Kylauudis.ee

on kodanikualgatuse korras sündinud infoportaal, mis vahendab kodukandi uudiseid ja elulist infot inimeselt inimesele. Loe lähemalt!

ENFRDEESFILVVRO

Kaastööd ja kirjad
palume saata e-posti aadressil info@kylauudis.ee

Nädala mõte

"Pilk üle õla ja sammuga edasi."

Vaata nädala mõtete arhiivi!

Viimased uudised

Arhiiv

Sõbrad, toetajad

november 2017
E T K N R L P
« okt    
 12345
6789101112
13141516171819
20212223242526
27282930  

Karula rahvuspargis Kaikamäel tuleb puupainutamise koolitus

Et vanad oskused ära ei kaoks, toimub Karula rahvuspargis Kaikamäel kahepäevane koolitus traditsioonilisest puupainutamisest 10. ja 11. juunil algusega kell 10. 

Koolituse viib läbi Meelis Kihulane, kes armastab, uurib ja propageerib rahvapärast puukäsitööd.

Kavas:

· loeng ” Traditsiooniline puupainutamine”
· Näituse “Vaka all” avamine. Meelis Kihulase näitus “Vaka all” on esimene näitus sarjast “Kummardus Ants Viiresele”.
· Koolitusel painutatakse looka, vankriratta pöida ja reejalast. Lisaks saavad kõik osalejad ise valmistada painutatud toidukarbi
· 10. juunil saab veel meisterdada traditsioonilisi pille: kilgipille ja karjasepasunad. Juhendab Allan Jara.

Info ja registreerimine tel 5172 646 ja lilian@karula.com.

Toetavad Vana Võrumaa kultuuriprogramm ja keskkonnaamet. Korraldab MTÜ Karula Hoiu Ühing.

Täna algasid puukäsitöö mõttepäevad Parmu ökokülas

Metsa, puid ja puidu mitmekülgset ning jätkusuutlikku kasutamistväärtustavad inimesed kogunevad täna puukäsitöö mõttepäevadele Parmu ökoküla keskusesse Tsirgumäe külas. Praktiliste tegevuste käigus arutletakse metsa ja puukäsitöö mineviku, oleviku ja tuleviku üle. Mõttepäevad kestavad pühapäevani. 

Osalejad käivad metsas taimetarga Tiia Trollaga, kes tutvustab nii söödavaid kui mittesöödavaid taimi. Söödavatest taimedest valmistatakse maitsvat lisa õhtusöögile.

Edev Eremiit ehk Meelis Kihulane suunab puude vaatamist puukäsitöölise pilguga: millist puud valida, kuidas tarbepuitu ära tunda, kuidas kasutada looduslikke vorme tarberiistade valmistamisel. Praktilise tööna saab iga osaleja valmistada lihtsa tarberiista, mis kirjatakse mustriga.

ERMi pikaaegne teadur-kuraator etnoloog Vaike Reemann räägib puitornamentidest.

Parmu ökoküla asutaja ja eestvedaja Kalev Raudsepp ning mõttepäevade korraldaja, pärandtehnoloog Andres Rattasepp tutvustavad kohaliku tõrvavabriku ajalugu ning tõrva ja tökati valmistamise protsessi alates materjali varumisest kuni valmisproduktini.

Noor andekas lõõtspillimängija Herbert Konnula loob meeleolu kena lõõtspillimänguga.

Rohkem infot ja registreerumine: http://parmu.ee/ökoküla/puukasitoo-mottepaevad/

Valla om Mino Võromaa 30. võrokiiliside kirätöie võistlus

"Mino Võromaa" 2011

“Mino Võromaa” 2011

Oodami juttõ, luulõtuisi, nalajuttõ, näütemängõ, katõkõnnit, märgotuisi, laulõ – kõiksugudsõ kirätüü omma oodõdu!

Timahava saava latsõ ja noorõ valli viie teema hulgast. A olõs hää, ku kirätüül olõs uma mõtõld päälkiri (tuu tähändäs, et teema ei olõ üteliisi jutu päälkiri). Kimmäle või kirota ka umal süämelähküdsel, vabal teemal. Hinnatas vannusõrühmi perrä (I-III, IV-VI, VII-IX ja X-XII klass).

„Mino Võromaa 2017” teema omma:

  • Mino Võromaa / Milles mullõ Võromaa
  • Mis om moodun / Kiä om moodun
  • Eesti pidopäävä (Eesti Vabariigi tsõõrigu hällüpäävä pääle mõtõldõn)
  • Kimmüseldä ilm
  • „Inemise ommava ulli“ (Contra)

Oodami latsi ja nuuri võistlustöid 3. radokuu pääväs (3.02.2017) meili pääle kaile.kabun@wi.ee.

Üts osavõtja või saata võistlusõlõ kooni kolm tüüd. Ku tüüd kuigi meili pääle saata ei saa, või käsikirä tuvva-saata Võro Instituuti (Tartu 48, 65609 Võro).
Kõgõ parõmba tüü trükütäs är sarja „Mino Võromaa” 30. latsiraamatun. Parõmbilõ kirotajilõ avvuhinna!

Lähembält saa võistlusõ kotsilõ küssü 525 3215 (Kaile Kabun).

Tulekul on VIII Euroopa saunamaraton Otepääl

Euroopa Saunamaraton 2016. Foto: Monika Otrokova

Euroopa Saunamaraton 2016. Foto: Monika Otrokova

Euroopa VIII saunamaratoni start antakse Kääriku spordikeskuses 4. veebruaril kell 12.

Võistkonna piletid hinnaga 60 eurot on müügil Piletilevis www.piletilevi.ee. Piletilevist ostetud piletiga tuleb võistkonnal tulla starti, kus pilet vahetatakse pärast registreerimislehe täitmist käepaelte vastu. Saunamaratoni võistkond on neljaliikmeline. Võistkond võib kasutada ka eraldi autojuhti, kes ei pea saunas käima.

Paremusjärjestuses osalevad kõik neljaliikmelised võistkonnad, kes on läbinud saunakaardil märgitud kohad ning lõpetavad finišis, mis suletakse kell 17.30. Hiljem saabunud võistkonnad kantakse “saunanautlejate” nimekirja, paremusjärjestust nende vahel ei selgitata.

Jätka lugemist »

Selgusid foto- ja videokonkursi “Otepää 900″ võitjad

Timo Arbeiter "Viimane pingutus"

Timo Arbeiter “Viimane pingutus”

Otepää vallavalitsus kuulutas 2016. aastal Otepää 900 aasta juubeli raames välja Otepää linna ja Otepää valda kajastava foto- ja videokonkursi “Otepää 900″. Konkursi peapreemia sai Timo Arbeiter.

Konkursi eesmärgiks oli jäädvustada Otepää 900. juubeliaasta üritusi ja tutvustada Otepääd ja Otepää piirkonda kohalike inimeste, ürituste, looduse, vaatamisväärsuste ja huvitavate kohtade kaudu. Võisteldi kahes kategoorias: parimad vaated ja parimad ürituste kajastused. Nii fotode kui ka videote valdkondade võitjad sai auhinnaks seikluskaamera. Peale selle anti välja eriauhindu ja valiti internetihääletuse teel rahva lemmik. Võitjad selgitas välja vallavalitsuse moodustatud žürii. Konkursile laekus kokku neli videot ja 36 fotot.

Jätka lugemist »

Sangastes pandi alus Euroopa rukkivõrgustikule

rukisSangastes 7.‒9. detsembrini toimunud ÜRO põllumajandus ja toiduorganisatsiooni (FAO) ning seitsme Kesk- ja Ida-Euroopa riigi esindajate kohtumisel pandi alus Euroopa rukkivõrgustikule. Võrgustiku eesmärk on edendada rukki viljelemist ja kasvuala laiendamist, rukkitoodete arendamist ja müügiedendamist.

Maaeluministeeriumi välissuhete osakonna juhataja Ruve Šanki sõnul on rukkientusiastid kokku tulnud ka varem, aga seni pigem piirkonniti.

“Kogu Euroopat ühendavat võrgustikku seni polnud,” ütles Ruve Šank. “Viimasel aastakümnel on rukki ja rukkitoodete tarbimine ning rukki viljelemine märgatavalt kahanenud, mis ühest küljest on tingitud rukki madalamast tootlikkusest võrreldes teiste laialt levinud teraviljadega. Teisalt ei tea tarbijad piisavalt rukki toiteväärtusest ja heast mõjust tervisele. Rukki kasvatamise ja rukkitoodete tarbimise edendamiseks on kavas rukkivõrgustikku hõlmata kogu rukkiketti alates taimegeneetikutest ja teistest rukkiuurijatest kuni toitumisspetsialistide ja pedagoogideni.”

FAO juures asuva teadusvõrgustiku ESCORENA platvormil on loodud ka infovahetus- ja suhtlemiskeskkond kõigile rukkihuvilistele.

“Rukist kasvatatakse Euroopa Liidus peamiselt Skandinaavias, Saksamaal ja Poolas, Ida-Euroopa riikidest Venemaal, Valgevenes ja Ukrainas. Maailmas kasvatakse rukist arvestatavas koguses ka Hiinas, Kanadas ja Ameerika Ühendriikides, üks suuremaid rukki importijaid on Jaapan,” lisas Ruve Šank. Jätka lugemist »

Otepää muutub talvepealinnaks 20. korda

Esimest korda tähistas Otepää talvepealinnaks olemist 1997. aastal. Sel ajal oli ainult Pärnul austav suvepealinna tiitel, kes sai selle Tallinna käest 1996. aastal.

jõuluvanade kokkutulek Otepääl 2014 aastal Foto Monika Otrokova

Jõuluvanade kokkutulek Otepääl 2014 aastal. Foto: Monika Otrokova

21. detsembril kell 12.44 saabub astronoomiline talv ja sellel hetkel saabki Otepää taas talvepealinnaks.

Talvepealinna avamispidustused algavad 18. detsembril, kell 11.00 traditsioonilise talveturu ja suure jõuluvanade kokkutulekuga. Turul pakutakse kaupa, mis on valminud tublide tegijate hoole ja armastusega. Esinevad Esteetika- ja tantsukooli Otepää lapsed, päeva jooksul toimub õnneloos. Talveturu külastajaid ootab Otepää Naisseltsi poolt valmistatud kuum supp. Otepää kuuse alla kogunevad 20 jõuluvana oma eriskummaliste sõiduvahenditega. Jõuluvanad plaanivad külastada ka Otepää Winterplaces asuvaid põhjapõtru ja krapsakamad taadid tahavad seal proovida kelkude väledust.

21.detsembril algab talve vastuvõtu tseremoonia kell 12.00. Esinevad ansamblid Lõõtsavägilased ja külalisena Pihkva folklooriansambel “Skaz”. Tartu Uisukooli uisutajad näitavad vingemaid uisuvõtteid ning platsi peal lustib Otepää karu. Kohal viibib tähetark Igor Mang, keda intervjueerib päevajuht Vaido Pannel.

Jätka lugemist »

Otepää vald tunnustas politseinikke ja abipolitseinikke

Otepääl tunnustatud politseiametnikud ja abipolitseinikud. Foto: Monika Otrokova

Otepääl tunnustatud politseiametnikud ja abipolitseinikud. Foto: Monika Otrokova

18. novembril toimus Otepääl Karupesa hotellis traditsiooniline Eesti politsei 98. aastapäeva puhul valla politseitöötajate ja abipolitseinike tunnustamine.

Otepää valla tänukirja pälvisid politseiametnikud Gaido Jäär, Anu Nigol, Marika Veske, Aarne Vihm. Abipolitseinikest said tänukirja Urmas Kuldmaa, Leonid Liivamägi ja Madis Mõistus.

“Tegemist on Otepää vallas pikka aega toimunud tunnustamisega, millega tahame tänada ühiskondlikel alustel töötavaid abipolitseinikke ja politseinikke,” sõnas Otepää valla õiguskomisjon esimees Rein Vikard.

Tunnustamist korraldab Otepää vallavolikogu õiguskomisjon, varasem korrakaitsekomisjon. Õiguskomisjonil on edaspidi koostöös jõustruktuuridega välja töötada valla kriisikomisjoni töökord, et kindlustada vallaelanike turvalisus ja anda soovitusi elanikele igasugustes kriisiolukordades.

Pidulikul koosviibimisel tunnustasid ja tänasid abipolitseinikke Otepää õiguskomisjoni esimees Rein Vikard, vallavolikogu aseesimees Jaanus Raidal ja vallavanem Kalev Laul.

Toomas Hendrik Ilves viimase 8 aasta pildigaleriis

Täna annab Kersti Kaljulaid riigikogus ametivande ja president Toomas Hendrik Ilvese ametiaeg saab ajalooks, mida jääb meenutama ka siinne üsna juhuslik pildivalik.

Toomas Hendrik Ilves aitab noormehe käest kukkunud kinda üles võtta Foto Urmas Saard

Toomas Hendrik Ilves aitab noormehe käest kukkunud kinda üles võtta. Foto: Urmas Saard

Pildistamised on toimunud Eestimaa paljudes paikades täiesti erinevate sündmuste kajastamisel. Pärnumaal külastas president Seljametsa muuseumit ja kohtus Paikuse naisteühingu Marta liikmetega. Meenutused Pärnus toimunud kaitseväe paraadilt, samuti võidupüha paraadidelt Valgas, Kärdlas, Võrus. Meeldejääv on olnud tema loeng Tartu ülikooli Pärnu kolledži väärikate ülikooli pea poolele tuhandele kuulajale Strandi konverentsihotellis ja samal päeval pildistamine koos 99-aastase väärikate ülikooli õpilase August Puustega. Pildid Viljandi pärimusmuusika festivalilt, kus president on koos Svjata Vatra laulja Ruslan Trochynskyi’ga. Tänavu kevadel esines president Linnade ja Valdade Päevadel, kus kesksele kohale asetus käimas olev haldusreform. Viimase üldlaulupeo aegne selfie pildistamine Tallinnas laululava kaare all. Seal istus president veel koos eelmise abikaasa proua Evelin Ilvesega. Käesoleva aasta suvel istutas president punase tamme Pärnus Suvituse tänava ja Estonia termide vahelisele rohealale, kuhu rotarid soovivad kujundada presidentide parki. Teiste hulgas vaatas puu istutamist ka tema uus abikaasa Ieva Ilves. Pildile on president jäänud veel mitmel pool mujalgi, aga kõik ei mahtunud sellesse galeriisse.

Jätka lugemist »

Algaval ettevõtlusnädalal toimub ligi 200 üritust üle Eesti

Alates tänasest kuni nädala lõpuni toimub iga-aastase ettevõtlusnädala raames ligi 200 üritust üle Eesti. Nädala eesmärgiks on arendada inimestes

Foto: Ettevõtlusnädal/EAS

Foto: Ettevõtlusnädal/EAS

ettevõtlikku eluhoiakut, soosivat suhtumist ettevõtlusesse, luua koostöövõrgustikke ning innustada kasvupotentsiaaliga ettevõtjaid astuma ettevõtluses edasisi samme.

„Ettevõtlusnädalaga tahame juhtida avalikkuse tähelepanu ettevõtlikkusele ja ettevõtjate rollile meie majanduses, et ettevõtjaks olemist senisest enam väärtustada ja ühtlasi motiveerida meie inimesi olema rohkem ettevõtlikumad ja julgemad,“ ütles ettevõtlusminister Liisa Oviir. „Teeme tööd selle nimel, et tulevikus oleks ettevõtlikkus integreeritud juba alates esimestest klassidest meie kooliprogrammidesse ja olen kindel, et ettevõtlusnädala sündmuste hulgast leiab igas vanuses inimene endale midagi

huvipakkuvat ja tulevikku suunavat“.

Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse juhatuse esimehe Hanno Tombergi sõnul on ettevõtlusnädal vajalik traditsioon, mis aitab ettevõtlustemaatikat erinevais Eestimaa paigus fookusesse tõsta. „Eesti tänane probleem on toodete madal lisandväärtus ja võimekus kasvada Eestist väljapoole,“ lausus Tomberg. „Leian, et järgmiste aastate suur eesmärk on luua rohkem tootearendust kohapeal, mitte seda ainult sisse osta. Seetõttu tuleb ettevõtlusnädalal rääkida ka uutest lahendustest, mille lõppeesmärk on Eesti teadusasutusi kaasates töötada välja uusi tooteid.“ Jätka lugemist »

Arula külast pärit filmimehe töö sai
Veneetsia filmifestivalil tunnustuse

image001(6)Otepää valla Arula külavanema Voldemar Tasa andmeil osales Arula külast pärit režissööri Roland Seeri animafilm “Amalibo” mainekal Veneetsia filmifestivalil. 10. septembril nimetati animafilm Euroopa filmiakadeemia aasta parima lühifilmi auhinna kandidaadiks.

Tegemist on ühega kahest preemiast, millega maailma kõige nimekamate sekka kuuluv filmifestival tunnustab kõrvalvõistlusprogrammi Horisondid valitud lühifilme. Kokku võistles Veneetsias 16 lühikest linateost kõigist kolmest filmiliigist.

“Amalibo” on valminud koostöös Rootsiga, 15-minutilise animafilmi stsenarist ja režissöör on Rootsis elav argentiinlane Juan Pablo Libossart ning kunstnik ja peaanimaator Roland Seer. Mängufilmielementidega joonisanimatsioon räägib viieaastasest Tipuanast, kes ei suuda leppida isa ootamatu surmaga.

Voldemar Tasa sõnul on Roland Seer õppinud Pühajärve põhikoolis, tema vanemad elavad Arula külas.

Mälestustule teekond Pärnust võidupüha paraadilinna Võrru

Eile keskpäeval Eesti sõjameeste mälestuskiriku altaril süüdatud mälestustule tõid võidupüha maratoonareid saatnud tõrvikujooksjad Torist Pärnusse, kus tule võtsid üle Kindral Johan Laidoneri seltsi Kulteri noored ja Tallinna Jakob Westholmi gümnaasiumi õpilased ning toimetasid selle Võru Katariina kirikusse. Täna hommikul ühendati mälestustuli muinastulega ja sellest moodustunud sümboolse võidutule saatis president Toomas Hendrik Ilves kõigisse maakondadesse laiali.

Saarde vallavanem Andres Annast võtab mälestustulest tuld, et asetada see Kilingi-Nõmme Vabadussõja ausamba jalamile Foto Urmas Saard

Saarde vallavanem Andres Annast võtab mälestustulest tuld, et asetada see Kilingi-Nõmme Vabadussõja ausamba jalamile. Foto: Urmas Saard

Laidoneri seltsi esimees Trivimi Velliste ütles pärast jooksjatelt tule vastu võtmist, et Toris läideti mälestustuli nende auks, kes võitlesid relv käes Eesti riigi eest. „Just täna algas sõda natsi Saksamaa ja Stalinliku Venemaa vahel. Selle sõja raamides tuli meil võidelda ka Sinimägedes. Mälestustuli on jõudnud Rüütli platsil asuva vabariigi väljakuulutamise monumendi kaare alla läbi pingutuste ja selle sõnum on selge: vabadust ei ulatata mitte kellegile hõbekandikul vaid vabaduse eest tuleb võidelda. Nõnda on see olnud minevikus, samuti tänapäeval ja nii saab see olema ka tulevikus.“ Ta lubas viia tule keskööks Võrru, peatudes nelja ajaloolise kihelkonna Vabadussõja ausammaste juures. „Kõigepealt Saarde kihelkonnas Kilingi-Nõmmel, seejärel Karksi kihelkonnas Karksi-Nuias, siis Helme kihelkonnas Tõrvas ja viimane peatus on Urvaste kihelkonnas Antslas,“ nimetas Velliste.

Kümmekond minutit peale seitset alustas 1. jalaväebrigaadi bagil tuli teekonda Pärnust välja. Bagi roolis istus reamees Siim Veski ja sihturi kohal asus reamees Taavi Ploom. Umbes kolmveerand tundi hiljem tervitas ligemale 60 inimest tule kandjaid Kilingi-Nõmmes. Tõrvikut hoidis Velliste, teda saatsid kauaaegne seltsi noortejuht Ülo Lomp, Jan Enriko Laidsalu, Heino Arumäe (samanimelise ajaloodoktori lapselaps), Anna Grete Arike ja Henri Lass.

Jätka lugemist »

Tehvandi suvisel suusahüppevõistlusel saavad mõõtu võtta ka pealtvaatajad

22. juunil toimub Otepääl, Tehvandil, juba traditsiooniks saanud suvine suusahüppevõistlus “Jaani hüppevõistlus”, kus omavahel võtavad mõõtu ka pealtvaatajad.

Jaan Jüris Foto Suusaliit

Jaan Jüris. Foto: Suusaliit

Suusahüppevõistlus toimub kahe hüppevooruga, lisaks on pikima hüppe võistlus, mille võidab see, kes hüppab kõige kaugemale ja jääb püsti. Pealtvaatajate vahel selgitatakse välja Hüppe Jaan ja Jaanika. Selle tarvis paigaldatakse hüppemäe jalamile MaruMägi, kus kõikidel huvilistel on võimalik hüppeid proovida ja hiljem omavahel mõõtu võtta. Parimatele on auhinnad.

“Tegemist on ühe põnevaima suusahüppevõistlusega, mis Eestis on peetud,” sõnas võistluse üks korraldajatest, Heiko Heitur. “Võistlusele võib tulla terve perega, tegevust jätkub nii suurtele kui ka väikestele. Kohal on Eesti paremik, näeme kindlasti ilusaid õhulende ja eriti põnev saab olema pikima hüppe võistlus. Loodetavasti tulevad ka üllatusvõistlejad kohale, seega hea emotsioon on garanteeritud.”

Jätka lugemist »

Mälestustule tervitamine 22. juunil

Kindral Johan Laidoneri Selts viib tavapäraselt võidupühale eelneval päeval, 22. juunil Toris Eesti Sõjameeste Mälestuskiriku altaris süüdatud ja pühitsetud Vabadussõja sangarite mälestustule läbi mitme maakonna vastava aasta paraadilinna – tänavu Võrru.

Eesti sõjameeste mälestuskiriku altaril läidetud mälestustuli jätkab Pärnust teekonda paraadilinna, tänavu Võrru Foto Urmas Saard

Eesti sõjameeste mälestuskiriku altaril läidetud mälestustuli jätkab Pärnust teekonda paraadilinna, tänavu Võrru. Foto: Urmas Saard

Maratonijooksjad toovad tule Torist Pärnu Rüütli platsile, kust see kell 18.30 liigub kaitseväe soomukil Laidoneri seltsi noorte saatel läbi nelja ajaloolise kihelkonna – Saarde, Karksi, Helme ja Urvaste, kus mälestustuld tervitatakse Vabadussõja ausammaste juures.

Tule tervitused on Kilingi-Nõmmel (kl 19.15), Karksi-Nuias (20.00), Tõrvas (20.45) ja Antslas (22.00).

Ööseks asetatakse mälestustuli koos samal õhtul Võrus läidetud muinastulega Võru kiriku altarisse. Võidupüha hommikul kell 9.00
ühendatakse mõlemad tuled Võru kalmistul võidutuleks, mille Vabariigi President saadab paraadilt laiali üle kogu riigi.

Kindral Johan Laidoneri selts ütleb tere tulemast Vabadussõja ausammaste juurde sangarite mälestustuld tervitama!

Võidutule teekond Valga maakonnas

Käesoleval aastal tähistatakse 23. juunil traditsioonilist maakaitsepäeva Otepääl ja võidutuli alustab teekonda samuti Otepäält. Maakaitsepäeva perepäeva külastavad USA liitlasväed.

Kaitseliidu perepäev Otepääl Foto Monika Otrokova

Kaitseliidu perepäev Otepääl. Foto: Monika Otrokova

Kaitseliidu Valgamaa maleva pealik Tõnis Org sõnas, et maakaitsepäeva puhul toimub Otepää Keskväljakul perepäev, kus oma tegevust ja tehnikat tutvustavad politsei, päästeamet, kaitseliit, naiskodukaitse, Kaitseresursside Amet ja Punane rist. “Kavas on ka võidupüha paraadil Võrus osalenud kaitseliidu üksuste paraad. Külla tuleb Eesti kaitseväe 1. Jalaväebrigaadi suurtükipataljon ning külalistel on au näha USA liitlasi lahingusoomukitel koos kaasaskantavate tankitõrjeraketiheitjatega,” selgitas major Tõnis Org.

Valga militaarteemapark korraldab relvanäituse ja laserlahinguid, proovida saab laskesimulaatorit, avatud on militaarkauplus “Välk ja pauk”. Meeleolu loob Pühajärve puhkpilliorkester, sõdurisuppi pakub naiskodukaitse. Presidendi läkitatud võidutule toovad Otepääle noorkotkas Paul Poderat ja kodutütar Marge Tamm. Edasi viivad Valgamaa omavalitsusjuhid tule oma valdadesse ja linnadesse.

Jätka lugemist »

Pühajärve rannahooaeg avatud

Otepääl, Pühajärve rannas algab 1. juunil rannahooaeg. Randa valvava G4S rannavalve kestab kuni 31.augustini.

Rannahoone 2016 aastal, enne hooaega Foto Monika Otrokova

Rannahoone 2016. aastal, enne hooaega. Foto: Monika Otrokova

Rannavalve valvab seitse päeva nädalas. Korraga on tööl kaks vetelpäästjat. Rannavalve ülesanneteks on Pühajärve ääres vetelpääste ja meditsiinilise esmaabi osutamine ja muude vajalike tegevuste (suplusakvatooriumi puhastamine, hooldus, tähistamine) teostamine.

Rannavalve töögraafik

1.juuni – 30. juuni: kell 10.00 kuni 20.00
1.juuli – 31. juuli: kell 10.00 kuni 20.30
1.august – 17. august: kell 10.00 kuni 20.00
18. august – 31. august: kell 10.00 kuni 19.00

Pühajärve rand Otepääl on läbi aegade olnud üks armastatuim vaba aja veetmise koht. Külastajaid ootab rannahoone, lastele on ehitatud mänguväljak ja pallimängijatele kaks võrkpalliplatsi. Pühajärve rannas tegutsevad kaks toitlustusettevõtet ja paadilaenutus. Olemas on dušši kasutamise võimalus ja WC-d. Ratastoolis liikuvatele külastajatele on ehitatud spetsiaalne sild. Rannavalve teenuse osutaja leiti riigihanke teel. Pühajärve rannailma saab vaadata www.ilm.ee

Jätka lugemist »

Eesti lipu sünnipaik Otepää tähistab lipu päeva

Rahvuslipu häll Otepää tähistab 4. juunil sinimustvalge rahvuslipu õnnistamise 132. aastapäeva piduliku rongkäigu ja kontsert-jumalateenistusega.

Meenutades Eesti lipu 125 aastapäeva tähistamist Otepääl Foto Urmas Saard

Meenutades Eesti lipu 125. aastapäeva tähistamist Otepääl. Foto: Urmas Saard

Jumalateenistusel teenib EELK Otepää Maarja koguduse vaimulik Marko Tiirmaa, esineb Narva linna sümfooniaorkester.

4. juunil 1884. aastal kogunes 24 eesti soost haritlast Otepääle, et pühitseda ja õnnistada Eesti Üliõpilaste Seltsi sinimustvalge lipp. Lipp pühitseti Otepää pastoraadis. Eesti iseseisvumisel saigi riigilipuks Eesti Üliõpilaste Seltsi lipp.

Otepää kirikuõpetaja Marko Tiirmaa kinnitusel on Eesti lipu sünnipaigas tekkimas uus traditsioon. Otepää kirikus õnnistatakse oma perekonna, ühenduste ja ettevõtete lippe. “Viimasel ajal on meie kirikus lisaks tavapärastele kirikutalitustele nagu ristimine-leeritamine-laulatamine tõesti sagenenud inimeste soov ka oma sinimustvalge lipu õnnistamine. Need on peaasjalikult perekonnalipud, aga ka ettevõtted ja ühendused soovivad järjest enam oma lippe õnnistada,” märkis Marko Tiirmaa. “See on väga ilus ja pidulik sündmus, julgustan kõiki seda tegema. Ja mis saaks sümboolsem olla kui teha seda juba nüüd, 4.juunil, Eesti lipu päeval!”

Jätka lugemist »

Must-toonekurele pühendatud ELFi talguaasta suvehooaeg algas kolme toonekurepoja sünniga

Eestimaa Looduse Fondi (ELF) talgute must-toonekure aasta raames paigaldatud pesakaamera peategelastel koorusid kolm poega. Udusulis tibude teise elunädala tegemistele saab kaasa elada pesakaamera vahendusel.  Samas on värskelt avaldatud ning huvilistele kirja panekuks avatud ELFi suvised talgureisid.

Foto veebikaamera kuvatõmmis värskelt viieliikmeliseks saanud must-toonekure perest Karulas

Foto: veebikaamera kuvatõmmis värskelt viieliikmeliseks saanud must-toonekure perest Karulas

ELFi talgukorraldaja Jaanus Libeki sõnul tuuakse igal aastal talgute fookusse üks kaitset vajav liik, kelle heaks vabatahtlikud panustada saavad. ”Tänavu on eriline võimalus läbi talguhooaja teema-aasta peategelastele vahetult kaasa elada. Pesakaamera toob haruldase ja inimpelgliku must-toonekure kõigile huvilistele koju kätte ja innustab kindlasti veelgi enam oma panust andma,” kirjeldab Libek.

ELFi suvine talgukalender on tavapäraselt mitmekesine. “Juuni esimese poole oleme pühendanud metsisele, kelle heaks sünnib ELFi talgute ajaloo üks suurimaid ettevõtmisi, mille käigus otsivad vabatahtlikud tuhandetelt hektaritelt metsiseid ja nende tegevusjälgi. Juulis ja augustis ootavad talgulisi paljud väikesaared, samuti mitu uut sihtkohta. Esimest korda minnakse appi näiteks Võilaiule ja Viru rappa. Tänavune kõige eksootilisem talgureis viib aga lausa Valgevenesse,” tutvustas Libek.

Jätka lugemist »

Otepääl toimub 30. aprillil traditsiooniline
volbriöö teatejooks

image001(6)Traditsiooniline Otepää valla volbriöö teatejooks toimub 30. aprillil stardiga kell 17 Tehvandi staadionilt.

Kogunemine on stardipaigas 30.aprillil kell 16.30. Otepää valla spordiürituste korraldaja Harald Laidre sõnul on võistlema oodatud igas vanuses spordiklubide võistkonnad, koolide võistkonnad, töökollektiivid, sõpruskonnad, Otepää külade võistkonnad jt.

Teatevõistkonda kuulub seitse liiget, kellest vähemalt kolm peavad olema naissoost. Igal jooksjal tuleb läbida 300-400m. Jooksurada kulgeb järgmiselt: 1. vahetus – start Tehvandi staadion; 2. vahetus – lasketiiru parkla sissesõidutee; 3. vahetus – Mäe tn. energiasammas; 4. vahetus – Mäe tn. ja Pühajärve tee rist; 5. vahetus – kultuurimaja ees; 6. vahetus – bussijaamas külastuskeskuse ees; 7. vahetus – Valga mnt Konsumi taga kuni finišini Tehvandi staadionile.

Jätka lugemist »

Laevamudelistid kogunevad Pilkuse järvele

laevamudelid2015 (1)7.-8. mail 2016 toimuvad Otepää vallas Pilkuse järvel raadio teel juhitavate kestvussõidu paatide rahvusvahelised võistlused “Tamme karikas”.

See oli täpselt 10 aastat tagasi, kui laevamudelistide aktivistid Eesti tehnikaspordi liidu toel rajasid Pilkuse järve äärde, järve kohale kõrguva tamme alla (sellest ka võistluste nimi) võistlussilla. Ehitusel olid abiks ka sõbrad Lätist – selle ala harrastajad. Sellest ajast alates on aastas kord või kaks seal raadio teel juhitavate paatide võistlusi korraldatud. Traditsiooniliselt on olnud see hooaja avavõistlus Baltikumis, nii ka seekord.

Tänu looduskaunile kohale ja heale organiseerimisele on “Tamme karikas” võistlus, laevamudelid2015 (2)kuhu tulevad kohale nii naaberriikide selle ala parimad kui ka kaugemate riikide esindajad. Alati on külalisteks olnud lätlased, viimastel aastatel leedukad ja valgevenelased, käinud on ka soomlased. Seekord oodatakse külalisi ka Venemaalt ja Norrast. Tase on kõrge: osalevad piloodid, kes on maailma meistrivõistlustel saanud medaleid ja pääsenud finaalidesse.

Kestvussõidu mudelid võistlevad ristkülikukujulisel võistlusrajal mõõtudega 100 x 50 meetrit, mille tagasirgel on lisaks sirge, keskel 10 meetrit raja sissepoole nihutatud poi, nii et tekib M-tähele sarnane võistlustrass.

Pärast mootorite soojendamist tuleb mootorid seisata, et need stardisignaali kõlades taas käivitada ja asuda võistlusringe läbima. Sõiduaega on 20 minutit. Tehakse kaks sõitu, millest parim läheb arvesse. Kui paadiklassis on võistlejaid rohkem kui 13, sõidetakse kahes grupis ning võitja selgitatakse finaalsõidus kuhu pääseb 12 parimat.

Juhtub sõidu ajal paat seisma jääma või ümber minema, toob päästemeeskond paadi sillale ning võistleja võib selle taas sõidukorda seada ja sõitu jätkata.

Jätka lugemist »

Otepää muusikakool ja kultuurikeskus ootavad vanavanemaid musitseerima

Rahvamuusik ja vanaema Lille Tali musitseerimas. Foto: Monika Otrokova

Rahvamuusik ja vanaema Lille Tali musitseerimas. Foto: Monika Otrokova

11. septembril tähistatakse vanavanemate päeva. Seoses selle tähtpäevaga kutsuvad Otepää muusikakool ja Otepää kultuurikeskus vanavanemaid nendele pühendatud üritust osaliselt ise sisustama.

Otepää muusikakooli direktor Tuuli Vaher sõnas, et kõik vanavanemad on oodatud selle õppeaasta viimasel veerandil pillitundidesse koos lastelastega, kes muusikakoolis juba õpivad.

“Saate näha ja kuulda, kuidas tundides pillimänguga tegeletakse ehk saate mõnel lihtsamal instrumendil lapselapsega koos musitseerida või tuletate meelde ammuse pillimänguoskuse ning moodustate ühiselt toreda ansambli,” rääkis Tuuli Vaher. “Või oletegi juba väga heal tasemel muusik ning jääb üle ainult kokku leppida, mida valida vanavanemate päeva kontserdi repertuaari.”

Vanavanemad on väga oodatud koos nooremate põlvkondadega musitseerima.

Huvi korral on laste pillitundide uksed vanavanematele avatud. Täpsemat infot saab muusikakooli telefonidelt 765 5109 või 5303 3037.

Otepää avatud noortekeskuses saab
piljardit mängima õppida

noortekeskuse noored piljardit mängimas, foto: Kätlin Meema

Otepää noortekeskuse noored piljardit mängimas. Foto: Kätlin Meema

Otepää avatud noortkeskuses on alates aprillist võimalus noortel mängida piljardit.

Otepää avatud noortekeskuse juhataja Kätlin Meema ütles, et piljardilaua saamiseks kirjutati projekt Eesti noorsootöö keskuse poolt korraldatavale avatud noortekeskuste projektikonkursile. Projekt oli edukas, sellest saadi 1575 eurot piljardilaua soetamiseks, 275 eurot oli omaosalus.

Esimene piljardikoolitus toimub 22. aprillil kell 16.30. Mängureegleid ning õpetussõnu tuleb jagama Martin Raid, kes on piljardit harrastanud juba mitmeid aastaid ning seda väga heal tasemel.

“Noorte suur soov kandis vilja ning uus vaba aja veetmise võimalus on nüüd olemas,” ütles Kätlin Meema. “Projekti raames toimub viis koolitust ning seejärel on plaanitud korraldada mitmeid turniire.”

Turniirid toimuvad Otepää kohalike noorte vahel ning oktoobris on planeeritud pidada turniir Valga noortega. Kõik huvilised on oodatud piljardit mängima.

Otepää parasportlane Hans Teearu tegi Zakopanes ajalugu

Eesti Vaimsete Puuetega Inimeste Spordiliidu (EVPISL) meeskond osales 28.02 kuni 06.03. Rahvusvahelise Intellektipuudega Sportlaste Organisatsiooni (INAS) Maailmameistrivõistlustel murdmaasuusatamises Zakopanes, Poolas. Otepää parasportlane Hans Teearu sai nii maailmameistri kui ka Euroopa meistri tiitli ning saavutas hõbemedali.

Maailmameister Hans Teearu Foto Mallika Koel

Maailmameister Hans Teearu. Foto: Mallika Koel

Eesti Vaimsete Puuetega Inimeste Spordiliidu juhatuse liige Mallika Koeli andmeil võttis võistlustest osa 9 maad 99 osavõtjaga. Eestit esindas otepäälane Hans Teearu, kes on tegelenud suusatamisega juba 17 aastat Otepää Karupesa Team koosseisus.

Tema treeneriks on äärmiselt pühendunud ja professionaalne Eesti juuniorite ja järelkasvu peatreener Kalju Ojaste. Meeskonda kuulusid veel sportlase saatja Karl Teearu ja meeskonna juht Mallika Koel.

“Eesmärgiks oli tuua vähemalt medal, see eesmärk täideti kuhjaga – võistluste raames selgitati välja nii maailma kui ka euroopa meistrid. Hans Teearu tuli raskes konkurentsis võitjaks ning talle omistati Maailmameistri kui ka Euroopa meistri tiitel 1,2 km sprindis klassikastiilis ja 9.6 km distantsil vabastiilis,” rääkis Mallika Koel. “Lisaks saavutas Hans Teearu hõbemedali 7,2 km distantsil vabastiilis.”

Kokku toodi Eesti Vaimsete Puuetega Inimeste Spordiliidu teatel Eestile 4 kulda ja 2 hõbemedalit. Hans Teearu tehnikat ja tulemusi kiitis IPC vaatleja Itaaliast ja INAS murdmaasuusatamise juht Jaapanist.

Jätka lugemist »

Otepää esmamainimist tähistati ajaloopäevaga

Otepää esmamainimise 900. aastapäeval, 9. märtsil, kogunesid ajaloohuvilised Oti pubi teisele korrusele, kus toimus pidupäevale pühendatud ajaloopäev.

Otepää püss on 14 sajandi lõpul hävinud Otepää linnuse ühest ruumist leitud algeline püss, üks Eesti vanimaid tulirelvi Foto Monika Otrokova

Otepää püss on 14. sajandi lõpul hävinud Otepää linnuse ühest ruumist leitud algeline püss, üks Eesti vanimaid tulirelvi. Foto: Monika Otrokova

Ajaloopäeva avas Otepää vallavanem Kalev Laul. Päevakavas oli kaks ettekannet. Ingmar Noorlaid, Muinsuskaitseameti Tartumaa vaneminspektor rääkis arheoloogiamälestistest Otepää vallas ja Ain Mäesalu, Tartu Ülikooli Arheoloogia osakonna lektor, andis ülevaate sellest, miks ajaloolased peavad just 9. märtsi Otepää esmamainimise kuupäevaks ning mis toimus Otepääl 900 aastat tagasi.

Nimelt märgitakse 1116. aastal Otepää linnust esmakordselt kirjalikes allikates – vene kroonikates ehk leetopissides. Novgorodi esimeses leetopissis on selle aasta tähtsamatest sündmustest esimesena kirja pandud: “Mstislav läks novgorodlastega tšuudide vastu ja vallutas Medvežja golova neljakümne pühaku päeval”. Esmalt täheldati sõjakäik üles Novgorodis, kus märgiti ära ka retke toimumisaeg – 40 märtri päev, mida kreeka-katoliku kirikukalendris tähistatakse 9. märtsil.

Hiljem oli kõigil huvilistel võimalus minna koos Ain Mäesaluga Otepää linnamäele, kus ajaloolane demonstreeris ajaloolise Otepää püssi koopiat ja tegi sellega demonstratsioonlasu.

Jätka lugemist »

Korda läinud Pühajärve matkamaraton tõukekelkudel

5. märtsil viidi talvepealinnas Otepääl läbi I Pühajärve matkamaraton tõukekelkudel, mis tõi kaasa palju positiivseid elamusi ja läks kõigiti korda.

Pühajärve matkamaraton tõukekelkudel Foto Timo Arbeieter

Pühajärve matkamaraton tõukekelkudel. Foto: Timo Arbeieter

Start ja finiš oli Pühajärve mõisapargis, sõideti Pühajärve ja Murrumetsa matkaradadel 5 km pikkusel kinnisõidetud lumerajal. Distantsid olid 5 ja 10 km, võisteldi kahes kategoorias: täiskasvanud (alates 17. eluaastast) ja koolinoored vanuses 10 – 16 aastat. Tagasiside osalejate poolt on olnud positiivne – kiideti korraldust ning meeldis ka tõukekelgusõit.

Matkamaratoni peakorraldaja Imre Arro OÜ-st Loodusturism jäi võistlusega samuti rahule. Ta sõnas, et järgmisel aastal, kui ilmataat lubab häid jääolusid, siis toimub võistlus järvejääl kui lumeeit lund puistab, siis taas lumerajal. Korraldajad loodavad, et see ei jää lihtsalt ühepoolseks ootuseks ning me saadakse jätkata juba traditsiooniks kujuneva tõukekelgumaratoniga. “Kes aga talvisel ajal võistlusele ei jõudnud ja soovib tõukespordis osaleda, siis nende jaoks on meil hea uudis – suvehooajal on plaanis ümber Pühajärve kulgevatel liikumisradadel korraldada matkamaraton tõukeratastel, jälgige infot,” teatas Imre Arro.

Jätka lugemist »