Kylauudis.ee

on kodanikualgatuse korras sündinud infoportaal, mis vahendab kodukandi uudiseid ja elulist infot inimeselt inimesele. Loe lähemalt!

ENFRDEESFILVVRO

Kaastööd ja kirjad
palume saata e-posti aadressil info@kylauudis.ee

Nädala mõte

"Pilk üle õla ja sammuga edasi."

Vaata nädala mõtete arhiivi!

Nädala foto

Talv kestab veel.

Vaata teisi nädala fotosid!

Arhiiv

Sõbrad, toetajad

märts 2017
E T K N R L P
« veebr    
 12345
6789101112
13141516171819
20212223242526
2728293031  

Siis, kui reisirongid liikusid Tallinnast Riiga läbi Pärnu

Täna, 35 aastat tagasi, avati pidulikult läbi Pärnu kulgenud Tallinna ja Riia vaheline reisirongiliiklus, mis lõpetati 1992. aasta veebruaris.

Edelaraudtee kinkis ammuse raudtee mälestuseks Mõisakülale vana reisivaguni, mis jäi alles koos mõnesaja meetrise raudteejupiga Foto Urmas Saard

Edelaraudtee kinkis ammuse raudtee mälestuseks Mõisakülale vana reisivaguni, mis jäi alles koos mõnesaja meetrise raudteejupiga. Foto: Urmas Saard

Pärast kitsarööpmelise raudtee asemele laiarööpmelise raudtee ehitamist saabusid 1981. aasta 17. juulil üheaegselt Mõisaküla raudteejaama ehitud reisirongid D1-6016 Tallinnast ja DRIA-189 Riiast. Vikipeedia andmeil sõitis 1987. aasta seisuga Tallinn–Pärnu–Riia liini mõlemal suunal üks reisirong päevas ning sõit kestis keskmiselt viis ja veerand tundi. Pärnu ja Mõisaküla kaudu Tallinnast Riiga kulgenud raudtee oli üle 160 km lühem, kui praegune Valgat läbiv tee. Viimane reisirong sõitis Tallinnast Riiga läbi Pärnu 20. veebruaril 1992.

Tallinna–Pärnu–Riia liini sulgemise järel kasutati Pärnu–Mõisaküla vahelist raudteed edasi.

1995. aastaks olevat Tallinna-Mõisaküla raudteeliinist kujunenud üks kõige kahjumlikumaid liine. Sõitjate vähesusele aitas kaasa ka suhteliselt ebamugav sõiduplaan, mille järgi oli näiteks 1995. aastal Mõisaküla–Tallinna liini mõlemal suunal käigus ainult üks reisirong, kusjuures hommikuse rongi väljumise kellaaeg Mõisakülast oli 04:48. Pistelised kontrollid tõestasid, et valdav osa sõitjaid ei ostnud piletit. Põhjuseks haruharv kontrolöride külastus rongides. Reisirong saabus Mõisakülla viimast korda 31. jaanuaril 1996. Kaubarongid sõitsid Pärnu-Mõisaküla vahet veel kuni 2001. aastani.

Raudteelõik võeti üles 2008. aastal.

Edelaraudtee kinkis ammuse raudtee mälestuseks Mõisakülale vana reisivaguni, mis jäi alles koos perroonide ja mõnesaja meetrise raudteejupiga kunagises jaamas.

Urmas Saard

Riga sääreväristajate 24 tunni kestvussõidul sõideti kokku 31 228 km

Foto: Mõisaküla LeMans 2014

Foto: Mõisaküla LeMans 2014

Üle-eelmise nädala reedest laupäevani toimunud Eesti motoajaloo teisel 24 tunni kestvussõidul osales 57 meeskonda 219 sõitjaga. Võisteldi retrohõngulistel Riga sääreväristajatel ehk punnvõrridel. Võistlus toimus sel aastal Eesti väikseimas linnas Mõisakülas, mis asub Lõuna-Eestis Viljandimaal ning kandis nime 24h Mõisaküla Le Mans.

Tehnikute klassi võit läks Lätti Romans Valtinõ meeskonnale, kes läbis 24 tunni jooksul 641 ringi ehk 897,4 km. Nad edestasid teiseks tulnud Patrick Põldmaa meeskonda 6 ringiga ning kolmandaks tulnud Ragnars Gabranovsi meeskonda 11 ringiga. Võit tuli napilt, kuna pool tundi enne võistluse lõppu purunes liidrite võrril raam, mida tuli kiiresti kokku keevitama hakata. Õnneks saadi masin kiiresti korda ja võit vormistati kindlalt.
Retro klassi võit tuli Eestisse, kus võidutses Janek Filippovi meeskond, läbides 635 ringi ehk 889 km. Filippovi meeskond edestas Heigo Olu ja Tenno Alamaa meeskondi, kes läbisid vastavalt 521 ja 618 ringi. Kokku läbisid kõik võidusõitjad summeritult 31228,4 km.
“Punnvõrr on üks vägev sõiduriist, millega võib vabalt 3/4 maakerale tiiru peale teha”, kommenteeris läbitud kilometraaži Punnvõrride kestvussõidu karikasarja peakorraldaja Aimar Parm.
Korraldajate sõnul katkestas võistluse tehnilistel põhjustel kuus meeskonda. “Suurem katkestajate hulk ja lühem summeritud kilometraaž näitasid, et rada oli sel aastal veidi raskem,” sõnas võistluse peakorraldaja Ilmar Kuusk.
“Aastatega on võrride tehniline ettevalmistus läinud väga heaks ning parimad võistkonnad pidid võrreldes eelmise aastaga võrdlemisi vähe võrri remontima. Samas oli neljandik võistlejatest ikkagi pidevalt boksialal. Purunes erakorselt palju rehve ja raame ning nii mõnigi mootor tuli detailideni lahti võtta ja siis uuesti kokku panna,” sõnas tehnilise komisjoni juht Andres Põldver.
Võistlusel osales ka Ekspress Grupi (Eesti Ekspress, Delfi, Õhtuleht) võistkond Toomas Vabamäe juhtimisel. Vabamäe sõnul, kes sõitis ka eelmisel aastal Maidlas toimunud esimesel 24 tunni kestvussõidul, oli sel aastal rada raskem. “Rada muutus võistluse edenedes aina raskemaks. 57 võistkonda suudavad 24 tunniga muuta tugeva kruusatee liivateeks ning kive täis raudteetammi kividest puhtaks pühkida. Iga tunni järel oli rada erinev ja tuli sõita väga tähelepanelikult,” sõnas Vabamäe.” See punnvõrride võistlus oleks suureks väljakutseks igale motosõbrale.”
Peakorraldaja Ilmar Kuuse sõnul võib ürituse korraldamisega väga rahule jääda. Üritust aitas korraldada 25-30-liikmeline vabatahtlike korraldustiim, kes tagasid võistluse sujuva kulgemise 24 tunni jooksul. “Eesti väikseima linna kohta oli antud üritus sama mastaapne kui laulupidu Tallinnale ning arvan, et saime selle korraldamisega häsit hakkama.”

Viljandimaal peetakse Eesti pikim 24 tunnine enduro võistlus sääreväristajatel

enduro211.-12. juulil toimub Mõisakülas Viljandimaal Eesti pikim mootorsõidukitele mõeldud enduro ehk kestvussõit, mille pikkuseks on 24 tundi. Võisteldakse originaalsetel Riga sääreväristajatel ning ka koopiatel ehk nn. “hiinakatel”. Võistlus on oma kestvusest tulenevalt saanud nime “24h Mõisaküla Le Mans”.

Võistluse start antakse reedel, 11. juulil kell 18.00 ja finišilipp langeb 24 tunni pärast järgmisel päeval. Võistluse võidab võistkond, kes suudab 24 tunni jooksul läbida enim ringe. Võistkonda võib kuuluda 2-4 liiget, võistluse jooksul võib võrrile teostada remonti ja sõitjat vahetada.

“24h Mõisaküla Le Mans’i” peakorraldaja Ilmar Kuusk sõnas, et suuremad ettevalmistused punnvõrride võidusõiduks on tehtud: 1,4 km rada on korralikult ette valmistatud, paigaldatud rajapiirded, valgustus ning kohaldatud tsoonid pealtvaatajatele.

Jätka lugemist »

Viljandimaa külade tervisetoetajad kutsuvad südamenädalal tervisepäevadele

Küla tervisetoetajate koolitus Viljandimaal.

Viljandi maakonna küla tervisetoetajad korraldavad koostöös Viljandi Maavalitsuse Tervisetoaga südamenädala raames tasuta tervisepäeva Saarepeedil ja Mõisakülas.
Eeloleval reedel ja laupäeval on kavas kolmas koolitustsükkel, mille teema on „Kasulikud mõtlemisviisid ja enese juhtimine”.
Tulevased küla tervisetoetajad on moodustanud Põhja grupi ja Lõuna grupi sooviga üheskoos midagi korda saata. Südamenädala raames korraldavad tervistoetajad kaks kogupere tervisepäeva: 15. aprillil Saarepeedil ja 22. aprillil Mõisakülas.
Viljandi ja Põhja-Viljandimaa tervisepäev kannab nime „ Südame rütmis” ning see peetakse pühapäeval, 15. aprillil Saarepeedi rahvamajas. Kell 11 algava tervisepäeva kavas on toitumisspetsialisti loeng südame tervist toetavast toitumisest, lustakad võistlused ja mängud kogu perele, jooga, aeroobika ja seltskonnatants. Perearst Ülle Gurjevi abiga on soovijatel võimalik lasta mõõta keha üldist rasvasisaldust, jagatakse infomaterjale tervisliku toitumise kohta. Tervisepäeva külalised on Riigikogu liige Helmen Kütt ja põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder. Kogu perele mõeldud
tervisepäeva tegevuste vahel pakutakse kosutavat terviseampsu.
Korraldajad paluvad võimaluse korral rahvamajja kaasa võtta vahetusjalatsid.
Pühapäeval, 22. aprillil kell 11 algava Lõuna-Viljandimaa tervisepäeva kavas on lisaks sammumisele erinevad tegevused nii noorematele kui ka vanematele huvilistele: kepikõnd ja rattasõit, pilatese trenn, massaaži õpituba, ammulaskmine, looduse õpituba lastele ja orienteerumine (maastikumäng). Samuti saab lasta mõõta vererõhku ja veresuhkru taset.
15.–22. aprilini tähistatakse Eestis igakevadist südamenädalat, mis sel aastal on pühendatud liikumisele.

Elo Paap
Lähem info Saarepeedil ja Mõisakülas peetava tervisepäeva ning teiste südamenädala ettevõtmiste kohta Viljandimaal www.viljandimaa.ee/tervis

Euroopa suurim rahvakunstifestival toimub Tartus ja Pisieuropeaded üle Eesti

Euroopa suurim rahvakunstifestival Europeade toimub Tartus 20.-24. juulil 2011.

Europeade ajal sõidavad paljud väljamaa grupid Eestimaa parimatesse paikadesse Pisieuropeadele meile oma maa eripärast rahvakunsti näitama ja meie elu-oluga tutvuma. Vaata kohti, kus Pisieuropeaded toimuvad!

21.07 kell 20 Europeade avakontsert Tartu Laululaval
22.07 kell 11-13 muusikakontserdid ja kell 14-17 rahvatantsukontserdid Tartu Raekoja platsil ning kell 19-21 koorikontserdid Tartu Ülikooli aulas
Kell 18 Mõisaküla Suveaias Iirimaalt Landers Irish Dance Group, Kilcullen, Co.Kildare
23.07 kell 11-13 muusikakontserdid ja kell 14-17 rahvatantsukontserdid Tartu Raekoja platsil ning kell 16-18 koorikontserdid Tartu Ülikooli aulas
24.07 kell 10-14 esinevad kõigil tänavalavadel Eesti grupid, kell 14.30 toimub üle 4000 osalejaga rongkäik ja kell 19 Europeade lõppkontsert Tartu Laululaval

Tutvu kogu Tartu programmiga siin!

Uuri ajakavasid ja täpsemat infot sündmuse kohta 2011. aasta Europeade kodulehelt!

Tänavused Viljandimaa kaunid kodud on välja valitud

Ain Arula ja Seidi Kuldvere Pärna talu.

2011. aasta kauni Eesti kodu konkursile esitati Viljandimaal 31 nominenti, nende seast valis maakondlik komisjon välja ning otsustas presidendile auhindamiseks esitada viis.

Kodukaunistamise Viljandimaa komisjon otsustas tunnistada konkursi “Kaunis Eesti kodu 2011” võitjateks maakonnas ja esitada tunnustamiseks Eesti Vabariigi presidendile:

  • Ain Arula ja Seidi Kuldvere – Pärna talu, Taevere küla, Suure-Jaani vald
  • Perekond Berzin – Järvekalda, Karula küla, Saarepeedi vald
  • Perekond Teearu – Vabriku 9, Mõisaküla linn
  • Kaavere külaplats – Kaavere küla, Kolga-Jaani vald; külaseltsi esindaja Mirja Keerup
  • Tarvastu vald – vallavolikogu esimees Aivar Kustavus, vallavanem Alar Karu

Kandidaate oli tänavu üle kahe korra rohkem kui eelmisel aastal ning kõigi nende külastamiseks kulus komisjonil kaks pikka päeva. Komisjoni esimehe, Viljandi maavalitsuse finantsnõuniku Eva Sisaski sõnul tuleb kokkuvõtvalt tõdeda, et aastatega on kodukaunistamise tase Viljandimaal ühtlaselt paremaks muutunud. Ta lisas, et kandidaatide hulgas oli neidki, kes on varem üle-eestilist tunnustust pälvinud, näiteks Lusika talu Tarvastu vallas ja Pärna talu Suure-Jaani vallas.

Tarvastu käsitöökoda.

„Kõik kandidaadid olid väga tasavägised ja komisjonil oli valikut teha üpris keeruline, kuid otsus sündis siiski üksmeelselt,“ lisas Eva Sisask. Nagu varemgi, oli otsustamise juures üheks määravaks teguriks just stiilipuhas tervikpilt.

Ühtlasi ärgitas Eva Sisask kõiki maakonna omavalitsusi edaspidigi kohalikke kodukaunistamise ja heakorrakonkursse korraldama, sest need annavad tugeva aluse ka üle-eestilistel mõõduvõtmistel kaasa lüüa.

Kõigi vabariigi presidendi poolt tunnustamist leidvate kodude ja teiste objektide fotod avaldatakse Eesti Kodukaunistamise Ühenduse avaldatavas albumis “Kaunis Eesti kodu 2011”. Kõigi maakonna konkursile esitatud kodude jt objektide fotod pannakse juunikuu jooksul üles Viljandi maavalitsuse veebilehel http://mv.viljandimaa.ee alajaotuses “Konkursid”.

Lisainfot konkursi “Kaunis Eesti kodu 2011” kohta saab Eesti Kodukaunistamise Ühenduse kodulehelt: http://www.iluskodu.ee.

Peep Talimaa