Kylauudis.ee

on kodanikualgatuse korras sündinud infoportaal, mis vahendab kodukandi uudiseid ja elulist infot inimeselt inimesele. Loe lähemalt!

ENFRDEESFILVVRO

Kaastööd ja kirjad
palume saata e-posti aadressil info@kylauudis.ee

Nädala mõte

"Pilk üle õla ja sammuga edasi."

Vaata nädala mõtete arhiivi!

Nädala foto

Porgandipere keerulised suhted.

Vaata teisi nädala fotosid!

Viimased uudised

Arhiiv

Sõbrad, toetajad

september 2017
E T K N R L P
« aug    
 123
45678910
11121314151617
18192021222324
252627282930  

20. aprillil tuleb põllumajandusmuuseumis kanepikonverents

kanep_hemp20. aprillil Eesti põllumajandusmuuseumis toimuval kanepikonverentsil mõtestatakse erinevatest vaatenurkadest teavet kanepist ja antakse ülevaade kõigist kanepi kasutusvõimalustest. Avalik foorum peaks ärgitama mõtlema praeguses kultuuriruumis seni lahendamata küsimusele: kas kanep laastab või päästab maailma?

“Kanepikonverentsil mõtestatakse erinevatest vaatenurkadest teavet kanepist: kanep kui botaaniline objekt, popkultuuritermin ja tööstustoore”, sõnas Eesti põllumajandusmuuseumi direktor Merli Sild. “Kui ajalooliselt on kanep tuntud peamiselt kiutaimena, siis tänapäeval on selle kasutusala tunduvalt laiem. Kanep on saanud endale teenimatult halva maine ja konverentsi peamine ülesanne on tutvustada kanepit ja selle erinevaid kasutusviise.”

1934. aastal ilmunud Eesti entsüklopeedia käsitleb kanepit kui kiutaime. Kasutusaladest on nimetatud veel, et seemnete presskooke tarvitatakse väetisena ja kalade toiduks ning kanepiõli pruugitakse ravimina, toitainena paastuajal, rohelise seebi valmistamisel ja tehnikas. Eraldi märksõna alt leiab kanepijahust valmistatava toidu kanepitembi ehk jursi kirjelduse. Vaid india kanepit iseloomustades kasutatakse sõna “mürgine”. Nüüd, 80 aastat hiljem seostatakse kanepit peamiselt narkomaania ja kuritegevusega.

Viimasel ajal on hakatud rääkima ka kanepi kasulikkusest ning isegi vajalikkusest, eriti seoses 1980. aastate lõpul avastatud endokannabinoidsüsteemiga (EKS), mis modelleerib keha kõiki süsteeme ja elundkondi ja aitab kehal kohaneda muutuvate tingimustega. Debatt kanepi ümber kogub tuure: keelupoliitika pooldajate argumendid kõlavad üha nõrgemalt, järjest enam nõutakse kanepikaristuste kaotamist ja turu riiklikku reguleerimist.

Lisainfo kanepikonverentsi kohta: http://www.epm.ee/event/kanepikonverents-kas-paastab-voi-laastab/

Kanepikonverentsile saab registreeruda kuni 17. aprillini aadressil katrin.vask@epm.ee või tel 5348 2682 (Katrin Vask).

www.epm.ee

Põllumajandusmuuseumis alustatakse kokakooliga

Reedel, 19. veebruaril kell 14 alustab Eesti Põllumajandusmuuseumis muuseumi kokakool, mis on seekord pühendatud riigi sünnipäevale. Seekordses kokakoolis õpitakse valmistama peolauale sobivaid toite, milles on kasutatud Eesti rahvusvilja – rukist.

Puhas rukkileib Foto Urmas Saard

Puhas rukkileib. Foto: Urmas Saard

“Eesti Põllumajandusmuuseum on juba pikki aastaid tegelenud traditsiooniliste Eesti toitude unustuse hõlmast päästmisega. Oleme küpsetanud ehedat rukkileiba nii siin, kui sealpool piiri. Sel aastal alustame uue sarjaga, mille eesmärgiks on just koolilastes kokandushuvi tekitamine. Ja seda loomulikult Eestimaisest toorainest ja lähtudes traditsioonidest,” rääkis muuseumi direktor Merli Sild.

Muuseumi kokakool hakkab toimuma enne erinevaid rahvakalendri ja teisi tähtpäevi. Kokakoolis õpetatakse valmistama neid toite, mis järgnevatel pühadel peolauale sobivad. Esimene kokakool on pühendatud Vabariigi aastapäevale ja seal õpetatakse, mida põnevat saab rukkist valmistada ja peolauale panna. Muuseumi kokakool on mõeldud eelkõige kooliõpilastele, et tekitada neis huvi Eesti toidukultuuri ja toidu valmistamise vastu. Loomulikult on oodatud ka kõik teised huvilised! Kõik kokakoolis osalejad saavad kaasa uued põnevad oskused ning retseptid.

Jätka lugemist »

Eesti Põllumajandusmuuseumi vallutavad kauneimad tõuloomad

touloomLaupäeval, 6. septembril algusega kell 10 toimub Eesti Põllumajandusmuuseumis Tartu sügisnäitus „Tõuloom 2014“, kus saab näha Eesti uhkemaid veiseid, hobuseid, kitsi, lambaid ja teisi loomi. Sel aastal ei osale katkuohu tõttu sead, kuid selle eest on võimalik tutvuda paljude erinevate karusloomadega.

„Tartu sügisnäitus toimub juba 20. korda ja kauneimaid tõuloomi tutvustatakse 17. korda. Veised, hobused ja lambad on suve jooksul läbinud üleriigilised tõusisesed konkursid, kust parimad pääsevad Põllumajandusmuuseumi areenile,” ütles Eesti Põllumajandusmuuseumi direktor Merli Sild.

Näitusel osaleb ligi 80 erinevat looma. Kõigi nende seast saavad pealtvaatajad valida näituse kauneima tõulooma. Tartu sügisnäitus ja kauneimate tõuloomade esitlus on läbi aegade olnud väga populaarsed just perede hulgas, sest just siin on võimalik lastele näidata erinevaid loomi ning mõnda neist võimalik ka paitada.

Lisaks tõuloomade näitusele on avatud muuseumi näitused ja rahvuslikud õpitoad ning pakutakse erinevaid tegevusi lastele. Laadalt saab osta sügisande, istikuid ja rahvuslikku käsitööd. Tegevusi pakuvad ka muuseumi koostööpartnerid. Päeva avavad Ivo Linna ja Antti Kammiste ning lõpetuseks saab kuulata Kõrsikute kontserti.

Tartu sügisnäitus “Tõuloom 2014″  toimub koostöös Eesti Tõuloomakasvatuse Liiduga.

Päevakava: www.epm.ee/event/tartu-sugisnaitus-touloom-2014/

Katrin Vask

Põllumajandusmuuseumis avatakse rukkimaarjapäeval Eesti maakino ajaloo näitus

Laupäeval, 16. augusti keskpäevast alates tähistatakse Eesti Põllumajandusmuuseumis rukkimaarjapäeva, mille käigus avatakse Eesti maakino ajaloo näitus: “Kui maale tuli kino…”.”Kino oli maal 1950ndatel pea ainuke kultuuriline meelelahutus. Kinofilmid toodi keskutesse, kust hiljem mindi ringile. Kinomehhaanik liikus hobusega ühest kohast teise ja jäi tihti ka samasse saali ööbima. Nii mõnigi kord järgnes filmile tantsuõhtu kinokülastajatele,” rääkis näituse taustast muuseumi direktor Merli Sild.

Näitus avatakse kell 14 Põllumajandusmuuseumi Küünis, kus kõigil külastajatel on võimalik tunda ja näha ehtsat maakino atmosfääri ja nautida filmiseanssi endisaegse filmitehnikaga.

Lisaks näidatakse rukkimaarjapäeval muuseumi põllul rukki lõikust sirbi ja vikatiga, seotakse rukkivihke ja tehakse rukkihakke. Demonstreeritakse töötavat rehepeksumasinat.

Eesti rukkikuningas annab ülevaate rukkikasvatuses toimuvast ja toimub arutelu: “Aasta 2015 – rukki aasta!”. 2015. aasta on väga oluline ka selle poolest, et just sel aastal möödub Sangaste rukkisordi aretusest 140 aastat ja 170 aastat sordi aretaja krahv Bergi sünnist. Päevale lisab meeleolu Heino Tartese rahvamuusika ansambel. Avatud on muuseumi näitused ja töötad. Toimub ka rukkimaarjapäeva laat.

Rukkimaarjapäeva – 15. august – teatakse ka kui rukkiemapäev, külvimaarjapäev, rüamaarjapäev. Maarjapäevi on meil neli: paastukuu paastumaarjapäev, heinakuu heinamaarjapäev, lõikuskuu rukkimaarjapäev ja mihklikuu ussimaarjapäev. Rukkimaarjapäev on keskne rukkikülvi tähtpäev. Esmakordselt peeti rukkimaarjapäeva Eesti Põllumajandusmuuseumis 2006. aastal koostöös Eesti Rukki Seltsiga.

Eesti Põllumajandusmuuseumist

Eesti Põllumajandusmuuseum asub Tartumaal ajaloolises Ülenurme mõisakompleksis. Muuseumi põhiülesandeks on põllumajanduse ja maaelu arenguga seonduva kogumine ning tutvustamine avalikkusele. Uusi trende tutvustavad näitused, hariduslikud programmid, sepa- ja puutöö, restaureerimine, naiste käsitöö, rukkileiva küpsetamine ja palju muud.

Rukkimaarjapäeva ajakava!

Põllumajandusmuuseumis popsuvad maamasinad

Laupäeval, 14. juunil toimub Eesti Põllumajandusmuuseumis vabariiklik masinapäev, kuhu koguneb üle poolesaja erineva masina - maamootoritest kuni aurumasinani välja.

Kohapeal on väljas ka põllumajandusminister Ivari Padari algatatud isetehtud traktorite kogumisvõistluse pärlid. ”Eestis on palju vanatehnika huvilisi ja ka neid, kes masina oma käe järgi ümber ehitavad. Seetõttu sai ka umbes aasta tagasi koos Ivari Padariga ellu kutsutud isetehtud traktorite kogumisvõistlus” ütles Eesti Põllumajandusmuuseumi direktor Merli Sild.

Muusemisse on sel päeval tulemas Lõuna-Eesti Vanatehnika klubi oma autode ja bussidega. Pealtvaatajatel on võimalik näha töötavat aurumasinat Marshall (Colonial) ja palju teisi põnevaid masinaid.

Samal päeval toimub ka Ülenurme mõisa- ja talupäev, mille raames on huvilistel võimalik tutvuda Ülenurme mõisa ajalooga ja osaleda erienvates töötubades ning maitsta erinevaid mõisatoite.

Eesti Põllumajandusmuuseum asub Tartumaal ajaloolises Ülenurme mõisakompleksis. Muuseumi põhiülesandeks on põllumajanduse ja maaelu arenguga seonduva kogumine ning tutvustamine avalikkusele. Uusi trende tutvustavad näitused, hariduslikud programmid, sepa- ja puutöö, restaureerimine, naiste käsitöö, rukkileiva küpsetamine ja palju muud.

Vabariikliku masinapäeva kava leiab siit: http://www.epm.ee/event/vabariiklik-masinapaev/

Ülenurmel on huviorbiidis Eesti soost mõisnikud

Eesti põllumajandusmuuseum korraldab täna, 21. novembril kell 11 Ülenurmel mõisakonverentsi “Eesti soost mõisnikud”.

Konverentsi peakorraldaja Ell Vahtramäe sõnul käsitletakse konverentsil kolme teemaderühma: mõisate omandisuhted sealhulgas eesti mõisnikkonna teke pärast rüütlimõisate omamise vabaksandmist kõigile seisustele 19. saj keskel ja mõisate riigistamine 1919. Samuti antakse ülevaated eestlastest mõisnike majandustegevusest ning ajalooliste mõisate tänapäevasest seisust ja majandamisvõimalustest.

Talupojast mõisnikuks saamise võimalustest, eesti mõisnikkonna tekkest ja arengust räägivad Tiit Rosenberg ja Märt Uustalu. Mõisa(südame)te saatust pärast 1919. aasta maareformi käsitleb Kaarel Vissel ning tänapäevasest seisust Valdo Praust. Üksikutest, kuid tüüpilisematest eestlastest mõisaomanike tegevusest, majandamismudelitest ja sotsiaalsest staatusest annavad ülevaate Kersti Lust, Elvi Nassar ja Kersti Taal. Eesti põllumajandusmuuseumi kogudes leiduvat teemakohast materjali tutvustab Lembit Karu.

Eesti põllumajandusmuuseum paikneb ajaloolises Ülenurme mõisas, mille kaks viimast omanikku olid eestlased Georg Riik ja Peeter Muna. Pärast mõisa riigistamist 1920. aastal läks territoorium jagamisele Peeter Muna ja tema väimehe polkovnik Viktor Puskari vahel. Konverents toimub kultuuripärandi aasta raames ning on pühendatud Eesti põllumajandusmuuseumi 45. aastapäevale.

Eesti Põllumajandusmuuseumis tähistatakse lõikuspüha

Laupäeval, 12. oktoobri keskpäeval tähistatakse Eesti Põllumajandusmuuseumis lõikuspüha. Lõikuspühal saab proovida ja osta Eesti leivatootjate toodangut, valmistada hapukapsast, vaadata kuidas valmib muldvärv ning osaleda mõttetalgutel. Päeva jooksul lahutab meelt ansambel Seelikukütid.

„Lõikuspüha tähistas suuremate põllumajandustööde lõppemist ning saagi salve jõudmist,“ rääkis muuseumi direktor Merli Sild. Ülenurmel saab maitsta ja kaasa osta nii suuremate,  kui ka väiksemate leivatootjate toodangut ning osaleda põnevates õpitubades. Mercedes Merimaa avab taimeväe saladusi ning lapsi sõidutab muuseumi hobune koos varsaga.

Mõttetalgutel võetakse kokku aasta Eesti põllumajanduses. Põllumajandusministeerium tutvustab maaelu arengukava hetkeseisu ning Tartumaa Põllumeeste Liidu esindaja Jaan Sõrra võtab kokku põllumajandustootjate rõõmud ja mured lõppeval aastal. Eesti teraviljast nii kohalikul- kui ka välisturul pajatab AS Tartu Mill ostujuht Leonid Dulub. Lõikuspüha toimub koostöös Eesti Leivaliiduga.

Eesti Põllumajandusmuuseum asub Tartumaal ajaloolises Ülenurme mõisakompleksis. Muuseumi põhiülesandeks on põllumajanduse ja maaelu arenguga seonduva kogumine ning tutvustamine avalikkusele. Uusi trende tutvustavad näitused, hariduslikud programmid, sepa- ja puutöö, restaureerimine, naiste käsitöö, rukkileiva küpsetamine ja palju muud. 27. juunil 2013 avati uued ekspositsioonid „Lina meie igapäevaelus“, „Linnukasvatus Eestis“ ja põllumajandustehnika fondinäitus.

Eesti kaunimad tõuloomad asuvad laupäeval võistlustulle

Fotomeenutus tõuloom 2012 valimistelt. Foto: pica.ee

Fotomeenutus tõuloom 2012 valimistelt. Foto: pica.ee

Laupäeval, 7. septembril algusega kell 10 toimub Eesti põllumajandusmuuseumis „Tartu sügisnäitus ja tõuloom 2013“, kus saab näha Eesti uhkemaid hobuseid, veiseid ja sigu, aga ka prantsuse pässi, suurt hõbeküülikut ja paljusid teisi. Eesti Lambakasvatajate Selts esitleb esmakordselt sinist tekseli tõugu jäära.

„Veised, hobused ja lambad on suve jooksul läbinud üleriigilised tõusisesed konkursid, kust parimad pääsesid Ülenurmel juba 16. korda toimuvale näitus-konkursile,“ ütles Eesti põllumajandusmuuseumi direktor Merli Sild.

Areenil esitletakse 40 piima- ja lihaveist, tosinat hobust ning kümmet lammast ja siga. Lisaks on puurides linnud, küülikud ja tšintšiljad. Karusloomadest võib oma silmaga näha prantsuse pässi, suurt heledat hõbeküülikut, kalifornia-, angoora- ja reksküülikut ning hõbeküülikut. Kõigi nende seast saavad pealtvaatajad valida näituse kauneima tõulooma.

Iga tõu või loomaliigi parimale aretajale antakse üle karikas ja suveniirid. Eesti tõuaretusorganisatsiooni 20. tegevusaasta puhul tunnustatakse nelja loomaliigi parimat tõuaretajat läbi aegade.

Lisaks tõuloomade näitus-konkursile on avatud muuseumi näitused ja rahvuslikud õpitoad ning pakutakse erinevaid tegevusi lastele. Laadalt saab osta sügisande, istikuid ja rahvuslikku käsitööd, koostöös Eesti Toiduliiduga saab degusteerida Eesti 2013. aasta parimaid toiduaineid. Maitsta saab viikingiköögi toite ja vaadata maksu- ja tolliameti tollikoerte töö demonstratsiooni. Näituse avavad põllumajandusministeeriumi asekantsler Toomas Kevvai ja PRIA segakoor Solanum. Päeva lõpetab simman ansambliga Apelsin.

„Tartu sügisnäitus ja tõuloom 2013“ toimub koostöös Eesti Tõuloomakasvatuse Liiduga.

Ajakava: http://epm.ee/?page_id=5889

Tule perega maheaeda!

Tartu Keskkonnahariduse Keskus kutsub vanemaid koos 2-7-aastaste lastega laupäeval, 24. augustil kell 11 Eesti Maaülikooli mahekeskusesse. Prof Anne Luik tutvustab maaülikooli mahekeskust ja õunapuude välikatseid. Maitseme mahlaseid maheõunu ja arutleme mahetoidu ja keskkonnasäästlike valikute teemal. Lapsed teevad koos särasilmsete juhendajatega lõbusat
õunateatrit. Ürituse orienteeriv kestus on 1-1,5 tundi.
Info ja registreerimine e-posti aadressil mirjam.burget@teec.ee või tel (+372) 5343 2408. Osalustasu 4 eurot pere kohta. Kohtade arv on piiratud.
Eesti Maaülikooli mahekeskus asub Tartu linna piiril Ülenurme vallas Õssu külas. Täpsem info siin: http://mahekeskus.emu.ee/uldinfo/kontakt/
Mirjam Burget

Täna selgub Eesti kauneim Viss 2013

 

2012. aasta vissid. Foto: Eesti Põllumajandusmuuseum.

2012. aasta vissid. Foto: Eesti Põllumajandusmuuseum.

Täna asub Eesti Põllumajandusmuuseumis toimuval konkursil “Viss 2013″ võistlustulle 124 lehma, kelle seast valitakse välja kauneimad eesti punast ja eesti holsteini tõugu lehmad.

“Juba 24. korda toimuval konkursil on tähtis roll Eesti tõuloomakasvatuse propageerimises,” ütles Eesti Põllumajandusmuuseumi direktor Merli Sild. “Eesti aretushuvilistele loomakasvatajatele on see konkurss juba aastaid väga oluline kogemuste vahetamise koht.”

Koostöös Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistuga toimuvale lehmade iludusvõistlusele on 74 eesti holsteini ja 49 eesti punast tõugu lehma välja pannud 28 põllumajandusettevõtet. Suurima osalevate lehmade arvuga on esindatud Tartu Agro AS, Aravete Agro OÜ ja Sadala Piim OÜ. Kohtunikud on Körösi Zsolt (Ungari) ning Mats Eriksson (Rootsi).

Konkursipäeva avab põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder. Võitjad selguvad orienteeruvalt 15.30-16.00.

Samal ajal toimub ka Ülenurme mõisa- ja talupäev, kus kõigil külalistel on võimalik külastada Eesti Põllumajandusmuuseumi näitusi ning osaleda temaatilistes töötubades. Mõisa- ja talupäeval leiavad tegevust igas vanuses külastajad. Lastele toimuvad mängud ning võimalus sõita hobusega. Maarahva laadal pakutakse eestimaiseid toidu- ja käsitöö kaupu.  Jätka lugemist »

Põllumajandusmuuseum tähistas 45. sünnipäeva rahvusvahelise konverentsiga

Eesti Põllumajandusmuuseum.  Foto: puhkaeestis.ee

Eesti Põllumajandusmuuseum. Foto: puhkaeestis.ee

Eesti Põllumajandusmuuseumi 45. sünnipäeva tähistamiseks toimuvad uute ekspositsioonide avamised, mitmed töötoad ja rahvusvaheline põllumajandusmuuseumide konverents.
Muuseum tähistab oma sünnipäeva 27.-30. juunini mitmete üritustega. 27. juunil avati Tartumaal Ülenurmel asuvas muuseumis uued lina- ja linnukasvatuse ning põllumajandustehnika ekspositsioonid. 28. juunil toimus Tartus AHHAA keskuses rahvusvaheline konverents teemal „Põllumajanduse ja maaelu muuseumid kui maakultuuripärandi säilitajad ning nende roll rahvusvahelise turismi arendamisel“, kus osalesid põllumajandus- ja maaelumuuseumide ning teadusasutuste esindajad 14 riigist (Jaapan, USA, Kanada, Prantsusmaa, Rootsi, Saksamaa, Valgevene, Venemaa, Läti, Eesti, Island, Norra, Poola, Ühendkuningriigid).
Kristo Mäe

Põllumajandusmuuseum saab kolm uut hoonet

Tartumaal Ülenurmel asuvas Eesti Põllumajandusmuuseumis avati rohelise investeerimisskeemi vahenditest rekonstrueeritud kolm hoonet. Suve hakul avatakse värske ilme saanud linamajas uued lina- ja linnukasvatust ning põllumajandustehnikat tutvustavad ekspositsioonid.

Rekonstrueeritud hoonete kasutuselevõtuga avarduvad oluliselt eksponeerimisvõimalused muuseumis. „Näiteks saame luua avatud fondi, kus näeb ka neid esemeid, mis on seni olnud peidus muuseumi hoidlates,” rääkis Eesti Põllumajandusmuuseumi direktor Merli Sild.

Rohelise investeerimisskeemi vahenditest lõpetati Ülenurme mõisaansambli peahoone remont ja rekonstrueeriti endine tõllakuur, linamaja ja osaliselt laut. 

Tartumaal ajaloolises Ülenurme mõisakompleksis asuv põllumajandusmuuseum koondab museaale Eesti põllumajanduse ja maaelu kohta. Muuseumil on 15 hoonet, millest viimase seitsme aastaga on rekonstrueeritud üheksa.

Muuseumi veebileht www.epm.ee.

Rukkimaarjapäev

11. augustil kl 11–17 tähistatakse Ülenurmel põllumajandusmuuseumis

rukkimaarjapäeva.

Laupäeval köidab Eesti suurim rukkikasvataja Hans Kruusamä­­gi ehk rukkikuningas Hans I põllumajandusmuuseumis rukkivihke ja teeb neist koos huvilistega rukkihakke.

«Rukis kasvas ilus, aga vihmad ja tuuled on vilja väga ära sasinud,» rääkis põllumajandusmuuseumi direktor Merli Sild, kes loodab rukkilõikuseks kuivemate päevade saabumist.

Rahvakalendri järgi pidi 15. augustiks, rukkimaarjapäevaks, olema heinategu lõppenud ja mõnel pool ka rukkilõikus. Usuti, et kui rukis külvata kolm päeva enne 15. augustit, ei võta külm orast ära. Jätka lugemist »

Suvelõpulaager Uhti Avatud Ateljees

27. august – 1. september toimub Tartumaal Uhti Avatud Ateljees suvelõpulaager ”Õpipoiste päevad”.

Õpime meistritelt

  • tulise raua taltsutamist (sepatöö õpitoad)
  • savi saladusi (keraamika õpitoad)
  • nahaga nikerdamist (naha õpitoad)
  • toidukunsti keerukusi (toiduvalmistamise õpitoad)

Aitame kaasa MTÜ Õnnemaa ning Ülenurme Pere- ja noortekeskuse suvelõpu suursündmuse “Tartumaa noortepäev – Vahupidu” õnnestumisele ning tutvume Ülenurme noortekeskuse tegevustega. Saame osa Tartu tarkusepäeva tegemistest.
Loomulikult ei puudu laagris ka üllatus!
Ööbime ajaloolises kõrtsihoones mattidel; magamiskotid, mugavad riided ja hea tuju on vaja endal kaasa võtta!

Laagrisse ootame särasilmseid poisse ja tüdrukuid vanuses 10-16. Laagri osalemistasu on 100 eur.
Laagrisse registreerimiseks palun saata kirjaga kaasas olev registreerimisleht aadressile margit@infokratt.ee

Lisainfo: Margit Reinkubjas, tel +372 522 6248, e-post margit@infokratt.ee

Laagrit korraldab Tartumaa Rahvakultuuri Keskselts koostöös Uhti Avatud Ateljeega ning Ülenurme Pere- ja noortekeskusega.
Laagrit toetab Hasartmängumaksu Nõukogu ja Kultuurkapital.

Eestimaa sportlikumad vallad on Tartu ja Mäetaguse

Paikusel peetud 20. Eesti valdade mängud võitsid kokkuvõttes suurtest valdadest Tartu ja väikestest Mäetaguse. Tartule järgnesid Audru ja Ülenurme ning Mäetagusele Kernu ja Imavere. Kokku osalesid võistlustel 50 erineva omavalitsuse sportlased, neist 17 võistkonda olid välja pannud väikesed, kuni 2000 elanikuga vallad.

Alavõidud jagunesid järgmiselt:

  • kergejõustik – Ülenurme,
  • meeste võrkpall – Pärsti,
  • naiste võrkpall – Võru,
  • jalgrattakross – Tartu,
  • orienteerumine – Saue,
  • mälumäng – Paikuse,
  • köievedu – Juuru,
  • jahilaskmine – Saku,
  • petank – Jõhvi

Täpsemalt saaab 20. Eesti valdade suvemängude tulemusesi vaadata aadressilt http://www.joud.ee/est/g79s2374

Uhti Avatud Ateljee ja MTÜ Uhti Küla Süda kutsuvad mokalaadale

Uhti Avatud Ateljee ja MTÜ Uhti Küla Süda korraldavad Tartumaal Uhti kõrtsis 1. juunil 2012 algusega kell 11 Eesti esimese registreeritud mokalaada.

Kokku saavad meistrid, kes tutvustavad oma tegevust päeva jooksul. Valminud tooted lähevad müüki õhtusel oksjonil.

Meistrid jagavad laiali teadmised ja külalised neid täiendavad oma kogemusega!

Lisainfo:
Kai Paks, Uhti Avatud Ateljee perenaine
Tel +372 518 7821, uhti@uhtiateljee.ee
Avatud: E-P 10.00-18.00

Asutati Tartumaa Kultuurikoda

24. aprilli 2012 pärastlõunal toimus Uhti kõrtsis Ülenurmel Tartumaal seltsingu Tartumaa Kultuurikoda asutamiskoosolek. Kohal viibis 44 inimest, esindades 41 kultuuriorganisatsiooni, mille hulgas oli nii eelarvelisi asutusi kui ka vabaühendusi. Koosolekul viibijate hulgas olid ka Tartumaa maavanem Reno Laidre, MTÜ Omavalitsuste Liidu juhatuse esimees Aivar Soop ja Tartu abilinnapea Tiia Teppan.
Tartumaa Kultuurikoja asutamise eeltööd tutvustas MTÜ Tartumaa Rahvakultuuri Keskseltsi juhatuse liige ja projekti „Kaasav kultuurikorraldus Tartumaal“ projektijuht Margit Reinkubjas ning projekti konsultant Rait Talvik, loodava kultuurikoja kodulehte tartumaakultuurikoda.ee tutvustas OÜ Miameedia esindaja Meris Tammik.
Margit Reinkubjas on mtü Tartumaa Rahvakultuuri Keskseltsi juhatuse liige alates aastast 2004, viimasel viiel aastal on ta aktiivselt otsinud võimalusi maakondlikuks valdkonnaülese koostöö loomiseks. Otsingute raames sündis ka idee luua projekt „Kaasav kultuurikorraldus Tartumaal”, millele ta leidis toetaja Kodanikuühiskonna Sihtkapitali näol. Selle projekti lõppeesmärgiks oligi Tartumaa Kultuurikoja asutamiseni jõudmine. Margit Reinkubjas nimetas oma kõnes kohalviibijatele, et kultuurikoja eesmärk on tuua kokku erinevate valdkondade esindajad valdkonnaüleseks koostööks. Kultuurikojas vaadatakse oma tegemistele kõrgemalt vaatepunktist ja ühise tegevusega lükatakse Tartumaa kultuurielule veel hoogu juurde.
Uhti Kõrtsi perenaine Kai Paks õpetas kohalolijatele lihtsa ja tõhusa reegli, mis tagab tulemusliku koostöö: „Üks pluss üks on veel suurem üks”.
Kohalviibinud organisatsioonide esindajate osalusel lihviti asutamislepingu teksti, otsustati asutada seltsing Tartumaa Kultuurikoda (liikmeksastumiseks laekus kohe 23 sooviavaldust), valiti kolmeliikmeline seltsingu eestseisus. Seltsingu asutamine kinnitatakse avalduste digitaalse allkirjastamisega hiljemalt 1.mail 2012.

Täna sünnib Uhti kõrtsihoones Tartumaa Kultuurikoda

Pildil üks Tartumaa kultuuriüritustest: talvine tantsupidu Kambjas.

Seltsingu Tartumaa Kultuurikoda asutamiskoosolek toimub 24. aprillil kella 15-17 Uhti kõrtsihoones Ülenurmel Tartumaal.

Kultuurikoja eesmärk on luua selline Tartumaa, kus igal elanikul – nii väikesel kui ka suurel – on võimalus arendada oma andeid erinevates kultuurivaldkondades. Kultuurikoja huvi keskmes on kohaliku pärimus- ja rahvakultuuri areng ning selle sidusus eesti akadeemilise kultuuriga. Idee järgi toetavad kultuuri arendamist kohalikud omavalitsused, ettevõtjad ja sihtasutused.

Kultuurikoja peamised tegevussuunad on kultuurialane infovahetus, valdkondadeülene koostöö, osalus kultuuripoliitika arengukavade väljatöötamisel ja kultuurisündmuste jäädvustamine kirjasõnas.

Kultuurikoda on Tartumaa kultuuri kohtumispaik.

Asutamiskoosolekule on oodatud kõikide ühenduste esindajaid, kelle jaoks on oluline elujõuline kultuurielu Tartumaal. Osavõtust palutakse teatada, kasutades selleks võimalusel ankeeti: http://www.doodle.com/wnfkmw9i8f9gygpy või saatke e-kiri: margit@infokratt.ee. Lisainformatsioon telefonil 522 6248, Margit Reinkubjas, Tartumaa Rahvakultuuri Keskselts, juhatuse liige

Lisalugemist kultuurikoja loomisloo kohta: www.traks.ee/kultuurikoda

Kultuurikoja loomisele on pannud oma õla alla kodanikuühiskonna sihtkapital, rahastades projekti “Kaasav kultuurikorraldus Tartumaal”.

Valmis on ka uus koduleht tartumaakultuurikoda.ee

Uhti kõrtsihoones sünnib tuleval nädalal Tartumaa Kultuurikoda

Uhti kõrtsihoones toimub Tartumaa kultuurikoja asutamine.

Seltsingu Tartumaa Kultuurikoda asutamiskoosolek toimub 24. aprillil kella 15-17 Uhti kõrtsihoones Ülenurmel Tartumaal.
Kultuurikoja visioon on luua selline Tartumaa, kus igal elanikul – nii väikesel kui suurel – on võimalus arendada oma andeid erinevates kultuurivaldkondades. Kultuurikoja huvi keskmes on kohaliku pärimus- ja rahvakultuuri areng.
Kultuurikoda on Tartumaa kultuuri kohtumispaik.
Ootame asutamiskoosolekule kõikide ühenduste esindajaid, kelle jaoks on oluline elujõuline kultuurielu Tartumaal. Palume osavõtust teatada. Selleks palun kasutage võimalusel ankeeti: http://www.doodle.com/wnfkmw9i8f9gygpy
või saatke e-kiri: margit@infokratt.ee
Lisainformatsiooni saab Tartumaa Rahvakultuuri Keskseltsi juhatuse liikmelt Margit Reinkubjaselt  tel 522 6248 ,
Kultuurikoja loomisele on pannud oma õla alla Kodanikuühiskonna Sihtkapital rahastades projekti ”Kaasav kultuurikorraldus Tartumaal”.

Põllumajandusmuuseum avab uue ekspositsioonihoone

Täna, 9. detsembril kell 14 avatakse Eesti Põllumajandusmuuseumis renoveeritud ekspositsioonihoone – mõisaaegne tõllakuur.

Hoones asuvad puidu- ja metallirestaureerimise õppeklass ning uuenenud puidutöökoda. Muuseum on ka seni olnud puidu ja metalli eriala (üli)õpilastele praktikabaasiks. Nüüdisaegne õppeklass võimaldab vastu võtta rohkem õpilasi ning anda paremat koolitust. Lisaks paranevad museaalide restaureerimise tingimused.

Renoveerimise käigus uuendati ka hoones asuvat näitust „Talurahva veovahendid 19. sajandi II poolest 20. sajandi algusaastateni”.

Muuseumihoone remonti rahastati nn rohelise investeerimisskeemi kaudu, kuhu tuleb raha CO2 kvoodi müügist.

Tantsuklubi

Tartus Tiigi seltsimjas toimub sel kolmapäeval kell 20 tantsuklubi. Seekord on Tartu tantsuklubisse musitseerima kutsutud tartlased ja isehakanud tartlased. Alanud õppeaasta on toonud Tartusse hulganisti noori rahvamuusikuid. Rõõmustagem selle üle!

Mängitakse 19. sajandi teise poole ja 20. sajandi alguse külapidude tantsumuusikat meilt ja võõrsilt. Tantsuklubi on koht, kuhu on sobilik tulla koos perega ja sõpradega.Tartu tantsuklubisse on oodatud musitseerima ja tantsima kõik rahvamuusikasõbrad, kel on mahti ja lusti!

Palume enda heaolu tagamiseks kaasa võtta külakosti teelauale ja vahetusjalanõud.

Pilet 2 eurot; osalemine on tasuta pillimängijatele, lastele ja rahvarõivastes külastajatele.

Tartu tantsuklubi toimumisajad 2011. aastal kell 20.00-24.00 (02.00) Tiigi seltsimajas (Tiigi 11, Tartu): 14. septembril, 28. septembril, 12. oktoobril, 26. oktoobril, 9. novembril, 23. novembril, 7. detsembril ja 21. detsembril.

Kaval Käsi alustab ERMis!

Käsitöö- ja rahvamuusikaring Kaval Käsi ootab lapsi vanuses 6-14 taas teisipäeviti 15.00-17.00 Eesti Rahva Muuseumi näitusemaja töötuppa (J. Kuperjanovi 9, Tartu). Meie selle sügise esimene kohtumine on teisipäeval 20. septembril. Käsitöömeistri Age Raudsepa ja rahvamuusiku Eva Väljaotsa õpetusel tehakse rahvalikku käsitööd, mängitakse väikekannelt, lauldakse rahvalaule ja lustitakse mänge. Meie tegevus on lõimitud ERMi näituste ja üritustega. Huviringi tasu on 10 eurot kuus, kui laps osaleb nii käsitöös kui pilliõppes ja 6 eurot 50 senti kuus, kui ühes nendest. Registreerimiseks tulla lihtsalt kohale.

Ring saab teoks Tartumaa Rahvakultuuri Keskseltsi ja Eesti Rahva Muuseumi koostöös.

Kapsasalatimeistreid oodatakse konkursile

Eesti põllumajandusmuuseum kutsub nii amatööre kui ka meistreid osalema kapsasalatikonkursil.

„Olgu su kausis suvine kapsasalat, juustu-kapsasalat või miskit veelgi põnevamat, kogemused ja senised katsetused ootavad jagamist ja muljete vahetamist,”  innustavad korraldajad.

Salatid on oodatud 3. septembril Eesti põllumajandusmuuseumis toimuvale suurüritustele  „Tartu sügisnäitus” ja „Tõuloom 2011”. Maitsvaima ja meelepäraseima salati valivad külastajad.

Tõelisi salatimeistreid premeeritakse auhindadega! Põnevaid teadmisi kapsastest ja nende sortidest  leiab samal päeval avatavast uuelt näituselt „Kasulik kapsas”.

Konkursi sujuvamaks toimimiseks palutakse osalemisest teatada tel 738 3817 või 524 6572 (Ellen Pärn).

Euroopa suurim rahvakunstifestival toimub Tartus ja Pisieuropeaded üle Eesti

Euroopa suurim rahvakunstifestival Europeade toimub Tartus 20.-24. juulil 2011.

Europeade ajal sõidavad paljud väljamaa grupid Eestimaa parimatesse paikadesse Pisieuropeadele meile oma maa eripärast rahvakunsti näitama ja meie elu-oluga tutvuma. Vaata kohti, kus Pisieuropeaded toimuvad!

21.07 kell 20 Europeade avakontsert Tartu Laululaval
22.07 kell 11-13 muusikakontserdid ja kell 14-17 rahvatantsukontserdid Tartu Raekoja platsil ning kell 19-21 koorikontserdid Tartu Ülikooli aulas
Kell 18 Mõisaküla Suveaias Iirimaalt Landers Irish Dance Group, Kilcullen, Co.Kildare
23.07 kell 11-13 muusikakontserdid ja kell 14-17 rahvatantsukontserdid Tartu Raekoja platsil ning kell 16-18 koorikontserdid Tartu Ülikooli aulas
24.07 kell 10-14 esinevad kõigil tänavalavadel Eesti grupid, kell 14.30 toimub üle 4000 osalejaga rongkäik ja kell 19 Europeade lõppkontsert Tartu Laululaval

Tutvu kogu Tartu programmiga siin!

Uuri ajakavasid ja täpsemat infot sündmuse kohta 2011. aasta Europeade kodulehelt!

Põllumajandusmuuseumis algavad loovtöötoad

Eesti Põllumajandusmuuseum ootab nii väikseid kui suuri suve vaheaja alguse puhul loovtöötubadesse. Temaatilised töötoad toimuvad 4. – 10. juunini kell 11-16.

4. – 5. juunil valmistatakse taimedest anumaid ja õpitakse korvipunumist.
6. juuni on puutööpäev, mil voolitaksee puidust taluloomi, võinuga ja lõikelauda. Esemed kaunistatakse puidupõletustehnikas.
7. juuni – kartulitrüki päev. Saab meisterdada kartulist templi ning trükkida suvise ja omanäolise poekoti või T-särgi.
8. juuni – ehtepäev, valmistatakse vildist ja helmestest kauneid kaelakeesid ja talismane.
9. juuni – roigasmööbli valmistamine. Õpitakse valmistama looduslikust materjalist aiamööblit, mis sobib hästi nii aeda kui suvekodusse.
10. juuni – sepatööpäev, tutvumine sepatöö põhitõdedega, saab proovida sepistada naela või hobuserauda.

Osalustasu 5 eurot.

Info ja registreerimine: janika.turu@epm.ee, tel. 5379 8409.

Allikas ja pilt: www.epm.ee