Kylauudis.ee

on kodanikualgatuse korras sündinud infoportaal, mis vahendab kodukandi uudiseid ja elulist infot inimeselt inimesele. Loe lähemalt!

ENFRDEESFILVVRO

Kaastööd ja kirjad
palume saata e-posti aadressil info@kylauudis.ee

Nädala mõte

"Pilk üle õla ja sammuga edasi."

Vaata nädala mõtete arhiivi!

Viimased uudised

Arhiiv

Sõbrad, toetajad

veebruar 2020
E T K N R L P
« jaan    
 12
3456789
10111213141516
17181920212223
242526272829  

TÄNAVUNE TARTU MARATON JÄÄB LUMEPUUDUSEL ÄRA, PÜHAPÄEVAL TOIMUB JALGSIMATK

Korraldajad otsustasid täna, et 16. veebruariks kavandatud 47. Tartu Maraton jääb lumepuudusel ära. Huvilised on aga pühapäeval oodatud osalema Tartu Maratoni juubelimatkale.

Foto Klubi Tartu Maraton

Foto: Klubi Tartu Maraton

Suusamaratoni põhitrassil Otepäält Elvasse suusalund ei ole. Tehvandil toodetud kunstlumest aga jääb plaani C (maraton Tehvandi kunstlumeringil) jaoks väheks. Ilmaprognooside kohaselt ei ole kummagi variandi puhul sel nädalal positiivseid muutusi oodata, seega ei ole tänavu Tartu Maratoni korraldamine lumepuuduse tõttu paraku võimalik. Info osalustasu kompenseerimise kohta saadavad korraldajad osalejatele eraldi kirjaga.

Laupäevaks kavandatud lastesõidud lükatakse edasi kuni lumeolude paranemiseni.

Juubelimatkal, mille start on Otepääl Tehvandi staadionil ja finiš Käärikul, on valikus kaks distantsi: 27 ja 17 km. Matkarada viib osalejad nii Pühajärve-äärsetele kaunitele teedele, kuulsale Kekkose rajale kui ka kohtadesse, mis kattuvad Tartu suusamaratoni rajaga (nt Harimägi). Rajal on kaks toitlustuspunkti, kus pakutakse matkalistele kuuma jooki ja kehakinnitust. Vaata rajakaarti SIIT.

Neile, kes on end suusamaratonile registreerunud, on matkal osalemine tasuta, kuid vajalik on ümberregistreerimine maratoni kodulehel. Mõistagi on võimalik matkale registreeruda ka neil, kes suusamaratonil kirjas ei ole (registreerimine SIIN).

KU päevatoimetaja

VUDILA MÄNGUMAA KUULUTATI MAA SOOLAKS

Eesti Väike ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsiooni konkursil Ettevõtlik Vaim 2019 pälvis tunnustuse Maa Sool endises Tabivere ja tänases Tartu vallas tegutsev turismiettevõte Vudila Mängumaa OÜ.

Vudila Mängumaa pildid erakogust

Vudila Mängumaa pildid erakogust

Vudila rajaja Kajar Lember arvas, et austava nimetusega Maa Sool kutsutakse üldiselt õpetajaid, kuid üldistavalt sobib tunnustus maaelu edendajatele teisteski elualadel. „Kuna Vudilas on väga paljudele noortele esimene töö- ja praktikakoht, siis eks meiegi omal moel tegele õpetamise ja innustamisega. Aga eks igas tegevuses peab olema nii pipart, kui soola.”

Lember peab Vudila väärtuseks järjepidevat tegutsemist ja uueks hooajaks ettevalmistamist. „Eelseisval suvel korraldame lastelaagreid. Püstitatud on mõned majutuskohad, mida saavad laagrite välisel ajal ööbimiseks kasutada ka kaugemad külalised. Seegi investeering loob suveks mõned lisatöökohad. Pooled meie töötajad on seotud toitlustusega. Sellel suvel plaanime pisut ümberkorraldusi ning suurendame koostööpartneri rolli, et iga asjaga tegeleks õue peal need, kes suudavad pakkuda parimat. Kindlasti on Vudilal kaudsete töökohtade mõju kogu piirkonnale. See on võibolla Vudila kontekstis isegi kogukondlikult suurem väärtus, kui otsene äritegevusest tulenev kasu,” rääkis Lember tunnustamise arvatavatest põhjustest.

Jätka lugemist »

MÄLESTUSKILDE 2. VEEBRUARIST

Kunagise „Poolpäevalehe“ ja „Lisanduste“ kaastöölise ning levitajana panen kirja mõne mälestuskillu Tartu rahulepingu aastapäeva meenutamisest.

Helen Rebane. Foto Edgar Saar

Helen Rebane. Foto: Edgar Saar

Sealpool kontrolljoont asuv Petseri. Foto Urmas Saard

Sealpool kontrolljoont asuv Petseri. Foto: Urmas Saard

Ajalooliseks minevikusündmuseks oli Vanemuise ringauditooriumi tormiline rahvakoosolek 2. veebruaril 1988. Vabadusvõitleja Heino Noore sõnul plaksutas osa publikut isamaaliste sõnavõttude toetuseks avalikult, osa aga veel laua all. Helilindistasin lisaks samale koosolekule ka sellele järgnenud “koerte koori”okupatsioonivõimude kuulekate kannupoiste, julgeolekukomitee ninameeste Rein Sillari ja Anti Taluri ooperist „Tartu Rahumaja”. Selgituseks niipalju, et kui aasta varem jälgis Hirvepargi sündmusi nõukogude võim fotoaparaatide ja kinokaameratega, siis nüüd otsustati näidata muskleid. Kohal olid täies varustuses kumminuiade ja kilpidega kiivrites löömameeste ahelikud, kellel kindlasti ka tukid põues. Toeks veel valjuhääldajad ja verekoerad ning tuletõrjujate survevoolikud ja sireenid. Tartu rahumaja oli võetud piiramisrõngasse. Jäi mulje sõjaseisukorrast. Ka hoolitseti selle eest, et “ohtlike isikute” rahu sel ega järgmisel päeval keegi telefoniga rikkuda ei saaks. Mul ja paljudel teistel olid kõnetraadid tummad. Nii tähistas nõukogude võim Tartu rahu 68. aastapäeva. Enamus sellest sündmusest osavõtjaid mõlemalt poolt rindejoont on praegugi rivis ja söövad rahumeeli ühiselt Eesti Vabariigi leiba.

Jätka lugemist »

IDAPOOLSEIM TARTU LINNAS ASUV SILD RISTITI ÖÖTUNNIL TARTU RAHU SILLAKS

Täiendatud 04.02 kell 11.10: pealtnägija sõnul eemaldati eile umbes kell 15 Tartu Rahu Silla silt  

Keskpäeva paiku potsatas toimetuse postkasti üks foto, mille juures oli ainult napisõnaline selgitus: „Foto pole eriti hea kvaliteediga sest see sai sõitvast autost ülesvõetud.” Sai üritatud saatjalt täiendavat selgitust küsida, aga vastust ei tulnud.

Ihaste sillast on üleöö saanud TARTU RAHU SILD 02.02.2020. Lugeja saadetud foto

Ihaste sillast on üleöö saanud TARTU RAHU SILD 02.02.2020. Lugeja saadetud foto

Pildilt võib ära tunda, et tegemist on Tartus Emajõge ületava Idapoolseima sillaga, mis kannab juba avamisest saati Ihaste silla nimetust. Nüüdseks on teatatud, et küünlapäeva esimestel minutitel paigaldanud kaks aatelise meelsusega meest mõlemale poole silla otstesse suured teemärgid, millele kirjutatud TARTU RAHU SILD. Õhtulehe sõnumi kohaselt olnud tegu kohalikule omavalitsusele parajaks üllatuseks.

KU päevatoimetaja

KÕRGKOOLI LÕPETAB 332 ÕDE, ESMAKORDSELT LIGI SADA MAGISTRIKRAADIGA ERIÕDE

Täna Tallinna ja Tartu Tervishoiu Kõrgkoolis toimuvatel talvistel lõpuaktustel saavad diplomi kokku 513 tervishoiuspetsialisti. Kõrgkooli lõpetab 28 ämmaemandat ja 332 õde, nende hulgas esimesed 97 terviseteaduse magistrikraadiga eriõde. Tervishoiu vajaduste täitmiseks on õdedest jätkuvalt suur puudus.

Ulla Preeden. Foto Urmas Saard

Ulla Preeden. Foto: Urmas Saard

Patsientide ja kolleegide usaldus õdede vastu on kasvanud ning magistrikraadiga eriõed saavad pakkuda patsientide uusi teenuseid.

„Õdede tööpõld on lai – haiglates ja perearstikeskustes on nad asendamatud, samuti suureneb iseseisva õendusabi roll vaimse tervise edendamisel, krooniliste haigete jälgimisel, samuti kooli- ja töötervishoius ning hooldekodudes hoolealuste tervise eest hoolitsemisel. Õde on sageli inimese jaoks esimene kontakt tervishoius, kes nõustab ja abistab nii patsienti kui ka tema lähedasi,“ ütles sotsiaalminister Tanel Kiik. „Õdede nappus on kahjuks endiselt murekoht, kuid töötame koostöös haridus- ja teadusministeeriumi ning sidusrühmadega selle nimel, et õdesid senisest rohkem juurde koolitada.“

Jätka lugemist »

KESKKONNATEEMALISES ROLLIMÄNGUS STARDIB KOSMOSELAEV NOA 2424 MARSILE

Eesti, Rootsi ja Venemaa rollimängude entusiastid tutvustavad 31. jaanuaril Tartu loodusmajas keskkonnahariduslike rollimängude kogemusi ja praktikat.

Taru loodusmaja. Foto Aldis Toome

Taru loodusmaja. Foto: Aldis Toome

stsenaariumi kohaselt saab viia endaga kaasa piiratud hulga liike ja ressursse, kuna olukord maal on kliimamuutuste tõttu kehv

MTÜ Peipsi Koostöö Keskus ja Valge Karp korraldataval koolitusseminaril „Hariduslikud rollimängud“ tutvustatakse rollimängu kui mitteformaalset meetodit keskkonnahariduses.

Ürituse ühe korraldaja, Ederi Ojasoo sõnul on muutunud populaarsemaks mängulised õppemeetodid, kuid puudu jääb selleteemalistest koolitustest ja julgustusest, et kasutada oma töös teistsuguseid õppemeetodeid. Hariduslikud rollimängud muudavad õppimise lõbusamaks, motiveerivad õpilasi ning osalejad tunnevad end kaasatutena.

Jätka lugemist »

Pihkva regiooni haridustöötajad tutvuvad õppereisil Peipsi järve piirkondlike keskkonnahariduse võimaluste ja vahenditega

25.-27. novembril viibib ligi 30 Pihkva piirkonna haridustöötajat õppereisil Eestis. Kolmepäevane külastus sisaldab õppereisi Peipsi äärde, keskkonnahariduse teemalist ümarlauda ja seminari, kus tutvustatakse piirkondlikku keskkonnaharidust, selleks kasutatavaid vahendeid ja meetodeid. Eesti jagab külalistele oma kogemusi süsteemse lähenemise osas keskkonnaharidusele alustades “Keskkonnahariduse ja -teadlikkuse tegevuskava 2019–2022″ tutvustamisest kuni konkreetsete õppetegevuste tutvustamiseni.

Õpilased keskkonnahariduslikul parvesõidul Peipsi järvel. Foto Ederi Ojasoo, Peipsi Koostöö Keskus

Õpilased keskkonnahariduslikul parvesõidul Peipsi järvel. Foto: Ederi Ojasoo, Peipsi Koostöö Keskus

Õppereis on osa Eesti-Vene piiriülese koostöö programmi 2014-2020 kaasrahastatud projekti GreenMind tegevustest, mille eestipoolsed koordinaatorid on Tartu loodusmaja ja Peipsi Koostöö Keskus.

Tartu loodusmaja projektijuhi Eeva Kirsipuu-Vadi sõnul on piirkondliku keskkonnahariduse edendamine väga oluline, sest just see aitab lastel ning noortel luua side kodukohaga ning selle lähiümbrusega. Selleks, et keskkonnaharidus muuta atraktiivseks nii noortele kui ka juhendajatele, on väga oluline pakkuda neile uusi võimalusi, meetodeid ning vahendeid.

Projekti teise eestipoolse partneri, Peipsi Koostöö Keskuse projektijuht Margit Säre peab oluliseks piiriülese keskkonnahariduse edendamist ning ühiste meetodite ning materjalide väljatöötamist, kuna läbi selle luuakse alus erinevate institutsioonide ja ka põlvkondade vaheliseks piiriüleseks suhtluseks, mis on oluline äärealade jätkusuutlikuks arenguks.

Jätka lugemist »

Vanausuliste retseptid koguti kalendrisse

Peipsimaa retseptide kalendris 2020 tutvustakse vanausuliste köögi roogasid. Tähelepanu äratavad mitmed maitsvad ja paikkonnale iseloomulikud kalaroad.

Kala marinaadis vanausliste kalendris Foto MTÜ Peipsimaa Turism

Kala marinaadis vanausliste kalendris Foto: MTÜ Peipsimaa Turism

Retseptid kalendris varieeruvad hooajalisuse järgi ja tänu sellele on meil võimalus saada osa vanausuliste traditsioonidest.

MTÜ Peipsimaa Turism eestvedaja Kadi Ploom märkis, et Peipsimaa retseptidega kalender peaks eriti huvi pakkuma toidugurmaanidele ja hobi kokkadele. „Sel korral iseloomustavad igat kalendrikuud vanausuliste toitude retseptid. Kõik kalendris kasutatavad retseptid ning õpetused on eesti, vene ning inglise keeles, et ka meie naabrid saaksid nautida vanausuliste maitseelamusi. Samuti on iga retsepti juures võrratult isuäratav pilt. Retseptid kalendri tarbeks on kokku kogutud Varnja Perekonna Seltsi poolt.”

Selts tegutseb Tartumaal Peipsiääre vallas. Kadi Ploomi sõnul on Peipsiäärne kultuur olnud Eestis üks ajaloolisemaid ning selle kujunemisele on suuresti kaasa aidanud vanausulised oma kombestike, traditsioonide ja toidukultuuriga. Niisama rikkalik, kui on vanausuliste ajalugu, on ka vanausuliste toidulaud, mida iseloomustavad kalatoidud, kuid ei puudu ka liha ja juurviljad. Rohke sibula kasutamine ja erinevate metsaandide kasutus on Peipsi ääres omane.

Jätka lugemist »

Hõimupäeval astub üles saami legendaarne muusik Wimme ja paljud teised oodatud ansamblid

Terve oktoobrikuu kestva üle-eestilise soome-ugri rahvaid tutvustava festivali kõrghetkeks on oktoobrikuu kolmandal laupäeval tähistatav hõimupäev, mis on 1991. aastast ühtlasi lipupäev.

Äärealade pärimust tutvustav seto ansambel Sorrõseto esineb lisaks peakontsertdele ka Pärnu Vanakooli keskuses reedel, 18. oktoobril kell 18.00. Foto erakogust

Äärealade pärimust tutvustav seto ansambel Sorrõseto esineb lisaks peakontsertdele ka Pärnu Vanakooli keskuses reedel, 18. oktoobril kell 18.00. Foto erakogust

Hõimupäevad on kõige olulisem soome-ugri rahvaid tutvustav ja koostööd edendav avalikkusele suunatud sündmustesari Eestis ning kogu soome-ugri maailmas.

Hõimupäevade peakontserdid toimuvad sel aastal laupäeval, 19. oktoobril kell 15 Eesti Rahva Muuseumis Tartus ning pühapäeval, 20. oktoobril kell 16 Vabal Laval Tallinnas. Kontsertidel esinevad komi külaansambel, mari ja udmurdi pärimusmuusikud, ersa iidset mitmehäälset laulutraditsiooni viljelev ansambel Merema, ungari rahvamuusikaansambel Magos, kuid ka saami traditsioonilise joiu tuntuim tänapäevastaja Wimme, kes astub ERMi silla-alal üles koos soome jazzmuusiku Tapani Rinnega, Tallinnas aga annab peakontserdi lõpus soolokontserdi. Wimme on korduvalt olnud külaliseks nii Viljandi pärimusmuusika festivalil kui ka Jazzkaarel. Ta on omandanud küll traditsioonilise joigumistehnika, kuid kujundanud seejärel välja oma suveräänse stiili, mida on mõjutanud nüüdisaegsed kõlamaailmad, improvisatsioonid ja isegi häälekunst.

Jätka lugemist »

Põhjamaade entsüklopedistide koostöö on Eestile võimalus digikeskkonnas silma paista

Tartu ülikooli loodusmuuseumis leidis nädalavahetusel aset Põhjamaade viki-liikumise koostöökonverents, mille raames otsustati algatada ühisprojekt Läänemere ökoloogilist seisundit puudutava materjali ajakohastamiseks entsüklopeedias ning luua töörühm Põhjamaade, sj Venemaa muuseumidesse ning arhiividesse ajaloo keerdkäikude raames seisma jäänud materjali digitaalseks “tagastamiseks” koduriikidesse.

Põhjamaade viki-liikumise 2019. aasta koostöökonverentsil osalejad. Foto Ivo Kruusamägi ja Vahur Puik

Põhjamaade viki-liikumise 2019. aasta koostöökonverentsil osalejad. Foto: Ivo Kruusamägi ja Vahur Puik

Wikimedia Eesti muuseumi- ja hariduskoostöö projektijuht Ivo Kruusamägi nimetas eelmisel aastal Stockholmis alustatud ja sel aastal Tartus toimunud Põhjamaade koostööalgatust läbimurdeks piirkonna digitaalse pärandi kättesaadavuse tagamisel ning kutsus üles Eesti mälu- ja teadusasutusi neile digikeskkonnas andme-, meedia- jm kohalolu võimalusi pakkuva algatusega kaasa tulema.

Käimasolevate viki-projektidega saab tutvuda 29. oktoobril Raekoja pl 16 toimuval Miljon+ avaüritusel, kus miljoni emakeelse artiklini jõudmise vahendeid tutvustab Vikipeedia Sõber 2016, projekti üks algatajatest Mart Noorma. Oodatud on kõik huvilised, aga iseäranis soovib viki-projekte kureeriv Wikimedia Eesti kaasata neid, kes tahaks digitaalse teadmuse loomisel ise vabatahtlikuna kaasa lüüa.

Märt Põder

Wikimedia Eesti juhatuse liige ja konverentsi korraldaja

Samal teemal:

Eestikeelse vikipeedia erilogo 200 000 artikli puhuks

 

 

 

Vikipeedia jõudis 200 000 eestikeelse artiklini

Tartu Rattamaratonil on tulemas järjekordne Balti maavõistlus

Sel pühapäeval sõidetakse 22. Tartu Rattamaraton, maailma suuruselt kolmas maastikurattaüritus. Nagu viimastel aastatel tavaks saanud, on tänavugi oodata 89 km pikkusel põhidistantsil vihast duelli Eesti, Läti ja Leedu ratturite vahel.

Tartu Rattamaraton. Foto Tarmo Haud

Tartu Rattamaraton. Foto: Tarmo Haud

Viimati võitis eestlane Tartu Rattamaratoni neli aastat tagasi, kui kiireim oli Peeter Tarvis. Lisaks Tarvisele on tugevamatest eestlastest stardis näiteks eelmise aasta teine mees Caspar Austa, 10-kordne Eesti meister maastikukrossis Martin Loo ja endine maanteerattaproff Gert Jõeäär. Paarikuulise vigastuspausi järel naaseb võistlustulle ka valitsev Eesti meister maastikurattamaratonis Peeter Pruus. Korraldajad puhusid Pruusi ehk rattamaratoni ühe favoriidiga enne võistlust natuke juttu.

Oled sa nüüd täielikult terve (Pruus murdis paar kuud tagasi rangluu ja roide – toim.)?
– Tegin pildi ja oli näha, et kõik on ilusasti kokku kasvanud. Võib-olla lihastega pean natuke nüüd tööd tegema, aga üldiselt on seis juba okei.

Võtad sa Tartu Rattamaratonil ettevaatlikumalt või lähed ikka võidu peale?
– Eks ikka lähen rajale võidumõtetega. Rattatunnetus ei ole aga veel kindlasti sajaprotsendiline, on vaja võistlustunnetust. Mingeid suuri riske ei hakka pühapäeval võtma, vaatame, kuidas sõit läheb.

Jätka lugemist »

Laupäeval avavad uksed Sibulatee puhvetid

Sel laupäeval, 14. septembril, teevad juba kell kümme uksed lahti 23 Sibulatee piirkonna puhvetit. Näidatakse uhkusega oma õuesid ja aedasid ning pakutakse külalistele kõike head ja paremat. Lisaks toimub esimest korda parima sibulapirukameistri konkurss.

Latika puhvet Sibulateel Foto Ahto Sooaru

Latika puhvet Sibulateel. Foto: Ahto Sooaru

Esimest korda puhvetitepäeva ajaloos toimub sibulapirukakonkurss

Neljandat sügist võtavad Sibulatee piirkonna elanikud südame rindu ning võõrustavad tuhandeid külalisi. Terve suvi kestvad ettevalmistused tipnevad sel laupäeval. On ehitatud terrasse, otsitud juurde nõusid, katsetatud uute retseptidega. Kõik puhvetid on valmis laupäeva hommikul kell 10, et kaheksa tunni vältel anda endast parim. Menüüdes on muidugi nii Peipsi kala kui kohalikku sibulat, nii jõhvikajooke kui kukeseenesuppe, nii plaadikooke kui peeneid pavlovaid.

Pea igas puhvetis saab kõhutäie kõrvale ka silmadega süüa või midagi ise teha. On nii ponisõite kui lastele aardejahte, käsitöö õpitubasid kui näituseid, pagari õpituba kui rohkelt kohalikku muusikat. Puhvetite päev jätkub peale kella kuut õhtul Pullitalli puhvetis veel toreda tantsupeoga.

Jätka lugemist »

Tartu valiti Euroopa kultuuripealinnaks 2024

Rahvusvaheline sõltumatu ekspertkomisjon otsustas täna, 28. augustil Tallinnas, et Euroopa 2024. aasta Eestist valitud kultuuripealinnaks saab Tartu. Lisaks Eestile saab kultuuripealinna tiitlit kanda ka üks Austria linn ning üks linn Euroopast, mis ei kuulu Euroopa Liitu.

Tartu Foto Urmas Saard

Tartu. Foto: Urmas Saard

Euroopa kultuuripealinnu valitakse 1985. aastast. Sellest on saanud Euroopa Liidus kultuurivallas üks mõjukamaid ettevõtmisi, mis toob linnale lisarahastust, ärgitab seadma pikaajalisi eesmärke ning suurendab turistide arvu.

“2024. aastal saab ühest Eesti linnast taas Euroopa kultuuripealinn. Kui 2011. aastal oli selleks Tallinn, siis nüüd on Tartu kord terve aasta tähelepanu keskmes olla. Euroopa kultuuripealinna tiitel on suurepärane võimalus elavdada linna kultuurielu ning tuua kultuur ja kultuuripärand linnarahvale koju kätte. Samuti annab see võimaluse tutvustada linna ja selle kultuuriväärtusi külalistele Euroopast ja kõikjalt maailmast ning väärtustada kultuuride erinevust meie kontinendil,“ ütles Euroopa Komisjoni hariduse, kultuuri, noorte ja spordi volinik Tibor Navracsics.

2024. aasta kultuuripealinna konkurss algas tunamullu novembris. Tähtajaks ehk 2018. aasta oktoobriks esitasid Eesti linnadest taotluse Kuressaare, Narva ja Tartu. Pärast eelvalikut jäid lõppvalikus sõelale Narva ja Tartu.

Jätka lugemist »

Maaeluministeerium toetab Peipsiveere arengut

Maaeluminister Mart Järvik kinnitas Peipsiveere arenguprogrammi tegevuskava, mille eesmärk on toetada projekte, mis aitavad piirkonna elujõulisust säilitada. Toetusi määrati rohkem kui 256 000 euro väärtuses.

Sibulate peenrad Peipsiveerel. Foto Urmas Saard

Sibulate peenrad Peipsiveerel. Foto: Urmas Saard

„Programm aitab tugevdada kohalikku kogukonda, ergutada ja soodustada ettevõtlikkust ning võimendada piirkonna atraktiivsust,“ ütles maaeluminister Mart Järvik. „Sellega loome täiendavad eeldused inimeste elama ja tööle asumiseks väga huvitava ajalooga Peipsiveere kanti,“ lisas Järvik.

Tegevuskava raames määrati toetust 18 projektile 256 470 euro väärtuses. Lisaks Peipsiveere piirkonna ja vanausuliste kogukonna elujõulisuse säilitamisele on tegevuskava eesmärk kasvatada kohapealset ettevõtlusaktiivsust ja tõhustada piirkonna turundust.

Noortele suunatud projekti “Peipsiveere Ettevõtlikud Noored 2020″ raames õpetatakse Mustvee valla koolides ettevõtlust, inspireeritakse noori osalema äriideede konkurssidel ning luuakse eeldused õpilasfirmade asutamiseks.

Jätka lugemist »

Omalaadne Elistvere loomapark

Peale Tallinna loomaia paikneb üle Eesti veel vähemalt 14 pisemat kuid täiesti arvestatava tähtsusega loomaparki: Muhu saarel, Lääne-Virumaal, Võrumaal, Valgamaal, Läänemaal, Harjumaal, Pärnumaal, Järvamaal, Tartumaal. Juuni keskpaigas külastasid Sindi gümnaasiumi õpetajad Vooremaa maastikukaitsealal asuvat Elistvere loomaparki.

Pruunkaru Elistvere loomapargis. Foto Urmas Saard

Pruunkaru Elistvere loomapargis. Foto: Urmas Saard

Enne haldusmuudatust Jõgevamaal Tabivere vallas, nüüd Tartu maakonna Tartu vallas kümnel hektaril laiuvas loomapargis võib kohata võimalikult looduslikus keskkonnas Eesti metsades elavaid loomi. Nende nimetuste loetelu, keda võib hea õnne korral näha, on päris pikk. Õnne läheb vaja seepärast, et suhteliselt suurel pargialal ei pruugi nad alati inimeste ootel passida.

Kohe ekskursiooni alguses viis giid meid euroopa piisoneid vaatama. Praegu neid Eesti vabas looduses küll ei ela, aga kunagi elasid 500-900 kg kaaluvad piisonid terves Euroopas kuni Kaukaasiani kagus ja idas Volga jõeni. 19. sajandiks jäi järele üksnes kolm asurkonda. Tänapäeval on Euroopa piisonid levinud Kaukaasias, Poolas, Leedus. Looduslikult elavad nad lehtmetsades ja hajusate lagendikega segametsades, samuti soistes metsades. Toiduks maitsevad rohttaimed, oksad, tammetõrud, põõsaste ja puude lehed. Giid ütles, et olgu piisonite käitumine aedikus nii ontlik kui tahes, peab inimene sellest hoolimata liigsest sõprusest ja lähedusest hoiduma, sest neil on hoomamatu jõud ja muidugi suured sarved. Kuid isekeskis ei näi neil probleeme olevat, elavad rahus ja kannavad hoolt järglaste sigitamisel. Peamiselt toimetavad piisonid öösiti ja hommikuti, puhkavad enamasti õhtuti.

Jätka lugemist »

Pildigalerii võidupüha Tartust

Võidupüha hommik algas Tartus Kalevipoja ausamba juures mälestustule, muinastule ja Võnnus süüdatud tule ühendamisega võidutuleks, kõneles peaminister Jüri Ratas ning toimus pärgade asetamine Vabadussõjas langenute mälestuseks.

Peeter Hütt ja Heldur Lõhmus Tartus Kalevipoja ausamba juures võidupüha hommikul. Foto Urmas Saard

Peeter Hütt ja Heldur Lõhmus Tartus Kalevipoja ausamba juures võidupüha hommikul. Foto: Urmas Saard

Eks me suudame seda kaitsetahet hoida, kui me vähekenegi pingutame

Kaitseliidu võidupüha paraadil rivistus Vabaduse puiesteele üle 1200 inimese. Einevus eelmiste aastatega seisnes selles, et Kaitseliit ei rivistunud malevate, vaid sõjaaja üksuste kaupa. Lisaks Kaitseliidu lõuna maakaitseringkonnale võttis osa ka naiskodukaitse, noorkotkaste, kodutütarde, politsei- ja piirivalveamet ning liitlaste üksused.

President Kersti Kaljulaid lausus muuseas oma pidupäeva kõnes, et riik ei jõua kriisiolukorras kunagi kõikjale. Seepärast peaksid kõik panustama enda ja lähedaste turvalisusse: „Kas või ostes koju toiduvaru või tuletades meelde esmaabivõtted.”

„Eks me suudame seda kaitsetahet hoida, kui me vähekenegi pingutame, kui me suudame olla ühtne ühiskond väikeste turbulentsidega, ühiste eesmärkide nimel,” ütles kindralmajor Meelis Kiili, Kaitseliidu ülem.

Jätka lugemist »

Öiseid mõtteid mälestustule pärale jõudmisel Tartusse

22. juuni õhtu eel võtsid Kindral Johan Laidoneri seltsi esimees Trivimi Velliste ja sama ühenduse noored juba kuuendat korda Toris läidetud mälestustule Pärnusse jooksnud võidupüha maratoonaritelt üle ja saatsid selle paraadilinna Tartusse.

Võidupüha mälestustule auvalve kindral Laidoneri ratsamonumendi juures. Foto Urmas Saard

Võidupüha mälestustule auvalve kindral Laidoneri ratsamonumendi juures. Foto: Urmas Saard

See on vaevarikas pingutus, millega avaldatakse erilisel viisil Vabadussõjas langenutele austust

Olen kaamera, diktofoni ja märkmikuga püha mälestustuld saatnud alates aastast 2008, viimased viis aastat kajastanud tule teekonda Külauudiste infoveskis, varem Maalehe veebis ja korra ka tegevuse lõpetanud Kalevmeedias. Tosina aastaga on kujunenud toimuvast teatav tervikpilt, kuid sedakorda lasksin kokkuvõtvalt muljeid jagada Vellistel endal, kui olime jõudnud pärast keskööd oma ööbimispaika.

Trivimi Velliste: Kindral Laidoneri selts on seda mälestustuld, mis pühitsetakse Eesti sõjameeste mälestuskirikus Toris, juba selle sajandi algusest peale viinud kodumaa erinevatesse paraadilinnadesse. See hakkab juba muutuma auväärseks traditsiooniks. Viimastel aastatel on andnud erilise varjundi maratoni jooksjate kanda olev lõik, mis nõuab erakordset mehisust. Tulla keel vestil ja higistena. See on vaevarikas pingutus, millega avaldatakse erilisel viisil Vabadussõjas langenutele austust.

Jätka lugemist »

Võidupüha mälestustuli liigub Torist läbi Pärnu ja kihelkonnakeskuste Tartusse

Kindral Johan Laidoneri Selts on selle sajandi algusest igal aastal võidupühale eelnenud päeval, 22. juunil, viinud Toris Eesti Sõjameeste Mälestuskiriku altaris läidetud ja pühitsetud mälestustuld läbi mitme maakonna vastava aasta paraadilinna. Tänavusel Võnnu lahingu juubeliaastal on selleks Lõuna-Eesti pealinn Tartu.

Trivimi Velliste võtab võidupüha maratoonaritega saabunud mälestustule Pärnus Iseseisvuse väljakul vastu ja jätkab tõrvikuga teekonda paraadilinna Tartusse. Foto Urmas Saard

Trivimi Velliste võtab võidupüha maratoonaritega saabunud mälestustule Pärnus Iseseisvuse väljakul vastu ja jätkab tõrvikuga teekonda paraadilinna Tartusse. Foto: Urmas Saard

Maratonijooksjad toovad tule Torist Pärnu Iseseisvuse väljakule (endisele Rüütli platsile), kust see kell 19.15 liigub kaitseväe soomukil Laidoneri seltsi noorte saatel läbi ajalooliste kihelkonnakeskuste, kus mälestustuld tervitatakse Vabadussõja ausammaste juures.

Tule tervitamine on Vändras kl. 20, Suure-Jaanis kl. 20.45, Viljandis kindral Laidoneri mälestusmärgi juures kl. 21.30 ja Puhjas kl. 22.45.

Ööseks asetatakse Eesti sõjameeste mälestustuli koos samal õhtul laululaval süüdatava muinastulega ja Võnnust saabuva võidutulega taastatavasse Tartu Maarja kirikusse.

Võidupüha hommikul kell 8.30 ühendatakse kolm tuld Emajõe ääres kõrguva Kalevipoja juures üldiseks võidutuleks, mille Vabariigi President saadab paraadilt ühtlasi jaanitulena laiali üle terve riigi.

Samal teemal:

Muinastule ja mälestustule ühendamise järel süttinud võidutuli 2017. aasta paraadilinnas Rakveres. Foto Urmas Saard

 

 

 

Tartu on võidupüha paraadilinn

Kuritegu ja selle ohvrid on, aga süüdlasi pole

Tavakohaselt tähistati 14. juunil Tartu Pauluse kirikus väärikalt juuniküüditamise, sedakorda juba 78. aastapäeva. Leinajumalateenistusel teenis piiskop Joel Luhamets. Altarivõrel oli Eesti riigi sinimustvalge kõrval Petseri maakonna väike leelokandlega laualipp. Ikka põhimõttel, „Ei ole üksi ükski maa“, mida küll lauldakse, aga kõnealuse maakonna suunal ei järgita.

Ingeri- ja Petserimaa lipud. Foto Edgar Saar

Ingeri- ja Petserimaa lipud. Foto: Edgar Saar

põhiliselt riigiametnikke ja poliitika- ning majandustegelasi ja nende perekonnaliikmeid küüditati Siberi tühermaadele ja surmalaagritesse

Seejärel siirduti kirikust vaikses rongkäigus Pepleri tänavale Rukkilille mälestusmärgi juurde. Teiste lippude kõrval lehvisid ka Petseri maakonna ja Ingerimaa lipud. Ka sealt küüditati süütuid inimesi. Peeti päevakohaseid kõnesid. Eeskõnelejaks oli nagu alati Tartu Memento juht Enn Tarto. Sõna võtsid linna, kiriku, kaitseliidu jt. asutuste ja organisatsioonide esindajad. Kaitseliitlase sõnul ei lase tema ega tema relvavennad kunagi mingit küüditamist toime panna. Siit vihje hääletule alistumisele, kus me ise oma kõrge võitlustahtega mitmekümnetuhandelise liikmeskonnaga kaitseliidu laiali saatsime.

Jätka lugemist »

Tartu on võidupüha paraadilinn

Tänavu korraldab Kaitseliit võidupüha paraadi Emajõe linnas, kus võib 22. ja 23. juunil näha sõdureid, relvi, sõjatehnikat ning nautida sõjaväeorkestrite muusikat.

Muinastule ja mälestustule ühendamise järel süttinud võidutuli 2017. aasta paraadilinnas Rakveres. Foto Urmas Saard

Muinastule ja mälestustule ühendamise järel süttinud võidutuli 2017. aasta paraadilinnas Rakveres. Foto: Urmas Saard

Igal aastal saab võidupüha paraadil presidendi süüdatav võidutuli oma jõu päev varem Pärnumaal Toris

Esmakordselt ei ole võidupüha paraadil Kaitseliidu üksused üles rivistatud mitte malevapõhiselt, vaid näidatakse Tartu, Põlva, Sakala, Valgamaa ja Võrumaa malevast koosneva Lõuna maakaitseringkonna erinevaid võimeid. Väljas on lahinggrupp koos oma allüksustega ning maakaitseüksused, mille koosseisus on kergjalaväekompanii, formeerimiskeskus ja korrakaitserühm.

Lisaks on rivis veel Naiskodukaitse, Noorte Kotkaste ja Kodutütarde kompaniid, valveüksuse rühm ning Kaitseliidu kooli ja küberkaitseüksuse liputoimkonnad. Eestist osalevad paraadil veel Abipolitseinike Kogu ja Päästeameti liputoimkonnad ning Vanglateenistuse ning Politsei- ja Piirivalveameti rühmad.

Välisüksustest on paraadile oodata Soomest, Poolast, Rootsist ja Ukrainast liputoimkondi ning Ameerika Ühendriikidest, Lätist, Leedust, Suurbritanniast ning Prantsusmaalt rühmasid.

Jätka lugemist »

Juuniküüditamise mälestuspäeva tähistamised kogu riigis

Paljudes paikades üle Eesti antakse teada, et reedel, 14. juunil möödub 78 aastat 1941. aasta juuniküüditamisest. Mälestatakse tuhandeid Venemaa terrori all kannatanud inimesi, keda küüditati Siberi koonduslaagritesse ja asumisele.

Pildil 2018. a 14. juunil Pääsküla jaama juures toimunud juuniküüditamise mälestustseremoonia. Foto Jukko Nooni

Pildil 2018. a 14. juunil Pääsküla jaama juures toimunud juuniküüditamise mälestustseremoonia. Foto: Jukko Nooni

Küüditamise mälestuspäeval heisatakse riigilipp leinalipuna

Kell 10.00 toimub Tartus Pisarate pargis küüditamisele pühendatud üritus. Tund hiljem algab Tartu Pauluse kirikus küüditamispäevale pühendatud mälestusjumalateenistus. Keskpäeval järgneb üritus Rukkilille juures.

Pärnus Leinapargis kell 12.00 algava mälestamise juhatab sisse Pärnumaa praost Tõnu Taremaa. Linnapea Romek Kosenkranius, linnavolikogu esimees Andres Metsoja ja Pärnumaa Memento esindajad asetavad pärjad mälestuskivi ette.

Taimi Laituse juhendamisel esineb Vana-Pärnu kultuuriseltsi ansambel Hõbene. Leinavalves seisavad Pärnumaa Skautide ja Gaidide maleva noored Eesti lipu seltsi lippudega. Auvalves seisavad Pärnumaa Kaitseliidu maleva võitlejad. Mälestuspäeva korraldab Pärnumaa Ülekohtuselt Represseeritute Ühendus Memento, toetab Pärnu linnavalitsus.

Jätka lugemist »

Lastefondi vestlusõhtul avavad kaks last oma teekonda ratastoolist iseseisvalt kõndima hakkamiseni

Homme, 13. juuni õhtupoolikul kell 17:00 on kõik huvilised oodatud Eesti Rahva Muuseumi B-poole fuajeesse kuulama rahvusvahelise näituse “Julgus elada” raames toimuvat SA Tartu Ülikooli Kliinikumi Lastefondi talk-show stiilis arutelu, mille eesmärk on avada kahe vapra tüdruku – Kelly ja Hanna-Liisa – teekonda nende unistuse täitumisel iseseisvalt kõndima hakkamiseni.

Kelly ja Hanna-Liisa

Kelly ja Hanna-Liisa

See on teema, mille peale tihti ei mõelda, kui endal või lähedasel liikumispuue puudub

“Hanna-Liisa kõndima” projektiga alustas TÜK Lastefond 2017. aastal ning “Kelly kõndima” 2018. aastal. Selle aja jooksul on lapsed teinud läbi uskumatuid eneseületusi ja katsumusi ning praegusel hetkel suudavad mõlemad tüdrukud iseseisvalt lühemaid vahemaid läbida. Fond jätkab heade annetajate toel tüdrukute intensiivse taastusravi toetamist ka praegu, et nende kõndimisvõime säiliks ja kõnnimuster paraneks.

Vestlusõhtu toimub rahvusvahelise näituse “Julgus elada” raames, millega kutsutakse mõtisklema füüsiliste puuete üle ja soovitakse kunsti kaudu avada liikumispuudega inimeste maailma. Näitusel on eksponeeritud tööd kahekümnelt kunstnikult, kes soovivad oma isikliku loo kaudu panna näitusekülastaja füüsilise puude all kannatavate inimeste lugude ja katsumuste peale mõtlema. See on teema, mille peale tihti ei mõelda, kui endal või lähedasel liikumispuue puudub.

Näituse „Julgus elada“ korraldajad on Läti kristlik organisatsioon Partneri, rahvusvaheline ühing Bridgebuilders International ning Eesti kunstnikke ühendav võrgustik ARTEST+.

Jätka lugemist »

Rannavalvurid päästsid Emajõest naise, kellel jõevoolus ujudes jaks otsa sai

Laupäeval päästsid G4S rannavalvurid Tartus Emajõest naise, kes ujus üle poidepiiri sügavasse vette ja ei jaksanud tugevamas jõevoolus enam kaldale ujuda.

G4S rannavalve. Foto Urmas Saard

G4S rannavalve. Foto: Urmas Saard

8. juunil kella 14.45 paiku märkasid Emajões patrullinud G4S rannavalvurid, et üks keskealine naine on poidepiirist üle ujunud ja sõitsid paadiga tema juurde.

Naine tunnistas vetelpäästjatele, et ei jaksa enam jõevooluga võidelda ja ei saa iseseisvalt kaldale ujutud. Rannavalvurid ulatasid talle päästepoi ja sõidutasid hädasolija paadiga madalamasse vette, kus tal jalad põhja ulatusid. Naine ütles, et on käinud rohkem meres suplemas ja pole jõeoludega harjunud.

Poidepiir tähistab rannas ujumisala, mis on suplemiseks ohutu. Sellest üle ujudes läheb vesi oluliselt sügavamaks ja jõevool on tugevam. Lisaks on Emajões suplusalast väljapool paadiliiklus, mistõttu on poidest üle minnes oht mõne veesõiduki ette jääda.

G4S rannavalvurid paluvad inimestel ujuma minnes hinnata ausalt oma tegelikku ujumisoskust ja füüsilist vastupidavust ning jääda alati poidega piiritletud suplusalasse.

Laulupeotuli süüdatakse laupäeva päikesetõusul Tartus

1. juuni päikesetõusul (kell 4.18) läidavad XXVII laulu- ja XX tantsupeo „Minu arm“ kunstilised juhid koos oma õpetajate ja lähedaste kolleegidega Tartus Eesti Rahva Muuseumi juures järveveerel juubelipeo tule. See on muusikaline rituaal, kus tuli ärkava looduse rüpes koorilaulu, rahvatantsu ning südamest sosistatud soovide saatel lõkkest läidetakse.

Lauluväljaku tuletornis süttib XXVII laulu- ja XX tantsupeo tuli 6. juuli õhtupoolikul. Foto Urmas Saard

Lauluväljaku tuletornis süttib XXVII laulu- ja XX tantsupeo tuli 6. juuli õhtupoolikul. Foto: Urmas Saard

Alates 2. juunist alustab tuli Muhumaalt oma teekonda läbi kõigi Eesti maakondade Tallinna poole, tehes oma 4200 kilomeetri pikkusel teekonnal 450 peatust kultuuriloolistes paikades. 33 päeva jooksul on tuli maakondade hoida ja edasi kanda. Tuli jõuab Tallinnas Kalevi staadionil toimuvale tantsupeo 1. etendusele 4. juuli õhtuks. Lauluväljaku tuletornis süttib peotuli 6. juuli õhtupoolikul.

Tule süütavad ERMI juures legendaarsed õpetajad Ilma Adamson ja Silvia Mellik oma õpilaste, XXVII laulupeo kunstilise juhi Peeter Perensi ja XX tantsupeo pealavastaja Vaike Rajastega ning koos nende lähedaste kolleegidega. Seejärel liigub tuli ERMi esisele, kuhu istutatakse juubelipeo tamm.

Tänavuse laulupeo avakontsert „Õpetajale“ on pühendatud meid eluteel suunavatele õpetajatele. Kontsert on justkui ekskursioon eesti muusikalukku kummardusena kõikidele õpetajatele. Laulupeo kunstilise juhi Peeter Perensi sõnul on ta sel tähenduslikul hetkel eriti õnnelik, et saab seda jagada oma armsa õpetaja, Silvia Mellikuga. „Silvia on mulle eluteele rohkem kaasa andnud, kui vaid oskuse koore juhatada. Tema järjekindlus ja suutlikus innustada ka lootusetuna näivates olukordades, on mind aidanud koorijuhi-teel rohkem, kui ta ise aimatagi oskab.“

Jätka lugemist »

Mukunga võitis Tartu Maastikumaratoni viiendat aastat järjest

Täna peetud Tartu Maastikumaratoni populaarseima distantsi (24 km) võitis taas Keenia jooksja Ibrahim Mukunga Wachira. Kuninglikul 42 km distantsil triumfeeris Rauno Jallai.

Ibrahim Mukunga Wachira. Foto Adam Illingworth

Ibrahim Mukunga Wachira. Foto: Adam Illingworth

Otepää-Elva vahelisel trassil toimunud 24 km distantsile pani end kirja 1499 jooksjat ja (kepi)kõndijat. Küllaltki viimasel hetkel lisandus stardinimekirja ka Eesti jooksuvõistlusi täielikult domineeriv keenialane Ibrahim Mukunga Wachira, kellele ei olnud vastast ka tänasel maastikumaratonil. Wachira finišeeris Elvas ajaga 1:19.46. Talle järgnesid Raido Mitt (+01.21) ning Rauno Laumets (+01.38). Neljandana lõpetas ultratriatleet Rait Ratasepp (+03.07).

Naiste konkurentsis võidutses 24 km distantsil Marion Tibar (aeg 1:33.51), kes edestas napilt ürituse kahekordset võitjat Kaisa Kukke (+00.24). Kolmanda koha sai Hillevi Velba (+02.47).

Pikima, 42 km distantsi võttis täna ette 225 jooksjat. Võidu noppis Rauno Jallai (2:37.54). Teisena lõpetas mullune võidumees Sander Linnus (+05.41) ning kolmandana Joosep Tammemäe (+08.52). Naistest lõpetas esimesena Klarika Kuusk (03:15.41).

Kokku registreerus Tartu Maastikumaratoni põhidistantsidele (42, 24, 10 ja 5 km) 3545 jooksjat ja kepikõndijat.

Järgmine Tartu Maratoni Kuubiku sarja osavõistlus on 38. Tartu Rattaralli, mis toimub 26. mail.

Tanel Rungi