Kylauudis.ee

on kodanikualgatuse korras sündinud infoportaal, mis vahendab kodukandi uudiseid ja elulist infot inimeselt inimesele. Loe lähemalt!

ENFRDEESFILVVRO

Kaastööd ja kirjad
palume saata e-posti aadressil info@kylauudis.ee

Nädala mõte

"Pilk üle õla ja sammuga edasi."

Vaata nädala mõtete arhiivi!

Viimased uudised

Arhiiv

Sõbrad, toetajad

august 2018
E T K N R L P
« juuli    
 12345
6789101112
13141516171819
20212223242526
2728293031  

Saskia Alusalu purjetab trennilainel uuele hooajale vastu

Lähiregiooni suurima rulluisusündmuse ehk Tartu Rulluisumaratonini on vähem kui kolm nädalat. Aastase vahe järel tuleb stardijoonele ka meie parim kiiruisutaja Saskia Alusalu. Puhusime uisupiigaga natuke juttu olümpiale järgnenud keerisest, rulluisutamisest ja uue kiiruisuhooaja ettevalmistustest.

10. Tartu Rulluisumaraton 21.08.2016 / foto: Ardo Säks

Pildil Saskia 2016 a Tartu Rulluisumaratonil. Foto: Ardo Säks

Saskia, Pyeongchangi taliolümpiast on möödas ligi pool aastat. Kuidas olümpiale järgnenud periood Sul möödunud on?

Väga kiirelt. Kevadel oli palju kutseid ja igasuguseid üritusi. Nüüd viimasel ajal on asi rahunenud ja olen olnud rohkem trennilainel. Umbes nädala eest jõudsin tagasi esimesest jäälaagrist, mis toimus Saksamaal Inzellis. Enne Tartu Rulluisumaratoni on aga uus jäälaager, kust tagasi jõuan paar päeva enne Tartu Rulluisumaratoni. Ajastus pole super ning võib-olla on rullidel siis natuke raskem olla, aga pole vast hullu.

Palju Sa reaalselt suvel puhanud oled?

Puhkust pole väga olnud. Pärast kolmenädalast Inzelli laagrit sain kaks täielikku puhkepäeva. Trennijärgselt kuhugi järve olen aga ikka hüpanud. Tore, et Eestis on vahelduseks nii-öelda päris suvi!

Jätka lugemist »

Taaskasutusele pühendatud Väga Väga Vaba Turg Tartus

4. augustil kell 13.00-17.00 oodatakse kõiki Tartus Magasini Tänava Suvilasse, kus leiab aset taaskasutusele ja kinkemajandusele pühendatud Väga Väga Vaba Turg.

Väga Väga Vaba Turg Tartus

Väga Väga Vaba Turg Tartus

Vihmase ilma korral toimub turg Genialistide Klubi saalis.

Väga Väga Vaba Turg on kõigile avatud ajutine rahatu turg, kus asjad ja teenused liiguvad inimeselt inimesele kinkimise või vahetamise teel. Äraandmiseks sobivad näiteks raamatud, riided, tehnika, kodutarbed – turule võib tuua kõike, mida enam ise ei vaja. Ainukeseks tingimuseks on, et esemed oleksid veel kasutuskõlblikud. Väiksemaid asju saab tuua ja jätta turu alale oma järgmist omanikku ootama.

Suuremate esemete (mööbli, kodutehnika jm) puhul on soovitatav jätta asja kirjeldus ja kontaktandmed, nii et soovija saab ise vajaminevale järgi minna. Väga Väga Vaba Turg on ka seltskondlik üritus, kus saab suhelda erinevate inimestega, vahetada mõtteid ja leida uusi tutvusi. Võid tulla ka muusikat mängima, žongleerima või muid trikke tegema.

Jätka lugemist »

Avatud talude päevale viivad tasuta bussid

22. juulil toimuval neljandal üle-eestilisel avatud talude päeval viib huvilisi taludesse jumalatosin tasuta bussi, millest kaheksa sõidab ringi mandril ning kolm külastab Saaremaa talusid. Tasuta bussireise taludesse korraldavad Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda ja Eestimaa Talupidajate Keskliit.

Mätiku talu peretütar Mirjam Pikkmets Oidremal 2016. a Avatud talude päeval. Foto: Urmas Saard

Mätiku talu peretütar Mirjam Pikkmets Oidremal 2016. a Avatud talude päeval. Foto: Urmas Saard

Hetkeseisuga osaleb 2018. aastal avatud talude päeval 296 talu ja põllumajandustootmist.

„Bussireiside kavandamisel ja talude valimisel oleme lähtunud sellest, et saaksime reisiseltskonnale pakkuda võimalikult mitmekülgset pilti Eesti talupidamistest. Bussireisidele ootame registreerima kõiki, kes sooviksid saada osa avatud talude päevast läbi põnevate reisikavade,“ sõnas Eestimaa Talupidajate Keskliidu juhatuse liige Kerli Ats.

Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhatuse liige Vahur Tõnissoo kutsub avatud talude päeval uurima põllumeestelt, kuidas kaasajal taimi ja loomi kasvatatakse. „Eesti inimeste kokkupuude põllumajandusega on jäänud aasta-aastalt üha nõrgemaks ja see on väetis müütidele ning väärarusaamadele. Eesti põllumees on alati hoidnud külalistele väravad lahti ja on ikka valmis selgitama, kuidas kasvatatakse vilja ja karja ning miks tuleb põldudel ravida taimi ja tõrjuda kahjureid.“

Jätka lugemist »

Eestis esineb esmakordselt Kanadast pärit filharmoonia kammerkoor Grand Philharmonic Choir

Juulikuu 5. ja 9. kuupäeval annab Tallinnas ja Tartus tasuta kontserdi Kanada üks tuntumaid täiskasvanute segakoore Grand Philharmonic Choir kavaga „Music to Make the Spirit Soar“.

 Pika ajalooga koori esituses võib teiste seas kuulda loomingut parimatelt Baltimaade ja Kanada heliloojatelt, klassikalisi pärle Mendelssohnilt ja Brahmilt ning ka kuulsate Vene heliloojate Rachmaninoffi ja Ippolitovi muusika.GPC

Meisterlikku koori juhatab energiline maestro Mark Vuorinen, kes on muuhulgas Ontario Kunstinõukogu preemia Leslie Bell Prize in Choral Conducting 2016. aasta laureaat. Muusikat on ta õppinud Wilfrid Laurieri ülikoolis, Yale’i Ülikooli vaimuliku muusika instituudis ja Toronto Ülikoolis.

Varasemalt on Vuorinen dirigeerinud paljusid esmaettekandeid ja paljude heliloojate, sealhulgas John Burge’i, Timothy Corlisi, Robinson McLellani ja Tawnie Olseni, tööde esmaesitlusi Kanadas. Tema hiljutiste kontserdite hulgast võib esile tuua Benjamin Britteni „War Requiem“, Arvo Pärdi „Credo“ ja Richard Einhorni filmimuusika „Voices of Light“ tummfilmile „The Passion of Joan of Arc“. Jätka lugemist »

Rahvusvahelise kaitse saajad õpivad Eestis riigikeelt

15 rahvusvahelise kaitse saajat on alustanud eesti keele õpinguid Tartu Rahvaülikooli koolitustel. Õppetöö on alanud Tartus, Tallinnas ja Rakveres.

Paide 2017 a Arvamusfestivalil osalenud Vao elanikud harjutasid teeninduses eesti keelt Foto Urmas Saard

Paide 2017. a Arvamusfestivalil osalenud Vao elanikud harjutasid teeninduses eesti keelt. Foto: Urmas Saard

Keelt õpitakse ka praktiliste tegevuste käigus

Rahvusvahelise kaitse saajad saavad kahe aasta jooksul õppida tasuta eesti keelt kuni 300 tundi. Eesti keele koolitustel arendatakse eelkõige õppijate kommunikatiivseid oskusi erinevaid aktiivõppevõtteid kasutades. Osad keeletunnid toimuvad väljaspool klassiruumi ning keelt õpitakse ka praktiliste tegevuste käigus, näiteks süüa tehes või meisterdades.

Keelegrupi minimaalseks suuruseks on viis õppijat ja tunnid toimuvad kohtades, kus on piisavalt sihtrühma kuuluvaid õppijaid. Koolituste toimumisest teavitavad õppijaid MTÜ Eesti Pagulasabi ja MTÜ Johannes Mihkelsoni Keskus.

Tegevused toimuvad projekti “Eesti keele õpe rahvusvahelise kaitse saajatele 2018-2019″ raames, mida kaasrahastavad Euroopa Liit Varjupaiga- , Rände- ja Integratsioonifondi kaudu ning Siseministeerium. Projekti eesmärk on õpetada 300 tundi eesti keelt kuni 150 rahvusvahelise kaitse saajale. Eesti keele oskus on sisserändajatele eelduseks töö leidmisel ja Eesti ühiskonda integreerumisel. Keeleõppe läbimise järel peaksid õppijad tulema toime igapäevastes suhtlusolukordades.

Ena Drenkhan
Tartu Rahvaülikool projektijuht

Erakorraline palve – 17-aastane tüdruk vajab annetajate toel elupäästvat kallihinnalist ravimit

Haruldase verehaigusega tüdruk vajab tavapärase elu jätkamiseks kallihinnalist ravimit, mis ei kuulu Eesti Haigekassa kompenseeritavate ravimite nimekirja. Laps vajab ravimit elukestvalt ning seni kuni selgub rahastamise lahendus, toetab heade annetajate abil ajutiselt tüdruku ravi TÜ Kliinikumi Lastefond.

Foto SA TÜ Kliinikumi Lastefondi FB lehelt

Foto SA TÜ Kliinikumi Lastefondi FB lehelt

Pooleteise kuu jooksul vajab tüdruk 3 doosi, mille kogumaksumus on 49 680 eurot.

17-aastasel tüdrukul diagnoositi 2011. aasta sügisel idiopaatiline aplastiline aneemia, mis on haigus, mille puhul toodab luuüdi liiga vähe erinevat tüüpi vererakke. Vereanalüüsidest selgus, et lapsel oli madal nii trombotsüütide, hemoglobiini kui ka leukotsüütide tase. Immuunsupressiivse raviga haigus stabiliseerus.

Kolm aastat hiljem avastati lapsel aga lisaks paroksüsmaalne öine hemoglobinuuria, mille puhul punavererakud ehk erütrotsüüdid lõhustuvad ja tekib hemolüüs.

Jätka lugemist »

Eesti emade lood said raamatuks

Pilgrimi kirjastus on koostöös Unistuste Agentuuriga valmis saanud heategevusliku kinkeraamatu “Emaduse ilu ja valu”, milles 25 Eesti ema kirjutavad oma ilusa ja valusa emaks kasvamise loo.

Raamatut illustreervivalt näidisleheküljelt Foto Gabriela Liivamägi

Raamatut illustreervivalt näidisleheküljelt. Foto: Gabriela Liivamägi

“Tegemist on imelise kingitusega kõigile emadele ja vanaemadele ning see on ka tarvilikuks õpikuks kõigile tulevastele emadele,” ütles raamatu koostaja ning aastaemana tuntust kogunud turundustegelane Liina Pulges.

Raamatus saavad sõna kolmikute ema Eger Karuse, riigikogu liige Yoko Alender, ajakirjanik Manona Paris, luuletaja Fagira D. Morti, suhtekorraldaja Aune Past, 13 lapse (vana)vanaema Naima Vahemets, professor Pille Pruulmann-Vengerfeldt jpt. Raamatutuluga toetatakse Tartu laste turvakodu emade köögi valmimist. “Püüame remondi teha nii, et emad tunneksid end seal hubaselt ja hästi. Nad teevad seal ka oma iganädalasi tugigruppe psühholoogiga ning sealne keskkond võiks soodustada sellise töö tegemist. Ja samuti võiks neil olla õdus vastu võtta oma külalisi selles uues ja ilusas emade köögis,” ütles Tartu laste turvakodu juhataja Piret Värno.

Raamatuesitlused toimuvad kolmapäeval, 9. mail kell 17.30​ Tartus Tasku keskuse Rahva Raamatus ning neljapäeval, 10. mail kell 17.30 Tallinnas​, Viru keskuse Rahva raamatus. Esitlusel on võimalik kohtuda autoritega ning küsida autogrammi.

Esitluse ajal saab emaraamatut osta soodushinnaga. Raamat on 160 lk, kõvakaaneline ning fotod tegi Tartu fotograaf Gabriela Liivamägi.

Sibulatee tõi Tartu piirkonda maasika

Viiendat korda jagati pealinnas regionaalmaasikaid. Neljast väljaantud maasikast üks jõudis sel aastal Sibulateele. Maasikate jagamine on Rahandusministeeriumi poolt algatatud tunnustusüritus, millega tuuakse esile Eesti parimaid regionaalseid initsiatiive.

Maasika auhinna üleandmiselt

Maasika auhinna üleandmiselt

Sibulatee liikmetel jagub nii värskeid ideid kui ka tahtmist korraldada uusi sündmuseid

Sibulatee on tegutsenud nüüdseks pea üheksa aastat. Paari kohaliku ettevõtja algatusest midagi ühiselt teha on kasvanud välja üle-eestiliselt tuntud märk Sibulatee. Üheltpoolt on tegemist turistidele meeldiva sihtkohaga Kesk-Peipsimaa piirkonnas, teisalt aga tugeva turismivõrgustikuga, kuhu hetkel kuulub 22 ettevõtmist. Sõnumi “üks piirkond, kaks rahvust, kolm kultuuri” alt on tegeletud nii tootearenduse kui turundusega, nii liikmete koolituse kui kokkuviimisega.

Sibulatee eestvedaja Liis Lainemäe hindab väga arengut, mis on üheksa aasta jooksul toimunud: “Kui veel viis-kuus aastat tagasi oli piirkonna arengus aktiivsemalt kaasa rääkida soovivaid liikmeid paar inimest, siis nüüdseks on kujunenud liikmeskonnast mõnus ca viie-kuueliikmeline tuumik, kes alati tahab sõna sekka öelda ning kes aitab ühiseid tegevusi planeerida ja ellu viia. Ülejäänud võrgustiku liikmed panustavad samuti, kes oma teadmiste, kes aja, kes finantsidega”.

Jätka lugemist »

Mängufilmi “Sandra saab tööd” võtted on alanud

Sel nädalal algasid uue Eesti täispika mängufilmi “Sandra saab tööd” võtted. Koomiliste elementidega psühholoogiline draama jõuab kinno 2019. aasta kevadel.

Võtete algus Foto Triin Tenso

Võtete algus. Foto: Triin Tenso

Mis jääb inimese identiteedist alles siis, kui ta end enam töö kaudu defineerida ei saa

Filmi keskmes on nutikas, ent pisut nurgeline füüsikadoktor Sandra Mets, keda kehastab Mari Abel. Teadusele pühendunud naine kaotab ootamatult töö, ent uue leidmine ei kujune sugugi nii lihtsaks kui loodetud. Lõputus tööintervjuude karussellis tuleb Sandral seista silmitsi võimumängude, silmakirjalikkuse ja pideva kohanemisvajadusega. Film uurib, mis jääb inimese identiteedist alles siis, kui ta end enam töö kaudu defineerida ei saa.

Mari Abeli kõrval teevad filmis kaasa Kaie Mihkelson, Raimo Pass, Tiina Tauraite, Henrik Kalmet, Hendrik Toompere, Hendrik Toompere juunior, Alo Kõrve, Mait Malmsten, Carmen Mikiver, Riho Kütsar, Jarmo Reha, Erki Laur, Karl-Andreas Kalmet, René Reinumägi, Peeter Tammearu jt.

Jätka lugemist »

KGB kongide muuseumis toimub märtsiküüditamise mälestuspäev

Eesti lähiajaloo üht traagilisemat sündmust mälestatakse Tartus KGB kongide muuseumis laupäeval, 24. märtsil ja võimaldatakse kõigile külastajatele kogu päeva jooksul tasuta sissepääsu.

Foto KGB muuseumi kodulehelt

Foto KGB muuseumi kodulehelt

Kava kohaselt toimub algusega kell 12.00 Tartu Ülikooli Ajaloo ja arheoloogia instituudi arhiivinduse osakonna dotsendi Aigi Rahi-Tamme loeng “Veerandsada aastat nõukogude küüditamiste uurimisest”

Kell 14.00 leiab aset kohtumine kunagise vastupanuorganisatsiooni Sini-Must-Valge liikmetega.

1946. aastal Tartus loodud koolinoorte põrandaalune vastupanuorganisatsioon Sini-Must-Valge (SMV) kirjutas end Eesti vastupanuliikumise ajalukku 5. novembril 1949, kui selle liikmed lasksid Tartu Raadi pargis õhku Punaarmee monumendi. Sellele järgnes asjaosaliste arreteerimine Nõukogude julgeoleku poolt. Eeluurimise perioodiks vangistati SMV liikmed kurikuulsa Tartu “halli maja” keldrisse. Seekordse märtsiküüditamise mälestuspäeva raames on kõigil huvilistel erakordne võimalus kuulata mälestusi Nõukogude julgeoleku eeluurimisvangla sünge elu kohta nende inimeste suust, kes seal ise vangis olid.

Jätka lugemist »

Noorte organisatsioonid Kaitseväe paraadil

Eesti Vabariigi sajandat aastapäeva tähistaval Kaitsejõudude paraadil osalesid Tallinna ja Harjumaa gaidid, kodutütred, noorkotkad ja skaudid, kelle kanda ning hoida oli 60 MTÜ Eesti Lipu Seltsile kuuluvat sinimustvalget kandelippu.

Noored Eesti Vabariigi sajanda aastapäeva paraadil Tallinnas Foto erakogu

Noored Eesti Vabariigi sajanda aastapäeva paraadil Tallinnas. Foto: erakogu

Lisaks isamaaliste noorte organisatsioonide liputoimkondadele rivistusid Vabadussõja võidusamba jalami trepi paremale poolele veel kolm organisatsiooni, kes olid väljas lipu seltsi poolt kingitud piduliku Eesti Vabariigi paraadlipuga. Skautide ja gaidide lipud õnnistati 23.veebruari õhtul Viimsi Jakobi kirikus.

Vasemal poolel moodustasid Tallinna viie gümnaasiumi liputoimkonnad teise lipuspaleeri: Tallinna 21. kool, Jakob Westholmi gümnaasium, Tallinna Inglise kolledž , Tallinna Reaalkool ja Gustav Adolfi gümnaasium. Lisaks neile asusid rivistuses ka lipu seltsi poolt kingitud paraadlipud, mis kingitud Tallinna 21. koolile ja Jakob Westholmi gümnaasiumile lipukultuuri hoidmise eest.

Tegemist oli enneolematu noorte tahteavaldusega Eesti Vabariigi sünnipäevaks. Koostöös lipu seltsiga oli noorte organisatsioonide liikmetel võimalus ühiselt teostada Eesti Vabariigi aastapäeval pidulikku lipuvalvet Pärnumaa noorte eeskujul.

Jätka lugemist »

Väsimatu raudmees Raivo E. Tamm osaleb 35-aastase vahe järel Tartu Maratonil

Armastatud näitleja Raivo E. Tamme debüüdist Tartu Maratonil möödub õige pea 35 aastat. Sel pühapäeval on spordipisikusse nakatunud Tamm taas suusapeo stardijoonel.

Raivo E Tamm Foto Sportland

Raivo E. Tamm. Foto: Sportland

Suvel ootab Tamme ees kaks triatlonit, neist üks, IRONMAN Tallinn, on koguni täispikk triatlon (3,8 km ujumist, 180 km rattasõitu, 42,2 km jooksu). “Kogu elu on nüüd rihitud IRONMAN 70.3 Otepää ja IRONMAN Tallinn ettevalmistuseks ja minu treener Ain-Alar Juhanson on öelnud, et murdmaasuusatamine on parim talvine alternatiiv maanteerattasõidule. Eesmärk on Tartu Maraton lihtsalt läbi suusatada ja nautida suurürituse õhkkonda ning meenutada 35 aasta taguseid aegu,” ütles Tamm. “Seoses meie kliima ja minu elutempoga pole eriti suuskadele saanud, aga koormustest näitas, et olen nagu jätkuvalt ree peal, nii et miks mitte teha endale üks mõnus päev ilusas Eesti looduses,” lisas ta.

45. Tartu Maratoni põhisõidud leiavad aset sel pühapäeval, 18. veebruaril. Kavas on 63 ja 31 km distantsid.

Tanel Rungi
Turundus ja kommunikatsioon
MTÜ Klubi Tartu Maraton

Kuuenda Tartu Teatemaratoni võitis Spordiklubi CFC

Täna Otepää-Elva vahelisel klassikalisel Tartu Maratoni rajal peetud 6. Tartu Teatemaratoni võitis Spordiklubi CFC koosseisus Martten Kaldvee, Christopher Kalev, Martin Remmelg ja Henri Roos. Võidutiim läbis 63 km ajaga 2:47.40.

Kuuenda Tartu Teatemaratoni võitja Spordiklubi CFC koosseisus Martten Kaldvee, Christopher Kalev, Martin Remmelg ja Henri Roos Foto Ardo Säks

Kuuenda Tartu Teatemaratoni võitja Spordiklubi CFC koosseisus Martten Kaldvee, Christopher Kalev, Martin Remmelg ja Henri Roos. Foto: Ardo Säks

Teatemaratoni alustas kõige teravamalt SuusaAkadeemia võistkond (Risto Vaher, Vahur Teppan, Priit Viks, Mart Kevin Põlluste), kes juhtis nii pärast esimest teatevahetust Matul kui ka võistluse poolel maal Kuutsel. Kolmandas vahetuses asus CFC poolelt rajale aga laskesuusakoondislane Martin Remmelg, kes tegi Viksiga minutilise kaotuse tagasi ning nii jäi asi otsustada viimase vahetuse meestel. Ankrumeeste duellis oli CFC Henri Roos SuusaAkadeemia Põllustest selgelt üle, finišis oli kahe mehe vahe 3 minutit ja 46 sekundit. Kolmandana lõpetas Team Gameking (Siim Lehismets, Tomas Kaurson, Timo Simonlatser, Peeter Kümmel). Lähemalt on tulemustega võimalik tutvuda SIIT.

“Võib öelda, et tiimi esitus oli väga hea, kõik läks nii nagu plaanisime. Oma vahetuses tahtsin endise koondisekaaslase Viksi ikka kinni püüda ja see ka õnnestus,” muljetas Remmelg pärast võistlust.

Jätka lugemist »

Emajõe Laulikute 15 magamata aastat

10. veebruaril tähistab naiskoor Emajõe Laulikud Tartu ülikooli aulas kontsert-etendusega “15 magamata aastat” koori 15. sünnipäeva.

Naiskoor Emajõe Laulikud Foto pressisõnumiga

Naiskoor Emajõe Laulikud. Foto: pressisõnumiga

Emajõe Laulikute esimene proov toimus 5. veebruaril 2003, proovi oli kohale tulnud 24 naist, dirigendina astus koori ette Vilve Maide. Koori esimene esinemine toimus juba paari nädala pärast. Täna võime öelda, et täpselt samasuguse hoo ja ettevõtlikkusega on möödunud kõik need 15 aastat.

2009. ja 2014. aastal koos Tartu meeskooriga Akadeemiline Emajõgi korraldasid laulupeo tule teekonna läbi Eesti eri paikade

Sünnipäevakontserdil on laval üle neljakümne naise, kelle hulgas päris palju neidki, kes on laulnud kooris selle loomisest alates. Emajõe Laulikute peadirigent Vilve Maide on 15 aastat juhtinud naiskoori väga suure pühendumisega järjest suuremate eesmärkide suunas. Rahvusvahelistel konkurssidel pälvitud kulddiplomid ja tunnustused on koorile rõõmu toonud, aga see on ka edaspidiseks väljakutse.

Jätka lugemist »

Tartu rahu aastapäeval möödub leitnant Kuperjanovi surmast 99 aastat

MTÜ Julius Kuperjanovi Selts korraldab Tartus Raadi kalmistul legendaarse väejuhi ja Vabadussõja kangelase Kuperjanovi kalmul mälestustalituse, mis toimub küünlapäeval algusega kell 11.00.

Julius Kuperjanovi bareljeef tema hauamonumendil Foto Urmas Saard

Julius Kuperjanovi bareljeef tema hauamonumendil. Foto: Urmas Saard

MTÜ Julius Kuperjanovi Seltsi esimees Olev Teder andis teada, et traditsiooniliselt on hauasamba juures austusavalduseks üles rivistatud Kuperjanovi jalaväepataljoni liputoimkond. Mälestuspalvuse peab pataljoni kaplan leitnant Anna-Liisa Vaher. Sõnavõtuga esineb ja asetab pärja pataljoni esindaja.

„Helikandjalt kuuleb Titanicu hukkumise saagast paljudele tuntuks saanud meloodiat, mida viimase päästepaadi lahkudes laeva orkester mängis,“ ütles Teder. Paljudel mälestustalitustel sageli kõlava koraali “Jumal sul ligemal” sõnade autor on 19. sajandi esimesel poolel elanud Inglismaa luuletaja Sarah Flower Adams. Viisi looja on protestantlikule kirikumuusikale tugevat mõju avaldanud helilooja Lowell Mason.

Teder tahab mälestuspäeval lugeda katkendeid kahe eesti ja kahe soome võitleja meenutustest Paju lahingus. Näiteks saab teada, kuidas leitnant Kurejoogi sai rinnust haavata ja mida ta kolme tunni kestel lumes lamades pidi läbi elama. Yrjö Mustoneni sinelis ja varustuses olevat olnud 20 kuuliauku, aga mees pääses üksnes mõne üksiku tühise kriimustusega.

Paju lahing oli Vabadussõja üks tähtsamaid lahinguid, mis avas sissepääsu Valga linna. Hoolimata punaste ülekaalust õnnestus Eesti partisanidel ja Soome vabatahtlikest koosnevatel Põhja Poegadel Paju mõis enda valdusesse võtta. Kahjuks sai selles kangelaslikus lahingus surmavalt haavata Julius Kuperjanov.

Urmas Saard

Õpetlik päev Tartus

Pärnumaa Ettevõtlus- ja Arenduskeskuse (PEAK) poolt eriauhinna saanud mini- ja õpilasfirmade esindajad Sindi Gümnaasiumist, Pärnu Ülejõe Põhikoolist, Pärnu Raeküla Koolist, Pärnu Ühisgümnaasiumist ja Pernova Hariduskeskusest tutvusid täna Tartus SPARK Demo keskusega, külastasid Spark Makerlabi ning lõpuks mängisid Ettevõtluskülas rollimängu „Päev ettevõtjana”.

Tartus SPARK Demo keskuses Foto Kristi Suppi

Tartus SPARK Demo keskuses. Foto: Kristi Suppi

Muidugi on vahva tutvuda ettevõtete väljapanekutega SPARK Demo näitusel, näha millises toredas Makerlabi avalikus inseneeria töötoas saavad huvilised oma ideid teostada, aga eriti põnev on ennast ise proovile panna Ettevõtlusküla rollimängus tehislinnakus. Õpilased jaotusid seitsmeks meeskonnaks, kes asusid tööle pangas, töökojas, meediakeskuses, linnavalitsuses, kaubamajas, ilusalongis ja meditsiinikeskuses. Meeskonnad pidid töötama oma ettevõttes, võtma vastu otsuseid, mõtlema reklaamile ja teenindama kliente, maksma töötasu ning tasuma makse, ostma tegevuslube, investeerima või laenama vastavalt etteantud ülesannetele.

Õpetajad said nö tagastamatut laenu, et elavdada turgu klientidena. Mängiti läbi kolm kuud – tehti otsuseid ettevõtjana, saadi töötasu mille eest said osalised olla ka tarbijad. Lõpuks analüüsiti tehtut ja arutati mida keegi õppis, mida võinuks teha teisiti jne.

Jätka lugemist »

Vapramäele kutsutakse vapraid matkajaid

Vapramäe-Vellavere-Vitipalu Sihtasutus kutsub Eesti Vabariigi 100 aastal peredega loodusesse liikuma ja rahvustraditsioone tundma õppima. Matkasarja matkadega alustatakse Eesti 100 sünnipäevakuul – veebruaris.

Foto Triinu Pertels

Foto: Triinu Pertels

Matkasarja talvisele matka teekonnale minnakse 3. küünlakuu päeval kell 11.00.

Triinu Pertels, Vapramäe-Vellavere-Vitipalu Sihtasutuse projektijuht, tutvustab kõike põnevat, mis matkapäeval aset leiab: avatakse näitus vanadest matkavahenditest; korraldatakse vana-aja mänge lastele; kulgemist ajateljel; osavõtjate vahelist grupifoto ja video võistlust ja tutvutakse talviste rahvakalendripäevadega. Osavõtjatele valmistatakse ka üllatusi.

„Lume korral suusatame, lume puudusel matkame jalgsi,“ selgitab Pertels. Kogunetakse Vapramäe Loodusmaja juurde. Osalemine on matkajatele tasuta (va kanuumatk). Matkatee on erineva pikkusega, et saaksid osaleda nii väiksemad kui suuremad matkasellid. Matk kulgeb Vapramäe maastikukaitseala piirkonnas: Nõo vallas ja Tartumaal.

Osaleda võib ühel või kõigil neljal matkarajal. Nelja matka läbijatele on auhinnaks EV 100 sünnipäeva logoga matkasarja särk.

Matkapäev lõpetatakse traditsioonilise toidu degusteerimisega.

Matkasarja matkad on riigi sajanda sünnipäeva kingitus, mis viiakse ellu koostöös KÜSKi ja EV100 korraldustoimkonnaga. Karastusjoogiga toetab A. Le. Coq. Täiendavaid teateid leiab Vapramäe-Vellavere-Vitipalu Sihtasutuse kodulehelt.

Urmas Saard

Risto Kask ja Kadri Veersalu kingivad riigi juubeli puhul lasteaedadele 100 raamatut

Lasteraamatu “Konnapoiste talvejutud” autorid Risto Kask ja Kadri Veersalu kingivad Eesti Vabariigi juubeli puhul lasteaedadele 100 raamatut. Eesmärgiks on lasteaedade raamatuvalikut mitmekesistada ning kutsuda lapsi üles lugema.

Risto Kask ja Kadri Veersalu Foto pressisõnumiga

Lasteraamatu “Konnapoiste talvejutud” autorid Risto Kask ja Kadri Veersalu kingivad Eesti Vabariigi juubeli puhul lasteaedadele 100 raamatut. Foto: pressisõnumiga

Kampaania käigus kingitakse raamatud 29-le lasteaiale Tallinnas, Harjumaal ja Tartumaal. Oma ettepaneku lasteaedade osas tegid 32 inimest Facebookis avaldatud üleskutse põhjal. Raamatud kingitakse ka Tallinna Lastehaiglale.

“Kuna tänavune talv on olnud küllaltki lumevaene ja pime ning õigeteks talvisteks tegevusteks võimalust ei ole olnud, tekkis mõte midagi selle olukorra parandamiseks ette võtta. Otsustasime kinkida lasteaedadele mõned raamatud,” ütles raamatu autor Risto Kask. “Algul mõtlesime, et see number võiks olla 50. Kuna ettepanekuid tuli arvatust rohkem, otsustasime kinkida sada raamatut.”

Raamat “Konnapoiste talvejutud” räägib kahe konna tegevusest talvises metsas. Raamatu tekstid on kirjutanud Risto Kask ning illustreerinud Kadri Veersalu. Raamat anti välja 2015. aastal ning seda toetasid Hooandja vahendusel 64 inimest.

“Toetame Eesti Vabariigi juubeliaasta väärtuseid. Lapsed kujundavad meie kõigi tulevikku. Seega on väga tähtis, et nende arenguteel oleks lisaks rutiinile piisavalt mõnusat ajaveetmist ja mälestusi. Raamatud pakuvad selle jaoks suurepärase võimaluse,” lisas Kask.

Raamatud jõuavad lasteaedadesse enne 24. veebruari.

Tähistati Tartu vabastamise 99. aastapäeva

Tartu Memento ja selle kauaaegse juhi Enn Tarto korraldusel toimus pühapäeval, 14. jaanuaril Tähtvere pargis Tartu vabastajate ausamba juures pidulik mälestusteenistus.

Tartu Foto Urmas Saard

Tartu. Foto: Urmas Saard

Täpselt kuu hiljem, 14. veebruaril vabastati Irboska ja eestlaste etniline asuala oli vaba!

Vaatamata krõbedale talveilmale, oli rahvast rohkelt. Luteri- ja õigeusu vaimulike, Tartu linnavalitsuse, Kaitseliidu, üliõpilaskorporatsioonide, Tartu Vabadusvõitlejate Liidu jt. esindajate poolt öeldi päevakohaseid sõnu, pandi pärgi, lilli ja küünlaid Tartu vabastamisel langenud Eesti sõjameestele.

Tartu Rahu Põlistamise Seltsi nimel tervitasin kohalolijaid ja tänasin ürituse korraldajaid. Juhtisin tähelepanu sellele, et 99 aastat tagasi toimunud sõda oli välksõda. Vaevalt nädal enne 14. jaanuarit alanud suurpealetung tõi Eesti sõdurid siia Tähtvere väljale. Siin tehti relvaga punastele agressoritele, okupantidele ja timukatele selgeks, et on aeg ära minna. Täpselt kuu hiljem, 14. veebruaril vabastati Irboska ja eestlaste etniline asuala oli vaba!

Jätka lugemist »

Aldo Kals sai Külauudiste tänukirja

Et Külauudiste võrguväljaande uudisvood ei koosneks üksnes päevatoimetajate vahendatud pressisõnumitest ja veebilehel oleks lugeda päris omanäolisi lugusid, siis selle eest on mitmete teiste hulgas hoolt kandnud ka Aldo Kals, kes tänavu pälvis samuti Külauudiste tänukirja.

Aldo Kals punktkirjas koostatud Külauudiste tänukirjaga Foto Urmas Saard

Aldo Kals punktkirjas koostatud Külauudiste tänukirjaga. Foto: Urmas Saard

Kals ütles, et on oma elu jooksul saanud palju tänukirju ja erineva kujuga autasusid, aga selline on tema jaoks esimene ning ainulaadne.

„Väike-Pakri põhjaservas on 11-meetri kõrgune pankrannik, mis on kunagise Ürg-Neeva kallas. Saare idarand on paeklibune, kuhu kostavad Paldiski sadama tööhääled sarnaselt Kura säärele kuuldud Klaipeda sadama omadele. Väike saareke on looduslikult mitmekesine, sealt ei puudu oma soo ega järvedki. Õitsvas taimestikus annavad tooni Rootsi lipuvärvid: sinine ja kollane. Ka punetavatest maasikatest pole seal puudust. Ringi hulguvad mägiveistest muruniidukid ja naerukajakate koloonia peab oma kileda kisa saatel pulmi. Mahe soolane merevesi kutsub ujuma, aga Piirisaarele omast liivaranda ära otsi.“ Nii jutustas Kals ühes matkaloos, mille pealkirjaks pani ta „Rändurid Ürg-Neeva kaldal“.

Jätka lugemist »

Tori kompleks ja kaks Maaeluministeeriumi hallatavat muuseumit viidi ühtse juhtimise alla

Maaeluministeeriumi hallatavad riigiasutused Carl Robert Jakobsoni Talumuuseum ja Eesti Põllumajandusmuuseum ning Tori hobusekasvanduse kompleks jätkavad uuest aastast tegevusi ühise sihtasutuse Eesti Maaelumuuseumid all. Eesti Piimandusmuuseumi funktsioonid antakse üle SA-le Eesti Piimandusmuuseum.

Carl Robert Jakobsoni Talumuuseum Foto Urmas Saard

Carl Robert Jakobsoni Talumuuseum. Foto: Urmas Saard

“1. jaanuarist jätkavad Eesti Põllumajandusmuuseum, Carl Robert Jakobsoni Talumuuseum ja Tori hobusekasvanduse kompleks tegevust ühise sihtasutuse all,” ütles maaeluminister Tarmo Tamm. “Uuel organisatsioonil on võimalus valdkonna tegevusi ühiselt tervikuna planeerida ja arendada,” lisas Tamm.

“Tänu sihtasutuse asutamisele suureneb organisatsiooni majanduslik võimekus ning asutus saab paindlikuma ja asutusekesksema juhtimismudeli. Ühtlasi aitab loodav sihtasutus säilitada hobumajanduse pikaajalisi traditsioone Toril ning hoogustab hobumajandussektori arengut,” lisas Tamm.

Käesoleval aastal on algust tehtud sihtasutuse arengukava koostamisega, kinnitatud sihtasutuse struktuur, alustatud hoonete ja rajatiste projekteerimist ning investeeringute teostamiseks vajalike toetuse taotluste koostamist. “Sihtasutuse loomisel on juba esimesi positiivseid tulemusi. Hea näide on sel sügisel alustatud hobuprogramm, mis on suunatud Tori põhikooli 5. klassi õpilastele,” tõi minister Tamm välja.

Jätka lugemist »

Hiie vägi koguneb Eesti Rahva Muuseumis

Taarausuliste ja Maausuliste Maavalla Koda teatab, et laupäeval, 1. detsembril kogunevad hiiesõbrad Tartusse Eesti Rahva Muuseumi. Jakob Hurda saalis algab kell 13 kümnes pidulik Hiie väe sündmus.

Eesti Rahva Muuseum Foto Urmas Saard

Eesti Rahva Muuseum. Foto: Urmas Saard

Maavalla Koja kirjutaja Andres Heinapuu annab teada, et kavas on tervitused ja sõnavõtud, Hiite kuvavõistluse võitjate autasustamine, hiiesõbralike ettevõtmiste tunnustamine ja aasta Hiie sõbra väljakuulutamine. Oodatakse väliskülalisi, pidutuju lisab Mooste Rahvamuusikakool ning laulu lööb Lüü-Türr.

Müügil on Maavalla sirvikalendri 40. kujunduselt uuendatud ning sisulttäiendatud ja parandatud juubeliväljaanne ning Ahto Kaasiku uus raamat „Pühapaikade teejuht“.

Ajalooliste looduslike pühapaikade jäädvustamiseks ning tutvustamiseks mõeldud Hiite kuvavõistlus toimus tänavu kümnendat korda. Peaauhinna sai Margus Vilisoo foto eest „Taevane sügavik jääkirme all“ Saaremaa Kaali küla Pühajärvest. Uurali rahvaste auhinna sai udmurt
Nikolai Anisimov pildi eest „Eru karon – poiste meesteks vastuvõtmise püha“. Veel jagati 17 eriauhinda.

Jätka lugemist »

Kadett Madis Pärnpuu kutse sõjakooli

Esmaspäeval tegid Sindi gümnaasiumi 11. klass ja Sindi ajalooklubi ühiskülastuse Kaitseväe Ühendatud Õppeasutustesse (KVÜÕA).

Sindi gümnaasiumi 11 klassi ja Sindi ajalooklubi ühiskülastus Kaitseväe Ühendatud Õppeasutusse Foto Urmas Saard

Sindi gümnaasiumi 11. klassi ja Sindi ajalooklubi ühiskülastus Kaitseväe Ühendatud Õppeasutustesse. Foto: Urmas Saard

Reisi korraldaja oli kooli direktor Ain Keerup, kellele hoonesse sisenemine tuletas meelde tema enda tudengi aega omaaegses EPA-s. Vanemad inimesed mäletavad hoone ees seisnud Leninit. Aga alates 2014. a jõulukuust ilmestavad Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste peahoone esist platsi kaks 105- millimeetrist haubitsat.

Kaasas oli Salmar Saar, kes hakkab uuest aastast reisil olnud õpilastele riigikaitset õpetama. Kolm aastat tagasi oli Kaitseliidu Pärnumaa malevasse kuuluv Salmar Saar 31-aastane, kui sama hoone saalis kuulutati enne Eesti Vabariigi aastapäeva välja 2013. aasta kaitseliitlase aunimetus mehele, keda nimetati karismaatiliseks juhiks. „Oma oskusega inimesi kaasa tõmmata ja juhtida on Salmar olnud see katalüsaator, kes toonud noored tänavalt ja kodudest arvutite tagant Kaitseliidu ridadesse metsalaagritesse, varitsustesse ja rännakutele,“ öeldi toona tema kohta. „Eduka üksuse tõmbab käima karismaatiline juht, seda ei saa teha käsu korras, ilma särata,“ ütlevad need, kes teda tunnevad. Neid sõnu kinnitab ka Kiki Pärnpuu, Sindi muuseumi töötaja ja ajalooklubi innukas liige. Kuidas ta seda teab? Aga seepärast, et Kiki poeg, Sindi gümnaasiumi vilistlane Madis Pärnpuu õpib kolmandat aastat Taara linna Kaitseväe Ühendatud Õppeasutustes.

Jätka lugemist »

Õpihimulised Jõgevamaa kogukondlased Tartumaal tarkust taga nõudmas

Mõttevahetus Mäksal, kõneleb Pille Tutt. Fotod: Evi Rohtla

Mõttevahetus Mäksal, kõneleb Pille Tutt. Fotod: Evi Rohtla

Jõgevamaa kogukondades elukestva õppe edendamisega tegelevad inimesed käisid hiljuti Tartumaal silmaringi avardamas ja kogemusi saamas. Reis lõppes Tähtvere vallas Rahinge külaseltsi majas ehk Külakatlas toimunud seminariga „Kogukonna toel õpime kogu elu”.

Pajusi külaseltsi eestvedaja Aili Sooleppa sõnul kuuldi palju huvitavat ja kasulikku Tartumaa külaseltside toimetamisest. Tulemuslikust koostööst kogukonna ja omavalitsuse vahel ja teisteski valdkondades rääkis Melliste külavanem Mati Möller, kes ka ise oli Mäksa vallavolikogu viimase koosseisu liige.

Sooleppa sõnul märkas ta mõndagi, mida võiks rakenda ka oma kodukandis. „Nägin Mäksa vallas katusega kiikesid, mis võiksid laste jaoks olla ka Pajusi külamaja ümbruses.” Aili Soolepp andis seminaril ülevaate ka Pajusi Külaseltsi tegemistest. Ta rääkis augustis külamaja juures avatud jalgväravast, mis on Pajusi Külaseltsi kingitus kogukonnale Eesti Vabariigi sajandaks aastapäevaks.

Jätka lugemist »

Martti Šorin: safari sõit Aidu karjääris oli eelarvamusest veel põnevam

Paarkümmend Sindi gümnaasiumi õpilast ja neid saatvad õpetajad nautisid vihmakeepides kõndides Peipsimaa imekaunist Kauksi randa ja uudistasid adrenaliini hulka tõstvaid Ida-Virumaa kaevanduskäike.

Põlevkivi lahtise kaevandamise ala Ida-Virumaal Foto Martti Šorin

Põlevkivi lahtise kaevandamise ala Ida-Virumaal. Foto: Martti Šorin

Sellel laupäeval tähistab oma kooli asutamise 180. sünnipäeva Sindi gümnaasium, kelle edukat tegevust on üleriigiliselt märgatud läbi aastakümnete väga mitmesuguste ettevõtmiste ja saavutustega. Viimase paari aasta kestel on Sindi gümnaasiumist ja tema vilistlastest kujunenud Külauudistele üks peamisi koostööpartnereid. Täna ilmutab 8. a klassi õpilane Martti Šorin ülevaatliku loo õppekäigust Peipsimaale ja Ida-Virumaale, mis oli ühtlasi preemiareis üleriigilisel konkursil “Minu klass tegutseb jätkusuutlikult” osalenud võitjatele. Martti Šorin ei kirjuta Külauudistele esimest korda.

Lummav ja ehmatav

Sindi Gümnaasiumi 8.A ja 9.A klassid käisid 10.-11.oktoobril õppekäigul Peipsimaal ja Ida-Virumaal. Märkimisväärsemad kohad ja tegevused olid Peipsi äärsed väikelinnad Mustvee ja Kallaste ning Kohtla Kaevandusmuuseumi külastus ja matk Aidu karjääris ja sõit lahtise autoga.

Jätka lugemist »