Kylauudis.ee on kodanikualgatuse korras sündinud infoportaal, mis vahendab kodukandi uudiseid ja elulist infot inimeselt inimesele. Loe lähemalt!
EN ❘ FR ❘ DE ❘ ES ❘ FI ❘ LV ❘ VRO
Kaastööd ja kirjad
palume saata e-posti aadressil info@kylauudis.ee Nädala mõte „Urbanipäevast algab lina- ja kaerakülv.”
Vaata nädala mõtete arhiivi! |
 Esimene Sääsepirina Alguse Kontsert toimub 1. juunil Mardu talu niidul Soomaal. Kontserdil esinevad kitarrist ja helilooja Argo Vals, Helsingis elav Soomaa juurtega folk-poppi viljelev Ramo Teder ehk Pastacas, jazzi taustaga Ajavares ning pärimusmuusika duo Kulno Malva ja Tõnis Kirsipu.
“Kontserdiga, mis loodetavasti saab iga-aastaseks traditsiooniks, soovime looduse kõrval esile tõsta Soomaal elavaid ja siin igapäevaselt omi asju ajavaid inimesi,” sõnas kontserdi üks korraldaja ja Mardu stuudio eestvedaja Rait Parts. “Suurte ujutuste kõrval kipuvad viimased tihti tahaplaanile jääma, ometi jagub Soomaal tegevusi ja sisu ka väljapool suurvett. Üks külakorda käiv vabaõhukontsert suure suvise sääsepirina eel aitab seda sisu ehk avada ja tasakaalu parandada.”
Sääsepirina Alguse Kontserdiks pannakse Mardu talu niidule püsti väike lava, tehakse mõned lõkked ning nauditakse head muusikat. Enne ja pärast kontserti on huvilistel võimalik avastada Soomaad kanuuretkel või varahommikusel rabamatkal, ümbruskonnas jagub ööbimisvõimalusi erinevale maitsele. Tulenevalt asukohast rahvuspargis on kontserdist osasaajate hulk piiratud, mistõttu on soovitav pilet ära osta eelmüügist.
Jätka lugemist »
 Suure-Kõpu mõis. Foto: Tulp, nagi.ee Soomaa piirkonna teemaplaneeringu raames toimub neljapäeval, 4. aprillil algusega kell 10 Kõpu vallas Suure-Kõpu mõisas pärandkultuuri teemapäev, mis tõmbab ühtlasi samalaadsetele teemapäevadele joone alla.
Pärandkultuuri teemapäeval käsitletakse kultuuripärandit Soomaa rahvuspargis, Soomaa rahvuspargis toimunud hoonete inventeerimist (1998-1999) ja muinsuskaitse nõudeid, millega teemaplaneeringus tuleb arvestada. Ühtlasi antakse ülevaade Soomaa teemaplaneeringu koostamisest. Võimalik tutvuda ka Suure-Kõpu mõisaga.
Korraldajad paluvad huvilistel teemapäevast osavõtuks registreerida 2. aprilliks, registreerimisvorm asub veebiaadressil: https://docs.google.com/spreadsheet/viewform?formkey=dGxhczQ1djhRU3A1WTloQ2huLUsyNFE6MA&ifq
Soomaa rahvuspargi ja seda ümbritseva mõjuala teemaplaneeringu algatasid ning planeeringu lähteseisukohad kinnitasid Viljandi ja Pärnu maavanem 2012. aasta veebruari algul. Teemaplaneeringu eesmärk on soodustada inimeste elu- ja majandustegevust Soomaa piirkonnas – Soomaa piirkonna asustuse ja traditsioonilise elulaadi hoidmine; kohalike elanike sotsiaalsete tagatiste säilimine, kavandamine või parendamine ning kohalikele ettevõtjatele majandustegevuse arendamiseks vajalike eelduse loomine.
Samuti on planeeringu eesmärkide hulgas Soomaa piirkonna ruumilise arengu põhimõtete ja prioriteetide täpsustamine; maa- ja veealade kasutamistingimuste määratlemine; olulisemate sotsiaalse ja tehnilise infrastruktuuri objektide asukoha määramine; loodus- ja kultuurilise keskkonna väärtuste säilimine jm. Olulisel kohal on ka jõgede üleujutusaladega seonduv.
Vt lähemalt: http://parnu.maavalitsus.ee/et/koostatav-soomaa-piirkonna-teemaplaneering
 Soomaa teemaplaneeringu kaart. Teisipäeval, 26. märtsil kell 16 korraldab Soomaa teemaplaneeringu juhtrühm Soomaa Rahvuspargi külastuskeskuses Tõramaal avatud teabepäeva, kus vaadatakse üle koondatud materjalid ja arutletakse teemade üle, mida võiks planeeringuga lahendada.
Teabepäeval on plaanis tutvustada teemaplaneeringu senist kulgu ja kaardimaterjali nii rahvuspargi territooriumil elavatele inimestele, Soomaaga piirnevate külade elanikele kui kõigile teistele huvilistele.
Soomaa rahvuspargi ja seda ümbritseva mõjuala teemaplaneeringu algatasid ning planeeringu lähteseisukohad kinnitasid Viljandi ja Pärnu maavanem 2012. aasta veebruari algul.
 Soomaa planeeringu koosolek Pärnus. Veidi hiljem kirjutati alla teemaplaneeringu koostamist käsitlev laiapõhjaline koostöökokkulepe, millel on kolmteist osapoolt – Viljandi ja Pärnu maavalitsus, Keskkonnaamet ja Rohelise Jõemaa koostöökogu ning planeeringuala kohalikud omavalitsused. Planeeringuala hõlmab Viljandimaal Kõpu, Pärsti ja Suure-Jaani valda ning Pärnumaal Paikuse, Surju, Saarde, Tori ja Vändra valda ning Sindi linna.
Teemaplaneeringu eesmärk on soodustada inimeste elu- ja majandustegevust Soomaa piirkonnas – Soomaa piirkonna asustuse ja traditsioonilise elulaadi hoidmine; kohalike elanike sotsiaalsete tagatiste säilimine, kavandamine või parendamine ning kohalikele ettevõtjatele majandustegevuse arendamiseks vajalike eelduse loomine. Samuti on planeeringu eesmärkide hulgas Soomaa piirkonna ruumilise arengu põhimõtete ja prioriteetide täpsustamine; maa- ja veealade kasutamistingimuste määratlemine; olulisemate sotsiaalse ja tehnilise infrastruktuuri objektide asukoha määramine; loodus- ja kultuurilise keskkonna väärtuste säilimine jm. Olulisel kohal on ka jõgede üleujutusaladega seonduv.
Viljandi maavalitsuses juhib planeeringu koostamist planeeringutalituse juhataja Tiia Kallas ning Pärnu maavalitsuses planeeringute talituse juhataja Tiiu Pärn.
Vt lähemalt: http://parnu.maavalitsus.ee/et/koostatav-soomaa-piirkonna-teemaplaneering
 Tõnu Kiviloo ja Lembit Kruuse tänuvastuvõtu vestlusringis Viljandimaa väikseim – 712 elanikuga Kõpu vald – tähistas 2. novembril valla staatuse taastamise 21. aastapäeva piduliku tänuvastuvõtuga Kõpu mõisas. Vallavanem Tõnu Kiviloo tänas kõiki ettevõtjaid, kes vallas inimestele tööd annavad ja neidki, kes kaasa aitavad sellele, et elu maapiirkondades saaks edasi kesta. Kiviloo kinnitas kokkutulnutele, et Kõpu vallal on jätkuvalt tugevat tahet ja püüdlust arenemiseks.
Viljandi maavanem Lembit Kruuse toetas Kivilood, öeldes, et Kõpu vallas vaatamata tema väiksusele on olnud pikka aega piisavalt visadust ja tarkust edukaks toimetulekuks. “Tulevikku vaadates saame me loomulikult kõik aru, et muutused on vältimatud ja tulenevad arvestades üldisemaid arenguid. Kuid Kõpu ise oma inimeste, nende vajaduste ja soovidega jäävad osaks Viljandimaast. Samuti nagu jäävad Kõpu kirik, -mõis, Soomaa ja kõik muu oluline, mille järgi seda paikkonda teatakse,” rõhutas Kruuse.
Kõpu vald on Viljandimaa üks läänepoolsemaid omavalitsusi. Valla pindala on 258,78 km². Kõpu valla pindalast 94,9 km² hõlmab Soomaa rahvuspark, mis on ka valla põhiline turismiobjekt. Valla territooriumile jäävad Öördi (7154 ha) ja Kikepera sookaitsealad. Turistidele pakuvad huvi ka Soomaal eelkõige kevadeti toimuvad ulatuslikud üleujutused. Peamiseks tegevusalaks on Kõpus põllumajandus, metsamajandus ning puidutööstus. Rahva arvu poolest on Kõpu vald Viljandi maakonna väikseim. 22. augusti 2007 seisuga elas vallas 778 inimest. Seisuga 1. august 2012 seisuga elab rahvastikuregistri andmetel Kõpu vallas 712 elanikku. Asustustihedus on ca 3 inimest ruutkilomeetri kohta.
 Pildil Viljandi maavanem Lembit Kruuse ning Pärnu maavanem Andres Metsoja. Foto: Viljandi maavalitsus Teisipäeval, 28. veebruaril kirjutati Viljandimaal Suure-Kõpu mõisas alla Soomaa teemaplaneeringu koostamist käsitlev laiapõhjaline koostöökokkulepe, millel on kolmteist osapoolt. Koostööleppe osapoolteks on Viljandi ja Pärnu maavalitsus, keskkonnaamet ja Rohelise Jõemaa koostöökogu ning planeeringuala kohalikud omavalitsused. Planeeringuala hõlmab Viljandimaal Kõpu, Pärsti ja Suure-Jaani valda ning Pärnumaal Paikuse, Surju, Saarde, Tori ja Vändra valda ning Sindi linna.
Koostööleppe pidulikule allkirjastamisele eelnenud ettekandeid sisse juhatades ütles Viljandi maavanem Lembit Kruuse, et Soomaa kui suuresti kaitsealuse piirkonna puhul on väga oluline õige tasakaalu ja hea koosluse leidmine. “Küsimus on selles, kas me kaitseme loodust inimese eest või inimest looduse eest,” sõnas Kruuse. Pärnu maavanem Andres Metsoja rõhutas, et ilma kohalike inimesteta oleks kõnealuse piirkonna väärtus märksa väiksem. Pärnu maavalitsuse planeeringute talituse juhataja Tiiu Pärn tutvustas oma ettekandes Soomaa teemaplaneeringu lähteseisukohti ja planeeringus käsitletavaid valdkondi. Viljandi maavalitsuse planeeringutalituse juhataja Tiia Kallas rääkis, et ettevalmistused teemaplaneeringu koostamiseks algasid möödunud kevadel. Järgmisse aastasse on kavandatud planeeringu koostamine, selle kooskõlastamine osapoolte ja huvirühmadega ning lõpliku lahenduse vormistamine. Keskkonnameti Pärnu -Viljandi regiooni kaitse planeerimise spetsialist Meelis Suurkask tutvustas Soomaa kaitseala kaitsekorralduskava aastateks 2012-2021. Ta juhtis seejuures tähelepanu mitmetele liikidele, kellega planeeringu juures tuleks kindlasti arvestada: alates suurulukitest kuni putukate ja taimedeni. Eesmärk on kaasata selle planeeringu tegemisse võimalikult palju sihtrühmi ja huvigruppe, seda selgitas Soomaa Sõprade Seltsi projektijuht Tiina Korts. Teemaplaneeringu eesmärk on soodustada inimeste elu- ja majandustegevust Soomaa piirkonnas.
Tiia Kallas,
Viljandi maavalitsuse planeeringutalituse juhataja
Soomaa rahvuspargi looduskeskuses toimub 4. novembril kell 18 loodusõhtu „Tihastest ja inimestest”, kus linnujuttu vestab Agu Leivits.
Sissepääs ja kohvilaud kõigile tasuta.
Kontserdid toimuvad 27.septembril kell 10:20 Hummuli mõisas ja kell 14:00 Rogosi mõisas ning 28.09 kell 11:00 Kõpu mõisas. Esineb ansambel Una Corda koosseisus: Kristi Mühling (kannel), Liis Viira (harf), Ene Nael (klavessiin).
Kavas: Peeter Süda, Raimo Kangro, Cyrillus Kreek, Mirjam Tally, Ester Mägi, Arvo Pärt – originaallooming ja seaded.
Ansambel Una Corda (itaalia keeles „ühel keelel“; nime võib mõista ka sõnademänguna kui „üks akord“) on üks omanäolisemaid ja kindlasti ainulaadne, väga erilise kõlavärviga pillikooslus. 2009ndal aastal kokkutulnud ansamblisse kuuluvad kolm erinevat näppepilli – klaveri eelkäija klavessiin (klavessiini keelte pihta ei löö mitte haamrikesed nagu klaveril, vaid keeli tõmbavad väikesed konksukesed), suursugune „jumalate pill“ harf ja eesti rahvamuusikast tuttav kannel. Kõigi nende pillide kõla on õrn ja läbipaistev, delikaatne ja helisev, ent ometi üsna erinev – nagu ka nende pillide ajalugu ja kasutusala. Ansambli liikmed, tuntud-tunnustatud muusikud, inspireerivad üksteist mitmeti. Ka heliloojana tunnustatud Liis Viira kaasaegset, improvisatsioonilisusesse kalduvat muusikatunnetust täiendab Ene Naela teadmistepagas varajase muusika maailmast ning rahvusliku värvingu lisab triole Kristi Mühlingu kandlekõla. Siiski pole tegemist rahvapilliansamblitest pärit lihtsa 5 või 7keelse kandlega, vaid Kristi tellimusel konstrueeritud erilise, tänapäevastele nõudmistele vastava kromaatilise kandlega. Ansambli repertuaaris kaalukaimal kohal on eesti muusika, mis hõlmab nii seadeid kui ka spetsiaalselt Una Cordale kirjutatud muusikat. Kavas on meie klassikute Peeter Süda ja Cyrillus Kreegi, aga ka uuema aja heliloojate nagu Raimo Kangro, Arvo Pärdi, Ester Mägi ja Mirjam Tally muusika.
Hoolimata vähesest tegutsemisajast on ansambli Una Corda kontserdikalender olnud väga tihe. Esinetud on nii erinevates kontserdisarjades kui ka festivalidel, mille korraldajateks on olnud Eesti Kontsert, Eesti Interpreetide Liit, Eesti Heliloojate Liit, Eesti Kandleliit ja Muusikasõprade Selts. Koostöös Klassikaraadioga on Eesti Raadio muusikafondi salvestatud rohkem kui plaadijagu eesti muusikat, mille hulka kuuluvad nii ansambliseaded (Peeter Süda, Heino Eller, Cyrillus Kreek, Ester Mägi, René Eespere), heliloojate seaded (Helena Tulve, Mirjam Tally) kui ka originaalteosed ansamblile (Elo Masing, Liis Jürgens, Märt-Matis Lill).
Viljandi maavanem kuulutab välja konkursi Kõpu vallas vabanevale perearsti nimistule. Nimistu suurus 2010. aasta 31. detsember seisuga on 827 inimest. Kõpu valla piirkonnas on üks perearsti nimistu, seega maksab Eesti Haigekassa pearaha 1200 isiku eest.
Praksise saanud arsti ülesanne on perearstiabi osutamine seadustega kehtestatud korras määratud teeninduspiirkonnas ja tegevuse asukohaga Kõpu vallas. Viljandi maavalitsuse sotsiaalala peaspetsialist Luule Vitsur ütles, et Kõpu vald on oma perearsti kenasti toetanud. Perearstiga koos töötav õde on nõus jätkama ka uue arstiga.
Konkursil osalemise tingimusteks on arsti meditsiiniline kõrgharidus, perearsti kvalifikatsioon; õigus töötada Eesti Vabariigis arstina ning
võimalus alustada praktiseerimist hiljemalt 1. novembrist. Avaldusi oodatakse maavalitsusse 8. oktoobrini.
Soomaa Sõprade Selts korraldab laupäeval, 9. juulil 2011.a juba traditsiooniks kujunenud vikatimeeste jõukatsumise.
 Fotomeenutus 2008. aasta vikatimehe võistlusest. Foto: Aivar Ruukel Üritus toimub Soomaa Rahvuspargis Tipu külas Kaabaka sauna juures, samas paigas, kus eelmine aastagi. Kogunemine ja kohapealne registreerimine alates kell 8. Võistlus algab kell 8.30 niitmistükkide loosimisega. Võistlejate osavõtt piiratud ja seetõttu vajalik eelregistreerimine http://www.soomaa.net/?id=321 või telefonil 5280 402 Tõnis. Samast saab ka lisainfot.
Külastajatel palutakse autod parkida Tipu kooli juures või Tipu teel viisil, mis ei häiri liiklust. Hindamist juhib peakohtunik Sulev Viies, kes ka ise on pärjatud Soomaa Vikatimehe tiitliga.
 Reede, 17. juuni keskpäeval on kõik huvilised oodatud Soomaa külastuskeskusesse, kus ajakirjanik Liisi Seil ja fotograaf Elmo Riig esitlevad oma raamatut „Teekond läbi viie aastaaja”.
Külastuskeskus on võrdsel kaugusel nii Viljandist kui Pärnust – mõlemast linnast on sinna 44 kilomeetrit. Rahvuspark laiub Viljandi- ja Pärnumaa territoorimil.
Soomaa koostöökogu algatusel valminud teos „Teekond läbi viie aastaaja” tutvustab selle piirkonna ainulaadset loodust, kultuuripärandit, ajalugu ja tänapäeva. Kõik need väärtused jõuavad lugejate ette päeviku vormis tekstide ja piltide kaudu.
192leheküljeline kõvade kaantega raamat keskendub 2010. aastale, mis tõi Soomaale erakordse suurvee, palava suve, seenerikka sügise ja tormise talve. Kirja on pandud tõestisündinud lood, mis kirjeldavad autorite retki, kohtumisi kohalike inimestega, loodusvaatlusi ning looma- ja linnujutte.
Liisi Seili sõnul tuli autoritel materjali kogumise ajal silmitsi seista paljude ootamatustega ja elada läbi põnevaid hetki.
Raamatu “Teekond läbi viie aastaaja” esitlus algab Kõrtsi-Tõramaal kell 12. Ühtlasi avatakse Soomaa erakordset suurvett kajastav näitus.
|
Inimene on
inimesele uudis
|
