamiseks Setomaa valla moodustamise kohta Värska, Meremäe ja Mikitamäe valla ühendamisel koos Misso valla Luhamaa nulga külade üleandmisega. Samal ajal teeb samalaadse küsitluse Põlva maavalitsus Värska ja Mikitamäe valla elanike hulgas.

Mikitamäe, Värska ja Meremäe vallavolikogud ei esitanud 1. jaanuariks 2017 haldusterritoriaalse korralduse muutmise taotlust. Haldusreformi piirkondlik komisjon soovitas valitsusele teha ettepaneku Setomaa valla moodustamiseks juhul, kui see on kohaliku elanikkonna tahe. Vabariigi Valitsuse soov on saada teada elanike meelsus võimaliku seto valla moodustamise kohta.

Küsitluslehele on kantud küsimus: “Kas toetate Meremäe, Mikitamäe ja Värska valla ning Misso valla Luhamaa nulga ühendamist Setomaa vallaks?” Lisatud on vastusevariandid jah ja ei.

Küsitlusest on õigus osa võtta vähemalt 16-aastastel inimestel, kes Eesti rahvastikuregistrisse kantud elukoha andmetel elavad püsivalt Meremäe vallas või Misso valla Luhamaa nulgas. Luhamaa nulga külad on Hindsa, Koorla, Kriiva, Kossa, Leimani, Lütä, Mokra, Määsi, Napi, Pruntova, Põrstõ, Saagri, Saagrimäe, Savimäe, Tiastõ, Tiilige, Tserebi, Toodsi, Väiko-Tiilige.

Jätka lugemist »

Soome-ugri filmifestivali fotokonkurss
ootab pilte 30. aprillini

Soome-ugri filmifond SUFF ja Tsiistre linamuuseum kuulutavad välja fotokonkursi “Soome-ugri maailm täna”. Esitatud fotodest valitakse välja seitse fotot välinäitusele, mis avatakse koos kolmanda soome-ugri filmifestivaliga FUFF linamuuseumis 8. juunil.

Põnevat pildistamas Foto Urmas Saard

Fotokonkursile on oodatud soome-ugri maailma tänapäeva kujutavad fotod koos lühikirjeldusega. Konkursi eesmärk on tutvustada soome-ugri rahvaste igapäevaelu ja tegemisi, toetada ja tutvustada nende kultuuri.

Fotokonkursi tingimused leiad siit.

Fotode saatmise tähtaeg on 30. aprill.

Näitus “Soome-ugri maailm täna” on avatud 2016. aasta suvel Tsiistre linamuuseumis, hiljem saab fotosid vaadata rändnäitusel ja FUFFi veebigaleriis.

Lisa: www.fuff.ee, www.linamuuseum.ee

 

Põnevat pildistamas. Foto: Urmas Saard →

Soome-ugri filmifestival FUFF II juba teist aastat järjest Tsiistres

10.-13. juunil 2015 toimub Tsiistres, Võrumaal linamuuseumi külakinos soome-ugri filmifestival FUFF II, kus tänavu jõuab ekraanile ligikaudu 60 filmi. Festivalil linastuvad filmid, mille autorid on soome-ugri filmitegijad ja/või mis käsitlevad soome-ugri teemasid. FUFF on eriline mitmes aspektis: esiteks, festival leiab aset Eesti piirialal, eemal suurtest tõmbekeskustest ning teiseks on festivalil hariv roll – lisaks filmivaatamisele on võimalik osa võtta soome-ugri väikerahvaste filmikunsti edendamisele suunatud stsenaristika töötubadest.

Festivali soome-ugri programm on jaotatud kaheks: võistlusprogrammis osalevad soome-ugri omariikluseta väikerahvaste filmid; programmi teises osas saab vaadata suuremate soome-ugri rahvaste – ungari, soome, eesti ja sel aastal ka saami filme.

Jätka lugemist »

Tsiistre Linamuuseum kutsub linatalgutele

Foto: linamuuseum.ee

Sel nädalal, 4.-7. augustil ootame abilisi linakitkumise ja -kupardamise talgutele, mis toimuvad Tsiistre linamuuseumi kiulina põllul Tsiistres, Misso vallas, Võrumaal. Talgud on osa projektist „Linaseemnest kangani”, mille algatasid Tsiistre linamuuseum, Viljandi Kultuurikolledži magistrand Margit Pensa ja EKA doktorand Miina Leesment. Projekti eesmärk on teha läbi kogu kiulina kasvatamise protsess seemne külvamisest kanga kudumiseni.

Projekti jäädvustamist filmilindile toetavad Vana Võrumaa Kultuuriprogramm ja Eesti Kultuurkapital.

Talgutel osalemiseks kirjuta e-posti aadressil tsiistre@linamuuseum.ee või helista tel 503 1514.

Lisainfo: www.linamuuseum.ee, linamuuseumi FB

Tsiistre linamuuseum avab uksed

Pühapäeval, 27. juulil kell 12 avab külastajatele uksed Tsiistre linamuuseum, mis asub Tsiistre külas, Misso vallas, Võrumaal. Avatud uste päeval toimuvad muuseumi põllul linakitkumise minitalgud, saab proovida linakanga kudumist, pressida linaõli ja uudistada, kuidas takust linaniiti kedratakse.

Linamuusemi loomise idee sai alguse 2010. aastal, kui tekkis mõte luua Prastuli talu unikaalse arhitektuuriga rehehoonesse paik, kus kajastada linakasvatusega seotud tegevusi nii nagu neid vanasti talus tehti; korraldada kinoõhtuid ja kontserte. „Kolme aasta jooksul on muuseumihoone põhjalikult renoveeritud, oleme korraldanud kangakudumiskursuseid ja näituse, algatanud külakino projekti ja soome-ugri filmifestivali FUFF, külvanud päris oma kiulinapõllu. Kuigi muuseumi arendamine on pidev jätkuv protsess, olema täna valmis uksed külastajatele avama.”, nendib linamuuseumi tegevust haldava Prastuli Seltsi eestvedaja Kristina Remmel.

Prastuli Seltsi erinevaid projekte ja linamuuseumi renoveerimist toetavad PRIA Leader-meetme raames, KOP, Vana Võrumaa kultuuriprogramm ja Eesti Kultuurkapital.

Lisainfo: www.linamuuseum.ee

Missos toimusid põliskodude küla esimesed talgupäevad

Võrumaal Misso vallas toimusid põliskodude küla esimesed talgupäevad. Talgupäevade raames pandi ühistöö käigus paika põhumaja autokummidest vundament -  ehitise rõhk on taaskasusutusel ja ökoloogilise jalajälje vähendamisel.

Järgnevate talgupäevade käigus hakatakse ehitama põhumaja seinu. Õhtuid sisustati teemakohaste loengutega ja õppefilmide näitamisega. Kohalviibijad hindasid ka suurepäraseid ujumistingimusi.

Eriti põnevaks ja sisutihedaks kujunesid erinevate spetsialistide kaasatuse tõttu õhtused aruteluringid, mille raames leiti rida võimalusi edasiarenduste realiseerimiseks. Nooremate osalejate arvates peeti töötegemise käigus ära ülikooli tasemega loengud, millest paljud olid sellistel teemadel, mis pole ülikoolide õppekavadesse veel jõudnudki, kuid peaksid seal kindlast olema.

Ühiselt jõuti arusaamisele, et erinevate kombineeritud kompetentside kaasamise kaudu on võimalik jõuda oluliselt parema tulemuseni. Samuti oldi nõus loengutsükleid huviliste olemasolu korral kordama. Eriti huvipakkuvad ja teemaga haakuvad olid osalejate sõnul maamajanduse tervikkäsitluse loengud, mida täiendasid veel infotehnoloogilised lahenduskäigud, mis looksid suurepärased võimalused jätkusuutliku maaelu tekkeks ja pakuksid olulist leevendust toidu omavarustusvõime tagamisega, urbaniseerumisriskide leevendamiseks ja demograafiaprobleemide lahendamiseks. Osalejad nägid teemade taga väga suuri jätkusuutlikkuse riske, mille kõik teed viivad meie rahva ja kultuuri jätkupidevuse mõisteni ja seda nii ühiskondliku julgeoleku kui ka geneetilise jätkusuutlikkuse mõistes. Ühiselt jõuti arusaamiseni, et loengusarju võiks korrata, kuid see eeldab järgnevate registreerinute vastava huvi ülesnäitamist.

Ökomaja ehitamise talgud kestavad 20. augustini.

Fotogalerii: http://nagi.ee/photos/sarvedegalammas/sets/388171/

Elukeskonna ja Rahvastikuarengu Selts, Madalasustusega Planeedi Selts

Varbuse muusikamõis ja Nopri talumeierei esitlevad laulupeol Kanepi kama

Kanepi kama. Foto: erakogu

Kanepi kama. Foto: erakogu

Põlvamaal Varbuse muusikamõisas tegutsev Mõisamanufaktuur koostöös Nopri talumeiereiga esitleb sel nädalavahetusel Tallinnas peetava laulu- ja tantsupeo raames Eesti toidu väljakul oma värskeimat loomingut – uudistoodet Kanepi kama.

Varbuse muusikamõisa ja Mõisamanufaktuuri eestvedaja dirigent Kalev Lindal ütles, et Eesti koorilaulu hällist Kanepi vallast sündinud idee valmistada just laulupeoks uudistoode Kanepi kama on sümboolse tähendusega. “Laul teeb rinna rõõmsaks, aga tühi kott püsti ei seisa. Hea koostöö tulemusena Nopri talumeiereiga saame laulu- ja tantsurahvale pakkuda Lõuna-Eestis kasvanud kanepiseemnetest valmistatud kama, mis on ainulaadne ja tervislik hapupiimatoode Eesti turul,” rääkis Lindal. “Kanepi kama on terane nokatäis, mis maitseb hästi ja täidab kõhtu. Kanepitoodete arendamiseks ootame laulu- ja tantsurahvalt ka igakülgset tagasisidet.”

Kanepi kama on pakendatud 0,33-liitrisesse plastpudelisse ja maksab kaks eurot. Kanepi Kama jõuab müügile Nopri talumeierei tootevalikus erinevates poodides üle Eesti. Esimest korda jõuab Kanepi kama laiema publiku ette sel nädalavahetusel Tallinna lauluväljakul avatud Eesti toidu väljakul Maitsev Lõuna-Eesti taluturu lettidel.

Põlvamaal Kanepi vallas Postitee ääres Eesti Maanteemuuseumi ja Ihamaru vahel asuv Varbuse muusikamõis alustas OÜ Mõisamanufaktuur ühe esimese tegemisena kanepikasvatusega, et arendada erinevaid kanepitooteid. “Otsustasime sel aastal katsetada kanepikasvatusega, sest kus siis veel, kui mitte Kanepi vallas muusikamõisa aidamaja taga peaks mühama võimas kanepipõld. On tore linnarahvale tutvustada ehtsat kanepikultuuri ning omakandi rahvast innustada uue otsingutele ja koostööle,” selgitas Lindal.  Jätka lugemist »

Kangakudumiskursus Tsiistre linamuuseumis

23.-26. juulil  toimub Tsiistre linamuuseumis kangakudumiskursus “ Vaibad Tsiistre linamuuseumi kogudest”. Kootakse nii Tsiistre linamuuseumi kogudes olevaid vaibatehnikaid kui ka teisi tehnikaid.

Tehnikad:

  • · toimsed vaibad,
  • · toimse algrakendusega täiskoekirikangas,
  • · sõbakirjaline kangas, mis koosneb toimse ja labase rakenduse ühendusest,
  • · toime lõimkirirps,
  • · toimne kudekiririps.

Katsetatakse erinevaid materjale. Kootakse linaseid, linaseid ja puuvillaseid, trikooribadest vaibaproove ja proovime ise joonistada algrakendusega siduseid.

Juhendaja on  Eva-Liisa Kriis.

Kursuse maksumus ühele osalejale koos õppevihiku ja kudumismaterjalidega 130 eurot.
Koha broneerimiseks kirjuta aadressil tsiistre@linamuuseum.ee. Kohtade arv on piiratud.

Tsiistres kõlab soome-ugri filmifestivalil pärimusmuusika

Soome-ugri filmifestivalil (FUFF) saab lisaks soome-ugri lühimängufilmidele nautida kaht pärimusmuusika kontserti. Neljapäeval, 5. juunil kell 21.30 mängib Ain Raal karmoškal (sissepääs prii) ja reedel, 6. juunil kell 20.00 esinevad vennad Johansonid (pilet 4 €).

Esimene rahvusvaheline soome-ugri filmifestival Eestis toimub 4.–8. juunil 2014 Tsiistre linamuuseumis, Misso vallas, Võrumaal. Tsiistre linamuuseumi külakinos jõuab vaatajateni ligikaudu 50 filmi soome-ugri väikerahvaste – handi, vepsa, ingerisoome, udmurdi, handi, seto, mari, liivi – filmitegijatelt. Samuti linastuvad festivalil eesti, soome ja ungari lühimängufilmid ning eksperimentaalfilmide valik kogu maailmast.

Filmifestivali patroon on soome-ugri kultuuri hoidja kirjanik Kauksi Ülle. Festivali korraldavad Nisi Masa Estonia ja Prastuli Selts. Lisainfo: www.fuff.ee, www.linamuuseum.ee

Allikas: Kristina Remmel

Setomaa saab sel aastal arenguks üle veerand miljoni euro

Setomaa vallad ja mittetulundusühingud saavad sel aastal 270 000 eurot arengutoetust eesmärgiga arendada piirkonna ettevõtluskeskkonda ja luua uusi töökohti ning seeläbi parandada inimeste elujärge.

Setomaa arengu programmi tingimused kinnitanud siseministri Hanno Pevkuri sõnul on Setomaa hea näide sellest, kuidas kohalikud piirkonda arendavad ja sellesse panustavad.

„Setomaa on üks Eesti omanäolisemaid ja kaugemaid piirkondi ning on hea meel näha, et sealsed inimesed oma kodukandi arengusse pühendunult suhtuvad,“ ütles Pevkur. „Riik on Setomaad läbi erinevate programmide toetanud juba 17 aastat ja kindlasti jätkame seda tulevikuski. Veelgi enam, oleme otsustanud, et Setomaa ja teiste Kagu-Eesti piirkondade arendamiseks koostame sel aastal eraldi Kagu-Eesti tegevuskava piirkonna paremaks arenguks.“

 Setomaa programm on suunatud ajaloolise Setomaa Eesti riigi territooriumil paiknevale osale, kuhu kuuluvad Mikitamäe ja Värska vald Põlva maakonnas ning Meremäe vald ja Misso vald Võru maakonnas.

Toetust saavad taotleda need kohalikud omavalitsused ja piirkonnas tegutsevad mittetulundusühingud ja sihtasutused. Taotletava toetuse maksimaalne suurus on 32 000 eurot, tegevustoetuse puhul 20 000 eurot.

Programmi vahenditest toetatakse noorte ettevõtlusalast koolitust ja sidumist Setomaa ettevõtetega, ettevõtete kohapealse toimekeskkonna edendamist ning kvaliteetse ja aktiivse tugiteenuse tagamist, samuti Setomaa mainekujunduslikku turundust ning sidumist piirkonna spetsiifiliste kultuuri- ja loodusväärtustega.

 Lennart Komp

Tsiistre üllatab filmifestivaliga

fuff picEsimene rahvusvaheline soome-ugri filmifestival Eestis – FUFF (Finno-Ugric Film Festival) toimub 4.-8. juunil 2014 Tsiistre linamuuseumis, Misso vallas, Võrumaal. FUFF on lühifilmifestival, mille eesmärk on tekitada huvi soome-ugri mängufilmide ja eksperimentaalfilmide vastu.

Festivalil linastuvad filmid, mille autorid on soome-ugri filmitegijad ja mis käsitlevad soome-ugri teemasid. Tsiistre linamuuseumi külakinos jõuab vaatajateni ligikaudu 50 filmi soome-ugri väikerahvaste – handi, vepsa, ingerisoome, udmurdi, handi, seto, mari, liivi – filmitegijatelt. Samuti linastuvad festivalil eesti, soome ja ungari lühimängufilmid ning eksperimentaalfilmide valik kogu maailmast – Koreast Saksamaani. Festivali võistlusprogrammis osalevad soome-ugri väikerahvaste filmid.

Festivali raames toimub ka stsenaristika õpituba lühimängufilmide režissööridele ja stsenaristidele. Õpituba juhendavad kirjanik Mart Kivastik Eestist ja režissöör Daniel Erdelyi Ungarist. Kahel festivalipäeval saab lisaks filmidele nautida pärimusmuusika kontserti.

Jätka lugemist »

Puusepä Katerina: latsõ tõiva maalõ

"Tahassi viil hulga tegosit perrit maale tuua. Teemi liinainemiisi jaos "maaelo läbielämise kotussõ"," ütel Puusepä Katerina. Foto: Uma Leht

“Tahassi viil hulga tegosit perrit maale tuua. Teemi liinainemiisi jaos “maaelo läbielämise kotussõ”,” ütel Puusepä Katerina. Foto: Uma Leht

Misso kandi «Tule maale!» ettevõtmist vidä iist esi suvõ algusõn sinnä kolinu viie latsõ imä Puusepä Katerina (41). Talliina ja Harjumaa latsirikkidõ perri liidu juhatusõ esimehe kotussõ päält är tulnu naanõ om paikligu miiskunna abiga toonu maalõ 16 peret ja saa häste läbi ka külärahvaga (muusiän kõnõlõs Varstu juuriga Katerina tävveste vabalt võro kiilt).

Maalõ tahtjit om olnu 163, mille näist õnnõ 16 võtsõti?
Mi oodami inemiisi, kes omma esi valmis tüüd tegemä. A mõni unistas, et timä tulõ ja kõik kantas tälle ette, ilma et esi midägi tegemä piässi. Vallalõ sotsiaaltoetusõ saajit külh mano vaia olõ-i. A om proovitu külh peris pall’o. Tõnõ jago om olnu sändsit, kellel omma probleemi ja tahtva noidõ iist pakku tulla. A mi taha iks hääd kogokunda.

Kost Missomaalõ tulnu peri omma ja kon nä tüütäse?
Mitmõst Eesti nukast. Tüüd omma nä saanu vallan, Nopri talomeierin, koolin. Om ehitäjit – noil om tüüd väega pall’o, kõigil om jär’ekõrd! Om turismikõrraldaja ja ökokülä arõndaja, kes esi toimõndasõ. Paadiehitäjä tull’ kõgõ tuutmisõga. Puutüü-tegijä om ja üts viie latsõ esä om mõtsatüü pääl, ehitäs parhilla maja man, et pere saasi siiä tulla. «Tule maale!» man om mul üts abilinõ kah. Jätka lugemist »

Leelo otsib setot Tsiistre külakojas

Taarka Pärimusteatri uus lavastus “Leelo otsib setot. Helevalus jaht häältele ja südamele” etendub 24. augustil kell 19 Tsiistre Külakojas.
Pärimusteatri lavastus vaatleb paralleelselt 1920. aastate suurte seto lauluemade igapäevaelu ja staatust seto meestekeskses ühiskonnas ning tänapäeva noori seto naisi, kes hoolimata uuest ajast ja keskkonnast on suutnud säilitada oma kultuuritunnetuse. Kui 1920. aastate lauluemad pidid rääkima isiklikust läbi traditsiooniliste värsside, siis 2013. aasta noored naised peavad enda kuuldavaks tegemiseks kasutama häälekamaid meetodeid ja kohanema linnakeskkonnas, sest side juurtega ja võimalus kodupaika tagasi tulla jääb järjest nõrgemaks. Samas on palju ühist – naiseksolemise ilu ja valu on muutumatu hoolimata neid eraldavast sajandist.
Lavastaja Anne Türnpu. Mängivad Riin Tammiste, Helena Kesonen, Marija Jurtin, Kärt Blum, Krista Keedus, Eve Ellermäe.
Helena Kesonen

Sel nädalavahetusel on Setomaal kohvikutepäev ehk Seto Külävüü kostipäiv

visit-kostipaivsetomaakohabrandpildipankgurmeesetomaaturismitaloubedu4643_HG6WuMjG17. augustil kell 12 avatakse 10 kohvikus Lüübnitsast Tsiistreni Seto Külävüü kostipäiv. Võrreldes teiste kohvikutepäevadega on kostipäeval eriline see, et kohvikud on taluhoovides ja külataredes, mitte linnatänavatel.

Iga kohviku roogade seas on midagi ainuomast seto köögile – kala, sõir, erinevad piirakud. Kohalikud maitsed omakorda tekivad Setomaa saadustest – need tulevad kohvikutesse oma või naabrite aiast, metsast ja järvest.

Iga kohvik teeb päeva huvitavaks omamoodi: saab leelotada ja teha sõira, orienteeruda ja meisterdada. Mitmel pool toimub kontserte, Lüübnitsas pakuvad silmailu sibulavanikud. Tegevust jätkub mitmele maitsele.

Samal ajal toidunaudingutega kutsutakse seltskondi üles osa võtma fotojahist. Kõigi nende seas, kes saadavad pilte vähemalt kolmest kohvikust, loosime välja auhinnad ja ka žürii valib parimad. Pilte ootame aadressile kostipaiv@setomaa.ee.

Kostipäeva 10 kohvikut on: Lämmijärve Kalapala (Lüübnitsas), Parvepoiste kohvik (Värskas), orienteerumiskohvik Kolm Taset (Värskas),  Toomemäe talu piirakupuhvet  (Saabolda külas),  Hõimu Hõlahusõq (Obinitsas),  galeriikohvik ObiNizza (Obinitsas), Rikka Ivvani juures (Küllätüvä külas), Üllatused tädi Roosi juures (Meremäel), Taevalikud paabad (Kalatsova külas), Linamuuseumi kolme supi köök (Tsiistre külas).

Seto Külävüü on turismimarsruut, mis kulgeb Võõpsust Luhamaani. Marsruudi kohta saab rohkem infot: http://www.visitsetomaa.ee/kylavyy-kaart

Seto Külävüü kostipäeva korraldavad MTÜ Setomaa Turism ja MTÜ Seto Käsitüü Kogo. Kostipäeva kohta saab rohkem infot: http://visitsetomaa.ee/index.php?id=yritused&event_id=29

Kostipäeva trükis koos kohvikute asukohtade kaardiga on kättesaadav Tartu külastuskeskuses, Põlva ja Võru turismiinfokeskuses, Värska ja Obinitsa turismiinfopunktis. Kostipäeval jagavad seda trükist ka 10 kohvikut.

Taarka Pärimusteatri noorteprojekt otsib osalejaid

Taarka Pärimusteatri noortestuudio näitlejate hakatusel ja Euroopa Noorte Eesti Büroo toetusel on valminud noorteprojekt “Et uus saaks alguse Setomaal”. Projekt toimub 7.06 – 09.06 Obinitsas ja14.06 – 16.06 Värskas.

Projekt toob kokku kõikide Setomaa valdade noored ja annab neile võimaluse mõtte- ja ideevahetuseks vabas keskkonnas. Kahel järjestikusel nädalavahetusel viiakse läbi seeria kunsti- ja teatriõpitube professionaalide juhendamisel: maskiõpituba, lavalise liikumise õpituba, installatsioonide õpituba, Taarka Pärimusteatri noortestuudio draamaõpituba, minilavastuste loomine.

Osalema on oodatud noored vanuses 7-26. Osalemine, majutus ja toitlustus tasuta. Vajalik eelregistreerimine. Lisainfo ja registreerimine riin.tammiste@gmail.com, tel: 56606432.

Missos alustab kodanikukino

Sel nädalal alustab Misso Rahvamajas tegevust kodanikukino – reedel, 22. veebruaril kell 19 linastub Hardi Volmeri verivärske ajalooline armastusfilm “Elavad pildid”. Filmis lööb kaasa Eesti näitlejate paremik: Ita Ever, Aarne Üksküla, Anu Lamp, Tõnu Oja jt.

Kodanikukino on MTÜ Kinobuss algatusel sündinud ettevõtmine, millega soovitakse koos kohalike aktiivsete kodanike ja vabaühendustega taaselustada filmikultuuri ning tuua rahvusvahelisi ja Eesti väärtfilme ka väikestesse maakohtadesse. Misso kodanikukino käimalükkaja Paul Nurme: “Plaanime Missos filme näidata esialgu korra kuus. Tahame häid filmielamusi pakkuda ka Eestimaa kõige kaugemas nukas.”

Suveperioodiks kolib Misso valla kodanikukino punkt Tsiistresse, kus uksed avab Tsiistre linamuuseumi suvekino. Suvekino filmiprogramm toob Eesti kagunurka valiku kino Sõprus väärtfilmidest.

Kodanikukino Missos toimub koostöös Prastuli Seltsiga ja PRIA Leader-meetme toel.

 

 

Filmi “Elavad pildid” treiler:

Vaata ka: www.misso.ee, www.linamuuseum.ee

Seasaare näitlejad mängivad Tsiistre külakojas

15. veebruaril kell 19 mängib Seasaare näitemängu selts Tsiistre külakojas etendust “Igavene rändur”

See on lustlik luuleline lugu lihtsatest asjadest. Tsiistre külakoda avab uksed kell 18. Avatud on teatripuhvet hea ja paremaga. Pilet 3 eurot.

Segakoor Noorus annab Võrumaal tasuta kontserte

“Unustatud lavad”, on 1959. aastal Tallinnas asutatud segakoori Noorus traditsiooniline kontsertturnee. 9.-11. novembrini tuuritab koor Võrumaal ning astub üles viiel korral. Kõik kontsertid on tasuta.

09. novembril kell 19.00 Võru Kultuurimajas Kannel
10. novembril kell 13.00 Obinitsa setokunstide galeriis “Hal’as Kunn”
10. novembril kell 18.00 Misso Rahvamajas
11. novembril kell 13.00 Mõniste Rahvamajas
11.novembril kell 15.00 Uue-Antsla Rahvamajas

“Unustatud lavad” on Nooruse koori 2003. aastal alguse saanud projekt, kus ühe nädalavahetuse jooksul annab koor tasuta kontserte eri valdades või maakondades. Enamik koorimuusikakontserte leiab Eestis aset suuremates linnades: Tallinnas, Tartus, Pärnus või Jõhvis. Maaelanikel, kes on projekti peamine sihtrühm, ei ole tihti vahemaa või kulukuse tõttu võimalik neist osa saada.

Noorus on võtnud südameasjaks käia igal sügisel mööda Eestimaa väiksemaid paiku, viia sinna laululusti ning anda ka Nooruse lauljatele võimalus esineda paikades, kuhu tavaliselt esinema ei satuta. Samuti loodab koor, et “Unustatud lavade” projekt aitab tõmmata ka teiste kultuuritegelaste ja organisatsioonide tähelepanu vähekasutatud maa-kontserdipaikadele.

Siiani on Noorus jõudnud Ida-Viru, Lääne, Viljandi, Jõgeva, Tartu, Harju, Põlva maakonda, Läänemaale, Hiiu-, Saare- ja Muhumaale.

Naksitrallid seiklevad Lõuna-Eestis

Augustis vurab Muhvi punane furgoonauto mööda kaunist kodumaad ringi ja Naksitrallid annavad etendusi koguni 56 erinevas kohas. 21. augustil võib Naksitralle kohata ka Tsiistre külakojas. Etendus algab kell 12:00 ning on kõigile tasuta.

Seekordses lavaloos etendavad Muhv, Kingpool ja Sammalhabe publikule  oma seiklusi ajast, mil loodus tasakaalust välja läks ja siis taas tasakaalu saavutas. Loo jutustamisel kasutavad naksitrallid ebatavalisi vahendeid, ühendades omavahel mängu ja metsakoristuse. Loo neljas tegelane on kuldsete kätega autoparandaja, kes naksitrallidel nende mälestusi fantaasiarikkal moel jutustada aitab. See on hoogne ja mänguline lugu sõprusest ja looduse hoidmisest.
„Naksitrallide” raamatu autor on teadagi armastatud lastekirjanik Eno Raud. Lavastajatena debüteerivad noored nukunäitlejad Katariina Tamm
ja Sandra Lange. Dramatiseeringu kirjutas NUKUs vastselt tööle asunud dramaturg Ingel Undusk ja loo fantaasiarikkaks kunstnikuks ning heliloojaks on Kaspar Jancis. Lavastuses mängivad NUKU teatri näitlejad Tarmo Männard, Andres Roosileht, Sandra Lange ja Kaisa Selde
või Kadri Kalda.

Missos valmistutakse suureks rahvapeoks

14. juulil kell 18 toimub Misso laululaval rahvapidu. See on juba 83. rahva pidu, mil Misso laululavale kogunevad rahvatantsijad, -lauljad ja pillimehed, nii Võrumaalt kui ka mujalt Eestist ning külalised Lätimaalt, et koos traditsioonilist pidu pidada. Esinevad Eesti koolinoorte segakoor, puhkpilliorkester Kungla, Vastseliina segatantsurühm Kullerid, Misso rahvamaja isetegevuskollektiivid ja paljud teised.
Õhtu jätkub simmaniga ansambel K.O.I. saatel ning öö saabudes astub lavalaudadele DJ Imre Mihhailov.
Birgit Lüüs

Tulekul sajandi parim Võru Folk

Igal aastal juulikuus sõidavad Võrumaale sajad tantsijad, pillimehed ja lauljad nii Eestist kui laiast maailmast ja pakuvad ainulaadse võimaluse osa saada erinevate maade rahvakunstist!

Festivalil osaleb 6 välisrühma, 18 tantsukollektiivi Võrumaalt ja mujalt Eestist, 2 simmaniansamblit, 7 pillikollektiivi, lisaks 17 duot, triot, ansamblit või ka suuremat seltskonda esinejaid, 2 setu laulukoori, 2 näiteseltskonda.
Jätka lugemist »

Misso vallas toimub IX Pulli järve jooks

Käesoleval aastal toimub Misso vallas juba järjekorras IX Pulli järve jooks. Nüüdseks on jooks liitunud ka Võrumaa pikamaajooksu sarjaga ning tegemist on sarja III etapiga. Seoses sarjaga liitumisega on muutunud ka distantsi pikkus. Seekord joostakse 2 ringi ümber Pulli järve, mis teeb kokku ca 7,2 km. Põhijooks algab kell 15:00. Muutunud on ka stardi ja finiši asukoht. Jooks algab ja lõpeb Misso Kooli staadionilt.
Jätka lugemist »

Tsiistre nukk ootab jaanitulele

Valge öö ja Tsiistre nuka jaanituli ootavad Piksteperä mäel Võrumaal. Jaanituld peetakse 23. juunil kell kell 21 Kärinä külas Misso vallas.

Õhtut juhib Heino ja tantsuks mängivad Tsolgo “Omad poisid”.

Tule kogu perega ja võta kaasa piknikukorv!

PILET 3€

Kolleegid tänasid lahkuvat direktorit

Misso kool seisab muutuste tuules.

Misso kooli õpetajad pidasid sügavalt ülekohtuseks vallavolikogu otsust vähendada kooli direktori töökoormust ja kirjutasid lahkuvale kooli direktorile Ere Käisile avaliku tänukirja. Avaldame Misso valla lehes ilmunud tänukirja muutmata kujul.

Lp Ere!

Võtsime endale voli ja teeme kokkuvõtte Sinu töödest ja tegemistest Misso Koolis. Oma tagasihoidlikkuse tõttu ei teeks Sa seda sellises vormis kunagi. Olles pedagoogidena Sinust mitte vähem nõudlikud, ei jäägi meil muud üle, kui ise otsad kokku viia. Alustame tulemustest kooli arendamisel:

• Keskkonnakaitse õppesuund gümnaasiumiastmes.
• Uue koolimaja valmimine ja sisustamine.
• Kooli ümberkorraldamise eestvedamine gümnaasiumist lasteaed-põhikooliks
• Õpilaskodu ümberkorraldamine sotsiaalsete probleemidega laste kool-õpilaskoduks.
• Aktiivne osalemine Setomaa majandusõppe projektides.
• Õpilaskodu arendamine– töötajate ja õpilaste leidmine, maja remontimise korraldamine.
• Eraldi toome välja kõige eelnevaga kaasneva väga suure paberi- ning organiseerimistöö.

Arendamine ei jäänud niisama vehklemiseks ega suurte sõnade tegemiseks. Sellega kaasnesid meie väikese kooli õpilaste üha paranenud riigieksamite, olümpiaadide, lauluvõistluste ning pidude, õpilasfirmade laatade tulemused. Me kõik rõõmustasime, kui õpilaskodu lapsed taas normaalse elu leidsid. Ere, Sa võid vastu vaielda, aga meie tulemused paistsid ja paistavad välja ka võrdluses palju suuremate koolidega.

Loomulikult oli nende tulemuste saavutamiseks tarvis koostööd õpilastega, lastevanematega, õpetajatega, ka teiste koolijuhtidega. Sa suutsid seda. Tänu Sinu mõistvale suhtumisele tekkis alati piisavalt vastastikust austust ja tolerantsi. Probleemid? Muidugi neid oli, aga Sinu loodud heas õhkkonnas leiti neile ikka lahendused. Meie koolis pole sagedasi kaadrivahetusi. Paljud töötajad, kes on pidanud lahkuma järjest väheneva töökoormuse tõttu, tulevad meid ikka vaatama. Tuntakse siirast huvi: „Kuidas läheb, kas lapsi jätkub?“

Seetõttu peame sügavalt ebaõiglaseks ja ülekohtuseks vallavolikogu otsust kooli direktori koormuse muutmise kohta, eriti sellega kaasnenud põhjendusi. Sa ei pidanud võimalikuks jätkata ning me mõistame Sinu otsust. Ere, täname Sind kõige eest, mida oled Misso Kooli heaks teinud. Aitäh!

Misso vallavanema Urmas Peegli põhjendust kooli direktori töökoormuse vähendamise kohta saab lugeda siit.