Antsla vald

Antslas käivitati interneti lairibavõrgu EstWin esimene osa

ELASA yritus_24.08.2011 — Ministrid Helir-Valdor Seeder ja Siim Kiisler, Antsla vallavanem Tiit Tõnts ja ELASA juhataja Olav Harjo ühendavad Antslas internetti.

Täna, 24. augustil käivitasid põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder ja regionaalminister Siim Kiisler Antslas esimese osa kogu Eestit katma hakkavast kiire interneti võrgust EstWin.

Olav Harjo, Eesti Lairiba Arenduse Sihtasutuse (ELASA) juhataja: „Seni puudus Antslas, meeldivas elu- ja töötamise kohas korralik internetiühendus. Ilma korraliku internetiühenduseta on tänapäeval tülikas elada ja töötada. Lisaks Antslale saavad operaatorid võimaluse juba praegu ühendada kiire internetiga kodusid, asutusi ja ettevõtteid ka mitmes teises Võrumaa vallas, samuti ka
Järvamaal ning Lääne Virumaal.“

Aastaks 2015 peab olema valmis fiiberoptiliste kaablite võrk, mis jõuab kõikide asulateni Eestis. Selle tulemusena peavad 98 protsenti majapidamistest, ettevõtetest ja asutusest olema võrgule lähemal kui 1,5 km. Võrgu pakutavaid võimalusi saavad hakata võrdselt kasutama kõik sideteenuste operaatorid,
pakkudes selle kaudu teenuseid oma klientidele.

Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts: “Mul on hea meel, et projekt EstWin, mille me koos ITL-iga kaks aastat tagasi algatasime, on andnud esimesed reaalsed tulemused. Selle projektiga on saanud tööd juba kümned ettevõtted ja sajad inimesed – geodeedid, projekteerijad, ehitajad ja
paljud teised. Aga see kõik on alles algus, suurem töö seisab ees. Rajamist vajab veel ligi 6000 kilomeetrit võrku.“

Partsi sõnul on oluline, et kõigil inimestel ja ettevõtetel oleks kiire juurdepääs infoühiskonna teenustele. “Nii riigi kui ka eraettevõtete poolt pakutavad teenused on tänapäeval juba suures osas internetis.Kvaliteetne lairibaühendus võimaldab neid kasutada ka metsatalus elades ja töötades,” lisas Parts.

Loe edasi: Antslas käivitati interneti lairibavõrgu EstWin esimene osa

Sel nädalavahetusel on Antslas traditsiooniline Hauka laat

Traditsiooniline Hauka laat toimub 13.-14. augustil 2011 Võrumaal, Antslas.

Avapauk antakse reedel, 12. augustil kell 20 Antsla lauluväljakul koos Grete Kleini ja Bad Orange’ga, diskorid Siim Pohlak ja Lenny LaVida.

Regulaarseid laatasid hakati Antslas korraldama eelmise sajandi 60ndatel aastatel. Seega on Hauka laat kõige pikema traditsiooni ja ajalooga laat Eestis. Tõsi küll, 1991. ja 1992. aastal laata ei toimunud, sest valitses üleüldine kaubapuudus. 1994. aastast alates toimub Hauka laat Antsla kesklinnas, muutes niimoodi kogu linna üheks suureks laadaplatsiks.

13. augustil on Antsla Lauluväljakul Romuralli. Afterpartyl astuvad üles Getter Jaani, Outloudz ja Ultima Thule. Diskor Marko Pille ja tantsutüdrukud. Vaata ka kodulehelt programmi ja Facebooki sündmuse lehte!

Karula rahvuspargi käsitööpäeva teema on puu

Karula rahvuspargi külastuskeskuses saab täna pärastlõunani puuvoolimist proovida. Räägitakse kodumaistest puuliikidest ja sellest, mida neist teha saab.

Huvilised saavad endale kohaliku puutöömeistri Tarmo Saaveli juhendusel valmistada kas puulusika, pannilabida või nagipulga. Tutvustatakse ka puidust kausside tegemist ning jagatakse näpunäiteid, mida põnevat saab vanast puidust valmistada. Meistrimehel on müügiks kaasas ka omavalmistatud tooted.

Soovitatav meisterdamiseks oma nuga kaasa võtta. Üritus on tasuta.

Jaanus Kala mitmevõistluse võitsid Mihkel Kannimäe ja Marika Nurk

Nädalavahetusel toimus Antsla staadionil traditsiooniline Jaanus Kala viievõistlus, kus osalesid nii mehed kui naised mitmes erinevas vanusegrupis. Meestel tuli joosta 100 ja 1500 meetrit, hüpata kaugust, tõugata kuuli ja visata oda. Naised pidid jooksma 60 ja 600 meetrit, hüppama kaugust ja tõukama kuuli. Kokku panid end viievõistluses proovile 83 meest ja 55 naist.

Meeste viievõistluse võitis Mihkel Kannimäe, kes kogus viie alaga 2908 punkti. Teiseks tuli 2657 punktiga Jaan Rakaselg ja kolmandaks 2492 punktiga Marko Kilp. Oma vanusegrupi parimad olid veel Toomas Pai ja Ramon Ruotsi.

Naiste neljavõistluse võitis Marika Nurk 2970 punktiga Deodora Josepha Maria Vahteli (2780 punkti) ja Kerli Rajaste (2744 punkti) ees. Veteranidest oli parim üldkokkuvõttes kuuenda koha saanud Tiiu Kannes. Nii meeste kui naiste kõiki tulemusi saab näha siin.

Jaanus Kala mitmevõistlus on võistlus lihtinimesele, kus võistlustingimused on küllaltki spartalikud. Võrdsete tingimuste huvides on võistlejatel antud võistlustel keelatud panna jalga naelikuid.

Võistluste korraldaja ja ka ise mõned alad läbi teinud Jaanus Kala teeb võistluste kodulehel sügava kummarduse võistlejate, toetajate ja abiliste ees. “Olen võistlustega väga rahul,” kinnitas Kala.

El escritor estonio en Barcelona

Jan Beltran — El escritor Estonio Jan Beltrán. Foto: Oliver Topper

El escritor estonio Jan Beltrán nace en el año 1970. Ha vivido en Helsinki, Lisboa y los últimos seis años en Barcelona. Su pasión como escritor es investigar los destinos e historias de la gente y sus engranajes históricos.

La primera novela de Beltrán fue publicada en Estonia en el verano de 2009 y ha sido un “best seller” que ha recibido gran atención por parte de lectores y críticos. La misma obra fue nominada para el gran premio literario de Betti Alver. Año pasado fue publicada en Estonia otra novela de Jan Beltrán, “Nora”, que cuenta sobre la vida de una prostituta. “Nora” también tenía mucho éxito y está nominado a una de las mejores novelas del año. En este año será publicado en Estonia novela de Jan Beltrán „Abondonado por los Dioses“que habla sobre soledad, amor y muerte en Lisboa.

“La mala vida” es una novela basada en una historia real y trata entre otros temas las tres dictaduras – Franco, la Unión Soviética y la Iglesia Católica – habla también del destino, los valores, la falsa moral y los secretos humanos. El entorno geográfico de la novela es muy amplio: los protagonistas de la obra abarcan varios países europeos y México. “La mala vida” está llena de brillantes retratos y eventos históricos que en mayor o menor medida están relacionados con las historias protagonistas. “La mala vida” está escrita con palabras de los mismos protagonistas – su destino, manera de hablar y mentalidad son auténticos, sin deformaciones. Lo mismo para escenas más atrevidas y pervertidas. Por esta razón para algunos lectores la novela podría parecer demasiado rígida y causar sentimientos ambivalentes. Loe edasi: El escritor estonio en Barcelona

Avatakse umbrohu ja salati meistriklass

Võrumaa kutsehariduskeskus koostöös Uma Meki meeskonnaga kutsub rohelisse õpituppa kõiki turismiettevõtjaid ja teisi huvilisi, kes tahavad looduses leiduvate ja aias kasvavate taimede kasutamise kohta rohkem teada saada.

Umbrohu meistriklass toimub Irje Karjuse juhendusel Metsamoori perepargis laupäeval, 11. juunil.

Kava:

kell 9 kogunemine ja tervitusjook umbrohust;

kella 9.15-11 põhjamaine metsik toit kui meie organismi tugev laadija. Värske toidu mõju kehale. Toidu energeetika. Isiksuspõhiselt sobiv toit. Taimede sõnumid ja koosmõju. Emotsionaalne söömine ja selle mõju meile;

kella 11-12 söödavad umbrohud ja nende sobitamine toidu valmistamisel;

kella 12-13 valmistatakse ja maitstakse energiasalatit ja umbrohupastat (pesto).

Salatite meistriklassi juhendab pühapäeval, 12. juunil Alt-Lauri talus Kaja Kesküla.

Kava:

kell 11 esimene aiaring, salatite eluolu taluaias;

kella 12- 14 maitstakse ja miksitakse aiataimi kevadsuvisesse salatisse;

alates kell 13st teemakohane üheeurosupp kukliga;

kell 14 teine aiaring.

Mõlemad päevad lõpetatakse arutlusringiga. Meistriklassid on tasuta. Osaleda võib ka vaid ühel ettevõtmistest.

Korraldajad paluvad oma osalemissoovist teada anda e-kirjaga aadressil Eda.Veeroja@gmail.com.

Täna jagatakse Antslas Lõuna-Ameerika reisimuljeid

Täna, 3. mail kell 19-21.30 toimub Antsla kultuuri- ja spordikeskuses Lõuna-Ameerika reisimuljete õhtu.

Viis Lõuna-Eesti meest muljetavad ning näitavad pilte ja videosid enam kui 900 km pikkusest teekonnast ratastel Atlandi ookeani rannikult Vaikse ookeanini. Lisaks infot teistest teekonnal olnud kohtadest: Buenos-Aires, Santiago, Rio de Janeiro, Valdese ps,Chiloe saar, Chaiteni “tuhalinn” jne.
Kohal kohvik: soolased ja magusad suupisted ning kohv ja tee.

Uma tego, lugu, mekk ja tegijä 2010

Võrumaa Turismiliit kuulutas välja oma 2010.aasta auhinnad:

UMA TEGO, stiilseim turismiettevõtte kujundus, uus turismisündmus, teenus, suveniir, trükis jne, – eelmisel aastal uue
turismiatraktsioonina turule tulnud Liikluslinn.

UMA LUGU – aasta vahvaima turismiloo auhind läks Suhka turismitalu suitsusauna loole.
Auhinna UMA MEKK ehk aasta maitsvaim söök /jook turismiettevõttes võitis Veski külalistemaja koduleib, mida on võimalik igal külalisel Antslas Veski pubist kaasa osta.
UMA TEGIJÄ – selgitati välja Võrumaa Turismiliidu liikmete hulgast, kes on silma paistnud tegevustega eelmisel aastal ja aasta tegijaks sai Aivo
Värton, Liikluslinna ja Uhtjärve Ürgoru Nõiariigi peremees. Tema viimane aktiivne ettevõtmine oli lumehotelli ja –sauna tegemine.

Fotol: tänavused auhinnasaajad Rene Tarend, Veski külalistemaja peremees; Aivo Värton, Nõiariigi ja Liikluslinna peremees; Merike Raiste-Prutt, Suhka turismitalu perenaine

Urvaste kohapärimus on kaante vahel

Üleeile, 11. märtsil esitleti Võru instituudis trükivärsket raamatut „Metsast leitud kirik”, kuhu on koondatud Urvaste kihelkonna kohapärimus.

Kogumik kuulub sarja „Eesti Rahvaluule Arhiivi toimetused” ja selle autor-koostaja on Võru juurtega Valdo Valper.

Eks iga kandi kohta kuluks niisugune raamat ära, kui ainult jaguks neid, kes võtavad vaevaks lood kokku koguda, süveneda, süstematiseerida jne.

Valdo Valper kõneles esitlusel, kuidas ta Urvaste lugude juurde jõudis. Kümmekond aastat tagasi juhtus ta Eesti Rahvaluule Arhiivi kohapärimuse töörühma liikmena nägema kogumiku „Rõuge kihelkond. Paigad ja pärimus” valmimist. Rõuge oli talle emaisa kodukihelkonnana lähedane, samavõrd paelus emaema kodupaik Urvaste. Nii oligi liisk langenud.

Autor tunnistas, et talle on kontorilaua taga konutamisest südamelähedasem looduses ringi liikuda. Seega oli magusam osa tööst just maastikku mõõta.

Kuna raamat on nii mahukas, võib aga arvata, et töölaua taga oldud tunnid ei olnud ka üürikesed. Lisaks omakorjatule on raamatus pealegi kasutatud rohkelt arhiivimaterjali.

Raamatut illustreerivad fotod võimaldavad lugudega kaasa mõelda teisel, elaval pildilisel tasandil, ja keel, mida lugude kõnelejad on kasutanud, veel mingis kolmandas võtmes.

Kokkuvõtteks: rikas maa see Eesti, kus saab ühe kihelkonna kohapärimusest kaalult ja sisult nii kaaluka raamatu kokku panna.

Kaile Kabun

Valdo Valper ja „Metsast leitud kirik”.
Pealkirja on andnud raamatule üks
Urvastes tuntud kohapärimuslik lugu.
Foto: Kaile Kabun

11. veebruar on Euroopa ühtse hädaabinumbri 112 päev

Seoses 112 päevaga toimub Lõuna-Eesti päästekomandodes 11. veebruaril avatud uste päev. Päästjad räägivad hädaabinumbri teemadel, selgitavad kuidas teha hädaabikõnet ja kuidas anda täpne teejuhatus, et hätta sattunud inimesteni võimalikult kiiresti abi kohale jõuaks.

Euroopa 112 päeval on kõigil eurooplastel suurepärane võimalus tuletada meelde numbrit 112, mis võib päästa elu! On ju elu kõige ilusam kingitus universumis ja selle päästmisel loeb iga sekund. Seetõttu räägime Euroopa 112 päeval oma sõpradele 112-st, ohutusest ja turvalisusest, et igaüks meist saaks end tunda julgemalt ja kindlamini kui varem.

Komandokülastuseks palutakse suurematel gruppidel tulekust ette teatada.

Kontaktid:
Võru komando
Räpina mnt 20A, Võru linn 65606
Komandopealik Aivar Lai
tel. 782 7121, 524 2920
e-post: aivar.lai@rescue.ee

Antsla komando
Kreutzwaldi 1, Antsla 66403 VÕRUMAA
Komandopealik Toomas Sloog
tel. 785 5501, 505 2101
e-post: toomas.sloog@rescue.ee

Metsamoori taimekosmeetika on kaante vahel

Võrumaa metsade vahel loodusest energiat ja ideid ammutav Metsamoor on välja andnud raamatu „Metsamoori taimekosmeetika”.

„Olen elanud looduse rüpes 20 aastat – jälgides, püüdes mõista ja kogedes looduses peituvat väge. Usun, et iga taim on vaimne olend, kellel on oma energeetika ja seeläbi mõju inimolendile. Selles raamatus püüan seletada oma mõtteid looduse ja inimese koostoimimisest: kui kutsud taimed endale appi, on hea teada, millest nad sinuga räägivad, millist infot annavad ja kuidas sind aidata saavad,” ütleb Metsamoor ise.

Raamat sisaldab hinge ja ihu ilu väestamiseks üle saja retsepti.

Boose selts puhub Linda rahvamajale uut elu sisse

Antsla vallas tegutsev Boose selts on PRIAst saadud toetuse abil remontinud Linda rahvamaja ja kutsub kõiki uusaastapeole, mis algab 2011. aasta esimestel minutitel rahvamaja ees ilutulestikuga.

Võimalus PRIAst rahvamaja remondiks toetust taotleda avanes Boose seltsil ligi aasta tagasi. Oma osalusega toetas seltsi Antsla vald.

Nüüdseks on Linda rahvamajas remonditud fuajee koos köögi ja tualettruumidega ning sellesse hooneossa on paigaldatud ka maaküte. Selts on võtnud eesmärgiks Linda rahvamaja jälle sellisesse korda seada, et seal saaks mitmesugust huvitegevust korraldada ning lastele ja noortele vaba aja veetmise võimalusi pakkuda.

Linda rahvamaja avapidu oli 18. detsembril. Järgmine ettevõtmine ongi uusaastapidu.

Sama teguderohke, kui on olnud 2010. aasta, tõotab seltsile tulla ka aasta 2011. Seltsi kodulehel (boose.onepagefree.com) lubatakse jätkata kõiki juba traditsiooniks saanud ettevõtmisi: tähistatakse vastlapäeva ja naistepäeva, tuleb nõiapidu ning peetakse lastekaitsepäeva ja jaanipäeva, korraldatakse spordipäev koos simmaniga jne.

Kaikal esitletakse täna uut plaati “Suurõ’ pilvõ'”

Täna, 21. novembril kell 18.30 toimub Kaika koolimajas (Kaika küla, Antsla vald) heliplaadi “Suurõ’ pilvõ'” esitluspidu. Musitseerivad Celia Roose, Tuule Kann, Robert Jürjendal, Arvo Urb jt. Kõik on oodatud kuulama, laulma, tantsima, juttu puhuma. Sissepääs prii.

Ära maga maha matka- ja muusikapäeva Karulas

Viies ja ühtlasi viimane looduskaitse 100. juubelile pühendatud RMK matka- ja muusikaüritus toimub Eesti kõige väiksemas rahvuspargis – Karula rahvuspargis – pühapäeval, 28. novembril. Huvilistel tasub nimi aegsasti kirja panna, sest päev tuleb põnev ja rahvarohke.

Karula rahvuspark on loodud 1993. aastal eesmärgiga säilitada Lõuna-Eestile iseloomulikke metsa- ja järverikkaid kuppelmaastike ning kultuuripärandit. Matkapäev algab Karula rahvuspargi külastuskeskuse juures Ähijärvel. Üritusel osalejatel on võimalik tutvuda erinevate matkaradadega, teha sõitu hobuvankril ning osaleda töötubades.

Kontserdid toimuvad sel korral esimesele advendile kohaselt Sangaste kirikus, kus üles astuvad Riho Sibul, Jaak Tuksam, UMA (Aleksei Saks ja Robert Jürjendal) ning külalisena Tõnis Mägi. Kontserte toimub kaks, algusaegadega kell 14.00 ja kell 16.00.

Bussid kontserdipaika Sangaste kirikus väljuvad külastuskeskuse juurest Ähijärvelt vastavalt kell 12.00 ja kell 14.00. Bussireise on saatmas giidid, kes tutvustavad reisil rahvuspargi vaatamisväärsusi ja teele jäävaid paiku. Peale kontserti sõidavad bussid Ähijärvele tagasi.

Matka- ja muusikaüritusele Ähijärvele saab tulla tasuta eribussidega Valgast, Võrust, Tartust, Viljandist, Pärnust ja Tallinnast. Korraldajad paluvad ühtlasi teha juba eelnevalt valiku kahe kontserdiaja vahel ning järgida soovitusi päeva sisustamiseks. Oma valiku saab ära märkida registreerimisel, mis tagab ka koha bussis Ähijärve – Sangaste – Ähijärve. Samuti on tagatud tasuta lõunasöök vaid neile, kes on end eelnevalt registreerinud. Loe lähemalt siit.

Allikas: RMK

Karulas avati viisteist konnalompi

Karula rahvuspargis taastati ja rajati oktoobris viisteist väikeveekogu ehk konnalompi, et luua sobivaid sigimispaiku ohtu sattunud kahepaiksetele (eriti mudakonnale), aga ka suur-rabakiilile, tõmmu-ujurile ja teistele veeselgrootutele. Tegevuse üks eesmärk oli ka kunagise maastikupildi osaline taastamine.

Kuigi inimene saab tänapäeval oma tarbevee kaevust ning lina leotamiseks pole enam lompe vaja, on väikeveekogude maastikupildist kadumine ja nende kaladega asustamine mõjunud väga rängalt mitmetele kahepaiksetele, kelle arvukus on sajanditagusega võrreldes kümneid kordi langenud (nt mudakonn) või on liik meie loodusest sootuks kadumas (nt rohe-kärnkonn). Samuti on väikeveekogude nappus mõjutanud mitmete teiste veega seotud liikide arvukust ja levikut.

Karula konnalompide kaevamist rahastati projektist Dragonlife. Lompide taastamist on Karula rahvuspargis järgmistel aastatel kindlasti kavas jätkata.

Konnalompe ehk võru keeles kunnalumpe rajati Lõuna-Eesti maastikule juba sajandeid tagasi nii loomade jootmiseks, lina leotamiseks, sauna- ja pesuvee võtmiseks kui põllu- ja aiamaa kastmiseks. Lompidel oli oma koht ja otstarve ning seetõttu hoiti neid kinni kasvamast. Lisaks inimesele said väikestest veesilmadest kasu mitmed kahepaiksed ja teised
vees sigivad või elavad loomad (kiilid, vesimardikad, ujurid jne). Praegusel ajal meenutavad maastikupildis vanu lombikohti sageli vaid suured pajupuhmad või madalad lohud. Loe lähemalt siit.

Allikas: Keskkonnaamet

Tõntsu Tiit: ellu vii edesi ütine tsiht

Tiit Tõnts — Tõntsu Tiit. Foto: Kotjuhi Dima, Uma Leht

Võro maakunna umavalitsuisi liidu juht, Antsla vallavanõmb Tõntsu Tiit (58) arvas, et mi kandin lätt elo parõmbas sis, ku valla ja maakunna tähtsämbä tsihi umavaihõl kokko lepvä.

Ilda aigu kõnõldi Võrol arõngu-tsõõriklavva takan, et puudu om ütine ettekujotus seo kandi tulõvikust. Midä tuu tähendäs?
Tuud, et mi piät ütitselt ja kimmäle kokku lepmä neo tsihi, midä Kagu-Eestist Riigikokku valitu poliitiku võissi järgmidse neli aastat ütitselt aia, et näist meile võimalikult pall’u kassu olõssi. Seod asja saa-i egä ütsik vald kaia õnnõ uma mättä otsast. Valla ja maakunna piät kuuntüüd tegemä. Põlvaka võissi är unõhta süändümise kaonu Lepiksoni Suur-Võrumaa mõttõ pääle. Tuu ei olõ ju esihindäst sukugi halv mõtõ!

Mis ettekujotus sul hindäl haldusreformist om?
Tuu asi tulõssi kipõlt kokku är leppü, mitte astu ütest kraavist tõistõ. Kõnõldas, et lätläse teivä haldusreformi är ja omma meist jupp maad iin. A ütel lätläsel, tekevjuhil nigu ma olõ, om 28 alambat. Sa tunnõt noid vaivalt näkupite! A as’a sisu sääl es muutu, õnnõ kõik otsustõdas keskkotussõn. Küläselts taht kuurmat ruusa – ma ei tiiä, kelle kaudu piät tuud asja ajama? Ütlemi, et meil om maakund üts vald ja vallavolikogun om saadikit 15 – ma olõ kimmäs, et sääl tuntas Võru miist pall’u inämb ku Misso miist ja kas Misso mehe hellü kiäki kullõs?

A tõsõlt puult om ohtlik, ku väiku vald om kõgõ suurõmb tüüandja: koolioppaja, vallatüütäjä, raamadukogumuti, kalmuaiavaht – ja omgi kõik! Sääne vald saa-i üttegi suurõmbat asja ette võtta ja tõisi valduga ütitsit projekte tetä: riik api ei anna, umaosalust olõ-i koskilt võtta, eski 5000 krooni saamisõga om hädä! Loe edasi: Tõntsu Tiit: ellu vii edesi ütine tsiht

Antsla ja Ikšķile sõlmisid sõpruslepingu

Antsla valla delegatsioon külastas möödunud nädalavahetusel Lätis Vidzemēs asuvat Ikšķile valda, kus kirjutati alla ka kahe omavalitsuse ametlik sõprusleping. Ikšķile vallas on umbes 8760 elanikku, Antsla vallas 3900.

Antsla ehitab laupäeval talgute korras terviserada

Laupäeval, 2. oktoobril on kõik antslakad oodatud Antsla tervisraja ehitamise talgule. Talgupäev algab kell 10 ja kestab kella 14ni. Kogunetakse Kasumetsa ääres puuvirnade juures.

Tööks on oksade kokkukorjamine ja raja puhastamine ning rajaga tutvumine. Raja pikkus on 2,5 km, seega jagub tööd paljudele. Kaasa palutakse võtta hea tuju, selga panna sobilikud riided ja jalga kindlasti kummikud. Pärast tööd pakutakse talgusuppi.

Antslas ja Oe külas tähistatakse
Bernard Kangro 100. sünniaastapäeva

Kolmapäeval, 22. septembril tähistatakse Antslas ja Oe külas kirjanik Bernard Kangro 100. sünniaastapäeva. Oe küla oli koht, kus Kangro sündis.

Kell 11 hommikul asetatakse Bernard Kangro mälestuskivi jalamile Oe külas Rüütli talus lilled. Seejärel võtavad sõna Võrumaa keskraamatukogu pearaamatukoguhoidja Ere Raag ja raamatukoguhoidja Aigi Mäesaar.

Kell 12 jätkub päev Kangro 10. sünniaastapäevale pühendatud konverentsiga Antsla kultuuri- ja spordikeskuses. Konverentsil räägib Tartu ülikooli akadeemilise raamatukogu väliseesti kirjanduse keskuse juhataja-teadur Anne Valmas Kangrost kui väsimatust töömehest. Alati üllatavat Kangrot käsitleb oma ettekandes ajalehe Valgamaalane keeletoimetaja Jaan Rapp. Kangro ja Tartu ülikooli seostest jutustab Tallinna tehnikaülikooli vanemteadur Vahur Mägi. Muusikalist meeleolu pakuvad Antsla muusikakooli õpilased ja õpetajad.

Konverentsi modereerib Aigi Mäesaar. Korraldavad Võrumaa keskraamatukogu ja MTÜ Järjehoidja. Kultuuripäeva toetavad Antsla vallavalitsus ja kultuuriministeerium.

Lendur, kes sai tuule tiibadesse Antslast

Teo Krüüner 2009. aastal Antsla õpilastega kohtumas.

Rubriigis “Inimene” ajame juttu toredate inimestega üle terve Eestimaa.

Antsla keskkool/gümnaasium on tänaseks eluteele saatnud juba 62 lendu lõpetajaid. Peatume mehel, kes läks aastal 1962 Antsla keskkoolist tõeliselt lendu. Hävituslendur-insener Teo Krüüner küll möönab, et kuigi Antsla keskkoolist sai ta edaspidiseks vajalikud teadmised, ei olnud Antsla koolil tema elukutsevalikule mingit mõju, see oli juba varem ära otsustatud.

Lenduri juured paistavad ulatuvat varajasse lapsepõlve. Juba nelja-aastaselt korjas Teo prügihunnikutest kokku vanu traktorite, mootorrataste, jalgrataste vms detaile ja kombineeris nendest mingisugused „masinaid“, mille otstarvet või nimetust ei osanud mitte keegi ära arvata… peale Teo enda.

Esimesed lennuinseneri „katsetused“ tegi Teo lendavate putukatega. Loe edasi: Lendur, kes sai tuule tiibadesse Antslast

Metsamoori pojale meeldib joosta mööda kive

Tänasest alustame uue rubriigiga “Inimene”, kus ajame juttu toredate inimestega üle terve Eestimaa.

Antsla kooli 65. juubeli puhul ilmub koolilehe KooliSilm erinumber, kus juttu mitmetest lõpetajatest läbi mitme aastakümne. Värskeim neist, Jonatan Karjus, Võrumaal tegutseva Metsamoori Perepargi perenaise Irje Karjuse poeg, lõpetas Antsla gümnaasiumi sel aastal ja asub sügisest Tallinna Ülikoolis õppima riigiteadusi.

19aastane Jonatan kuulub noorte orienteerujate hulgas Eesti teravamasse tippu, osales juulis juunioride MMil, Taani rajad küll Jonatanile erilist rõõmu ei toonud. Siiski, looduses, eriti metsas kulgev spordiala sobib Metsamoori pojale imehästi, tal on plaanis oma vigadest õppida ja leida veelgi rohkem aega treeninguteks.

Kas orienteerumine oli su esimene spordiala?
Ei olnud, enne orienteerumist käisin paar kuud judotrennis. Noorena käisin palju jooksmas ja rattaga sõitmas. Loe edasi: Metsamoori pojale meeldib joosta mööda kive

Aksel Kersna mälestusvõistlused lükkuvad edasi

Täna Antsla staadionil kell 17.00 algama pidanud Aksel Kersna mälestusvõistlused kergejõustikus lükkuvad halva ilma tõttu järgmisele nädalale.

Korraldajad teatasid, et kuna Ilmataat astus spordi vastu ja saatis meile koleilma, otsustati võistluspäev nihutada 9. septembrile. Spordiüritus toimub ikka samas kohas ja kellaajad jäävad samaks. Nii et sportlastel on aega veel sammu seada ja sõpru võistlusele kutsuda!

Antslas võisteldakse Aksel Kersna mälestuseks

Septembris tähistatakse Antsla Keskkooli/Gümnaasiumi 65. sünnipäeva, pidustused saavad stardipaugu üsna sportlikult. 3. septembril kell 17.00 toimuvad Antsla staadionil Aksel Kersna mälestusvõistlused kergejõustikus.

Kui alates 1997ndast on iga aasta septembri alguses mõõtu võtnud Antsla ja ümberkaudsete koolide spordihuvilised õpilased, siis seoses igasuguste pidustustega, sh kooli juubeliga, toimub eraldi võistlus ka täiskasvanutele (koos nendega ka A ja B vanuseklassi noored). Aladena on kavas kuulitõuge, kettaheide, kaugushüpe, odavise, 100 m ja 1500 m jooks. Osavõtmiseks ei pea olema Antsla vilistlane, kõik on teretulnud.

Võistluste ajakava ja juhendi leiab siit http://vs.cma.ee/index.php?lang=est&main_id=74

Sama päeva hommikul toimub eelmainitud võistlus õpilastele.

Aksel Kersna oli Antsla Keskkooli direktor aastatel 1976-1981, aga eriti legendaarseks sai ta just kehalise kasvatuse õpetajana. Tema teeneks oli 1969. aastal Antsla kooli staadioni valmimine, aga enne sedagi suutis ta kitsastes tingimustes korraldada isegi sisetingimustes teivashüppe, kui hoovõtuks tuli ka kõrvaloleva klassiruumi seina lisauks raiuda.

Kooli juubel jätkub nädal hiljem 10.-11. septembril, kavaga saab tutvuda http://antslakk.edu.ee/pdf/KOOL_65_KUULUTUS.pdf

Autor: Contra

Võrumaa emakeeleõpetajad rändasid kirjameeste radadel

Võrumaa emakeeleõpetajad ja teised kirjandushuvilised rändasid mõned päevad tagasi Loode-Võrumaal sealt tuule tiibadesse saanud kirjameeste radadel.

Esimene peatus tehti Osulas Rihhard Iheri koduõuel ja päevale pandi punkt Antsla lähedal Bernard Kangro kodutalus. Lõpetuse aitas päevakohaselt kirjanduslikuks kujundada sealtsamast lähedalt pärit murdeluuletaja Häniläne, kes oma äsja ilmunud värsikogumikust mõned read ette luges.

Selle kandi mehed, praegu aktiivsed ja õitsvas loomeeas kirjanikud Jan Rahman ja Contra ei pidanud paljuks õpetajaid teele tervitama tulla, esimesel käes kitarr ja teisel kausitäis omaküpsetatud pannkooke.

Fotod: Kaile Kabun

Antslas uuendatakse tänavahaljastust

Seoses Antsla Kooli tee kõnniteede uuendamisega on kavandatud kõnnitee äärde ka uus tänavahaljastus, teatas Antsla vallavalitsus. Vanad puud olid kauaaegse lõikamise tulemusel tugevasti kahjustunud ja haiged ning dekoratiivsuse kaotanud. Uues haljastuses kasutatakse linnatingimustesse sobivaid madalakasvulisi pihlakaid ning iluõunapuid. Istutamise ajaks on planeeritud tuleva aasta kevad.