Kylauudis.ee

on kodanikualgatuse korras sündinud infoportaal, mis vahendab kodukandi uudiseid ja elulist infot inimeselt inimesele. Loe lähemalt!

ENFRDEESFILVVRO

Kaastööd ja kirjad
palume saata e-posti aadressil info@kylauudis.ee

Nädala mõte

"Pilk üle õla ja sammuga edasi."

Vaata nädala mõtete arhiivi!

Viimased uudised

Arhiiv

Sõbrad, toetajad

detsember 2018
E T K N R L P
« nov    
 12
3456789
10111213141516
17181920212223
24252627282930
31  

Heimtali jõululaadal saab mitmekülgselt meisterdada

Pühapäeval, 9. detsembril, saab Viljandimaal Viljandi vallas Heimtalis teoks jõulaat, kus külastajad võivad endale ka õnnenaela sepistada.

Meisterdamistoad on Heimtali jõululaatadel traditsiooniks. Foto erakogu

Meisterdamistoad on Heimtali jõululaatadel traditsiooniks. Foto: erakogu

Osa piparkooke läheb laada õnneloosi, aga suurema osa soovime annetada meile lähima, Kõpu hooldekodu elanikele

Heimtali jõululaada korraldamiseks on ühendanud oma jõud selles paigas tegutsev Heimtali T-klubi ja Heimtali Mõisakooli Selts. “Viljandimaal on käimas kogukondlik piparkookide küpsetamise sari, millega soovime liituda. Osa piparkooke läheb laada õnneloosi, aga suurema osa soovime annetada meile lähima, Kõpu hooldekodu elanikele,“ rääkis üks korraldajaid, Heimtali Mõisakooli Seltsi eestvedaja ja kooli õppealajuhataja Urve Mukk. Heimtali T-klubi on kogukonna seltsing, kes tuleb kokku selleks, et ühiselt aega veeta, erinevatel sündmustel osaleda, uusi osakusi õppida, üksteist tähtpäevadel meeles pidada. Heimtali jõululaata peetakse seitsmendat korda ja seltsingu liikmed aitavad kaasa ettevalmistamisel, kohvikupidamisel, õnneloosi korraldamisel, töötoa läbiviimisel. Õnneloosis on rikkalikult puidust esemeid ja muudki kaupa, mida müüjad annetavad kohamaksu asemel.

Jätka lugemist »

Üle Eesti läidetakse küünlad Vabadussõja sangarite mälestuseks: Pärnus, Sindis, Viljandis, Tallinnas ja mujal

28. novembril möödub 100 aastat Eesti Vabadussõja algusest. Eesti Kirikute Nõukogu, Eesti Muinsuskaitse Selts, Eesti Sõjahaudade Hoolde Liit ja Kindral Johan Laidoneri Selts on kutsunud üles süütama sel päeval küünlaid Vabadussõjas langenute kalmudel ja Vabadussõja ausammaste jalameil.

Mälestusehis Tallinnas Kaitseväe kalmistul. Foto Urmas Saard

Mälestusehis Tallinnas Kaitseväe kalmistul. Foto: Urmas Saard

Esimest korda võideldi oma lipu all, Eesti sõjaväevormis, oma riigi eest.

Eesti Muinsuskaitse Seltsi ja Kindral Laidoneri Seltsi liikmed mälestavad langenuid kell 16 Tallinnas Kaitseväe kalmistul Mälestusehise, Vabadussõja juhtide ausamba ja Vabadusristi kavaleride mälestusmärgi juures ning säilinud Eesti ja Briti sõjameeste haudadel.

Varahommikul süütavad Pärnumaa kaitseliitlased, muinsuskaitsjad jt. küünlad Alevi kalmistul.

Sindi gümnaasiumi õpetaja Lembit Roosimäe ütles, et Vabadussõda oli Eesti ajaloo säravamaid sündmusi. Esimest korda võideldi oma lipu all, Eesti sõjaväevormis, oma riigi eest. Seepärast tähistatakse Sindi gümnaasiumis olulist tähtpäeva õpilaskonverentsiga „100 aastat Eesti Vabadussõja algusest”. Sindi gümnaasiumi õpilasomavalitsuse korraldusel asetatakse Sindi õigeusu kalmistul kell 10.00 Viktor Araki kalmule lilled ja süüdatakse küünal. Viktor Araki hauakoha eest kannab hoolt Sindi gümnaasium juba aastaid. Kuid ühe sangari kalmul seistes mõeldakse kõigile 21-le Eesti Vabadusristi kavalerile, samuti kõigile Vabadussõjas võidelnutele, kes otseselt või kaudselt seotud Sindiga.

Kell 12 süttivad küünlad kirikukellade helina saatel Vabadussõjas langenute haudadel üle Viljandimaa. Kindral Johan Laidoneri sünnikohas süüdatakse kell 7.30 sada küünalt. Kell 13.30 läidavad MTÜ Konstantin Pätsi Muuseumi liikmed küünlad Tallinna Metsakalmistul riigivanemate kenotaafi juures.

Urmas Saard

Samal teemal:

Pärnus Alevi kalmistul Vabadussõjas langenute kalmudel süüdatud küünlad Foto Urmas Saard

 

 

 

Pärnus avaldatakse austust Vabadussõja sangaritele

Sindi gümnaasium lippude ehtes. Foto Urmas Saard

 

 

 

Sada aastat Eesti Vabadussõja algusest ja Viktor Arak

Pärnu Alevi kalmistul Vabadussõjas langenute mälestuseks Foto Urmas Saard

 

 

 

Süüdakem küünlad langenud vabadussangarite kalmudel!

Võhma linnateatril Rassijad sai kümme aastat rassimisest näitemänguentusiasmis

10. novembri õhtul toimus Võhma Vaba Aja Keskuses Võhma Linnateater Rassijad sünnipäevapidu. Trupp mängib mitmeid klassikasse kuuluvaid näitemänge nii komöödia-kui ka draamažanrist.

Harrastusnäitlejad Peter ja Kim Wüthrich. Foto Luule Tiirmaa

Harrastusnäitlejad Peter ja Kim Wüthrich. Foto: Luule Tiirmaa

„Mõnigi eesti keelne lause tundus mulle sisult raskesti mõietev. Näitlemishuvist on aga eestikeele selgeks saamisel palju abi olnud,”

Võhma Vaba Aja Keskuses toimunud Rassijate esimene juubelipidu algas lühinäidendiga, mis loodud repertuaaris olnud lavastusest inspiratsiooni saades. Humoristlikus tagasi vaates meenutasid näitlejad oma rollidega seonduvat. Tuletati meelde Kuhjavere külateatrite festivali kauaaegse patrooni teatrilegend Kalju Komissarovi ütlust , et Võhma trupis ei tarvitse naistele vuntse ette kleepida, sest näitemängu on harrastamas ka mehi. Üksikuid erandeid on siiski olnud ja meestele pole tundmatud ka naiskarakterid. Nii mängis harrastusteatri eestvedaja ja lavastaja Olev Rass nimiosa Juhan Smuuli näidendis „Polkovniku lesk”.

Jätka lugemist »

Pärnu kandideerib Euroopa kultuuripealinnaks koos Tartu ja Viljandiga

Pärnu linnavolikogu toetas linnavalitsuse ettepanekut kandideerida Euroopa 2024. aasta kultuuripealinnaks koos Tartu ja Viljandiga, sest üksteisele tuge pakkudes ja igaühe tugevusi ära kasutades suudetakse pakkuda enam.

Euroopa kultuuripealinnaks kandideeriv Pärnu, pildil Kuninga tänav Foto Urmas Saard

Euroopa kultuuripealinnaks kandideeriv Pärnu, pildil Kuninga tänav. Foto: Urmas Saard

„Kõik kolm linna tahavad huvitavat, loomingulist ja keskkonnateadlikku elukeskkonda, väärtustada kohalikku kultuuri ja seda mitmekesistada. Üksteisele tuge pakkudes ja igaühe tugevusi ära kasutades suudame pakkuda enam ja luua sidemed, mis jäävad kestma ka pärast kultuuripealinnaks olemist,“ rääkis abilinnapea Marko Šorin.

Euroopa kultuuripealinna tiitel on üks tuntumaid kultuuriprojekte. Selle fookuses on kultuur kõige laiemas mõistes: teater, muusika, sport, haridus, teadus, sotsiaalvaldkond, keskkond jne. Suurem eesmärk on piirkonna ümbersünd ja arengu kiirendamine.

„Arutelu käigus leidsime, et Pärnu märksõnadeks on meri, suviselt kirev kultuurielu, looduslähedus ja 11 000 aasta vanune ajalugu. Viljandi on eeskuju väikelinnast, mis suudab end suureks teha, Tartu haritlaskonnaga ei suudaks Eestis keegi võistelda. Kultuuripealinna tiitel ei tähenda üksikuid ehitisi ega kalleid kontserte, vaid koostööd ja linnade tutvustamist, et inimesi koliks mujalegi kui pealinna ja selle lähiümbrusse,“ kõneles Šorin.

Teet Roosaar
Pärnu linnavalitsuse meedianõunik

Samal teemal:

Pärnu südalinnas kõrguv Eliisabeti kiriku torn on üks kaugele paistvatest maamärkidest Foto Urmas Saard

 

 

 

Pärnu tahab ühiselt Tartu ja Viljandiga kandideerida Euroopa kultuuripealinnaks

Konn piimapütis ja teised elamused Kuhjaveres Külateatrite festivalilt

Viljandimaal Põhja-Sakala vallas Kuhjaveres toimus kahel päeval traditsiooniline külateatrite festival, mis kauaaegse patrooni Kalju Komissarovi ettepanekul kandis motot „Eestlane naerab“.

Väike Mukk Foto Urve Mukk

Väike Mukk. Foto: Urve Mukk

Möödunud laupäeval ja pühapäeval, ehk siis 18. ja 19. augustil sai tajuda naeru nii klassikalistes kui ka tänapäevastes lugudes. Mõnigi trupp oli kaasa võtnud omaloomingu. Preemiaid jagasid publik ja sündmuse korraldaja Kuhjavere külaselts. Avasõnad lausus sündmuse maskott Väike Mukk, keda nagu alati kehastas Kuhjavere külavanem Romeo Mukk: „Meie festivali kordaminekus on vaja mitut osapoolt: näitetruppe, korraldajaid ja publikut. On rõõm, et kõike seda on jätkunud juba neliteist aastat“.

Konn piimapütis

Krabi külateater Võrumaalt osales Kuhjavere külateatrite festivalil esmakordselt 2008. aastal. Seekordne teema “Eestlane naerab” tekitas positiivse reageeringu. “Lõpuks ometi! Oleme teinud kogu aeg külajante, elu on niigi tõsine, miks mitte selle üle üheskoos naerda,” ütles juhendaja ja lavastaja Marje Mürk. Tema on ka esimesel päeval publikupreemia pälvinud etenduse “Piimäpukijutu” autor. “Loomulikult tekitas preemia väga häid emotsioone. Suurim kiitus on publiku mürisev naer etenduse ajal. Ehk nagu võru keeles öeldasse: “Meil om hää miil, et teil om hää miil,” toonitas Krabi Külateatri päälik.

Jätka lugemist »

Päev, mis muutis Eesti ajalugu

Pühapäeval, 19. augustil meenutati Pilistveres sündmusi 30 aastat tagasi sealsamas Eesti geograafilises keskpunktis. Kõne all oli omaaegses Nõukogude Liidus võimumonopoli omanud ainupartei kõrvale uue erakonna loomine.

Lagle Parek, Aldo Kals, Rein Vanja kivikangru ees Foto Kerstin Käärik

Lagle Parek, Aldo Kals, Rein Vanja kivikangru ees. Foto: Kerstin Käärik

Ürituse keskseks tegelaseks oli Pilistvere kirikuõpetaja Hermann Kalmus

Jutt on Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Parteist, tänasest Isamaast. Hoolimata sagedastest vihmasagaratest oli üle Eesti kohale sõitnud arvukalt kunagi erakonna hälli juures olnud vabadusvõitlejaid ja teisi huvilisi. Päev oli sisustatud mälestustseremooniaga kivikangrul ja surnuaias, jumalateenistusega kirikus ja poliitilise mõttevahetusega kiriklas. Ürituse keskseks tegelaseks oli Pilistvere kirikuõpetaja Hermann Kalmus ja kaasalööjateks kõnelejatena omaaegsed ja praegused poliitikud Lagle Parek, Tunne Kelam, Jüri Adams, Helir-Valdor Seeder jt.

Rahvusriigid ja Euroopa Liit üleilmastuvas maailmas oli keskne jututeema, aga lähenevate Riigikogu valimiste taustal räägiti palju tehtust ja tegemist vajavast.

Jätka lugemist »

Kuhjavere teatrifestival on pühendatud eestlaste naerule

Sellel laupäeval ja pühapäeval Viljandimaal Põhja-Sakala vallas toimuval XIV Kuhjavere külateatrite festivalil astuvad publiku ette tosin truppi kaheksast maakonnast. Tänavuse, Eesti Vabariigi sajandale aastapäevale pühendatud sündmuse pealkirjaks on „Eestlane naerab“, mis lubab eeldada, et nalja saab näitemängudes rohkem kui tavaliselt.

Avinurme Suveteatri trupp, publiku lemmik 2017 aasta Kuhjavere külateatrifestivali esimesel päeval Foto Marko Vilu

Pildil Avinurme Suveteatri trupp, publiku lemmik 2017. aasta Kuhjavere külateatrifestivali esimesel päeval. Foto: Marko Vilu

Jätka lugemist »

Kahe nädala pärast möödub 30 aastat ERSP sünnist

Viljandimaal Pilistveres tähistatakse 19. augustil ERSP sündi, millest sai esimene avalikult tegutsev demokraatlik erakond omaaegses Eestit okupeerinud Nõukogude Liidus.

ERSP asutamise ajast

ERSP asutamise ajast

Robert Schuman on öelnud, et demokraatia on kas kristlik või pole seda olemas

Pilistveresse kogunemine algab kell 11.30 kivikangru juures. Suure risti jalamile kokku kantud põllukivid tuletavad meelde eesti rahva Siberisse küüditatud lähedasi. Järgneb pidulik jumalateenistus Pilistvere kirikus ja lahkunud ERSP asutajaliikmete mälestamine. Pilistvere pastoraadis leiab aset arutelu „ERSP põhimõtted – rahvusriik ja rahvuslik identiteet eile, täna, homme“. Samuti toimub ERSP 30 juubeliümbriku ja postmargi tutvustus.

Jätka lugemist »

Suur pildigalerii pühapäeval lõppenud XXVI Viljandi pärimusmuusika festivalist

Ilmateenistuse teatel oli XXVI Viljandi pärimusmuusika festivali nelja päeva keskmine temperatuur +23.2 kraadi. Kõige kuumem oli pühapäev, +31,8 kraadi. Vaatamata erakordselt kõrgele temperatuurile kujunes tänavune festival tegijate hinnangul edukaks ja kinnitas paljude muusikute arvamust, et just Viljandisse koguneb ilmamaa suurepärasem publik.

XXVI Viljandi pärimusmuusika festival, Curly Stringsi bändi nautijad Kirsimäel Foto Urmas Saard

XXVI Viljandi pärimusmuusika festival, Curly Stringsi bändi nautijad Kirsimäel. Foto: Urmas Saard

Kõige populaarsemaks osutus ansambel Trad.Attack! laupäevane kontsert

Heli Luik, Eesti Pärimusmuusika Keskus MTÜ kommunikatsioonijuht, teeb täna möödunud päevadest kokkuvõtet ja ütleb, et lõppenud Viljandi järjekordset pärimusmuusika festivali külastas hinnanguliselt 26 000 inimest. Seda on oluliselt rohkem, kui folgi pealinnas elanikke.

Seitsmel pealaval leidis aset 76 kontserti. Kõige populaarsemaks osutus ansambel Trad.Attack! laupäevane kontsert A. Le Coq Kirsimäe laval. Väga menukaks osutus ka festivali viimane kontsert Lõõtsavägilased ja Metsatöll ning ansambli Curly Strings esinemine reedel. Needki toimusid Kirsimäe laval. Välisesinejatest meelitas enim publikut Kalascima Itaaliast, Sound Of Dragon Hiinast ja The East Pointers Prints Edwardi saarelt.

Jätka lugemist »

Folgi saun

XXVI Viljandi pärimusmuusika festivali kõigil neljal päeval köeti sarnaselt paljudele eelnevatele aastatele esimese Kirsimäe linnapoolse järsu nõlva serval tillukest rändsauna.

XXVI Viljandi pärimusmuusika festivalil saunamõnusid nautimas Foto Urmas Saard

XXVI Viljandi pärimusmuusika festivalil saunamõnusid nautimas. Foto: Urmas Saard

Ühel juhul ei mahuta saun kõiki tahtjaid ära ja järgmisel hetkel on kõigest üks või kaks inimest

Keset peomelu on saanud saunamõnu nautida juba sedavõrd palju aastaid, et saunamees Aigar Mätlik jäi esimese jutiga vastuse võlgu, millal täpselt alustati. „Kool müüs sauna mingil hetkel maha ja siis tuli endal ehitada saun, millega folgile tulla,” selgitas Mätlik ja rääkis täpsustavalt juurde, et Viljandi kultuuriakadeemia rahvusliku ehituse eriala tudengite kätetööna valmis esimene saun vist 2012. aastal. „See siin on juba neljas erinev saun, millega me piknikualal oleme. Aastaid folgil käies näeb, mida võiks muuta või parandada, et saun parem oleks,” rääkis viie mehega suure tünni jahutavas vees istunud Mätlik.

Saun on lihtne: palkkehand ja tavaline keris sees, üks leiliruum ilma eeskojata. Loputamine käib õuel, kus lisaks duššile ka suur veega täidetud tünder, mille sisse mahub kümmekond inimest ära, olenevalt küll mõõtudest.

Jätka lugemist »

Sada mandoliini panid inimesed tantsima

XXVI Viljandi pärimusmuusika festivali viimasel päeval esines Kaevumäe laval kogu Eesti mandoliinimängijate koorekiht.

Joosep Sang saja mandoliinimängijaga Kaevumäe laval Foto Urmas Saard

Joosep Sang saja mandoliinimängijaga Kaevumäe laval. Foto: Urmas Saard

Tänane esinemine oli folgi jämm

Kontserdil esimeses osas astusid üles ka vähe nobedamate näppudega pisemad koosseisud. Kontserdi teises pooles liitus orkestriga veel sadakond mängijat. Saja mandoliini kava kokku panija Joosep Sang ütles, et registreerunuid oli üle saja. Täpset ülelugemist lavale ei toimunud, aga esinejate arvukus oli muljetavaldav.

Riigi sajandaks juubeliks kutsuti Sanga eestvedamisel tervest Eestist kokku mandoliinimängijad ja moodustati üle sajaliikmeline orkester. „Veebruaris oli meil täispikk kava kontserdisaalides. Vahepeal kasutasime videoklippe ja kõik toimus rohkem kontserdi moodi. Ühistööna Eesti Kontsertiga andsime neli kontserti Eesti suurimates saalides. Mängijateks olid orkester Saku mandoliinid (juhendaja Joosep Sang), Uhtna mandoliiniorkester (juhendaja Jaanus Põlder), Tapa mandoliiniorkester (juhendaja Ilmar Kald), mandoliinimängijad Moostest (juhendaja Raivo Sildoja), Eesti mandoliinide orkester (juhendaja Joonas Tuuling) ja üksikpillimehed mujalt riigi erinevatest paikadest. Tänane esinemine oli folgi jämm. Siin oli võibolla üksnes veerand sellest kavast, mida me veebruaris tegime,” rääkis Sang vahetult pärast kontserti.

Jätka lugemist »

Piltuudis: tulefolkarid Ruslan Trochynskyi ja Svjata Vatra Kirsimäel

XXVI Viljandi pärimusmuusika festivalil esitles Svjata Vatra oma kontsertkavaga uut CD-d “Muutused Zminy”. Kauaoodatud kuuenda plaadi lauludega on liigutud muutuste tuules.

Svjata Vatra Kirsimäel Foto Urmas Saard

Kuid Ruslan on endiselt muutumatult sõbralik ja tema esinemist saadavad üksnes talle omased elemendid. Kui ta ei jaluta kontserdi alguses oma trombooniga publiku ridade vahel, siis teeb ta seda pärast esinemist. Tema lavalise liikumise juurde kuulub põlvitamine rahva ees, sõbralik bändi liikmete embamine, südamlikud sõnad kuulajatele ja siis hoolsalt ettevalmistatud ning õnnestunud kõrgushüpped trummari all olevalt poodiumilt (fotod galeriis 021 ja 035).

Eesti-Ukraina folk-rock ansambel Svjata Vatra tegutseb 2005. aastast saadik Viljandis, kus kõik bändi muusikud elavad, töötavad, õpivad ja õpetavad. Svjata Vatra on Eestit esindanud lisaks kahekümnele Euroopa riigile ka Ameerika Ühendriikides ja Kanadas. Tänavu varakevadel naases bänd esimeselt USA showcase’ilt, salvestati bändi esimene stuudiovideo.

Svjata Vatra Kirsimäel. Foto: Urmas Saard →

Jätka lugemist »

Pärnumaa maitsete aasta Viljandi pärimusmuusika festivalil

XXVI Viljandi pärimusmuusika festivali piknikualal on kõigil neljal päeval ennast sisse seadnud Pärnumaa maitsete aasta projektis osalevad firmad, kellest mõnedki tekitavad nostalgia laksu.

Piesta Kuusikaru spetsiaalselt Viljandi folgi ajaks valmistatud jook Foto Urmas Saard

Piesta Kuusikaru spetsiaalselt Viljandi folgi ajaks valmistatud jook. Foto: Urmas Saard

Päris huvitava nostalgia nurga tekitavad kõrsikud vanades kollastes pappkarpides

Pikniku ala Viljandi järve poolses otsas äratab tähelepanu sinist ja musta värvi kirjades valge lipp: 2018 – Pärnumaa maitsete aasta.

„Tulime Viljandi folgile nelja ettevõttega, kes asuvad ühise pinna peal. Peale nende asub veel meie kauplemise alalt veidi kaugemal veini müüv Mamma & Frukt. Ka Jaaniotsa siidritalu jääb eraldi. Nemad vajasid pisut suuremat pinda,” selgitas Pärnumaa maitsete aasta projektijuht Kadi Elmeste (foto 012). Tegelikult on hästi vahva niimoodi ühiselt välja tulla. Meil on siin toitlustaja OÜ Tänav, kes kasutab Pärnumaal toodetud aineid. Kõik siin valmistatu on ehe Pärnumaa kohalik kaup. Meil on esindatud Allikukivi veinimõis, õunamahla pakkuja Piesta Kuusikaru farm Kullimaalt, Vändra vallast. Veel on OÜ Metste Aiandustalu, kes teeb Eestis unikaalse taluna üle saja tšilli toote, mis on täiesti ulmeline,” kiitis Elmeste Viljandisse tulnud tegijaid.

Jätka lugemist »

Pildigalerii: Eesti ETNO 2018 on kuuldud ja nähtud

Kirsimäel andis Eesti ETNO 2018 rahvusvaheline muusikakollektiiv oma laagriorkestri kontserti väga arvukale Viljandi pärimusmuusika festivali kuulajaskonnale, kes elas vaimustusega noorte esinemisele kaasa.

Jätka lugemist »

Reede päevased rongid tõid Viljandi pärimusmuusika festivalile tavapäraselt palju rahvast

Piletimüügipealik Anu Rannu hindab Viljandi pärimusmuusika festival esimest päeva eelmiste aastatega võrreldes samaväärseks: “Võttes arvesse müüdud festivalipasside, päevapasside, ala pääsmete ja üksikkontsertide piletite arvu, võime kinnitada, et esimese päeva festivalipublikut on umbes sama palju nagu eelmistel aastatel”.

Rongilt Viljandi folgile Foto Urmas Saard

Rongilt Viljandi folgile. Foto: Urmas Saard

Piletimüügipealiku sõnul tõi esimene päev enamuse passiomanikest Viljandisse.

Rannu võrdleb festivali teist päeva mullusega ja tõdeb, et taaskord oli üks suurepäraseid elamusi täis teine päev: “Rahvast oli ootuspäraselt palju. Pisut vähem kui eelmisel aastal ent midagi erakordset selles ei ole.”

Esimene päev kulges meeleolukalt ja hoidis rahulikku joont. Kuuel laval toimus 16 kontserti. Kõige populaarsemad olid Zetod A. Le Coq Kirsimäe laval, Puuluup Pärimusmuusika Aidas ning Nikns Suns A. Le Coq Kirsimäe laval.

Folgi reede kulges üldiselt rahulikult, ent lavadel tehti mürglit. Seitsmel laval toimus 24 kontserti, millest populaarseimaks osutusid Curly Strings, Bombino ja Svjata Vatra A. Le Coq Kirsimäe laval, Estonian Voices Telia Kaevumäe laval ning Ööklubi Untsakatega Kultrahoovis.

Jätka lugemist »

120 noort esitavad pärimusmuusikat

Eile, 25. juulil esitasid Viljandimaal Kõpu laululaval pärimusmuusikat ja rahvatantse 120 noort vanuses 8-30-aastat. Ees seisavad esinemised Viljandi pärimusmuusika festivalil.

Eesti ETNO kontsert Viljandimaal Kõpus Foto Margit Kuhi

Eesti ETNO kontsert Viljandimaal Kõpus. Foto: Margit Kuhi

„Kõlas rahvamuusika Eestist ja kaugemalt, mida sel suvel ETNO laagrites koos õpiti. Laagrid andsid noortele keelpillide, puhkpillide ja löökpillide mängijatele ja harrastajatele võimaluse veeta aega pilli harjutades ja muusikat tehes. Üle pika aja õpiti tänavu ETNO laagris taas rahvalaule,“ rääkis Eesti ETNO laagrite projektijuht Margit Kuhi.

„Tegime teoks ka selle, mida etnolaagrite maailmas mitte keegi kunagi varem ei ole teinud – andsime 50-le laagris osalevale alla 16-aastastele võimaluse esineda koos meie rahvusvahelise Eesti ETNO rahvamuusikaorkestriga ning tõime lavale kokku 120 noort rahvamuusikut,“ lisas Margit Kuhi.

Kõpu laululaval andsid ühiskontserdi Eesti ETNO ja laste ETNO laagrites osalenud, kes astusid üles ka täna alanud Viljandi pärimusmuusika festivalil. Laste ETNO laagriorkestri kontserdid toimusid Lastelaval ja Rohelisel Laval. 27. juulil kell 14.00 antakse laagriorkestri kontsert Kirsimäel ja kell 19.00 Rohelisel Laval.

XXVI Viljandi pärimusmuusika festivali alguseni jäävad veel vaid loetud tunnid

Festivalile eelnev viimane päev on olnud täis ehitamist, ladustamist, ehtimist ja saja muu tarviliku asjaga sagimist.

Lennult tulev Folgi Ruu püütakse Viljandi pärimusmuusika festivali staabi naiste poolt hellalt kinni Foto Urmas Saard

Lennult tulev Folgi Ruu püütakse Viljandi pärimusmuusika festivali staabi naiste poolt hellalt kinni. Foto: Urmas Saard

Folgi staap töötab Viljandi Pärimusmuusika Aida ülakorrusel. Staabi sekretär Hännele Känd tutvustab vilkalt tegutseva seltskonna head kaaslast, kes teeb vastutusrikast ülesannet täitvate inimeste näod rõõmsaks ja hoiab töömeeleolu kõrgel kogu festivali aja. Folgi Ruu on lõbus sell. Talle meeldib upitamine ja vahetevahel lausa lae alla lennutatamine.

Mind huvitab, millal hakkavad esinejaid vedavad pikad erirongid kohale veerema? Selgub, et esimesed esinejad saabuvad juba praegugi, aga suuremate hulkadena tullakse peamiselt reedel. Samuti huvitab vabatahtlike abiliste hulk? Neid on muljetavaldavalt palju, suurusjärgus 400, saan vastuseks. Vabatahtlikke tuleb väljapoolt Eestitki. Hännele nimetab üht hispaanlast, aga tema pole kaugeltki ainus. Sekretär tõstab esile üht eesti perekonda. Abielupaar hakkas abis käima folgi algusaegadest alates ja nüüd on pere kolmas liigegi oma vanematega liitunud. Aga nemad pole ainsad staažikad. Enne staapi tulekut kohtusin piletimüügi tiimi inimestega. Hellika Hartõkainen on samuti paarkümmend aastat vabatahtlikuna kohal olnud. Sünnilt mulk sõitis tänavu juba teist aastat koos oma tütre Carolinega Pärnumaalt folgile pileteid müüma.

Jätka lugemist »

Neljapäeval algab XXVI Viljandi pärimusmuusika festival

Juba ülehomme, neljapäeval, algab järjekordne Viljandi pärimusmuusika festival. Seekordne festival keskendub ühelt poolt Eesti Vabariigi juubelile ja teisalt noortele ning nende pulbitsevale energiaga. Nii ongi festivali teemaks “Sajaga!”. Festival toob Viljandisse neljaks päevaks linnatäie rahvast juurde.

Kirsimäe lava 2018 Foto Martin Kosseson

Kirsimäe lava 2018. Foto: Martin Kosseson

Kui üldjuhul me oma toidu ja joogiga festivalialale ei luba siis veepudeli suhtes teeb turvameeskond kindla peale erandi

Viljandi pärimusmuusika festivali programmipealik ja Eesti Pärimusmuusika Keskuse juhataja on festivali eel ülevas meeleolus: “kõik esinejad, keda on kokku 800 inimest, on nüüd Viljandisse teel ja see toob mulle liblikad kõhtu!” Noormaa korraldab festivali juba 12. korda ning emotsioon on endine: “see on üks kummaline tunne, natuke isegi sõltuvusttekitav, natuke on kõhe, et äkki ma unustasin midagi ja teisalt on adrenaliin põhjas ja rõõm ajab üle ääre! Sajaga!”

Festivali meeskond paneb südamele, et kõik ennast ja lähedasi ilmaolude suhtes hoiaks. “Eelolev nädalalõpp toob ilmateenistuse andmetel kuni 33 kraadi sooja. Palun võtke kindlasti kaasa peakate, pudel vett ja võimalusel hoidke varju.” toonitab festivali pressipealik Heli Luik.

Jätka lugemist »

Jaapani rahusaadik istutas Heimtali Mõisafestivalil puu

Möödunud laupäeval toimunud Heimtali mõisa I suvefestivalil istutas kultuurpihlaka rahuideid propageeriv jaapanlane, tegevust jätkus lastele ja täiskasvanutele mitmetesse töötubadesse. Prooviti maitsvaid toite, värvikust ja silmarõõmu pakkus mõisaaaegne rõivastumisstiil.

Jaapani külaline Yuij Miyata koos Viljandi abivallavanema Ene Saare ja tõlgiga. Foto Urve Mukk

Jaapani külaline Yuij Miyata koos Viljandi abivallavanema Ene Saare ja tõlgiga. Foto: Urve Mukk

Mõned päevad enne Heimtali mõisa I suvefestivali algust andis Viljandi valla vallavanema ülesannetes olev abivallavanem Ene Saar teada, et festivali avamine saab rahvusvahelise värvingu. Peakorraldaja Heimtali Mõisakooli Seltsi eestvedaja Urve Muki sõnul juhatas sündmuse sisse puu istutamine, millega anti koos edasi väärikas sõnum: „Igaüks meist saab panustada sellesse, et maailm, mille tulevastele põlvedele pärandame, oleks võimalikult harmooniline ja jätkusuutlik“. Viljandimaal viibis ja istutas koos meiega puu Jaapani päritolu rahusõnumi levitaja, keskkonnakaitsja ja endine ÜRO rahusõnumi saadik Yuij Miyata, kes läbib jalgsi enam kui 600 km Balti keti kulgemise teekonda. Nii saigi Heimtali mõisa parki kultuurpihlakas, millel kenasti silt juures ja loodame, et ta kuumusele vastu peab ja tulevastele põlvedele rahusõnumit edasi kannab. Oma rahu- ja tasakaalusõnumi levitamise teel istutas Yuij Miyatal Heimtalisse oma 1057. puu.”

Jätka lugemist »

Algas 22. Eesti ETNO laager

Teisipäeval, 18. juulil kogunes 65 noort Kõpu mõisa, et üheskoos maailmamuusikasse sukelduda. ETNO laager toimub juba 22. korda ning nagu igal aastal on ka seekord osalejaid üle maailma, 13 riigist.

ETNO laager kõpu mõisas

ETNO laager kõpu mõisas

Kaugemateks kohtadeks on Austraalia, Tuneesia, Marimaa, Udmurtia, Portugal. Eestisse tulevad noored kokku, et veidi rohkem kui nädala jooksul teineteiselt õppida ja õpetada. Laager kulmineerub Viljandi pärimusmuusika festivalil suure kontserdiga Kirsimäel, reedel, 27. juulil kell 14:00.

Margit Kuhi, peakorraldaja on laagri esimese päeva hommikul rahulikult rõõmsameelne: “minu jaoks on see nüüd juba kümnes aasta korraldada ja tegelikult on ikka igal aastal see tunne enne laagrit samasugune – värin hinges ja südames ning ootuselevus ja rõõm käsikäes. Kui laager juba käes lisanub hinge rahu ja olen tõeliselt õnnelik, et järjekordselt on koos nii palju maailma kõige lahedamaid inimesi!”

Lisaks ETHNO Estonia laagrile toimub kõrval ka laste ETNO laager, mis alustab 21. juulil ja lõpeb samuti folgil, kontserdiga Rohelisel laval.

Jätka lugemist »

Heimtali mõisas tuleb suvefestival

Laupäeval toimub Viljandimaal Heimtalis esimest korda suvefestival, mis on pühendatud selle ajaloolise paiga 490. Aastapäevale. Sündmusest rääkis Külauudistele peakorraldaja Heimtali Mõisakooli Seltsi juhatuse esinaine Urve Mukk.

Heimtali-Mõis

Heimtali mõisahoone külaliste ootel.. Foto: Heimtali Mõisakooli Selts

Heimtali mõisas toimunud ka varem mõisakultuuri tutvustavaid sündmusi, mis andis aga tõuke I Heimtali mõisa suvefestivali korraldamiseks ?

Heimtali mõisas tegutsev põhikool on eelnevad 14 aastat kaasa löönud külastusmängus Unustatud mõisad, mille idee järgi avas mõis uksed 4-6 korral suve jooksul ning alati olid põhilise sisu täitjad ajalootunid ja giidituurid. Sel aastal otsustati enam mitte osaleda ja avada siiski uksed huvilistele vähemalt ühel päeval – 21. juulil. Esimest korda sai mõte välja käidud eelmise aasta novembris Viljandimaa mittetulundusühenduste tunnustamise päeval, kui küsiti 2018. aasta plaanide kohta, vastasin: tuleb suvefestival. Talvel oleme juba mitu aastat korraldanud kogukonnaga koostöös jõululaata, nüüd siis ka suvine sündmus.

Kuivõrd võib öelda, et suvefestivalil osaleja viiakse vahetult kunagisse mõisamaailma?

Jätka lugemist »

Annika Parm: Rohelise Jõemaa Koostöökogu tänab kõiki kohvikuid ja külastajaid

Viiendat aastat toimunud kogupere päeval „Kaks kohviringi ümber Soomaa“ selgitati esmakordsel hindamisel “Piirkonna Maitse 2018”, mille tulemusel osutusid üheksast kohvikust väljavalituiks “Kersti Maiused” ja “Mõisa Köök”.

Foto Annika Parm

Tundub, et kõige külastavamateks olid kohad, kus sai vaadata loomi

24.märtsil ilusal päikesepaistelisel laupäeval avasid 18 ühepäeva kohvikut Rohelise Jõemaa Koostöökogu piirkonnas uksed külalistele. Eesmärgiga, mitte ainult pakkuda erinevaid hõrgutisi ja head kohvi, vaid ka tutvustada kohalikku elu ja oma tooteid ning tegemisi.

Kas oli see ilusa ilma tõttu või ka lihtsalt uudishimust, aga külastajaid oli kohvikutes arvukalt, näiteks Seljametsa muuseumis, kus oli avatud pannkoogikohvik, pidid korraldajad mitu korda poes käima ja pannkoogitainale koostisosi juurde tooma, külastajaid oli seal umbes 100.

Võidula mõisa perenaine Lea Toom pakkus, et hinnanguliselt käis nende juurest läbi 120-130 inimest.

Jätka lugemist »

XXVI Viljandi pärimusmuusika festivali tunnuskujundus valitud

Kujunduskonkursi lähteülesandeks oli võimalikult tabavalt visualiseerida järgmise festivali teema “Sajaga!”, mis on inspireeritud Eesti Vabariigi sajandast sünnipäevast ning peegeldab noort ja pulbitsevat energiat. Kõige paremini sai teema kujundusse valamisega hakkama Kristian Krisfeldt.

XXVI Viljandi pärimusmuusika festivali tunnuskujundus

XXVI Viljandi pärimusmuusika festivali tunnuskujundus

Eesti pärimusmuusika keskuse kodulehel ja Facebookis välja kuulutatud konkursile laekus 52 tööd 43 kujundajalt. Keskuse töötajatest moodustus žürii, mille arvamus läks esialgu lahku ja kolmel osavõtjal paluti oma kavandeid täiustada. Pärast lisaülesannete sooritamist jõuti üksmeelele, et tänavuse festivali tunnuskujunduse loob Kristian Kirsfeldt. Kolm tööd, autoriteks Kristi Kivestu, Valdek Alber ja Marju ning Margus Tammik, mille folgilik töössesuhtumine ning suurepärased ideed avaldasid komisjonile muljet ning saavad seetõttu eripreemia.

Võidutöö autor, kes on kujundanud ka 2013. Aasta Viljandi pärimusmuusika festivali “püha müristus” arvab, et tema töö paistis silma just äraspidise loogika tõttu. “Kui juba tigu liigub sajaga ja hõiskab rõõmust siis võib ette kujutada, mida kõik teised veel teevad! Minu jaoks ongi Viljandi ja folk need kaks märksõna, mis ka kõige aeglasema talveunest üles äratavad ja sajaga hullama panevad” rääkis Kristian Kirsfeldt enda kavandi inspiratsioonipuhangust.

Eesti pärimusmuusika keskuse juhataja ja Viljandi pärimusmuusika festivali programmijuhi Tarmo Noormaa sõnul on plakatis uudsust aga samas leidub ka äratuntavaid detaile, mida on komisjon igal aastal plakatites otsinud. “Vaba käega jooned, burdoonid ja lipud on alati meie festivali hästi kirjeldanud, seekordne värvilahendus samas on erakordne ja silmapaistev ning loomulikult meeldib kõigile idee teost, kes lausa vibreerides edasi kihutab endal maasika-tatoveering kaelal. See plakat on kõige paremas mõttes sajaga plakatlik!” rõõmustas festivali programmijuht.

XXVI Viljandi pärimusmuusika festival leiab aset 26.-29. juulil 2018. Festivali passid on müügil alates 1. detsembrist ja piletimüügipealiku Anu Rannu sõnul kulgeb müük heas tempos. “Esimesed kiiremad on oma passid kätte saanud ja seega on soodushinnaga passid otsas, hetkel on müügil passid hinnaga 85€. Samas on saadaval veel eriti hea hinnaga noortepassid, mis on mõeldud 13-26 aastastele õppivatele noortele ja päevapassid” sõnas Rannu.

Jätka lugemist »

XXVI Viljandi pärimusmuusika festival kutsub muusikuid ideid jagama

XXVI Viljandi pärimusmuusika festival kutsub kõiki muusikuid esitama uusi muusikakavasid ja jagama ideid tänavuse festivali programmi rikastamiseks.

Eesti Pärimusmuusika Keskuse hoone Viljandis Foto Urmas Saard

Eesti Pärimusmuusika Keskuse hoone Viljandis. Foto: Urmas Saard

Üleskutse ajendiks on soov pakkuda nii publikule kui muusikutele endile Viljandi pärimusmuusika festivalil jätkuvalt meeldejäävat ja kõrgetasemelist kontsertprogrammi.

Viljandi pärimusmuusika festivali programmipealik Tarmo Noormaa selgitab: “Kutsume Eesti muusikuid esitama oma demosid, muusikakavade ja produktsiooni ideid. Juhime tähelepanu, et ootame sel aastal ka lihtsalt ideekavandite kirjeldusi. Kui veel muusikalist näidet pole, siis andke endast ikka märku, saatke oma head mõtted kindlasti teele.”

Noormaa loodab, et kõik uued ja põnevad arengud leiavad festivalil Eesti Pärimusmuusika Keskuse toel oma koha ning lisab: “Viljandi pärimusmuusika festival võib uhkust tunda väga asjatundliku ja osavõtliku publiku üle. Sestap on värskete eeskavade esitamine meie festivalil väga õige koht ja omaette elamus. Muusikud saavad nii loomingulist innustust kui ka siirast tagasisidet.”

Jätka lugemist »

XXVI Viljandi pärimusmuusika festivali teema on “Sajaga!”

XXVI Viljandi pärimusmuusika festivali teema “Sajaga!” on inspireeritud Eesti Vabariigi sajandast sünnipäevast. “Sajaga!” peegeldab noort ja pulbitsevat energiat. Eesti on oma ja elus- sajaga! Tänavune pärimusmuusika festival toob kokku noorema põlvkonna pärimusmuusika professionaalid ning tulevikutalendid kodu- ja välismaalt.

XIII Viljandi pärimusmuusika festivali rongkäik Foto Urmas Saard

XIII Viljandi pärimusmuusika festivali rongkäik. Foto: Urmas Saard

Eesti Pärimusmuusika Keskus kingib Eesti Vabariigi sünnipäevaks festivali, mis näitab, kes on selle maa tulevikutalendid pärimusmuusikas. Eesti riik saab saja aastaseks, aga meie rahvas ja pärimuskultuur on tuhandeid aastaid vana. Me ei ole saanud suureks rahvaarvult vaid vaimult, nagu unistas kord Jakob Hurt. Meil on elav, ehe ja omalaadne pärimusmuusika, mida maailmaga jagada ja me oleme selle mängimises maailma parimad – Eesti on äge maa.

Tänavuse aasta festivalil on noorte muusikute päralt nii suured kui ka väikesed lavad, üllatamaks oma külalisi värske energiaga. Noortele pärimusmuusikutele pakutakse võimalust esineda spetsiaalselt neile mõeldud Noorte laval. Nelja päeva jooksul annavad kontserte noorte pärimusbändide konkursi osavõtjad ja uued värsked ansamblid, mis moodustatakse juba kevadel Eesti Pärimusmuusika Keskuse kaasabil. Noortel muusikutel, kel oma bändi veel pole, aidatakse leida bändikaaslased ja juhendajad. Külla kutsutakse suurepäraseid muusikuid kõigist naaberriikidest, samuti on oodata külalisi Prints Edwardi saarelt, Hiinast, Austriast, USAst ja mitmelt poolt mujalt. Kokku saavad uue põlvkonna maailma tipud lähedalt ja kaugelt.

Jätka lugemist »