Kylauudis.ee

on kodanikualgatuse korras sündinud infoportaal, mis vahendab kodukandi uudiseid ja elulist infot inimeselt inimesele. Loe lähemalt!

ENFRDEESFILVVRO

Kaastööd ja kirjad
palume saata e-posti aadressil info@kylauudis.ee

Nädala mõte

"Pilk üle õla ja sammuga edasi."

Vaata nädala mõtete arhiivi!

Nädala foto

Talv kestab veel.

Vaata teisi nädala fotosid!

Arhiiv

Sõbrad, toetajad

märts 2017
E T K N R L P
« veebr    
 12345
6789101112
13141516171819
20212223242526
2728293031  

Luunja lapsed proovisid kätt Sindi automudelismi juhtrajal

Eesti pikim ja moodsaim automudelismi juhtrada võidab järjest rohkem populaarsust.

Luunja lapsed Sindi automudelismi juhtrajal kätt harjutamas Foto Urmas Saard

Luunja lapsed Sindi automudelismi juhtrajal kätt harjutamas. Foto: Urmas Saard

Eile külastas Sindi juhtraja automudelismi keskust 19 Luunja valla last. MTÜ Sindi Mudelisport ja Sindi ANK tehnikaringi juhendaja Johannes Mets ütles, et Eestis ei ole sarnaseid radasid palju. Kahjuks jääb neid veelgi vähemaks. Haapsalus suletakse rada käesoleva aasta kevadel. Pärnus seisab rada kasutuseta. Peale Sindi on rajad veel Tallinnas Nõmmel ja Harju maakonna Kose valla Äksi külas. „Luunja asub Tartust ida pool Emajõe põhjakaldal, sealses lähipiirkonnas midagi niisugust ei ole,“ rääkis Mets. Väljapoolt Pärnumaad on käidud veel näiteks Raplast ja mujaltki.

Laste sisenemisel ruumi, mida täidab pea täies ulatuses ülisuur rada, tulid kuuldavale üllatushüüded „vau, uhh, vägev“. Luunja noortekeskuse noorsootöötaja Hanna-Roosi Karro ütles, et automudelitega sõitmine oli kõigile esimene kogemus. Muidugi ei tunneta käsi kohe juhtpuldi „pedaalimist“ ja kui vahetult pärast starti kõik autod kurvist välja lendasid, tekitas ootamatu „autokatastroof“ tugeva naerupurske ja tagasihoidliku ehmatuse. Laual on 8 rada, aga sõitma lasti korraga väiksemad neljased grupid. Sõiduaega anti 5 minutit ja siis läksid puldid järgmise neliku kätte. Aja ja kiiruse peale ei võisteldud.

Jätka lugemist »

Uudne MoNo buss sõidutab kolme valla noortevolikogu noored Luunjasse koostööseminarile

MoNo buss. Foto: erakogu

MoNo buss. Foto: erakogu

6. ja 7. veebruaril kohtuvad Luunja noortekeskuse ruumides Luunja, Puhja ja Rannu valla noored, et üheskoos jagada kogemusi ning arutleda noortevolikogude teemal. Tegemist on Luunja noorte poolt kokku kutsutud koostööseminar-talvelaagriga, mille tulemusena soovivad noored olla pädevamad valla noorte esindajad.

MTÜ Noored Toredate Mõtetega projekti “Tartumaa elanike elukestev mobiilsus – Tartumaa VEEMO” raames alustasid Luunja noored möödunud aasta novembrist oma vallas noortevolikogu taasloomisega. Noorsootöötaja toel on iganädalastest kohtumistest välja arenenud aktiivgrupp, keda peagi võib ametlikult Luunja noortevolikoguks nimetada.

Koostööseminari idee tekkis noortel soovist laiendada oma teadmisi ning kogemusi just õppides teistelt Tartumaa valdade noortevolikogudelt. Kahe päeva jooksul koolitatakse end avaliku esinemise teemal, arutatakse ja arutletakse noortevolikogude tegemiste ja tulevikuplaanide üle. Kohtumisele oodatakse Rannu valla noortevolikogu ning Puhja noortekeskuse aktiivgrupi noori.

Koostööseminar saab teoks tänu Luunja kultuuri- ja vabaajakeskusele ja MTÜ-le Noored Toredate Mõtetega, kes sõidutab noored kohale oma uuendusliku Mobiilse Noorsootöö bussiga. MoNo buss ja Luunja noortevolikogu taasloomise toetamine on osa projektist “Tartumaa VEEMO”, mida rahastab Eesti-Šveitsi koostööprogrammi Vabaühenduste Fond ja Kodanikuühiskonna Sihtkapital.

Mariliis Maremäe

Luunjas toimub maadlusvõistlus ja avatakse Jaan Jaago tubamuuseum

Jaan Jaago15. märtsil kell  avab Luunja Kultuuri- ja Vabaajakeskus koostöös Eesti Spordimuusemiga Luunja raamatukogu ruumides Jaan Jaagole pühendatud muuseumitoa.

Aastakümnete jooksul on nii Luunja vallas tegutseval maadlusklubil Jaan kui ka valla asutustel säilinud palju kultuuri- ja spordiajalooliselt olulist materjali maadlusest ja Jaan Jaagost. Luunja Kultuuri- ja Vabaajakeskus koostas 2012. aastal Jaan Jaagost ülevaatliku fotonäituse. Nii ongi tekkinud kultuurikeskusel, vallavalitsusel, maadlusklubil Jaan, Luunja raamatukogul ja Jaan Jaago sugulastel idee koguda see materjal kokku ja tutvustada seda ka Luunja kogukonnale ja külalistele. Ettevõtmises osaleb Eesti Spordimuuseum, kes eraldas Jaan Jaago tubamuuseumile ligi 30 eksponaati. Kogu teevad väärtuslikumaks Jaan Jaago lapselapse Jaan Jaago erakogust kingitud rahvusvahelistel võistlustel teenitud Jaago aulindid aastatest 1920-1940.

Samal päeval toimuvad Luunja Keskkoolis ka rahvusvahelised XXXVII Jaan Jaago mälestusvõistlused kreeka-rooma maadluses.

Jaan Jaago sündis 6. juulil 1887 Luunja vallas Tartumaal ja suri 28. augustil 1949. aastal Berliinis. Ta oli eesti maadleja, elukutselisena seitsmekordne maailma- ja viiekordne Euroopa meister.

Maailma esimene lodjafestival toimub 20.-24. augustini Suursoos

lodjaseltsAugusti eelviimasel nädala viiel päeval on kõik suured ja väikesed lodja- ja loodusesõbrad oodatud RMK Suursoo Looduskeskusesse, kus teisipäevast laupäevani vältab maailma esimene Lodjafestival.

Igal päeval on oma teema – alustuseks jõepäev, vahepeal soo-, kala- ja külapäev ning lõpetuseks järvepäev. Iga päev toimuvad looduslodja- ja viikingilaevaretked sohu, jõgedele või Peipsile, lõunast õhtuni saab osaleda erinevates õpitubades – ehitada traditsioonilisi siseveepaate, õppida puu-, köie- ja sepatööd. Jõepäeval traalime kaldamudas ja uurime väikesi vee-elukaid. Soopäeval saab teada, mis üllatused on sool varuks ja mida on võimalik teha turbast. Kalapäeval kiikame kalameeste maailma ja omandame kalapüügi põhitõdesid. Külapäeval tervitavad teid ümbruskonna külad ja igaüks saab täiendada oma teadmistepagasit maaelu vallas. Järvepäeval selgub, kuidas elavad ümbruskonna järved ning kuidas kuulatakse kalade laulu. Kõikidel päevadel on avatud RMK looduskeskus koos näitustega Emajõe Suursoost ja Eesti kaladest. Lapsi ja lapsemeelseid ootab festivali mängumaa, kus võib mängida vanaagseid jooksu- ja osavusmänge, ronida, pugeda, hüpata, veereda!

Õhtupoolikul haaravad lodjamadrused ja lodjaseltsi sõprusansamblid kätte pillid ja kuulda võib meeleolukaid kontserte. Pimeduse saabudes heisatakse hiiglaslik lodjapuri ning purjekinos linastuvad filmid ja toimuvad Sooülikooli vabaõhuloengud. Hoogsa festivalipäeva lõpetuseks seatakse üles teleskoop ning vaadatakse tähti ja uuritakse kuud.

Tartu ja festivali vahel sõidab festivalilaev. Täpsem kava: lodi.ee/lodjafestival.

Liisa-Lota Kaivo

JÄÄÄÄR laulab Eestimaa kaunid kohad veelgi kaunimaks

Me keegi ei tea täpselt miks, aga see ON meile aasta kõige ARMSAM aeg. Lihtsalt üürike Eestimaa SUVI on seda väärt, et võtta KÕIK, mis tal pakkuda. Kasvõi üks neist 15 unustamatust õhtust, täis lõhnu, NAERATUSI, puudutusi, helisid…

Me lihtsalt NAUDIME seda ja kutsume teidki! Kõik juhtub JUULIKUUS, otsapidi augustis:

E 16.07 Vihula mõis
T 17.07 Saka mõis
K 18.07 Avinurme, Elulaadikeskuse juures
R 20.07 Haanja, Suur Munamägi
L 21.07 Luunja mõisa roosiaed
P 22.07 Otepää Looduspark, Kunstimäe puhkemaja
E 23.07 Viljandimaa, Tuhalaane
T 24.07 Pärnu, Ammende Villa
K 25.07 Muhu, Nautse-Mihkli talu
P 29.07 Kuressaare, Arensburg Boutique Hotell
E 30.07 Hiiumaa, Sõru Sadam
T 31.07 Haapsalu Linnuse väike hoov
K 01.08 Viinistu Kunstimuuseum
N 02.08 Raplamaa, Oela külaplats
R 03.08 Vormsi

Algused 20.00. Kestus 2 tundi (s.h 30 min vaheaeg).

JÄÄÄÄRe neliku selle suve rosinateks on ANN KUUT tšellol ja viiulil ning ULLA KRIGUL tuuleklaveril.

Piletiinfo Piletilevist!

Infot leiab ansambli JÄÄÄÄR kodulehelt.

Neljapäeval on Lohkva raamatukogus külas Kadri Kõusaar

 Neljapäeval, 26. aprillil kell on Lohkva raamatukogu külas Kadri Kõusaar.

Toimub teose „Alfa” esitlus ja räägitakse kirjandusest, filmist ning elust. Õhtut viib läbi Toomas Aru.

Tasuta!

Info tel: 5331 0902

Luunja kultuurielus keskendutakse märtsis naistele

Kogu tänavune märtsikuu on Luunja vallas pühendatud naistele kultuuris.

1. märtsil avati Billeneeve näitus galeriis Meie Aja Kangelane.

8. märtsil algusega kell 18 toimub Lohkva lasteaias süvamuusikaüritus „Naised ja Eesti helilooming”.

10. märtsil toimub pidu Luunja moodi Marju Länikuga, kuhu oodatakse osalema kogu perega.

24. märtsil on Luunjas etnopidu koos naisrahvatantsu ja muusikaga.

29. märtsil on aga teemaks naised kirjanduses.

Rohkem infot: Toomas Aru, tel 5331 0902, www.luunja.ee.

Tantsuõhtu Luunjas

Sel laupäeval, 11. veebruaril 2012 algusega kell 19 on kõik tantsuhuvilised oodatud Luunja Kultuurimajja tantsima.

Toimub:
XXXVI Emajõe Talimängude 2012 Luunja Spordipidu
Esineb: Nancy
Vaheaegadel tantsumuusika ja rahvalikud seltskonnatantsud!
DJ Oma Poiss (Eesti disko)

Pilet:
Talimängudel osalenutele TASUTA
Täispilet 4 €
Üliõplased ja pensionärid 2 €

Info tel 515 2776 ja 5331 0902
http://www.kultuurimaja.luunja.ee/

Võrukeelne teater Luunjas

Põllumajandusmuuseum kutsub pitsi- ja puutöökursusele

19.-20. jaanuaril õpetatakse Eesti põllumajandusmuuseumi õpikoja kangatoas nõelpitsi valmistamise tehnikat ja erinevate mustrite loomist. Kursust juhendab Aime Lang.

27.-29. jaanuaril toimub põllumajandusmuuseumi uues puidu ja metalli restaureerimise õppeklassis töötuba, mille eesmärk on pakkuda praktilist eneseteostusvõimalust, tutvustada lihtsamaid puutöövõtteid ja õpetada eristama erinevaid tarbepuiduliike.

Kursuse käigus valmivad igal osalejal lepast või kasest lõikelaud, puulusikas ja võinuga. Kursust juhendab muuseumi konservaator-restauraator Janika Turu.

Luunja tähistab Johannes Saali sünniaastapäeva

Neljapäeval, 8. detsembril kell 16.00 avatakse Luunja vallamajas Johannes Saali maalide  läbilõikenäitus “Johannes Saal – 100 aastat sünnist!”, mis on pühendatud kunstniku sünniaastapäevale.

Johannes Saal (1911-1964) sündis Luunja vallas Oja talus. Ta oli lapsest saati nõrga tervisega. Gümnaasiumi lõpuklassis haigestus ta tiisikusse ning veetis kuus aastat kodutalus haigevoodis. 1933. aastal asus Saal õppima Pallasesse, kuid siis hakkasid ilmnema tema psüühikahäired, mis viisid vaimse murdumiseni 1948. aastal ning vaevasid kunstnikku elu lõpuni. Raskelt mõjusid talle ema surm ning isa ja venna küüditamine.

Kunstniku viljakamad loomeaastad olid 1940-50ndad, mil valitsenud dogmadele ja kaanonitele tema kujutusviis aga ei vastanud. Ametlikku tunnustust ta ei leidnudki. Paljudes Saali maalides tuleb esile ahistuse, kannatuse ja surma teema; nõukogude okupatsiooni ajal loodud teosed annavad edasi ajastu süngust ja piiratust.

Pallase traditsioonidest kasvas Saal välja, tema laad oli omanäoline ja ekspressiivne. Kunstiajaloolased Harry Liivrand ja Ants Juske on oma näitusekajastustes nimetanud Johannes Saali eesti Goyaks, van Goghiks, Munchiks.

Näitus saab teoks Luunja kultuurimaja ja Tartu kunstimuuseumi koostöös. Külastamine on tasuta.

Allikas: luunja.ee

Luunjas on alustatud memoriaalpargi rajamist

MTÜ Münnich algatusel ning ELi toetuse kaasabil on alustatud väljapaistvate Luunja mõisaomanike memoriaalpargi väljaehitamist Münnichite ja Nolckenite perekonnakalmistu ja kabeli kunagises asukohas, annab teada Luunja valla veebileht.

Praeguse Luunja ratsaspordibaasi läheduses asunud, nüüdseks hävinud kalmistule on maetud krahv B.C. von Münnich ning Eestimaa ajaloos mõjukate mõisnike Nolckenite esindajad.

1970ndatel ehitas tollane sovhoos surnuaia ühte otsa sigala, ehituse käigus hävisid Münnichi kabel ning hauakivid. Teine pool kalmistust lagastati jäätmete ladestamisega. Säilinud on aga hulk põlispuid ning kalmistule viiv allee, mis saavad kavandatava pargi tuumikuks.

Memoriaalpargi projekti autor on ASi K&H maastikuarhitekt Karin Bachmann.

Kavas on kujundada loodusliku keskkonnaga, avatud ja mitmefunktsiooniline park. Säilinud põlispuud korrastatakse ja 1,2 ha suurune pargiala puhastatakse võsast. Suurtest põllukividest kujundatakse pargipuude vahele kivikülv, tiigi äärde rajatavasse mälestusnurka paigaldatakse mälestuskivi. Korrastatakse ka pärnaallee vanad puud ning istutatakse uusi, uue katte saab allee vahel kulgev tee. Parki paigaldatakse istepingid ning infotahvel, rajatakse kõnnitee ja mänguväljak.

Vana allee on juba korda tehtud. Foto: Luunja vald

Luunja kultuurimajas avati kunstigalerii

Neljapäeval, 20. oktoobril avati Luunja kultuurimaja keldris kunstigalerii Meie Aja Kangelane, esimeseks väljapanekuks on Ervin Õunapuu fotonäitus „Miraažid”.

Galerii eestvedaja on oktoobrist alates Luunja kultuurielu juhtiv Toomas Aru. Tema sõnul on galeriil põhimõte maksta näitustel esinevatele autoritele tasu ning seeläbi kunstirahva tööd väärtustada.

Professionaalset kunsti, kirjandust ja muusikat on kavas Luunjas pakkuda ka edaspidi, tuues nii vaheldust programmi, mida maakultuurimajalt tavapäraselt oodatakse.

Tartumaal saab õppida seltskonnatantsu

Kuna õhtud lähevad pimedamaks ja õuesoleku aeg jääb järjest lühemaks, siis kutsub seltskonnatantsu õpetaja Eva Kouhia Tartumaa inimesi taas tantsima. Hobikursusel ja algajate kursusel saab osaleda nii Raatuse Gümnaasiumis kui Luunja kultuurimajas.

Registreerumine tundidesse aadressil eva.koolitus@mail.ee või tel 5114081. Kui soovid osaleda tantsutunnis ja sul ei ole hetkel partnerit, siis anna endast ka teada. Praegu otsivad endale tantsupartnerit kaks meest: 32 aastane ca 177 pikk ja 44aastane 184 cm pikk – mõlemad algkursusele. Lähem info seltskonnatantsu kohta siin.

Allikas: Eva Kouhia

Tantsuklubi

Tartus Tiigi seltsimjas toimub sel kolmapäeval kell 20 tantsuklubi. Seekord on Tartu tantsuklubisse musitseerima kutsutud tartlased ja isehakanud tartlased. Alanud õppeaasta on toonud Tartusse hulganisti noori rahvamuusikuid. Rõõmustagem selle üle!

Mängitakse 19. sajandi teise poole ja 20. sajandi alguse külapidude tantsumuusikat meilt ja võõrsilt. Tantsuklubi on koht, kuhu on sobilik tulla koos perega ja sõpradega.Tartu tantsuklubisse on oodatud musitseerima ja tantsima kõik rahvamuusikasõbrad, kel on mahti ja lusti!

Palume enda heaolu tagamiseks kaasa võtta külakosti teelauale ja vahetusjalanõud.

Pilet 2 eurot; osalemine on tasuta pillimängijatele, lastele ja rahvarõivastes külastajatele.

Tartu tantsuklubi toimumisajad 2011. aastal kell 20.00-24.00 (02.00) Tiigi seltsimajas (Tiigi 11, Tartu): 14. septembril, 28. septembril, 12. oktoobril, 26. oktoobril, 9. novembril, 23. novembril, 7. detsembril ja 21. detsembril.

Huvilised saavad lähemalt tuttavaks ööviiuliga

9. juulil kell 15 on RMK Emajõe-Suursoo looduskeskusse oodatud kõik taimehuvilised, et Tiiu Kulli abiga saada paremini tuttavaks Eestis kasvavate orhideedega.

Päeva jooksul on võimalik vaadata majas olevat fotonäitust „Orhideed Eestimaa looduses”.

Oma teoseid tuleb tutvustama ka Tõnu Tamm ning päeva lõpetab Vanemuise keelpillikvarteti kontsert.

Üritus on kõigile tasuta. Oma tulekust palutakse teada anda telefonil 5305 0999 või e-posti aadressil emajoe suursoo.looduskeskus@rmk.ee. Kohtade arv on piiratud.

Luunja raamatukogus räägitakse lihavõttetraditsioonidest

Luunja raamatukogus toimub esmaspäeval, 18. aprillil algusega kell 18.30 lähenevatele kevadpühadele pühendatud kohtumine, kus Tartu Maarja koguduse õpetaja Peeter Paenurm kõneleb lihavõttepühade traditsioonidest.

Ettekannet ilmestab slaidiprogramm.

Raamatukogu galeriis on kuu lõpuni välja pandud harrastuskunstnik Epp Nõgese loodusmaalid.

 

Luunja raamatukogus räägitakse lihavõttetraditsioonidest

Luunja raamatukogus toimub esmaspäeval, 18. aprillil algusega kell 18.30 lähenevatele kevadpühadele pühendatud kohtumine, kus Tartu Maarja koguduse õpetaja Peeter Paenurm kõneleb lihavõttepühade traditsioonidest.

Ettekannet ilmestab slaidiprogramm.

Raamatukogu galeriis on kuu lõpuni välja pandud harrastuskunstnik Epp Nõgese loodusmaalid.

Roomaal tuleb suur jõhvikakorjamise võistlusmatk

3. aprillil kell 9 saab Kantsi kõrtsist alguse suur jõhvikakorjamise võistlusmatk. Suusatatakse Koosa järve taha Kargaja sohu, kus tehakse suppi ja korjatakse võidu mätastelt väljasulanud jõhvikaid ning nauditakse kevadet ja puutumatut loodust. Matk lõpeb orienteeruvalt kell 18.

Luunja alevikus on uus veevärk

Luunja alevikus on jõudnud lõpusirgele veevärgi uuendamise projekt. 
Rekonstrueeritud on  kanalisatsioonitorustikud, ehitatud uusi vee- ja kanalisatsioonitorustikke, rajatud reoveepuhasti ning joogivee eelpuhastusjaam, annab teada Tartumaa infoportaal. 

Kõige keerulisem objekt oli reoveepuhasti, mis asub ajaloolise Luunja mõisapargi servas, kus kehtivad muinsuskaitsenõuded. Muinsuskaitseameti nõudel tuli puhasti paigutada osalt maa alla. See tegi töö kalliks ning nii jäi vähem raha torustike uuendamiseks.

Luunja vee- ja kanalisatsioonitorustike ehitustööde hinnaks kujunes pisut üle 13 miljoni krooni.

Juba plaanitakse ka jätkuprojekti, kuhu on kavas hõlmata Kabina küla suvilapiirkonnad, Pilka küla tiheasustuse osa, Kavastu küla ja Luunja aleviku nn Uue tänava pikendus.

Rohekm infot: www.luunja.ee.

Tartu linn aitab hooldajatel tööle asuda

Tartu linnavalitsus, Tartu ja Luunja vallavalitsused otsivad koostöös võimalusi, et koduse hooldusega seotud inimesed saaksid soovi korral tööle asuda.

Jaanuarikuus alustasid projektis osalevate omavalitsuste sotsiaaltöötajad hooldajate intervjueerimist, et selgitada välja nende võimalused ja soovid tööturule naasmiseks. Märtsi lõpuni intervjueeritakse kolmes omavalitsuses ühtekokku 320 täiskasvanud isiku hooldajat. Intervjuu käigus uuritakse hooldaja töökoormust ja oskusi ning tema motiveeritust tööturule suundumiseks, samuti tehakse kindlaks seda takistavad ning toetavad asjaolud.

Küsitluste abil selgitatakse välja nelikümmend hooldajat, kes sooviksid tööle asuda. Ühe võimalusena pakutakse neile võimalust tööle asuda koduhooldusteenuse pakkujana. „Selline ettevõtmine võimaldab meil laiemalt kasutada nende inimeste praktilisi kogemusi, mida nad on hooldajana omandanud, ning  samas annab see neile võimaluse naasta tagasi tööellu. Projektis osalemine annab linnale hea võimaluse ka uute töökohtade loomiseks,“ kommenteeris abilinnapea Vladimir Šokman.

Tööle asumisest huvitatud hooldajatel, kes soovivad projektis osaleda, tuleb pöörduda  linnavalitsuse sotsiaalabi osakonna eakate ja puuetega inimeste hoolekandeteenistusse või piirkonnakeskusesse. Projektiga saavad liituda need inimesed, kes pole hoolduskoormuse tõttu saanud tööle minna.

Hooldajate töölerakendamine võimaldab koostööd tegevatel omavalitsustel luua uusi töökohti koduhooldusteenuse valdkonnas  ja pakkuda hooldatavatele mitmekesisemaid hooldusvõimalusi.

Projekti „Päevaste ja ööpäevaringsete hooldusteenuste abil tööle“  rahastab  Euroopa Sotsiaalfond  töölesaamist toetavate hoolekandemeetmete  raames.

Luunjasse kavandatakse spordiväljakute kompleksi  

Luunja vallavalitsus on algatanud detailplaneeringu, et rajada jalgpalliklubi FC Santos ja valla koostöös Luunjasse spordiväljakute kompleks, kus on võimalik mitmesuguseid spordialasid harrastada.

Alevi maaüksus, kuhu spordiväljakud on kavas rajada, kuulub Luunja vallale, seni on seda kasutatud põllumaana.

Vald ja FC Santos sõlmisid eelmisel aastal pikaajalise rendilepingu, millega vald andis Luunja aleviku kõrval asuva Alevi maaüksusse kuuluva maatüki jalgpalliklubi kasutusse.

FC Santos koostöös Eesti Jalgpalliliiduga rajab sinna tänapäevase jalgpallikompleksi kogupindalaga kuni 8 hektarit. Kompleksi koosseisu on planeeritud seitse loodusliku murukattega jalgpalliväljakut, samuti sünteetilise kattega jalgpalliväljak.

Lisaks plaanitakse rajada kolm rannajalgpalliväljakut, tenniseväljakud, korvpalliväljak ning laste mänguväljak.

Lepingu järgi võimaldab FC Santos vallal kasutada jalgpalliväljakuid ja teisi rajatisi tasuta või soodustingimustel kohalike laste ja noorte treeningute ja võistluste pidamiseks.

Raha projekti elluviimiseks on kavas taotleda Euroopa Liidu tõukefondidest, riiklikest programmidest ning suurettevõtetelt.
FC Santos kannab edaspidi keskusega seotud kulud ning tagab kompleksi majandamise.

Emajõe-Suursoo looduskeskus korraldab talgud

Riigimetsa Majandamise Keskuse Emajõe-Suursoo looduskeskus ootab huvilisi madisepäeval, 21. septembril talgutele, et üheskoos korrastada suurvee kahjustatud Emajõe-äärset õpperada.

Kogunetakse kell 9 RMK Emajõe-Suursoo looduskeskuse ees. Tööd tehakse kella 13ni, pärast pakuvad talgutekorraldajad lõunat.
Oma tulekust paluvad korraldajad teada anda 16. septembriks e-postil emajoe-suursoo.looduskeskus@rmk.ee

Luunja vald käivitas jõesadama projekteerimise

Luunja vallavalitsus allkirjastas inseneribürooga Urmas Nugin OÜ lepingu Luunja sadama ja puhkeala projekteerimiseks.

Luunja vallavanema Aare Andersoni sõnul hõlmab unikaalne projekt ligi 13 hektari suurust maa-ala ning seob ühtseks tervikuks Luunja aleviku ja Emajõe vahele kavandatava jõesadama ning selle lähiümbrusse planeeritava puhkeala.

Jõesadamasse peaksid projekti kohaselt tulema paatide ja kuni 40 m pikkuste laevade sildumisrajatised, veesõidukite hoiuala, ujuvtankla ning muu veesõidukite teenindamiseks vajalik infrastruktuur. Samuti on kavas kanalit süvendada. Puhkealale planeeritakse ujumistiik koos väikese rannaalaga, vabaõhulava, ringkanal koos purretega, laste mänguväljakud, spordiplatsid, piknikukohad, jalutusteed jmt.

Projekteerimistööde hinnaks on koos käibemaksuga 294 000 krooni ning projekt koos kõikide vajalike kooskõlastustega peab valmima novembris.

Projekt on aluseks eurotoetuste taotlemisel ning hilisemal objektide väljaehitamisel.

Luunja jõesadam arendamine on üks osa Emajõe-Peipsi veetee senisest aktiivsemast kasutuselvõtust.

Vallad ei taha Peipsi äärde Emajõe rahvusparki

Juuni alguses ametliku käigu saanud Eesti kuuenda rahvuspargi loomine on takerdunud kohalike valdade vastuseisu taha. Vara, Luunja, Mäksa, Võnnu, Meeksi ja Piirisaare vallast on kolm viimast otsustanud rahvuspargi loomist mitte toetada, kirjutas Eesti Päevaleht.

“Mõte on ju hea ja tore, kuid kohalikud kardavad uusi piiranguid,” ütles Meeksi vallavanem Aleksandr Suvorov.

“Tegu on niigi mahajäetud piirkonnaga ning uued piirangud võivad ju seal elamise veelgi raskemaks muuta,” vahendas Suvorov kohalike kartusi.

Kava järgi tahab keskkonnaamet üheks tervikuks liita Emajõe-Suursoo looduskaitseala, Emajõe suudme hoiuala ja Piirissaare maastikukaitseala.