Kylauudis.ee on kodanikualgatuse korras sündinud infoportaal, mis vahendab kodukandi uudiseid ja elulist infot inimeselt inimesele. Loe lähemalt!
EN ❘ FR ❘ DE ❘ ES ❘ FI ❘ LV ❘ VRO
Kaastööd ja kirjad
palume saata e-posti aadressil info@kylauudis.ee Nädala mõte „Murulauk mühab, till tõuseb.”
Vaata nädala mõtete arhiivi! |
Juba teist aastat järjest tähistasid Ruhnu saare elanikud üheskoos seda ajaloolist päeva, mil karu esmakordselt oma käpad Ruhnu rannale tõstis. Teadupärast eksis n-ö Ruhnu karu 2006. aasta kevadel jääpangal Ruhnu saarele ning tekitas sellega nii kohalike seas kui laiemalt meedias ja ühiskonnas elevust. Esimesed teated temast jõudsid saarele teisipäeval, 11. aprillil, mil kalamehed märkasid Ruhnu saarest 12 km loodes jääpangal triivivat pruunkaru. Nähtust teatati piirivalvele ja Tallinnast lendas kohale piirivalve helikopter, mis teel saarele Pärnust uinutusvahenditega looduskaitsekeskuse töötajad peale võttis. Udu tõttu karu siiski ei leitud. Arvati, et karu pärines Lätist Kolka neemelt.
Eile võtsid saareelanikud ette karupäeva matka. Ruhnu saare tegemisi kajastav Ruhnu blogi teatel lookles matkarada mööda nõlvu ja orge, niiskeid samblalaukaid, pliiatssirget metsa ja tormi sakutatud puid. Lapsed otsisid ja leidsid magusaid üllatusi.
“Maastik muutis nägu ning lõpuks viis tee ikka mereni,” jätkab blogi. “Kuunsis istusid lõkke ääres Udo “Rebane” Mägi ja Mitja “Karu” Riisenberg. Väidetavalt küpses tule peal karukints, mis olevat maitsenud küll kahtlaselt sealiha moodi. Rüübati karumarjajooki. Karuteenet ei tehtud, küll aga mängiti. Viktoriin selgitas meie teadmisi karude füsioloogiast ning eluharjumustest. Pärast mängisime rahvamaja katusekorrusel lauamängu.”
   
 Kuulutus Ruhnu blogist Ruhnu saare elanikud võivad nüüd kergemalt hingata: saarele jõudis sel nädalal erakorralise kiirabibrigaadi meditsiinivarustus, millele saadetakse peagi veel lisa. Nii toimetab nüüd saarel päris oma kiirabibrigaad, mille koosseisus on neli kohalikku inimest. Tedmisis käisid nad jaanuaris ja veebruaris mandril omandamas ja võivad nad nüüd ise esmaabi anda.
Ruhnu erakorralise abi brigaad peab valvet 24 tundi ööpäevas ja korraga on valves kaks selle liiget. Kui keegi väikesaare elanikest või saare külalistest helistab hädaabinumbril 112, antakse info kohe edasi brigaadile, kelle ülesanne on kuni arstide saarele saabumiseni patsiendi eest hoolt kanda ja meditsiiniaparaatide näitajate alusel tema seisundi kohta haiglale infot edastada. Põhja-Eesti regionaalhaigla erakorralise meditsiini osakonnaga peavad esmaabiandjad ühendust Skype´i tee.
Aasta tagasi alustas erakorralise meditsiini brigaad tegevust Kihnu saarel, lisaks Ruhnule avatakse see peagi ka Vormsil ning edaspidi on selline brigaad kavas luua ka ülejäänud väikesaartel.
 Vesi murrab jääkihi alt pinnale. Kummalisel kombel pressib vesi tugeva merejää kihi alt välja pinnale. Pikki mõrasid asetsevad tumedad augud, millest väljapurskuv vesi tekitab miniatuurseid järvesid jää peale. Pisikesed kalad, ei saa midagi parata, et vee surve nende uimedest tugevam on, niisiis surub vesi nad teisele poole turvalist jääkihti.
Seal on kalakesed kergeks saagiks röövlindudele ja rebastele ning muidugi ka meile!
Tänu säärasele kummalisele fenomenile on ühtäkki kalapüük sama lihtne ja seaduslik kui metsast marjade noppimine. Kõik teie, kellel pole võrku või püügiluba või paati või üldse mitte midagi, siin on teie võimalus saada endale või kassile üks soolane suutäis! Kott kaasa ja kalu korjama!
Allikas: Ruhnu blogi, Marten
M õne vana kaardi peal on joonistatud vanad Ruhnu talukohad ümmargustena, õigemini öeldes ümara põhiplaaniga (pildil 1875. aasta kaart Kleini raamatus). Olen ise mitmeid kordi mõtelnud, et miks nii. Vastus on väga lihtne: vanad Ruhnu talud olidki ümmargused.
1930. aasta maakorralduse kaardil on peale uute välja mõõdetud kruntide ka detailsed joonised tolle ajani säilinud talupiiride kohta. Näiteks Buldersi talu oli peaaegu täiesti ümmargune, hõlmates pikkmaja koos teda ümbritsevate hoonetega. Talu oli ümaralt piiritletud kiviaia ja lattaiaga. Jupp algupärast kiviaeda on praeguseni näha Kallikese tiigi ääres (sealt polnud seda pärast uute piiride  mahamärkimist põhjust ära nihutada, kuna tiik oli juba ise piiriks, ka ei saanud sadamat ehitavad töökad kommunistliku tuletorni kolhoosnikud neid vist tüma maa tõttu kätte). Uute piiride määramisega nihutasid taluperemehad oma aiad uute piirideni: nt Hollingersi talu (praegune Liisu või Liisa või Lisbeth või mis ta ongi) kiviaed on oma uues asukohas tänaseni säilinud. Üks pilt (vist Ullise talu nurgast Raalide maja poole) on juba nihutatud aiaga.
Mis oli talude vahel? Nagu nii mõnegi vana pildi pealt näha, oli talude vahel tühi (või äratallatud, äranäritud, ülestuhnitud ja-mida-loomad-veel-kõike-suudavad-) maa. Sead ja muud elukad jooksid vabalt külavahel ringi. Oli ka mõni ühiskasutuses hoone, nt saun ja kuni 1922. või 1923. aastani ka üks vangimaja, tollal nimetatud kui skithuse e sitamaja (ei tea kas ei lastud vahepeal üldse välja?). Konkreetsed teed kui sellised tekkisid küla vahel alles pärast 1930. aasta maareformi, kui algas uute elumajade ehitus ja aiad nihutati uute piirideni.
Vana, arvatavasti sadu aastaid vana talupiiri võiks taastada Korsi talus, kui kellelgi selle asja vastu mingit huvi on. Uued piirid said Vanas Ruhnus kehtida ainult 14 aastat; arhailised, ümarad talupiirid olid vanale külapildile oluliselt iseloomulikumad. Silma järgi hinnates oli talude pindala umbes pool kogu küla territooriumist.
Kaarel Lauk, Ruhnu päevik
 
Ruhnus Limo rannas on vesi liiva seest välja uhtunud väga huvitava piirikivi – suure graniitrahnu sisse tahutud sulusristidega piirimärgi. Kuna see ei ole esimene liiva seest välja tulnud piirimärk, võib arvata, et kogu rand oli vanadel ruhnlastel mingil põhjusel lõikudeks jagatud. Mere poolt kaldale uhutud adru vedamine põllumaale ja kaldaäärne angerjapüük tulevad pähe. Põhjused võivad olla ka ehk mingid muud.
Kaarel Lauk, Ruhnu päevik
 Laupäeval, 17. septembril algusega kell 18
toimub Ruhnu saarel Liise talu hoovis
Ruhnu saare suvelõpupidu.
Üles astuvad Kihnu Virve ja Tuulelõõtsutajad!
Laevaliiklust uuri: Tuulelaevad kodulehelt.
  Laupäeval, 27. augustil toimub Ruhnu rahvamajas Emakeele Seltsi keelepäev.
Oodatud on kõik keelehuvilised!
Üritus algab kell 12.
Esinevad keeleteadlased Urmas Sutrop, Jüri Valge, Anu Haak, Reili Argus.
 Meistrimehed Andrus Rebane (vasakul) ja Dag Kivila omalaadse käimla ees. Foto: Priit Kapsta Ajaleht Meie Maa kirjutab, et ruhnlased Andrus Rebane ja Dag Kivila valmistasid nädalaga Timu talu õuele kellatorniga välikäimla. Käimla tornis asub kell, millega saab märku anda, kui strateegiline hoone on vaba.
Rebase sõnul oli talu eelmine käimla kehvas olukorras, mistõttu tuli hakata ehitama uut. “Et ehitamine liiga lihtsalt ei läheks, otsustasime uue käimla huvitavamaks kujundada,” märkis Rebane ajalehele Meie Maa. Esimese mõttena taheti valmistada katus läbipaistvast pleksiklaasist, ent siis leidsid mehed, et mõttekam oleks torniga käimla ehitada. “Kui juba torn mängu tuli, tekkis idee ka kell sisse panna,” ütles Rebane ajalehele.
Suur osa ajast kuluski meestel katuse ehitamise peale. Puitalusele asetati bituumenplaadid, millele lõigati hambad sisse. Plaadid kinnitati mustriliselt katusekatteks. Kuna originaalkell oleks liiga kalliks läinud, ostsid mehed kella valmistamiseks poest torude üleminekujupid. Jämedamasse toru detaili külge sai riputatud tila ja oligi tornikell valmis.
“Kui käimlas asi aetud, saab nöörist tõmmates kella andes märku anda, et oled hakkama saanud. Pealegi saab järgmine soovija nii aru, et asutus on nüüd vaba,” naljatles Rebane.
Üle Ruhnu saare kell siiski ei kostu, sest katus summutab heli ära, kuid talu õues on seda ilusasti kuulda. Käimlas asuvad veel riiulid, nagi ja kahe pirniga laelamp, mida saab lülitada kadakast valmistatud nuppudest.
Ehitis läks maksma umbes 150 eurot.
Allikas: Meie Maa
Ruhnu Vallavalitsus on välja kuulutanud nimekonkursi 2012 aastal valmivale laevale. Katamaraani tüüpi laev mahutab 60 reisijat ja kaks sõiduautot (või ühe kaubiku), on 24 meetrit pikk ja kaheksa meetrit lai. Laev hakkab sõitma ainult Ruhnu liinil.
Laevale saab nime soovitada 10. juulini siin. Alates 11. juulist saab laevale pakutud nimesid vaadata ja hinnata Ruhnu valla kodulehel. Laeva nimi kuulutatakse välja 5. augustil. Nimekonkursi võitja kutsutakse pidulikule laeva nimepaneku tseremooniale.
Hetkel sõidavad Eesti vetes näiteks järgmiste nimedega (parv)laevad: Hiiumaa, Saaremaa, Muhumaa, Harilaid, Kõrgelaid, ST Ola, Ofelia, Regula.
Meeldetuletuseks võib lisada, et alates 1. juulist hakkas kehtima uus keeleseadus.
Ruhnulane Reigo Jõe asutas uue interneti kodulehe www.ruhnu.eu, et tutvustada ja väärtustada saart keskkonnateadliku, tulevikku vaatava ning avatud tegevuse kaudu, tuues esile Ruhnu jaoks olulised kultuurilised ja looduslikud detailid, kirjutab ajaleht Meie Maa.
„Võiks edasi areneda ja tulevikku vaadata, aga mitte olla eilses päevas kinni,” põhjendas Jõe, kes lehekülje koos Ruhnu IT-spetsialisti Aksel Meolaga kokku pani.
Edaspidi hakkavad Ruhnu.eu-d täiendama ka Ruhnu kogukonna liikmed. Sidudes kodulehe veebikeskkonnaga erinevaid rakendusi, plaanivad lehekülje koostajad uusi ajakohaseid teenuseid Ruhnu saare ajaloo, kultuuripärandi ja kauni loodusmaastiku interaktiivseks tutvustamiseks.
Reigo sõnul jäävad nii valla koduleht kui ka Ruhnu blogi alles ning uus koduleht neid asendama ei hakka. „Uus lehekülg on mõeldud neile, kes tahavad Ruhnut külastada ja saare kohta infot saada,” lausus Reigo.
Lisaks annab Ruhnu.eu ülevaate Ruhnus toimuvatest huvitavatest sündmustest ja teistest võimalustest saarel aega veeta.
|
Kirjuta kohe,
kõplad hiljem!
|
