Kylauudis.ee

on kodanikualgatuse korras sündinud infoportaal, mis vahendab kodukandi uudiseid ja elulist infot inimeselt inimesele. Loe lähemalt!

ENFRDEESFILVVRO

Kaastööd ja kirjad
palume saata e-posti aadressil info@kylauudis.ee

Nädala mõte

"Pilk üle õla ja sammuga edasi."

Vaata nädala mõtete arhiivi!

Viimased uudised

Arhiiv

Sõbrad, toetajad

detsember 2017
E T K N R L P
« nov    
 123
45678910
11121314151617
18192021222324
25262728293031

Karala Odagalal tegi kuldse duubli võrkpallur Nette Peit

odagalaNädalavahetusel peeti Karalas traditsiooniline Karala Odagala ehk spordi- ja kultuuripäev. Võistlus kujunes kaasahaaravaks osalejatele ja meeldivaks elamuseks pealtvaatajatele. Esimesena toimunud spordiprogrammiga said vormi kontrollida nii tõsisemalt harjutajad kui pühapäevasportlased.

Peaalal odaviskes oli esikoha saatus Jako Lindropi ja Sander Suurhansu otsustada. Seekord jäi peale Lindrop tulemusega 60.14, Suurhans leppis 55.26 ja hõbemedaliga. Pronksmedali omanikuks sai Tom Lindrop tulemusega 46.78. Naiste odaviskes sai ülekaaluka võidu Nette Peit 30.27 –ga , teised poodiumikohad jagas perekond Tamm: teine Kätriin Tamm 22.84 , kolmas Lelet Tamm 21.52. Meeste kuulitõukes olid vahed üsna selged, võidu võttis Kaarel Mai resultaadiga 11.96, Sander Suurhansule teine hõbe 11.56, pronks Karel Lõbu 11.07. Naiste võistluses vormistas kuldse duubli Nette Peit tulemusega 10.00, teised poodiumikohad Reelika Aedmäele 9.10 ja kolmas Lelet Tamm 8.27-ga.

Hiljem toimunud teatrietendus ja mälumäng olid jätkuks mitmekesisele päevale kaunis külas Karalas. Kogupereetendus „Jänes Lontkõrv“ kogus kokku suured ja väikesed teatrihuvilised, kes said lõbusa ja õpetliku lugu vaadata. Pärast teatritükki võeti veel mõõtu teadmiste omamises, Maidu Variku teemakohased ja põnevad küsimused olid heaks lõpetuseks mitmekesise programmiga päevale. Võistluste peakorraldaja Urmas Kase sõnul oli tõepoolest hea näha sportlasi Karala Arenal jälle endast parimat andmas ning hilisem kultuuriprogramm teatri ja mälumängu näol on leidnud hea vastukaja. Hea koostöö Juulikute pererahvaga annab elamuse kõikidele päevast osa võtnutele.

Karala Odagala korralduskomitee

Leedri tuulik seisab taas uhkelt

“Töö, mis mõne aasta eest tundus suure ja võimatuna, on nüüd teoks saanud! Anetsi tuulikul on tiivad küljes!” võis projekti eestvedaja, Lümanda vallavanema Jaanika Tiitson laupäeval uhkelt kuulutada.

22. juunil oli Anetsi mäele Leedri tuuliku avamisele kogunenud palju pealtvaatajaid, kellele etendati suurepärase ilmaga lõbus vaatemäng. Tuulikusse vinnati esimesed jahukotid. Külavanem Indrek Tiitsonile anti pidulikult üle tuuliku võti ja Lümanda vald kinkis lisaks veel veskikivi. Külalistele esinesid ka rahvatantsijad.
Projekti juht ja OÜ Muinassepp omanik Tõnu Sepp tunneb uhkust, et leidus üks küla, kes julges ette võtta sellise suure ja olulise sammu, mis reeglina tähendab rahvale ainult kulutusi, mitte tulu. Tema sõnul oli Leedri tuuliku väline renoveerimine väga töömahukas. Alles jäi vaid 20% vanadest detailidest, kõik muu tuli uus teha.
Praegu tuulik kahjuks veel töökorras pole. Esmalt tuleb tagasi panna vana sisu, millest mitmed detailid on paraku puudu. Mardikad on oma töö teinud. Selleks, et tuulik uuesti jahvatama panna, tuleb suur osa sisust uuesti meisterdada.
Leedri külale tähendab see tuulik palju rohkem kui lihtsalt külailu – Anetsi tuulikus on mänginud peaaegu kõik Leedri küla lapsed! See on osa nende lapsepõlvest.
Küla oma jõududega tuulik 1989. aastal konserveeriti. Tänu toonastele töödele, mida vedas külavanem Adi Kuivjõgi, oligi nüüd võimalik tuulik taas avada.
Tuuliku taastamise põhirahastaja oli Saarte Koostöökogu, suur osa vajaminevast rahast saadi Euroopa Liidu maaelu edendamise algatusprogrammi LEADER kaudu. Samuti viidi läbi anonüümne korjandus külarahva seas. Kui oli selge, et raha kipub ikka veel väheks jääma, pani oma brändiga Saaremaa Vodka õla alla Altia Eesti, kes tänavu rahastab ka Pihtla valla Ennu küla tuuliku taastamist täies ulatuses.

Karala küla maakonna aasta küla nominendiks

Karala külaMärtsikuu keskpaigas otsustas Saaremaa Kodukandi juhatus esitada Eesti külaliikumise Kodukant “Aasta küla 2013” konkursi nominendiks Saare maakonnast Lümanda valla Karala küla.

Taotlusankeet, millel kohaliku Kodukandi juhatuse otsuse kinnitus, tuleb esitada Eesti liikumisele Kodukant 1. aprilliks. Tunnustusüritus – Eesti 10. maapäev – toimub 9. augustil Saaremaal Mändjalas, kus kõrge komisjoni poolt üle vaadatud viieteistkümne küla seast üks aasta küla tiitliga pärjatakse. Olgu pärgamisega, kuidas on, ka nominendiks saamine on iseenesest väga suur tunnustus.
“Karala külas tegutseb viis seltsi, oluline on just see koostöö ja küla terviklik aktiivsus,” märkis Saaremaa Kodukandi koordinaator Elvi Viira. Ühe keskmise suurusega küla kohta viis aktiivselt tegutsevat seltsi – no seda annab otsida! Jätka lugemist »

Loomepäev Lümanda kultuurimajas

Neljapäeval, 3. jaanuaril 2013 kell 10-15 toimub Lümanda Kultuurimajas loomepäev, mille käigus otsitakse vastuseid küsimustele:

  • kuidas leida hea äri- või projektiidee?
  • kuidas seda planeerida, ellu viia ja hiljem ka käigus hoida?

Läbiviijaks Piret Pihel Saaremaa Arenduskeskusest.

Kõik huvilised on oodatud! See koolitus on hea võimalus mõelda, mida tahad oma elus tulevikus tegema hakata ja kuidas oleks selles suunas mõttekas astuda esimesed sammud.

Osavõtt tasuta, vajalik eelnev registreerumine vallasekretäri juures (sekretar@lymanda.ee, tel +372 452 2751).

Karala Odagala peetakse juba kaheksandat korda

Odagala 2011, osalejate ühispilt.

Laupäeval, 7. juulil algusega 12 toimub Saaremaal Karalas järjekordne Odagala, juba kaheksandat korda. Seekord võisteldakse odaviskes ja kuulitõukes, lisaaladena on kavas saapavise, kalasilmavise ning sangpomm.

Terve päev pakub tegemist nii väikestele kui suurtele. Paadisõit ja pallimängud on sportliku perepäeva traditsiooniline osa. Päeva lõpus kütab peremees Aarne kuumaks suitsusauna, lahke pererahvas pakub suppi ja suitsukala ning muusika eest hoolitseb Soundcafe. MTÜ Kodukandi Sport koos tublide vabatahtlikega on järjekordselt tegudele asunud, et aidata kaasa sportlike eluviiside propageerimisele ja noorte suviste ajaveetmisvõimaluste mitmekesistamisele.

Ootame võistlejaid ja suvitajaid pikisilmi Karala Arenale, et üheskoos veeta sportlik päev, mis on kõigile tasuta.
http://www.facebook.com/karala.odagala
http://users.emt.ee/eero/kodukandisport/

Allikas: MTÜ Kodukandi Sport

Lümanda kool jäädvustas sünnipäevaks lapsepõlvemaa

Lümanda kooli 116. sünnipäevaks sai koolipere rõõmuks valmis õpik-tööraamat “Lapsepõlvemaa”, mida esmaspäeval ka pidulikult esitleti.
“Iga inimene on pärit oma lapsepõlvest, oma kodust. Ükskõik, kuhu elusaatus meid erinevatel ajahetkedel kannab, koduvallas on meie juured,” kirjutab kooli direktor Liia Raun raamatu avalehel pöördumises lugeja poole.

Kogumikku esitleti kooli pidulikul aktusel 9. jaanuaril. Raamatu idee autor oli Enda Pormann, kes oli kooli direktor aastatel 2000–2005. Tööd jätkusid direktor Tiina Talvi (2005–2011) eestvedamisel. Nüüdseks on siis kogumik valmis. Projekti aitas rahastada kultuuriministeerium.

Õpik-tööraamatus on materjale kooli ja valla lähimast ja kaugemast minevikust, on kohalikke legende, pärimusi, kultuuriloolisi materjale. Infot on otsitud ka teatmeteostest, muuseumidest, talletatud on mälestusi. Nende kogumisel nägi vaeva kogu õpetajaskond ning oli kaasatud ka õpilasi, kelle tööd illustreerivad kirjatükke.

Raamatu kokkuseadmise eesmärk oli äratada õpilastes huvi oma kodukoha vastu ning täiendada kooli õppekava kohaliku elu tundmaõppimisega. Raamat hakkab õpilasi saatma aastaid, sest seal on sees palju tööülesandeid erinevatele klassidele. Kooli lõpetades saab õpilane täidetud õpik-töövihiku kaasa.

Kuressaares jagati saare kaunimatele kodudele tunnustust

Ajaleht Meie Maa annab teada, et maasekretär Jaan Leivategija ja maavalitsuse nõunik Leo Filippov andsid eile Kuressaare linnateatri majas üle Kaunis Eesti Kodu konkursi 18-le maakonna laureaadile üle tunnustuskirja ja albumi.

Saare maakonna kodukaunistamise tunnustuskirja saajad 2011. aastal:
1. Angela ja Vallis Alliksoon, Allika Villa OÜ, Meiuste küla, Leisi vald.
2. MTÜ Metsküla Külaselts, Metsküla külaplats, Leisi vald.
3. MTÜ Nihatu Külaselts, Nihatu küla kiigeplats, Leisi vald.
4. Annika Vallau ja Uku Sillaste, Laugu turismitalu, Laugu küla, Leisi vald.
5. Lea ja Enno Isup, Lause talu, Mõisaküla küla, Lümanda vald.
6. Marju Zirk ja Ain Vammus, Kuusiku talu, Viidu küla, Lümanda vald.
7. Perekond Vihman, Saadu talu, Viidu küla, Lümanda vald.
8. Milvi ja Sulev Trumm, Sassi talu, Mändjala küla, Kaarma vald.
9. Aino ja Jaan Koor, Männiku talu, Rootsiküla küla, Kihelkonna vald.
10. Kärla Põhikool, Kooli 4, Kärla alevik, Kärla vald.
11. Muhu Lasteaed, Liiva küla, Muhu vald.
12. Mustjala Lasteaed-Põhikool, Mustjala vald.
13. Riina ja Aavo Aljas, Uueelu Puhkemaja, Kavandi küla, Orissaare vald.
14. Laine ja Eino Alas, eramu Pärna 17, Orissaare, Orissaare vald.
15. Ülle ja Rein Jasmin, Kopeldi talu, Püha küla, Pihtla vald.
16. Korteriühistu TITAAN, Kõver 1, Kuressaare, elanikud: Tiia ja Ants Rand, Ester Õige ja Rein Toomsalu, Lee ja Jaanus Kiil, Maie ja Heini Meius, Irena ja Aare Tammesoo, Mare ja Toivo Loodus.
17. Merike Hein ja Rein Mändmaa, eramu Aia 39, Kuressaare.
18. Krista ja Margut Maranik, eramu Nurme 4, Kuressaare.

Tulemusliku heakorraalase tegevuse eest avaldati tänu veel Saaremaa sadamale Mustjala vallas Ninase külas (korraldaja Juri Grišin), Naima Kütile (Küti talu) Saue-Putla küla, Pihtla vald, Rita ja Enver Luknerile (Lahe puhkeküla kompleks) Jaani külas Orissaare vallas ja Ristiku tänava lasteaiale (juhataja Monika Talistu, aednik Koidu Vaher).

Allikas: MeieMaa

Saaremaa kutsub merenädalale

29. juulil avatakse Kuressaare kultuurikeskuses Eesti tuletornide näitusega Saaremaa merenädal, mida peetakse mitmes Saaremaa vallas ja Kuressaares.

Muhus toimub lõunaranna sadama päev, kuhu oodatakse esinema Hollandi torupilliansamblit “Saendistrict Pipes and Drums”. Õhtu veedetakse külaseltsi laulude saatel lõkke ääres.

Orissaare vallas peetakse Illuka laiu päevi. Päevade käigus avatakse ajalootuba ja käsitöö töötuba. Parimad selguvad muuhulgas isevalmistatud mootorita veesõidukite rallis, ujumises, pimevõrkpallis, rahnu viskamises ja sõudmises. Päevade jooksul esinevad teiste hulgas ansamblid “Vaikust, naabrid tahavad magada”, “Boogie Company”, “Lucky Jeans”, “Kolumbus Kris”, külalisesinejad Rootsist ja kohalikud kultuurimaja tantsu- ja laulutrupid.

Torgu vallas asuvas Mõntu sadamas peetakse merepäeva raames ümarlaud “Meri on, meri jääb – kas ka rannakalur?”, mis on jätk eelmise aasta ümarlauale. Räägitakse Torgu valla rannakalurite elust ja olust, kalasaakidest, seadustest ning võimalikest toetustest. Toimuvad sportlikud võistlused ja õhtul esinevad tantsuks Laur Teär ja Meelis Laido

Kihelkonna vallas peetakse rannarahva päeva Papisaare sadamas. Võimalik on osaleda ekskursioonil majakatesse, ajalookonverentsil, õpitubades. Saab sportida, tantsida, laulda, süüa ja tegevust jätkub ka lastele. Augusti alguses toimuvad pärimusmatkad Vilsandi rahvuspargis. Jätka lugemist »

Roheliste rattaretkelised rajasid lindudele poolsada kodu

Reedest pühapäevani Saaremaal toimunud roheliste rattaretke käigus paigaldasid matkajad Lümanda valda Kuusnõmmele poolsada lindude pesakasti.

Kliki ja vaata suuremat pilti
Rattaretkel osalejad läbisid Saaremaal kolme päevaga ligi 200 kilomeetrit ning paigaldasid rikkaliku üritustesarja sees Kuusnõmmele ka poolsada pesakasti. Foto: Irina Mägi Rohkem pilte www.irinapilt.ee

“See traditsioon on meil rattaretkedel juba aastaid olnud ja on üks emotsionaalsemaid hetki,” lausus roheliste rattaretke “Kuidas elad, Saaremaa?” eestvedaja Peep Veedla. “Osalejatele on ta hästi mõnus tegevus ja alati on isegi probleeme sellega, et pesakasti paigaldajaid on rohkem kui pesakaste. Samas ei saa ju ühte kohta korraga ka liiga palju pesakaste paigaldada.”

Kui varem paigaldasid rattaretkel osalejad oma sihtkohaks olnud maakonda lindude pesakaste sadakond, siis viimastel aastatel ongi jäädud poolesaja juurde, sest neid annab metsa ära hajutada. Pesakastidega toetab roheliste rattaretke firma Balsnack.

“Pesakasti paigaldanud inimesed saavad ühtlasi kirjutada pesakastile kasvõi sõnumi lindudele või oma nime. On ju tore näiteks mitme aasta pärast tulla tagasi ja vaadata, mis oma paigaldatud pesakastist saanud on,” rääkis Veedla.

Korraldaja sõnul läks seekordne üritus Saaremaal igati korda, kui välja arvata reedene vihmasadu, mis ürituse algusele väikese pitseri pani. “Muidu oli kõik suurepärane,” kinnitas Veedla. “Saaremaal on äärmiselt mõnus jalgrattaga sõita, pole tõususid, maa on sile ja teed on kenasti korras. Ilusat oli väga palju, nii sai näiteks sõita kilomeetrite viisi mööda mereäärt ning nautida tõelisi miljonivaateid.”

Oliver Rand, Meie Maa

Harilaiu poolsaarel on täna talgupäev

Täna, 23. aprillil võetakse Harilaiu poolsaarel ette talvejärgne suurpuhastus.

Harilaiu poolsaar on Vilsandi rahvuspargi armastatuim ja kõige köitvam poolsaar. Kõiki, kel võimalik, oodataksegi selle poolsaare talvejärgsel suurpuhastusel kaasa lööma.

Korraldajad lubavad: värske õhk, hea tegu ja täienenud teadmised Vilsandi rahvuspargi loodusrikkuse kohta on kindlustatud. Pakutakse ka talgusuppi.

Selga ilmastikukindel riietus ja kaasa töökindad!

Rohkem infot: tel 5301 2772, 454 6880.

 

Karala külaselts kinkis Prantsuse suursaadikule moosi

Kolmapäeval Kuressaares ametlikul visiidil viibinud Prantsusmaa suursaadikuga Eestis Frederic Billetiga kohtunud Karala külaseltsi juht Kaja Juulik kinkis külalisele moosi, kirjutab Vilma Rauniste Meie Maas.

Kliki ja vaata suuremat pilti
Fotol Prantsusmaa suursaadik Eestis Frederic Billet ja tema abikaasa ning Kuressaare Ametikooli õpetaja, Saaremaa ja Prantsusmaa suhetele alusepanija Kersti Suursaar ja Karala külaseltsi juht Kaja Juulik tutvustamas külalistele Karala õnneraha. Foto: Leo Filippov

Kuna Kaja Juuliku kaudu on Karala külaseltsil olnud juba kolm aastat sõprussuhted Prantsusmaa küla Tremont’ga, siis pidas ta vajalikuks kinkida suursaadikule ja ta prouale paar purki pihlaka-maasikakeedist, mis tänavusel Meie Maa hoidistekonkursil tuli esimeste sekka.

Meenete hulka kuulusid ka Saaremaad, sh Karala küla tutvustav prantsuskeelne voldik ning küla õnneraha. Külaeluedendaja näitas suursaadikule ka kausta, kuhu kahe maa sõpruskülade ühistegemised olid ilusasti kokku kogutud.

“Suursaadik oli väga üllatunud, kuuldes, et nende ühel piirkonnal on siin sõprussidemed ja veel nii pikaaegsed. Mind hämmastas aga see, suursaadik on vähem kui aastaga eesti keele nii selgeks saanud, et saime omavahel eesti keeles vabalt suhelda. Ta tegi meile ettepaneku leida üks Saare maakonda hästi tutvustav raamat, mida võiks tõlkida prantsuse keelde. Suursaadik lubas igati toetada ka meie sõprussuhete arengut,” rääkis Kaja Juulik.

Juulik lisas, et suursaadikul on plaan tulla tuleval aastal Saaremaa ooperipäevadele, mille üks kontsert toimub Karala küla Roopa rannas. “Loodetavasti leiab suursaadik siis aja tulla ka meiega kohtuma. Järgmisel aastal jaanipäeva paiku tuleb meile külla ka grupp prantsuse sõpru.

Nii et meie sidemed Prantsusmaaga üha süvenevad. Ka keele õppimise poole pealt. Tegelikult olime me üks esimesi gruppe, kes prantsuse keelt õppima hakkas. Minu tütar Susanna õpib praegu Prantsusmaal prantsuse keelt ja kui suvel meile külalised tulevad, on tõlk omast külast võtta,” rääkis ettevõtlik ja suure haardega külaaktivist Kaja.

Saaremaal peeti sügisest rallipidu

Neljapäevast laupävani kestnud 43. Saaremaa Ralli purustas praamirekordid ja jäi meelde eriliselt ilusa ja sooja ilma poolest. Puudu ei olnud ka sportlikust põnevusest: tõsist konkurentsi klass kiirematele WRC autodele pakkus saaremaa oma rallimees Ott Tänak, jäädes lõpuks napilt kolmandaks.

Laupäeval lõppenud Saaremaa rallil teenis esikoha Subaru WRC masinaga kihutanud Mads Östberg. Teisele kohale tuli Ford Focus WRC autoga stardis olnud Georg Gross, kes kaotas võitjale 1.26,4. Grossist jäi omakorda ainult kümne sekundiga maha Ott Tänak Ford Fiesta S2000 masinaga.

Tänak tõusis viimase võistluspäeva alguses  teiseks, kuid pidi 11. kiiruskatse järel siiski Grossi endast mööda laskma. Eesti meistrivõistluste üldarvestuses tuli võitjaks Margus Remmak, N-rühmas krooniti parimaks Egon Kaur.

Kes endale paremat vaatekohta tahtis, pidi kõvasti vaeva nägema.

Tekst ja fotod: Mart Keerutaja

August Mälgu festival saab nädala pärast lõppakordi

Kevadel alanud ja August Mälgu 110. sünniaastapäevale pühendatud festivali kulminatsioon toimub nädala pärast 10. oktoobril Lümanda kultuurimajas, kirjutab ajaleht Meie Maa.

Päev algab konverentsiga, kus uurimustega August Mälgu loomingust astuvad üles Urve Vakker ja Kaja Tampere. Oma sõnumi annab edasi ka Lea Kuldsepp Saaremaa rahvateatrist. Päev jätkub näitemängudega. Esimesena astub lavale Lümanda näitering etendusega „Ema”.

Pärast lõunapausi tuleb vaatajate ette Taritu lastenäitering lavastusega „Tuulde on kirjutatud linnu saatus…”, mille on Mälgu „Jutte lindude” põhjal näidendiks kirjutanud Maire Sillavee ja lavastanud Merle Sillavee.

Lõunapausi ajal on võimalus vaadata DVD vahendusel Salme näiteseltskonna suvist etendust „Läänemere isandad”. Näitemängupäeva ja kogu festivali lõpetab Taritu näitering lavastusega „Häda õnnega”.

Riksu ojast püütud vähkidel polnudki katku

Saaremaal Riksu ojast püütud signaalvähkidele Soomes tehtud analüüsi kohaselt ei olnud vähid katku kandjad, kirjutas Meie Maa.

„Soomest tuli esialgne vastus, mis ütles, et vähkidelt võetud proovid osutusid negatiivseks. Seega ei ole nad katku kandjad,” lausus maaülikooli ihtüoloog, vähiuurija Margo Hurt, kirjutab Meie Maa.

Enne proovide analüüsimist arvas ta, et tegemist on siiski katku kandjatega, kuna jõevähk on kadunud suures ulatuses Riksu ojast, kus teda varem palju leidus. Signaalvähid püüti Riksu ojast analüüsimiseks augusti lõpus. Sel aastal vähiuurijatel seal rohkem töid plaanis teha ei ole.

Saaremaa jõevähk on ohus


Augustikuus Saaremaalt Riksu ojast avastatud ning meie jõevähkide jaoks ohtlikuks võõrliigiks tunnistatud signaalvähkide vastu ei osata kasutada muud relva, kui kõige tavalisemat väljapüüki, kirjutab Eesti Päevaleht.



Signaalvähkide püüdmiseks paigutab keskkonnaamet Riksu ojas ligi paarisaja meetri pikkusele lõigule, kust neid vähikatku levitavaid elukaid on seni leitud, kakskümmend söödaga kastmõrda. Kõik vähid, mis kätte õnnestub saada, saadetakse uurimismaterjalina edasi teadlastele.


„Meie strateegia on see, et praeguse seisuga on veel võimalik sellest võõrliigist lahti saada,” ütles keskkonnaameti bioloog Tõnu Talvi.

Ta lisas, et signaalvähkide väljapüügi muudab keeruliseks asjaolu, et liigi ühe- kuni kolmeaastased noorjärgud ei taha mõrdadesse minna, kuna toituvad veekogu põhjas elavatest väiksematest selgrootutest. „See tähendab, et nende kättesaamiseks peame lisaks tänavusele püüki jätkama ka järgmisel ning ülejärgmisel aastal,” ütles Talvi.



Signaalvähid on jõudnud Saaremaale inimese käe läbi. Soomes ja Rootsis, kus signaalvähid on juba tõeliseks nuhtluseks muutunud, on nende vastu võideldud spetsiaalse mürgiga. Riksu oja puhul ei peeta mürgitamist aga võimalikuks.

Signaalvähk. Foto: vikipeedia

Maaomanikud panevad jahipidamise maksu alla

Lümanda vallas plaanitakse luua selts, mille liikmete maadel on jaht tasuline ja loata jahipidamise eest esitatakse maksunõue, kirjutab Saarte Hääl.

„Maa on ikkagi tootmisobjekt ja miks peaks üks kodanik andma oma maa kellelegi teisele tampida, et see sealt tulu teeniks,” ütles lehele loodava Lümanda maa- ja metsaomanike seltsi asutajaliige Mati Tarkin. 


Jahipidamise keelamist uus ühendus ei taotle, kuid soovib, et maade kasutamisel oleks mingisugunegi regulatsioon. 

Tarkini sõnul peab iga kodanik, kes soovib seltsi liikmete maadel jahti pidada, kõigepealt maaomanikuga ühendust võtma.

Maa kasutamise tasu suurust ei ole veel määratud, kuid see tuleb Tarkini sõnul üsna sümboolne. Juhul kui jahimehed sõidavad aga oma masinatega maasse roopad, tuleb neil ka maa taastamise eest hüvitist maksta.

Tarkini kõrval on uue ühendusega praeguseks liitunud maaomanik Vello Vallimaa, kokku on meestel üle 250 hektari maad. Uute liikmete kaasamiseks koostavad mehed üleskutset.

Keskkonnaministeeriumi metsaosakonna peaspetsialisti Egon Niittee sõnul oleks igati normaalne, kui ka Eestis alluks jahindus turumajanduse reeglitele nagu mujal Euroopas. Taanis on näiteks jahindus metsaomaniku jaoks sissetulek number üks, puiduvarumine on alles viiendal-kuuendal kohal.

Muidugi võib maaomanik küsida jahimeestelt ükskõik kui üüratuid summasid, asjad paneb aga paika nõudluse ja pakkumise vahekord. „Võib-olla Saaremaa on selline kant, kuhu tuleks kas või Tallinnast mingi jõukurite punt ja maksaks maaomanikele rohkem raha kui kohalikud jahimehed, aga väga paljudes muudes Eesti kohtades ei olegi enam inimesi, kes tahaksid jahti pidada,” lausus Niittee.

Saaremaal Riksu ojas ja lahel kehtestati kalapüügikeeld

Keskkonnaminister Jaanus Tamkivi allkirjastas ajutiste püügikitsenduste määruse, millega keelatakse kalapüük Saaremaal Riksu ojas ja Riksu lahel.

Püügikeeld on seotud signaalvähkide avastamisega Saaremaal Riksu ojas 2010. aasta sügisesel seirepüügil. Tegu on võõrliigiga, kes kannab meie jõevähile ohtlikku haigust — vähikatku. Ohule vihjab ka see, et sellest piirkonnast Eesti oma jõevähki enam ei leitud, kuigi veel mullu neid ojast püüti.

Vähikatku leviku ohu tõttu ongi kalastamine Riksu ojas ja lahel keelatud, sest haigustekitajaga saastunud püügivahenditega võib vähikatku tekitaja jõuda ka teistesse veekogudesse.

Keskkonnaministeeriumi kalavarude osakonna peaspetsialisti Herki Tuusi sõnul on võõrvähiliik Saaremaale sattunud inimese abiga ja ohtu seadnud kogu Saaremaa jõevähi populatsioonid. „On ülimalt oluline teadvustada, et just seetõttu on nii kalade kui ka teiste veeloomade viimine ühest veekogust teise ilma loata keelatud,” täpsustas ta.

Praegu proovib Keskkonnaamet signaalvähke võimalikult palju välja püüda. Samuti koguvad vähiteadlased vajalikku infot selle kohta, missugused on kõige tõhusamad moodused võõrvähkide leiukohtade isoleerimiseks.

Signaalvähk. Foto: vikipeedia

ELF kutsub sügistalgutele

Eestimaa Looduse Fond (ELF) on avanud registreerumiseks oma talgureisid. Talgulisi ootavad septembris Sõmeri Pärnumaal, Teorehe ja Haeska Matsalus ning Vana-Lahetaguse Saaremaal. Kohti jagub 4 x 12-le kiiremale!

Kel võimalust üks reede vabaks saada, tasub haarata suurim tükk sügist Saaremaal — Vana-Lahetagusel ja Vilsandi rahvuspargis. Sõmeri talgutel on maiuspalaks hommikune linnuretk, Teorehel ühiskäik loodusfilmide festivalile. Haeska talgud pakuvad Matsalu sügise võlusid oma parimas vormis.

  • Rannikulõukatalgud Sõmeris Pärnumaal
 17.–19. septembrini
 Loe lähemalt!
  • Rannikulõukatalgud Teorehel Matsalus
 17.–19. septembrini
 Loe lähemalt!
  • Puisniidutalgud Haeskas Matsalus
 24.–26. septembrini
 Loe lähemalt!
  • Puiskarjamaatalgud Vana-Lahetagusel
 30. septembrist 3. oktoobrini
 Loe lähemalt!