Kylauudis.ee on kodanikualgatuse korras sündinud infoportaal, mis vahendab kodukandi uudiseid ja elulist infot inimeselt inimesele. Loe lähemalt!
EN ❘ FR ❘ DE ❘ ES ❘ FI ❘ LV ❘ VRO
Kaastööd ja kirjad
palume saata e-posti aadressil info@kylauudis.ee Nädala mõte „Murulauk mühab, till tõuseb.”
Vaata nädala mõtete arhiivi! |
Tõukekelgupealinnas Kolkjas, kus talvisel ajal põlvest põlve on sõidetud tõukekelkudega, toimub pühapäeval, 5. veebruaril kolmas tõukekelgupäev ‘Kolkja Kelk 2012′.
Tõukekelgusõit ühisstardist algab kell 12. Piki Kolkja külatänavaid (800 m) sõidetakse üksteisega sõbralikult võidu. Pikal distantsil saab jõudu toitlustuspunktist, kus komme jagatakse. Tõukekelgusõidule oodatakse kõiki oma uue või vana kelguga! Kui seda siiski ei ole, saab selle korraldajatelt broneerida eelregistreerimisel.
Meeskondlik tõukekelgu teatevõistlus algab kell 13. Ükst
eisega võtavad mõõtu neljaliikmelised võistkonnad. Meeleoluka võistluse kogudistantsiks on 1 km (4 x 250 m). Teatevõistlus jaguneb eelsõitudeks ja finaaliks, kuhu pääsevad eelsõitude kiiremad. Meeskondlikuks teatevõistluseks saab tõukekelgu kohapealt.
Tõukekelgusõidu ja teatevõistluse start ja finiš on Peipsimaa külastuskeskuse (Suur tee 25, Kolkja küla, Peipsiääre vald, Tartumaa) juures. Kõik finišeerija
d saavad medali eduka osalemise eest. Sõitude võitjaid (meeste, naiste, poiste ja tüdrkute arvestuses) ootavad väärikad auhinnad ning lohutusuhinnad kõige pisematele.
Eriauhinnad jagatakse tõukekelkude omanikele järgmistes kategooriates: rahva lemmik disainkelk, rahva lemmik vana kelk.
Tõukekelguvõistlusi kommenteerib ja hoiab ohjes Ivar Jurtšenko. Tantsumuusikat mängib DJ Rändur Rääbis. Kontserdikavaga astub üles folklooriansambel Suprjadki. Kohapeal saavad pealtvaatajad osta lõkkepannkooke ja lõkkesuppi Samovaride teemajakestest.
Alates kella 11 on avatud Kolkja vanausuliste muuseum (võistluskohast ~ 900 m).
Registreerimise ja osavõtumaksu kohta leiab infot siit.
MTÜ Piiri Peal korraldab koolitusi projekti ”Peipsimaa külastuskeskuse loodussõbralikud külaretked ja loodushoid Peipsiääre vallas” raames.
25. jaanuaril koolitus “Vanast uus”- Taaskasutusvõimalused I. Tekstiilide uuendamine.
Sama koolituse raames järgmised koolituspäevad ja teemad:
8. veebruaril “Rämpsust tooteks” – Taaskasutusvõimalused ja vajadused II. Plastiku, paberi ja kartongi kasutamine käsitöötootes.
22. veebruaril “Ökoloogiliselt puhas ja käsitöötoit” – Toitlustamine külaretkedel.
7. märtsil - Mööbli tuunimine. Taaskasutusvõimalused III. Mööbli värskendamine efektvärvimise, tapeetimise, šabloonide ja metallkaunistuste abil.
Kursuste algus iga päev kell 10.15. Kursuste juhendaja on Õnne Uus.
Kursused toimuvad Peipsimaa külastuskeskuses (Suur tee 25, Kolkja küla Peipsiääre vald, Tartumaa). Koolitussarja viib läbi MTÜ Piiri Peal, PRIA LEADER/TAS programmi toetusel.
 Looduslodi avab saabuval pühapäeval Suursoo-Peipsi jõhvikaretkega sügissõitude hooaja. Keskkonnainvesteeringute Keskuse toel laieneb seni vaid Tartumaal toimunud Looduslodja õuesõpperetkede sari ka teistesse Võrtsjärve ja Peipsi äärsetesse maakondadesse. Käesoleval sügisel toimuvad ainulaadsed õuesõpperteked Valga-, Viljandi- ja Põlvamaal, tuleval kevadel ka Jõgevamaal ja Ida-Virumaal.
Emajõe Lodjaseltsi Looduslodja retked toimuvad varakevadest hilissügiseni Võrtsjärve-Emajõe-Peipsi piirkonna erinavais paigus, retkede teema sõltub parasjagu looduses toimuvast.
Looduslodja õuesõpperetked on kolme aasta kestel muutunud üha menukamateks, pakkudes põnevust nii lasteaialastele kui täiskasvanutele, koolilastest rääkimata. Kooliklassidele ja lasteaiarühmadele mõeldud Looduslodja õuesõpperteked toimuvad esimese ja viimase kooliveerandi ajal. Tänu Keskkonnainvesteeringute Keskuse toele saavad nüüd lisaks tartumaalastele oma koduümbruse veekogusid avastada ka valga-, viljandi-, põlva-, jõgeva- ja ida-virumaalased.
Käesoleval sügisel toimuvad Looduslodja õuesõpperteked:
11.-23. september ning 21.-30. oktoober Tartumaal alguse ja lõpuga Tartus ja RMK Suursoo Looduskeskuses;
26.september-1.oktoober Valgamaal Väikesel Emajõel ja Võrtsjärvel alguse ja lõpuga Pikasillas;
3.-7. oktoober Viljandimaal Õhne jõel ja Võrtsjärvel alguse ja lõpuga Suislepas;
12.-18. oktoober Põlvamaal Peipsi lõunaosas alguse ja lõpuga Võõpsus ja Värskas.
Looduslodja retkedega soovib Lodjaselts tutvustada laiemalt Eestimaa põnevaid ja ainulaadseid paiku, kuhu väga sageli ei satuta. Looduslodja meeskond on veendunud, et mida rohkem inimesed oma koduümbruse loodusest teavad, seda kõrgemalt nad seda hindavad ja seda paremini hoiavad.
Looduslodja retkede sari on pälvinud ka riigipoolset tunnustust, võites 2009. a teaduse populariseerimise konkursil hõbemedali ning leides äramärkimist keskkonnateo konkursil.
Täiendav teave: Liisa-Lota Kaivo, tel 555 99 100, info@lodi.ee
Emajõe Lodjaselts
 Foto: http://ambulartoorium.blogspot.com/ Esimese vene vanausulisi käsitleva raamatu “PEIPSI VEEREL. Vanausulised kutsuvad lauda” esitlus leiab aset Peipsi ääres Vana-Kasepääl galeriis AmbulARToorium laupäeval, 23. aprillil kell 15.
Vanausuliste ajalugu, elulaadi ning väikest sissevaadet suletud kogukonna kööki käsitlevat raamatut esitletakse kohalikele esimest korda nende endi keskkonnas.
Autorid Viktoria Ladõnskaja, Annika Haas ja Birgit Püve uurivad raamatus Peipsi-äärsete inimeste pikaealisuse saladusi, püüavad edasi anda nende vaimu ning usku. Esmakordselt Eestis näidatakse eestikeelsele lugejale vanausuliste kogukonna elu nii süvitsi ning mahukalt.
Lisainfo:
www.ambulARToorium.blogspot.com
Pühapäeval, 13. märtsil toimus Kolkjas teine turismivaldkonna koolitus „Peipsimaa otsib giide“. Projekt on ellu kutsutud tekitama huvi turismisektori vastu üldisemalt ja giidiameti vastu konkreetsemalt. Koolitus koosneb kuuest päevast, millest 3 on auditoorsed ja 3 õppereisid Peipsimaa erinevates kohtades.
Esimene õppepäev toimus 6. märtsil, siis räägiti turismist ja giidindusest üldisemalt. Teise koolituse teemaks oli Peipsimaa ajalugu, legendid ja lood. 27. märtsil räägitakse Peipsimaa kultuuripärandist sh kommetest, käsitööst, muusikast ja köögist.
Peipsimaa lugude koolitusel said kogunenud giidid ülevaate Peipsi vanausuliste ajaloost, usundist ja kultuurist, millest rääkis Pavel Varunin Vanausuliste Kultuuri- ja Arendusseltsist. Peale lõunapausi vestis Mikk Sarv lugusid Peipsimaast ja selle pärandist ning rääkis, kuidas ja millest sünnib lugu. Kuidas vesta haaravat lugu? Kas ja kuidas on võimalik õppida lugude vestmist?
Seejärel anti osalejatele võimalus välja mõelda ja vesta uusi lugusid Peipsimaa Külastuskeskuse maskoti Rändur Rääbise põhjal.
Koolitusprogramm „Peipsimaa otsib giide“ toimub osana suuremast programmist „Saame koos Peipsimaa meistriteks“, mille eesmärgiks on aktiveerida Peipsi piirkonna elanikke tegelema uute elualadega, sh piirkonna traditsioonilise käsitööga, turismindusega, kodanikuühiskonna arendamisega. Projekti finantseerib Meie Inimesed SA. Projekti elluviija on MTÜ Piiri Peal, kes arendab Kolkjas asuvat Peipsimaa Külastuskeskust (www.peipsimaa.ee).
 Foto: Aldo Luud. www.ohtuleht.ee Vanausuliste külas Kolkjas, kus talvisel ajal põlvest põlve on sõidetud tõukekelkudega, toimub 6. veebruaril teine rahvusvaheline tõukekelgupäev “Kolkja Kelk 2011″.
Tõukekelgusõit ühisstardist algab 11:30. Piki Kolkja külatänavaid (1,2 km) sõidetakse üksteisega sõbralikult võidu. Starti tuleb Rändur Rääbis isiklikult. Rajal on avatud toitlustus ehk kommisöömispunkt. Kõik osavõtjad saavad medaljonid. Auhinnad sõidu võitjatele antakse laste ja täiskasvanute arvestuses eraldi välja. Eriauhinnad on pannud välja Peipsimaa ettevõtjad ja ürituse sponsorid.
Meeskondlik tõukekelgu teatevõistlus algab kell 13. Üksteisega võtavad mõõtu neljaliikmelised võistkonnad. Meeleoluka võistluse kogudistantsiks on 1 km (4 x 250 m). Kõik osavõtjad saavad medaljonid. Auhinnad võitjatele on pannud välja Peipsimaa ettevõtjad ja ürituse sponsorid. Jätka lugemist »
 Foto: peipsimaa.ee Peipsimaa Külastuskeskus jätkab hoogsalt oma käsitöökoolituste sarja – homme, 21. oktoobril õpetatakse kõlavööde valmistamist.
Äsja õpiti Kasepääl kalavõrgu punumist Kolkja mehe Konstantini juhendamisel ja roostemustrites sallide tegemist Kadi Pajupuu suunava käe all. Kõlavööde huvilised saavad homme asjaga lähemat tutvust teha, koolituspäev algab kl 10.
Peipsimaa Külastuskeskus asub Peipsimaa südames, põlises vene vanausuliste ridakülas Kolkjas Tartumaal. Peipsimaa Külastuskeskus on kogu Peipsimaal tegutsev vene vanausuliste traditsioonilist käsitööd ja elu-olu toetav ning edasiarendav keskus. Keskuse eesmärk on alles hoida Peipsimaa traditsioonilisi käsitööoskusi ja arendada unikaalset vanausuliste piirkonda turismipaigana. Loe lähemalt siit.
Allikas: Peipsimaa Külastuskeskus
 Elupõlisel kaluril Savva Savarovil põhjust elu üle kurta ei ole. Foto: Elina Kononenko Täna on Kolkjas elava vanausulise Savva Savarovi (86) ingli nimepäev, nii ta kylauudis.ee reporterile teisipäeval Peipsi ääres Kolkjas kinnitas. Vanahärra rääkis ka sellest, milline on praegu elu maal ja kuidas ta ennast vähist terveks ravis.
Kuidas vanausulised praegu elavad?
Vanausulised on kõik vanad, noori on vähe. Noored ei ole vana- ega uueusulised, neil pole usust midagi. Külaelu ei edene, vaid sureb välja.
Kas on kurb meel, et külaelu on hääbumas?
No muidugi teeb kurvaks. Noori on vähe. Kõik on vanad – pensionärid.
Kuhu noored on läinud?
Noored läksid kõik linna. Kergemat elu otsima. Aga vanad elavad omaviisi.
Millega te siin oma päevi sisustate?
Mina pensionär ei jõua enam midagi teha. Käin mööda küla. Mul raha nii palju ei ole, et restoranis käia, aga mujal küll. [Meie kohtasime teda Peipsimaa külastuskeskuses.]
Elate üksinda?
Naine on mul juba 16 aastat surnud, aga pere mul on. Peres on vennapoeg naisega ja nende tütar ja tütrel on ka juba poeg ja tütar. Vennapoeg on mulle nagu oma poeg. Ta jäi varakult orvuks ja meie kasvatasime ta üles. Jätka lugemist »
Tänasest on Kolkja vanausuliste külas Peipsimaa külastuskeskuses avatud näitus „Vene vanausuliste palvemajad Eestis”. Näitusel on väljas arhitektuurifotograaf Arne Maasiku 21 fotot kõigist vanausuliste palvemajadest ja kirikutest tänapäeva Eestis. Fotode juurde käivad Eesti Kunstiakadeemia professori Jaanus Plaadi tekstid vanausuliste ajaloo, usuelu, kõigi palvemajade ja kirikute kohta (eesti, vene ja inglise keeles), alustades esimeste vanausuliste saabumisest Eestisse 17. sajandi lõpul.
Näitus on osa Eesti Kunstiakadeemia rahvakunsti ja kultuuriantropoloogia õppetooli teadus- ja fotoprojektist „Õigeusu kirikud, palvemajad ja kabelid Eestis”, millega tutvustatakse õigeusu ja vanausu sakraalehitisi ja ajalugu internetis, fotonäitustel jne.
Projekti andmebaas ja fotomaterjal on kogutud 2007 – 2010 toimunud välitööde käigus. Jäädvustatud on peaaegu kõik teadaolevad õigeusu kirikud või nende varemed, kabelid (sh setu tsässonad) ja kloostrid nii Eestis kui ka Setumaa (Petserimaa) Vene poolel, samuti kõik vanausuliste palvemajad Eestis.
Näituse valmimist toetasid Eesti Kunstiakadeemia, Eesti Teadusfond, Eesti Kultuurkapital, kultuuriministeerium.
 25. septembril avatakse Peipsimaa külastuskeskuses Kolkjal fotonäitus „Vene vanausuliste palvemajad Eestis”.
Fotonäitusel on eksponeeritud arhitektuurifotograaf Arne Maasiku 21 fotot kõigist vanausuliste palvemajadest ja kirikutest tänapäeva Eestis. Fotode juurde käivad Eesti kunstiakadeemia professori Jaanus Plaadi tekstid vanausuliste ajaloo, usuelu ja kõigi palvemajade ja kirikute kohta eesti, vene ja inglise keeles, alustades esimeste vanausuliste
saabumisest Eestisse 17. sajandi lõpul.
Näitus on osa Eesti kunstiakadeemia rahvakunsti ja kultuuriantropoloogia õppetooli teadus- ja fotoprojektist “Õigeusu kirikud, palvemajad ja kabelid Eestis”. Projekti väljundiks on õigeusu ja vanausu sakraalehitiste ja ajaloo tutvustamine internetis, fotonäitused,
artiklid ja teaduslikult kommenteeritud kaheosaline fotoalbum “Õigeusu kirikud ja kabelid Eestis” eesti, vene ja inglise keeles (ilmub 2011. aastal). Projekti üheks alateemaks on ka vene vanausuliste ajalugu Eestis ning vanausuliste palvemajad, kirikud ja skeedid (kloostrid). Projekti andmebaas ja fotomaterjal (intervjuud, video, fotod) on kogutud 2007 – 2010 toimunud välitööde käigus, jäädvustatud on peaaegu kõik teadaolevad õigeusu kirikud või nende varemed, kabelid (sh seto tsässonad) ja kloostrid nii Eestis kui ka Setomaa (Petserimaa) Vene poolel, samuti kõik vanausuliste palvemajad Eestis.
Autorid: Arne Maasik, Jaanus Plaat
Kujundaja: Martin Siplane
Näitusetekstide vene- ja ingliskeelsed tõlked on teinud tõlkebüroo „Avatar“, näituse valmimisele aitasid kaasa Maili Lepp, Zemfira Lampmann, Jane Kalajärv, Tanel Tsirgu, Maria Jürisson, Leida Lepik ja AS Regio.
Näituse valmimist toetasid Eesti kunstiakadeemia, Eesti Teadusfond, Eesti kultuurkapital, Eesti kultuuriministeerium.
|
Kirjuta kohe,
kõplad hiljem!
|
