Kylauudis.ee

on kodanikualgatuse korras sündinud infoportaal, mis vahendab kodukandi uudiseid ja elulist infot inimeselt inimesele. Loe lähemalt!

ENFRDEESFILVVRO

Kaastööd ja kirjad
palume saata e-posti aadressil info@kylauudis.ee

Nädala mõte

"Pilk üle õla ja sammuga edasi."

Vaata nädala mõtete arhiivi!

Nädala foto

Päikeseloojang Männikul

Vaata teisi nädala fotosid!

Viimased uudised

Arhiiv

Sõbrad, toetajad

aprill 2017
E T K N R L P
« märts    
 12
3456789
10111213141516
17181920212223
24252627282930

Sõrves avastati Eesti jaoks uus liblikaliik

 Cyclophora linearia

Enne pühi Sõrves Sääre külas viimase seirepüügi saaki üle vaatamas käinud liblikauurija Erki Õunap avastas Eesti jaoks uue liblikaliigi ning pani talle nimeks pöök-täpikvaksik.

Ladinakeelset nimetus Cyclophora linearia kandev liblikas saabus Sõrve tõenäoliselt eelmise nädala jooksul, sest viimane püük kestis 17.–21. juunini, kirjutab Meie Maa.

«Seda liblikat ei ole varem kunagi Eestis nähtud. Oli teada, et ta võib Eestisse jõuda, aga seni polnud,» ütles Tartu Ülikooli doktorikraadiga Õunap.

Kuna Eesti jaoks uuel liigil eestikeelset nime veel ei ole, siis Erki Õunapi arvates võiks liblika nimetada toidutaime järgi pöök-täpikvaksikuks. Nimelt toitub liblikas pöögist. Kust Sääres avastatud konkreetne isend pärineb, seda on Erki Õunapi sõnul võimatu öelda. Lähim koht, kus liblikat esineb, asub Lõuna-Rootsis. Kesk- ja Lõuna-Euroopas peetakse teda tavaliseks.

Miks tuli liblikas Eestisse, kui siin pööki looduses ei kasva? Jutu järgi pidavat liblikas ka tamme ja kaske sööma, kuid kinnitust sellele ei ole. Õunapi arvates võis liblikas niiöelda hulgusena Sõrve sattuda sooja õhumassiga. «Mõnikord kannab soe õhuvool lõunast liblikaid kaasa. Seda liiki on püütud ka Soomest, kus teda looduslikult samuti ei esine,» selgitas Õunap, kes liblikate püüdmisega tegelenud 25 aastat.

Oma staaži juures on ta avastanud kuni kümme uut liiki Eesti jaoks.

Meri uhtus Sõrves randa 100 tihumeetrit palke

Meri uhtus nädalavahetusel Sõrves randa Leedu lipu all sõitvalt laevalt merre paiskunud 100 tihumeetrit kasepalke.

Kliki ja vaata suuremat pilti
Randlased said merest hulga head küttepuud. Foto: Irina Mägi

Piirivalvebüroo merevalvekeskuse juhi politseikapten Tarvo Vaheri sõnul teatas mootorlaev Afalina, et kaotas reedel kell 15.57 osa oma teki laadungist, milleks oli 100 tihumeetrit kolme meetri pikkusi kasepalke. Palgid paiskusid merre 22 kilomeetri kaugusel Sõrve poolsaarest läänes. Kohalikud elanikud said endale palkidest küttematerjali.

Meie Maa

Saaremaa kutsub merenädalale

29. juulil avatakse Kuressaare kultuurikeskuses Eesti tuletornide näitusega Saaremaa merenädal, mida peetakse mitmes Saaremaa vallas ja Kuressaares.

Muhus toimub lõunaranna sadama päev, kuhu oodatakse esinema Hollandi torupilliansamblit “Saendistrict Pipes and Drums”. Õhtu veedetakse külaseltsi laulude saatel lõkke ääres.

Orissaare vallas peetakse Illuka laiu päevi. Päevade käigus avatakse ajalootuba ja käsitöö töötuba. Parimad selguvad muuhulgas isevalmistatud mootorita veesõidukite rallis, ujumises, pimevõrkpallis, rahnu viskamises ja sõudmises. Päevade jooksul esinevad teiste hulgas ansamblid “Vaikust, naabrid tahavad magada”, “Boogie Company”, “Lucky Jeans”, “Kolumbus Kris”, külalisesinejad Rootsist ja kohalikud kultuurimaja tantsu- ja laulutrupid.

Torgu vallas asuvas Mõntu sadamas peetakse merepäeva raames ümarlaud “Meri on, meri jääb – kas ka rannakalur?”, mis on jätk eelmise aasta ümarlauale. Räägitakse Torgu valla rannakalurite elust ja olust, kalasaakidest, seadustest ning võimalikest toetustest. Toimuvad sportlikud võistlused ja õhtul esinevad tantsuks Laur Teär ja Meelis Laido

Kihelkonna vallas peetakse rannarahva päeva Papisaare sadamas. Võimalik on osaleda ekskursioonil majakatesse, ajalookonverentsil, õpitubades. Saab sportida, tantsida, laulda, süüa ja tegevust jätkub ka lastele. Augusti alguses toimuvad pärimusmatkad Vilsandi rahvuspargis. Jätka lugemist »

Sõrves nähti esimest lõokest

Saaremaal Sõrve sääre tipus elav linnumees Mati Martinson vaatles sel nädalavahetusel esimest varakult saabunud põldlõokest, edastab Eesti Päevaleht.

Martinsoni sõnul jõudis kevade­kuulutajast suleline pärale edelatuulte toel, kasutades üle Gotlandi saare kulgevat põhirännuteed.

Kuna selgetel päevadel kütab päike õhu juba kevadiselt soojaks, on osa linde ka hääle valla löönud. „Täna laulsid nii õõne- kui kaelustuvid, samuti hakkasid metsvindid laulma,” rääkis Martinson. Saaremaal Nasvas nähti eile ka nelja kuldnokka.

Üle Eesti on maapind alles paksu lumekasukaga kaetud ja praegu saabuvaid esimesi kevadekuulutajaid ootavad ees suhteliselt karmid tingimused. Lõokesed käivad talvitamas Lääne-Euroopa maades, Aasia lõu­na­osas ja Põhja-Aafrikas. Pe­sa­paikadesse hakkavad nad tavaliselt saabuma varakevadel pä­rast esimeste lumevabade laiku­de teket, sageli juba veebruari lõ­pus. Lõokeste massiline ränne läheb tavaliselt lahti märtsi lõpus.

Sõrves avastati taas uus liblikaliik

Juba kolmandat korda sellel aastal avastati Sõrves liblikaliik, keda Eestis kunagi varem nähtud pole, kirjutab ajaleht Meie Maa.

Hiljaaegu avastati Eesti ühe tuntuma liblikaasjatundja Teet Rubeni ja kohaliku linnuvaatleja Mati Martinsoni üles pandud valguspüünisest stepi-häguöölane. Haruldane liblikas oli püünisesse jäänud juba 26. augustil, kuid alles nüüd vaatas Ruben Martinsoni suvel püütud putukasaagi üle.

Ruben saatis fotod kinnipüütud isendist ka Soome tuntud liblikauurijale Kauri Mikkolale, kes kinnitas, et tegu on Hoplodrina ambigua ehk stepi-häguöölasega.

Teet Ruben ütles Meie Maale, et tänavusest kuuest suurte liblikate esmaleiust Eestis on koguni kolm leitud Sõrvest. Mõned liblikad on püütud küll juba varematel aastatel, kuid liik on kindlaks tehtud tänavu,.

Stepi-häguöölane levib peamiselt Euroopa, Ees- ja Kesk-Aasia steppides. Tema siiajõudmisele aitasid asjatundjate hinnangul kaasa augustikuised äikesetormid, mille ajal ilmus Eestisse mitu uut võõramaist putukat.

Torgu valda rajatakse puhke- ja kalastuskompleks

Saaremaale Torgu valda on kavas rajada suplemist, kalastamist, paadisõitu ja muud aktiivset puhkust võimaldav puhkekompleks, kirjutab ajaleht Meie Maa.

„Planeeringualale on kavas rajada kolm hoonet: elamu-teenindushoone ning kaks majutushoonet,” ütles Torgu valla ehitus- ja maanõunik Tiia Kluge. „Elamu-teenindushoonesse planeeritakse pesemisvõimalused, köök koos einestamissaaliga ja olmeruumid.” Tema sõnul mahutavad majutushooned 40 inimest.

Kalapüügitiik rajatakse maksimaalse mahuga 450 m3.

Planeeringuala suurus on ligi üks hektar. Paadisõiduks on kavas rajada paadisild, lisaks näeb arendaja ette tünnisauna, kiige, laste mänguväljaku ja grillimisvarjualuse rajamise.

Sõrves avastati iidne rauasulatuskoht

Arheoloogiliste leidude rohkel Saaremaal tehti jälle uus avastus: Sõrves Mõisaküla ja Iide küla vahelisel alal arvatakse olevat olnud rauasulatuskoht. Arheoloog Jüri Peets on avastust kinnitanud, võib lugeda veebilehelt Saaremaa.ee.

„Panime sellele nimeks Iide rauasulatuskoht ja järgmisel aastal tahame seal arheoloogilisi väljakaevamisi alustada. Olen Saaremaal aastakümneid väljakaevamistel käinud ja seni vaid Tuiult rauasulatust leidnud. See Iide on nüüd täiesti ootamatu avastus,” lausus Peets.

Kuna Mõisakülasid on palju, leppisid teadusmehed kohe kokku, et hakkavad Sõrve leiupaika Iide rauasulatuskoha järgi kutsuma.