Kylauudis.ee

on kodanikualgatuse korras sündinud infoportaal, mis vahendab kodukandi uudiseid ja elulist infot inimeselt inimesele. Loe lähemalt!

ENFRDEESFILVVRO

Kaastööd ja kirjad
palume saata e-posti aadressil info@kylauudis.ee

Nädala mõte

"Pilk üle õla ja sammuga edasi."

Vaata nädala mõtete arhiivi!

Nädala foto

Talv kestab veel.

Vaata teisi nädala fotosid!

Arhiiv

Sõbrad, toetajad

märts 2017
E T K N R L P
« veebr    
 12345
6789101112
13141516171819
20212223242526
2728293031  

Kuhjavere küla aastate tegijaks sai perekond Vilu

Kuhjavere küla aastate tegija - perekond Vilu.

Kuhjavere küla aastate tegija – perekond Vilu.

Suure-Jaani vallas paikneva Kuhjavere küla traditsioonilisel sündmusel Eesti iseseisvuspäeval toimunud külavanem Romeo Muki vastuvõtul külamajas kuulutati seekordseks Kuhjavere aastate tegijaks perekond Vilu.

Naljatoonis teemale lähenedes võib öelda, et valik oli mõneti onupojapoliitiline, sest pereema Lagle Vilu on tegelikult Kuhjavere külavanema Romeo Muki ja tema abikaasa, külaseltsi juhatuse liikme Urve Muki tütar, Laura ja Markkus nende lapselapsed ja Marko väimees. Tegelikult on põhjus selles, et Vilude pere on palju aastaid nii ideede pakkumisega kui ka käed külge panemisega kaasa löönud Kuhjavere tegemistes, millest üle-eestiliselt on kõige tuntum Kuhjavere külateatrite festival. Otsuse tegemisel kuulas külavanem ka seltsi juhatuse liikmete arvamusi.

„Kuhjavere on meie koduküla,” rääkis Lagle Vilu, kes töötab Olustvere teenindus- ja maamajanduskoolis õpetajana. “Vanematelt hakkas minulegi külge soov lüüa kaasa kogukonna ettevõtmistes ja nüüd on see „nakkus”  külge hakanud ka meie lastele. See ongi põlvkondade sidusus.”

Jätka lugemist »

Praga Cantat järelkajastuses

Pärnu- ja Viljandimaa lauljad pälvisid Prahas toimunud rahvusvahelisel kooride vahelisel võistulaulmisel kiitvaid hinnanguid, sobitasid sõprussuhteid mitmete rahvaste kooridega ja üritasid mõista tšehhi keelt.

Aino Edo, Deivi Kõiv, Kristel Reinsalu Foto Urmas Saard

Aino Edo, Deivi Kõiv, Kristel Reinsalu. Foto: Urmas Saard

Kümmekond päeva enne laulukonkursi algust kohtusime Sindi seltsimajas kolme Prahasse sõitva laulunaisega ja juba siis soovisid Aino Edo, Deivi Kõiv ning Kristel Reinsalu uuesti kohtuda kirjutava mehega, et kõnelda reisi kordaminekust. Et midagi ei peaks 19 tunni pikkuse bussisõidu kaugusel asuvas Tšehhi pealinnas korda minema, seda ei arvatud ega kardetud kordagi. Teele asuti põnevas ootuses ja kindlas veendumuses ka mingi auhind võita. Kuigi konkursi Praga Cantat 2016 üldvõitjaks ja Grand prix omanikuks kuulutati Indoneesia Diponegoro University Choir, ei valmistanud aus tunnustus Eesti lauljatele vähematki kadeduse tunnet. „Läks ju meilgi üle ootuste hästi,“ rääkis Kristel, kes vaevu suutis oma ülevoolavaid tundeid taltsutada ja võibolla tahtnuks koguni väikese tüdruku kombel rõõmust lausa kilgata.

Kristel dirigeerib juba palju aastaid Sindi laulukoori ja vähem aega on juhatanud Paikuse naiskoori Šal-lal-laa. Paikuse koor oli kolmekümnendat korda peetud Bohemia Festival Praga Cantat osalejate seast tosina liikmega kõige väiksem. Väike aga tubli, võiks öelda. Parima rahvalaulu töötluse esituse eest võitis Šal-lal-laa eripreemiana kuldse karika. Lisaks võideti hõbediplom.

Jätka lugemist »

Eestlased naasevad Bohemia festivalilt väärtuslike auhindadega

Tšehhis toimunud rahvusvahelisel lauluvõistlusel Bohemia Festival Praga Cantat võitis Šal-lal-laa kuldse karika parima rahvalaulu töötluse esituse eest ja ühendkoor Ulgandi rahvalaulu töötlused kategoorias hõbediplomi.

Võidukas Šal-lal-laa Bohemia Festival Praga Cantat

Võidukas Šal-lal-laa, Bohemia Festival Praga Cantat

Täna lõppev Bohemia festival toimus 30. korda Prahas. Võistulaulmist korraldati kahel järjestikusel päeval. Esindatud olid 12 riiki, peamiselt Euroopast, aga ka Indoneesiast ja Malaisiast. Kokku osales 23 koori. Nende hulgas üle mitme aasta ka Eesti koorid. Prahas esinesid Sindi laulukoor (Kristel Reinsalu) Tarvastu Üits viis (Karin Taukar) ja Kolga-Jaani Jaaniko segakoor (Liisi Toomsalu) ühendkoorina Ulgandi. Paikuse naiskoor Šal-lal-laa osales Kristel Reinsalu juhendamisel festivalil iseseisvalt.

Segakoor Ulgandi saavutas rahvalaulu kategoorias hõbediplomi. Naiskooride kategoorias üles astunud Šal-lal-laa oli samuti hõbediplomi vääriline ning autasustati sellele lisaks eripreemia – kuldse karikaga -  parima rahvalaulutöötluse ( Raivo Dickson „Laulu lõpetus”) eest. Dirigendid olid Kristel Reinsalu ja Karin Taukar.

Sindis teise dirigendi, kontsertmeistri ja tenori rollis Ester Murrand lisas, et väga vaimustuti Veljo Tormise laulust “Küla kuuleb”, seda kiitis nii žürii kui publik.

Murrand kirjutas täna hommikul facebookis viimasest mõnusast hommikusöögist Praha hotellis Sonata ja ees ootavast kahepäevasest bussisõidust. Pärast ööbimist Poola hotellis jõutakse Pärnusse homme öösel kella 1.30-ks.

Urmas Saard

Samal teemal:

Aino Edo, Deivi Kõiv ja Kristel Reinsalu Sindi seltsimajas Foto Urmas Saard

 

 

 

Ulgandi ja Šal-lal-laa võistlevad Bohemia festivalil

Ulgandi ja Šal-lal-laa võistlevad Bohemia festivalil

Sindi laulukoor, Tarvastu Üits viis, Kolga-Jaani Jaaniko ja Paikuse Šal-lal-laa osalevad oktoobri lõpus Tšehhis toimuval mainekal rahvusvahelisel lauluvõistlusel Bohemia Festival Praga Cantat.

Aino Edo, Deivi Kõiv ja Kristel Reinsalu Sindi seltsimajas Foto Urmas Saard

Aino Edo, Deivi Kõiv ja Kristel Reinsalu Sindi seltsimajas. Foto: Urmas Saard

Festivali peetakse 27st kuni 30nda oktoobrini 30. korda. Selle algataja ja president on Miroslav Kesler. Võistulaulmist korraldatakse kahel järjestikusel päeval. Esindatud on tosin riiki, neist kaugemad Indoneesia ja Malaisia. Kokku osaleb 23 koori. Üle mitme aasta sõidavad taas sellele konkursile ka Eesti koorid. Eelseisvast reisist rohkem kui tuhande kilomeetri kaugusel asuvasse Prahasse räägivad lähemalt Sindi laulukoori koorivanem Aino Edo, nii Sindi laulukoori kui Šal-lal-laa liige ja reisi korraldaja Deivi Kõiv ning Sindi laulukoori dirigent Kristel Reinsalu, kes on ühtlasi ka Šal-lal-laa juhendaja.

Laulunaised räägivad, et esimese sarnase kogemusega puutusid nad kokku 2012. a sügisel. Siis osaleti Hispaanias Barcelona rahvusvahelisel rahvalauluseadete koorifestivalil “Euroopa ja tema laulud”, mida korraldab Roomas asuv rahvusvaheline assotsiatsioon Amici Della Musica Sacra. Kuigi varem toimusid festivalid konkursina, kus Eesti lauljad saavutasid väga häid tulemusi, jäeti tookord viimase hetke teatamisega võistulaulmine ära. Muidugi oli lauljatel kahju.

Jätka lugemist »

Toomas Hendrik Ilves viimase 8 aasta pildigaleriis

Täna annab Kersti Kaljulaid riigikogus ametivande ja president Toomas Hendrik Ilvese ametiaeg saab ajalooks, mida jääb meenutama ka siinne üsna juhuslik pildivalik.

Toomas Hendrik Ilves aitab noormehe käest kukkunud kinda üles võtta Foto Urmas Saard

Toomas Hendrik Ilves aitab noormehe käest kukkunud kinda üles võtta. Foto: Urmas Saard

Pildistamised on toimunud Eestimaa paljudes paikades täiesti erinevate sündmuste kajastamisel. Pärnumaal külastas president Seljametsa muuseumit ja kohtus Paikuse naisteühingu Marta liikmetega. Meenutused Pärnus toimunud kaitseväe paraadilt, samuti võidupüha paraadidelt Valgas, Kärdlas, Võrus. Meeldejääv on olnud tema loeng Tartu ülikooli Pärnu kolledži väärikate ülikooli pea poolele tuhandele kuulajale Strandi konverentsihotellis ja samal päeval pildistamine koos 99-aastase väärikate ülikooli õpilase August Puustega. Pildid Viljandi pärimusmuusika festivalilt, kus president on koos Svjata Vatra laulja Ruslan Trochynskyi’ga. Tänavu kevadel esines president Linnade ja Valdade Päevadel, kus kesksele kohale asetus käimas olev haldusreform. Viimase üldlaulupeo aegne selfie pildistamine Tallinnas laululava kaare all. Seal istus president veel koos eelmise abikaasa proua Evelin Ilvesega. Käesoleva aasta suvel istutas president punase tamme Pärnus Suvituse tänava ja Estonia termide vahelisele rohealale, kuhu rotarid soovivad kujundada presidentide parki. Teiste hulgas vaatas puu istutamist ka tema uus abikaasa Ieva Ilves. Pildile on president jäänud veel mitmel pool mujalgi, aga kõik ei mahtunud sellesse galeriisse.

Jätka lugemist »

Algaval ettevõtlusnädalal toimub ligi 200 üritust üle Eesti

Alates tänasest kuni nädala lõpuni toimub iga-aastase ettevõtlusnädala raames ligi 200 üritust üle Eesti. Nädala eesmärgiks on arendada inimestes

Foto: Ettevõtlusnädal/EAS

Foto: Ettevõtlusnädal/EAS

ettevõtlikku eluhoiakut, soosivat suhtumist ettevõtlusesse, luua koostöövõrgustikke ning innustada kasvupotentsiaaliga ettevõtjaid astuma ettevõtluses edasisi samme.

„Ettevõtlusnädalaga tahame juhtida avalikkuse tähelepanu ettevõtlikkusele ja ettevõtjate rollile meie majanduses, et ettevõtjaks olemist senisest enam väärtustada ja ühtlasi motiveerida meie inimesi olema rohkem ettevõtlikumad ja julgemad,“ ütles ettevõtlusminister Liisa Oviir. „Teeme tööd selle nimel, et tulevikus oleks ettevõtlikkus integreeritud juba alates esimestest klassidest meie kooliprogrammidesse ja olen kindel, et ettevõtlusnädala sündmuste hulgast leiab igas vanuses inimene endale midagi

huvipakkuvat ja tulevikku suunavat“.

Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse juhatuse esimehe Hanno Tombergi sõnul on ettevõtlusnädal vajalik traditsioon, mis aitab ettevõtlustemaatikat erinevais Eestimaa paigus fookusesse tõsta. „Eesti tänane probleem on toodete madal lisandväärtus ja võimekus kasvada Eestist väljapoole,“ lausus Tomberg. „Leian, et järgmiste aastate suur eesmärk on luua rohkem tootearendust kohapeal, mitte seda ainult sisse osta. Seetõttu tuleb ettevõtlusnädalal rääkida ka uutest lahendustest, mille lõppeesmärk on Eesti teadusasutusi kaasates töötada välja uusi tooteid.“ Jätka lugemist »

“Hää tekk ja illos kinnas”

illos+kinnasViljandi Linnagaleriis on alates esmaspäevast avatud näitus “Hää tekk ja illos kinnas”.

Näitusel on väljas eelmise sügis-talve jooksul valminud Tartu ülikooli Viljandi kultuuriakadeemia rahvusliku käsitöö osakonna traditsioonilisemat laadi õppetööd. Kangakudumise aines valmisid villased triibulised koopiatekid Eesti muuseumides asuvatest sõbakirjalistest tekkidest. Silmuskudumises kooti samuti erinevaid Eesti kindaid. Näitust raamib valik varasemate aastate suviste pärimuspraktikate raames tehtud tekkide ja kinnaste koopiajoonistest.

Üliõpilastööde juhendajateks on olnud Christi Kütt, Kristi Jõeste ja Riina Tomberg. Näitus on kujundatud üliõpilaste ja õppejõudude ühistööna.

Näituse korraldanud TÜ Viljandi kultuuriakadeemia rahvusliku käsitöö osakonna eesmärgiks on pärandi uurimine, säilitamine ja nüüdisaegsesse kultuuri rakendusvõimaluste otsimine. Osakonnas on võimalik õppida pärandtehnoloogia rakenduskõrgharidusõppes, mis hõlmab enda all kolm eriala – rahvusliku tekstiili, ehituse ja metallitöö – ning
pärandtehnoloogia magistriõppes.

Näitus „Hää tekk ja illos kinnas“ on avatud kuni 27. oktoobrini E–R kella 10-19 ja L 10–15. Viljandi Linnagalerii asub Tallinna tn 11/1 raamatukogu III korrusel.

INTERVJUU: Kuhjaverest saadi taas mitmekülgseid teatrielamusi

Helena Kesonen ütleb lõpusõnad Kuhjavere XII festivalil

Helena Kesonen ütleb lõpusõnad Kuhjavere XII festivalil

Möödunud nädalavahetusel Viljandimaal Suure-Jaani vallas Kuhjaveres toimunud Külateatrite festivalil pani rohkearvulist publikut mõtlema ja naerma nii Eesti klassika kui ka tänapäevased näitemängud, kus pilamist leidis nõukogudelik  lähiminevik ja kapitalistlik tänapäev. Külauudistele rääkis teatrifestivalist Kuhjavere Külaseltsi juhatuse esimees, külavanem Romeo Mukk (RM) ja külaseltsi juhatuse liige Urve Mukk (UM).

Milline oli teatrifestivali üldine meeleolu, missugused etendused tekitasid enim elavust?

UM: Telkide alla kogunenud publik ja näitetruppide liikmed on alati väga sõbralik ja positiivne vaatajaskond. Tullakse ju ka teistelt õppima ja isekeskis suhtlema. Paljudele on see tuttavatega kohtumise paik.  Publikut ei jätnud külmaks ükski lugu. Publiku lemmikutena tekitasid enim elevust Avinurme suveteatri, Võhma Rassijate, Jõesuu, Surju, Mädara, Sulbi ja Krabi külateatrite teasted. Paljud tulid ekstra vaatama lasteetendusi.

Kuidas võeti vastu uustulnukate etteasted?

UM: Esmakordselt Kuhjavere lavalaudadel esinenud truppide esinemist vaadati suure huviga. Festivali avaski Läänemaalt Piirsalu näitering juhendaja Aino Viilupi seatud „Kõik määgiks” etendusega. Üllatajaks sai Jõhvi vallast esinema tulnud duo Lia Kangur ja Tiia Linnard, kes lavastasid lühinäidendi „Agitbrigaadi eeskava ”Pilv pükstes””, tuues esile vaatenurki nõukogude naise elust, mida teiste truppide poolt pole kajastatud. Kolmas esmakordne festivalil osaleja oli Viljandimaa Pärsti Mõisa Teater, kes etendas Enn Vetemaa ja Erki Aule loodud „Limonaadi Etsi”. Paljudele tulid nõukogudeaegse asjaajamise situatsioonid ja asjaajamised tuttavad ette ja kutsusid esile naerupahvakuid.

Jätka lugemist »

Kuhjavere Teatrikohvikus etendus näidend maaettevõtluse ajaloost

Tänassilma näitering Pupud Jukud. Fotod: Kuhjavere külaselts

Tänassilma näitering Pupud Jukud. Fotod: Kuhjavere külaselts

Viljandimaal Suure-­Jaani vallas toimunud Kuhjavere külateatrite festivali traditsioonilisel eelsündmusel, Teatrikohvikus, etendas Tänassilma harrastustrupp maaeluettevõtluse möödanikku tutvustava näidendi.

Teatrikohviku avas Kuhjavere külavanem ja külaseltsi juhatuse esimees Romeo Mukk. Koosolijate lemmikuks kujunes noor lõõtspillivirtuoos Ainar Arula. Harrastusteatrimaailma tuntud tegija trupp Pupud Jukud Tänassilmast etendas „Jõeoru villa lugu“.

Etendus andis läbi tõsielufaktide ja huumori ülevaate ettevõtlustegevusest hoones, kus tegutsenud meierei, vorstivabrik ja viimased kümme aastat toitlustus­ja majutuskoht. Kunagine tootmishoone asub Tänassilma külje alla, seda kutsutakse Jõeoru villaks.

Muusikalist meeleolu lõõtspillidel lõid isa ja poeg Ain ja Ainar Arula Suure­Jaani vallast Taevere külast. „9­aastane pillimees Ainar kujunes publiku lemmikuks, aplaus talle oli silmapaistavalt tugev,“ rääkis Kuhjavere Külaseltsi juhatuse liige Urve Mukk.

Jätka lugemist »

Pildigalerii täna lõppevast XXIV Viljandi pärimusmuusika festivalist

XXIV Viljandi pärimusmuusika festival Foto Urmas Saard

XXIV Viljandi pärimusmuusika festival. Foto: Urmas Saard

Jätka lugemist »

Morpho liblika müstiline puudutus Viljandi ordulinnuse varemete kohal

Jaak Känd Viljandi Lossimägedes muinasjuttu vestmas Foto Urmas Saard

Jaak Känd Viljandi Lossimägedes muinasjuttu vestmas. Foto: Urmas Saard

Viljandi pärimusmuusika festivali üheks loomulikuks osaks on tänavamuusikud, kelle jalge ees pillikohver, peakate või lihtsalt karbike raha vastu võtmiseks. Samuti näeb raha eest trikitamisi, näiteks vaskses rüüs liikumatut kuju ikkagi ootamatuid liigutusi sooritamas ja muud sarnast. Seepärast näis üsna tavatuna, et pärnakas Jaak Känd pakkus midagi päris ilma rahata. Ta jalutas Lossimägedes, väike pambuke kaenla all. Aegajalt peatus, võttis kotist lahtikäiva tooli välja ja istus sellele jalga puhkama. Aga mitte sihitult.

Muinasjutuvestja valis üheks peatuspaigaks järsu nõlvaga kõrge künka serva. Tema seljataga avanes kaunis vaade Viljandi järvele, veel sõitvatele alustele ja taeva all liikuvatele pilvedele. Ta avas suu ja lubas sedakorda rääkida lühidalt, aga jutt sai pikem ja sedavõrd huvitavam. Teel jalutavad inimesed peatusid, jäid üllatunult kuulama.

See oli Amasoonase kallastel elavate tucuna-indiaanlaste muinasjutt “Sinised tiivad”. Lugu räägib indiaanitüdrukust Chimiduyest, kes kauni Morpho liblika järele joostes eksib metsa, kus ta õpib tundma metsa imepäraseid saladusi ja moondumisi. Koju jõudes on tunda saanud metsa ürgset müstilist puudutust.

Jätka lugemist »

Tuletõrje hoovil esinesid Untsakad, kellele lisasid särtsu õed Ilona Aasvere ja Anneli Aken

Saabuval sügisel 24. aastat lavalaudadel rahvast „hullutav“ ansambel Untsakad tõi eile õhtupoolikul Tuletõrje hoovi istmed juba tunnike enne kontserdi algust inimesi täis.

Tuletõrje hoovil, XXIV Viljandi päimusfestivali ansambli Untsakate kontserdil Foto Urmas Saard

Tuletõrje hoovil, XXIV Viljandi päimusfestivali ansambli Untsakate kontserdil. Foto: Urmas Saard

Lava ja pinkide esirea vahele laotati tekid maha lootusega lebades veel mõnusamalt kontserdile kaasa elada. Siis kogunes üks arvamatult suur seltskond otse lava ette seisma ja nendest veel lavale lähemale samade lapsevanemate päris pisikesed võsukesed. Üks heasüdamlik turvatöötaja püüdis küll lava ette ruumi jätta, aga peatselt ronisid lapsed lava servale. Kellel endil jaksu nii kõrgele tõusmiseks ei jätkunud, tõusid nagu nukukesed emmede käte vahel lavale ritta. Mõnel tüdrukul omakorda nukuke süles. Kes pinkidele ja lava ette enam ei mahtunud, surusid endid tugevate pritsumeeste maja müüride vastu, aga viimased jäid üsna kõigutamatult õnneks paigale ja kõrge torngi ei värisenud. Ka teist kätt olevad kuuri katused jäid oma kohale, kuigi mõnedki surusid lagipead kõrgele vastu räästakaste, et ikka paremini üle teiste peade laval toimuvat silmata.

Ega vaadata eriti polnudki: mehed nagu mehed ikka, üksnes jutt ja eriti laulud panid rahva „keema“.

Ansambli põhikoosseisus vanad tuttavad: Margus Põldsepp – lõõtsad, Jaanus Jantson – kitarr, Marek Rätsepp – basskitarr, Jaanus Põder – mandoliin, Ilmar Kald – viiul. Kogu viisik mõistis ühtviisi valjul ja selgel häälel laulda. Ainult Tauno Uibo ei laulnud. Tema ülesandeks olid helivõluri trikid, et kogu heli kenasti tervele hoovile laiali laotuks.

Jätka lugemist »

Harmoonia ja loovenergia mandalatest – Mari-Liis Laanemaa näitus „Mandala“

Mari-Liis Laanemaa siidimaal "Jõhvikamandala".

Mari-Liis Laanemaa siidimaal “Jõhvikamandala”.

Kolmapäeval kell 16.00 avatakse Viljandis Sakala keskuses Mari-Liis Laanemaa näitus „Mandala“.

Sanskriti keeles tähendab mandala ringi ja India religioonides sümboliseerib mandala universumit. Mandalate ringikuju meenutab meile terviklikkust ja lõpmatust. Mandalad ilmnevad meile kõigile igapäevaselt alates päikesest ja kuust ning lõpetades pere- ja sõpraderingiga. Sakala Keskuse näitusesaali jõuavad Mari-Liis Laanemaa poolt 22 aasta
jooksul loodud ja lõuendile prinditud mandalad.

Mari-Liis Laanemaa on Eesti kunstiakadeemias õppinud graafikuks, aastatel 1994-1997 oli ta samas kunstimagistratuuris, võttis vahepealse paaril aastal videokursuse Sidekoolis ja seejärel õppis aastatel 2007-2008 taas Eesti kunstiakadeemias, läbides seal kunstipedagoogika magistrantuuri.

Jätka lugemist »

Siis, kui reisirongid liikusid Tallinnast Riiga läbi Pärnu

Täna, 35 aastat tagasi, avati pidulikult läbi Pärnu kulgenud Tallinna ja Riia vaheline reisirongiliiklus, mis lõpetati 1992. aasta veebruaris.

Edelaraudtee kinkis ammuse raudtee mälestuseks Mõisakülale vana reisivaguni, mis jäi alles koos mõnesaja meetrise raudteejupiga Foto Urmas Saard

Edelaraudtee kinkis ammuse raudtee mälestuseks Mõisakülale vana reisivaguni, mis jäi alles koos mõnesaja meetrise raudteejupiga. Foto: Urmas Saard

Pärast kitsarööpmelise raudtee asemele laiarööpmelise raudtee ehitamist saabusid 1981. aasta 17. juulil üheaegselt Mõisaküla raudteejaama ehitud reisirongid D1-6016 Tallinnast ja DRIA-189 Riiast. Vikipeedia andmeil sõitis 1987. aasta seisuga Tallinn–Pärnu–Riia liini mõlemal suunal üks reisirong päevas ning sõit kestis keskmiselt viis ja veerand tundi. Pärnu ja Mõisaküla kaudu Tallinnast Riiga kulgenud raudtee oli üle 160 km lühem, kui praegune Valgat läbiv tee. Viimane reisirong sõitis Tallinnast Riiga läbi Pärnu 20. veebruaril 1992.

Tallinna–Pärnu–Riia liini sulgemise järel kasutati Pärnu–Mõisaküla vahelist raudteed edasi.

1995. aastaks olevat Tallinna-Mõisaküla raudteeliinist kujunenud üks kõige kahjumlikumaid liine. Sõitjate vähesusele aitas kaasa ka suhteliselt ebamugav sõiduplaan, mille järgi oli näiteks 1995. aastal Mõisaküla–Tallinna liini mõlemal suunal käigus ainult üks reisirong, kusjuures hommikuse rongi väljumise kellaaeg Mõisakülast oli 04:48. Pistelised kontrollid tõestasid, et valdav osa sõitjaid ei ostnud piletit. Põhjuseks haruharv kontrolöride külastus rongides. Reisirong saabus Mõisakülla viimast korda 31. jaanuaril 1996. Kaubarongid sõitsid Pärnu-Mõisaküla vahet veel kuni 2001. aastani.

Raudteelõik võeti üles 2008. aastal.

Edelaraudtee kinkis ammuse raudtee mälestuseks Mõisakülale vana reisivaguni, mis jäi alles koos perroonide ja mõnesaja meetrise raudteejupiga kunagises jaamas.

Urmas Saard

Mälestustule teekond Pärnust võidupüha paraadilinna Võrru

Eile keskpäeval Eesti sõjameeste mälestuskiriku altaril süüdatud mälestustule tõid võidupüha maratoonareid saatnud tõrvikujooksjad Torist Pärnusse, kus tule võtsid üle Kindral Johan Laidoneri seltsi Kulteri noored ja Tallinna Jakob Westholmi gümnaasiumi õpilased ning toimetasid selle Võru Katariina kirikusse. Täna hommikul ühendati mälestustuli muinastulega ja sellest moodustunud sümboolse võidutule saatis president Toomas Hendrik Ilves kõigisse maakondadesse laiali.

Saarde vallavanem Andres Annast võtab mälestustulest tuld, et asetada see Kilingi-Nõmme Vabadussõja ausamba jalamile Foto Urmas Saard

Saarde vallavanem Andres Annast võtab mälestustulest tuld, et asetada see Kilingi-Nõmme Vabadussõja ausamba jalamile. Foto: Urmas Saard

Laidoneri seltsi esimees Trivimi Velliste ütles pärast jooksjatelt tule vastu võtmist, et Toris läideti mälestustuli nende auks, kes võitlesid relv käes Eesti riigi eest. „Just täna algas sõda natsi Saksamaa ja Stalinliku Venemaa vahel. Selle sõja raamides tuli meil võidelda ka Sinimägedes. Mälestustuli on jõudnud Rüütli platsil asuva vabariigi väljakuulutamise monumendi kaare alla läbi pingutuste ja selle sõnum on selge: vabadust ei ulatata mitte kellegile hõbekandikul vaid vabaduse eest tuleb võidelda. Nõnda on see olnud minevikus, samuti tänapäeval ja nii saab see olema ka tulevikus.“ Ta lubas viia tule keskööks Võrru, peatudes nelja ajaloolise kihelkonna Vabadussõja ausammaste juures. „Kõigepealt Saarde kihelkonnas Kilingi-Nõmmel, seejärel Karksi kihelkonnas Karksi-Nuias, siis Helme kihelkonnas Tõrvas ja viimane peatus on Urvaste kihelkonnas Antslas,“ nimetas Velliste.

Kümmekond minutit peale seitset alustas 1. jalaväebrigaadi bagil tuli teekonda Pärnust välja. Bagi roolis istus reamees Siim Veski ja sihturi kohal asus reamees Taavi Ploom. Umbes kolmveerand tundi hiljem tervitas ligemale 60 inimest tule kandjaid Kilingi-Nõmmes. Tõrvikut hoidis Velliste, teda saatsid kauaaegne seltsi noortejuht Ülo Lomp, Jan Enriko Laidsalu, Heino Arumäe (samanimelise ajaloodoktori lapselaps), Anna Grete Arike ja Henri Lass.

Jätka lugemist »

Mälestustule tervitamine 22. juunil

Kindral Johan Laidoneri Selts viib tavapäraselt võidupühale eelneval päeval, 22. juunil Toris Eesti Sõjameeste Mälestuskiriku altaris süüdatud ja pühitsetud Vabadussõja sangarite mälestustule läbi mitme maakonna vastava aasta paraadilinna – tänavu Võrru.

Eesti sõjameeste mälestuskiriku altaril läidetud mälestustuli jätkab Pärnust teekonda paraadilinna, tänavu Võrru Foto Urmas Saard

Eesti sõjameeste mälestuskiriku altaril läidetud mälestustuli jätkab Pärnust teekonda paraadilinna, tänavu Võrru. Foto: Urmas Saard

Maratonijooksjad toovad tule Torist Pärnu Rüütli platsile, kust see kell 18.30 liigub kaitseväe soomukil Laidoneri seltsi noorte saatel läbi nelja ajaloolise kihelkonna – Saarde, Karksi, Helme ja Urvaste, kus mälestustuld tervitatakse Vabadussõja ausammaste juures.

Tule tervitused on Kilingi-Nõmmel (kl 19.15), Karksi-Nuias (20.00), Tõrvas (20.45) ja Antslas (22.00).

Ööseks asetatakse mälestustuli koos samal õhtul Võrus läidetud muinastulega Võru kiriku altarisse. Võidupüha hommikul kell 9.00
ühendatakse mõlemad tuled Võru kalmistul võidutuleks, mille Vabariigi President saadab paraadilt laiali üle kogu riigi.

Kindral Johan Laidoneri selts ütleb tere tulemast Vabadussõja ausammaste juurde sangarite mälestustuld tervitama!

Neljas Sääsepirina Alguse kontsert kutsub taas
hullutavast ilmakärast eemale Soomaale

Sääsepirina alguse kontsert. Foto: Kerli Sosi

Sääsepirina alguse kontsert. Foto: Kerli Sosi

Sääsepirina Alguse kontsert tuleb jälle! Juba neljandat aastat Soomaa taluõuedel ringi tiirutav õdus kodufestival jõuab tänavu tagasi sinna, kust kõik alguse sai – Mardu talu õuele. Kontsert toimub laupäeval, 4. juunil.

Nagu Sääsepirina Alguse kontserdil tavaks, alustatakse õhtut rahulikumate helidega, et siis suveöö edenedes uue päeva künnisel veidi pöörasemate helide saatel end unehõlma tantsitada. Kontserdil astuvad üles Verbarium, kes mõne aasta eest August Sanga ja Kersti Merilaasi luulest inspireerituna sõnadele sobivaid helipilte looma asus. Neile järgneb oma hetketi sõgedavõitu helikeelega mitu aastat Sääsepirinale oodatud Barbariz.

Esimese rahvusvahelise pundina Sääsepirina Alguse kontserdi üles astuva ungari-eesti trio Porteleki/Tärn/Pärnoja loomingus on suvehaku esimesse nädalavahetusse hästiistuvat folki, jazzi ja rokki. Öö hakul lava hiivav Micucu viib kontserdikülalised võimsale alternatiivsele instrumentaalsele rännakule, misjärel antakse tuld uut päeva tervitada soovivatele tantsujalgadele Sander Mölderi krutitud helisegude saatel.

Jätka lugemist »

Ugala näitleja Kadri Lepp esitles raamatut
„Poiss, kes tahtis põgeneda“

Ugala teatri näitlejanna Kadri Lepp oma raamatu esitlusel. Foto: erakogu

Ugala teatri näitlejanna Kadri Lepp oma raamatu esitlusel. Foto: erakogu

Pühapäeval, 15. mail toimus Ugala teatris lasteraamatute laat ning näitleja Kadri Lepa esikraamatu “Poiss, kes tahtis põgeneda” esitlus.

Kadri Lepa kirjandusliku debüüdi käsikiri pälvis tähelepanu 2015. aastal toimunud lastejutuvõistlusel “Minu esimene raamat”, kus sai auhinnalise teise koha. Kirjastuse Tänapäev, Eesti lastekirjanduse keskuse ja ajakirja Täheke korraldatud võistluse žürii tõstis esile autori head pingeloomise oskust ja ladusat stiili.

Kirjastus Tänapäev välja antud raamat räägib poisist, kelle vanemad lähevad reisile ja jätavad ta vanavanemate juurde. Solvunud poiss otsustab selle peale põgeneda. Illustratsioonid lõi raamatule Kadri Ilves, kelle töödega sai tutvuda ka Ugala teatrigaleriis.

Esitlusega samal päeval toimus teatrimajas lasteraamatute laat, kus peale Kadri raamatuga tutvumise said kõik soovijad oma raamatuid müüa, vahetada ja kinkida. Heategevuslikul eesmärgil koguti raamatuid ka Viljandi haigla lasteosakonnale, mida päeva lõpuks kogunes meeldivalt palju. Külas olid mitmed tuttavad tegelased Ugala lastelavastustest.

Kadri Lepa raamat “Poiss, kes tahtis põgeneda” on nüüdsest saadaval hästi varustatud raamatupoodides ja loomulikult ka Ugala teatrist.

Heimtalis võisteldakse laupäeval käies kududes

Fotol hetk 2015. aasta võistluselt, millel osales esmakordselt meeskond. Meeskonna liikmed omandasid kudumisvõtteid vahetult enne starti. Foto: Grete Nurme.

Fotol hetk 2015. aasta võistluselt, millel osales esmakordselt meeskond. Meeskonna liikmed omandasid kudumisvõtteid vahetult enne starti. Foto: Grete Nurme.

21. mail algusega kell 12 toimub Viljandimaal Heimtalis iga-aastase käsitöölaada raames taas käies kudumise võistlus “Käi ja koo”. Sel aastal juba viiendat korda. Esimese väikese tähtpäeva puhul on lisaks tavapärasele teatevõistlusele toimumas ka individuaalvõistlus.

Võistluse käigus tuleb võistlejal kõndides ning samal ajal varrastel ringselt kududes läbida etteantud distants. Paremusjärjestuse moodustamisel arvestatakse kudumistöö kvaliteeti, distantsi läbimise aega ning kootud ringide arvu. Võistlus toimub Heimtali rahvamaja esisel heinamaal.
Võistlemiseks vajaliku varustuse saab korraldajatelt. Parimaid käies kudujaid ootavad väärt auhinnad! Võistlust korraldab Lossi Gild MTÜ.  Viienda Käi ja Koo korraldamist toetab kultuurkapitali Viljandimaa ekspertgrupp.

Lisainfo ja võistlejate/võistkondade eelregistreerimine aadressil lossigild@lossigild.ee. Osalustasu 2€ võistleja/8€ võistkonna kohta.

Etnoglämm ja traditsioonilised rahvariided segunevad
9. juunil moeetendusel OmaMood

OmaMood tuleb taas oma uhkuses ja toreduses, lihtsuses ja professionaalsuses, säras ja autentsuses. Näha saab nii verinoorte ja uute tulijate kui ka staažikamate meistrite töid. Laval näeb nii traditsioonilisi Ruhnu naise peorõivaid, setu rahvariideid kui ka soome-ugri rahvariietest inspireeritud etnofuturistlikku kollektsiooni ning palju muud.

Moeetendus OmaMood pakub tantsulises ja liikuvas võtmes kollektsioonide esitlust. Eesmärk on rõhutada meie enda Eesti moodi meie enda Eesti inimestega ehk me paneme kollektsioonid elama, näitame, kuidas nendega igapäevaselt olla; kasutame modellidena n-ö tavalisi inimesi tänavalt, rõhutamaks, et mood ei pea olema vaid kindlate mõõtudega inimestele.

Sel aastal loovad modellidele liikumise ning seovad moeetenduse ühtseks tervikuks kultuuriakadeemia tantsukunsti vilistlased Susanne Org ja Kristel Maruste. Igat kollektsiooni saadab elav originaalmuusika, mis on spetsiaalselt kindlale kollektsioonile loodud. Selle aasta muusika märksõna on etnoelektroonika, mille loovad Cathy Sommer ja Johannes Ahun, kasutades peamiste muusikainstrumentidena viiulit ning hangu.

Jätka lugemist »

Tarvastu vallavalitsus kuulutas välja Hendrik Adamsoni nimelise murdeluulevõistluse

Tarvastu vallavalitsus kuulutab alanuks järjekordse, kaheteistkümnenda murdeluulevõistluse.

Võistlusele oodatakse luulevalikut vähemalt viiest luuletusest, mis on kirjutatud autori oma lemmikmurdes. Täiskasvanute ja õpilaste loomingut vaetakse eraldi arvestuses.

Tähtaeg on 1. september 2016.

Võistlustöid oodatakse Tarvastu vallavalitsusse kas ümbrikus (sel juhul kuues eksemplaris) või meilimanuses. Mõlemal juhul peavad võistlustööd olema varustatud märgusõnaga, et žürii saaks luuletusi erapooletult hinnata. Märgusõnale tuleb lisada kas kinnine ümbrik või eraldi meilimanus autori nime, aadressi ja kontaktandmetega. Õpilasautorid märkigu ka oma vanus.

Parimaks osutunud täiskasvanud luuletaja ning õpilasautor saavad tunnistuse ja preemia, mis antakse kätte Hendrik Adamsoni 125. sünniaastapäeval 6. oktoobril 2016.

Tööd läkitage kas e-aadressil: maive.feldmann@tarvastu.ee

või postiaadressil:

Murdeluulevõistlus
Tarvastu vallavalitsus
Posti 52e
Mustla 69701, Viljandimaa

Viljandimaal tunnustati aasta sotsiaaltöötajat

 

Eile, 30. märtsil tähistati Viljandis maakondlikult rahvusvahelist sotsiaaltöö päeva, mille raames nimetas maavanem Erich Palm maakondliku komisjoni ettepanekul Viljandimaa aasta sotsiaaltöötaja 2015 tiitlile Maive Riive ning tunnustas teda tänukirja ja nimelise vaasiga.

Viljandimaa aasta sotsiaaltöötaja tiitli üleandmine Maive Riivele.

Viljandimaa aasta sotsiaaltöötaja tiitli üleandmine Maive Riivele.

Sel aastal võttis Viljandi maavalitsus vastu tunnustamise korra, mille alusel maavanem valib prioriteetse teemavaldkonna, milleks see kord olid koduhooldusteenuse osutajad.

Koduhooldusteenuse prioriteediks valimisel on aluseks Sotsiaalministeeriumi valitsemisala arengukava aastateks 2014-2017, milles rõhutatakse vajaduspõhiste hoolekandeteenuste arendamist ning lisaks peavad teenused lähtuma põhimõttest, et need toetaksid iseseisvat toimetulekut, töötamist ja kodus elamist. Konkreetse hoolekandeteenuse tähtsustamisega soovime tuua suuremat tähelepanu teenuste arendamisele selliselt, et inimene saaks elada toetatud teenuste abil võimalikult kaua oma kodus.

Sotsiaaltöötajaid üllatas ja tunnustas südamega tehtud töö eest suure ja maitsva tordiga riigikogu sotsiaalkomisjoni liige Helmen Kütt.

Alates 2009. aastast tähistatakse Eestis märtsikuu kolmandal teisipäeval rahvusvahelist sotsiaaltöö päeva. Sel aastal korraldas Eesti sotsiaaltöö assotsiatsioon piduliku sotsiaaltöö päeva tähistamise Tartus Athena keskuses.

Vargamäel kohtuvad saabuval suvel Ugala ja Tammsaare

Ugala teater mängib sel suvel Vargamäel suurt vabaõhulavastust “Kõrboja perenaine”, mis sünnib tandemi Urmas Lennuk – Vallo Kirs ühisloominguna.

Kõrboja perenaine kolm peategelast Anna (Kadri Lepp), Eevi (Adeele Sepp), Madli (Luule Komissarov) Foto Gabriela Liivamägi

“Kõrboja perenaine” kolm peategelast Anna (Kadri Lepp), Eevi (Adeele Sepp), Madli (Luule Komissarov). Foto: Gabriela Liivamägi

Viimasest korrast, mil Vargamäel vabas õhus lavastus välja toodi, on möödas tervelt viis aastat. Vaatamata heitlikule Eesti suveilmale kisub Tammsaare loomingut ikka Vargamäe kivistele väljadele ja nõnda etendub Ugala suvelavastus Tammsaare muuseumi õuealal 15 suveõhtul juulis ja augustis.

Näidendi “Kõrboja perenaine” aluseks on Lennuk valinud Tammsaare romaani “Kõrboja peremees” ja kirjutanud näidendi just lavastaja Vallo Kirsile ja Ugala teatri näitlejatele. Suvelavastuses astub üles pea kogu Ugala trupp, kaasatud on tuntud rahvamuusik Kulno Malva, muusikaline kujundaja Peeter Konovalov, lavastuskunstnik Kristjan Suits ja kostüümikunstnik Pille Küngas. Kõrboaja Annat mängib Kadri Lepp, Kuusiku Eevit Adeele Sepp, Kõrboja Madli Luule Komissarov, Katku Villut Ott Aardam ja Kõrboja Reinu Egon Nuter. Lavastuses kõlab elav muusika ja kaasa teeb üle 30 näitleja.

Jätka lugemist »

Kalju Komissarov soovitab Kuhjaveres korraldada festivali „Eestlane naerab“

Kommisarov Kuhjaveres plt külauuisteleLaupäeval Suure-Jaani vallas Kuhjaveres toimunud traditsioonilisel külavanem Romeo Muki iseseisvuspäeva auks korraldatud vastuvõtul kuulutati selle paiga Aastate Tegijaks Kuhjavere Külateatrite festivali kauaaegne patroon Kalju Komissarov.

Romeo Mukk märkis Kuhjavere külaseltsi majas toimunud pidulikul sündmusel, et Kalju Komissarov on alates Kuhjavere teatripäevade korraldamisest olnud ettevõtmise patroon ja leidnud aega iga näitetrupi etteaste analüüsimiseks ja nõuannete jagamiseks. Külavanem koos külaseltsi juhatusse kuuluva abikaasa Urve Mukiga andis Kalju Komissarovile üle tunnustuskirja Kuhjavere Aastate Tegijaks valimise kohta ja keraamilise taldriku, millel on kujutatud küla sümbol heinakuhi.

„Olen saanud erinevaid tunnustusi. Südamlikul meelespidamisel, mis tulnud entusiastlikult ja järjepidevalt teatrifestivali korraldavatelt külaelu eestvedajatelt on minu jaoks aga eriline tähendus,” ütles Kalju Komissarov.

Teatrilegend tegi ettepaneku Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva aastal korraldada Kuhjaveres külateatrite festival teemal „Eestlane naerab“. „Riigi juubeliks valmib kindlasti mitmeid aatelise ja väga tõsise sisuga teatrietendusi, filme jne. Väga oluliseks eestlaste elujõu ja püsima jäämise allikas on olnud huumor,” ütles ta.

Sündmusel viibisid ka Suure-Jaani valla arendusnõunik, Eesti aasta isa 2015 Kalevi Kaur ja Viljandimaa maavanem Erich Palm, kes mõlemad lubasid kaasa aidata Kuhjavere külateatrite festivali edasisele toetamisele. Kutsututest olid lisaks kuhjaverelastele kohal ka Avinurme suveteatri, Jõesuu külateatri ja Tänassilma näiteringi Pupu-Jukud esindajad. Viimased ilmestasid sündmust laulu ja pillilugudega.

Jaan Lukas

Maavanemad kehtestasid Kilingi-Nõmme–Riia elektriliini maakonnaplaneeringud

Pärnu ja Viljandi maavanemad kehtestasid novembri lõpus Eleringi rajatava Kilingi-Nõmme-Riia 330-kilovoldise elektri kõrgepingeliini trassikoridori maakonnaplaneeringud.

Uus Tartu ja Sindi vaheline kõrgepingeliin Foto Urmas Saard

Uus Tartu ja Sindi vaheline kõrgepingeliin. Foto: Urmas Saard

Planeeritav elektriliin on osa Eesti ja Läti vahelisest kolmandast elektriühendusest, mille rajamisel kasvab varustuskindlus ja paranevad võimalused rahvusvaheliseks energiakaubanduseks. Uus liin vähendab sõltuvust Venemaa elektrivõrgust, olles seeläbi oluline eeldus Balti riikide desünkroniseerimiseks Venemaa sagedusalast.

Planeeringu koostamisel on arvesse võetud ning tasakaalustatud riigi ja kohaliku omavalitsuse ruumilise arengu vajadused. Keskkonnamõjude strateegilise hindamise käigus analüüsiti kaasnevaid keskkonnamõjusid ja võimalikke alternatiivseid lahendusi. Elektriliini trassikoridori avalik planeerimisprotsess toimus erinevate huvitatud osapoolte osavõtul.

Uuele 330-kilovoldisele õhuliinile on reserveeritud maad Saarde ja Abja vallas, kus liin kulgeb vastavalt 9,5 ja 4,4 kilomeetri ulatuses. Liini tassikoridori laius on 100 meetrit, liini täpse paiknemise kehtestatud trassikoridori sees fikseerib ehitusprojekt. Valmimise järel on elektriliini kaitsevööndi laius 80 meetrit, ulatudes 40 meetrit mõlemale poole liini telge.

Planeerimisprotsessiga samal ajal on Läti poolel käimas liini trassikoridori planeerimine lõigul Eesti-Läti piirist Riiani.

Kõrgepingeliini ehitustööd toimuvad kava järgi aastatel 2017-2020. Liini ehitust rahastab osaliselt Euroopa Liit.

Kilingi-Nõmme-Riia elektriliini kehtestatud teemaplaneeringutega on võimalik tutvuda Pärnu ja Viljandi maavalitsuse ning samuti Eleringi veebilehel.