Rubriik: Suure-Jaani vald

Puna-valged Poola õhupallid täitsid Suure-Jaani kooli

Poola-teemaline Euroopa päev Suure-Jaani gümnaasiumis. Vasakul (laua taga) seisab Poola suursaatkonna I sekretär Tomasz Grzybkowski.

10. mail korraldasid Europe Directi Viljandimaa teabekeskus ja Viljandi maavalitsus koostöös Poola suursaatkonna ning Suure-Jaani gümnaasiumi ja vallavalitsusega Suure-Jaanis Poola-teemalise päeva.

“Pilt oleks siis ilmselt samasugune, sest lapsed on igal pool sarnased,” ütles Poola suursaatkonna majandus- ja turismiekspert Oksana Kustova üht valges kirjas sõna “POOLA” kandvat punast õhupalli teise järel õhuga täites ning teda ümbritsevatele õpilastele ulatades. See kõlas nimelt vastuseks küsimusele, kas Eesti värvides õhupalle mõnes Poola koolis jagades oleks laste elevus sama suur.

Varem olid aga Oksana Kustova ja suursaatkonna I sekretär Tomasz Grzybkowski pidanud Euroopa päeva tähistamiseks korraldatud teemapäeval kooli vanematele õpilastele loengu, kus nad tutvustasid nii Poola ajalugu kui tänapäeva, samuti erinevaid Poola linnu.

Loengus leidsid käsitlemist ka kuu aja pärast algavad 2012. aasta Euroopa jalgpalli meistrivõistlused, mis peetakse Poolas ja Ukrainas. Tomasz Grzybkowski jutu järgi tõi see suurvõistlus lisaks staadionite turniiriks ettevalmistamisele ühtlasi kaasa ka mitu korda suuremad investeeringud lennujaamade jm. oluliste objektide renoveerimisse.

Samuti jagati koolis õpilastele erinevaid Poola ja Euroopa Liidu (EL) teemalisi teabematerjale. Ette oli valmistatud väike mälumäng Poola ja ELi teemaliste küsimustega, millele õigesti vastanute vahel loositi hiljem välja Europa Directi sümboolikaga meeneid.

Gümnaasiumist suundusid saatkonna esindajad vallamajja kohtumisele maavanema ja valla esindajatega. Suure-Jaani vallavanem Tõnu Aavasalu andis ülevaate Suure-Jaani linna ja valla ning Poola Hajnowka linna kultuuri-, spordi- ja ka plaanitavast tihedamast ettevõtluse alasest koostööst. Just hiljuti, aprilli keskel käis Suure-Jaani delegatsioon taas Hajnowkas ning sealset delegatsiooni oodatakse vastukülaskäigule juunis Suure-Jaani muusikafestivali paiku.

Viljandi maakonnal on sõprussidemed Poola Podlaskie vojevoodkonnaga, kuhu kuulub ka Hajnowka linn. Podlaskie ja Viljandimaa suhted said alguse 2002. aastal, kui president Arnold Rüütlit saatis tema ametlikul Poola visiidil toonane maavanem Helir-Valdor Seeder. Kahe piirkonna vaheline sõprusleping kirjutati alla 2004. aasta mais.

Täna lähevad huvilised traditsioonilisele Sakala tee matkale

Kurgja.

18. märtsil algusega kell 10 toimub Vanaõuelt Kurgjale C. R. Jakobsoni surma-aastapäevale pühendatud traditsiooniline matk ”Sakala teel”, mida korraldavad ühiselt RMK Loodushoiuosakond ja C. R. Jakobsoni Talumuuseum. Tänavu möödub C. R. Jakobsoni surmast 130 aastat. Matka alustatakse Viljandimaal Suure-Jaani vallas Vanaõue Puhkekeskuse vastas Sakala tee matkaraja alguses.
1961.aastast alates korraldatud Sakala tee matk kulgeb mööda metsateed Kurgja ja Vanaõue vahel, mida mööda C.R. Jakobson käis Viljandisse ajalehte toimetama. Matka pikkus on 12, 2 km. Kui lumeolud võimaldavad, siis on võimalik matka läbida nii jalgsi kui suuskadega. Retke juhendavad kogenud matkajuhid. Puhkepausi saab teha Maltssaare puhkekohas ja Saeveski metsaonni juures, kus retkelisi ootavad lõke, tee, suupisted ja metsa kõrvalkasutust tutvustavad tegevused.
Kurgjal ootab kõiki soovijaid soe supp (2 eurot) ja kohupiimakook (1 euro). Kohapeal on võimalus tutvuda talumuuseumi tegemistega ja õppida valmistama rahvuslikku paela. Talumuuseumi veskis räägib Hendrik Relve Jakobsonist ja loodusest, temaatilisi muusikalisi vahepalu esitab Jaak Tuksam.
Ühiselt külastatakse Jakobsonide perekonnakalmistut.
Osalejate vahel loositakse välja C.R. Jakobsoni Talumuuseumi ja RMK Loodushoiuosakonna meeneid.
Kohtumiseni Kurgjal!

Soomaa teemaplaneeringu koostöökokkulepe sai allkirjad

Pildil Viljandi maavanem Lembit Kruuse ning Pärnu maavanem Andres Metsoja. Foto: Viljandi maavalitsus

Teisipäeval, 28. veebruaril kirjutati Viljandimaal Suure-Kõpu mõisas alla Soomaa teemaplaneeringu koostamist käsitlev laiapõhjaline koostöökokkulepe, millel on kolmteist osapoolt. Koostööleppe osapoolteks on Viljandi ja Pärnu maavalitsus, keskkonnaamet ja Rohelise Jõemaa koostöökogu ning planeeringuala kohalikud omavalitsused. Planeeringuala hõlmab Viljandimaal Kõpu, Pärsti ja Suure-Jaani valda ning Pärnumaal Paikuse, Surju, Saarde, Tori ja Vändra valda ning Sindi linna.
Koostööleppe pidulikule allkirjastamisele eelnenud ettekandeid sisse juhatades ütles Viljandi maavanem Lembit Kruuse, et Soomaa kui suuresti kaitsealuse piirkonna puhul on väga oluline õige tasakaalu ja hea koosluse leidmine. “Küsimus on selles, kas me kaitseme loodust inimese eest või inimest looduse eest,” sõnas Kruuse. Pärnu maavanem Andres Metsoja rõhutas, et ilma kohalike inimesteta oleks kõnealuse piirkonna väärtus märksa väiksem. Pärnu maavalitsuse planeeringute talituse juhataja Tiiu Pärn tutvustas oma ettekandes Soomaa teemaplaneeringu lähteseisukohti ja planeeringus käsitletavaid valdkondi. Viljandi maavalitsuse planeeringutalituse juhataja Tiia Kallas rääkis, et ettevalmistused teemaplaneeringu koostamiseks algasid möödunud kevadel. Järgmisse aastasse on kavandatud planeeringu koostamine, selle kooskõlastamine osapoolte ja huvirühmadega ning lõpliku lahenduse vormistamine. Keskkonnameti Pärnu -Viljandi regiooni kaitse planeerimise spetsialist Meelis Suurkask tutvustas Soomaa kaitseala kaitsekorralduskava aastateks 2012-2021. Ta juhtis seejuures tähelepanu mitmetele liikidele, kellega planeeringu juures tuleks kindlasti arvestada: alates suurulukitest kuni putukate ja taimedeni. Eesmärk on kaasata selle planeeringu tegemisse võimalikult palju sihtrühmi ja huvigruppe, seda selgitas Soomaa Sõprade Seltsi projektijuht Tiina Korts. Teemaplaneeringu eesmärk on soodustada inimeste elu- ja majandustegevust Soomaa piirkonnas.
Tiia Kallas,
Viljandi maavalitsuse planeeringutalituse juhataja

Suure-Jaani Gümnaasiumi neiud algatasid heategevusprojekti

Suure-Jaani Gümnaasiumi õpilased on mitmeid aastaid jõulude ajal heategevusega tegelenud. 12. klassi neiud Ave Eerma ja Meeli Laan tulid välja algatusega korjata piparkooke ja jagada need valla sotsiaalosakonna abiga vähekindlustatud peredele. Kampaanias saavad osaleda kõik kooli õpilased, õpetajad ja töötajad. Piparkooke on praeguseks kogutud juba 20 kilogrammi ja neid tuleb kogu aeg juurde. On nii ise küpsetatud kui ostetud piparkooke. Kõige tublimad on siiani olnud 4. ja 12. klass.

Lisaks on käimas veel teisigi projekte – 7. klass korjab mänguasju, mis samuti lähevad vähekindlustatud perede lastele, 8. klassid lähevad uuel aastal Viljandi loomade varjupaika külakosti viima.

Valla sotsiaalosakonna juhataja Aave Toomsalu ütles, et koolis kogutud piparkoogid ja mänguasjad lähevad 16 vähekindlustatud pere laste kingikottidesse. Kokku saab sel moel jõulurõõmust osa 65 last. Veel lisas ta, et Suure-Jaani käsitööringi tublid naised Maive Ottase eestvedamisel olid samuti vähekindlustatud perede peale mõelnud ning 14 käsitöötegijat kudus sokke, kindaid jm – kokku üle 50 eseme. Ka need asjad lähevad nüüd jõulupakkidesse ning jõuavad jõuludeks valla vähekindlustatud peredeni.

Jõulukuuse toomine riigimetsast on mullusest lihtsam

Tänavu on riigimetsa majandamise keskus (RMK) omal käel riigimetsast jõulukuuse toojaile välja pakkunud 135 kuusekohta üle Eesti. 16.-22. detsembrini toimuvad seitsmes kohas ka juhendatud kuuseretked. Kuuse eest saab tasuda nii mobiilimaksega, ülekandega internetipangas kui ka enne juhendatud kuuseretke algust kohapeal.

„Tegime sel aastal jõulupuu leidmise võimalikult lihtsaks: koduleheküljel on valida 135 kuusekohta, mille koordinaatidel klikkides avaneb üldkasutatav kaardirakendus, mis aitab ka sõiduteekonda planeerida,” selgitas RMK metsakasvatuse peaspetsialist Toomas Väät.

Kodulehel toodud kuusekohad on üks võimalus. „Kõik need, kes on endale sobiva jõulupuu ka varem riigimetsast toonud või kes teavad kindlaid kohti, kust puu võtta võib, saavad kuuse tuua ka mujalt.” Selleks tuleb enne aga kindlasti veenduda, et valitud koht asub riigimetsas ning seal pole looduskaitsepiiranguid.

16.-22. detsembrini korraldatakse seitsmes kohas üle Eesti juhendatud kuuseretki, metsaminekule eelneb loodushariduslik lühiprogramm. Sobivad paigad jõulupuu leidmiseks on RMK spetsialistid välja otsinud ja osalejatele jääb vaid maksmise, puu valimise, saagimise ning kojuviimise rõõm.

Ühe- kuni kolmemeetriste kuuskede hinnad jäävad 3 ja 13 euro vahele ning jõulupuu eest saab maksta looduskeskustes sularahas, pangaülekande või mobiiliga. RMK juhib tähelepanu, et looduskeskuste ja kontorite juures ei müüda juba raiutud kuuski, seega peab kuuseretkele tulijal olema kaasas oma saag. Samuti vastutab igaüks ise oma kuuse äraviimise eest.

Jõulukuuski tohib riigimetsas raiuda vaid sealt, kus neil ei ole lootust suureks kasvada – teede ja kraavide servadest, elektriliinide alt ja metsasihtidelt.

Lisainfo ja registreerimine kuuseretkedele aadressil www.rmk.ee/kuuseke, jooksvaid küsimusi aidatakse lahendada kuuseabitelefonil +372 676 7532 ja e-postiaadressi kuuseke@rmk.ee vahendusel.

Suure-Jaanis tähistatakse mitmete tööde valmimist

Suure-Jaani vald tähistab 10. novembril  kell 13 Suure-Jaani keskväljakul pidulikult Köleri tänava rekonstrueerimise ning vee- ja kanalisatsioonitööde I ja II etapi valmimist.

J. Köleri tn rekonstrueerimistööd teostas Maanteeameti lääne regiooni tellimusel AS TRE, tööde kogumaksumuseks 2 024 066,09 krooni.

Suure-Jaani linna vee- ja kanalisatsioonisüsteemide projekteerimise ja ehituse I ja II etapi tööde kogumaksumuseks on 1 357 105 krooni. Projektide raames on rajatud ühisveevärgi- ja kanalisatsioonitrassid Lauri tn, Pargi tn, Supeluse tn, Lasketiiru tn, Ruusi teele, Pärnu tn, Nurme tn, Tööstuse tn, Pihlaka puiesteele, Oja tn, Karja tn, Veski tn, J. Köleri tn ja osaliselt Tallinna tn ning Ringpuiesteele.

Kokku on valminud Suure-Jaani linnas 8369 m vee- ja 9049 m kanalisatsioonitorustikku ning 2418 m kanalisatsiooni survetorustikku. Sadevee kanalisatsiooni torustikku on valminud 2406 m. Rajatud on 5 uut reoveepumplat.

Täna avatakse Suure-Jaani Gümnaasiumi renoveeritud aula

14. oktoobril kell 19 avatakse pidulikult Suure-Jaani Gümnaasiumi renoveeritud aula. Gümnaasiumi hoone valmis 50 aastat tagasi – nüüd renoveeriti aula multifunktsionaalseks saaliks, mida koolile lisaks hakkab kasutama ka Suure-Jaani kultuurimaja.

Aulasse paigaldati akustilistest plaatidest moodullagi ja uued aknad ning parkettpõrand, ehitati tribüün ja trepiastmestik, akendele paigaldati puldiga juhitavad valgusrulood. Lisaks soojustati välisseinad, vahetati küttetorustik, ehitati välja ventilatsioonisüsteem ning evakuatsiooniks uus välistrepp, paigaldati tuletõkkeuksed. Renoveerimistööde käigus said uue ilme ka aula esised trepikojad nii 2. kui 3. korrusel ning seoses tribüüni ehitamisega veel kaks ruumi. Aulas on üle 360 koha.

Ehitustöid tegi osaühing Silindia, omanikujärelevalvet teostas Mait Tael firmast P.P.Ehitus. Sisekujundaja oli Kirsi-Ann Nuter. Renoveerimiseks kulus kokku üle 250 000 euro – kogu raha tuli Suure-Jaani valla eelarvest. Aula sisustamisel kontsertsaaliks aitas MTÜ Rahvusvaheline Artur Kapp´i Ühing, kes sai PRIA Külade uuendamise ja arendamise meetmest 59 344,30 eurot toetust toolide ning heli- ja valgustehnika ostmiseks.

Pärast pidulikku lindilõikamist järgneb kingitus vallarahvale – kuulajate ette astub Maarja-Liis Ilus, keda saadab Peeter Rebane.

Leili Kuusk

Olustvere kutsub taas hoidiste messile

Laupäeval, 24. septembril kella 11-15 toimub Olustvere leivakojas järjekordne hoidiste mess. Reede ja laupäev, 23.-24.september on Olustveres künnivõistluste päralt.
 
Hoidised on eestlase jaoks traditsioon läbi aegade. 2006. aastal kogunes sadakond Eesti perenaist Olustvere maamajandus- ja teeninduskooli, et kinnitada veel kord: Eestis on aastasadade jooksul valmistatud häid koduseid moose, kompotte, siirupeid, mahlu ja veine. See traditsioon pole kuskile kadunud ja kogub uut jõudu.

Teisel ja kolmandal moosimessil 2007. aasta märtsis ja septembris  arutlesid kokkutulnud juba tõsisemalt juba mitmel teemal, alates sellest, kuidas kodus tehtud hoidised pääseksid turule konkureerima suurtootjatega.

Kuuel aastal on hoidiste messil osalenud üle 200 perenaise, kes on toonud messile kaasa ligi 700 purki erinevaid hoidiseid nii oma kui ka naabrinaise keldrist. Igal üritusel on kõik osalejad saanud ka hoidiseid hinnata ja nii on välja selgitatud parimad moosid ja soolased hoidised; ühtlasi on vahetatud retsepte ja kontakte. 

2007. aastal välja antud trükis „Kodused hoidised” sisaldab kolme aasta n-ö paremaid palasid Eesti perenaiste leidlikkusest hoidiste valmistamisel.

Kui oled oma suvelõpusaagi üle vaadanud, siis arutle, kas sinu keldririiulil on ahvatleva väljanägemisega moosipurk, mis maitseb sama hea, kui välja näeb. Kui on, vii oma hoidis võistlema!

Info telefonidel 437 4280 (Olustvere mõis), 509 1318 (Tiina Randaru).

Laupäeval ja pühapäeval näeb Kuhjaveres külateatrit

Kalju Komissarov. Foto: draamateater.ee
20. ja 21 . augustil Viljandimaal Suure-Jaani valla Kuhjaveres toimuvatel VII külateatrite päevadel osalevad kuusteist harrastustruppi seitsmest Eestimaa maakonnast. Hobiteatrirahvale jagab nõuandeid näitleja, lavastaja ja professor Kalju Komissarov.

Ettevõtmise korraldaja, Kuhjavere Külaseltsi juhatuse liikme Urve Muki sõnul on Kuhjavere külateatripäevade repertuaar mitmekülgne. Kõigil seitsmel korral osalenud Avinurme külateater Ida-Virumaalt mängib tänavu „Armu-karuselli,“, mille on lavastanud Malle Pärn. Esmakordselt on aga esindatud Jõgevamaa, kust külateater tuleb kohale Pala vallast tänavusest maakonna Aasta külast Assikverest. Osa truppe on teatrisündmuseks ise näitemängu kirjutanud või mõnele tuntud loole uue näo andnud. Omaloomingut toob lavale Sonda trupp Ida-Virumaalt. Nende näidend on võrsunud möödunud aasta kohtuteemalisest loost. Nüüd peavad aga samad tegelased pulmi. Peaaegu alati kohal olnud Sulbi külateater etendab seekord näitemängu „Farmis on ainult naised”, mille sünniks andnud inspiratsiooni muusikal „Dzässis ainult tüdrukud“. Lisaks lustlikumatele ja tänapäevastele lugudele on mängukavas oma koht ka klassikutel Lydia Koidulal, Eduard Vildel, Juhan Kunderil.

Urve Mukk märkis, et kui varasematel teatripäevadel on etendused toimunud ka talude õuedes, siis nüüd on mängupaigaks külamaja terrass.

Kuhjavere Külateatrite päevade alaline patroon professor Kalju Komissarov korraldas juba juuni algul näiteringide juhendajatele koolituse Viljandi Kultuuriakadeemias. Kuhjaveres analüüsib ta aga vahetult pärast iga etendust, lavastamist, näitlemist, rollide jaotust jne. Loe edasi: Laupäeval ja pühapäeval näeb Kuhjaveres külateatrit

Tänavused Viljandimaa kaunid kodud on välja valitud

Ain Arula ja Seidi Kuldvere Pärna talu.

2011. aasta kauni Eesti kodu konkursile esitati Viljandimaal 31 nominenti, nende seast valis maakondlik komisjon välja ning otsustas presidendile auhindamiseks esitada viis.

Kodukaunistamise Viljandimaa komisjon otsustas tunnistada konkursi “Kaunis Eesti kodu 2011” võitjateks maakonnas ja esitada tunnustamiseks Eesti Vabariigi presidendile:

  • Ain Arula ja Seidi Kuldvere – Pärna talu, Taevere küla, Suure-Jaani vald
  • Perekond Berzin – Järvekalda, Karula küla, Saarepeedi vald
  • Perekond Teearu – Vabriku 9, Mõisaküla linn
  • Kaavere külaplats – Kaavere küla, Kolga-Jaani vald; külaseltsi esindaja Mirja Keerup
  • Tarvastu vald – vallavolikogu esimees Aivar Kustavus, vallavanem Alar Karu

Kandidaate oli tänavu üle kahe korra rohkem kui eelmisel aastal ning kõigi nende külastamiseks kulus komisjonil kaks pikka päeva. Komisjoni esimehe, Viljandi maavalitsuse finantsnõuniku Eva Sisaski sõnul tuleb kokkuvõtvalt tõdeda, et aastatega on kodukaunistamise tase Viljandimaal ühtlaselt paremaks muutunud. Ta lisas, et kandidaatide hulgas oli neidki, kes on varem üle-eestilist tunnustust pälvinud, näiteks Lusika talu Tarvastu vallas ja Pärna talu Suure-Jaani vallas.

Tarvastu käsitöökoda.

„Kõik kandidaadid olid väga tasavägised ja komisjonil oli valikut teha üpris keeruline, kuid otsus sündis siiski üksmeelselt,“ lisas Eva Sisask. Nagu varemgi, oli otsustamise juures üheks määravaks teguriks just stiilipuhas tervikpilt.

Ühtlasi ärgitas Eva Sisask kõiki maakonna omavalitsusi edaspidigi kohalikke kodukaunistamise ja heakorrakonkursse korraldama, sest need annavad tugeva aluse ka üle-eestilistel mõõduvõtmistel kaasa lüüa.

Kõigi vabariigi presidendi poolt tunnustamist leidvate kodude ja teiste objektide fotod avaldatakse Eesti Kodukaunistamise Ühenduse avaldatavas albumis “Kaunis Eesti kodu 2011”. Kõigi maakonna konkursile esitatud kodude jt objektide fotod pannakse juunikuu jooksul üles Viljandi maavalitsuse veebilehel http://mv.viljandimaa.ee alajaotuses “Konkursid”.

Lisainfot konkursi “Kaunis Eesti kodu 2011” kohta saab Eesti Kodukaunistamise Ühenduse kodulehelt: http://www.iluskodu.ee.

Peep Talimaa

Soomaa maaomanikke kutsutakse nõupäevale

Keskkonnaamet kutsub Soomaa rahvuspargi maaomanikke 3. mail nõupäevale rahvuspargi keskusesse Tõramaal. Nõupäeval tutvustatakse maaomanikele kaitseala loodusväärtusi ja selgitatakse looduskaitse eesmärke. Lisaks räägitakse niitude majandamise korraldamisest. Nõupäeval osalemine on tasuta. Info ja osalemisest teavitamine telefonil 53083344 või e-kirja teel reet.vaiksalu@keskkonnaamet.ee

Allikas: Keskkonnaamet

Tulemas Soomaa kaitsekorralduskava avalik arutelu

3. mail kl 16 toimub Soomaa rahvuspargi külastuskeskuse saalis Soomaa rahvuspargi kaitsekorralduskava aastateks 2011-2020 avalik arutelu. Huvilised saavad kavaga tutvuda Soomaa rahvuspargi külastuskeskuses ja Keskkonnaameti Pärnu-Viljandi regiooni Viljandi kontoris ning Keskkonnaameti koduleheküljel.

Vastuväiteid ja parandusettepanekuid kaitsekorralduskavade kohta saab esitada kirjalikult Keskkonnaameti Pärnu-Viljandi regioonile (Paala tee 4, Viljandi 71014) või e-postiga viljandi@keskkonnaamet.ee, märksõnaga “Soomaa” kuni 3. maini 2011.

Lisainfo: Meelis Suurkask, tel 5164997, meelis.suurkask@keskkonnaamet.ee

Paala rahvamajas astub lavale “Külatraagik”

2. novembril 2010  kell 18 saab Paala rahvamajas  vaadata Jüri Tuuliku novellidel põhinevat monoetendust “Külatraagik”, kus vaatajate ette astub  Margus Mankin.

Lavastaja Margus Mankin tunnistati harrastusteatrite riigifestivalil 2010.a. parimaks meesnäitlejaks. Samal konkursil pälvis žürii eripreemia Elmar Sats lavastuse “Külatraagik” originaalmuusika eest.

Tääksi külapood hakkas jälle tööle

Tääksi pood on pärast nelja-aastast pausi taas avatud, kirjutab Sakala.  Aivar Siimon ja Mirjam Hiiemäe ostsid kahekorruselise hoone endale koduks pärast seda, kui tarbijate ühistu oli otsustanud 2006. aastal poepidamise lõpetada.  Omanikud remontisid ka müügikorrust, aga jätsid sinna endise aja hingust. Kunded võivad laua ümber istudes juttu puhuda ja lugeda. Aivar Siimon tunnistas, et läheb aega, kuni rahvas poega uuesti harjub.  «Üritame kasumit teenida käibelt, mitte suurelt juurdehindluselt,» lausus Siimon ning avaldas lootust, et pood tasub ennast ära. «Praegu on muidugi kõvasti rabelemist, et asi käima läheks.»

Leivanädal võetakse kokku lõikuspühal Olustveres

Pühapäeval, 10. oktoobril kell 11 peetakse Suure-Jaani kirikus leivanädala tänujumalateenistust. Sellele järgneb lõikuspüha  Olustvere mõisa leivakojas.

Kavas on leivakaku küpsetamine, saab hobu- ja traktorisõitu teha, näitusi vaadata jne. Kõigil on võimalik osaleda leivatordi konkursil.
Kaetud on suupistelaud.

Päeva korraldavad Eesti Leivaliit ning  Olustvere teenindus- ja maamajanduskool.

Olustveres selgusid parimad hoidised

Olustveres nädalavahetusel toimunud hoidistemessil valiti selle aasta parimaks soolaseks hoidiseks Lääne-Virumaal valminud marineeritud karulauk, magusatest hoidistest tunnustati Viljandimaa astelpaju-alõtša-kibuvitsamoosi.

Soolaste hoidiste kategoorias sai teise koha Täkusalat(Lääne-Virumaa), kolmandat kohta jäid jagama Tuline musi (Lääne-Virumaa) ning kurgid Meira sinepiga (Viljandimaa). Magusatest hoidistest tuli teiseks õuna-šokolaadimoos ja kolmandaks punasesõstra-maasikamoos (mõlemad Viljandimaa). Ahhaa-elamuse kategoorias tunnustati kaalikamoosi (Läne-Virumaa) ja kuivatatud kõrvitsalaaste (Järvamaa).

Kokku oli messil väljas ligi 150 hoidist 100 perenaiselt.

Foto: Olustvere TMK

Olustveres kõneldakse Eesti konkurentsieelistest

Laupäeval, 25. septembril 2010 toimub Olustvere mõisas samaaegselt hoidiste messi ja Eesti künnimeistrivõistlustega konverents “Eesti konkurentsieelised”. Konverentsil käsitletakse maaelu valupunkte ja otsitakse Eesti maamajanduse konkurentsieeliseid muu maailma ees.

Konverentsi korraldaja Aarne Toomsalu Sünergia Üksusest on kirjutanud ettevõtmise kohta: “Majanduskriisi läbimise järel vajavad Eesti ettevõtted uut põlvkonda. Olemasolevatel turuosalistel ei jätku enam küllalt ideid majandusarengu eelduste taastamiseks. Kas majandus vajaks maatööstuse infrastruktuuri? Meie maaelu valupunktide teemasid avav üritus on konverents vabaturu konkurentsi tõeliseks kaitseks olukorras, kus turg on olemasolevate turuosaliste huvides paralüseeritud. Miks asjade seis selline on?”

Samaaegselt toimub Olustveres ka traditsiooniks kujunenud hoidiste mess ning künnivõistlus. Konverentsi päevakava Olustvere Teenindus- ja Majanduskooli veebilehel: www.olustvere.edu.ee/index.php

Seenepäevad siin ja seal

Elistvere looduskeskus on pannud Elistvere loomapargis asuvas aidas üles seenenäituse. Seda saab vaadata kuni 24. septembrini. Seenepäevade kulminatsioon on aga täna, 23. septembril, kui looduskeskuses on külas Helle Väärsi Lahemaalt, kes õpetab seenepaberi tegemist ja räägib seentega lõngavärvimisest. Kohtumine algab kell 15 looduskeskuse saalis. Looduskeskuses saab tutvuda ka eri aegadel välja antud seeneraamatutega. Üritus on tasuta, vaja on aga eelregistreeruda telefonil 525 3395 või elistvere.looduskeskus@rmk.ee.

Laupäeval, 25. septembril kella 10–14 toimub seenepäev Aimla looduskeskuses Sakala puhkealal. Juhendab mükoloog Kadri Pärtel. Loodukeskuse poolt on näitus, seenematk ja seeneroog. Osalejatel olgu kaasas korv ja nuga ning seljas sobilik riietus.Üritus on tasuta. Registreeruda saab telefonil 516 3117 või aimla.looduskeskus@rmk.ee.

Olustvere ootab laupäeval hoidiste messile

Moosimess peetakse Olustvere leivakojas. Foto: www.kodukant.ee
25. septembril korraldatakse Olustveres juba heaks traditsiooniks kujunenud hoidiste mess, kuhu on oodatud osalema kõik huvilised üle Eestimaa. Moosimess algab Olustvere leivakojas laupäeval kell 11.00.

Hoidistemessil on nelja aasta jooksul osalenud üle 200 perenaise, kes on toonud messile kaasa ligi 700 purki erinevaid hoidiseid nii oma kui naabrinaise keldrist. Osalejad on saanud ka hoidiseid hinnata ning välja selgitada parimad moosid ja soolased salatid. Alati on vahetatud ka retsepte ja kontakte. 2007. aastal välja antud trükis „Kodused hoidised“ sisaldab Olustvere moosimessi kolme aasta „parimaid palasid” Eestimaa perenaiste leidlikkusest hoidiste valmistamisel.

Esimesel hoidistemessil oli suurimaks üllatajaks porgand ja sellest valmistatud hoidised, teisele hoidistemessile toodi palju kompotte ja moose, mille põhikomponent oli õun. KolmasI hoidistemess üllatas astelpaju ja banaanihoidiste rohkusega. Mulluse hoidistemessi märksõnaks olid kõrvits ja rabarber, rääkimata naabrimehe sakuskast või teelehe moosist. Tänavune üllataja selgub juba sel laupäeval.

Hoidistemessid, mida on korraldanud Olustvere maamajandus- ja teeninduskool koostöös põllumajandusministeeriumi ja liikumisega Kodukant, on näidanud, et Eesti perenaised valmistavad kodudes jätkuvalt erinevaid salateid, moose ning kompotte ja kõik need tooted säilivad probleemideta aastaid.

Allikas: www.kodukant.ee

Olustveres otsitakse nädala pärast
Eesti konkurentsieeliseid

Tulevaks nädalavahetuseks, 25. septembriks oodatakse kõiki, kelle mõtted ja tegevus on seotud maa ja toidulauaga, Olustverre konverentsile „Eesti konkurentsieelised”.

Konverentsil vaetakse maaelu valupunkte ja otsitakse Eesti maamajanduse konkurentsieeliseid muu maailma ees.

Ettekannete sisuks on maa ja maaparandus, maa koormamine ja looduslik tasakaal, mesinikuamet kui üks tore eluviis, konkurentsivõimeline köögiviljakasvatus, rukis ja meie igapäevane leib.

Fookuses on veel mitu teemat: millises seisus on Eestis tõu- ja sordiaretus, kuidas edendada lihaveisekasvatust, kuidas jälgida maitsete muutumist ja võita uusi turge, mil moel valmistuda eelseisvaks tööjõukriisiks põllumajandussektoris.

Ettekandeid peavad oma ala asjatundjad ja konverentsil osalemine on kõigile huvilistele tasuta.

Vaata lisa!

Olustveres tuleb kuues hoidistemess

Viimane aeg on liikumise Kodukant maakonna koordinaatoriga ühendust võtta neil, kes soovivad oma tänavuste hoidistega 25. septembril Olustveres toimuval kuuendal hoidistemessil osaleda.

2006. kogunes sadakond Eestimaa perenaist Olustvere maamajandus- ja teeninduskooli, et kinnitada veel kord: Eestis on aastasadade jooksul valmistatud häid koduseid moose, kompotte, siirupeid, mahlu ja veine. See traditsioon pole kuskile kadunud, vaid kogub tasapisi uut jõudu.

Nüüd seisab ees juba kuues mess. Kõigil huvilistel, kes soovivad messil kaasa lüüa, on võimalik oma maakonna koordinaatoriga läbi rääkida, mida väljapanekule tuua, kuidas oma maakonna lauad kujundada jms. Olustvere poolt tasutakse messil osalejate sõidukulud (kuludokumendi alusel) ja hoolitsetakse lõunasöögi eest.

Kui hoidistemessi lühikesse ajalukku kiirpilk heita, siis esimesel hoidistemessil 2006. aastal oli suurimaks üllatajaks porgand ja sellest valmistatud hoidised.

Teisele hoidistemessile oli kaasa toodud rohkelt kompotte ja moose, mille põhikomponendiks oli õun. Kolmas hoidistemess üllatas astelpaju- ja banaanihoidiste rohkusega. Neljandal hoidistemessil paistsid kõige rohkem silma seentest valmistatud purgiroad.

Eelmise aasta hoidistemessi märgusõnadeks olid kõrvits ja rabarber. Mille poolest jääb meelde tänavune mess, selgub juba nädala pärast.

Liikumise Kodukant kontaktisik Olustvere moosimessil on Külli Vollmer (tel 5114027, kylli@kodukant.ee).

Hoidiseid saab messil
ka degusteerida.
Foto: kylaelu.blogspot.com

Lisainfo