Kylauudis.ee

on kodanikualgatuse korras sündinud infoportaal, mis vahendab kodukandi uudiseid ja elulist infot inimeselt inimesele. Loe lähemalt!

ENFRDEESFILVVRO

Kaastööd ja kirjad
palume saata e-posti aadressil info@kylauudis.ee

Nädala mõte

"Pilk üle õla ja sammuga edasi."

Vaata nädala mõtete arhiivi!

Nädala foto

Porgandipere keerulised suhted.

Vaata teisi nädala fotosid!

Viimased uudised

Arhiiv

Sõbrad, toetajad

november 2017
E T K N R L P
« okt    
 12345
6789101112
13141516171819
20212223242526
27282930  

Mõisaküla — väärtuslik Eesti väikelinn

Eesti Muinsuskaitse Selts koostöös Mõisaküla linnavalitsusega korraldab neljapäeval, 19. oktoobril järjekordse väärtuslikke Eesti väikelinnu tutvustava seminari.

Hoone, kus asub Mõisaküla muuseum Foto Urmas Saard

Hoone, kus asub Mõisaküla muuseum. Foto: Urmas Saard

Mõisaküla muuseumis (J. Sihveri 4) toimuva seminari juhatab sisse ja kõneleb varem toimunud väärtuslike Eesti väikelinnade seminaridest EMS esimees Peep Pillak. Varem on sarnased seminarid aset leidnud Mustlas, Tõrvas, Sindis, Paldiskis, Kundas, Türil ja Keilas. Mõisakülast kõnelevad linnapea Ervin Tamberg, muuseumijuhataja Anu Laarmann, Eesti Vabaõhumuuseumi teadusdirektor Heiki Pärdi. Osalejatele esinevad Mõisaküla lasteaia laululapsed. Peale ettekandeid tehakse linnas ringkäik.

Mõisaküla kodulehe vahendusel saab teada, et linn asub Viljandi maakonna Läti piiri äärses edelanurgas. Pindala on 2,21 ruutkilomeetrit ja elanike arv (seisuga: 01.01.2017) 784 inimest. Mõisaküla on hoonestatud peamiselt ühe- ja kahekorruseliste väikeelamutega. Linnas on 401 elamut, keskosa valdavalt hoonestamata, kaetud haljasaladega. Linnas on 32 tänavat kogupikkusega 15 km, neist asfaltbetoon- või mustkattega 4,9 km. Kaugus maakonnakeskusest Viljandist 49 km, Pärnust 63 km, Tallinnast 189 km.

Seminar on tasuta, huvilised oodatud!

Urmas Saard

Oma legendi saanud Kuhjavere külas
tuleb taas teatrifestival

Küllike Veede Kuhjavere teatrikohvikus

Küllike Veede Kuhjavere teatrikohvikus

Eesootaval nädalavahetusel algab Viljandimaal Suure-Jaani vallas Kuhjaveres taas külateatrite festival. Hiljuti sai Kuhjavere küla ka oma legendi, mille autor, Järvamaal tegutseva Alburahva teatri dramaturg ja näitleja Küllike Veede põimis kokku vanadest tondijuttudest ja praegustest kohalikest oludest.

Küllike Veede avas Kuhjavere loo sünni telegitaguseid ka Külauudiste protaalile. Mis saab teoks aga  19-20 augustil toimuval Kuhjavere külateatrite festivalil, sellest rääkis  üks korraldajatest Kuhjavere Külaseltsi juhatuse liige  Urve Mukk.

Küllike Veede, paljud külad on saanud legendid juba ennemuistsetel aegadel, teatrifestivali korraldav Kuhjavere küla aga alles hiljuti ja tänu teile. Mis andis inspiratsiooni Kuhjavere loo loomiseks?

Loomulikult küla nimi. Ja festival. Kaugemate paikadega tekib see häda, et olusid tunned vähe ja kui kirjalikku materjali appi otsima hakkad, sünnib pigem midagi kodu-uurimuslikku. Sellisele ei tihka üleannetusi külge pookida. Nii et võtsin hoopis muistsed tondijutud appi.

Kuivõrd on Kuhjavere lugu üles ehitatud vanaaegsete legendide põhjal, kui palju on selle sünnis tänapäevast?

Lõbus peab olema, vähemalt luues. Harva, kui alustades on aimu, kuhu välja jõuad. Kuhjavere legendi juures muidugi vaikselt lootsin, et lõpuks külamaja sünnib, festivalid hakkavad  toimuma ja keegi osalistest suuremat viga ei saa. Tundub jah, et seekord on rohkem vana, kuigi enamasti  balansseerivad mu jutud päriselu ja muinasloo piiril. Vahel võin isegi foto lisada, sedavõrd päris on tegelane või toimumispaik, ja siis vupsab midagi täiesti jaburat hulka.

Jätka lugemist »

Viljandi pärimusmuusika festivalil oli rekordiline külastatavus

XXV Viljandi pärimusmuusika festival tegi neljal päeval uut ja vana ning juubelifestival sai koos publiku ja esinejatega tõdeda, et vana arm ei roosteta – festivali külastas rekordarv külalisi.

Nikns Suns laulja Priit Oks astus lavalt maha kuulajate sekka Foto Urmas Saard

Nikns Suns laulja Priit Oks astus lavalt maha kuulajate sekka. Foto: Urmas Saard

Juubelifestival pakkus palju uut ja tõi kokku vanad sõbrad; koos rahvaga nauditi pärimusmuusikat 61 kontserdil ja 34 õpitoas, muusikat jagus ka maakonnakontsertidele Pilistveres, Suure-Jaanis ja Tääksis ning õhtutundidel Tantsumajadesse. Festivalirütmidega liitus lisaprogrammi näol terve Viljandi linn. Üllatusi pakkusid spontaansed kooslused, jämmid, esmakordne Pillide duell ja Trad.Attack!i üllatuskontsert. Peokülalistele kingiti tasuta Lõpukräu: Kukerpillid ja kukeprillid.

Viljandi pärimusmuusika festivali programmipealik Tarmo Noormaa ütleb, et sellel aastal oli festival hästi äge suuresti tänu Eesti enda esinejatele. „Tänavu oli väga palju kodumaiseid küpseid kooslusi, kes pakkusid väga head kvaliteeti ja andsid lavadel endast viimase. Väga mitmed esinejad nagu Curly Strings, Duo Malva&Priks, Nikns Suns, Naised Köögis esitasid meie festivalil esmakordselt oma uut plaati ja publik hindas seda kõrgelt,” viitab Noormaa suurtele rahvaarvudele ja täissaalidele. “Väga hästi töötas rahva soovil tagasi kutsutud Ööklubi Lauluväljakul, kus tohutu energiaga andis publikule heas mõttes kõrvakiilu uue hingamisega Angus ja muidugi Zetod. Kes polnud ammu näinud Puuluupi või Estbeli, said kindlasti meeldiva kontserdi osaliseks,” lisab programmipealik.

Jätka lugemist »

Jaak Känd: üllatas Angus

XXV Viljandi pärimusmuusika festival on lõppemas, juhuslikud pildid ja mõttekillud publiku seast.

Angus Foto Urmas Saard

Angus. Foto: Urmas Saard

Ka seekordse festivali ajal võis kuulda, kuidas muinasjuttude vestja Jaak Känd pajatas Arkaadia aias põnevaid lugusid. Pärnu parkides on harjutud sellega, et Känd loeb luuletusi. Käesoleva aasta kahel viimasel kuul esindab ta Eestit Euroopa luulelugemismeistrivõistlustel. Kas pärnakal jäi muinasjuttude ja luule lugemise kõrvalt aega ka pärimusmuusika nautimiseks?

„Olin folgil kahel päeval. Kokku kuulasin üheksat kontserti. Vaieldamatud lemmikud olid Rüüt, Mando Trio, Duo Montanaro (mõnus papa!), Elof ja Wamberg. Reedel sattusin päeva lõpul Rohelise ehk vabalava lava ette, kui esinesid vennad Timmermansid Flandriast. Koos tütrega oli mõnus nende saatel valssi tantsida,“ rääkis Känd, kes jõudis paaril õhtul ka ööklubisse. „Olen veidi vanema aja mees, kunagi panid mind rohkem tantsima Kukerpillid, Pink Floyd ja Jethro Tull, isegi Boney M. Aga heas mõttes üllats reede õhtul Angus, terve tunni jätkus tossu nende muusikat nautida ja möllata. Folk ruulib ikka!“

Jätka lugemist »

„Kurja koera“ värske sõõrik plaadimängijasse

Pärimusmuusikast ja rockist võimsat sümbioosi loov Nikns Suns ehk läti keelne “kuri koer” oli taas oma täies koosluses Viljandi pärimusmuusika festivali kuulajate ees.

Katre Kaseleht ei jõua ära oodata, mil saab panna Nikns Suns'i värske sõõriku oma auto plaadimängijasse Foto Urmas Saard

Katre Kaseleht ei jõua ära oodata, mil saab panna Nikns Suns’i värske sõõriku oma auto plaadimängijasse. Foto: Urmas Saard

Näitleja ja teatriõpetaja Katre Kaseleht kuulab seda karismaatikute seltskonda igal võimalusel sarnaselt väga paljude teiste „kurja koera“ kuulajatega.

„Nikns sunsil on oma truu publik, kes on neid aastast aastasse folgilt leidnud. Kõigil on laulude sõnad ja ka tantsusammud kenasti peas,“ rääkis Kaseleht viimati kuuldud kontserdi elamustest. Tunamullu iseloomustas ta Nikns Sunsi omapärase bändina, kelle repertuaar on laias laastus vähe muutunud. Tol korral üllatas ansambel teda mitme uue looga. Seekord tutvustasid nad oma teist stuudioplaati. „Minule tundus selle kõla pehmem kui esimese plaadi lugudel. See võib tulla sellest, et lõviosa “Urjoh, hunti” palade eestlaulja on Priit Oks, kelle hääl ei ole nii karune, kui Ragnar Toompuul, kelle kanda on eestlaulja roll esimesel plaadil. Rocki ja vunki on aga jätkuvalt,“ jagas kultrahoovilt saadud värskeid muljeid Kaseleht ja lausus lõpuks, et ei jõua ära oodata, mil saab panna värske sõõriku oma auto plaadimängijasse.

Jätka lugemist »

Piltuudis: Minu Isa Oli Ausus Ise

XXV Viljandi pärimusmuusika festivalil astusid kultrahoovi laval tandemina publiku ette Gaute Kivistik ja Margo Mitt ansamblist Minu Isa Oli Ausus Ise. Aga nad ei jäänud kahekesi. Lavale tulid veel vanad sõbrad: MIOAI koos Alle-aa-ga.

Gaute Kivistik ja Margo Mitt ansamblis Minu Isa Oli Ausus Ise Foto Urmas SaardSoe ja suure süllehaaramisjõuga huumor, mis on päästjaks tarbetus isetõsiduses ning abimeheks kurbuses ja argiahastuses. Ansambel alustas oma tegevusega 1990. aastal, ajal mil Gaute ja Margo Viljandi Kultuurikolledžis ainsatena elektrikuteks õppisid. See on praeguseks ka kätte maksnud. Eriti Gautele, kellel on 220 volti. Ainuüksi lõua all on neid 16.

Kuna Viljandi pärimusmuusika festivali pealik Ando Kiviberg tähistas kontserdi toimumise päeval, 28. juulil, oma järjekordset sünnipäeva ja mängis ka ise laval kontrabassi, siis panid Gaute ja Margo mehe kontsertkava lõppedes toolile istuma ning tõstsid pärimusmuusikut nõnda palju kordi kui jaksasid lava lae alla.

 

Gaute Kivistik ja Margo Mitt ansamblis Minu Isa Oli Ausus Ise Foto Urmas Saard →

Jätka lugemist »

Piltuudis Eesti ETNO 2017 kontserdist

Viljandi pärimusmuusika festivali teisel päeval oli teist korda taas Kirsimäe laval Eesti ETNO 2017, mille moodustasid rahvusvahelise muusikakollektiivi 75 muusikut maailma 16 erinevast asukohast.

Jätka lugemist »

“Viljandi pärimusmuusika festivali lood” esitlusele

Täna kell 16 leiab Pärimusmuusika aida väikeses saalis aset raamatu “Viljandi pärimusmuusika festivali lood” avalik esitlus ja jututuba.

Viljandi Pärimusmuusika ait Foto Urmas Saard

Viljandi Pärimusmuusika ait. Foto: Urmas Saard

Äsja kaante vahele saanud raamatusse on kogutud festivali korraldamisega seotud inimeste põnevad juhtumused ja meenutused. Esitlusel juhib juttu raamatu autor Kairi Leivo ja vestluseks on valmis raamatutegelased, kes oma mälestused raamatusse rääkisid.

Veerandsada aastat toimunud Viljandi pärimusmuusika festival on aluse pannud lugematule hulgale lugudele. Värvikad folgijutud peegeldavad, millistest uskumatutest juhtumistest üks suur festival koosneb.

“Viljandi pärimusmuusika festival on nagu suur kirju pusle, mis koosneb tuhandetest kildudest, tahkudest, lugudest,” mõtiskleb raamatu koostaja Kairi Leivo. “Sellesse raamatusse on koondatud vaid üks murdosa festivali telgitaguseid, korraldajate soove ja unistusi ning ka publiku mälestusi. Vaatamata sellele sai raamat parajalt paks ja sisukas, ” räägib Leivo.

Kairi Leivo sõnul on oodatud kõik huvilised jututuppa, kus juubelifestivali ülevas meeleolus võivad päevavalgele tulla ka need lood, mis seekord raamatusse ei mahtunud. “Ehk räägib mõni kuulajagi oma loo,” kutsub Leivo kõiki festivalist osa saama. Raamatut saab endale soetada Pärimusmuusik aida infoletist.

Täpsemat infot festivali kohta leiab Eesti Pärimusmuusika Keskuse kodulehelt või ürituse Facebookist.

Viljandi pärimusmuusika pärimuspisikud

XXV Viljandi pärimusmuusika festivalil on lisaks kontsertidele ka õpitubade programm. 34 nutikas toas käsitletakse 27.-30. juulil festivali teemat “Uut ja vana” muusika õppimise, tantsu, jämmide ja vestlusringide kaudu; õpitakse pilli mängima, meisterdama ja neid ka lausa parandama.

Oma teadmisi ja oskusi jagavad teiste hulgas kõik see mees ansamblist Untsakad, kel täitub festivalil 25 eluaasta Foto Urmas Saard

Oma teadmisi ja oskusi jagavad teiste hulgas kõik see mees ansamblist Untsakad, kel täitub festivalil 25. eluaasta. Foto: Urmas Saard

Õpitubasid viivad läbi tegijad nii Eestist kui välismaalt. Suured inimesed saavad sauna ning pisikesed oma titelaulu- ja mängutoa.

“Kui mängid mõnda pilli, on tark see festivalile kaasa võtta, sest festival pakub alati spontaanset võimalust koos teistega uusi lugusid õppida ning tutvuda teiste maade pärimusmuusika ja -muusikutega. Õpitubadesse tulijatelt ei nõuta eelteadmisi,” julgustab Mare Lilienthal kõiki kohale tulema. Õpitubadepealik lisab: “Kui on eriti julget peale hakkamist, saab peale parmupilli õppimist astuda rahva ette koos Meisterjaaniga Kultrahoovis.” Viljandi pärimusmuusika festivali ajal saab lisaks parmupillile õppida ka väikekannelt. Uueks hitt-pilliks on pärimusmuusika maailmas ukulele, mida õpetab ukulele-maailmameister Tobias Elof (Taani) isiklikult. Omaette elamuse kingib kindlasti kohtumine Tšiili superstaari Nano Sterniga ja bändiga Kalàscima (Itaalia).

Jätka lugemist »

Viljandi pärimusmuusika festivali ajal sõidab Viljandisse rohkem ronge

Seoses 27.-30. juulil toimuva Viljandi pärimusmuusika festivaliga paneb Elron Viljandisse käiku rohkem ronge.

Rongiga Viljandi pärimusmuusika festivalile Foto Urmas Saard

Rongiga Viljandi pärimusmuusika festivalile. Foto: Urmas Saard

“Oleme Viljandi folgiga koostööd teinud juba aastaid. Tegemist on paljude Eesti inimeste suve ergastava sündmusega ning soovime omalt poolt pakkuda veelgi paremaid võimalusi sellest toredast üritusest osa saada,” sõnas Elroni müügi- ja arendusjuht Ronnie Kongo.

Viljandini on kõigil festivalipäevadel pikendatud Tallinnast kell 13:33 väljuv Rapla reis, mis saabub Viljandisse kell 15:44, tehes Rapla ja Viljandi vahel peatuse ka Türil. Kell 18:30 väljuv Türi reis on pikendatud Viljandini neljapäeval ja reedel, peatudes teel Türilt Viljandisse ka Võhmas ning jõudes folgipealinna kell 20:51.

Viljandist Tallinna poole on neljapäeval, reedel ja pühapäeval käigus lisaväljumine kell 15:59. Rong peatub ka Türil ja Lelles ning jätkab kell 17:22 tavapärast sõitu Raplast Tallinnasse, kuhu saabub kell 18:29. Viljandist Tallinnasse sõidab neljapäeval, reedel ja laupäeval ka festivali erirong, mis väljub kolmel õhtul kell 21:16 ning jõuab Tallinnasse kell 23.31, tehes mitmeid vahepeatusi suuremates jaamades.

Festivali ajal on käigus ka kõik tavapärased ja suvehooajaks lisatud Tallinn-Viljandi liini reisid.

Täpsemad sõiduajad leiab Elroni sõiduplaani otsingust.

Avatud talude päevale saab sõita põllumeeste tasuta bussiga

Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda ja Eestimaa Talupidajate Keskliit koostasid 23. juulil toimuvaks üleriigiliseks avatud talude päevaks eriprogrammid, mille käigus sõidutatakse 450 huvilist Pärnust, Viljandist, Rakverest, Tartust ja Tallinnast taludesse ilma piletiraha küsimata.

Avatud talude päev Pärnumaal Panga talus Foto Urmas Saard

Avatud talude päev Pärnumaal Panga talus 2016. aastal. Foto: Urmas Saard

“Tasuta bussireisidega kutsume avatud talude päevale inimesi, kellel muidu ei oleks võimalik üritusest osa saada,” ütles Vahur Tõnissoo Eesti Põllumajandus-Kaubanduskojast. “Huvi bussireiside vastu on suur, mistõttu sellel aastal oleme suurendanud bussireiside arvu üheksani.”

“Bussireiside programmid on paika pandud selliselt, et näidata, kui mitmekülgne Eesti põllumajandus on,” ütles Eestimaa Talupidajate Keskliidu tegevjuht Kalle Liebert. “Külastame nii suuremaid kui ka väiksemaid talusid ning väga erinevate tegevusalade esindajaid.”

23. juulil väljuvad viiest linnast üheksa bussi, ühtekokku 450 inimesele. Registreerumine bussidele on avatud.

Kolmandal üleriigilisel avatud talude päeval osaleb üle 270 talu ja põllumajandustootmise. Külastajad näevad nii suuri farme kui ka väiksemaid talusid, kaasaegset põllumajandustehnikat ja väiketööstusi, erinevaid loomi ja taimi. Kohapeal saab maitsta ehedat talutoitu ja osta kaasa kohalikke tooteid.

Jätka lugemist »

Tulekul on Eesti rahvusliku käsitöö laulupidu ehk OmaMood 2017

Foto: Elisa Rannala

Foto: Elisa Rannala

8. juunil toimub Viljandi pärimusmuusika aidas Eesti suurim modern-etnilist disaini tutvustav moeetendus OmaMood 2017.

Rahvuslik käsitöö on eestlaste vaimse kultuuripärandi oluline osa ja tükike meie identiteedist, mis on siiani igapäevases kasutuses ning arengus. OmaMood 2017 on rohkem kui lihtsalt moeetendus, see on kõikide paikkondade käsitööliste kogukondadele mõeldud pidu, kus on võimalik kokku saada ja inspiratsiooni ammutada.

Moeetenduse jaoks on loodud spetsiaalne koreograafia ning heliline kujundus. Etenduse visuaalne kujundus on inspireeritud loodusest, ürgsetest metsadest ning eestlaste omapärasest loodustunnetusest.

Sellel aastal on laval 14 kollektsiooni ning disainerite seas on nii Viljandi kultuuriakadeemia ning Viljandi kunstikooli õpilasi kui ka vabakutselisi disainereid. Lisaks jõuab lavale ka Kersti Heinloo poolt loodud lillepärgade kollektsioon.

OmaMood Facebooki leht: https://www.facebook.com/omamood/

OmaMood 2017 sündmus: http://bit.ly/2qOeeXV

Suvel sõidab rohkem ronge Pärnusse ja Viljandisse

Alates 27. maist sõidavad Elroni edelasuuna rongid suvise graafiku järgi, mis toob Tallinn-Pärnu liinile mõlemas suunas kolm väljumist päevas. Uuendusena tiheneb sõiduplaan sel aastal ka Tallinn-Viljandi liinil.

Reisirongiga Pärnusse Foto Urmas Saard

Reisirongiga Pärnusse. Foto: Urmas Saard

Elroni Tallinn-Pärnu rongide sõidugraafikusse lisanduvad päevased reisid. Rongid Tallinnast Pärnu suunas väljuvad suvekuudel kell 7:44, 11:46 ja 18:03 ning Pärnust Tallinnasse kell 7:23, 11:35 ja 18:16.

Sõiduvõimalused paranevad ka Tallinnast Viljandisse sõitjate jaoks. Igapäevaselt kell 9:51 väljuv Tallinn-Türi rong sõidab kuni suve lõpuni Viljandini, Viljandist Tallinna suunas lisanduv reis väljub kell 12:23. Ka kell 18:30 väljuv Tallinn-Türi rong sõidab reedeti Viljandini ja nädalavahetuse viimane rong Viljandist Tallinna väljub pühapäeviti kell 20:00.

„Sel suvel on Edelasuunal tagatud stabiilne sõiduplaan ning asendusbusse kasutada ei tule,” ütles Elroni müügi- ja arendusjuht Ronnie Kongo. „Nii tööpäevadel kui ka nädalavahetustel teenindame reise tavapärase graafiku alusel täies ulatuses rongidega, see tähendab mugavamat reisimisvõimalust ja lühemat sõiduaega.”

Suvine sõiduplaan edelasuunal kehtib 27. maist 3. septembrini ja on leitav Elroni kodulehe sõiduplaaniotsingust.

Kuhjavere küla aastate tegijaks sai perekond Vilu

Kuhjavere küla aastate tegija - perekond Vilu.

Kuhjavere küla aastate tegija – perekond Vilu.

Suure-Jaani vallas paikneva Kuhjavere küla traditsioonilisel sündmusel Eesti iseseisvuspäeval toimunud külavanem Romeo Muki vastuvõtul külamajas kuulutati seekordseks Kuhjavere aastate tegijaks perekond Vilu.

Naljatoonis teemale lähenedes võib öelda, et valik oli mõneti onupojapoliitiline, sest pereema Lagle Vilu on tegelikult Kuhjavere külavanema Romeo Muki ja tema abikaasa, külaseltsi juhatuse liikme Urve Muki tütar, Laura ja Markkus nende lapselapsed ja Marko väimees. Tegelikult on põhjus selles, et Vilude pere on palju aastaid nii ideede pakkumisega kui ka käed külge panemisega kaasa löönud Kuhjavere tegemistes, millest üle-eestiliselt on kõige tuntum Kuhjavere külateatrite festival. Otsuse tegemisel kuulas külavanem ka seltsi juhatuse liikmete arvamusi.

„Kuhjavere on meie koduküla,” rääkis Lagle Vilu, kes töötab Olustvere teenindus- ja maamajanduskoolis õpetajana. “Vanematelt hakkas minulegi külge soov lüüa kaasa kogukonna ettevõtmistes ja nüüd on see „nakkus”  külge hakanud ka meie lastele. See ongi põlvkondade sidusus.”

Jätka lugemist »

Praga Cantat järelkajastuses

Pärnu- ja Viljandimaa lauljad pälvisid Prahas toimunud rahvusvahelisel kooride vahelisel võistulaulmisel kiitvaid hinnanguid, sobitasid sõprussuhteid mitmete rahvaste kooridega ja üritasid mõista tšehhi keelt.

Aino Edo, Deivi Kõiv, Kristel Reinsalu Foto Urmas Saard

Aino Edo, Deivi Kõiv, Kristel Reinsalu. Foto: Urmas Saard

Kümmekond päeva enne laulukonkursi algust kohtusime Sindi seltsimajas kolme Prahasse sõitva laulunaisega ja juba siis soovisid Aino Edo, Deivi Kõiv ning Kristel Reinsalu uuesti kohtuda kirjutava mehega, et kõnelda reisi kordaminekust. Et midagi ei peaks 19 tunni pikkuse bussisõidu kaugusel asuvas Tšehhi pealinnas korda minema, seda ei arvatud ega kardetud kordagi. Teele asuti põnevas ootuses ja kindlas veendumuses ka mingi auhind võita. Kuigi konkursi Praga Cantat 2016 üldvõitjaks ja Grand prix omanikuks kuulutati Indoneesia Diponegoro University Choir, ei valmistanud aus tunnustus Eesti lauljatele vähematki kadeduse tunnet. „Läks ju meilgi üle ootuste hästi,“ rääkis Kristel, kes vaevu suutis oma ülevoolavaid tundeid taltsutada ja võibolla tahtnuks koguni väikese tüdruku kombel rõõmust lausa kilgata.

Kristel dirigeerib juba palju aastaid Sindi laulukoori ja vähem aega on juhatanud Paikuse naiskoori Šal-lal-laa. Paikuse koor oli kolmekümnendat korda peetud Bohemia Festival Praga Cantat osalejate seast tosina liikmega kõige väiksem. Väike aga tubli, võiks öelda. Parima rahvalaulu töötluse esituse eest võitis Šal-lal-laa eripreemiana kuldse karika. Lisaks võideti hõbediplom.

Jätka lugemist »

Eestlased naasevad Bohemia festivalilt väärtuslike auhindadega

Tšehhis toimunud rahvusvahelisel lauluvõistlusel Bohemia Festival Praga Cantat võitis Šal-lal-laa kuldse karika parima rahvalaulu töötluse esituse eest ja ühendkoor Ulgandi rahvalaulu töötlused kategoorias hõbediplomi.

Võidukas Šal-lal-laa Bohemia Festival Praga Cantat

Võidukas Šal-lal-laa, Bohemia Festival Praga Cantat

Täna lõppev Bohemia festival toimus 30. korda Prahas. Võistulaulmist korraldati kahel järjestikusel päeval. Esindatud olid 12 riiki, peamiselt Euroopast, aga ka Indoneesiast ja Malaisiast. Kokku osales 23 koori. Nende hulgas üle mitme aasta ka Eesti koorid. Prahas esinesid Sindi laulukoor (Kristel Reinsalu) Tarvastu Üits viis (Karin Taukar) ja Kolga-Jaani Jaaniko segakoor (Liisi Toomsalu) ühendkoorina Ulgandi. Paikuse naiskoor Šal-lal-laa osales Kristel Reinsalu juhendamisel festivalil iseseisvalt.

Segakoor Ulgandi saavutas rahvalaulu kategoorias hõbediplomi. Naiskooride kategoorias üles astunud Šal-lal-laa oli samuti hõbediplomi vääriline ning autasustati sellele lisaks eripreemia – kuldse karikaga -  parima rahvalaulutöötluse ( Raivo Dickson „Laulu lõpetus”) eest. Dirigendid olid Kristel Reinsalu ja Karin Taukar.

Sindis teise dirigendi, kontsertmeistri ja tenori rollis Ester Murrand lisas, et väga vaimustuti Veljo Tormise laulust “Küla kuuleb”, seda kiitis nii žürii kui publik.

Murrand kirjutas täna hommikul facebookis viimasest mõnusast hommikusöögist Praha hotellis Sonata ja ees ootavast kahepäevasest bussisõidust. Pärast ööbimist Poola hotellis jõutakse Pärnusse homme öösel kella 1.30-ks.

Urmas Saard

Samal teemal:

Aino Edo, Deivi Kõiv ja Kristel Reinsalu Sindi seltsimajas Foto Urmas Saard

 

 

 

Ulgandi ja Šal-lal-laa võistlevad Bohemia festivalil

Ulgandi ja Šal-lal-laa võistlevad Bohemia festivalil

Sindi laulukoor, Tarvastu Üits viis, Kolga-Jaani Jaaniko ja Paikuse Šal-lal-laa osalevad oktoobri lõpus Tšehhis toimuval mainekal rahvusvahelisel lauluvõistlusel Bohemia Festival Praga Cantat.

Aino Edo, Deivi Kõiv ja Kristel Reinsalu Sindi seltsimajas Foto Urmas Saard

Aino Edo, Deivi Kõiv ja Kristel Reinsalu Sindi seltsimajas. Foto: Urmas Saard

Festivali peetakse 27st kuni 30nda oktoobrini 30. korda. Selle algataja ja president on Miroslav Kesler. Võistulaulmist korraldatakse kahel järjestikusel päeval. Esindatud on tosin riiki, neist kaugemad Indoneesia ja Malaisia. Kokku osaleb 23 koori. Üle mitme aasta sõidavad taas sellele konkursile ka Eesti koorid. Eelseisvast reisist rohkem kui tuhande kilomeetri kaugusel asuvasse Prahasse räägivad lähemalt Sindi laulukoori koorivanem Aino Edo, nii Sindi laulukoori kui Šal-lal-laa liige ja reisi korraldaja Deivi Kõiv ning Sindi laulukoori dirigent Kristel Reinsalu, kes on ühtlasi ka Šal-lal-laa juhendaja.

Laulunaised räägivad, et esimese sarnase kogemusega puutusid nad kokku 2012. a sügisel. Siis osaleti Hispaanias Barcelona rahvusvahelisel rahvalauluseadete koorifestivalil “Euroopa ja tema laulud”, mida korraldab Roomas asuv rahvusvaheline assotsiatsioon Amici Della Musica Sacra. Kuigi varem toimusid festivalid konkursina, kus Eesti lauljad saavutasid väga häid tulemusi, jäeti tookord viimase hetke teatamisega võistulaulmine ära. Muidugi oli lauljatel kahju.

Jätka lugemist »

Toomas Hendrik Ilves viimase 8 aasta pildigaleriis

Täna annab Kersti Kaljulaid riigikogus ametivande ja president Toomas Hendrik Ilvese ametiaeg saab ajalooks, mida jääb meenutama ka siinne üsna juhuslik pildivalik.

Toomas Hendrik Ilves aitab noormehe käest kukkunud kinda üles võtta Foto Urmas Saard

Toomas Hendrik Ilves aitab noormehe käest kukkunud kinda üles võtta. Foto: Urmas Saard

Pildistamised on toimunud Eestimaa paljudes paikades täiesti erinevate sündmuste kajastamisel. Pärnumaal külastas president Seljametsa muuseumit ja kohtus Paikuse naisteühingu Marta liikmetega. Meenutused Pärnus toimunud kaitseväe paraadilt, samuti võidupüha paraadidelt Valgas, Kärdlas, Võrus. Meeldejääv on olnud tema loeng Tartu ülikooli Pärnu kolledži väärikate ülikooli pea poolele tuhandele kuulajale Strandi konverentsihotellis ja samal päeval pildistamine koos 99-aastase väärikate ülikooli õpilase August Puustega. Pildid Viljandi pärimusmuusika festivalilt, kus president on koos Svjata Vatra laulja Ruslan Trochynskyi’ga. Tänavu kevadel esines president Linnade ja Valdade Päevadel, kus kesksele kohale asetus käimas olev haldusreform. Viimase üldlaulupeo aegne selfie pildistamine Tallinnas laululava kaare all. Seal istus president veel koos eelmise abikaasa proua Evelin Ilvesega. Käesoleva aasta suvel istutas president punase tamme Pärnus Suvituse tänava ja Estonia termide vahelisele rohealale, kuhu rotarid soovivad kujundada presidentide parki. Teiste hulgas vaatas puu istutamist ka tema uus abikaasa Ieva Ilves. Pildile on president jäänud veel mitmel pool mujalgi, aga kõik ei mahtunud sellesse galeriisse.

Jätka lugemist »

Algaval ettevõtlusnädalal toimub ligi 200 üritust üle Eesti

Alates tänasest kuni nädala lõpuni toimub iga-aastase ettevõtlusnädala raames ligi 200 üritust üle Eesti. Nädala eesmärgiks on arendada inimestes

Foto: Ettevõtlusnädal/EAS

Foto: Ettevõtlusnädal/EAS

ettevõtlikku eluhoiakut, soosivat suhtumist ettevõtlusesse, luua koostöövõrgustikke ning innustada kasvupotentsiaaliga ettevõtjaid astuma ettevõtluses edasisi samme.

„Ettevõtlusnädalaga tahame juhtida avalikkuse tähelepanu ettevõtlikkusele ja ettevõtjate rollile meie majanduses, et ettevõtjaks olemist senisest enam väärtustada ja ühtlasi motiveerida meie inimesi olema rohkem ettevõtlikumad ja julgemad,“ ütles ettevõtlusminister Liisa Oviir. „Teeme tööd selle nimel, et tulevikus oleks ettevõtlikkus integreeritud juba alates esimestest klassidest meie kooliprogrammidesse ja olen kindel, et ettevõtlusnädala sündmuste hulgast leiab igas vanuses inimene endale midagi

huvipakkuvat ja tulevikku suunavat“.

Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse juhatuse esimehe Hanno Tombergi sõnul on ettevõtlusnädal vajalik traditsioon, mis aitab ettevõtlustemaatikat erinevais Eestimaa paigus fookusesse tõsta. „Eesti tänane probleem on toodete madal lisandväärtus ja võimekus kasvada Eestist väljapoole,“ lausus Tomberg. „Leian, et järgmiste aastate suur eesmärk on luua rohkem tootearendust kohapeal, mitte seda ainult sisse osta. Seetõttu tuleb ettevõtlusnädalal rääkida ka uutest lahendustest, mille lõppeesmärk on Eesti teadusasutusi kaasates töötada välja uusi tooteid.“ Jätka lugemist »

“Hää tekk ja illos kinnas”

illos+kinnasViljandi Linnagaleriis on alates esmaspäevast avatud näitus “Hää tekk ja illos kinnas”.

Näitusel on väljas eelmise sügis-talve jooksul valminud Tartu ülikooli Viljandi kultuuriakadeemia rahvusliku käsitöö osakonna traditsioonilisemat laadi õppetööd. Kangakudumise aines valmisid villased triibulised koopiatekid Eesti muuseumides asuvatest sõbakirjalistest tekkidest. Silmuskudumises kooti samuti erinevaid Eesti kindaid. Näitust raamib valik varasemate aastate suviste pärimuspraktikate raames tehtud tekkide ja kinnaste koopiajoonistest.

Üliõpilastööde juhendajateks on olnud Christi Kütt, Kristi Jõeste ja Riina Tomberg. Näitus on kujundatud üliõpilaste ja õppejõudude ühistööna.

Näituse korraldanud TÜ Viljandi kultuuriakadeemia rahvusliku käsitöö osakonna eesmärgiks on pärandi uurimine, säilitamine ja nüüdisaegsesse kultuuri rakendusvõimaluste otsimine. Osakonnas on võimalik õppida pärandtehnoloogia rakenduskõrgharidusõppes, mis hõlmab enda all kolm eriala – rahvusliku tekstiili, ehituse ja metallitöö – ning
pärandtehnoloogia magistriõppes.

Näitus „Hää tekk ja illos kinnas“ on avatud kuni 27. oktoobrini E–R kella 10-19 ja L 10–15. Viljandi Linnagalerii asub Tallinna tn 11/1 raamatukogu III korrusel.

INTERVJUU: Kuhjaverest saadi taas mitmekülgseid teatrielamusi

Helena Kesonen ütleb lõpusõnad Kuhjavere XII festivalil

Helena Kesonen ütleb lõpusõnad Kuhjavere XII festivalil

Möödunud nädalavahetusel Viljandimaal Suure-Jaani vallas Kuhjaveres toimunud Külateatrite festivalil pani rohkearvulist publikut mõtlema ja naerma nii Eesti klassika kui ka tänapäevased näitemängud, kus pilamist leidis nõukogudelik  lähiminevik ja kapitalistlik tänapäev. Külauudistele rääkis teatrifestivalist Kuhjavere Külaseltsi juhatuse esimees, külavanem Romeo Mukk (RM) ja külaseltsi juhatuse liige Urve Mukk (UM).

Milline oli teatrifestivali üldine meeleolu, missugused etendused tekitasid enim elavust?

UM: Telkide alla kogunenud publik ja näitetruppide liikmed on alati väga sõbralik ja positiivne vaatajaskond. Tullakse ju ka teistelt õppima ja isekeskis suhtlema. Paljudele on see tuttavatega kohtumise paik.  Publikut ei jätnud külmaks ükski lugu. Publiku lemmikutena tekitasid enim elevust Avinurme suveteatri, Võhma Rassijate, Jõesuu, Surju, Mädara, Sulbi ja Krabi külateatrite teasted. Paljud tulid ekstra vaatama lasteetendusi.

Kuidas võeti vastu uustulnukate etteasted?

UM: Esmakordselt Kuhjavere lavalaudadel esinenud truppide esinemist vaadati suure huviga. Festivali avaski Läänemaalt Piirsalu näitering juhendaja Aino Viilupi seatud „Kõik määgiks” etendusega. Üllatajaks sai Jõhvi vallast esinema tulnud duo Lia Kangur ja Tiia Linnard, kes lavastasid lühinäidendi „Agitbrigaadi eeskava ”Pilv pükstes””, tuues esile vaatenurki nõukogude naise elust, mida teiste truppide poolt pole kajastatud. Kolmas esmakordne festivalil osaleja oli Viljandimaa Pärsti Mõisa Teater, kes etendas Enn Vetemaa ja Erki Aule loodud „Limonaadi Etsi”. Paljudele tulid nõukogudeaegse asjaajamise situatsioonid ja asjaajamised tuttavad ette ja kutsusid esile naerupahvakuid.

Jätka lugemist »

Kuhjavere Teatrikohvikus etendus näidend maaettevõtluse ajaloost

Tänassilma näitering Pupud Jukud. Fotod: Kuhjavere külaselts

Tänassilma näitering Pupud Jukud. Fotod: Kuhjavere külaselts

Viljandimaal Suure-­Jaani vallas toimunud Kuhjavere külateatrite festivali traditsioonilisel eelsündmusel, Teatrikohvikus, etendas Tänassilma harrastustrupp maaeluettevõtluse möödanikku tutvustava näidendi.

Teatrikohviku avas Kuhjavere külavanem ja külaseltsi juhatuse esimees Romeo Mukk. Koosolijate lemmikuks kujunes noor lõõtspillivirtuoos Ainar Arula. Harrastusteatrimaailma tuntud tegija trupp Pupud Jukud Tänassilmast etendas „Jõeoru villa lugu“.

Etendus andis läbi tõsielufaktide ja huumori ülevaate ettevõtlustegevusest hoones, kus tegutsenud meierei, vorstivabrik ja viimased kümme aastat toitlustus­ja majutuskoht. Kunagine tootmishoone asub Tänassilma külje alla, seda kutsutakse Jõeoru villaks.

Muusikalist meeleolu lõõtspillidel lõid isa ja poeg Ain ja Ainar Arula Suure­Jaani vallast Taevere külast. „9­aastane pillimees Ainar kujunes publiku lemmikuks, aplaus talle oli silmapaistavalt tugev,“ rääkis Kuhjavere Külaseltsi juhatuse liige Urve Mukk.

Jätka lugemist »

Pildigalerii täna lõppevast XXIV Viljandi pärimusmuusika festivalist

XXIV Viljandi pärimusmuusika festival Foto Urmas Saard

XXIV Viljandi pärimusmuusika festival. Foto: Urmas Saard

Jätka lugemist »

Morpho liblika müstiline puudutus Viljandi ordulinnuse varemete kohal

Jaak Känd Viljandi Lossimägedes muinasjuttu vestmas Foto Urmas Saard

Jaak Känd Viljandi Lossimägedes muinasjuttu vestmas. Foto: Urmas Saard

Viljandi pärimusmuusika festivali üheks loomulikuks osaks on tänavamuusikud, kelle jalge ees pillikohver, peakate või lihtsalt karbike raha vastu võtmiseks. Samuti näeb raha eest trikitamisi, näiteks vaskses rüüs liikumatut kuju ikkagi ootamatuid liigutusi sooritamas ja muud sarnast. Seepärast näis üsna tavatuna, et pärnakas Jaak Känd pakkus midagi päris ilma rahata. Ta jalutas Lossimägedes, väike pambuke kaenla all. Aegajalt peatus, võttis kotist lahtikäiva tooli välja ja istus sellele jalga puhkama. Aga mitte sihitult.

Muinasjutuvestja valis üheks peatuspaigaks järsu nõlvaga kõrge künka serva. Tema seljataga avanes kaunis vaade Viljandi järvele, veel sõitvatele alustele ja taeva all liikuvatele pilvedele. Ta avas suu ja lubas sedakorda rääkida lühidalt, aga jutt sai pikem ja sedavõrd huvitavam. Teel jalutavad inimesed peatusid, jäid üllatunult kuulama.

See oli Amasoonase kallastel elavate tucuna-indiaanlaste muinasjutt “Sinised tiivad”. Lugu räägib indiaanitüdrukust Chimiduyest, kes kauni Morpho liblika järele joostes eksib metsa, kus ta õpib tundma metsa imepäraseid saladusi ja moondumisi. Koju jõudes on tunda saanud metsa ürgset müstilist puudutust.

Jätka lugemist »

Tuletõrje hoovil esinesid Untsakad, kellele lisasid särtsu õed Ilona Aasvere ja Anneli Aken

Saabuval sügisel 24. aastat lavalaudadel rahvast „hullutav“ ansambel Untsakad tõi eile õhtupoolikul Tuletõrje hoovi istmed juba tunnike enne kontserdi algust inimesi täis.

Tuletõrje hoovil, XXIV Viljandi päimusfestivali ansambli Untsakate kontserdil Foto Urmas Saard

Tuletõrje hoovil, XXIV Viljandi päimusfestivali ansambli Untsakate kontserdil. Foto: Urmas Saard

Lava ja pinkide esirea vahele laotati tekid maha lootusega lebades veel mõnusamalt kontserdile kaasa elada. Siis kogunes üks arvamatult suur seltskond otse lava ette seisma ja nendest veel lavale lähemale samade lapsevanemate päris pisikesed võsukesed. Üks heasüdamlik turvatöötaja püüdis küll lava ette ruumi jätta, aga peatselt ronisid lapsed lava servale. Kellel endil jaksu nii kõrgele tõusmiseks ei jätkunud, tõusid nagu nukukesed emmede käte vahel lavale ritta. Mõnel tüdrukul omakorda nukuke süles. Kes pinkidele ja lava ette enam ei mahtunud, surusid endid tugevate pritsumeeste maja müüride vastu, aga viimased jäid üsna kõigutamatult õnneks paigale ja kõrge torngi ei värisenud. Ka teist kätt olevad kuuri katused jäid oma kohale, kuigi mõnedki surusid lagipead kõrgele vastu räästakaste, et ikka paremini üle teiste peade laval toimuvat silmata.

Ega vaadata eriti polnudki: mehed nagu mehed ikka, üksnes jutt ja eriti laulud panid rahva „keema“.

Ansambli põhikoosseisus vanad tuttavad: Margus Põldsepp – lõõtsad, Jaanus Jantson – kitarr, Marek Rätsepp – basskitarr, Jaanus Põder – mandoliin, Ilmar Kald – viiul. Kogu viisik mõistis ühtviisi valjul ja selgel häälel laulda. Ainult Tauno Uibo ei laulnud. Tema ülesandeks olid helivõluri trikid, et kogu heli kenasti tervele hoovile laiali laotuks.

Jätka lugemist »