Kylauudis.ee

on kodanikualgatuse korras sündinud infoportaal, mis vahendab kodukandi uudiseid ja elulist infot inimeselt inimesele. Loe lähemalt!

ENFRDEESFILVVRO

Kaastööd ja kirjad
palume saata e-posti aadressil info@kylauudis.ee

Nädala mõte

"Pilk üle õla ja sammuga edasi."

Vaata nädala mõtete arhiivi!

Nädala foto

Päikeseloojang Männikul

Vaata teisi nädala fotosid!

Viimased uudised

Arhiiv

Sõbrad, toetajad

august 2017
E T K N R L P
« juuli    
 123456
78910111213
14151617181920
21222324252627
28293031  

Muhus avatakse Rahvakultuuri Keskuse rändnäitus

Foto: Rahvakultuuri Keskus

Foto: Rahvakultuuri Keskus

Pühapäeval, 3. augustil kell 12.30 avatakse Muhumaal Koguva külas asuvas Muhu Muuseumis Eesti vaimse kultuuripärandi nimistut tutvustav näitus „Pärand elab!”. Avamisel esilinastub Kadriann Kibuse lühifilm Muhu pärandikandjatest Meida ja Eino Mereäärest. Huvilised saavad proovida ketramist, kraasimist ja kangakudumist.

Näitus “Pärand elab!” kutsub märkama ja väärtustama põlvest põlve edasiantud teadmisi, oskusi, kombeid ning tavasid. Rahvakultuuri Keskuse koostatud näitus tutvustab kümmet Eesti vaimse kultuuripärandi nimistusse kantud kultuurinähtust, sh muhu keelt ja seto kirmast. Nimistu (http://www.rahvakultuur.ee/vkpnimistu/) loomiseks andis tõuke Eesti ühinemine UNESCO vaimse kultuuripärandi kaitse konventsiooniga 2006. aastal.

Elavat pärandit tutvustav vaimukas pesunööri-rändnäitus on üleval olnud Tartus, Kärdlas, Kihnus, Karksi-Nuias, Tallinnas, Põltsamaal, Kundas, Puurmanis, Sindis ja Mõnistes. Näitusega “Pärand elab!” saab Muhu Muuseumis tutvuda 30. augustini, seejärel liigub näitus edasi Seto Talumuuseumisse. Muhu Muuseum on avatud iga päev kell 9.00–18.00.

Näituse meeskond:
Kuraator: Jane Kalajärv
Töögrupp: Kristiina Porila
Kujundus: Malle Jürgenson ja Krista Lepland (Laika, Belka & Strelka)
Keeletoimetaja: Helika Mäekivi (Päevakera)
Tõlge inglise keelde: Margit Siim
Tõlge vene keelde: Ingrid Velbaum-Staub

Näituse valmimist toetas Kultuuriministeerium.

Allikas: Rahvakultuuri Keskus

Tulekul Saaremaa kodukandipäev

Saaremaa kodukant

 

 

Homme vallutavad Laimjala rahvamaja särasilmsed ja teotahtelised maainimesed Saare- ja Muhumaa igast nurgast, sest toimub üheteistkümnes Saaremaa kodukandipäev. See on Kodukandi liikmeskonnale aasta suurejoonelisim üritus

Autor Vilma Rauniste

Eelmise aasta kodukandi päev Kihelkonna rahvamajas

Foto  Irina Mägi/Meie Maa arhiiv

 

 

 

 

 

 

Kultuuripärandi aasta pärandiralli jõuab finišisse Saare- ja Muhumaal

Reedel, 27. septembril lõpetab pärandiralli hooaja Saaremaal ja Muhu saarel, kus toimub kolme peatusega viimane etapp: Pöide kirik – Põripõllu Sõjavara Muuseum – Liiva pastoraat. Sel korral tuleb jutuks kirikuarhitektuur, Saaremaa ja Muhu pärandkultuur, samuti Muhu pärandikooli idee ning lisaks veel üks päris eriline uus algatus - lastemängude kogumine. Teiste seas saavad sõna ka pärandisaadik Ivo Linna ning kirjanik Tarmo Teder.

“Pärandiralli on üks neid kultuuripärandi aasta ettevõtmisi, mis inimeste suure huvi tõttu algselt planeeritust kohe kõvasti suuremaks paisus,” rõõmustab pärandiralli perenaine ja Eesti Vabaõhumuuseumi Maa-arhitektuuri keskuse juht Elo Lutsepp. Lutsepa sõnul on pärandiralli eriline seetõttu, et igal rallipäeval vaadatakse konkreetse paiga kultuuripärandit tervikuna – kohal on nii suulise pärimuse tundjad ja edasikandjad, arhitektuurilise pärandi spetsialistid, sageli ka arheoloogid ja pärandkultuuri eksperdid ja iga paiga sündmus sünnib koostöös kohalike inimestega, mõisate, pastoraadihoonete ning külakogukondade taaselustajatega.

Pärandiralli on kultuuripärandi aasta üks tähtprojekte, mis kestab varakevadest sügiseni ning viib kultuuripärandi-arutelu üle Eesti laiali. Pärandiralli käivitas Eesti Vabaõhumuuseumi ja Muinsuskaitseameti ühine meeskond, kuid läbi suve on rallietappidel kaasa sõitnud kolleegid Eesti Rahva Muuseumist, pärandkultuuri inventeerijad RMKst ning loomulikult kultuuripärandi aasta pärandisaadikud.

Pärandiralli on suve jooksul sõitnud läbi kõik Eesti maakonnad, kutsudes inimesi arutama selle üle, mis on kultuuripärand – kuidas see tekib, kellele see kuulub ja kuidas meid puudutab. Mitmesse maakonda on ralliseltskond veel teisegi retke teinud, sest ühe koha rallipäevast on juba järgmise paiga inimesed inspiratsiooni leidnud ning ralli endale külla kutsunud.

Pärandiralli aruteludest, näitustest ja lauludest-tantsudest on siiani osa saanud üle 700 inimese ning EVM ja Muinsuskaitseamet peavad hetkel plaane pärandiralli jätkamise üle 2014. aastal. Lähemalt pärandiralli ning Saaremaa ja Muhu etapi kohta.

Muhu bussiootekojad said värskendust

Muhu valla uudisteportaal andis teada, et 2013.a. suvel paigaldati uus bussiootekoda Simisti külla ning uuendati Nõmmküla ja Hellamaa ootekodade välisilmet.

Muhus on erinevatel ajajärkudel püstitatud väga erineva välisilmega ja erinevast materjalist bussiootekodasid, hetkel on valla hooldada 15 ootekoda. Et bussiootekodade puhul on tegemist avaliku ruumi elemendiga, mis visuaalselt torkab hästi silma ja on osa valla üldise maine kujundamisel, hakkas Muhu vald mõned aastad tagasi teadlikumalt korrastama ja hooldama oma bussiootepaviljone.

Alates 2001. aastast on kõik Muhu valla bussiootekojad varustatud sarnase sildiga, millel on Muhu valla vapp ja küla või peatuse nimi, kus ootekoda asub. Ühesuguse kujundusega siltide paigaldamine oli esimeseks sammuks sulandada erinevad bussiootekojad ühtseks.  Jätka lugemist »

Kogukonna pärli tiitli pälvivad 15 peret üle Eestimaa

Täna ja homme jätkub konkursil “Kogukonna pärl” esile tõstetud perede tunnustamine.

Teist aastat toimuvale konkursile esitati üle Eesti ligi 100 kandidaati, kelle seast tunnustatakse igas maakonnas ühte perekonda. Sel nädalal antakse tunnustus üle Pärnumaa, Saaremaa, Hiiumaa ja Läänemaa peredele.

Pärnumaal pälvis tiitli “Kogukonna pärl 2013″ Margit ja Anti Merila perekond Varbla vallast Tõusi külast.

Saare maakonnas pälvis tiitli Malle ja Tõnu Mätase perekond Muhu vallast Külasema külast.

Hiiumaal pälvis kogukonna pärli tiitli Ester Tammise ja Toivo Platovi perekond Käina vallast.

Läänemaal pälvis tiitli Inda Mölderi ja Ants Maripuu perekond Martna vallast Rõude külast.
Liikumine Kodukant soovib ärgitada inimesi märkama ja riiki väärtustama kodanikuks olemise olulist tunnust – vabatahtlikku tegevust. Seetõttu tunnustatakse konkursi “Kogukonna pärl” raames just neid peresid, kes on siirast soovist ja vabast tahtest ühiselt panustanud kogukonna arengusse ja õlatunde tugevnemisse.

Kokku tunnustatakse tiitliga “Kogukonna pärl” 15 peret üle Eesti – igas maakonnas ühte perekonda, kes jäi ankeetide põhjal sõelale. Projekti “Kogukonna pärl” elluviimist toetatakse regionaalministri valitsemisalast. Konkursi tunnusmeene autor on Rõuge sepp Peeter Reemann, sepise idee on inspireeritud Pärlijõega seotud legendist Võrumaal. Loe lähemalt www.kylaelu.ee.

Kesselaiul harjutati metsatulekahjule reageerimist

Eile toimus Muhu vallas Kesselaiul metsatulekahju õppus, mille peaeesmärk oli hinnata valmisolekut reageerida metsa- ja maastikutulekahjudele väikesaartele, kirjutas Läänemaa uudisteportaal.

Õppuse korraldajate hinnangul õnnestus õppus hästi ning peamine mure – varustuse saarele toomine sujus suuremate tõrgeteta. Samuti toimis ladusalt erinevate õppusele reageerijate koostöö.

Õppuse legendi kohaselt puhkes Kesselaiul metsa ja maastikutulekahju hommikul kell 9.20. Hinnanguliselt põles mets 1,5 hektari ulatuses ning tulekahju levis saarevahi maja poole. Vigastada oli saanud ka 2 turisti, kellel olid põletushaavad näol ja kehal. Kannatanud viidi saarelt ära Politsei- ja Piirivalveameti alusega PVL-112 „Valve“.

Sündmusele reageerisid päästjad Orissaare ja Lihula komandodest, Haapsalu töölaev, Politsei- ja Piirivalveameti alus PVL-12 „Valve“, Muhu ja Virtsu vabatahtlike merepääste rühmad. Voolikute vedamisel ja kokkukorjamisel kasutati lisaks mandrilt toodud ATV-d.

Sügiseks valmib Kesselaiul ka päästepunkt, mille varustuse hulka kuulub samuti metsatulekahju kustutamise vahendeid. Kesselaiu päästepunkt valmib EAS väikesaarte meetme rahastuse, kohalike hea tahte ning Päästeameti ja vallavalitsuse toel. Projekti kogumaksumus on 75 200 eurot, millest rahastatakse nii hoone rajamist kui ka varustuse soetamist. Omafinantseering on 13 000 ja selle osa katab Päästeamet.

Kesselaid on 1,7 ruutkilomeetrise pindalaga laid Muhu vallas, mandri ja Muhu saare vahel.

Fotogaleriid õppusest näeb siit.

Loopealsete taastamise infopäevad Muhus ja Saaremaal

Toimumisaeg: 04.06.2013–07.06.2013

Toimumiskoht: Muhu ja Saaremaa

KUTSE LOOPEALSETE TAASTAMISE INFOPÄEVADELE SAAREMAAL JA MUHUS

Olete oodatud Eesti Maaülikooli, Keskkonnaameti, Pärandkoosluste Kaitse Ühingu ja Tartu Ülikooli korraldatavale infopäevale:

  • 4. juuni kell 16.00 Muhu lasteaia saalis- Kesselaiu, Lõetsa ja Nõmmküla-Üügu piirkonnad
  • 5. juuni kell 16.00 Muhu lasteaia saalis- Paenase, Koguva igaküla, Simisti- Võiküla piirkonnad
  • 6. juuni kell 16.00 Keskkonnaameti Kuressaare kontori saalis- Neeme, Kõruse ja Atla-Eeriksaare ja Türju piirkonnad
  • 7. juuni kell 16.00 Keskkonnaameti Kuressaare kontori saalis- Lõu, Vanamõisa- Suure-Rootsi, Ilpla, Kingli-Laasu-Asva ja Kahtla-Kübassaare piirkonnad

Päevaplaanis on kavandatava loopealsete taastamise projekti tutvustus, küsimustele vastamine ja arutelu.
Maaomanikud saavad anda kirjalikult oma seisukoha loopealsete taastamise osas nende kinnistutel või varasemat otsust muuta.

Täpsustame taastamisele minevate looalade, tarade, läbipääsude, varjualuste, juurdepääsuteede jms asukohti vastavalt maaomanike ettepanekutele.

Kohale on oodatud maaomanikud, kohalikud elanikud, loomakasvatajad, taastamiseks sobiliku tehnika omanikud, ettevõtjad ja teised asjast huvitatud isikud.

Info:
Keskkonnaamet
Annely Reinloo
annely.reinloo@keskkonnaamet.ee
mob 511 6738

Uiest jõulupuust ja mieste laulust

Ennevanasti arvati, et nigul laseb külma sisse. Tia juu taa siis nüid ikka külmaks jäebkid. Sest meite külm tulli küll juba andressepäävaga.

Liivavahel nüid jõulupuu särab oma tuledega. Seevoasta oo tükkis teene jõulupuu, teese kohja pial. Meite pialinnas, Liiva linnas põle sõukest muret ilmaskid oln, et piaks akkama metsast kuuske välja vädama ja üles panema.

Neh kui sa natusse rinki voatad, siis oo neid kuuskesid sial kasumas ikka ühna üksjägu. See, mise pial ulka voastaid oo tulesid põletatud, jähi mineva voasta irmsaste uie poe seena naale ja nüid sai järgmine võetud. Ja esmasbe omingu koolilapsed tullid kut üks karikond päkapikkusid ja seltsis nee kuusetuled põlema pandi.

Neh, nüid see jõulurall ikka rohkem lahti lähäb. Ma nüid kole nobeste ütle, et neh, tuleva nädali ma riagi pitkemalt, et neljateistmendal oo koolimajas laste jõululaat. Ja viieteistmendal oo spordiallis Muhu jõululaat. Selle viimase kohta soab täpsemini uurida Anneli kääst, televonni pial 50 37 407. Jätka lugemist »

Saare laat Tallinnas Sadama turul

Täna ja homme vallutavad Tallinna Sadama turu Saaremaa ning Muhu väiketootjad, talunikud ja käsitöölised. Müüjaid peaks kohal olema 15.

Turu tegevjuht Liina Karron ütles, et idee saarlaste nädalavahetuseks tuli Sadama turu poolt, kuna koostöö saarlastega on kahe aasta jooksul olnud meeldiv ja tihe. “Mõni kaupmees on meil kohal iga päev. Tuleb ka lisada, et inimestel on suur huvi saaremaise vastu.”
Iga päev on Sadama turu letis Inge Uulitsa Epi talu hoidised, Mustjala sinep, Turuköögi eri tooted, kadakasiirup ja Sõrve Triinu pagaritooted. Rääkimata Saaremaa lihatööstusest, mida ei saa kuidagi väiketootjaks pidada.
“Sõrve Triin töötab nüüd meil,” lisas Karron. “aNii et ühe saarlase oleme suutnud ära kodustada. Taltsutada veel mitte.” Jätka lugemist »

Pädaste mõisa restoran Alexander võitis Eesti parima restorani tiitli

Pädaste mõisa restoran Alexander võitis kolmandat aastat järjest Eesti parima restorani tiitli. Parimate restoranide esikümnesse mahtus ka Pädaste restoran NEH Tallinnas.

Pädaste restoranide pidaja Martin Breueri sõnul on Eesti parima restorani tiitel, mis kolmandat aastat järjest Pädastesse tuli, auväärt tunnustus nii Pädaste mõisale kui restoranile Alexander. ”See on meile suur au,” sõnas Breuer. “Püüame saavutatud taset kindlasti hoida ning jätkata oma missiooni Põhjala saarte köögikunsti tutvustamisel, samuti Eesti kulinaarseid edusamme niipalju kui võimalik, ka laia maailma viia.” Breuer õnnitles ka kolleege ning tänas Pädaste restoranide kliente ja koostööpartnereid. “Aitäh kõigile, kes meid on aastate jooksul on omaks võtnud ning meie ideid toetanud – see tähendab meile väga palju.”

Jätka lugemist »

Muhu uudis: Sui akkab läbi soama

Kui seda ikka see voasta üldse olligid. Nädali lõppus juba lapsed lähtvad kooli. Mihklikuu akkab pihta ja oo kõige tagumine aeg katsuda tuhlis moa sihest enne kuidagid viisi kätte soaja, kut ta sõnna ää mädaneb nõukse ullu vihma taudi, mis see sui oln oo.

Liiva lasteaidas oo jälle mailmatuma jägu ruumisid korda tehtud. Õue pial köib viel kipe kamandamine, et enne talvet ikka selle koa korda jõvaks.

Koguvast Muhu muuseumist, neh, oo sõuke tiadaandmine, et kuni 1. septembrini, siis laupani, oodetse sial teite pilta, mis see sui Koguvas tehtud oo. Nendel oo nõuke konkurss paergu köimas, et valitse paramad välja. Ja nee paramad pannasse sügise väljanäitusele koa ja võitja kuuleb ää siis, kui näituse avamine oo. Ja et muuseumirahva tüö vähägid lihtsmaks selle kohja pialt tiha, siis üteldi, et üle viie pildi ep maksaks ühel pildistajal soata.

Neh et niipalju viel, et pildistamise teemaks oo siis “Koguva” ja seda ikka selle taudi, et Koguva vabakülal olli seevoasta 480-nes voastapäe. Ja pildid piaks soatma aadresside piale mai@muhumuuseum.ee või mai.meriste@gmail.com.
Kahessandal septembril peetse Liiva volleväljaku pial ää Muhuvolle 2012 neljas etapp. Pihta akatse kellu kolmest.

Liiva kalakohvik panni nüid omad uksed kinni ja kuulukse, et ep tehtagid änam lahti. Neh, mis sõnna parata soab, kui Kristjanil oo teesed laanid. Eks siikantis oo natusse nõuke viga koa inimestel, et arvatse, kui keegid juba sii oo, siis ta ep liigu siit kuskile. Aga neh, liikuvad ikka küll. Igalühel oo taris oma elu ää elada ja nõukest minemist ep tohi mitte märki ukka mõista ja tooduta, et aga mis siis nüid soab. Ja see jutt ep köi paljast Kristjani kohta mitte.

Iseenesest ju muhulaste arv kasub jooniga, sest selle suiga oo mitmed-setmed ennast just meite valda ingekirja annud. Mis sest siis oo, kui nad oma levaraha ülemoal teenivad. Ja muhulase nime ja Muhu juurikaid ep võta ää ükski koht ega vägi ega võim koa mitte.

Lõpetuseks kenad koolivoasta akatust kõikidele suurdele ja pisistele koolilastele nii Muhu soare piale kut mõjale koa.
Olge munuksed!

Autor: Irena Tarvis

JÄÄÄÄR laulab Eestimaa kaunid kohad veelgi kaunimaks

Me keegi ei tea täpselt miks, aga see ON meile aasta kõige ARMSAM aeg. Lihtsalt üürike Eestimaa SUVI on seda väärt, et võtta KÕIK, mis tal pakkuda. Kasvõi üks neist 15 unustamatust õhtust, täis lõhnu, NAERATUSI, puudutusi, helisid…

Me lihtsalt NAUDIME seda ja kutsume teidki! Kõik juhtub JUULIKUUS, otsapidi augustis:

E 16.07 Vihula mõis
T 17.07 Saka mõis
K 18.07 Avinurme, Elulaadikeskuse juures
R 20.07 Haanja, Suur Munamägi
L 21.07 Luunja mõisa roosiaed
P 22.07 Otepää Looduspark, Kunstimäe puhkemaja
E 23.07 Viljandimaa, Tuhalaane
T 24.07 Pärnu, Ammende Villa
K 25.07 Muhu, Nautse-Mihkli talu
P 29.07 Kuressaare, Arensburg Boutique Hotell
E 30.07 Hiiumaa, Sõru Sadam
T 31.07 Haapsalu Linnuse väike hoov
K 01.08 Viinistu Kunstimuuseum
N 02.08 Raplamaa, Oela külaplats
R 03.08 Vormsi

Algused 20.00. Kestus 2 tundi (s.h 30 min vaheaeg).

JÄÄÄÄRe neliku selle suve rosinateks on ANN KUUT tšellol ja viiulil ning ULLA KRIGUL tuuleklaveril.

Piletiinfo Piletilevist!

Infot leiab ansambli JÄÄÄÄR kodulehelt.

Muhu saarel tuleb Tulevikumuusika Festival “JUU JÄÄB”

Saaremaa külje all väikesel Muhu saarel asutati festival Tulevikumuusika Festival juba aastal 1997 ning sel aastal toimub see juba 16. korda. Ettevõtmise esmane mõte ja eesmärk on saare hapra, kuid sügava kultuuripärandi hoidmine, arendamine ja tutvustamine, samas seda ka maailmakultuuriga sidudes.

Muusikat ilmestavad audiovisuaalsed programmid, kontserdikavad liiguvad klassika, džässi ja world music’u vahel, ent ajalooliste juurte ja kaasaja kunstipüüdluste vaheline side kasvab pidevalt. Maailma on toonud väikesaarele enam kui 400 tunnustatud muusikut Lätist, Leedust, Soomest, Rootsist, USAst, Taanist, Austraaliast, Saksamaalt, Venemaalt, Prantsusmaalt, Brasiiliast, Mongooliast, Hawailt.

Üritused toimuvad Muhu ajaloolistes paikades: Katariina kirikus, Nautse Mihkli taluõuel (siia mahub festivali jälgima 800 kuulajat-vaatajat) ja Rehetoas, Pädaste mõisas ja Koguva külas.

Festivali asutaja ja hing ning kunstiline juht on siitmailt pärit tuntud Eesti saksofonist Villu Veski.

Ülevaate festivaliaastatest annab 2004 ilmunud CD/DVD kollektsioon “8 aastat muusikafestivali Muhumaal”, mis sisaldab fotogaleriisid ning video- ja audiosalvestusi vabaõhu- ja kirikukontsertidest.

Täpsem info!

Muhu Muuseumi fotovõistlus

Seoses vabaküla 480. aastapäevaga on selle aasta konkursi teemaks KOGUVA.
Pildid tuleks saata e-posti aadressidel mai@muhumuuseum.ee ja mai.meriste@gmail.com

Piltide saatmise tähtaeg on 1.september 2012, igalt osalejalt palutakse maksimaalselt 5 fotot.

Parimatest piltidest koostatakse sügisel näitus, võitja kuulutatakse välja näituse avamisel.

Evelin Ilves kohtus Muhu ja Valjala põhikoolide õpilastega

Evelin Ilves külastamas Muhu Põhikooli. Fotod: Tõnu Veldre/Saarte Hääl

Evelin Ilves külastas Muhu ja Valjala põhikooli, kus kohtus õpilastega ning kiitis kooli kokkade tervislikke roogasid.

Ta proovis Muhu Põhikoolis õpilastele pakutavat koolitoitu ning uuris, kuivõrd kasutab Muhu kool söögi valmistamiseks kohalikku toorainet, milliseid roogasid seal valmistatakse ning kui keeruline on kooli menüüd planeerida ja toiduaineid tellida. Evelin Ilves sai kaasa ka Muhu põhikooli laste lemmiksöögi – eksootilise azuu – retsepti.

Jaanuaris külastas Evelin Ilves Põlva valla Rosma külas waldorfkooli õppeplaani järgi tegutsevat Johannese kooli ja lasteaeda. Detsembris külastas presidendi abikaasa Vääna Mõisakooli, kus rääkis õpilastele tervislikust toitumisest ning tutvus sealse koolisöökla ja raamatukoguga ning veebruaris tutvus Evelin Ilves Rae vallas asuva Jüri Gümnaasiumi õppuritega.

 

Kuressaares jagati saare kaunimatele kodudele tunnustust

Ajaleht Meie Maa annab teada, et maasekretär Jaan Leivategija ja maavalitsuse nõunik Leo Filippov andsid eile Kuressaare linnateatri majas üle Kaunis Eesti Kodu konkursi 18-le maakonna laureaadile üle tunnustuskirja ja albumi.

Saare maakonna kodukaunistamise tunnustuskirja saajad 2011. aastal:
1. Angela ja Vallis Alliksoon, Allika Villa OÜ, Meiuste küla, Leisi vald.
2. MTÜ Metsküla Külaselts, Metsküla külaplats, Leisi vald.
3. MTÜ Nihatu Külaselts, Nihatu küla kiigeplats, Leisi vald.
4. Annika Vallau ja Uku Sillaste, Laugu turismitalu, Laugu küla, Leisi vald.
5. Lea ja Enno Isup, Lause talu, Mõisaküla küla, Lümanda vald.
6. Marju Zirk ja Ain Vammus, Kuusiku talu, Viidu küla, Lümanda vald.
7. Perekond Vihman, Saadu talu, Viidu küla, Lümanda vald.
8. Milvi ja Sulev Trumm, Sassi talu, Mändjala küla, Kaarma vald.
9. Aino ja Jaan Koor, Männiku talu, Rootsiküla küla, Kihelkonna vald.
10. Kärla Põhikool, Kooli 4, Kärla alevik, Kärla vald.
11. Muhu Lasteaed, Liiva küla, Muhu vald.
12. Mustjala Lasteaed-Põhikool, Mustjala vald.
13. Riina ja Aavo Aljas, Uueelu Puhkemaja, Kavandi küla, Orissaare vald.
14. Laine ja Eino Alas, eramu Pärna 17, Orissaare, Orissaare vald.
15. Ülle ja Rein Jasmin, Kopeldi talu, Püha küla, Pihtla vald.
16. Korteriühistu TITAAN, Kõver 1, Kuressaare, elanikud: Tiia ja Ants Rand, Ester Õige ja Rein Toomsalu, Lee ja Jaanus Kiil, Maie ja Heini Meius, Irena ja Aare Tammesoo, Mare ja Toivo Loodus.
17. Merike Hein ja Rein Mändmaa, eramu Aia 39, Kuressaare.
18. Krista ja Margut Maranik, eramu Nurme 4, Kuressaare.

Tulemusliku heakorraalase tegevuse eest avaldati tänu veel Saaremaa sadamale Mustjala vallas Ninase külas (korraldaja Juri Grišin), Naima Kütile (Küti talu) Saue-Putla küla, Pihtla vald, Rita ja Enver Luknerile (Lahe puhkeküla kompleks) Jaani külas Orissaare vallas ja Ristiku tänava lasteaiale (juhataja Monika Talistu, aednik Koidu Vaher).

Allikas: MeieMaa

Saaremaa kutsub merenädalale

29. juulil avatakse Kuressaare kultuurikeskuses Eesti tuletornide näitusega Saaremaa merenädal, mida peetakse mitmes Saaremaa vallas ja Kuressaares.

Muhus toimub lõunaranna sadama päev, kuhu oodatakse esinema Hollandi torupilliansamblit “Saendistrict Pipes and Drums”. Õhtu veedetakse külaseltsi laulude saatel lõkke ääres.

Orissaare vallas peetakse Illuka laiu päevi. Päevade käigus avatakse ajalootuba ja käsitöö töötuba. Parimad selguvad muuhulgas isevalmistatud mootorita veesõidukite rallis, ujumises, pimevõrkpallis, rahnu viskamises ja sõudmises. Päevade jooksul esinevad teiste hulgas ansamblid “Vaikust, naabrid tahavad magada”, “Boogie Company”, “Lucky Jeans”, “Kolumbus Kris”, külalisesinejad Rootsist ja kohalikud kultuurimaja tantsu- ja laulutrupid.

Torgu vallas asuvas Mõntu sadamas peetakse merepäeva raames ümarlaud “Meri on, meri jääb – kas ka rannakalur?”, mis on jätk eelmise aasta ümarlauale. Räägitakse Torgu valla rannakalurite elust ja olust, kalasaakidest, seadustest ning võimalikest toetustest. Toimuvad sportlikud võistlused ja õhtul esinevad tantsuks Laur Teär ja Meelis Laido

Kihelkonna vallas peetakse rannarahva päeva Papisaare sadamas. Võimalik on osaleda ekskursioonil majakatesse, ajalookonverentsil, õpitubades. Saab sportida, tantsida, laulda, süüa ja tegevust jätkub ka lastele. Augusti alguses toimuvad pärimusmatkad Vilsandi rahvuspargis. Jätka lugemist »

Euroopa suurim rahvakunstifestival toimub Tartus ja Pisieuropeaded üle Eesti

Euroopa suurim rahvakunstifestival Europeade toimub Tartus 20.-24. juulil 2011.

Europeade ajal sõidavad paljud väljamaa grupid Eestimaa parimatesse paikadesse Pisieuropeadele meile oma maa eripärast rahvakunsti näitama ja meie elu-oluga tutvuma. Vaata kohti, kus Pisieuropeaded toimuvad!

21.07 kell 20 Europeade avakontsert Tartu Laululaval
22.07 kell 11-13 muusikakontserdid ja kell 14-17 rahvatantsukontserdid Tartu Raekoja platsil ning kell 19-21 koorikontserdid Tartu Ülikooli aulas
Kell 18 Mõisaküla Suveaias Iirimaalt Landers Irish Dance Group, Kilcullen, Co.Kildare
23.07 kell 11-13 muusikakontserdid ja kell 14-17 rahvatantsukontserdid Tartu Raekoja platsil ning kell 16-18 koorikontserdid Tartu Ülikooli aulas
24.07 kell 10-14 esinevad kõigil tänavalavadel Eesti grupid, kell 14.30 toimub üle 4000 osalejaga rongkäik ja kell 19 Europeade lõppkontsert Tartu Laululaval

Tutvu kogu Tartu programmiga siin!

Uuri ajakavasid ja täpsemat infot sündmuse kohta 2011. aasta Europeade kodulehelt!

Ansambli Jäääär kaunite kohtade kontserdid

Sellelgi suvel jäävad äsja 20 aastaseks saanud urban-folkkvarteti muusikast puudutamata staadionid, tehased, pubid, isegi laululavad ja kontserdihallid. Jäääär jääb truuks Eestimaa lummavale loodusele, unustamatutele kontserdipaikadele, seda hindavatele inimestele ning kõigele hääle, mis sinna juurde käib:

Külalised: Tuuli Taul, Ann Kuut

E 11.07 Käsmu Meremuuseum
T 12.07 Haanja, Suur Munamägi
K 13.07 Otepää Looduspark, Kunstimäe puhkemaja
N 14.07 Viljandimaa, Tuhalaane
R 15.07 Pärnu, Reiu jõe org
L 16.07 Muhu, Nautse-Mihkli talu
P 17.07 Kuressaare, Arensburg Boutique Hotelli hoov
K 20.07 Hiiumaa, Sõru Sadama paadikuur
N 21.07 Vormsi Jaanituleplats
K 03.08 Viinistu Kunstimuuseum
N 04.08 Haapsalu Linnuse väike hoov
L 06.08 Pühajärve, Kolga talu

Algused 20.00

Pileti hind 12 EURi.
Lapsele kuni 7 a. sissepääs tasuta.

Piletid müügil Piletilevi müügikohtades, internetis ja ka enne algust kohapeal.
Kestus 2 tundi (s.h 30 min vaheaeg).
Hingepugevaid ja kummitama kippuvaid muusikaelamusi!

Vaata ka ansambli Jäääär kodulehte!

ERMi töötajad taas Muhu saarel Pääsukese radadel

Juba kolmandat aastat võtavad Eesti rahva muuseumi töötajad Tiina Tael ja Piret Õunapuu ette sarnase rännaku, mida omal ajal tegi ERMi lähetusel Johannes Pääsuke koos Harri Volteriga. Esimesel aastal käidi Narva-Jõesuust Jõelähtme kirikuni, kust teisel aastal jätkati ning jõuti Lihula kirikuni. Tänavu jätkub matk teisipäeva keskpäeval Lihula kiriku juurest ning suundutakse Muhu saarele.

Esimese päeva matkarada viib vana Rapla-Virtsu raudteetammi pidi otse Virtsu ning õhtuks jõutakse saarele, nädala lõpuks on plaan jalgsi Muhule ring peale teha ja külastada kõiki Pääsukese pildistatud külasid.

98 aastat tagasi, juunis 1913, alustas fotograaf ja filmimees Johannes Pääsuke (1892–1918) koos reisikaaslase Harri Volteriga Eesti rahva muuseumi ülesandel oma ligi kahekuist rännakut, mis algas Narvast ja viis mööda Põhja-Eesti rannikut Keila, Haapsalu ning Lihula kaudu Muhu- ja Saaremaale. Suur osa teekonnast käidi jalgsi, kaasas raske filmi- ja fotovarustus ning muu reisiks tarvilik. Muuhulgas korjati veel vanavaragi ja Pääsuke ei unustanud oma kirjades lisamata näpunäiteid tulevastele korjajatele.

Johannes Pääsukese fotopärand on hoiul ERMis (1134 fotot ja veidi vähem klaasnegatiive). Pildistused on näiteks maainimestest ja ehitistest mitmelt poolt Eestist ning ka Tartu kesklinna- ja agulivaateid aastast 1914.

Pääsukese radadel kõndijate tegemistest ja leidudest saab lugeda nende ajaveebist: http://jalgsieestimaal.blogspot.com/

Lisainformatsioon Johannes Pääsukese kohta: http://www.erm.ee/?node=386

Reimo Rehkli

Muhu murre jõudis netiavarustesse

Muhu murdevõistluse korraldaja Irena Tarvise eestvedamisel võtab internetis ilmet saare murdesõnastik.

Netientsüklopeedia, mille leiab aadressilt http://muhu.rehepapp.com/murre/index.php/Esileht, koondab enamjaolt kõiki sõnu ja väljendeid, mis murdevõistluse sõnaraamatu jaoks saadeti, kirjutab Muhulane.

Veebilehe idee autor, MTÜ Muhu Kess juhatuse liige Irena Tarvis teatab ajalehes, et tegelikult pole muhulased nii väheste sõnade ja ütlemistega nagu väljaandes praegu üleval (1250 – toim) ei varem ega praegugi läbi ajanud.

Neh, ma ep usu mitte märki, et sial kõik muhu kiel sihes oo. Seda oo rahva ulkas ikka tüki rohkem kuulda. Ja nüid olge munuksed ja andke moole tiada, mis sialt puudu oo,” kutsub Tarvis muhulasi murdesõnastikku uurima ning enesele teada olevatest sõnadest ja väljenditest teada andma kas meili teel irena.tarvis@gmail.com või telefonil 459 8142.

Edaspidi kavatseb lehekülje autor veebi lisada ka murdevõistluse töid ja muid muhukeelseid pikemaid jutte. Muhu murdesõnastiku veebilehekülje valmistas Madis Rehepapp.

Tänavu aset leidnud neljandale Muhu murdevõistlusele laekus tosin tööd ning võistluse korraldajate hinnangul on ettevõtmine edendanud Muhu murde laialdasemat kasutamist saarel.

Janne Nurmik, Meie Maa

Muhu saarel alustab tööd veebiraadio

Laupäeva, 12. veebruari õhtul alustab Muhu saarel kohaliku noore Robert Vahteri eestvedamisel tegevust internetipõhine raadio, kirjutab ajaleht Meie Maa.

„Eks see ole ühe vana unistuse täideviimine,” ütles Muhu noortekeskuse juhataja, Muhu raadio esimese saate kaasautor Arnek Grubnik. „Plaan raadiot teha on noortekeskusel olnud vähemalt paar aastat. Viimase tõuke selleks andis aga läinud suvi, mil keskuse noored olid koos Tartu noorteraadio poistega. Just nemad ja Noorte-TV poisid ongi Muhu raadio käivitamist nõu ja jõuga suuresti ka aidanud.”

Veebiraadio n-ö vaimne isa Robert Vahter lisas, et ilmselt ei jää ta raadiosaateid Muhus üksi tegema, vaid aja jooksul kujuneb välja oma meeskond.

Esimene Muhu raadio saade on eetris sel laupäeval kell 18 ning selle kuulamiseks pole vaja enamat kui pääseda ligi internetiaadressile www.ustream.tv/channel/muhu-raadio.

Muhu raadio hakkab kajastama eelkõige kohalike, samuti Saare- ja Hiiumaa noorte tegemisi, samuti Muhu noortekeskuses toimuvat.

Esimene Muhu raadio otsesaade on plaanis aga juba nädala pärast laupäeval ning selles kuuleb esinemas Saare- ja Muhumaa bände ja muusikuid.

Muhu Raadio Facebookis http://www.facebook.com/#!/home.php?sk=group_169822716397718&ap=1

Muhulased korraldavad neljanda murdevõistluse

MTÜ Muhu Kess alustas neljanda Muhu murdevõistluse korraldamist, kirjutab ajaleht Meie Maa.

Konkursi reglemendi kohaselt ootab MTÜ kirjutisi teemadel “Kanged muhulased” ning “Ennemuistsed ja paergusaa tüöd” kuni 14. märtsini Hellamaa ja Liiva raamatukogusse. Tööd tuleb esitada varjunime all. Kirjutada tuleks sellises muhu keeles, nagu omale kena tundub.

MTÜ Muhu Kess juhatuse liikme Irena Tarvise sõnul on eelnevad murdekonkursid olnud edukad. “Esimese murdevõistluse lood on raamatukaante vahele saanud,” sõnas Tarvis. “Teisel korral, kui otsisime just nimelt Muhu sõnu, oli osavõtt kõige arvukam. Selle tänuväärse materjali üritan suuremas osas enne kevadet internetti üles panna.
Kolmandal korral kirjutati kangetest muhulastest. Siis jäi tööde arv ilmselt lühikese aja tõttu pisut napiks, aga tulemus oli hea. Selle teemaga jätkame seetõttu ka tänavu. Minu isiklik mõte on, et kangete muhulaste teema võiks olla igal aastal üks võistluse teemadest. Iial ei tea, millal kellelegi meenub mõni hea seik või tore inimene. Üksteist “laulu sisse panna” ju muhulased armastavad ja oskavad. Samuti kirjutada üles iseenda noorusmälestusi ja meenutusi kunagi Muhus elanud inimestest.”

Murdevõistlus on Irena Tarvise sõnull edendanud Muhu murde suuremat kasutamist saarel. “Seda, kui palju Muhu murdesõnu kasutatakse, näitab kindlasti tänavuaastase võistluse teine teema – „Ennemuistsed ja paergusaa tüöd”,” avaldas Irena Tarvis lootust.

“Küllap on igal töökollektiivil välja kujunenud oma släng. Ja olen kõrvalt juhtunud kuulma, et erinevate ettevõtete väljakujunenud kõnepruugis on kasutusel ka palju muhumurdelisi väljendeid. Nüüd ootakski põnevusega, milliseid muhukeelseid sõnu erinevate tööde tegemisel kasutatakse. Kuulake ja jälgige ennast!” lausus ta.

Muhulane Tõnis Kipper tõi oma pensionisamba lossi väljanäitusele

kunst

Vaike Kivilo tuletab näituse avamisele kogunenud rahvale meelde, et kunstikogu – see ongi pensionisammas, vähemalt Tõnis Kipperil. Foto: Ene Kallas/MeieMaa

Ajaleht Meie Maa annab teada, et muhulane Tõnis Kipper tõi huvilistele vaadata oma kunstikogu ja pani Kuressaare lossi üles näituse “Kunst tuleb kapist välja”. Kui Kuressaare lossi keldrisaalis näituse avamisele koguneti, nimetati Kipperit Saaremaa Kunilaks.
Meie Maa kirjutab, et Kipper hoiab kodus kapis ilmselt Saare maakonna parimat kunstikogu, mida ta võib tõepoolest oma pensionisambaks pidada, nagu ta ise on öelnud Näitusel on eksponeeritud on 80 taiest: joonistused, graafika ja maalid. Esindatud on niisugused autorid nagu Heinz Valk, Leonhard Merzin, Aapo Pukk, Ernst Kollom, Evald Okas, Anna Litvinova-Merilo, Rita Raave, Vive Tolli, Edgar Valter ja paljude teoste tunnustatud autor Tundmatu. Selle viimase kohta sõnas kogu omanik, et tal oleks väga hea meel, kui Tundmatu asenduks mõne nimega – ehk keegi tunneb mõne teose või kunstnikukäekirja ära. Teoste hinnast rääkides sõnas Kipper, et hind ja väärtus on alati suhtelised ja ajas muutuvad. Kunsti tuleb tema soovituse kohaselt osta siis, kui kunstnikud veel elavad, siis on hoopis teine hind ja teine väärtus.
Kipperil on mõte teha kapist väljuvast kunstist traditsioon. Tuleviku taoline näitus võiks välja näha nii, et igaüks, kes näituse avamisele tuleb, toob kodust eksponeerimiseks kaasa mõne pildi.
Näitus jääb avatuks 27. veebruarini.

Allikas: MeieMaa

Muhus käib karmoškakoolitus

Muhus õpitakse tuntud muusikamehe ja taidleja Meelis Mere eestvedamisel karmoškamängu, kirjutab ajaleht Meie Maa.

Esimene koolitus toimus laupäeval, 8. jaanuaril Koguva külas Muhu muuseumis, kuhu registreerus julgeid lõõtspillihuvilisi maakonna eri piirkondades kokku üheksa. Enamik rühma liikmeist nooti ei tunne, mõni oskab varasemast pilli mängida ning üks on seda pilli ka muusikakoolis õppinud.

Kursuslased tutvusid laupäeval karmoškaga lähemalt. Väikse loengu järel said kõik asjaosaliset ka praktiliste harjutustega käe valgeks. Kodutööks said õpilased märtsiks selgeks õppida pala „See on väike Muhu”.