Rubriik: Obinitsa küla

Täna algab väelaulu kursus Setomaal Kiiova külas

Väelaulu kursuse mõte on, et iga inimene hakkaks iseennast tundma ja teadma oma häält, mis ta sees on. Osalejaid innustatakse julgema ja oskama oma häälega ringi käia ning saama aru, et läbi lauluhääle on meil teistmoodi suhtlemine maailmaga võimalik – lauluhääle tunneb loodus ära ja reageerib vastu.

Kursus algab laupäeva, 14. juuli hommikul kell 11.00. Soovitav on pool tundi varem kohal olla, igal juhul mitte hilineda. Kursus lõpeb pühapäeva, 15. juuli lõuna ajal. Kursusel sisuks on laul väeallikana. Kasutame laulu võimet avada uksi erinevate tegelikkuste vahel, kutsuda kohale väge ja rõõmu, väljendada ennast, terveneda ja lõõgastuda.

Kursuse mõte on, et iga inimene hakkaks iseennast tundma ja teadma oma häält mis ta sees on ning julgema ja oskama sellega ringi käia ning saama aru, et läbi lauluhääle on meil teistmoodi suhtlemine maailmaga võimalik, et lauluhääle tunneb loodus ära ja reageerib vastu. Suhtestumine ümbrusega on väga isiklik, siin on oluline mõte, mõtte jõud, mõtte pilt ja kas see jõuab läbi hääle kuhugi, kas ta puudutab näiteks tuult ja linde, aga ta võib puudutada ka negatiivselt. Laulmisega looduses on samuti nagu rahvariietega, mis on olnud maarahva igapäevased riided, neid kanda maal on loomulikum kui linnas. Naistel on soovitav kaasa võtta seelik, Õie õpetab, kuidas see ürgne riietusese kandja enesetunnet muudab.

Räägime maarahva kommetest ja tähtpäevadest ning nende tähistamisest lauludega – miks nimetatakse abiellumist laulatuseks, miks on vaja varasuvel lauldes teedel kõndida jne. Proovime ka ühisütlemist meeste ja naiste vahel. Loe edasi: Täna algab väelaulu kursus Setomaal Kiiova külas

Obinitsas esietendub “Kuidas müüa setot?”

4. juulil algusega kl 20.00 toimub Obinitsa Seto Seltsimajas Taarka Pärimusteatri noortestuudio uue lavastuse “Kuidas müüa setot?” esietendus.

Publiku ette tuuakse Taarka Pärimusteatri noortestuudio huumoriprismaline visioon ühest ennasthävitavast rahvakillust, kes müüb maha kogu Setomaa ja teeb rõõmsalt kunsti, mitte etnograafiat. Ühise eesmärgi poole püüdlemise asemel on rahvas lõhestunud, aetakse taga autentsust, märkamata, et omavahelise kisklemise möllus on ära unustatud Setomaa tulevik – noored. Noored, kes on kriitikahirmus vaigistatud. Autentsusepüüdjatele lisanduvad rahaahnurid, kes tabasid õigel hetkel ära, et pole midagi, mida setoga müüa ei saaks. Noortestuudio lavastus on sündinud puhtast murest.

Taarka Pärimusteater facebookis: http://www.facebook.com/pages/Taarka-P%C3%A4rimusteater/186647088051100. Etenduse toimumist toetavad Piiriveere Liider ja Maaelu Arengu Euroopa Liidu Põllumajandusfond (EAFRD).

Allikas: Eve Ellermäe

Suvi on folgikontsertide aeg!

Tallinnas toimuva Etnofestiga seoses on Eestis külas rahvalauluansambel Zardon Udmurtiast.

Võrus esinetakse kontserdiga esmapäeval, 11. juunil kell 15 Lauluisa muuseumis (Kreutzwaldi 31).

Laulunaisi on nimetatud koguni Buranova babuškateks number 2…. Tulge kuulama, kas neist võiks loota järjekordseid Eurovisioonil esinejaid! Kontsert on tasuta.

Teisipäeval, 12. juuni õhtul kell 19 on samade laulunaistega peoõhtu Obinitsa Seto Seltsimajas. Tutvutakse udmurdi köögiga, tehakse käsitööd ja peetakse koos pidu.

Sissepääsuks vabatahtlik annetus.

 

Obinitsas leiab mitmenäolist tegevust

Neljapäeval, 7. juunil 2012 algusega kell 14 toimub Võrumaal Obinitsas Seto Ateljee-Galeriis “Haľas kunn”, Sirje Õimu raamatu “Loomariik setu rahvalauludes. Eläjäriik seto rahvalauluh” esitlus ning Obinitsa teatritrupp etendab Kauksi Ülle värsket europrojektinduse alast näitemängu “Kolm hinnapakkumist”.

Kõik huvilised on oodatud!

Obinitsa Seto Muuseumitarõs tuleb muinasjutuseminar

Laupäeval, 8. oktoobril algusega kell 13 toimub Setomaal Obinitsa Seto Muuseumitarõs muinasjutuseminar – Tartust tulevad muinasjuttude uurimisrühma liikmed muuseumi nn avatud seminari pidama. Seminari käigus siis avatakse seto ja lutsi muinasjuttude taustu ja tuuakse välja omavahelisi sarnasusi. Lõpuks räägib muuseumipedagoog Terje Lillmaa oma tuntud headuses ka seto muinasjutte. Kõik kuulajad-vaatajad on teretulnud.
Kavas:
Moon Meier: Terje Lillmaa seto jutuvestjana.
Andreas Kalkun: Pühä Maarja ja seto identiteet. Jumalaema kohast seto juttudes.
Risto Järv: Muinasjutt „Ussi naine”.
Mairi Kaasik: Muinasjutt „Upa pite taivahe”.
Kärri Toomeos-Orglaan: Rahvajutuväljaanded veebis: vajadus ja/või võimalus.
Inge Annom: Paulopriit Voolaine ja Lutsimaa.

Kohvipaus.
Veebiväljaande „Pühakud ja vägimehed. Muinasjutte Lutsi maarahvalt ja nende naabritelt“ esitlus ning Terje Lillmaa jutuvestmine. Lutsi muinasjuttude veebiväljaanne „Pühakud ja vägimehed“ põhineb peamiselt Paulopriit Voolaine Lätimaalt, Ludza maakonnast 1920.–30. aastatel kogutud materjalil. Ludza maakond ehk Lutsimaa on tuntud Läti eesti keelesaarena, kus veel möödunud sajandi esimesel poolel elas väike eestlaste kogukond ja kõneldi lutsi murrakut. Lutsi eestlaste muinasjutud on huvitavad selle poolest, et mitmetel neist leidub paralleele seto juttudega. Seto jututraditsioonis omakorda esineb süžeesid, mida tuntakse veel vaid Lätis ja/või Leedus. Siin võib tegemist olla omanäolise, vaid Balti areaali hõlmava folklooritraditsiooniga. Veebiväljaanne sisaldab nii Lutsimaa eestlaste kui selle multikultuurse piirkonna teiste rahvaste muinasjutte. Väljaande avaldamist toetasid riiklik programm „Eesti muinasjuttude teaduslikud väljaanded“, Euroopa Liit Regionaalarengu Fondi kaudu ning Eesti Kultuurkapital.
Eve Ellermäe,
Obinitsa Seto Muuseumitarõ juhataja kt

Obinitsa muuseumitarõ ootab laupäeval muinasjutuseminarile

Terje Lillmaa. Foto: Facebook

Eesti Kirjandusmuuseumi ja Tartu Ülikooli muinasjuttude uurimise töörühm ning Obinitsa Seto Muuseumitarõ korraldavad sel laupäeval, 8. oktoobril Obinitsas seminari, mille teemadeks on seto ja lutsi muinasjutud.

Seminari lõpetab veebiväljaande “Pühakud ja vägimehed. Muinasjutte Lutsi maarahvalt ja nende naabritelt” esitlus ning jutusõajaja Terje Lillmaa poolt räägitavad seto jutused.

Kava:
13.00

  • Moon Meier: Terje Lillmaa seto jutuvestjana
  • Andreas Kalkun: Pühä Maarja ja seto identiteet. Jumalaema kohast seto juttudes
  • Risto Järv: Muinasjutt “Ussi naine”
  • Mairi Kaasik: Muinasjutt “Upa pite taivahe”
  • Kärri Toomeos-Orglaan: Rahvajutuväljaanded veebis: vajadus ja/või võimalus
  • Inge Annom: Paulopriit Voolaine ja Lutsimaa

Kohvipaus
16.30

  • Veebiväljaande “Pühakud ja vägimehed. Muinasjutte Lutsi maarahvalt ja nende naabritelt” esitlus ning Terje Lillmaa jutuvestmine.

Seto ülemsootskaks valiti taas Raudoja Ahto

Foto: Uma Leht
Laupäeval peeti Obinitsas XVIII Seto Kuningriigipäev, mille raames valiti ka uus ülemsootska. Juba teist aastat järjest kogus oma selja taha kõige pikema toetajate rivi ehitusmeister ja pärimusekoguja Raudoja Ahto (37).

Metsandusharidusega sootska tunneb huvi pärimuse vastu ning tegeleb vanaaja ehitusega, palkmajade püstitamise ning laastulöömisega. Raudoja Ahto on noorema põlve seto haritlane, kes on pöördunud tagasi Setomaale.

Seto Kuningriigipäev on Setomaa aasta tippsündmus, mis tänavu korraldati Meremäe vallas Obinitsas. Lisaks setode uue ülemsootska valimisele pärjatakse igal aastal parimaid seto sõira, leiva, õlle ja hansa meistreid, kelle tehtut kuningriigipäeval maitsta ja hinnata saab. Ka UNESCO poolt tunnustatud seto leelo kõlas üle Obinitsa hommikust hilisõhtuni.

Kuningriigipäev toob juba aastaid kokku tuhandeid inimesi nii lähedalt kui kaugelt, sest sel päeval avaneb hea võimalus nautida seto sööki-jooki ja näha-kuulda parimate esituses seto leelot, kargust, kasatskit.

Loe Seto Kuningriipäeva kohta lähemalt siit.

Nädala pärast valivad setod endale taas uut kuningat

Kuningriik_2010_BEDU33966. augustil toimub Setomaa aasta tippsündmus – seto kuningriigipäev, mis tänavu leiab aset Meremäe vallas Obinitsas Mokornulgas. Siis valitakse setode uus ülemsootska ja pärjatakse parimad seto sõira, leiva, õlle ja hansa meistrid, kelle tehtut tol päeval maitsta ja hinnata saab. On päris kindel, et UNESCO poolt tunnustatud seto leelo kõlab üle Obinitsa hommikust hilisõhtuni.

Seto kuningriigipäeval on suurepärane võimalus nautida seto sööki-jooki ja näha-kuulda parimate esituses seto leelot, kargust, kasatskit.

Päevakava:

10.00-12.00 – Sõira, leevä, piiragu, ollõ, hans´a, veini vastavõtminõ võistlusõ jaost küläkeskusõ man.
11.30 – Lauluimä kaldõh Helbi koori lauluimmile mälestüskivi pandminõ. Laulõtas: Helbi hümn jm.
12.00 – Setomaa ülembsootska, minevä aastaga meistri’, vallavanõmb, sõasuurõmb, laulja’, pillimehe’ läävä’ pargih lauluga (Laul läts läbi Setomaa)   kunigriigi moro pääle lipuvarda mano.
12.10 – Vallavanõmb ja sootska’ nõstva’ seto lipu, lauldas seto hümni. Ütehkuuh mindäs kunigriigi lava mano.
12.30 – Vallavanõmb tervtäs Setomaa ülembsootskat.
12.35 – Kunigriigi sõnolinõ Kullimaa Anne uma kooriga tervtäs lauluga’ rahvast.
12.40 – Setomaa ülembsootska tege ülevaatõ aastagast ja hõikas vällä Seto Kunigriigi käsu’.
12.50 – Mokornulga leelokoori latsõ´ laulva´ kats laulu.
13.00 – Setomaa ülembsootska hõikas vällä sõnolitsõ võistlusõ teema.
13.05 – Hõigatas vällä kunigriigi võistluisi vedosniga’, kotusõ’, pääväkõrd ja tõõsõ’ tähtsä’ tiidmisõ’.
13.30 – Kunigriigi rahvalõ seletedäs ja näüdätäs seto kombit: rõiva’, süük, juuk, pillimäng, tands.
14.00 – 17.00 – Seto kunigriigi meistridõ välläsortminõ: sõnolinõ, lõõdsapille mängjä’, kandlõlüüjä, kiigamängjä´, kargusõkargaja, kasatskilüüjä, vägümiis, näpotüütegijä, ollõtegijä, hans´aajaja, veinitegijä, sõirakiitja, makõ piiragu küdsäjä, sooladsõ piiragu küdsäjä, leeväküdsäjä.
17.00 – Setomaa ülembsootska valiminõ.
17.30 – Seto Kunigriigi meistridõ vällähõikminõ.
18.00 – Seto Kunigriigi sõaväe paraat.
19.00 – 22.00 Pidolik lõpõtaminõ. Vahtsõ ülembsootska laud meistreile. Kirmas ja ilotaminõ kõõ rahvaga.

Seto muuseumid kutsuvad külastusmängule

Saatse muuseum, Seto talumuuseum Värskas ja Obinitsa Seto muuseumitare käivitasid jaanilaupäevast külastusmängu, millega soovitavad Setomaa külalistel suve jooksul läbi käia kõik kolm muuseumi. Külastusmäng kestab augusti lõpuni.

Külastusmängus osalemine on lihtne. Külastades üht muuseumi, saab piletiga kaasa järjehoidja, millele tuleks järgmistes muuseumides piletit ostes küsida tempel. Kui järjehoidjale on kogunenud kõigi kolme muuseumi templid, saab viimases muuseumis väikese üllatuse.

Obinitsas tuleb külateatrite päev ja näidatakse filmi Pekost

Homme keskpäeval Obinitsas ateljee-galeriis Hal´ las Kunn toimuval IVSetomaa külateatrite päeval saab näha Setomaa küla- ja kooliteatreid. Esinevad Meremäe ja Mikitamäe noored, Karisilla külateater, Mikitamäe leelokoor “Helmine” ning teised.

Kell 16 näidatakse Luhamaa nulgas tehtud mängufilmi “Peko päiv”, mis käsitleb Peko austamise kombestikku ja konteksti lähtuvalt Napi
küla mehe Aasa Semmeli mälestustest.

„Peko päiv“ on Luhamaa nulga rahva suvine filmiprojekt. Idee sai alguse juba  viis aastat tagasi internetist avastatud mälestuste lugemisel. Need kuuluvad Napi küla mehele Semjon Aasale, kes pani need kirja 1971. aastal vana mehena. Kirjapandu jutustab kohalike meeste riitustest seoses viljakusjumal Pekoga XX sajandi alguses. Filmi tegevus on sellest lähtuvalt asetatud aastasse 1910. Sel ajal oli kohalikus kõnepruugis Aasa Semmeliks kutsutu veel poisike. Intriigi tekitab vastuolu ametliku religiooniga – õigeusuga – ja ikalduse tõttu meestesse siginev kahtlus, et kõik halb tuleneb vanade kommete hääbuda laskmisest.

Kõik, mis linateoses näha, on võetud mälestustest ja on reaalselt omal ajal toimunud. Midagi pole ära võetud ega lisatud.

Ühtseks looks sidus mälestused Aarne Leima, teostamisega aitas Matis Leima. Näitlejad on kohalikud külamehed, kel indu asjaga kaasa tulla.  Filmi maksumuseks oli ligikaudu 100 eurot (poolteist tuhat krooni), millest enamuse moodustasid valgustamiseks ostetud prožektor, antiikne handsapudel (eelarvest lausa kolmandik) jm pisiasjad. Enamus rekvisiite on leitud kohapealt, võttepaikadeks on enda ja teiste kohalike taluõued.

Improteater korraldab Obinitsas koolituse

Täna, 19. märtsil toimub Obinitsa külakeskuses Improteatri koolitus.

Koolituse kohta võib lühidalt öelda järgmist: Improteatrit on vähemalt sama tore ise teha kui pealt vaadata. Igaüks meist võib laval improviseerida ja juba juhatust saanuna on see lihtsam. Improtreeningutel arendatud võimed leiavad esinemisolukorras kindlasti rakendust, aga mitte ainult siis.


Koolitus kestab kella 13–18 ja sellel on veel vabu kohti.

Kell 19 algab Improteatri etendus. Kaasa löövad Rednar Annus, Erki Aule, Merilin Kirbits ja Tarvo Krall.

Improteatrile on iseloomulik, et ei ole olemas näidendi
käsikirja. Rekvisiite ja lavakujundust kasutatakse minimaalselt, publik
 osaleb aktiivselt näitemängu kujundamises, laval toimuv tegevus
 põhineb imprvisatsioonil jne.
 Rohkem saab Improteatri kohta lugeda siit: http://www.improteater.ee/.

Rohkem infot: Rieka Hõrn, tel 5620 3374; Eve Ellermäe, tel 524 2080.


Obinitsas näeb laupäeval filmi “Peko päiv”

Sel laupäeval, 12. veebruaril kell 18 näitab Luhamaa selts Obinitsa seltsimajas filmi “Peko päiv”. Pärast filmi saab tantsu keerutada.

„Peko päiv“ on Luhamaa nulga rahva suvine filmiprojekt. Idee sai alguse juba viis aastat tagasi internetist avastatud mälestuste lugemisel. Need kuuluvad Napi küla mehele Semjon Aasale, kes pani need kirja 1971. aastal vana mehena. Kirjapandu jutustab kohalike meeste riitustest seoses viljakusjumal Pekoga XX sajandi alguses. Filmi tegevus on sellest lähtuvalt asetatud aastasse 1910. Sel ajal oli Aasa Semmel (kohalikus kõnepruugis) veel noor poisike. Intriigi tekitab vastuolu ametliku religiooniga – õigeusuga – ja ikalduse tõttu meestesse siginev kahtlus, et kõik halb tuleneb vanade kommete hääbuda laskmisest. Kõik, mis linateoses näha, on võetud mälestustest ja on reaalselt omal ajal toimunud. Midagi pole ära võetud ega lisatud.

Ühtseks looks sidus mälestused Aarne Leima, teostamisega aitas Matis Leima. Näitlejad on kohalikud külamehed, kel oli indu asjaga kaasa tulla. Rahvariided on meestel enamasti isiklikud, naiste omi on laenatud tuttavatelt väljaspoolt Luhamaad. Filmimisel kasutati Panasonicu filmilindile salvestavat käsikaamerat ja statiivi, siin-seal ka kaameraga ühendatavaid välimikrofone. Montaažilauaks oli programm MagiX Movie Editor SE, kasutada Matis Leima ise omandatud kogemustepagas eelnevate lühifilmidega tegelemisest.

Lisainfo: Rieka Hõrn, riekake@gmail.com

Seto seltsimaja Obinitsas peab soolaleivapidu

Näitemäng Setu seltsimajas

Täna peab Seto Seltsimaja talsipüha ja soolaleivapidu. Kell 14 toimub uue seltsimaja sisseõnnistamine, mille viivad läbi metropoliit Stefanus ja isa Viktor. Kell 15 algab samas talsipäevapidu.

  2009. aastal, kui SA Setu Kultuuri Fond alustas Obinitsas asuva Seto seltsimaja renoveerimistöödega, puudus viimase sisekujunduse kontseptsioon. Hoonete interjöörid olid kujunenud juhuslikult ning erinevate ajaperioodide võimalusi arvestades. Renoveerimise eesmärgiks oli jätta alles nii palju vana kui võimalik ja ühendada see sobivas vormis uuega – jätta alles ja taastada. Vana tare uhkuseks on algsele vundamendile taastatud seto ahi, mis saab täitma kõiki vanu funktsioone – toa- ja ihusoojendaja ning söögitegija. Ahju ehitamisel olid aluseks Mokornulgas säilinud kolm vana-aegset seto ahju.

 Seto seltsimaja kompleksi renoveerimise ehitusprojekti koostas Rain Veidenberg, sisekujunduse projekti tegid Iir Hermeliin ja Maria Tarvas, ehitas OÜ Katusõkatja praeguse seto ülemsootska Ahto Raudoja juhtimisel (MTÜ Vanaajamaja).

 Kuna Petserisse ei pääse igapäevaselt nõu pidama ega kokku saama, siis on seltsimajja kõigist Setomaa nulkadest võrdne maa tulla. Seltsimaja on olnud paljude algatuste loomise või sündimise koht – Seto Kuningriik, Setomaa Valdade Liit, Seto Kongress, Taarka etendus, MTÜ Taarka Pärimusteater. Siin tegutseb kolm leelokoori, kuni maja renoveerimise alguseni ka Obinitsa Pensionäride Selts, Obinitsa Naisselts ning Setomaa Valdade Liit. Seltsimaja on olnud koolituste, kursuste, projektinõustamise, ürituste ja algatuste kohaks, näiteks lihavõttemaa ja Setomaa külateatrite päev.

Obinitsa kirik kutsub jõulukontsertile

Pühapäeval, 19. detsembril kell 11 toimub Obinitsa kirikus tasuta kontsert. Esinejaks on segakoor Luuska Lauluühing, dirigent Merilin Käst.

Kavas on laulud: Dona nobis pacem (autor teadmata), Piparkoogipoisid (V.Lipand), Esimene lumi (Ü.Vinter), Päkapiku jõululaul (O.Ehala), Lumehelbena (M.Alango), Aisakell (A.Männik).

Obinitsa tähistas hariduselu 120. aastapäeva

Laupäeval, 4. detsembril kogunes Obinitsa Külakeskusesse kenake rahvahulk, et tähistada Obinitsa Hariduselu 120 aastapäeva.

Obinitsas anti kooliharidust aastatel 1890–2008.  Külaliste saabudes alustati jumalateenistusega Obinitsa Kooli mälestuskivi juures, misjärel koguneti aktuseks.

Alustuseks kõlasid nii Eesti kui Seto hümn. Põhjaliku ülevaate Obinitsa hariduselust 120 aasta vältel tegid Liidia Sillaots ja Aare Hõrn. Laulsid vilistlaste koorid ja meenutati möödunud kooliaegu. Avaldati lootust, et järgmisel kooli tähtpäeval on jälle vana kool jälle õpilaste päralt.

Järgmiste laulusõnadega võttis mälestused kokku vanim vilistlane Aleksandra Kooser, kes lõpetas Obinitsa kooli 1941.aastal:

Armas olõt sa Obinitsa
kallis kerik ja koolimaja
Käve siia lajalt latsi, seltsih setokõisi,
armasal Eesti aol, herra Pätsi päivi aigu.
Alostadi aabitsast, tähti tundma opmisõst.
Olõs sis autit olõmah,
olõs muudsit mootorit.
Tullimõ joosu jalaga,
külast uma kambaga.
Ausa’ olli sis oppaja,
kõrralitsõ’ olli mi koolitaja’,
Palgi oll peris peremiis,
kõva kõrra pidaja.
Olõs sis viina võtjit
õga suidsu säädjit.
Opmist õks õigõst arvati
ja hindit hinnati.

* * *

Tuu oll’ mi nuurus,
illos elo alostus,
olle illos armuaig.
Saas mi tuud pito pikalt pitä’,
andas meile armuaigu.
Tulti meid siiä segähamä,
vaivama tulli’ võõra valtsusõ’.
Kua sis sõtta saadõti,
kua muido murdu,
Kes är kaldu kavvõndõhe,
viirdü  välismaalõ,
Kia saadõti Siberihe,
viidi Vinnemaalõ,
Jäie meil kalli kaotsihe,
tiidmäldä  täämbäni.
Kiä järge jäie,
tuul tul ellä edesi.
Ohtu jäie mi Obinitsa
uma kalli kooliga,
olõs inäp külast latsi löudä,
pallö  oll’ är liina lännu.
Külatarõ’ tühast jäänü,
nii sjoo kool ju kokku kuivi,
latsõkõisist lakõst jäie.
No’ om meil viil kerigukõnõ,
tuu mi kallis kodokõnõ,
Jummal om meele armust andnu,
siiä kallihe kerikohe
virga esä Viktori,
kiä meid juhatas jumalalõ.
Tuuperäst, kallis kolgarahvas
käuge iks kokku kerikohe
ja kallikõstõ haudu pääle.

Allikas: Maaleht

Obinitsa külakeskuses tuleb lavastuskoolitus

14. novembril oodatakse Obinitsa külakeskusse lavastuskoolitusele, teatab Setomaa infoportaal.

Koolitusel kõneldakse järgmistel teemadel: kuidas teatrit teha ja sel teekonnal esile kerkivaid mägesid ületada; lavastamine üleüldse ja nüanssides; kostüümid, rekvisiidid, lavatagune; lavakujundus; repertuaari valimine; tekstimaterjali näidendiks vormimine; heli ja valguse kasutamine teoorias ja praktikas.

Õhtuks pannakse koos kokku improvisatsiooniline minilavastus.

Osalema on oodatud kogenud tegijad, aga ka need, kes tunnevad, et tahaksid midagi toredat teha – ühesõnaga kõik, kellel sõna „teater” silmad särama paneb.

Koolitus toimub kella 11-19 koos supivaheajaga.

Lisainfo: tel 5242080, eve@setomaa.ee

Obinitsas tuleb saviehituse koolitus

Sel reedel, 1. oktoobril toimub Obinitsa Külakeskuses Seto Käsitüü Kogo ja Vanaajamaja ning Piiriveere Liidri korraldatav koolitus “Saviehitised. Savi kasutamise võimalused”.

Ettekannetega esinevad Margus Palolill (MTÜ Vanaajamaja), Knut Klais (MTÜ Savikodu) ja Marko Kikas (OÜ Saviukumaja). Teemadeks Eesti savi ehitusmaterjalina, kergsavihoonete/seinte ehitamine ja savihoonete korrastamine praktikas. Ettekannetele järgneb väljasõit Tobrovasse, vaatama Luikjärve talu suvel korrastatud saviseinu.

Koolitus korraldatakse Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi (EAFRD) toetuse abil. Koolituse osalustasu 100 krooni (sisaldab kerget einet). Registreerimine 29. septembrini e-posti aadressil kogo@setomaa.ee või telefonil 56 200 076.

Lisainfo: MTÜ Seto Käsitüü Kogo, www.kogo.ee

Järgmine Seto kuningriik tulõ Obinitsah

Foto: Maimu Lehtmets

Kaemalda sjoolõ, õt Meremäe volikogo sääd` kahtluse ala Peko soovi ja ülembtsootska sõna` kõrralda järgmine kuningriik Obinitsah, otsust` rahvas, õt just sääl saagi järgmise aastaka kuningriigipäiv olõma.

Ülembtsootska Raudoja Ahto sõnul saa-ai timä sjood asja peris ütsindä otsusta, koh kuningriik tulõ – tuud piät õks vallavanemp ka kinnitama`. „A vallvanemp tahtnu-us üteldä ja volikogu kah õs võta kimmäst saisukotust, koh sõs kuningriik olõma piäs,“ selet` Raudoja.

Ni kutstigi kokko kuuholõk koh sõs inemise saiva sõnna võta ja vällä üteldä uma arvamisõ. Meremäe vallavanemp Lillmaa Villu kõnõl`, õt innekõkkõ huvitas vallavaltsust taa, kuis säänest üritust ütiselt tetä, ni õt kaasat` olesi kõk valla nuka`.

Setomaa kultuurivedosnik Hõrna Aare rõhut`, õt alatõh sjoost sajandist om kuningriigi tegijäte seah kokkolepe, minkä perrä piäsi kuningriik ütskõrd Meremäel ja tõõnõkõrd Obinitsah toimuma`. „Kas parhilla om sjoo põhimõtõ kahtluse alla säet?“ küsse Hõrn.

„Ma` tiia-ai` koh kohvitarõh sjoo kokkolepe om sõlmit,“ ütel taa pääle Meremäe volikogu esimiis Vares Arno. Timä arvatõh piäs kõk valla sündmuse Meremäel olõma, sest sinnä sai tuu jaost jo plats ehit.

Kuuholeku edesiarenedeh paistu a, õt inämalejaole kohalõtulnuist om kõrdadõh tähtsamp taa, kuis kuningriiki kõrralda ja tetä ni, õt olõs tetüs, mitte a poonata taa üle, koh tä sõs õks olõma saa. „Olgõm õnneliku taa üle, õt sjoo asi om mi kõrralda. Õnn om parhilla mi käeh, sest 7000 inemist om mi valda tulõmah,“ ütel` Kooser Viivika. Loe edasi: Järgmine Seto kuningriik tulõ Obinitsah