Kylauudis.ee

on kodanikualgatuse korras sündinud infoportaal, mis vahendab kodukandi uudiseid ja elulist infot inimeselt inimesele. Loe lähemalt!

ENFRDEESFILVVRO

Kaastööd ja kirjad
palume saata e-posti aadressil info@kylauudis.ee

Nädala mõte

"Pilk üle õla ja sammuga edasi."

Vaata nädala mõtete arhiivi!

Nädala foto

Päikeseloojang Männikul

Vaata teisi nädala fotosid!

Arhiiv

Sõbrad, toetajad

juuni 2017
E T K N R L P
« mai    
 1234
567891011
12131415161718
19202122232425
2627282930  

Traditsiooniline Lõuna-Eesti turismikonverents toimub
8. detsembril Jääaja keskuses

Traditsiooniline Lõuna-Eesti turismikonverents toimub 8. detsembril Jääaja keskuses (Saadjärve 20, Äksi, Tartumaa) algusega kell 10.

Jääaja keskus Foto Urmas Saard

Jääaja keskus. Foto: Urmas Saard

Lõuna-Eesti turismikonverents on turismiaastat kokku võttev iga-aastane sündmus, mis sellel aastal keskendub digitaalsele turundusele ning selle olulisusele turismis. Ettekannetes antakse ülevaade tänavuse aasta väga edukast digitaalkampaaniast Epic Estonia. Konverentsil jagatakse mitmeid praktilisi näpunäiteid: kuidas siduda kogu kommunikatsioon tervikuks, kuidas kasutada erinevaid online-kanaleid edukaks turundamiseks, kuidas muuta probleemid ärivõimalusteks Garage48 Tourism näitel, mille raames valmis mitu põnevat rakendust jpm.

Konverents kulmineerub konkursi “EHE Lõuna-Eesti” nominentide ja võitjate väljakuulutamisega. Lõuna-Eesti parimaid tunnustatakse kahes kategoorias: parim turismisündmus 2015 ja parim turismiobjekt 2015. Samuti toimub  Tartu vallavalitsuse fotokonkursi “Vooremaa voorused 2015″ parimate tunnustamine. EHE Lõuna-Eesti konkursile on võitjatele auhinnad välja pannud Jääaja keskus.

Konverentsi ettekannete sisu ja ajakavaga saab lähemalt tutvuda SA Lõuna-Eesti Turism kodulehel.

Tartu tantsuklubi ootab karmoškat mängima

Rivistatud karmoškad ootavad mängima

Rivistatud karmoškad ootavad mängima

Tiigi seltsimajas (Tiigi 11) toimuvasse Tartu tantsuklubisse on 12. märtsil kell 20-24 oodatud seekord rahvamuusikasõbrad, kes peavad lugu karmoškamängust, koosmusitseerimisest või tantsimisest. Mängitakse 20. sajandi alguse küla- ja linnapidude tantsumuusikat Eestist ning palju kaugemaltki. Teiste hulgas musitseerivad karmoškadel Ain Raal, Alar Sünter, Anzela Sirel, Evelin Ämarik, Irina Orekhova, Margo Priks, Margus Priks ja Ülo Saaremõts.

Korraldajad soovitavad enda heaolu tagamiseks kaasa võtta külakosti ühisele teelauale. Samuti häid tuttavaid ja sõpru.Osalustasu 2 eurot; osalemine on tasuta pillimängijatele, lastele ja rahvarõivastes külastajatele.

Tartu tantsuklubi toimumist toetavad SA Tartu Kultuurkapital, Eesti Kultuurkapitali rahvakultuuri sihtkapital, Eesti Kultuurkapitali Tartumaa ekspertgrupp ja Tartu Kultuuriaken.

Näitus “Luulesõit – 7 esimest aastat”
Kõrveküla raamatukogus

dzeltKõrveküla raamatukogus saab kogu veebruarikuu jooksul vaadata üht põnevat näitust.

Soome instituudi rändnäitus „Luulesõit – seitse esimest aastat“ on pühendatud rahvusvahelise luulefestivali seitsmele esimesele toimumisaastale. Näitus tutvustab luulesõidu olemust, võtab kokku kõik senised luulesõidud ja annab ülevaate ringreisidel viibinud luuletajate loomingust originaalkeeles ja ka tõlgetest.

„Korraldame Luulesõitu armastusest luule ja erinevate keelte vastu ja näitusel on muu hulgas võimalik kuulata luuletajate enda loetud luulet originaalkeeles, näha meeleolukaid fotosid ja lühifilmi ringreisist. Lisaks saab iga näituse külastaja soovi korral ka ise luulekonkursist osa võtta,“ sõnas Luulesõidu kunstiline juht Guntars Godinš.

Näitusel saab kuulata Luulesõidul osalenud luuletajate loomingut nende endi esituses ning samuti eestikeelseid tõlkeid. Kuulamine toimub kõrvaklappidega, seega sobib näitus ka vaiksetesse kohtadesse. Lisaks kuuluvad näituse juurde nii video kui ka fotod ning infotahvlid Luulesõidu ja sellel osalejate kohta. Loomulikult pakub luuleteemaline näitus külastajatele ka lugemist. Jätka lugemist »

12.12.12 toimub meditatsioon kristallihelide saatel

Talvise pööripäeva eelne aeg, 12. detsember, on 2012. aastal on üheks tähtsamaks verstapostiks enne pööripäeva. Üle kogu maailma pööratakse sellele päevale tähelepanu otsusekindluses ja lootuses.

Tartu Saksa Kultuuri Instituudi saalis (Kastani 1 Tartu) ühinetakse sellel päeval kell 18.30 valgusmeditatsiooniks kõigi teistega, kes üksi või rühmadena tervitavad ja pühitsevad uute avaruste kohalejõudmist. Üheskoos viiakse läbi asjakohane meditatsioon.

Saatjaks ühismõtlusele on laulvate kristall-helikausside helidevoog, milles suplemine on ka kogu keha ning meeli paitav kontsert.

Osalejatel palutakse kaasa võtta küünal ja lemmikkristall ühise altari loomiseks, joogamatt või alus, millel istuda-lebada ja pealevõtmiseks pleed või tekk.  Oodatud on ka kaasavõetud kellukesed või muud meditatsiooni saatmiseks sobilikud helivahendid.

Osalustasu: vaba suurusega annetus korralduskulude katteks.

Tartus ja Võrus arutletakse kodanikuühenduste selgema rahastamise üle

Regionaalministri valitsemisala tellimusel korraldab Poliitikauuringute Keskus Praxis koolitusi kodanikuühenduste ühtsete rahastamispõhimõtete teemal. Koolitusel tutvustatakse kodanikuühenduste rahastamise juhendmaterjali, millele oodatakse osalejate tagasiside ja soovitusi.

Tasuta toimuvatele koolitusele on oodatud kodanikuühenduste rahastamise eest vastutavad ametnikud, linnapead ja vallavanemad ning kodanikuühenduste liikmed. Koolitusel keskendutakse avaliku raha kasutamise läbipaistvusele, rahastamise tulemuslikkusele, aga ka toetuste andmise töökorraldusele.

„Avaliku sektori asutused ja kodanikuühendused teevad tihedat koostööd ning suur osa ühenduste sissetulekutest pärineb just avalikust sektorist, maksumaksja taskust“ selgitab Praxise kodanikuühiskonna ekspert Hille Hinsberg. „Samas on põhimõtted ja viisid ühenduste ja nende tegevuse toetamiseks üsna erinevad – kuigi toetust antakse sama eesmärgiga. Paljudel oma- valitsustel pole rahastamiseks selgeid reegleid, mistõttu võib esineda nii liigset bürokraatiat kui ka läbi sõrmede vaatamist“ märgib Hinsberg ja lisab, et sellele probleemile on tähelepanu juhtinud ka riigikontroll.

Koolituse tulemusel saavad osalejad arutada, millised toetusliigid on ühenduste rahastamisel sobivaima, kas näiteks tegevus- toetus või projektitoetus; koolituse tulemusena saab korrastada ühendustele toetuste eraldamist nii, et sellest oleks maksimaalselt kasu nii rahastajale kui vabaühendusele.

Kodanikuühenduste rahastamise põhimõtete ja viisidega saab tutvuda Praxise koostatud juhendmaterjalis, millesse on koondatud ka parimad praktikad. Juhendi sündi on panustanud paljud valdkonna asjatundjad ja ühendused. Juhendi rakendamiseks korraldatakse üle Eesti 15 koolitust, millega luuakse pinnas avaliku raha läbipaistvaks, eesmärgipäraseks ja tulemuslikuks eraldamiseks.

Neljapäeval, 29. novembril toimub koolitus Tartus, hotelli Tartu konverentsikeskuses, aadressil Soola 3. Reedel, 30. novembril toimub koolitus Võrus, kultuurimajas Kannel, aadressil Liiva 13. Registreerumine toimub avatud koolituse leheleheküljel.

Koolitused toimuvad inimressursi arendamise rakenduskava prioriteetse suuna „Suurem haldusvõimekus“ meetme „Riigi, kohalike omavalitsuste ja mittetulundusühingute strateegilise juhtimissuutlikkuse tõstmine“ programmi „Kodanikeühenduste riikliku rahastamise korrastamine“ raames.

Äksil elavad mammutid Voorika ja Äksel

Äksel ja Voorika

Äksi alevikus Saadjärve kaldal asuva Jääaja Keskuse kuulsaimad püsiasukad, mammutiema ja tema poeg said endale nimed!

Sügisesele koolivaheajale eelnenud nädalal kuulutas Jääaja Keskus välja konkursi mammutipaarile nimede leidmiseks. Konkursist said osa võtta kõik 1.-6. klasside õpilased ja kahele nimele lisaks oodati ka nimede sünnilugusid. Vahvaid nimevariante ja saamislugusid laekus üllatavalt palju Eestimaa väga erinevatest paikadest. Osaleti enamasti klasside kaupa ning saabunud ümbrikud ja e-kirjad olid üsna mahukad – konkursitööde hulgas oli lisaks lugudele ka toredaid joonistusi.

Põnevamad nimevariandid, mida mammutiemale pakuti, olid  Xseena, Neli, Helli, Krisliina, Floora, Elli, Indi, Mammu, Mambulerisentel, Mambo, Bibi, Maasu, Mamsu, Mammulii, Flanee, Hermine, Rossa, Tonni, Võhku, Meemu, Armaliina, Hella, Missi, Saadi, Kihvamma, Tekkla, Vorita.

Mammutipojale arvati aga sobivat selliseid nimesid: Kaspar, Mannu, Virsik, Winny, Fiktor, Feodor, Kari, Männi, Sass, Memmu, Markulant, Kassu, Lulu, Lontu, Jossu, Trulla, Šiki, Ricu, Mauer, Eke, Upi, Marvin, Tuutu, Jääksi, Jälli, Eefi, Kullatükk, Mäksi, Mamphus, Salgu, Kihvik, Maru, Trampa, Tobias, Voorits.

Nimekonkursi võidutöö autor on Paide Gümnaasiumi 6. klassi õpilane Hanna–Greete Pellja.

Homme on Jääaja Keskuse mammutite nimepäev – mammutiema VOORIKA ja mammutipoiss ÄKSEL kannavad uhkusega Hanna-Greete pandud nimesid. Mõlema nime saamislugu on seotud kohanimedega – Jääaja Keskus asub Vooremaal Äksi alevikus.

Perepidu algas Koogi küla laulurahva võiduga

Liia, Triinu ja Rauno Koorts ning Kalev Kurs koos laulmisele kaasa elanud lapselapse Joonas Kursiga. Foto: Tiia Pärtelpoeg

Maire Aunaste juhitava telesaate ”Perepidu” esimesel lauluvõistlusel tuli võitjaks perekond Koorts Tabivere vallast Koogilt.

Muusikaõpetaja ja Luua metsanduskooli huvijuht Liia Koorts, tema tütar – lilleseadja Triinu Koorts ja poeg – Lähte Ühisgümnaasiumis ja Heino Elleri nimelises Tartu muusikakoolis õppiv Rauno Koorts ning vend Kalev Kurs, kes on mitmekülgne ühiskonnategelne ja Kalevipoja kehastaja rahvaüritustel. Perekond esitas konkursil kolm laulu: ”Sulle kõik nüüd ütlen, ”Traktoristi laul” ja ”Suhkrutükk”. Viimast laulu tuli teises versioonis esitada ka konkurentidel, muusikalembelisel Intide perel Tartust.

Selgus, et Indid on ka Tabiveres esinemas käinud. Ühe esinemise ajal olid nad Raunole andnud proovida ka Teppo lõõtspilli.

Laululembelisele perele Koogilt olid telesaates  kaasa elamas sõbrad ja tuttavad, teiste hulgas Maarja-Magdaleena segakoori liikmed. Koori juhatab pereema Liia, seal laulavad ka tema poeg Rauno (bass) ja vend Kalev (tenor) ning pouplarsesse laulukollektiivi on kuulunud ka Triinu (sporan), kes südamega koori tegemistele praegugi kaasa elab.  

Jaan Lukas

Tartumaal avatakse homme uudne Jääaja Keskus

Äksi alevikus, Tartumaal avatakse homme, 10. juulil 2012 omanäoline interaktiivne Jääaja Keskus. Seda unikaalset keskkonnaharidus- ja külastuskeskust hakati planeerima enam kui 5 aastat tagasi ning tänaseks on keskusel 2200 ruutmeetrit pinda.

Jääaja Keskuse kolmel korrusel eksponeeritakse jääajaga seonduvaid erinevaid teemasid käsitledes 13,7 miljardit aastat – esimesel korrusel põnev väljapanek maailma taustal jääaja ajaloost, jääaja loomadest, laste jääaja mängumaailm ja jääelamused. Suurel ekraanil kuvatakse programmi, mis alates Suurest Paugust läbi galaktikate kujunemise, päikesesüsteemi tekke, laavade liikumise maal ja kogu elustiku arengu kaudu jõuab tänasesse päeva. Teisel korrusel jääaja jäljed Eestimaa pinnal, jääaja looduse areng ja selle kajastus rahvamuistendites. Kolmandal korrusel ilmavaatlused ja kliimamuutused ning inimese roll selles, ökoloogiline jalajälg.

Täispilet maksab 6 EUR, sooduspilet õpilasele ja pensionärile 3 EUR. Rohkem informatsiooni vaata siit!

Jääaja Keskus asub kauni Saadjärve kaldal. Suvisel ajal on võimalik ujuda, kalastada ja sõita parvega. Jääaja Keskusest 12 km kaugusel asub Vudila ja 9 km kaugusel asub RMK Elistvere loomapark.

Allikas: Puhkaeestis.ee

Eestimaa sportlikumad vallad on Tartu ja Mäetaguse

Paikusel peetud 20. Eesti valdade mängud võitsid kokkuvõttes suurtest valdadest Tartu ja väikestest Mäetaguse. Tartule järgnesid Audru ja Ülenurme ning Mäetagusele Kernu ja Imavere. Kokku osalesid võistlustel 50 erineva omavalitsuse sportlased, neist 17 võistkonda olid välja pannud väikesed, kuni 2000 elanikuga vallad.

Alavõidud jagunesid järgmiselt:

  • kergejõustik – Ülenurme,
  • meeste võrkpall – Pärsti,
  • naiste võrkpall – Võru,
  • jalgrattakross – Tartu,
  • orienteerumine – Saue,
  • mälumäng – Paikuse,
  • köievedu – Juuru,
  • jahilaskmine – Saku,
  • petank – Jõhvi

Täpsemalt saaab 20. Eesti valdade suvemängude tulemusesi vaadata aadressilt http://www.joud.ee/est/g79s2374

Tallinn-Tartu Grand Prix 2012 võitis Said Haddou

Foto: Tarmo Haud

Eile, 25. mail toimunud Tallinn-Tartu Grand Prix 2012 võidu võttis Said Haddou (Team Europcar, FRA) lõpuajaga 4:30:47. Teisena ületas finišijoone Clinton Robert Avery (Champion System Pro Cycling Team, CHN) ning kolmandale auhinnalisele kohale tuli Blaz Furdi (Tirol Cycling Team, AUT).

„Võistlus läks väga hästi, ma olen väga rahul, et sain siin sõita,“ sõnab võitja Said Haddou ning lisab: „Annan kindlasti ka homme endast parima!“ Teisele kohale tulnud Clinton Robert Avery kinnitab samuti, et homme on võidumõtted: „Kindlasti on plaanis vähemalt sama hästi sõita.“ Blaz Furdi, kolmanda koha omanik, sõnab, et ta on tulemusega väga rahul: „See sõit ei ole kindlasti kerge ning ma olen oma kohaga väga rahul!“

Parima eestlasena finišisse jõudnud Rein Taaramäel (Cofidis, FRA) on hea meel, et sai kodumaal sõita: „Kodumaal sõitmine motiveerib väga tugevalt! Ikka tahad ju kodus võita.“ Laupäevase stardi kohta ütleb Taaramäe: „Eks homme näeme, kuidas läheb, aga kindlasti annan endast maksimumi.“

Sõidu tegi põnevaks asjaolu, et väga pikalt püsis ees neljane liidergrupp, kelle hulgas oli ka Estonian National Teami liige Alo Jakin: „Lootsime ikka maksimumi ja et Jõgeval läheks tagumine grupp rohkem laiali, aga ei läinud nii. Homme olen stardis võidumõtetega, alla selle ei ole mõtet mõelda,“ lisab Jakin.

Võistluste direktor Indrek Kelk sõnab sõidu kohta: „Sellest on kahju, et Eesti mehed esikolmikusse ei saanud, aga on väga hea meel selle üle, et võidu võttis uus meeskond, kelle jaoks Eestis sõitmine oli esmakordne.“ Korraldusliku poole kohta sõnab Kelk: „Üks asi, millega saab täna 100% rahul olla on raja turvamine politsei poolt – sellega oleme kindlasti Euroopas esirinnas.“

Tallinn-Tartu Grand Prix 2012 oli Estonian Cycling Weekendi avavõistluseks. Täna, 26. mail sõidetakse SEB Tartu Grand Prix 2012.

Fotod võistlusest (autor Tarmo Haud)

Uhti kõrtsihoones sünnib tuleval nädalal Tartumaa Kultuurikoda

Uhti kõrtsihoones toimub Tartumaa kultuurikoja asutamine.

Seltsingu Tartumaa Kultuurikoda asutamiskoosolek toimub 24. aprillil kella 15-17 Uhti kõrtsihoones Ülenurmel Tartumaal.
Kultuurikoja visioon on luua selline Tartumaa, kus igal elanikul – nii väikesel kui suurel – on võimalus arendada oma andeid erinevates kultuurivaldkondades. Kultuurikoja huvi keskmes on kohaliku pärimus- ja rahvakultuuri areng.
Kultuurikoda on Tartumaa kultuuri kohtumispaik.
Ootame asutamiskoosolekule kõikide ühenduste esindajaid, kelle jaoks on oluline elujõuline kultuurielu Tartumaal. Palume osavõtust teatada. Selleks palun kasutage võimalusel ankeeti: http://www.doodle.com/wnfkmw9i8f9gygpy
või saatke e-kiri: margit@infokratt.ee
Lisainformatsiooni saab Tartumaa Rahvakultuuri Keskseltsi juhatuse liikmelt Margit Reinkubjaselt  tel 522 6248 ,
Kultuurikoja loomisele on pannud oma õla alla Kodanikuühiskonna Sihtkapital rahastades projekti ”Kaasav kultuurikorraldus Tartumaal”.

Eesti valdade talimängudel võidutses Tartu vald

3.-4. märtsil toimunud Eesti valdade talimängudel võõrustas Jõgevamaa oma spordibaasides 850 sportlast. 20. Eesti valdade talimängudel võidutses Tartu valla võistkond.

Talimängudel olid kavas järgmised spordialad: suusatamine, uisutamine, meeste korvpall, naiste korvpall, lauatennis, male, kabe.

Parimad vallad (üle 2000 elaniku)
1. Tartu 188 punkti
2. Tähtvere 175 punkti
3. Jõhvi 168 punkti

Parimad väikeste valdade arvestuses (kuni 2000 elanikku)
1. Mäetaguse 151 punkti
2. Kernu 132 punkti
3. Iisaku 30 punkti

20. Eesti valdade talimängude tulemused leiab aadressilt http://www.joud.ee/est/g79s2176

Allikas: EMSL Jõud

Äksi hobikoja käsitöölõunal saab õppida jõuluehteid tegema

Kolmapäeval, 29. veebruaril kell 14 toimub saadjärve looduskeskuses Äksi hobikoja käsitöölõuna.

Õpitakse tegema riidega kaetud jõuluehteid!

Kaasa võtta: terava otsaga ehitusnuga, teravad käärid, pastakas, venivaid sädelevaid kangatükke (trikotaaž, samet, pits), kuld- ja hõbeniiti või -paela, litreid ja hea tuju!

Seoses Tartu suusamaratoniga on liikluses ümberkorraldusi

Maanteeameti teade:
Täna on mitmetel Otepää-Kääriku-Puka-Palupera-Elva piirkonna teedel ajutine liikluse sulgemine alates kella 6st hommikul kuni kella 18ni seoses Tartu Suusamaratoniga. Täpsem info teede sulgemisest on Maanteeameti kodulehel www.mnt.ee.

Tartumaal hukkus jalgrattur

Tartu vallas hukkus täna liiklusõnnetuses jalgrattur, kelle isik oli politseil pärastlõunase seisuga tuvastamata.

Õnnetus juhtus kella 13.10 paiku Jõhvi-Tartu-Valga maantee 124. kilomeetril Aovere ristist veidi Tartu poole, kus rattur põrkas kokku veokiga Scania.

Hukkunud mees oli tumedate juustega, umbes 30-40 aastat vana. Rattur kandis sini-musta-valget värvi ratturi spordikostüümi ja punast T-särki. Kiiver oli beež, sini-mustade triipudega, jalas olid mehel Nike tossud ja valged sokid. Jalgratas oli hõbedavärvi Nishiki, musta värvi pakiraamiga.

Politsei ootab kõnesid hukkunu tuvastamiseks telefonides 730 8814 või 110.

Õnnetuse üksikasjad on selgitamisel.

Tantsuklubi

Tartus Tiigi seltsimjas toimub sel kolmapäeval kell 20 tantsuklubi. Seekord on Tartu tantsuklubisse musitseerima kutsutud tartlased ja isehakanud tartlased. Alanud õppeaasta on toonud Tartusse hulganisti noori rahvamuusikuid. Rõõmustagem selle üle!

Mängitakse 19. sajandi teise poole ja 20. sajandi alguse külapidude tantsumuusikat meilt ja võõrsilt. Tantsuklubi on koht, kuhu on sobilik tulla koos perega ja sõpradega.Tartu tantsuklubisse on oodatud musitseerima ja tantsima kõik rahvamuusikasõbrad, kel on mahti ja lusti!

Palume enda heaolu tagamiseks kaasa võtta külakosti teelauale ja vahetusjalanõud.

Pilet 2 eurot; osalemine on tasuta pillimängijatele, lastele ja rahvarõivastes külastajatele.

Tartu tantsuklubi toimumisajad 2011. aastal kell 20.00-24.00 (02.00) Tiigi seltsimajas (Tiigi 11, Tartu): 14. septembril, 28. septembril, 12. oktoobril, 26. oktoobril, 9. novembril, 23. novembril, 7. detsembril ja 21. detsembril.

Kaval Käsi alustab ERMis!

Käsitöö- ja rahvamuusikaring Kaval Käsi ootab lapsi vanuses 6-14 taas teisipäeviti 15.00-17.00 Eesti Rahva Muuseumi näitusemaja töötuppa (J. Kuperjanovi 9, Tartu). Meie selle sügise esimene kohtumine on teisipäeval 20. septembril. Käsitöömeistri Age Raudsepa ja rahvamuusiku Eva Väljaotsa õpetusel tehakse rahvalikku käsitööd, mängitakse väikekannelt, lauldakse rahvalaule ja lustitakse mänge. Meie tegevus on lõimitud ERMi näituste ja üritustega. Huviringi tasu on 10 eurot kuus, kui laps osaleb nii käsitöös kui pilliõppes ja 6 eurot 50 senti kuus, kui ühes nendest. Registreerimiseks tulla lihtsalt kohale.

Ring saab teoks Tartumaa Rahvakultuuri Keskseltsi ja Eesti Rahva Muuseumi koostöös.

Taasiseseisvumispäev ERMis kutsub juurte juurde

Eesti Rahva Muuseum (ERM) tähistab taasiseseisvumispäeva muusika ja kunsti abil juuri otsides, lõunanaabrite puhkpillimuusikat kuulates ning kartulitega ilu luues. ERMi näitusemaja (J. Kuperjanovi 9, Tartu) uksed on avatud kõigile, kes tahavad pidupäeva kodust väljaspool tähistada. Muuseumis saab kuulata kahte kontserti ning osaleda Kartulitrüki festivali töötoas.

Kell 12 algavas töötoas õpetab Kartulitrüki festivali eestvedaja Katri Kuusk huvilisi, kuidas kodumaise kartuli abil tavalisi asju ilusamaks teha. Kell 14.30 algava kontserdiga toob 7. Tartu rahvusvaheline puhkpillifestival „Mürtsub pill“ muuseumi muusikalise tervituse lõunanaabritelt. Esineb puhkpilliorkester Wind Band Sigulda Lätist.

Päeva lõpetab kell 15 algav kontsert „Juurte juurde“, kus esinevad kunstnikud ja muusikud Anna Hints, Marja-Liisa Plats, luuletaja Kristiina Ehin ja Luulur Jaan Malin. Kuulda saab regilaule, vokaalimprovisatsioone, hoolikalt sõnastatud poeesiat ja kohapeal sündivaid häälutusi. Kontsert avab ühtlasi Anna Hintsi ja Marja-Liisa Platsi ühisnäituse „Juurte juurde“, mille teemaks on põlvnemine ja identiteet. Kunstnikud kaevavad välja rahvusideoloogia ja perekonnaelu varjujäävad aspektid ning sunnivad luukeresid kapist välja kolima. Raske on vaadata otsa sellele, kes me oleme, keeruline on elada ka teadmatuses.

ERMi näitusemaja on avatud kell 11–18 ning näha saab näituseid „Eesti. Maa. Rahvas. Kultuur“, „Juurte juurde“ ja „Euroopa maitsed“.

Külastajaile on avatud ka Eesti Rahva Muuseumi Raadi mõisapark, kus on võimalik vaadata näituseid „Raadi läbi aegade“, „Meie siin maal“ ja „Kaetud kätega“.

Lisainfo: Siim Angerpikk, programmijuht, e-posti aadressil siim.angerpikk@erm.ee või telefonil +372 735 0428.

Eesti Rahva Muuseumi ala on nõukogudeaegsest reostusest puhas

Eesti Rahva Muuseum on oma uue hoone ettevalmistustööde käigus lõpetanud viimase kahe aasta kõige mahukama keskkonnaprojekti Tartumaal. Raadilt, endise nõukogude lennuvälja maa-alalt, likvideeriti kogu reostus ja ehitati pinnavete reguleerimise süsteem. Projekti rahastas 90 % ulatuses Sihtasutus Keskkonna Investeeringute Keskus ning koos muuseumipoolse omaosalusega küündis projekti maksumus 1,7 miljoni Euroni.

Ligi kaks aastat kestnud tööde käigus kõrvaldati Raadi mõisapargi naabruskonnast ja tulevase Eesti Rahva Muuseumi uue hoone alalt üle 200 tonni olmejäätmeid. Nii palju prügi suudaksid päevaga tekitada 160 000 inimest. Piirkonnast eemaldati koos autobaasil lammutatud hoonetega ca 15000 m3 ehitusjäätmeid. See kogus on mahult võrreldav kaheksa miljoni telliskiviga. Kui laduda üksteise otsa kõik utiliseerimisele viidud autorehvid, siis saaksime kaheksakümne meetri kõrguse torni, mis oleks Tartu kesklinnas asuva Tigutorni kõrgune.

Käesoleva aasta alguses kaevati Raadi järve kõrval olevast tiigist välja ja utiliseeriti 1500 m3 polüklooritud bifenüülidega (PCB) reostunud pinnast ja muda. PCB-d on kantserogeensed ning seetõttu ohtlikud inimese tervisele. 1985. aastal keelati Euroopa Liidus rangelt PCB-de kasutamine ja nendega kauplemine. Endise sõjaväe autobaasi alalt veeti ära 12500 m3 õlireostusega pinnast. Selle kogusega saaks täita kogu Tartu Kassitoome oru.

Lennuvälja vanast kütusetorust pumbati välja 50 000 m3 veega segunenud lennukikütust. See kütus oleks ühes petrooleumlambis põlenud järjest peaaegu 100 aastat. Pinnavete reguleerimise süsteemi ehituse käigus on kaevatud 800 meetrit kraave, mis juhivad vihmavett Raadi aladelt Jaamamõisa oja kaudu Emajõkke keskmiselt üks liitrit vett sekundis. Rajati ka kaks tiiki, mis kokku on ühe korraliku jalgpalliväljaku suurused.

„Numbrid annavad aimu sellest mahukast ja Eestile nii vajalikust tööst, mis tehti Tartu linna ja Tartu valla Raadi aladel viimase kahe aasta jooksul. Rõõm on näha vana hüljatud ja räämas ala avanemas kõigile eestimaalastele just vabariigi taasiseseisvumise kahekümnendaks aastapäevaks. Tänan kogu südamest kõiki tööde teostajaid, rahastajaid ja toetajaid,“ ütles Eesti Rahva Muuseumi direktor Krista Aru.

Lisainfo: Krista Aru, direktor, e-posti aadressil krista.aru@erm.ee või telefonil +372 735 0403.

Täna ja homme saab vaadelda Kuud, Merkuuri ja Jupiteri

Tartu Ülikooli Ajaloo muuseum ja Tartu Tähetorni astronoomiaring korraldavad taas Tartu Tähetornis vaatlusõhtuid.
Täna ja homme kutsutakse huvilisi vaatama vastrestaureeritud Zeissi teleskoobiga Kuud, Merkuuri ja Jupiteri.
Pilves ilmaga vaadatakse tähti planetaariumis.
Etendused algavad  kell 18.30 ja 19.30. Sellel osalemiseks tuleb selga panna soojad riided.

ERM otsib lemmikut

Eesti Rahva Muuseum kutsub osalema konkursil „Minu lemmik Eesti Rahva Muuseumi kogudest“.  Osalema oodatakse kõiki käsitöötegijaid, kes valiksid muuseumi Eesti rahvakultuuri esemete seast oma lemmiku inspiratsiooniks ning annaksid talle oma kätega uue elu, mõtestaksid tema tähendust ning konteksti kaasajas.

Eesti Rahva Muuseumi kogudes on ligi 250 000 eset ning üle miljoni arhiivisäiliku, mis on kogutud enam kui 100 aasta jooksul peamiselt Eesti aladelt. Algusaastatel peeti tähtsaks vana talurahvakultuuri jäädvustamist ning sellest ajast on alguse saanud ulatuslikud rahvakultuuri kogud, mis on olnud inspiratsiooniks paljudele kunstnikele ja käsitöömeistritele.

Rahvusmustrite mitmekülgne kasutamine, elav tegevus disaini- ja kunstivallas ning erinevates käsitööblogides kinnitab, et rahvuslikel ainetel käsitöö on Eestis au sees. Konkurss kestab kuni 31. märtsini ja konkursi raames valminud esemetega saab 2011. aasta kevadel tutvuda näitusel Eesti Rahva Muuseumis.

Mäetaguse ja Kohtla-Nõmme said talimängudel kaksikvõidu

Nädalavahetusel Lähtel toimunud Eesti valdade talimängudel said Ida-Virumaa jaoks ajaloolise teoga hakkama Mäetaguse ja Kohtla-Nõmme, kes kuni 2000 elanikuga valdade arvestuses saavutasid kaksikvõidu.

Vadade talimängudel osales 55 valda, kes oli jagatud kahte suurusgruppi. Ida-Virumaa edukaimana sai Jõhvi kuuenda koha, kusjuures neljas koht kaotati 1,5 ja viies koht 0,5 punktiga.

Väga hea esituse teinud maakonna väikevallad Mäetaguse ja Kohtla-Nõmme said üldpingereas kõrged 9. ja 12. koha, kusjuures valdade spordijuhid Taavi Toomel ja Jaak Rooden said lõpetamisel vastu võtta väiksete valdade arvestuses 1. ja 2. koha karika.

Ida-Virumaa edukuselt neljas vald oli Toila, kes üldjärjestuses oli 19. ja suurtest valdadest 16.

Samas jäi Toila arvele Ida-Virumaa parim üksikala koht – meeste korvpallis vahetasid Ib Lambi hoolealused eelmise aasta kolmanda koha sel aastal esikoha vastu.

Meeste korvpallis oli Jõhvi 37 võistkonna seas 9. Jõhvi edukaimad alad olid male ja suusatamine, kus saavutati 7. koht.

Mäetaguse sai kõrgeimad kohapunktid naiste korvpallis 11.-12. koha jagamise eest, lisaks oldi 1. kohal ka kabes.

Kohtla-Nõmme trumpalaks oli suusatamine, kus saavutati 10. koht.

Lähte pildigalerii: http://pildid.sportiv.ee/thumbnails.php?album=1745
Tulemused: http://www.joud.ee/est/g79s1750

Sportiv.ee

Lähte võõrustab Eesti valdade talimängudel osalejaid

Nädalavahetusel toimuvad Lähtel Eesti valdade XIX talimängude finaalvõistlused, millest võtab osa 40 omavalitsust rohkem kui 650 sportlasega.

Talimängude üldkokkuvõttes selgitatakse parimad vallad kahes grupis- kuni 2000 elanikku ja üle 2000 elaniku. Spordialadest on kavas suusatamine, meeste korvpall, naiste korvpall, lauatennis, male ja kabe. Finaalvõistlustele pääsejad selgitati välja jaanuaris toimunud eelturniiridel.

Kõige osavõturohkemaks kujuneb suusavõistlus, kus starti tuleb üle 300 suusataja, teiste seas Võru valda esindav Anti Saarepuu.
Korvpallis esindavad teiste kõrval oma koduvalda G4S Eesti meistriliigas pallivad Kristjan Makke, Toomas Liivak, Veljo Vares ja Heiko Niidas. Naiste konkurentsis jookseb Võru valla eest väljakule Lappenranta Catzis mängiv Kerttu Jallai.

Kabelaua taha istuvad Eesti paremikku kuuluvad Urmo Ilves, Anita Sepa ja Kaari Vainonen.

Talimängude võitjad selguvad pühapäeva pärastlõunal. Kõikidel osalejatel on võimalus osa saada Lähte valla 20. aastapäeva üritustest.

Allikas: Helen Mast, tel 5299432, 6622650

Tartus on Matsalu loodusfilmide festivali Eesti-eri

Täna toimub Tartu keskkonnahariduse keskuses järjekordne Matsalu VIII Loodusfilmide Festivali parimate filmide õhtu. Tänasel filmiõhtul näidatakse kolme Eestis tehtud filmi:

Režissöör Vassili Sarana tehtud film  ”Reis Leena lättele”  räägib Venemaa suurimast jõest Leenast.
Keskjooksul ulatub jõe laius 30 kilomeetrini, delta aga moodustub 150 harust. Alguse saab Leena pisikesest nirest Baikali aheliku nõlvadel. Leena ülemjooks on unikaalse loodusega ja viimased 30 aastat on seda ka inimese sissetungi eest rangelt kaitstud. Siin elab pruunkaru ja kasvab igivana Siberi mänd.
Film pälvis Lihula Gümnaasiumi ökoklassi eriauhinna.

Režissöör Madis Veskimägi “Haigrupäevad” kõneleb loo linnust, kelle rahvapärased nimetused on kalakurg, kalakull, haiber, haigri, aiver või lihtsalt krääks. Film jälgib haigrute elu ja toimetamisi pesas ja väljapool seda, samuti haigru suhteid inimesega. Ka see film pälvis tunnustuse – Looduse Omnibussi eriauhinna.

Režissöör Chintis Lundgreni kuueminutiline lühifilm “Hallõgija” jutustab jabura loo hallõgijast, käost ja teiste lindude elukommetest. Film pälvis samuti Lihula Gümnaasiumi ökoklassi eriauhinna.

Tartu linn aitab hooldajatel tööle asuda

Tartu linnavalitsus, Tartu ja Luunja vallavalitsused otsivad koostöös võimalusi, et koduse hooldusega seotud inimesed saaksid soovi korral tööle asuda.

Jaanuarikuus alustasid projektis osalevate omavalitsuste sotsiaaltöötajad hooldajate intervjueerimist, et selgitada välja nende võimalused ja soovid tööturule naasmiseks. Märtsi lõpuni intervjueeritakse kolmes omavalitsuses ühtekokku 320 täiskasvanud isiku hooldajat. Intervjuu käigus uuritakse hooldaja töökoormust ja oskusi ning tema motiveeritust tööturule suundumiseks, samuti tehakse kindlaks seda takistavad ning toetavad asjaolud.

Küsitluste abil selgitatakse välja nelikümmend hooldajat, kes sooviksid tööle asuda. Ühe võimalusena pakutakse neile võimalust tööle asuda koduhooldusteenuse pakkujana. „Selline ettevõtmine võimaldab meil laiemalt kasutada nende inimeste praktilisi kogemusi, mida nad on hooldajana omandanud, ning  samas annab see neile võimaluse naasta tagasi tööellu. Projektis osalemine annab linnale hea võimaluse ka uute töökohtade loomiseks,“ kommenteeris abilinnapea Vladimir Šokman.

Tööle asumisest huvitatud hooldajatel, kes soovivad projektis osaleda, tuleb pöörduda  linnavalitsuse sotsiaalabi osakonna eakate ja puuetega inimeste hoolekandeteenistusse või piirkonnakeskusesse. Projektiga saavad liituda need inimesed, kes pole hoolduskoormuse tõttu saanud tööle minna.

Hooldajate töölerakendamine võimaldab koostööd tegevatel omavalitsustel luua uusi töökohti koduhooldusteenuse valdkonnas  ja pakkuda hooldatavatele mitmekesisemaid hooldusvõimalusi.

Projekti „Päevaste ja ööpäevaringsete hooldusteenuste abil tööle“  rahastab  Euroopa Sotsiaalfond  töölesaamist toetavate hoolekandemeetmete  raames.