Kylauudis.ee

on kodanikualgatuse korras sündinud infoportaal, mis vahendab kodukandi uudiseid ja elulist infot inimeselt inimesele. Loe lähemalt!

ENFRDEESFILVVRO

Kaastööd ja kirjad
palume saata e-posti aadressil info@kylauudis.ee

Nädala mõte

"Pilk üle õla ja sammuga edasi."

Vaata nädala mõtete arhiivi!

Viimased uudised

Arhiiv

Sõbrad, toetajad

detsember 2019
E T K N R L P
« nov    
 1
2345678
9101112131415
16171819202122
23242526272829
3031  

Viljandi pärimusmuusika festival kuulutas täna välja järgmise folgipeo teema

XXVIII Viljandi pärimusmuusika festival keskendub koostööle, hulgakesi muusika tegemise traditsioonile ja kooskõlale, aga ka inimlikule üksteisega arvestamisele ja vastastikusele austusele. Sestap valiti 2020. aasta festivali programmi ideeks ja sõnumiks vahvalt mitmekõlaline “Kokkumäng”. Järgmise suve suur folgisündmus toimub 23.-26. juulini Viljandis.

Foto Iris Kivisalu

Foto: Iris Kivisalu

Hoolimata seninägematutest võimalustest üksteisega kontaktis olla, on tänase päeva üheks märksõnaks aga eraldatus.

Pärimusmuusikat iseloomustab funktsionaalsus ja eesmärgipärasus. Tihti on see saatnud erinevaid tegevusi, mida just ühiselt ette võetud: pärimusmuusika on kõlanud töövaeva kergendamiseks, pühitsemiseks, tantsuks, teekonna lühendamiseks jne. Viljandi pärimusmuusika festivali pealik Ando Kiviberg: “Rahvalaul, pillimäng ja tantsimine on kui inimesi ühendav nähtamatu sotsiaalne liim. Et ühisest muusikategemisest või tantsimisest sündinud jõudu andvad tundelaengud on väga tugevad, teavad kõik laulu- ja tantsupeolised. Sama kehtib pärimusmuusika puhul.”

Hoolimata seninägematutest võimalustest üksteisega kontaktis olla, on tänase päeva üheks märksõnaks aga eraldatus. Põhjuseid selleks võib olla erinevaid, aga tulemusena tajuvad paljud üksildust, usaldamatust. Pärimusmuusika on loomulik võimalus kokkusaamiseks, koos tegutsemiseks, ühte hoidmiseks. ““Kokkumäng” on teemana nii üleskutse ühisele muusikategemisele kui üksteisega arvestamisele, koostööle,” selgitab Ando Kiviberg.

Viljandi pärimusmuusika festival on alates 2000. aastast keskendunud osalejate inspireerimiseks mingile kindlale pärimusmuusika aspektile või iseloomulikule nähtusele. Kaheksateistkümne aasta jooksul on teemade hulgas olnud näiteks nii soolomäng kui mehelik laul ja naise hääl, pärimusmuusika tähtsus sündmuste tähistamisel kui palju muudki.

Ruudu Raudsepp
Viljandi pärimusmuusika festivali pressipealik

Mulgid peavad Mustlas konverentsi

21. novembril toimub Mustla rahvamajas järjekorras kaheteistkümnes Mulgi konverents, mis on üks olulisim mulkide kokkusaamise koht. Tänavuse konverentsi teema on Mulgi patrooni president Toomas H. Ilvese poolt välja öeldud mõte “See, mis tõi meid siia, ei vii meid enam edasi”.

Mulkide vanem Siim Kabrits ja mulkide patroon Toomas Hendrik Ilves laulupeo rongkäigus. Foto Ave Grenberg

Mulkide vanem Siim Kabrits ja mulkide patroon Toomas Hendrik Ilves laulupeo rongkäigus. Foto: Ave Grenberg

Konverentsil kuulutatakse välja 2019. aasta Mulgimaa Uhkuse auhinna laureaat

Konverents keskendub mõtteviisile, kuidas Mulgimaal targalt toimetada, et sellest oleks kasu nii ärielule kui ka kultuurile. Mulgi vanema Siim Kabritsa sõnul on Mulgimaal olemas kõik, mida ühel piirkonnal edulooks tarvis – oma toit, tugev kultuur ning edukad äriettevõtted ja ettevõtlikud inimesed. „Seekordne konverents on oluline ja vajalik eelkõige sellepärast, et inspireerida noori ja näidata, et koostöös peitub võti ja kogu piirkonna tähelepanu alla seadmine aitab kaasa meist igaühe arengule eraldi. Hea näide koos tegemiseks on esmakordne ja ajalooline kolme Mulgi omavalitsuse ühine volikogude päev enne konverentsi, mil ühise laua taha kogunevad Tõrva, Mulgi ja Viljandi valla esindajad“, räägib Kabrits.

Jätka lugemist »

Viieteistkümnes Mulgi märk läks Mulgi-Mõisa mee tootjale

6.novembril otsustas MTÜ Mulgimaa Arenduskoja juhatus anda välja järjekordse Mulgi märgi, mille kandjaks valiti FIE Jorma Õigus, kes toodab Mulgi-Mõisa mett. Mulgi-Mõisa mesi on toode otse Mulgimaa südamest, mida mesilased koguvad endistel Abja mõisa maadel.

Mulgi-Mõisa suiramesi. Foto: Jorma Õigus

Mulgi-Mõisa suiramesi. Foto: Jorma Õigus

Anneli Roosalu sõnul on märgi kasutuselevõtu eesmärk väärtustada kohalikke Mulgimaa ettevõtteid ja luua ühiseid turundusvõimalusi

FIE Jorma Õigus toodab lisaks Mulgi-Mõisa meele ka suiramett, mis on õietolmust valmistatud suira ja mee segu, mida saadakse suira ja mee kärgedest koos väljapressimise teel. Samuti on toote sortimendis õietolm, mis tuntud oma suure toitainete ja vitamiinide sisalduse poolest. Jorma Õiguse sõnutsi alustati perefirmas tootmisega 2013.aastal ja tootmine on aasta aastalt muutunud kvaliteetsemaks ja professionaalsemaks. “Meie eesmärk on pakkuda ainult kvaliteetset Mulgimaalt korjatud mett ja mesindussaaduseid,” räägib Õigus.

Mulgi märk on Mulgimaa Arenduskoja poolt ellu kutsutud selleks, et tähistada Mulgimaal pakutavaid tooteid, teenuseid ja elamusi, aidata märgi abil valida ja ära tunda kvaliteetset mulgi kaupa ning annab ettevõtjatele võimaluse üheskoos piirkonnale ja siin valminud toodetele ja pakutavatele teenustele tähelepanu tõmmata.

Jätka lugemist »

Kuhjavere külateatrite festivalil jätkus kuhjaga teatrielamusi

17. ja 18. augustil Viljandimaal Kuhjaveres toimunud 15. külateatrite festivalil astusid publiku ette trupid paljudest Eestimaa paikadest. Näitemängudes oli nii naermaajavat kui ka mõtlemapanevat. Korraldajad ammutasid sündmusest usku ja energiat ka selle kohta, et festivalidega tuleb edasi minna tulevikuski.

Abja seenioride trupp Kolmas Voorus. Foto Marko Reimann

Abja seenioride trupp Kolmas Voorus. Foto: Marko Reimann

Kuhjavere külateatrite festivali avatervitused ütlesid Põhja-Sakala valla vallavolikogu esimees Arnold Pastak ja vallavalitsuse kultuuritööspetsialist Evelyn Härm. Traditsiooniliselt sai sõna Kuhjavere külavanem Romeo Mukk. Kui varem on ta olnud kostümeeritud muinasjututegelaseks Väikeseks-Mukiks, siis nüüd tuli rahva ette iseendana. Teine päev algas rahvusvaheliselt. Tahdittomat täiskasvanute tantsurühm Soomest Põhja-Sakala valla sõpruspiirkonnast Jokioise vallast oli tulnud tervitama esindusliku programmiga, mille kostüümivahetuspause täitis Vastemõisa näitering Poolvillased.

Romeo Mukile endalegi tundus uskumatu, et oleme jõudnud juba 15. korrani ja publiku ning truppide huvi arvestades pole vist veel aeg lõpetada korraldamist.

Jätka lugemist »

Kuhjaveres külateatrite festival saab viieteistkümne aastaseks

17. – 18. augustil toimub Viljandimaal Põhja-Sakala vallas Kuhjaveres taas külateatrite festival, millel seekord on juubelihõngu. Publiku ette astub nii ammu tuttavaid kuid ka Kuhjavere teatrisündmuse jaoks uusi truppe. Rahvusvahelist hõngu annavad rahvatantsijad Soomest. Festivalil on ka uus patroon Mari Anton.

Teatrikohviku külastajad. Foto Martti Kasemets

Teatrikohviku külastajad. Foto: Martti Kasemets

Kuhjavere külateatrite festivalil puudub endiselt žürii, preemiad määrab publik

Tänavu saab Kuhjavere Külateatrite Festival juubelihõnguline, sest saab teoks viieteistkümnendat korda. „Alustasime tagasihoidlikult 2005. aastal teatripäevaga. On olnud ka kolmepäevaseid 26 osalejaga festivale,” ütles Kuhjavere külavanem Romeo Mukk.

Festivalide vahelisel ajal on Kuhjaveres peetud teatrikohvikuid, algul toimusid need koos sündmuse kauaaegse patrooni teatrilegend Kalju Komissaroviga. „4. augustil olid kohvikus külalisteks muusikud Marek Sadam ja Martin Trudnikov, kes esitasid šansoonliku kava ning teatrit tegi Väägvere külateater Tartumaalt. Nemad esitasid oma repertuaarist Erki Aule kirjutatud „Limonaadi Etsi”. Heategevusliku kohviku sisustasid Kuhjavere küla ja seltsi perenaised suupistete, pirukate ja suussulavate kookidega. Külalisi oli üle 80 ning nad said ettevaate kahepäevase teatrifestivali kavast,”rääkis külaseltsi juhatuse liige Urve Mukk.

Jätka lugemist »

Sõprusansamblite suvekontsert Sindis

Ansamblite Top Ten ja Olla Daam ühiskontsert avas laupäeva keskpäeval Sindi suvemuusika hooaja. Tänavu toimuvate kontserdite paigaks valiti seltsimaja esine põlispuude alune, kust saab halva ilma korral kerge vaevaga viia esinemise siseruumidesse. Õnneks 3. augustil suurt ilmamuret polnud. Kuigi hootised tuulepuhangud püüdsid noodipabereid ja ükskuid lauluhääli laiali pillutada, peeti siiski välistest oludest hoolimata tore kontsert ära.

Sindi suvemuusika esinejad ansamblitest Top Ten ja Olla Daam. Foto Urmas Saard

Sindi suvemuusika esinejad ansamblitest Top Ten ja Olla Daam. Foto: Urmas Saard

Neid oli väga palju, aga me valisime välja ainult kaksteist

Pärnumaa Top Ten ja Viljandimaa Olla Daam ühine juhendaja on tuntud muusikapedagoog Toomas Voll. „Muusikat on meile kõigile vaja – noorte ja vanade jaoks – see on nagu hingepalsam,” ütles Voll. „Kujutage nüüd ette, kui meie päevad mööduksid siinse päikese all ilma muusikata. Mis elu see siis oleks ja kas olekski elu? Valter Ojakäär on kirjutanud imelise laulu ja teie mäletate seda kindlasti Helgi Sallo esituses – „Olematu laul”, rääkis Voll järgmise laulu sissejuhatuseks.

Jätka lugemist »

Laulja Priit Oks oli relvastatud pisikese nunnu roosa veepüssiga

Katre Kaseleht, teatriõpetaja ja näitleja, on Külauudiste infoveskiga jaganud muljeid Viljandi folgilt üle aasta – tänavu juba kolmandat korda. Võibolla juhuslikult, aga võibolla ka mitte, on kõigil kordadel jutuks olnud Nikns Suns. Kahel viimasel korral muidugi seepärast, et kohtusime – siiski ilma eelneva kokkuleppeta, vaid ikka juhuslikult nagu alati – kultuurimaja õuel ajal, kui Nikns Suns parajasti esines.

Priit Oks oli relvastatud pisikese nunnu roosa veepüssiga, mille ta lõbusa naudinguga kuulajate pihta tühjendas.  Urmas Saard

Priit Oks oli relvastatud pisikese nunnu roosa veepüssiga, mille ta lõbusa naudinguga kuulajate pihta tühjendas. Foto: Urmas Saard

Mida ütled pärast viimati kuuldud Nikns Suns esinemist?

Jätka lugemist »

Annika: April Verch oli minu jaoks selle folgi oodatuim kontsert

Käesoleval suvel oli Viljandi pärimusmuusika festivali päralt esmakordselt ka Vabaduse plats. Laupäeval esines Vabaduse telgis mööda ilmamaad tiirutav Kanada ansambel April Verch Band. Mida ütlesid ema ja tütar, Ülle Kant ja Annika Phillips, kuuldud kontserdi ning üldisemalt kogu festivali kohta, sellest alljärgnevas usutluses.

April Verch Band Viljandi folgil Vabaduse telgis. Foto Urmas Saard

April Verch Band Viljandi folgil Vabaduse telgis. Foto: Urmas Saard

Ülle Kant ja Annika Phillips naudivad Viljandi folgil ansambli April Verch Band kontserti. Foto Urmas Saard

Ülle Kant ja Annika Phillips naudivad Viljandi folgil ansambli April Verch Band kontserti. Foto: Urmas Saard

Kas olete ammused Viljandi folgi külastajad?

Kutsusin ka Viljandis elava ema kaasa, kuna see tundus olevat midagi sellist, mis talle meeldida võiks.

Ülle: Mina olen folgil esimest korda. Ma rohkem vanamuusika, klassika ja vaimuliku muusika kuulaja-armastaja. Aga seekord arvas tütar, et see kontsert võiks mulle meeldida. Oligi tore vaheldus: meeleolukas ja virtuooslik.

Annika: Mina käisin esimest korda folgil aastal 2005. Esinesime Viljandi muusikakooli orkestriga folgi avamisel. Tänu sellele sain esineja passi ja tasuta kontserte külastada. Festivalipassiga olen külastamas aga alles alates eelmisest aastast. Olen siin koos mõne sõbrannaga. Vahepealsetel folkidel olen käinud üksikuid kontserte kuulamas.

Mis tõi April Verch Bandi esinemist uudistama?

Jätka lugemist »

Piltuudis Viljandi folgi juhumärkamistest

Viljandi pärimusmuusika festivalil olid folgi pressiteenistuse teatel esimesel päeval kohal pea kõik festivalipassi omanikud. Festivali avapäeva külastas üle 8000 inimese. Festivali teisel päeval festivalialas viibinud inimeste arv oli umbes 12 000 inimest, mis on ligikaudu võrdne möödunud aasta festivali sama päeva külastajate arvuga.

Eesti ETNO XXVII Viljandi Pärimusmuusika Festivalil. Foto Urmas Saard

Eesti ETNO XXVII Viljandi Pärimusmuusika Festivalil. Foto: Urmas Saard

Festivali pealik Ando Kiviberg sõnas, et riigipea osalemine on korraldajatele väga suureks tunnustuseks.

Ansambli Puuluup kontserdi Kaevumäel avas oma tervitussõnadega Eesti Vabariigi president Kersti Kaljulaid, kelle sõnul on tema jaoks folk selline üritus, mis tõstab Eesti paljude teiste paikade seas esile ühe asja poolest. „Folkmuusika ja vanem rahvamuusika on asi, millest räägitakse minevikuterminites, ja nii oli Eestis ka enne Viljandi festivali. Viljandi pärimusmuusika festival on teinud aga 27 aastaga folkmuusikast Eesti jaoks tuleviku.” Kaljulaid tunnustas ka festivali pingutusi keskkonnasõbralikkuse suunas.

Festivali pealik Ando Kiviberg sõnas, et riigipea osalemine on korraldajatele väga suureks tunnustuseks. Eesti Pärimusmuusika Keskuse juhi ja festivali programmijuhi Tarmo Noormaa sõnul näitab presidendi kohalolu pärimuskultuuri suurt tähtsust.

Jätka lugemist »

Neljapäeval mängisid Kirsimäe laval koos ansambliga Orivesi All Stars ka Sindis elavad ema ja tütar

Varsti pärast Külauudistes ilmunud uudist, et tänavuse Viljandi folgi Rohelisel laval tegid esimestena kontsertesinemiste otsa lahti Karl Rammi nimelise Sindi Muusikakooli viiuliõpilased ja nende noor õpetaja, tuli vihje veel mõnede sintlaste osalemisest festivalil.

Ema ja tütar Erika Mitt ja Mathilda Mitt Viljandi folgil Kultrahoovis. Foto Urmas Saard

Ema ja tütar Erika Mitt ja Mathilda Mitt Viljandi folgil Kultrahoovis. Foto: Urmas Saard

Aga lõpuks esinesime Kirsimäel nendega koos. See oli väga vägev elamus!

Täna kohtusime üllatajatega Kultrahoovil Šotimaa ansambli Trip esinemise ajal. Ema ja tütar Erika Mitt ja Mathilda Mitt istusid õuekiviparketile laotatud tekil. Nende taga seisid Mittide pereisa Meelis ja poeg John-Silver. Kohe leidsime võimaluse vestluseks. Erika ütles, et varem polnud tal viiuli vastu mitte mingeid tundeid. Aga nüüd festivalile tulles huvitab teda iga ansambel, kus mängitakse viiulit ja üritab siis ka kõikjal kohal olla. „Üldiselt naudin eelkõige naturaalseid pille. Mulle meeldib vaadata teiste maade tegemisi ja kuulata nende muusikat. Mina olen viiulit mänginud kolm aastat ja Mathilda neli aastat.” Kuid Mathilda parandas ema ja arvas, et tegelikult on tal kokkupuudet viiuliga ikka juba viis aastat. „Ta oli siis neljane, kui mul tekkis mõte, et Mathildale võiks sobida viiul.”

Jätka lugemist »

Viljandi folgil olid sintlased esimestena Rohelisel laval

XXVII Viljandi Pärimusmuusika Festivali Rohelisel laval tegid täna esimestena kontsertesinemiste otsa lahti Karl Rammi nimelise Sindi Muusikakooli viiuliõpilased Merili Eenraid ja Berit Eriste ning nende noor õpetaja Regina Mänd.

Merili Eenraid, Regina Mänd, Berit Eriste Viljandi folgi Rohelisel laval. Foto Urmas Saard

Merili Eenraid, Regina Mänd, Berit Eriste Viljandi folgi Rohelisel laval. Foto: Urmas Saard

Esimest õppeaastat Sindi muusikakoolis viiuli tunde andnud Regina on juba paljudel aastatel Viljandi folgil osalenud – nii esineja kui kuulaja rollis. Täna esines Regina enne Rohelisele lavale tulekut Kaevumäel toimunud avakontserdil, ühe looga ka päris üksinda. „Äkki seitsmes või kaheksas aasta, Viljandi folgil olla,” vastas Regina ootamatule küsimusele. „Mitte ükski aasta pole möödunud ilma esinemiseta. Viis suve järjest olen käinud ETNO laagris, mis toimub alati vahetult enne festivali. Festivalil olen seejärel esinenud koos teiste ETNO laagris osalenutega. Varem olen laval olnud ühe lõõtsa duoga. Mäletan üht korda Afganistani tüdrukutega, kui nad samuti olid ETNO-s. Neil oli eraldi esinemine Kirsimäel, kus mina ja veel mõned tegime nendega kaasa. Samuti olen öösel tantsumajas mänginud,” loetles Regina oma folgi esinemiste pikka nimekirja.

Jätka lugemist »

Tõnis Lukas: kui saab veel midagi paremaks minna, siis mingu nii ilm, tuju, kui eesti rahvakultuur

XXVII Viljandi pärimusmuusika festival kuulutati Kaevumäel avatuks.

Noored viiuldajad XXVII Viljandi pärimusmuusika festivali avakontserdil Telia Kaevumäe laval. Foto Urmas Saard

Noored viiuldajad XXVII Viljandi pärimusmuusika festivali avakontserdil Telia Kaevumäe laval. Foto: Urmas Saard

Tänavuse pärimusmuusika festivali teema on „Hea lugu”

Täna avatud Viljandi folki tervitas kultuuriminister Tõnis Lukas tõdemusega kahest sambast, mis võimaldab igal aastal nn viljepealinnas koguneda. Esiteks nimetas minister Jakob Hurda suurt tööd rahvalaulude kogumisel ja teisena väga head muusikahariduse traditsiooni. „30 aastat tagasi algas siinsamas Viljandi kultuurikoolis rahvapilli eriala üliõpilaste koolitamine. Lisaks sellele on kõigis muusikakoolides võimalik omandada pärimusmuusika eriala.” Sõnavõttu lõpetades lausus Lukas: „Teeme nii: kui saab veel midagi paremaks minna, siis mingu nii ilm, tuju, kui eesti rahvakultuur.”

Jätka lugemist »

Piltuudis: Viljandis mindi Uku keskuse juurest rongkäiguga Kaevumäele

XXVII Viljandi pärimusmuusika festivali esimene päev algas pool tundi pärast keskpäeva Uku kaubanduskeskuse eest ja suundus mööda Tallinna tänavat otsejoones Kaevumäele.

XXVII Viljandi pärimusmuusika festivali rongkäik. Foto Urmas Saard

XXVII Viljandi pärimusmuusika festivali rongkäik. Foto: Urmas Saard

Viljandi pärimusmuusika festivali avapaugule eelneb rongkäik

XXVII Viljandi pärimusmuusika festival avatakse homme, 25. juulil kell 13 kontserdiga Telia Kaevumäe laval, mille lavastab Arno Tamm. 25.-28. juulini toimuva festivali põhiprogrammis on rohkem kui 70 kontserti, koos Rohelise lava ja kõrvalprogrammi ülesastumistega on kontserte kavas ligi 130.

Viljandi pärimusmuusika festivali rongkäik Tallinna tänaval. Foto Urmas Saard

Viljandi pärimusmuusika festivali rongkäik Tallinna tänaval. Foto: Urmas Saard

Festivali pealik Ando Kiviberg ütleb homme algava, järjekorras 27. korda toimuva festivali eel: “Viljandi pärimusmuusika festivali kõige tähtsam ülesanne on meie muusikalise emakeele elavana hoidmine ja propageerimine. Olen kindel, et ka tänavune festival täidab seda ülesannet järjekordselt eeskujulikult.”

Festivali avamisele eelnev rongkäik saab alguse neljapäeval, 25. juulil kell 12:30 Uku keskuse juurest, liituma on oodatud kõik pärimusmuusika sõbrad. Arno Tamme lavastatud kontserdil mängivad Viljandi Noorte Sümfooniaorkester, Eesti ETNO laagri juhendajad, Cätlin Mägi, Herbert Konnula, Regina Mänd, Juhan Uppin, Maarja Soomre, Trio Viuväuvau.

Neljapäeval astuvad festivalil teiste seas üles näiteks Lepaseree Ahvena kiuste, Ungari jutuvestja ja muusik András Berecz, Ghana kologo-kuningas King Ayisoba, Suurbritannia innovaatilisemaks folklauljaks tituleeritud Sam Lee, Orivesi All Stars Soomest, jutuvestja Tuup Inglismaalt, ning lätikeelset nime kandev Eesti kooslus Nikns Suns – kui nimetada vaid mõningaid.

Jätka lugemist »

Folginädalavahetuseks oodatakse Viljandisse kümneid tuhandeid muusikasõpru

Neljapäeval, 25. juulil algava Viljandi pärimusmuusika festivali korraldajad prognoosivad, et sündmus võib Viljandisse tuua taas ligi 25 000 külastajat. Huvi festivali vastu on märgata ka välismaiste külastajate seas. Alates tänasest saab eelmüügist ostetud festivalipassid vahetada käepaelte vastu Viljandis, Tartus ja Tallinnas.

Silver Tõnisson, Zetod. Foto MTÜ Eesti Pärimusmuusika Keskus

Silver Tõnisson, Zetod. Foto: MTÜ Eesti Pärimusmuusika Keskus

Kõige eksootilisemad kohad aga, kust on festivalipass soetatud, on Singapur, Uus-Meremaa, Araabia Ühendemiraadid, Indoneesia, Iisrael ja Kaplinn

Juba 27. korda toimuva ning seekord „Hea lugu!“ teemat kandva folgipeo piletimüük on läinud sarnaselt varasemate aastatega. Neli päeva enne festivali algust on saada kontserdipileteid kõikide artistide kontsertidele, päevapasse ja seeniorpasse. Festivalipassid ja noortepassid on aga juba välja müüdud.

„Kindel võib olla aga ka selles, et iga festivalipäev toob rohkelt väärt artiste, nii et elamuseta ei tohiks jääda ükski muusikasõber – ka see, kes spontaanselt ja ilma põhjalikku eeltööd tegemata Viljandisse satub,“ ütleb festivali pealik Ando Kiviberg.

Jätka lugemist »

Rongiga Viljandi Pärimusmuusika Festivalile

Elron tihendab 25.-28. juulini toimuva Viljandi Pärimusmuusika Festivali ajaks Tallinna-Viljandi liini sõiduplaani. Sõiduplaani muudatused kehtivad kõigil neljal festivalipäeval.

Balti jaam Tallinnas. Foto Urmas Saard

Balti jaam Tallinnas. Foto: Urmas Saard

teatud väljumistel jalgratastega rongi sisenemine piiratud

“Neljapäevast pühapäevani pikendame osa edelasuuna reise Türilt ja Raplast Viljandini, et seeläbi lisada Tallinna ja Viljandi vahele edasi-tagasi kaks väljumist igal festivalipäeval. Kindlasti püüame tagada liinile ka võimalikud pikad rongid, et mahutada rohkem reisijaid,” teatab Elroni müügi- ja arendusjuht Ronnie Kongo. “Kõik pikendatud reisid peatuvad Türil, Võhmas ja Viljandis, kuid kiirema kohale jõudmise huvides ei peatu teistes vahepeatustes.”

Kõigile Viljandi Pärimusmuusika Festivalile rongiga sõitjatele soovitab Elroni esindaja arvestada kaasreisijatega. “Kuna jalgratas võtab rongis ära mitme inimese jagu ruumi, siis on folgi nädalavahetusel ka teatud väljumistel jalgratastega rongi sisenemine piiratud – täpsemalt on see info leitav meie sõiduplaani otsingust,” nentis Kongo.

Jätka lugemist »

Sindi muusikakooli viiuldajad Viljandi folgil

Täpselt nädala pärast, neljapäeval, 25 juulil algaval XXVII Viljandi Pärimusmuusika Festivalil osalevad esmakordselt ka Sindi muusikakooli õpilased.

Berit Eriste ja Merili Eenraid. Foto Urmas Saard

Berit Eriste ja Merili Eenraid. Foto: Urmas Saard

Mõlemad tüdrukud on saanud viiuliõpet minu juures nii klassikalises, kui ka rahvamuusika võtmes

Rahvakalendri järgi kesksuvepühal ehk jaagupipäeval astuvad Viljandi folgi Rohelisel laval kuulajate ette viiuldajad Berit Eriste ja Merili Eenraid ning teevad poole tunni pikkuse esinemise ka järgmisel päeval. Nii neljapäeval kui reedel algab kontsert kell 16.30. Nendega on koos laval ka muusikakooli uus õpetaja Regina Mänd, kes ise õpib veel Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemias.

Sindis elavad noored on viiulit õppinud Karl Rammi nimelises Sindi Muusikakoolis alates aastast 2011. Kõik need aastad on Beritit ja Merilit õpetanud kooli direktor ja viiuliõpetaja Merike Teppan-Kolk. Regina on tüdrukuid juhendanud koos temaga viimasel õppeaastal.

Jätka lugemist »

Viljandi pärimusmuusika festivali lisaprogramm kutsub
publikut osalema kümnetel tasuta sündmustel

Kadri Lepasson (keskel) õpetab soovijatele pärimuslikke seltskonnatantse.

Kadri Lepasson (keskel) õpetab soovijatele pärimuslikke seltskonnatantse.

25.-28. juulini toimuva Viljandi pärimusmuusika festivali täna avalikustatud mahukast lisaprogrammist leiab 33 õpituba igale vanusele, kuus matka ja ühe “Raadio ööülikooli” avaliku salvestuse. Peale selle toimub enne festivali kaks ETNO laagrit ja kaks festivalikursust, mille käigus saavad huvilised täiendada ja lihvida oma tantsu-, laulu- ja pillimänguoskusi.

Lisaks traditsioonilistele laulu-, tantsu- ja pillimänguõpitubadele leiab tänavuse “Hea lugu!” teemalise festivali lisaprogrammist ka jutuvestmiseteemalise töötoa ja loengu. Nii saab oma jutuvestmisoskusi lihvima hakata kohe esimese festivalipäeva, 25. juuli õhtul kell 18 koos Piret Pääri ja Valdur Mikitaga. Samal päeval kell 21 jagab Raadio Ööülikooli avalikul salvestusel oma mõtteid headest lugudest kirjanik ja tõlkija Indrek Koff.

Otse festivali südames Viljandi Jaani kiriku ees vallikraavis seab end sisse regilaulu pesa “Hõimust hõimu”, kus eeslauljate vedamisel lüüakse iga päev kindlatel kellaaegadel laul lahti.

Jätka lugemist »

Eneli Arusaar: valdavalt osales viljerännakul kooli kultuurilembeline seltskond

18. juunil sõitsid lipuviljet austavad Sindi gümnaasiumi õpilased, õpetajad ja Eesti lipu seltsi liikmed ühiselt Tori valla poolt toetatud preemiareisile esimese sinimustvalge lipu õnnistamise asukohta, mis paikneb ülejäänud Eesti linnade hulgas merepinnast kõige kõrgemal.

Sindi gümnaasiumi lipuvilje rahvas Otepää kiriku väravas. Foto Urmas Saard

Sindi gümnaasiumi lipuvilje rahvas Otepää kiriku väravas. Foto: Urmas Saard

Reisil polnud lubatud nutiseadmete näppimine ja kõrvaklappidega kahasse ajaviitmine

Küllap on sellel sümboolselt omamoodi oluline tähendus: linn, mis peab paistma sinimustvalge lipu sõnumina kõige kaugemale. Just eelmisel päeval, 17. juunil 79 aastat tagasi ületas Punaarmee 90 000 vallutajat Eesti Vabariigi idapoolse piiri, mis tähendas sisuliselt terve riigi okupeerimist. Kuid nüüd on kasvamas juba vabas Eestis sündinud uued põlvkonnad, kes pole kogenud meeletu kurjuse väge.

Kui buss peatus teel Sindist Otepääle Tõrva kesklinnas (imetleti ahhetusega uuendatud peaväljakut) ja võileiva kõrvalt jäi aega pisut ringi vaadata, siis reisi peamist sihti silmaspidavalt oli hariv seisatada ning viivuks mõtiskleda raekoja juures asuva pargi mälestuskivi ees. 1941. aasta 7. juulil viisid kohalikud mehed raekoja torni Eesti rahvuslipu. Samal ajal katusel tegutsevate lipuheiskajatega sõitis turuplatsile Valga julgeoleku auto. 1943. aasta jaanuaris kirjutas Sakala, et Voldemar Rull ja Eugen-Richard Jürisson langesid ootamatult välja ilmunud hävituspataljonlaste kuulipildujatule all. Kolmas nimi graniitkivil on Enn Jaagusoo, kes hukati 1. juulil 1941. Mälestuskivi avati 1989. aastal 26. novembril. Õpetaja Lembit Roosimäe rääkis, et kuigi Eestit okupeerinud Saksamaa ei tunnustanud meid riigina, lubas ta siiski kõrvuti oma lipuga kasutada ka sinimustvalget.

Jätka lugemist »

Öiseid mõtteid mälestustule pärale jõudmisel Tartusse

22. juuni õhtu eel võtsid Kindral Johan Laidoneri seltsi esimees Trivimi Velliste ja sama ühenduse noored juba kuuendat korda Toris läidetud mälestustule Pärnusse jooksnud võidupüha maratoonaritelt üle ja saatsid selle paraadilinna Tartusse.

Võidupüha mälestustule auvalve kindral Laidoneri ratsamonumendi juures. Foto Urmas Saard

Võidupüha mälestustule auvalve kindral Laidoneri ratsamonumendi juures. Foto: Urmas Saard

See on vaevarikas pingutus, millega avaldatakse erilisel viisil Vabadussõjas langenutele austust

Olen kaamera, diktofoni ja märkmikuga püha mälestustuld saatnud alates aastast 2008, viimased viis aastat kajastanud tule teekonda Külauudiste infoveskis, varem Maalehe veebis ja korra ka tegevuse lõpetanud Kalevmeedias. Tosina aastaga on kujunenud toimuvast teatav tervikpilt, kuid sedakorda lasksin kokkuvõtvalt muljeid jagada Vellistel endal, kui olime jõudnud pärast keskööd oma ööbimispaika.

Trivimi Velliste: Kindral Laidoneri selts on seda mälestustuld, mis pühitsetakse Eesti sõjameeste mälestuskirikus Toris, juba selle sajandi algusest peale viinud kodumaa erinevatesse paraadilinnadesse. See hakkab juba muutuma auväärseks traditsiooniks. Viimastel aastatel on andnud erilise varjundi maratoni jooksjate kanda olev lõik, mis nõuab erakordset mehisust. Tulla keel vestil ja higistena. See on vaevarikas pingutus, millega avaldatakse erilisel viisil Vabadussõjas langenutele austust.

Jätka lugemist »

Võidupüha mälestustuli liigub Torist läbi Pärnu ja kihelkonnakeskuste Tartusse

Kindral Johan Laidoneri Selts on selle sajandi algusest igal aastal võidupühale eelnenud päeval, 22. juunil, viinud Toris Eesti Sõjameeste Mälestuskiriku altaris läidetud ja pühitsetud mälestustuld läbi mitme maakonna vastava aasta paraadilinna. Tänavusel Võnnu lahingu juubeliaastal on selleks Lõuna-Eesti pealinn Tartu.

Trivimi Velliste võtab võidupüha maratoonaritega saabunud mälestustule Pärnus Iseseisvuse väljakul vastu ja jätkab tõrvikuga teekonda paraadilinna Tartusse. Foto Urmas Saard

Trivimi Velliste võtab võidupüha maratoonaritega saabunud mälestustule Pärnus Iseseisvuse väljakul vastu ja jätkab tõrvikuga teekonda paraadilinna Tartusse. Foto: Urmas Saard

Maratonijooksjad toovad tule Torist Pärnu Iseseisvuse väljakule (endisele Rüütli platsile), kust see kell 19.15 liigub kaitseväe soomukil Laidoneri seltsi noorte saatel läbi ajalooliste kihelkonnakeskuste, kus mälestustuld tervitatakse Vabadussõja ausammaste juures.

Tule tervitamine on Vändras kl. 20, Suure-Jaanis kl. 20.45, Viljandis kindral Laidoneri mälestusmärgi juures kl. 21.30 ja Puhjas kl. 22.45.

Ööseks asetatakse Eesti sõjameeste mälestustuli koos samal õhtul laululaval süüdatava muinastulega ja Võnnust saabuva võidutulega taastatavasse Tartu Maarja kirikusse.

Võidupüha hommikul kell 8.30 ühendatakse kolm tuld Emajõe ääres kõrguva Kalevipoja juures üldiseks võidutuleks, mille Vabariigi President saadab paraadilt ühtlasi jaanitulena laiali üle terve riigi.

Samal teemal:

Muinastule ja mälestustule ühendamise järel süttinud võidutuli 2017. aasta paraadilinnas Rakveres. Foto Urmas Saard

 

 

 

Tartu on võidupüha paraadilinn

Viljandi pärimusmuusika festival loobub täielikult ühekordsetest plastnõudest

Põhja- ja Baltimaade üks suurimaid muusikafestivale, 25.-28. juulini toimuv Viljandi pärimusmuusika festival teeb alates sellest aastast uusi jõupingutusi jätkusuutlikus festivalikorralduses. Ühekordsed plastnõud asendatakse biolagunevatega, soodustatakse nõude korduvkasutust ning võetakse suund jäätmete maksimaalsele sorteerimisele ja ringlusse suunamisele.

Viljani pärimusmuusika ait. Foto Urmas Saard

Viljani pärimusmuusika ait. Foto: Urmas Saard

Igal aastal külastab festivali ca 25 000 inimest, meeskonnaliikmeid on ca 300 ning artiste ligi 500.

„Viljandi pärimusmuusika festival pakub juba mitukümmend aastat oma publikule ja artistidele võimsaid elamusi. Selleks, et pärimus saaks kesta, tuleb keskkonda suhtuda hoolivalt ja vastutustundlikult – sest ainult nii saab pärimusel tulevikus olla ruum ja koht, kus eksisteerida,“ ütleb festivali pealik Ando Kiviberg. “Suursündmustel tekib paratamatult palju jäätmeid ning seetõttu on neil looduskeskkonnale arvestatav mõju. Samas on just populaarsetel suursündmustel võimalik anda suurele hulgale inimestele positiivset eeskuju. Just seda soovimegi me Viljandis teha ning seepärast oleme tänavu sisse seadnud õige mitu uut lahendust, millega soovime publiku käitumist positiivselt mõjutada,” sõnab Kiviberg.

Jätka lugemist »

Viljandi pärimusmuusika festival kontsertkava on nüüd avalik ning üksikpiletid müügil

Alates tänasest on täies mahus avalik 25.-28. juulini toimuva XXVII Viljandi pärimusmuusika festivali „Hea lugu!“ teemaline põhiprogramm, välja hüütud kontsertprogrammi viimased artistid ning müügil ka üksikkontsertide piletid. Festivali lisaprogramm ning õpitubade info avalikustatakse juunis.

Eeva Talsi 2018. aasta suvel XXVI Viljandi pärimusmuusika festivalil. Foto Urmas Saard

Eeva Talsi 2018. aasta suvel XXVI Viljandi pärimusmuusika festivalil. Foto: Urmas Saard

Vaid mõni nädal enne Viljandi pärimusmuusika festivali toimub laulu- ja tantsupidu

Kariibi päritolu Tuup on jutuvestmisega professionaalselt tegelenud 30 aastat, vestes peamiselt Aafrikast, aga ka mujalt pärit lugusid. Festivali programmijuhi Tarmo Noormaa sõnul on Tuup ehe näide sellest, et jutuvestmine on eraldiseisev kunst: „Kui keegi arvab, kas jutuvestmine on üldse mingi elukutse, siis pärast Tuupi kontserti ei tohiks sellest olla enam mingit kahtlust!“ Trummari ja dub-poeedina alustanud Tuupi omapära on ülimalt väljenduslik kehakeel. Viljandisse tuleb ta lugudega vihmametsadest, saatjaks Guajaana flööfimängija.

Eeva Talsi, Kristiina Ehin ja Karoliina Kreintaal on nimed, mis pärimusmuusika sõpradele tutvustamist ei vaja. Kristiina on kaugelt emaliini pidi seotud mõlema muusikuga, ehkki Eeva ja Karoliina omavahel sugulased pole. Festivaliks tulevad nad kokku, et kontserdil „Juurte jootmine“ rääkida oma vanade Läänemaa suguvõsade lugusid, ammutades neid nii pärimusest kui rahvaluulearhiivist.

Jätka lugemist »

Kildu külas arutleti meedia vabadusest ja vandenõuteooriatest

Meediakirjaoskuse, sotsiaalmeedia funktsioneerimise ning kriitilise mõtlemise arendamise teemadel toimus Kildu külas 25. aprillist kuuenda maini Erasmus+ rahvusvaheline noortevahetus „consPIRACY”.

Noortevahetuse osalejad ühiselt Kildu külalistemaja pererahvaga. Foto Herkko Sõber

Noortevahetuse osalejad ühiselt Kildu külalistemaja pererahvaga. Foto: Herkko Sõber

käisid Viljandi lossimägedes mõtteid meediamürast puhastamas

Viljandimaale Põhja-Sakala valla Kildu külalistemajja kogunes kokku 30 noort erinevatest riikidest. Esindatud olid Eesti, Holland, Slovakkia, Hispaania, Georgia, kõige kaugemalt saabusid noored Palestiinast.

Toimusid arutelud, kus noored tutvustasid üksteisele oma koduriikide meedia vabadust ja kultuuri üldisemalt. Peamisteks töötubade teemadeks olid meedia toimimine, meediakirjaoskus, meedias levivad erinevad arvamused, tõekspidamised ja väärteave. Samuti said noored kätt proovida sotsiaalmeedia sisu eesmärgipärasel loomisel ja hea, lööva ning kaasahaarava video tegemisel. Vahetati mõtteid vandenõuteooriate kohta ning arutleti nende tõepärasuse ja tekkemotiivide üle. Noored kasutasid töötubades mitteformaalse õppe meetodeid, mis tähendab, et erinevad töötoad viidi läbi interaktiivselt ja mänguliselt.

Jätka lugemist »

Vello Salo mälestuseks

Katoliku Kirik Eestis teatab oma Facebooki lehel, et täna öösel lahkus oma Taevase Isa koju prelaat isa Vello Salo.

Vello Salo Tallinnas Lossi platsil. Foto Urmas Saard

Vello Salo Tallinnas Lossi platsil. Foto: Urmas Saard

Mullu septembris jõudis Eesti kinodesse Jaan Tootseni dokfilm „Vello Salo. Igapäevaelu müstika”, mis jutustab vanaks saamise ilust, lugu vanast targast mehest, kes teeb ettevalmistusi siinsest ilmast lahkumiseks. Ja nüüd ongi ta läinud – mees, kelle kohta filmi tutvustavalt öeldi lihtsate kuid tabavate sõnadega: „Kellel on omad kiiksud ja vigurid, elukogemust ja avarat vaimu, tarkust, mida ta on kogunud ja hoidnud, meie aega välja vedanud.”

Vaikse laupäeva öösel vastu ülestõusmisepüha hommikut surnud vaimulik, ajaloolane ja kirjastaja Salo sündis 1925. a 5. novembril Viljandimaal Lalsis kooliõpetajate perekonda.

Sõjakeerises otsustas ta juba gümnasistina minna 1943. aastal Soome sõjaväkke. Edasised elu keerdkäigud viisid ta Itaaliasse. Säästmaks kodumaal elavaid lähedasi nõukogude repressioonidest võttis ta 1945. aastal endale uue nime, Vello Salo (vikipeedia andmeil oli ta varem Endel Vaher). Vene okupatsiooni ajal oli ta välisilmas ajakirjaniku, tõlkija ja kirjastajana innukas eestluse hoidja. Aastatel 1948–1953 ja 1961–1965 töötas ta Vatikani Raadio eestikeelsete saadete toimetajana. Vaatamata tugevale raadiolainete segamisele püüti Eestis ikkagi tema sõnumeid kuulata. Paljude ajalooliste uurimuste seas võiks näiteks nimetada “Eesti inimkaotused 1940. a. juunist 1941. a. augustini”.

Tagasi kodumaale jõudis Salo 1993. aastal. Esmalt pidas ta Tartu Ülikooli usuteaduskonnas külalisprofessorina loenguid Vana Testamendi eksegeesist. Aastast 2001 sai Salost Pirita kloostri preester. Mitmete tegevuste kõrval toimetas ta ka Piibli uut tõlget.

Salo on olnud Tartu Ülikooli vabade kunstide professor.

Aastal 2017 nimetas Helsingi Ülikool Salo oma audoktoriks.

Ta on tõlkinud itaalia keelde eesti luuletajate värsse ja oma emakeelde Piibli vanadest algtekstidest valitud vaimulikku luulet. Teabekirjanduse vallas ilmutas Salo uurimuslikke artikleid eesti kultuuriloost, samuti koostas ülevaateid okupatsioonivõimude ülekohtust kodumaa pinnal.

Salost sai Eesti Kirjanike Liidu liige aastal 1998. Samuti oli ta Eesti Üliõpilaste Seltsi auvilistlane ja Okupatsioonide Repressiivpoliitika Uurimise Riikliku Komisjoni esimees, osaledes veel mitmetes kultuuriühingutes. Aktiivse kodanikuühiskonna liikmena võttis ta osa 2014. aasta oktoobris SAPTK korraldatud meeleavaldusest Tallinnas Lossi platsil. Tookord hoidis ta käes plakatit sõnadega: „Riik olen mina – L’etat c’est moi”. Ja tsiteeris Henrik Visnapuu raamatut „Maarjamaa laulud”.

Salot on autasustatud Valgetähe II klassi teenetemärgiga, Eesti Taassünni Auhinnaga ja Riigivapi II klassi teenetemärgiga. Ta on Pirita aasta inimene 2009.

Urmas Saard