Kylauudis.ee on kodanikualgatuse korras sündinud infoportaal, mis vahendab kodukandi uudiseid ja elulist infot inimeselt inimesele. Loe lähemalt!
EN ❘ FR ❘ DE ❘ ES ❘ FI ❘ LV ❘ VRO
Kaastööd ja kirjad
palume saata e-posti aadressil info@kylauudis.ee Nädala mõte „Murulauk mühab, till tõuseb.”
Vaata nädala mõtete arhiivi! |
Kodanikupäeva aumärgiga autasustati:
Ants Tompi, Kärstna ja Tuhalaane kooli õpetaja, pensionär (aumärk nr 262)
Priit Sillat, endine Kärstna põhikooli ajalooõpetaja, pensionär, Kaitseliidu Noorte Kotkaste instruktor (aumärk nr 265)
Anne Kaljumäed, MTÜ Karksi Kultuuriseltsi juhatuse esimees (aumärk nr 261)
“Kodanikupäeva 17-st aumärgist 3 tulid Viljandimaale, mis näitab meie inimeste aktiivsust ühiskondlikus elus kaasa lüüa, jõudu häid traditsioone elus hoida ning järjepidevust entusiasmi teistega jagada. Paljudest väikestest andmistest saab aja jooksul suur,” rõõmustas autasustatute üle maavanem Lembit Kruuse.
Siseminister Ken-Marti Vaher allkirjastas 21. novembril käskkirja, mille alusel autasustatakse 17 Eesti kodanikku aumärgiga. 26. novembril tähistatakse Eesti Vabariigis kodanikupäeva, mille raames tunnustatakse kodanikuaumärgiga inimesi, kes on andnud märkimisväärse panuse ühiskonna elu ja kodanikukasvatuse edendamisele.
Kodanikupäeva aumärgi üleandmise tseremoonia toimub täna, 25. novembril.
Siseministeeriumile said esitada kodanikuaumärgi kandidaate maavanemad, Eesti Linnade Liit, Eesti Mittetulundusühingute- ja Sihtasutuste Liit ning Eesti Kaitsevägi. Kandidaatide ettepanekuid võisid esitada nii üksikisikud kui ka organisatsioonid eelnimetatud asutustele kuni 24. oktoobrini.
Kandidaatide ettepanekud vaatas läbi siseministeeriumi juurde loodud komisjon, mis valis välja 17 auväärset kodanikku. Kodanikupäev on pühendatud Eesti kodanikule, tähistamaks tema õigusi ja kohustusi 26. novembril – Eesti Vabariigi kodanike dokumenteerimise aastapäeval. 26. novembril 1918. aastal andis Maanõukogu välja määruse Eesti kodakondsuse kohta, millega loodi esmakordselt juriidilises tähenduses mõiste “Eesti kodanik” ning sisuliselt oli tegemist Eesti riigi esimese kodakondsusseadusega. Kodanikupäeva tähistamise ning aumärkidega tunnustamise traditsioon sai alguse 1998. aastal.
 29. oktoobril algusega kell 13 toimub Karksi valla kultuurikeskuses esimene Mulgimaa kihelkondade päev, eesmärgiks väärtustada Mulgimaale omast elulaadi, tavasid ja kombeid.
Kavas on tutvustada üldsusele ja ka mulkidele endile Mulgimaa viie kihelkonna (Karksi, Halliste, Tõrva, Tarvastu, Paistu) ajalugu, kombeid, rahvarõivaid ja kultuurilist eripära. Päeval on oodatud kaasa lööma kõikide põlvkondade esindajaid – lastest vanaemade ja vanaisadeni.
Iga kihelkond esitab oma kihelkonna tutvustamiseks 45minulilise kava. Õhtu lõppeb mulgisimmaniga, kus on võimalik elava muusika saatel meenutada vanu seltskonnatantse, osaleda ühislaulmises ja -tantsimises. Mängib rahvamuusikaansambel Lustipill, tantse õpetab tantsuõpetaja Anneli Arraste.
Käsitöömeistritel ja mulgitoitude valmistajatel on kohapel võimalus oma toodanguga kaubelda.
Info: www.kultuurikeskus.karksi.ee
Pühapäeval tähistatakse Tuhalaanes juba traditsiooniliselt rukkimaarjapäeva . Sel puhul on Tuhalaande kokku kutsutud häid muusikuid ja kõlanud rohkesti kaunist muusikat. Rukkimaarjapäeva tähistamist korraldab MTÜ Tuhalaane kiriku
toetuskogu, mille üks vedajatest on ka Jaak Tuksam.
Jaak Tuksami sõnul on see ka ühtlasi kohaliku kiriku nimepäev ja vana maarahva püha, mida on põhjust koos suure rõõmuga pidada. “See sündmus toimib vabatahtlike annetuste põhiselt, pileteid me ei müü. Kõige olulisem muidugi on, et tuleksid kokku head inimesed ja saaks koos musitseerida,” ütles Tuksam.
Kell 11 algab kiriku nimepäeva jumalateenistust, mida viib läbi koguduse preester isa Miikael. Kell 13 päeval kantakse kirikumäel ette Willem Grünthal- Ridala teos “Püha rist”, mille esitavad Anne Maasik, Mikk Sarv ja Heikki-Rein Veromann. Peale kontserti loodavad korraldajad pakkuda programmiväliseid üllatusesinejaid ja algatada ühismusitseerimist koos kõigi kohalejõudnud muusikutega.
Tuhalaanes saab sel päeval näha ka ajaloolisi fotosid külast ja kohal on käsitöölised oma kauni loominguga.
Tallinnast toob kohale Looduse Omnibuss www.looduseomnibuss.ee
 22.-24. juulini toimub Eesti ja Läti piiriääres Lillis kuues Nava Lava festifal, mis tänavu on pühendatud Hella Wuolijoe 125. sünniaastapäevale.
Kolme päeva jooksul saab nautida näitemänge, luuleetendusi, klassikalist laulu ja ooperikatkeid. Vaheaegu võib täita matkade, ujumise, marjakorjamise või mulgi toidu maitsmisega.
Kõigil kolmel päeval etendatkse Silvia Soro näidendit “Väike kange mulgi naine”, mis käsitleb Hella Wuolijoe, neiupõlvenimega Ella Marie Murriku lapsepõlve- ja noorusaastaid mulgimaal ja Tartus, kus tema suhtlusringi kuulusid Jaan Tõnisson, Hugo Treffner, Gustav Suits, Aino ja Oskar Kallas ja teised Eesti elus hiljem olulist rolli mänginud inimesed.
Luuleküünis saab luuleteatri raames kuulata Hella Wuolijoe poeemi “Sõja laul” esilavastust Eestis. Luulekava mängivad ja on lavale seadnud Viljandi Kultuuriakadeemia tänavused lõpetajad Ott Kartau, Ragne Veensalu, Kait Kall ja Ivo Reinok.
Näha võib flamenkotantsu Maria Kääri esituses ning kuulata Prantsuse ja Hispaania lauluklassikat mezzosopran Monika Evelin Liivi esituses.
Laste- ja perepäeval on võimalus meisterdada looduslikest materjalidest, mängida erinevaid keskkonna- ja osavusmänge ning vaadata Karksi noorteteteatri “O” etendus “Jäätise kuningriik”.
Täpsema festivali kavaga saab tutvuda siin.
 23. juulil oodatakse kõiki jooksuhuvilisi Viljandimaale Mulgi maratonile. Mulgi maraton on Mulgimaa valdasid läbiv jooksumaraton, mille raames toimuvad maratonidistantsi läbivates valdades ja külades erineva pikkusega jooksuvõistlused – lastejooksud, rahvajooksud ja kepikõnnid.
Jooksumaratoni ametlikeks distantsideks on maraton (42,195 km: Mustla – Abja-Paluoja), poolmaraton (21,1 km: Polli – Abja-Paluoja) ja Halliste-Abja jooks (6,5 km: Halliste – Abja-Paluoja). Maratonijooksus selgitatakse ka Viljandimaa meister.
Maratonidistantsi arvestust peetakse seitsmes vanuseklassis (eraldi arvestuses tüdrukud ja poisid ning naised ja mehed). Võistlusklass avatakse ka ühe võistleja korral. Kõikides võistlusklassides peetakse paralleelset arvestust ka võitlusklassi 100+ kohta juhul, kui võistleja registreerub ja kvalifitseerub sellesse võistlusklassi.
Võistlusklassi 100+ saavad kuuluda võistlejad, kes kaaluvad üldjuhul 100 kg või rohkem. Võistlusklassi 100+ avamise ja arvestuse eesmärk on tähelepanu pööramine kaalukamate võistlejate pingutustele ja selle eest nende tunnustamine. Oluline on nende eeskuju vääriv tegevus vastupidavusalaga tegelemisel ja oma tervise eest hoolitsemisel.
Mulgi maraton soovib propageerida tervislikke, karskeid eluviise ja rahva kehalist aktiivsust ning kaasata uusi jooksusõpru tegelema vastupidavusaladega. Lisaks tahetakse pakkuda jooksusõpradele heal tasemel korraldusega maratonil elamusi ja võimalust realiseerida oma sportlikke ambitsioone ning tutvustada spordisõpradele Mulgimaad, kui kaunist ja huvitavat paikkonda läbi sportlike elamuste ja ettevõtmiste
Mulgi maratoni korraldab Mulgimaa Elu Edendamise Keskus koostöös Tarvastu, Karksi, Halliste ja Abja vallaga.
Täpsema info Mulgi maratoni kohta leiab siit.
 Euroopa suurim rahvakunstifestival Europeade toimub Tartus 20.-24. juulil 2011.
Europeade ajal sõidavad paljud väljamaa grupid Eestimaa parimatesse paikadesse Pisieuropeadele meile oma maa eripärast rahvakunsti näitama ja meie elu-oluga tutvuma. Vaata kohti, kus Pisieuropeaded toimuvad!
21.07 kell 20 Europeade avakontsert Tartu Laululaval
22.07 kell 11-13 muusikakontserdid ja kell 14-17 rahvatantsukontserdid Tartu Raekoja platsil ning kell 19-21 koorikontserdid Tartu Ülikooli aulas
Kell 18 Mõisaküla Suveaias Iirimaalt Landers Irish Dance Group, Kilcullen, Co.Kildare
23.07 kell 11-13 muusikakontserdid ja kell 14-17 rahvatantsukontserdid Tartu Raekoja platsil ning kell 16-18 koorikontserdid Tartu Ülikooli aulas
24.07 kell 10-14 esinevad kõigil tänavalavadel Eesti grupid, kell 14.30 toimub üle 4000 osalejaga rongkäik ja kell 19 Europeade lõppkontsert Tartu Laululaval
Tutvu kogu Tartu programmiga siin!
Uuri ajakavasid ja täpsemat infot sündmuse kohta 2011. aasta Europeade kodulehelt!
Sellelgi suvel jäävad äsja 20 aastaseks saanud urban-folkkvarteti muusikast puudutamata staadionid, tehased, pubid, isegi laululavad ja kontserdihallid. Jäääär jääb truuks Eestimaa lummavale loodusele, unustamatutele kontserdipaikadele, seda hindavatele inimestele ning kõigele hääle, mis sinna juurde käib:
 Külalised: Tuuli Taul, Ann Kuut
E 11.07 Käsmu Meremuuseum
T 12.07 Haanja, Suur Munamägi
K 13.07 Otepää Looduspark, Kunstimäe puhkemaja
N 14.07 Viljandimaa, Tuhalaane
R 15.07 Pärnu, Reiu jõe org
L 16.07 Muhu, Nautse-Mihkli talu
P 17.07 Kuressaare, Arensburg Boutique Hotelli hoov
K 20.07 Hiiumaa, Sõru Sadama paadikuur
N 21.07 Vormsi Jaanituleplats
K 03.08 Viinistu Kunstimuuseum
N 04.08 Haapsalu Linnuse väike hoov
L 06.08 Pühajärve, Kolga talu
Algused 20.00
Pileti hind 12 EURi.
Lapsele kuni 7 a. sissepääs tasuta.
Piletid müügil Piletilevi müügikohtades, internetis ja ka enne algust kohapeal.
Kestus 2 tundi (s.h 30 min vaheaeg).
Hingepugevaid ja kummitama kippuvaid muusikaelamusi!
Vaata ka ansambli Jäääär kodulehte!
 Planetaarium on kummist täispuhutav kuppel, mille kõrgus on 4 ja diameeter 5,5 meetrit. Sfäärilisele ekraanile projitseeritakse digitaalne pilt ja kõlab lugu kosmosemaailmast koos rahuliku muusikaga. Programmi kestus on umbes 25 minutit. Planetaariumisse mahub kuni 25 last või kuni 20 täiskasvanut. Lapsed saavad kupli sees istuda või lamada (põrandal on suured pehmed padjad). Spetsiaalne arvutiprogramm lubab näha praktiliselt kõiki taevakehi, tutvuda päikesesüsteemis asuvate lähimate planeetidega ning nende kaaslastega. Samuti saab aimu udukogudest ja erinevatest tähtkujudest, mida on näha Põhja- ja Lõunapoolkeral. August Kitzbergi nimelise Gümnaasiumi õpilastele on külastus tasuta vastava tunniplaani alusel (vaata kooli kodulehelt). Kell 16.00 vaatlevad planetaariumis tähistaevast lasteaialapsed. Huvilised väljastpoolt kooli saavad planetaariumi külastada kell 17.00 algaval seansil, pileti hind 3.20 eurot.
Allikas: karksi.ee
Foto: threesneakybugs
Pühapäeval, 12.detsembril kell 17 räägitakse Karksi valla Tuhalaane külamajas ortodoksi kiriku õpetusest, traditsioonidest, ajaloost ja kultuurist.
Loengusarja esimesel kokkusaamisel kõneleb EAÕK Räpina koguduse preester isa Tihhon (Tammes), kes õppis teoloogiat Kreekas Thessaloniki Aristotelese ülikoolis ja on töötanud Kreekas vaimulikuna.
MTÜ Tuhalaane ja Tuhalaane külamaja kutsuvad huvilisi vaatama vanu filme
Eesti Filmiarhiivi materjalidest on filmikatked valitud selliselt, et esindatud saaks võimalikult lai teemadering. Lektor-kommenteerija ja programmi kokkupanija on FIE Olav Kruus. Filmidele lisanduvad lektori kommentaarid programmi alguses ja filmide vahel.
Filmiõhtud toimuvad:
18. novembril algusega kell 19.30 Polli külamajas
19. novembril algusega kell 12 Karksi külamajas
19. novembril algusega kell 18 Tuhalaane külamajas.
Vali endale sobivaim aeg ja koht, osalejatele on programm tasuta!
Filmiõhtuid toetab Vabaühenduste fond, mida rahastavad Norra, Island ja Liechtenstein Avatud Eesti Fondi vahendusel.
|
Terita kõrva,
torka silma!
|
