Kylauudis.ee

on kodanikualgatuse korras sündinud infoportaal, mis vahendab kodukandi uudiseid ja elulist infot inimeselt inimesele. Loe lähemalt!

ENFRDEESFILVVRO

Kaastööd ja kirjad
palume saata e-posti aadressil info@kylauudis.ee

Nädala mõte

"Pilk üle õla ja sammuga edasi."

Vaata nädala mõtete arhiivi!

Nädala foto

Porgandipere keerulised suhted.

Vaata teisi nädala fotosid!

Viimased uudised

Arhiiv

Sõbrad, toetajad

oktoober 2017
E T K N R L P
« sept    
 1
2345678
9101112131415
16171819202122
23242526272829
3031  

Heimtalis võisteldakse laupäeval käies kududes

Fotol hetk 2015. aasta võistluselt, millel osales esmakordselt meeskond. Meeskonna liikmed omandasid kudumisvõtteid vahetult enne starti. Foto: Grete Nurme.

Fotol hetk 2015. aasta võistluselt, millel osales esmakordselt meeskond. Meeskonna liikmed omandasid kudumisvõtteid vahetult enne starti. Foto: Grete Nurme.

21. mail algusega kell 12 toimub Viljandimaal Heimtalis iga-aastase käsitöölaada raames taas käies kudumise võistlus “Käi ja koo”. Sel aastal juba viiendat korda. Esimese väikese tähtpäeva puhul on lisaks tavapärasele teatevõistlusele toimumas ka individuaalvõistlus.

Võistluse käigus tuleb võistlejal kõndides ning samal ajal varrastel ringselt kududes läbida etteantud distants. Paremusjärjestuse moodustamisel arvestatakse kudumistöö kvaliteeti, distantsi läbimise aega ning kootud ringide arvu. Võistlus toimub Heimtali rahvamaja esisel heinamaal.
Võistlemiseks vajaliku varustuse saab korraldajatelt. Parimaid käies kudujaid ootavad väärt auhinnad! Võistlust korraldab Lossi Gild MTÜ.  Viienda Käi ja Koo korraldamist toetab kultuurkapitali Viljandimaa ekspertgrupp.

Lisainfo ja võistlejate/võistkondade eelregistreerimine aadressil lossigild@lossigild.ee. Osalustasu 2€ võistleja/8€ võistkonna kohta.

Pärandtehnoloogid kutsuvad sügiskooli Viljandimaale

sugiskooli2015plagu_FB_reso100TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia pärandtehnoloogia magistrandid ootavad kõiki huvilisi pärandtehnoloogide sügiskooli. Pärandtehnoloogide sügiskool “Loovast käest saab terveks vaim” toimub 16.-17. oktoobril Viljandimaal Männiku Metsatalus.
TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia pärandtehnoloogia magistrandid kutsuvad pärandtehnoloogide sügiskooli arutlema loomingulise (käsi)töö vaimu arendava ja tervendava toime üle. Pärandtehnoloogia magistrantidele sekundeerivad Ahto Kaasik, Marek Nisuma, Joosep Metslang, Indreks Jets ning Valdur Mikita. Kuulama ning kaasa arutlema on oodatud kõik huvilised.
Täpsem programm ja registreerimisinfo sügiskooli Facebooki lehel

Viljandi maavanem austas Viljandimaalt võrsunud riigivanem Jaan Tõnissoni mälestust

Viljandi maavanem Erich Palm Jaan Tõnissoni sünnikodu mälestustahvli juures küünlaid asetamas

Täna, 22. detsembril möödus 146 aastat Eesti üheks suurimaks riigimeheks peetud Jaan Tõnissoni sünnist. Selle meenutuseks süütas Viljandi maavanem Erich Palm rahvusvärvides küünlad tema sünnikohta Viljandi valda, Tänassilma lähistele Mursi talu juurde.

Maavanema sõnul on Viljandimaalt võrsunud Jaan Tõnisson riigimees, kelle ideid ja mõtteid vajame ka tänapäeval. “Riigivanem Jaan Tõnisson oli pühendatud väga kindlale sihile: eestlastest peab kujunema rahvas, kes seisab peremehena omal jalal omal maal. Ta usuks, et me jääme püsima iseseisvana riigina ja vabana rahvana ainult siis, kui meil jätkub piisavalt sisemist jõudu sammu pidada teiste kultuurrahvastega,” nentis Palm.

“Ei saa mina oma elupäevil mitte loobuda tõsise demokraatia põhimõtte ja üldise rahvakultuuri idee eest kõige jõuga seismast,” tunnistas Jaan Tõnisson ajalehes Postimees 30. juunil 1935. aastal.

Jätka lugemist »

Heimtali mõisakonverentsil vaagiti väärtuskasvatust mitmest vaatevinklist

Mait Allas esinemas konverentsil

Mait Allas esinemas konverentsil

Jaan Lukas

Viljandimaal Heimtali põhikoolis toimunud II mõisakonverentsil kõneldi mõisakultuuri  ja kasvatuse erinevatest tahkudest ning nende mõjust tänapäeva ühiskonnale. Ettekannetega esinesid nii kooliõpetajad, õpilased ning tunnustatud spetsialistid erinevatest elualadelt. Aasta tagasi peeti konverents teemal „Kultuurikontaktidest pärandimaastikul“.

Heimtali kandis elav tunnustaud tekstiilikunstnik Anu Raud arutles mõisakonverentsil teemal “Kes või mis on mind kasvatanud” ja viis jutu oma  juurte juurde. Ennekõike väljendas ta oma ettekandes rõõmu oma emalt ja isalt saadud juhiste ja ühiselt veedetud aja eest. Raud toonitas ka Kihnu inimeste ja nende kultuuipärandi märkimisväärset mõju oma töisele tegevusele ja tõekspidamistele. “Elul on vaja end lasta õpetada “elusõlmede lahti arutamist,” toonitas Anu Raud.

Aristokraatlik väärtuskasvatus

Mõisakonverentsi korraldaja Heimtali mõisa ajaloo uurija Imbi-Sirje Torm esines ettekandega “Pilguheit aadlilaste väärtuskasvatusse von Siversite perekonna näitel”.

Jätka lugemist »

Lastekaitsepäeval korraldatakse Holstre-Pollis orienteerumismäng

PerepäevEurope Direct’i Viljandimaa teabekeskus korraldab koostöös Viljandi vallaga juba kolmandat aastat Holstre-Polli spordi- ja puhkekeskuses lastekaitsepäeva, 1. juuni raames orienteerumismängu, mis keskendub teadmistele Euroopa Liidu teemal.

“Kui eelmistel kordadel on olnud võistlus aja ja teadmiste peale, siis sel korral paneme rõhku teadmistele ja laseme peredel rahulikult raja läbida ja proovida kätt ka uuel disc golfi rajal” rääkis mängu korraldaja Katrin Reimo. Perepäeval saab lisaks orienteerumisele ja disc golfile end proovile panna rannatennises, ergomeetritel, ronimisseinal ja ziplinil.

Kõige pisematele osalejatele on atraktsioonid Mulgi Madinalt. Natuke rahulikumat tegevust pakuvad viltimise, portselanimaali ja kandle töötoad. Kohal on Kaitseliit, Punane Rist ja Politsei- ja piirivalveamet. Osalejatele on atraktsioonid tasuta.

Paari aasta jooksul on Holstre-Polli perepäev palju poolehoidjaid kogunud, esimesel toimumisaastal osales sellel ligi 300 inimest.

Viljandi spordihoones keskendutakse suurel reedel südamele

Täna, 14. aprillil algas järjekordne Südamenädal, mille raames korraldab Viljandimaa maavalitsuse tervisetuba koostöös JCI ehk Ettevõtlike Noorte Kojaga Viljandi Spordihoones suure korvpalliturniiri.

Sportlik reede kogu perele algab nii korvpalliturniiri pealtvaatajatele kui ka pealtvaatajatele hommikul kell 11.00, millal leiab aset korvpalliturniir. Korvpallureid tulevad ergutama Tanja tantsukooli tublid tantsijad.

Südamenädala raames toimub samas Spordihoone 2 korrusel kell 11.30 miniseminar, mis on pühendatud meie kõige tähtsamale organile – südamele.

Seminari viib läbi SA Viljandi Haigla ambulatoorse ravi ja diagnostikakliiniku ülemarst doktor Mati Kallas, kes räägib loengul südame toimetulekust suurel koormusel, selle funktsioonist ning palju muud kasulikku ent põnevat, millest tasuks teadlik olla. Pärast tarvilikku seminari on samas kõigil huvilistel võimalik professionaalide poolt lasta mõõta oma tervisele ja südamele olulisi näitajaid: veresuhkrut, pulsisagedust, vererõhku, vööümbermõõtu, kehakaalu ning KMI ehk kehamassiindeksit.

Viljandi maavalitsuse terviseedenduse peaspetsialisti Kärt Russaku sõnul on võimalik kõikidel huvilistel vaba päeva ära kasutada selleks, et iseenda kohta rohkem teada saada ning ühtlasi ka osaleda spordipeol. “See, kes endast rohkem teab, oskab ennast jälgida ja paremini hoida, õigemini toituda ja liikuda. Kõik, mis on õige südamele, on hea meie elukvaliteedile ja oleneb ainult meist endist. Kes hoolivad, on oodatud kogu pere ja sõpradega, et veeta üks tervislik ning sportlik päev,” rääkis Russak.

Päeva lõpus toimub Südamenädalale kohane rühmatreening, mille viib läbi Hope spordiklubi treener Kärt Russak. Südamenädala üritused on kõigile tasuta

Südamenädal leiab aset juba 22. aastat ja selle eesmärgiks on pöörata tähelepanu oma südamele ning üldisele tervislikule heaolule. Ühtlasi on aasta 2014 Eestis nimetatud liikumisaastaks.

Päevakava:

11.00 – 17.00 JCI Korvpalliturniir (Spordihoone suur saal)
11.30 – 12.45 Südame tervise seminar (Spordihoone 2. korrus)
12.30 – 14.00 Tervisenäitajate mõõtmine (Spordihoone 2. korrus)
14.30 – 15.15 Rühmatreening (Spordihoone 2. korrus)

Heimtali põhikooli hariduskonvrentsil oli tunda Viljandimaa valdade ühinemise hõngu

Viljandi suurvalla hariduskonverents toimus Heimtali mõisakoolis.

Viljandi suurvalla hariduskonverents toimus Heimtali mõisakoolis.

Praegu on kestmas üleriigiline karjäärinädal. Viljandimal ajaloolises mõisahoones paiknevas Heimtali põhikoolis räägiti aga elukutsevaliku ja  edasiõppimisega seonduvast ning sellele lähedastest teemadest kevadisel koolivaheajal toimunud hariduskonvrentsil “Kolleegilt kolleegile”.

Heimtali põhikooli õppealajuhataja Urve Muki sõnul ajendas esimest korda toimunud konvrentsi korraldama tuntud tõde, et inimene õpib kogu elu, ja asjaolu, et iseäranis järjepidevalt ja põhjalikult tuleb ennast täiendada õpetajatel.

“Enamik meie kooli  õpetajaid on olnud varmad end täiendama nii ainealaselt kui ka üldpedagoogilist professionaalsust pakkuvates valdkonades,” sõnas Urve Mukk. “Silmaringi avardamise peaeesmärk on õpilaste mitmekülgne areng.”

Et  Heimtalis on mõisakool, pidas sissejuhatava ettekande “Ajastu põhimõtted õpilase kujundamisel mõisakoolis” oma ala entusiast, õpilaste kodu-uurimistööde juhendaja ja kooli noogiidide väljaõpetaja Imbi-Sirje Torm. Ta märkis, et lävimine erudeeritud mõisaperega võimaldas Heimtali kandi taluperemeestel, perenaistel ja nende lastel viisakaid kombeid ja vaimseid väärtusi õppida, mis olid levinud toona arenenud Euroopas.

“Küllap pärineb nendest kaugetest aegadest ka praegune Heimtali kandi inimeste kultuurne eluhoiak,” arvas pedagoog.

Jätka lugemist »

Käi ja koo Heimtalis

Eeloleval laupäeval on Viljandimaal Heimtalis toimumas traditsiooniline käsitöölaat. Laada raames korraldab MTÜ Lossi Gild järjekorras teise kudumise teatevõistluse “Käi ja Koo”. Esimene start antakse südapäeval kell 12 Heimtali rahvamaja ees heinamaal.

Võisteldakse viiel vardal kudumises ennemuistsel kombel ehk kõndides. Võistelda saavad neljaliikmelised võistkonnad. Igal võistlejal tuleb maastikul liikudes ning samal ajal ringselt varrastel kududes läbida u 100 meetri pikkune distants. Võistlusvarustuse jagavad korraldajad.

Spordikanal teeb ümber järve jooksust otseülekande

Viljandi ettevõtjate loodud portaal spordikanal.com teeb 1. mail peetavast ümber Viljandi järve jooksust otseülekande, mida näeb nii staadioni ekraanilt kui arvutist üle maailma, vahendas “Sakala”.

“Staadionile tuleb 3 x 4 meetri suurune ekraan, millelt on kogu ülekanne näha,” selgitas spordikanal.comi üks eestvedaja Madis Birnbaum. “Internetist saab ülekannet vaadata kõikjal maailmas.” Otsereportaaži näeb nii leheküljel www.spordikanal.com kui järvejooksu ametlikult lehelt.

Birnbaumi sõnul on staadionil kolm kaamerat ning ülekanne hakkab pihta 1. mail kell 10, kui algavad lastejooksud. Kell 12 näidatakse ära suurjooksu start ning rajal ootab esimene kaamera jooksjaid stardist 4–5 kilomeetri kaugusel Orika sillal.

Pärast Orika sillal liidrite filmimist sõidab kaamera edasi Viiratsi mäele ning hakkab sealt näitama jooksjate saabumist. Sealt jääb finišini veel kaks kilomeetrit. “Näitame kordamööda nii finišeerijaid kui Viiratsi mäele jõudvaid jooksjaid,” selgitas Birnbaum.

Ettevõtjate Madis Birnbaumi ja Heimar Lille loodud spordikanal.com alustas tööd aprilli keskel ning on seni üle kandnud võrkpallinaiskonna Viljandi Metall kodumänge Eesti meistrivõistluste finaalseerias.

Tõramaal on kõne all Soomaa teemaplaneering

Soomaa teemaplaneeringu kaart.

Soomaa teemaplaneeringu kaart.

Teisipäeval, 26. märtsil kell 16 korraldab Soomaa teemaplaneeringu juhtrühm Soomaa Rahvuspargi külastuskeskuses Tõramaal avatud teabepäeva, kus vaadatakse üle koondatud materjalid ja arutletakse teemade üle, mida võiks planeeringuga lahendada.

Teabepäeval on plaanis tutvustada teemaplaneeringu senist kulgu ja kaardimaterjali nii rahvuspargi territooriumil elavatele inimestele, Soomaaga piirnevate külade elanikele kui kõigile teistele huvilistele.

Soomaa rahvuspargi ja seda ümbritseva mõjuala teemaplaneeringu algatasid ning planeeringu lähteseisukohad kinnitasid Viljandi ja Pärnu maavanem 2012. aasta veebruari algul.

Soomaa planeeringu koosolek Pärnus.

Soomaa planeeringu koosolek Pärnus.

Veidi hiljem kirjutati alla teemaplaneeringu koostamist käsitlev laiapõhjaline koostöökokkulepe, millel on kolmteist osapoolt – Viljandi ja Pärnu maavalitsus, Keskkonnaamet ja Rohelise Jõemaa koostöökogu ning planeeringuala kohalikud omavalitsused. Planeeringuala hõlmab Viljandimaal Kõpu, Pärsti ja Suure-Jaani valda ning Pärnumaal Paikuse, Surju, Saarde, Tori ja Vändra valda ning Sindi linna.

Teemaplaneeringu eesmärk on soodustada inimeste elu- ja majandustegevust Soomaa piirkonnas – Soomaa piirkonna asustuse ja traditsioonilise elulaadi hoidmine; kohalike elanike sotsiaalsete tagatiste säilimine, kavandamine või parendamine ning kohalikele ettevõtjatele majandustegevuse arendamiseks vajalike eelduse loomine. Samuti on planeeringu eesmärkide hulgas Soomaa piirkonna ruumilise arengu põhimõtete ja prioriteetide täpsustamine; maa- ja veealade kasutamistingimuste määratlemine; olulisemate sotsiaalse ja tehnilise infrastruktuuri objektide asukoha määramine; loodus- ja kultuurilise keskkonna väärtuste säilimine jm. Olulisel kohal on ka jõgede üleujutusaladega seonduv.

Viljandi maavalitsuses juhib planeeringu koostamist planeeringutalituse juhataja Tiia Kallas ning Pärnu maavalitsuses planeeringute talituse juhataja Tiiu Pärn.

Vt lähemalt: http://parnu.maavalitsus.ee/et/koostatav-soomaa-piirkonna-teemaplaneering

Nelja valla liitumine: väike samm Eestile, suur samm Viljandimaa arengule

Täna, 21.märtsil andsid Viljandimaa neli ühinevat omavalitsust, Paistu, Pärsti, Saarepeedi ja Viiratsi valdade ning volikogude esimehed maavalitsuses üle ühinemisdokumendid Viljandi maavanem Lembit Kruusele. Sellega kinnitati, et kõik neli volikogu on nõustunud ühinemislepinguga ja taotlevad Vabariigi Valitsuselt haldusterritoriaalse korralduse muutmist. Uue, Viljandi linna ümbritseva nn rõngasvalla nimeks saab Viljandi vald.

Viljandi valla yhinemisdokumentide yleandmine 051_4

Viljandi valla ühinemisdokumentide üleandmine

Ühinemiskomisjoni esimees, Viiratsi vallavolikogu esimees Kaupo Kase ütles dokumente üle andes kindlalt, et ühinemisega saame anda olulise panuse oma inimeste rahulolu kasvuks piirkonnas. “Olen veendunud, et üheskoos ja tugevamatena toetame enam arenguid nii ettevõtluse-, teedevõrgu-, ühistranspordi- , energiamajanduse- kui paljudes teistes sellistes eluvaldkondades, kus seni üksi tegutsedes jõudu või kompetentsi nappis. Koostööst räägitakse palju, kuid meie soovime reaalselt koostööd teha. Koostöö kõrgeim vorm ongi ühinemine,” selgitas Kase.

Viljandi maavanem ütles dokumente vastu võttes, et on põhjust uhkust tunda pikka aega väldanud protsessi üle, mis leidis eduka lahenduse. “Selle otsusega astuti väike samm Eesti, kuid suur samm Viljandimaa edasises arengus. Riigile ja kodanikule on parimaks partneriks just tugevad omavalitsused. Ühinemisest on tõesti palju räägitud, kuid need nelja omavalitsuse juhid julgesid võtta vastutuse ja käitusid riigimehelikult. Teadaolevalt saab ühinemine toimuda ainult siis, kui valla juhid seda soovivad”, kinnitas Kruuse.

Sündmuse erilisust silmas pidades osales dokumentide üleandmisel regionaalminister Siim Kiisler, kes pidas päevakohase sõnavõtu, kus tunnustas nelja ühineva volikogu tahet ja julgust vaadata tulevikku. “Eestis räägitakse hästi palju, et täna me saame hakkama. Need neli volikogu on aga teinud otsuse vaadates, kuidas kõige paremini hakkama saada 5 või 15 aasta pärast ja selle eest tuleb neid igal juhul tunnustada,” ütles Kiisler ja lisas, et kui pea on püsti ja pilk suunatud tulevikku, on koha peal võimalik väga palju ära teha. “Sellest ühinemisest võidavad eelkõige just kohalikud elanikud läbi paremate teenuste,” tõi Kiisler välja ühinemise peamise kasu.

Ettevalmistused nelja Viljandit ümbritseva valla võimalikuks ühinemiseks algasid juba 2010 aastal. “Maailm muutub, inimeste ootused valitsemisele ja osutatavatele teenustele kasvavad. Halduskorraldusel on samuti aeg täiuslikumaks muutuda. Need sisemised võimalused, mida on võimalik ära kasutada, tuleb kasutusele võtta. Palju enam on meie endi võimuses, kui seda teinekord usume,” julgustas Kruuse, mõeldes paljude teistegi Viljandimaa ja Eesti omavalitsuste kasutamata võimalustele.

Nelja omavalitsuse reaalne ühinemine leiab aset koos 2013. aasta oktoobris toimuvate kohaliku omavalitsuse volikogu valimistega. Valimised toimuvad ühes ringkonnas ning uues volikogus hakkab olema 23 liiget. Volikogu määrab vallavanema ja kinnitab uue organisatsiooni struktuuri. Ühinemise tulemusena tekib vald, mille territoorium on kokku 647 ruutkilomeetrit ning selles elab pisut vähem kui 10 000 elanikku.

Viljandi maavanem Kruuse: Paistu sotsiaalkeskus on märk Viljandi maakonna tulevikuhoolekande arengusuunast

Pildil: Sotsiaalkeskust õnnistab Paistu kirikuõpetaja Raivo Asuküla, mulgi kuuega Paistu vallavanem Ene Saar, tema kõrval Viljandi maavanem Lembit Kruuse.

“Kuidas me ka ei püüaks, haiglast kodu teha võimalik ei ole”, sõnas Viljandi maavanem Lembit Kruuse Paistu sotsiaalkeskuse avamisel 6. detsembril. “Vastupidist aga küll. Hoone lihtsus, säästlikkus ja sisuliselt kõikide sotsiaalteenuste olemasolu tagab selle, et säilib võimalikult palju kodutunnet. Siin on see saavutatud,” tunnustas Kruuse vallavanem Ene Saart.

“Paistus saavutatu on hea näide sellest, kuidas luua väiksemasse, kuid samas tõmbekeskuse – antud juhul Viljandi lähiümbrusesse keskkond, kus saab väärikat vanaduspõlve veeta. Samas annab sotsiaalkeskus kohapealsetele inimestele teenistusvõimaluse,” selgitas Kruuse.

Kruuse lisas, et rõõm on sellestki, et Ene Saare tänased suurepärased kogemused piirkonna arendamisel on oodatud uues rõngas-, ehk Viljandi vallas.” Just selliseid häid praktilisi, teostatud kogemusi meie maakond ja Eesti tervikuna vajabki,” kinnitas Kruuse.

Loodi mõisas toimub palkehituse õppepäev

Laupäeval, 10. novembril kella 10–14 toimub Loodi mõisas õppepäev, mis on ühtlasi Viljandi Kultuuriakadeemia rahvusliku ehituse eriala palkehituspraktika. Praktika eesmärgiks on kahe nädala jooksul ehitada suitsusauna palkkehand ja katusekonstruktsioon. Saun ehitatakse täielikult taaskasutatud palkidest, kasutades postnurk- ja vahvärkehituse võtteid.

Laupäeval on kõigil huvilistel võimalik tulla vaatama ja uurima, kuidas kahe nädalaga saun ehitada, mis on postnurk ja vahvärk ning, kuidas vanadest palkhoonetest uusi saab teha.

Õppepäeva viib läbi TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia pärandtehnoloogia magistrand ja seltsi liige Tarmo Tammekivi. Sauna ehitusprotsessi on võimalik jälgida ka Facebookis

Õppepäev on tasuta

Viljandimaal Naatsaku talus toimunud mahepäeva külastas rekordarv mahetoiduhuvilisi

Pildid tegi Urmas Volmer

Pühapäeval, 12. augustil toimus Viljandimaal Paistu vallas Naatsaku Talus mahetoidupäev, kus tutvustasid oma tooteid mitmed mahetootjad, osales ligi sada mahehuvilist, läbi astusid ka põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder ning Paistu vallavanem. Vaata galeriid!

Naatsaku talus kasvatatakse nii põllusaadusi kui koduloomi, teiste hulgas kodustatud metssigu. Mahetoidupäeval osalesid ka teised mahetootjad, kes tutvustasid kohaletulnud mahetoiduhuvilistele teraviljatooteid, piimasaadusi ja –tooteid, köögivilju, ebaküdoonia ning astelpajutooteid. Kohaletulnuile pakuti Naatsaku talu pererahva valmistatud rikkalikke eineid mahetoorainest.

Jätka lugemist »

Selgunud on tänavused Viljandimaa kaunid kodud

Piret ja Andres Ahosepa Pupsi elamu. Fotod: Viljandi maavalitsus

2012. aasta Kauni Eesti kodu konkursile esitati Viljandimaal kokku ligi 30 kandidaati, mille hulgast Viljandimaa komisjon otsustas tunnistada konkursi “Kaunis Eesti kodu 2012” võitjateks maakonnas ja esitada tunnustamiseks Eesti Vabariigi Presidendile:

Piret ja Andres Ahosepp – Pupsi elamu, Välgita küla, Saarepeedi vald

Katrin ja Indrek Jõgisoo – Sakala 29, Viiratsi alevik, Viiratsi vald

Ireene ja Madis Olm – Konna kinnistu, Sinialliku küla, Pärsti vald

Viiratsi lasteaed Rüblik – Nooruse 3, Viiratsi alevik, Viiratsi vald Jätka lugemist »

Juunis saab Loodi mõisas õppida tohutööd

15.-20. juunil saavad algajad ja edasijõudnud õppida Viljandimaal Loodi mõisas Veliki Novgorodi tohumeistri Vladimir Yarishi käe all tohutööd. Õpitakse valmistama kasetohust tarbeesemeid.

Koolituse eesmärk on kaasa aidata tohutöö tehniliste oskuste taastamisele Eestis ning praeguste ja tulevaste tohumeistrite inspireerimisele lootuses, et tohutöö leiab jälle väärika koha ja loob uusi töökohti Eesti käsitöömaastikul. Tegemist on 2011. aasta juulis aset leidnud samalaadse tohukoolituse jätkuga. Sel aastal on koolitust plaanis teha kahes rühmas.

Eestist ida poole jäävatel aladel on tohutöö olnud tunduvalt mitmekesisem ja tehniliselt arenenum. Tohutöö tegemise traditsioon ning oskused on seal kõrgel tasemel säilinud tänapäevani, ulatudes lihtsate tohtnõude valmistamisest filigraansete lõikeornamentide ja piltidega kaunistatud tarbekunstiteosteni.

Koolitaja Vladimir Yarish tuleb Veliki Novgorodist, linnast, kust on leitud kõigile tuntud tohuürikud. Vladimir on teinud ja õpetanud tohutööd mitmel pool maailmas üle 24 aasta. Lisaks on ta kirjutanud tohutööst arvukalt artikleid, osalenud näitustel, avaldanud USAs mahuka tohutöö käsiraamatu. Praegu on tal käsil materjalikogumine oma doktoritöö jaoks, teemaks loomulikult tohutööd. Vladimir on TÜ VKA magistrandi Andres Rattasepa Eesti tohutöötraditsioone käsitleva magistritöö juhendaja. Vladimiri Eestis viibimise ajal on plaanis teha ühine uurimustöö Eesti rahva muuseumis.

Rohkem infot Vladimir Yarish’i kohta www.yarishbasketry.com Jätka lugemist »

Entusiasmi ja südamega tehtud noorsootöö tõi tunnustuse

Maakondlikult tunnustatud isikud noorsootöö valdkonnas 2011 avalikustatakse traditsiooniliselt täna kell 15 algaval maakondlikul noorsootöö valdkonna tänuüritusel. Maavanem Lembit Kruuse ja Omavalitsuste Liitu esindav Kalevi Kaur avaldavad kiitust noorsootöösse panustanud ning valdkonda edendanud noortele ja noortega tegelejatele.

Kandidaate sai esitada viies kategoorias: pikaajaline panus noorsootöösse, aasta koostöö, aasta tegu, aasta noorsootöötaja ja aasta noor.

Maakondlik komisjon on esitatud nominentidest välja valinud laureaadid:

PIKAAJALINE PANUS NOORSOOTÖÖSSE – PIRET KUROPATKIN logopeed, õpetaja, Tarvastu Gümnaasium
AASTA KOOSTÖÖ – INDREK PALU ja Eesti ANK* Noorte Euroopa Päev; Karksi-Nuia Nooretekeskuse projektijuht
AASTA TEGU 2011 – KRIS SÜLD, Viljandi väli skatepargi rajamise algatamine
AASTA NOORSOOTÖÖTAJA – KRISTI PAJUSTE, ringi- ja huvijuht, Paistu rahvamaja tantsuõpetaja
AASTA NOOR – LIISA LONDON, VivaSportFitness, Dancecall; treener

Noorsootöö valdkonna tegijate tunnustamise eesmärk on esile tõsta noorsootöösse panustanud ning valdkonda edendanud inimesi ja organisatsioone ning silmapaistvamaid ja olulisemaid algatusi, millel on oluline mõju kohalikul, maakondlikul või üleriigilisel tasandil.

Lembit Kruuse sõnul noortele võimalusi luues ja neid arendades kujundame lisaks nende tulevikule ka iseenda oma. Lisades veel, et: “teadmisi ja energiat jagades saavad rikkamaks nii andja kui saaja“.

Pidulikule sündmuse tähistamisele on oodatud Maavalitsuse head koostööpartnerid: omavalitsusjuhid, noorsootöötajad/huvijuhid, maakonna alaealiste komisjonide (sh omavalitsuste) alaealiste komisjonide esindajad,  noorte esinduskogude (maakonna noortekogu, valla noorte volikogu) noored. Samuti maavalitsuse noorsoovaldkonna komisjonide – avatud noortekeskuste komisjoni, tunnustuskomisjoni, noorsootöö arengutöörühma ning uue osalusprojekti töömeeskonna liikmed.

* ANK – Avatud Noortekeskus

Paistu valda plaanitakse ehitada tänapäevane sotsiaalkeskus

Ajaleht Sakala annab teada, et kevadel plaanitakse Paistu vallamaja lähistel lüüa kopp maasse, et rajada sotsiaalkeskus. Maaküttega hoone esimesel korrusel neljas ühetoalises korteris hakkavad elama liikumispuudega inimesed. Kahe korteri peale on avar duširuum ning liikuda saab ratastoolis. Teisele korrusele tuleb kaks kahetoalist ja kümme ühetoalist korterit. Neist igaühes on tualett ja duširuum, kööginurk, interneti- ja telefoniühendus ning pesumasina paigaldamise võimalus. Esimesele korrusele tulevad ka sotsiaaltöötajate ruumid ning ametisse saab asuda hambaarst. Sotsiaalkeskuse elanikel peaks olema mugav kasutada raamatukogu ja sauna, mis on naabruses paikneva vallamajaga ühe katuse all.

Kui kõik läheb plaanipäraselt, valmib praegu eskiisina paberil olev sotsiaalkeskus järgmise aasta jõuludeks. Foto: Paistu vald.

Viljandimaa maanaised saavad kokku Paistul

15. oktoobril on Viljandi maakonna maanaised oodatud Paistu rahvamajja, et tähistada koos rahvusvahelist maanaiste päeva.

Päeva avab koos liikumise Kodukant Viljandimaa esindajate ja Paistu vallavanemaga Ärma talu perenaine Evelin Ilves.

Esinevad Paistu rahvamaja isetegevuslased. Teemal „Naise rollid ühiskonnas. Kas naistel on piisavalt võimalusi ühiskonnaelus ning arvamuste kujundamisel kaasa rääkida?” kõneleb kirjanik, 2008. aastal aasta naise tiitli pälvinud maanaine Kauksi Ülle.

Maaelu rõõmudest ja muredest ministri vaatevinklist räägib põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder.

Lõpuks toovad muusikalise tervituse pealinnast Sirje ja Väino Puura.

Avatud on kohalike käsitöömeistrite näitus-müük.

15. oktoobril tähistatakse üle maailma maanaiste päeva, et väärtustada maal elavaid naisi ja toetada nende ettevõtmisi.

Ülemaailmne maanaiste päev sai alguse 1995. aastal, mil Pekingis aset leidnud ÜRO naistekonverentsist osavõtnud tulid välja ideega hakata rahvusvaheliselt maanaiste tegemisi tähistama.

Eestis kerkivad uued hoolekandekülad

Eile, 3. augustil pandi Viljandimaal Saarepeedi vallas nurgakivi ASi Hoolekandeteenused Karula Kodu kahele uuele peremajale.

Karula Kodu kahe uue peremaja ehitamine on osa psüühilise erivajadusega inimestele mõeldud erihooldekodude projektist, mida juhib AS Hoolekandeteenused. Karula Kodu peremajad esimesed, mida projekti raames ehitama on hakatud. Kokku rajab Hoolekandeteenused Eesti eri paikadesse 11 uut hoolekandeküla.

Viljandi lähistel asuv Karula Kodu on keskendunud sügava liitpuudega inimeste teenindamisele. Karula Kodu uued peremajad ehitab AS Eston Ehitus ning need valmivad 2012. aasta veebruari lõpuks. Ehitustööde hinnaks kujuneb veidi enam kui 761 000 eurot.

Uued hoolekandekülad kerkivad veel Harjumaal Vääna-Vitti ja Kehrasse, Läänemaal Uuemõisa, Ida-Virumaal Sinimäele, Järvamaal Türile, Lääne-Virumaal Tapale, Pärnumaal Vändrasse, Tartumaal Kodijärvele, Valgamaal Tõrvasse ning Viljandimaal Viljandisse. Kokku ehitatakse 55 kümnekohalist peremaja, rajatakse uusi tegelusmaju ning rekonstrueeritakse seniseid. Projekti kogumaksumus on rohkem kui 26 miljonit eurot.

Ettevõtmist rahastab 85% ulatuses Euroopa regionaalarengu fond, ülejäänu on Eesti riigi panus.

 

Karula erihooldekodus pannakse nurgakivi uutele peremajadele

Saarepeedi vallas pannakse kolmapäeval, 3. augustil nurgakivi Karula Kodu uutele peremajadele.
Karula Kodusse ehitatavad kaks uut peremaja on esimesed, millega alustatakse kolm aastat vältavat erihooldekodude reorganiseerimisprojekti. Projekti raames rajatakse Euroopa regionaalarengu fondi toel Eesti eri paikadesse 11 uut hoolekandeküla.
Kokku plaanib AS Hoolekandeteenused ehitada 55 kümnekohalist peremaja, seitse tegelusmaja ja rekonstrueerida kaks senist tegelusmaja. Projekti kogumaksumus on rohkem kui 26 miljonit eurot. Uued peremajad pakuvad psüühilise erivajadusega inimestele kaasaegset ja vajadusi arvestavat keskkonda ning kaasavat ja tegusat elukorraldust. Tööd Karulas on juba alanud ning majad valmivad lõplikult järgmise aasta veebruari alguses.

Heimtalis võib vaadata näitust “Uku ja Mulgi Ukuvakk”

Kuni septembrini on  Eesti Rahva Muuseumi Heimtali muuseumis (Heimtali, Pärsti vald, Viljandimaa) avatud näitus „UKU ja Mulgi Ukuvakk“. Väljapanekus on autorite valik ERMi kogudes olevatest UKU tekstiilidest ning Mulgi Ukuvakas tehtud töödest.

„UKU ja Mulgi Ukuvakk“ sai teoks koostöös ERMiga ja on tagasivaade rahvakunstimeistrite koondise UKU tegemistele ja Mulgi Ukuvaka nägemusele rahvusliku käsitööpärandi kasutamisest tänapäeval. Näitus õpetab omakultuuri pärandis nägema esivanemate esemelise kultuuri ilu ja otstarbekust.

Näitus tunnistati parimaks 2010. aastal avalikul hääletusel „Oma näituse“ konkursi Eesti Rahva Muuseumi esemeid kaasava näituseidee kategoorias.

 

Tänavused Viljandimaa kaunid kodud on välja valitud

Ain Arula ja Seidi Kuldvere Pärna talu.

2011. aasta kauni Eesti kodu konkursile esitati Viljandimaal 31 nominenti, nende seast valis maakondlik komisjon välja ning otsustas presidendile auhindamiseks esitada viis.

Kodukaunistamise Viljandimaa komisjon otsustas tunnistada konkursi “Kaunis Eesti kodu 2011” võitjateks maakonnas ja esitada tunnustamiseks Eesti Vabariigi presidendile:

  • Ain Arula ja Seidi Kuldvere – Pärna talu, Taevere küla, Suure-Jaani vald
  • Perekond Berzin – Järvekalda, Karula küla, Saarepeedi vald
  • Perekond Teearu – Vabriku 9, Mõisaküla linn
  • Kaavere külaplats – Kaavere küla, Kolga-Jaani vald; külaseltsi esindaja Mirja Keerup
  • Tarvastu vald – vallavolikogu esimees Aivar Kustavus, vallavanem Alar Karu

Kandidaate oli tänavu üle kahe korra rohkem kui eelmisel aastal ning kõigi nende külastamiseks kulus komisjonil kaks pikka päeva. Komisjoni esimehe, Viljandi maavalitsuse finantsnõuniku Eva Sisaski sõnul tuleb kokkuvõtvalt tõdeda, et aastatega on kodukaunistamise tase Viljandimaal ühtlaselt paremaks muutunud. Ta lisas, et kandidaatide hulgas oli neidki, kes on varem üle-eestilist tunnustust pälvinud, näiteks Lusika talu Tarvastu vallas ja Pärna talu Suure-Jaani vallas.

Tarvastu käsitöökoda.

„Kõik kandidaadid olid väga tasavägised ja komisjonil oli valikut teha üpris keeruline, kuid otsus sündis siiski üksmeelselt,“ lisas Eva Sisask. Nagu varemgi, oli otsustamise juures üheks määravaks teguriks just stiilipuhas tervikpilt.

Ühtlasi ärgitas Eva Sisask kõiki maakonna omavalitsusi edaspidigi kohalikke kodukaunistamise ja heakorrakonkursse korraldama, sest need annavad tugeva aluse ka üle-eestilistel mõõduvõtmistel kaasa lüüa.

Kõigi vabariigi presidendi poolt tunnustamist leidvate kodude ja teiste objektide fotod avaldatakse Eesti Kodukaunistamise Ühenduse avaldatavas albumis “Kaunis Eesti kodu 2011”. Kõigi maakonna konkursile esitatud kodude jt objektide fotod pannakse juunikuu jooksul üles Viljandi maavalitsuse veebilehel http://mv.viljandimaa.ee alajaotuses “Konkursid”.

Lisainfot konkursi “Kaunis Eesti kodu 2011” kohta saab Eesti Kodukaunistamise Ühenduse kodulehelt: http://www.iluskodu.ee.

Peep Talimaa

Pärsti vallas toimub üritus „VALLARAHVAS LIIKUMA!“

Ramsi Vaba Aja Keskus

17. aprillil matkapäev „Liigun rõõmuga“
• kella 12 -14 avatud kontrollpunktid
Päri Spordihoones,
Ramsi Vaba Aja Keskuses ja
Puiatu Lasteaed-Algkoolis. Liikumisviis vaba
(jooksmine, kõndimine, rattasõit jne).

Vastutajad: Päri Spordihoone – Leho Estorn, tel 5344 4062
Ramsi Vaba Aja keskus – Sven Jakobson,
tel 5811 9030
Puiatu Lasteaed-Algkool – Ilmar Laikoja,
tel 5650 7606

EI JÄRJESTATA, EI HINNATA, EI MÕÕDETA – TULE JA NAUDI LIHTSALT LIIKUMIST – IGA SAMM ON TÄHTIS!

Allikas ja foto: Pärsti vald

Heimtali lasteaiapere põimis käejäljed vaiba sisse

Heimtali lasteaia põnnid oskavad kokatädi Ulvi Sillale väga täpselt näidata, millised käejäljed vaiba sees on nende omad.

Heimtali lasteaia põnnid oskavad kokatädi Ulvi Sillale väga täpselt näidata, millised käejäljed vaiba sees on nende omad. foto: Elmo Riig / Sakala


Heimtali lasteaed tähistab sel nädalal 50. aastapäeva ja sel puhul kudus lasteaiapere kunstnik Anu Raua abiga kõigi laste käejäljed kauni seinavaiba sisse, kirjutab Sakala.

Lasteaia maja ehitati pool sajandit tagasi Heimtali ringtalli kõrvale just samal eesmärgil, mida ta praegugi täidab. Nii saab lasteaiapere täna ka armsa maja juubelit tähistada.

Suure tähtpäeva puhul otsustasid töötajad ja lapsevanemad lasteaiale kingituse teha. Üheskoos meisterdati rõõmsailmeline seinavaip, mille valmistamiseks andis näpunäiteid kunstnik Anu Raud.

Heimtali lasteaia juhataja Thea Pärnamets saab vanas majas ruumist ruumi kõndides osutada viiele vaibale. Nimelt on lapsed ja nende vanemad lasteaiale tähtpäevadeks vaipu kinkinud ka varem. Gobelääni tehti siiski esimest korda ja suure juubeli puhul otsustati sellesse põimida laste käejäljed.

«Iga laps sai oma käekese paberile joonistada ja suuremad lapsed põimisid siin vanemate juhendamisel seda vaipa ka,» rääkis Pärnamets uusima vaiba sünnilugu.

Sedasama kõige uuemat vaipa hakkas lasteaiapere tegema lapsevanema, Heimtali põhikooli käsitööõpetaja Leili Viinapuu juhendamisel. Tema tõi kohale raami, sättis lõimi ja näitas asjaosalistele, kuidas midagi teha. Tema juhendamisel võeti appi ka kunstnik Anu Raud, kes on lõpptulemusega väga rahul.

«See on ilusti välja kukkunud vaip,» kiitis Raud. «Mul on hea meel, et sain näha, kuidas lapsed käe kavandeid tegid. Igaüks valis endale meeldiva värvi. Eriti meeldib mulle keskosa, mis on helge-valge ja kus number näeb nii rõõmus välja.»