Kylauudis.ee on kodanikualgatuse korras sündinud infoportaal, mis vahendab kodukandi uudiseid ja elulist infot inimeselt inimesele. Loe lähemalt!
EN ❘ FR ❘ DE ❘ ES ❘ FI ❘ LV ❘ VRO
Kaastööd ja kirjad
palume saata e-posti aadressil info@kylauudis.ee Nädala mõte „Urbanipäevast algab lina- ja kaerakülv.”
Vaata nädala mõtete arhiivi! |
 Keskkonnainspektsiooni peadirektor Peeter Volkov (mütsiga),
Viljandi maavanem Lembit Kruuse (keskel) ja keskkonnainvesteeringute
keskuse esindaja kalakordonit avamas. Foto: erakogu Täna, 30. jaanuaril avas keskkonnainspektsiooni Viljandi büroo Tarvastu vallas Kivilõppes tipptasemel varustusega kalakaitsekordoni.
“Võrtsjärve valdav osa jääb Viljandimaa piiridesse ning ka kalamajanduslik tähtsus on peamiselt meie suunal,” lausus
keskkonnainspektsiooni Viljandi büroo juht Naima Täär. “Seega on igati mõistetav, et juba ajalooliselt kujunes järelevalvetegevus Võrtsjärvel meie maakonna hooleks.”
Kalakaitsekordon oli viimase 10 aasta jooksul amortiseerunud. Tänu KIK-i rahastamisele alustati kapitaalse ümberehitusega
mullu kevadel ning praeguseks on peale kordoni peamajale valminud ka paadikuur. Kompleksis asuv vaatetorn on seni veel renoveerimata. Kordoni peamajas asuvad inspektorite töökohad, väike saal inspektsioonisiseste koolituste korraldamiseks ning vajalikud olmeruumid.
Säga-Aaviku talu koduköök sai aasta algul mahetunnistuse. Nüüd võib perenaine Sirje Allik seal porgandikrõpse valmistada nii palju, kui hing ihkab. Porgandikrõps on muide isevärki asi, mida poes müüdavate kartulikrõpsudega ühte punti panna ei anna.
«Kõigepealt pesen porgandid, siis koorin ja viilutan need. Viilusid kuumutan suhkruvees ning seejärel kuivatan,» rääkis Säga-Aaviku perenaine Sirje Allik. Suureks tootjaks ta end ei pea, krõpsude tegemine käib väikeste koguste kaupa, aga mahepoodidesse neid jagub. Jätka lugemist »
 Täna, 16. septembril kuulutati Eesti Vabaõhumuuseumis leivapäeval välja Eesti parim mahetootja 2012 ja Eesti parim mahetoode 2012: parim mahetootja on Tiia ja Arvo Kleini Tarvastu Saariku talu Viljandimaalt, parim mahetoode on OÜ Kaks Meistrit kitsepiimast toorjuust soolvees.
Põllumajandusminister Helir-Valdor Seederi sõnul näitab parima mahetootja ja –toote konkurss, et puhast ja tervislikku toitu väärtustatakse aina rohkem.
Parima mahetootja konkursi võitja sõnul on oluline elada loodusega kooskõlas. „Minu põhimõte on, et mahetootmine ja loodusega kooskõlas elamine ongi loomulik eluviis. Soovin, et ka minu lastele ja lastelastele säiliks puhas ja mitmekesine loodus. Tahan, et ka nemad teaks, milline on rukkirääk või suitsupääsuke,” rääkis Eesti parim mahetootja 2012 võitja Tarvastu Saariku talu perenaine Tiia Klein.
Konkursi võitja on klassikaline mitmekesine tootmistalu, kus võrdselt hästi tullakse toime kõigi tootmissuundadega. Nii teise kui ka kolmanda koha pälvinud tootjad on aga juba teise põlve mahetalunikud, kes esmast tutvust mahetootmisega tegid oma vanemate kõrvalt.
Jätka lugemist »
Kodanikupäeva aumärgiga autasustati:
Ants Tompi, Kärstna ja Tuhalaane kooli õpetaja, pensionär (aumärk nr 262)
Priit Sillat, endine Kärstna põhikooli ajalooõpetaja, pensionär, Kaitseliidu Noorte Kotkaste instruktor (aumärk nr 265)
Anne Kaljumäed, MTÜ Karksi Kultuuriseltsi juhatuse esimees (aumärk nr 261)
“Kodanikupäeva 17-st aumärgist 3 tulid Viljandimaale, mis näitab meie inimeste aktiivsust ühiskondlikus elus kaasa lüüa, jõudu häid traditsioone elus hoida ning järjepidevust entusiasmi teistega jagada. Paljudest väikestest andmistest saab aja jooksul suur,” rõõmustas autasustatute üle maavanem Lembit Kruuse.
Siseminister Ken-Marti Vaher allkirjastas 21. novembril käskkirja, mille alusel autasustatakse 17 Eesti kodanikku aumärgiga. 26. novembril tähistatakse Eesti Vabariigis kodanikupäeva, mille raames tunnustatakse kodanikuaumärgiga inimesi, kes on andnud märkimisväärse panuse ühiskonna elu ja kodanikukasvatuse edendamisele.
Kodanikupäeva aumärgi üleandmise tseremoonia toimub täna, 25. novembril.
Siseministeeriumile said esitada kodanikuaumärgi kandidaate maavanemad, Eesti Linnade Liit, Eesti Mittetulundusühingute- ja Sihtasutuste Liit ning Eesti Kaitsevägi. Kandidaatide ettepanekuid võisid esitada nii üksikisikud kui ka organisatsioonid eelnimetatud asutustele kuni 24. oktoobrini.
Kandidaatide ettepanekud vaatas läbi siseministeeriumi juurde loodud komisjon, mis valis välja 17 auväärset kodanikku. Kodanikupäev on pühendatud Eesti kodanikule, tähistamaks tema õigusi ja kohustusi 26. novembril – Eesti Vabariigi kodanike dokumenteerimise aastapäeval. 26. novembril 1918. aastal andis Maanõukogu välja määruse Eesti kodakondsuse kohta, millega loodi esmakordselt juriidilises tähenduses mõiste “Eesti kodanik” ning sisuliselt oli tegemist Eesti riigi esimese kodakondsusseadusega. Kodanikupäeva tähistamise ning aumärkidega tunnustamise traditsioon sai alguse 1998. aastal.
Täna, 17. novembril jälgib Viljandi maavanema Lembit Kruuse käike ja tegemisi Margit Külaots Viljandimaalt, Tarvastu Gümnaasiumi 11 klassist. ”Mõtlesin, et kuhu võiks töövarjuks minna sel aastal. Eelmisel aastal olin “varjuks” vallavanemale, kuid nüüd soovisin näha suuremat pilti, mis tõigi mind siia, Viljandi maavalitsusse ja maavanema juurde. Olen rõõmus, et see võimalus teoks sai,” sõnas Margit Külaots.
Lembit Kruuse hinnangul on eriti väärtuslik töövarjuks olevate noorte puhul asjaolu, et algatus ja soov tuleb noorte endi poolt. “Selline algatusvõime näitab, et neid ootab ees ilus ja tegus tulevik. Noor, kes otsib ise võimalusi oma maailma suuremaks muutmiseks, omab initsiatiivi ning võtab elu juhtimise enda kätte – selliseid inimesi on meil väga-väga vaja”, tõdes Kruuse. ”Me saame koolis kõikvõimalikke tarkusi, kuid enda tulevikuteekonna valimiseks on vaja vahel natuke lähemalt vaadata ja tajuda ka päris elu.”
17. novembril leiab aset juba 16. üle-Eestiline töövarjupäev. Selle päeva eesmärk on tutvustada noortele erinevate ametite argipäeva. Töövari on vanemate klasside õpilane, kes veedab päeva ühe töötaja kõrval tema “varjuna”.
Üle-Eestiline töövarjupäev on olnud populaarne ja edukas ettevõtmine, igal aastal on selles osalenud umbes 2000 ettevõtjat, spetsialisti ja juhti. Paljud neist on aasta-aasta järel võtnud endale töövarju, kuna nad on leidnud, et see annab neile hea võimaluse oma tegevusvaldkonda tutvustada ning noorte seas populariseerida. Suur hulk noori on saanud just töövarjupäevast kindlust oma erialavalikul või valdkonda rohkem tundma õppinud ning mitmed töövarjuks olnud on mõne aasta pärast kunagiste varjutatavate juurde tagasi jõudnud noorte kolleegidena.
 Tarvastu vallavalitsus, kirjastus Ilmamaa ja Kärstna kool kutsuvad kõiki kirjandussõpru täna, 6. oktoobril kell 14 Kärstna mõisasse tähistama Hendrik Adamsoni 120. sünniaastapäeva. Ümmarguse tähtpäeva puhul esitletakse kirjaniku proosakogumikku „Kuldsel elukoidikul”.
Hendrik Adamson (1891–1946) tuli eesti luulesse klassikaks saanud raamatuga „Mulgimaa” (1919), tema mahukaim luulekogu ilmus 2008 – „Om maid maailman tuhandit”.
Nüüd on paras aeg tutvustada lugejale Adamsoni proosat, osalt varem ilmunud, osalt veel käsikirja jäänud. „Kuldses elukoidikus” on üheksa juttu, kirjutatud ajavahemikul 1919–1930.
 23. juulil oodatakse kõiki jooksuhuvilisi Viljandimaale Mulgi maratonile. Mulgi maraton on Mulgimaa valdasid läbiv jooksumaraton, mille raames toimuvad maratonidistantsi läbivates valdades ja külades erineva pikkusega jooksuvõistlused – lastejooksud, rahvajooksud ja kepikõnnid.
Jooksumaratoni ametlikeks distantsideks on maraton (42,195 km: Mustla – Abja-Paluoja), poolmaraton (21,1 km: Polli – Abja-Paluoja) ja Halliste-Abja jooks (6,5 km: Halliste – Abja-Paluoja). Maratonijooksus selgitatakse ka Viljandimaa meister.
Maratonidistantsi arvestust peetakse seitsmes vanuseklassis (eraldi arvestuses tüdrukud ja poisid ning naised ja mehed). Võistlusklass avatakse ka ühe võistleja korral. Kõikides võistlusklassides peetakse paralleelset arvestust ka võitlusklassi 100+ kohta juhul, kui võistleja registreerub ja kvalifitseerub sellesse võistlusklassi.
Võistlusklassi 100+ saavad kuuluda võistlejad, kes kaaluvad üldjuhul 100 kg või rohkem. Võistlusklassi 100+ avamise ja arvestuse eesmärk on tähelepanu pööramine kaalukamate võistlejate pingutustele ja selle eest nende tunnustamine. Oluline on nende eeskuju vääriv tegevus vastupidavusalaga tegelemisel ja oma tervise eest hoolitsemisel.
Mulgi maraton soovib propageerida tervislikke, karskeid eluviise ja rahva kehalist aktiivsust ning kaasata uusi jooksusõpru tegelema vastupidavusaladega. Lisaks tahetakse pakkuda jooksusõpradele heal tasemel korraldusega maratonil elamusi ja võimalust realiseerida oma sportlikke ambitsioone ning tutvustada spordisõpradele Mulgimaad, kui kaunist ja huvitavat paikkonda läbi sportlike elamuste ja ettevõtmiste
Mulgi maratoni korraldab Mulgimaa Elu Edendamise Keskus koostöös Tarvastu, Karksi, Halliste ja Abja vallaga.
Täpsema info Mulgi maratoni kohta leiab siit.
 Ain Arula ja Seidi Kuldvere Pärna talu. 2011. aasta kauni Eesti kodu konkursile esitati Viljandimaal 31 nominenti, nende seast valis maakondlik komisjon välja ning otsustas presidendile auhindamiseks esitada viis.
Kodukaunistamise Viljandimaa komisjon otsustas tunnistada konkursi “Kaunis Eesti kodu 2011” võitjateks maakonnas ja esitada tunnustamiseks Eesti Vabariigi presidendile:
- Ain Arula ja Seidi Kuldvere – Pärna talu, Taevere küla, Suure-Jaani vald
- Perekond Berzin – Järvekalda, Karula küla, Saarepeedi vald
- Perekond Teearu – Vabriku 9, Mõisaküla linn
- Kaavere külaplats – Kaavere küla, Kolga-Jaani vald; külaseltsi esindaja Mirja Keerup
- Tarvastu vald – vallavolikogu esimees Aivar Kustavus, vallavanem Alar Karu
Kandidaate oli tänavu üle kahe korra rohkem kui eelmisel aastal ning kõigi nende külastamiseks kulus komisjonil kaks pikka päeva. Komisjoni esimehe, Viljandi maavalitsuse finantsnõuniku Eva Sisaski sõnul tuleb kokkuvõtvalt tõdeda, et aastatega on kodukaunistamise tase Viljandimaal ühtlaselt paremaks muutunud. Ta lisas, et kandidaatide hulgas oli neidki, kes on varem üle-eestilist tunnustust pälvinud, näiteks Lusika talu Tarvastu vallas ja Pärna talu Suure-Jaani vallas.
 Tarvastu käsitöökoda. „Kõik kandidaadid olid väga tasavägised ja komisjonil oli valikut teha üpris keeruline, kuid otsus sündis siiski üksmeelselt,“ lisas Eva Sisask. Nagu varemgi, oli otsustamise juures üheks määravaks teguriks just stiilipuhas tervikpilt.
Ühtlasi ärgitas Eva Sisask kõiki maakonna omavalitsusi edaspidigi kohalikke kodukaunistamise ja heakorrakonkursse korraldama, sest need annavad tugeva aluse ka üle-eestilistel mõõduvõtmistel kaasa lüüa.
Kõigi vabariigi presidendi poolt tunnustamist leidvate kodude ja teiste objektide fotod avaldatakse Eesti Kodukaunistamise Ühenduse avaldatavas albumis “Kaunis Eesti kodu 2011”. Kõigi maakonna konkursile esitatud kodude jt objektide fotod pannakse juunikuu jooksul üles Viljandi maavalitsuse veebilehel http://mv.viljandimaa.ee alajaotuses “Konkursid”.
Lisainfot konkursi “Kaunis Eesti kodu 2011” kohta saab Eesti Kodukaunistamise Ühenduse kodulehelt: http://www.iluskodu.ee.
Peep Talimaa
3. ja 5. veebruaril toimuvad Viiratsi vallas juba 29. korda Võrtsjärve talimängud. Talimängudele oodatakse kõiki Võrtsjärve-äärsete valdade, Põdrala, Puka, Rõngu, Tarvastu, Viiratsi, Rannu ja Kolga-Jaani võistkondi. Esimene laste võistluspäev toimub Kalmetu põhikoolis ja selle lähiümbruses, kus võisteldakse mälumängus, kelgutamises, suusatamises, teatesuusatamises, poisid võrkpallis ning tüdrukud jääcurlingus.
Teisel võistluspäeval toimuvad täiskasvanute võistlused Kalmetul ja Vana-Võidus, siis on aladeks suusatamine, teatesuusatamine, võrkpall, male, lauatennis, reesõit, vallajuhtide mitmevõistlus ja autode lumerajasõit.
Allikas: Viiratsi vald
1. detsembril tehti Tallinnas keskkonnaministeeriumi saalis kokkuvõtteid selle aasta keskkonnateo võistlusest.
Esitatud taotlusi 18. novembril hinnanud žürii leidis, et ei aasta keskkonnateo ega aasta keskkonnateokese kategoorias pole ühtegi tiitliväärilist ettevõtmist. Siiski otsustas žürii nii mittetulundusühingu JCI GO Koda projektile “Lasnamäe rohestamine” kui ka arenguprogrammide keskuse EMI-ECO projektile “Teotahteliste venekeelsete pensionäride kaasamine Tallinna kodumajapidamistes ressursside säästu võimaluste teavitamisele ja kaasamisele” määrata preemia 15 000 krooni. Meenutame, et JCI GO Koda sai eelmisel aastal keskkonnateo auhinna kampaaniaga “Killerkott tapab!”.
Keskkonnateokese võistlusel osales märksa rohkem taotlusi: tervelt kakskümmend. Nelja tublima hulgas ei hakatud täpsemat paremusjärjestust otsima, vaid määrati kõigile võrdne 10 000-kroonine preemia. Need olid Tallinna tehnikagümnaasium (kooli hoovi rajatud vanadest autokummidest jalgrattahoidla), Rakvere lasteaed Triin (vee- ja keskkonnanädal), Tallinna lasteaed Kiikhobu (projekt “Laps linnakeskkonnas”) ja Tarvastu lasteaed Naeruvõru (muusikaline moeetendus MASU). Tänukirjaga tunnustati Tallinna keskkonnaametit, tänu kellele on tänavu täies mahus tööle hakanud Aegna loodusmaja.
Ettevõtteid esile tõstvale “Aasta keskkonnategija” võistlusele oli esitatud seitse kandidaati ja kolm neist saidki tänavuse aasta keskkonnategija tiitli: keskkonnajuhtimise kategoorias tarbijate harimise eest AS Tallinna Vesi, keskkonnahoidliku protsessi kategoorias AS Ecometal, kes töötas välja ja juurutas naatriumsulfaadi kristalliseerimisprotsessi, ning keskkonnahoidliku toote või teenuse kategoorias MTÜ Viru Folk, kes on suurüritustel hästi toime tulnud jäätmekäitlusega. Viru Folk sai ka õiguse esindada Eestit Euroopa rohelise nädala auhinnavõistlusel.
Viimasena mainitud kategoorias pälvis tunnustuskirja mahetoitu ja maheteenuseid propageeriv AS Pühajärve Puhkekodu.
Allikas: Loodusajakiri Uudistaja
|
Vaata vaikselt,
kõnele kõigest!
|
