Kylauudis.ee

on kodanikualgatuse korras sündinud infoportaal, mis vahendab kodukandi uudiseid ja elulist infot inimeselt inimesele. Loe lähemalt!

ENFRDEESFILVVRO

Kaastööd ja kirjad
palume saata e-posti aadressil info@kylauudis.ee

Nädala mõte

"Pilk üle õla ja sammuga edasi."

Vaata nädala mõtete arhiivi!

Viimased uudised

Arhiiv

Sõbrad, toetajad

mai 2019
E T K N R L P
« apr    
 12345
6789101112
13141516171819
20212223242526
2728293031  

Kuressaares toimub loovteraapiaid tutvustav infopäev

MTÜ Minu Tasakaal viib 26. mail kell 12.00-16.30 koostöös Saaremaa Vähiühingu ja Eesti Vähiliiduga Saaremaa Puuetega Inimeste Kojas  läbi tasuta infopäeva, mille raames on nii kõikidel vähihaigetel, nende lähedastel, kui ka teistel huvilistel hea võimalus näha ning soovi korral ka praktiliselt järele proovida, mida loovteraapiad endast kujutavad ning millist kasu võivad need tuua.

Kuressaare infopäeval on võimalik osaleda foto- ja muusikateraapia töötubades, suhelda töötubade juhendajatega ning saada nendelt abi ja täpsemat infot.

26. mai kava:

12.00-12.30 lühiülevaade loovteraapiatest, nende mõjust tervisele ja heaolule

12.30-14.00 praktilised loovteraapilised tegevused kahes paralleelses töötoas. Lähemat tutvust saab teha fototeraapia ja muusikateraapiaga

14.00-14.30 pisike paus teejoomiseks ja muljete jagamiseks

14.30-16.00 teine võimalus osaleda loovteraapilistes grupitöödes. Lähemat tutvust saab teha fototeraapia ja muusikateraapiaga
16.00-16.30 kokkuvõte, küsimused-vastused

Tegevused sobivad kõigile – mingeid teadmisi ja oskusi vaja ei lähe! Kui tervet päeva ei saa osaleda, vali endale sobiv ja ühine meiega!

Lisainfo: www.tasakaal.net, 534 80 777

Projekti toetab Hasartmängumaksu Nõukogu.

Kuressaare paneb suunaviidad Facebooki oksjonile

Sellest suvest pakub Kuressaare Linnavalitsus võimalust paigaldada ettevõtte info vanalinnas olemasolevatele ning lisanduvatele infoviidapostidele.

Linnamiljöösse sobivatel viitadel saavad ettevõtjad juhtida tähelepanu teenustele, mis jäävad põhilistest liikumisteedest eemale. Ettevõtte suunaviidad lisatakse esialgu kolmele postile: Nordea pangakontori ees Keskväljakul, pargi ääres Pargi ja Lossi tänava ristmikul,  täiesti uus viidapost paigaldatakse Keskväljakule Kohtu tänava algusesse.

Lisaks ettevõtte suunaviitade paigaldamisele kujundatakse ümber olemasolevad valged infoviidad. Ettevõtte suunaviitade valmistamise, kujundamise ja paigaldamise korraldab Kuressaare Linnavalitsus. Suunaviitade positsioonidele postidel korraldatakse oksjon Kodukoht Kuressaare Facebooki keskkonnas.

Oksjonil saab osaleda isikliku või ettevõtte Facebooki konto kaudu. Oksjoni alghind on suunaviida omahind koos kujunduse ja paigaldusega. Oksjon toimub 9. mail kell 16.00 Kodukoht Kuressaare Facebooki keskkonnas moderaatori juhtimisel. Täpsema info oksjoni tingimuste kohta leiab siit.

Kuressaares loodusõhtu “Loomult loom”

Kunsti tähtsündmus Saaremaal

Raegaleriis esitletakse Wiiralti ja Okast.
“Täna on meil tänu kahele erakollektsionääride, Mart Maastikule ja Marek Kokale, võimalik näha sellist rariteetset kunsti,” sõnas Lii Pihl. Paljus on aga “süüdi” abilinnapea Tiina Talvi, kes teadis Mart Maastiku kollektsioonist ning tänu kellele sai ka Raegalerii kuraator sellest teadlikuks, kirjutab Meie Maa.
“Me oleme nagu kaks sõpra Prostokvašinost, tunneme teineteist lapsest saati,” tutvustas Mart Maastik nii ennast kui Marek Kokka, ” ja mingil imelikult moel on meil tekkinud üks huvi, ja see on Wiiralt.” Ta tänas paljusid inimesi, kes aitasid kaasa näituse korraldamisele, aga ei unustanud tänada Eesti Vabariigi valitsust, tänu kellele said kolmapäeval paljud inimesed vaba päeva, kaasa arvatud õpetajad. Muidu võib-olla poleks tulnud nii palju inimesi näituse avamisele. Ääremärkusena: see oli küll tühi lootus.
Aga miks just Okas ja miks just Wiiralt? “Minu jaoks on Evald Okas lihtsalt onu Evald,” avaldas Maastik, “ta on ema kaudu kauge sugulane, kes käis alati mu vanaema ja vanaisa sünnipäevadel.” Wiiraltist aga niipalju, et Maastiku vanaisa õppis koos Wiiraltiga ühes koolis ja lausa ühel kursusel. Niisiis oli ta kuulnud vanaisa pajatamas Wiiraltist. Maastik rääkis ka sellest, et suurem osa neist töödest on ostetud välismaalt, oksjonitelt.
Pärast seda tegi kunstiajaloolane Anne Untera väikese sissejuhatuse mõlema kunstniku elulugudesse. “See on ajalooline sündmus, et Saaremaa kaks Wiiralti kollektsionääri esitlevad oma kogu niiviisi,” märkis ta alustuseks, “sest Wiiralt ja Okas on meie kaks suurt graafikut. Eestis on Wiiralt hinnatud, aga muu maailm alles avastab Wiiralti kunsti.” Pärast kunstnike biograafiate lühitutvustust peatus Untera üksikute maalidel, juhtides nii tähelepanu nii mõnelegi huvitavale detailile. Näiteks pidas ta üheks parimaks, kui mitte kõige paremaks Wiiralti teoseks Aafrikas maalitud taiest “Berberi tüdruk kaameliga.”

Kuressaare Ametikool ootab vilistlasi kooli juubelile

Tänavu 90. sünnipäeva tähistav Kuressaare Ametikool kutsub oma vilistlasi ning endisi töötajaid vilistlaste kokkutulekule Kuressaares, 25. augustil 2012.

Kokkutuleku esialgne kava
Kell 11 – osalejate registreerimine kooli õppehoone fuajees (Kuressaare, Kohtu 22); külastamiseks on avatud õppebaasid linna ja Upa õppekompleksides; avatud on kooli kohvik ja restoran, osta saab sooja sööki.
Kell 12 – bussid sõidavad Kudjape kalmistule õpetajate kalme ning Upa õppekompleksi külastama.
Kell 17 – algab kontsertaktus Kuressaare Spordikeskuses, Vallimaa 16a.
Kell 18 – pakutakse tervitusjooki kooli hoovis, algab vilistlaspidu kooli saalis K4 ning restoranis.

Osta saab õpilastöid ning kooli meeneid, vaadata albumeid vanade piltidega ning koolis tehtud videofilme, tulemas on ka üllatused!

Osalejate registreerimine vilistlaste kokkutulekule on alanud. Seda saab teha  kooli infosekretäri telefonil +372 452 4600 või e-mailil info@ametikool.ee. Registreerimisel palub kool lisaks oma nimele teada anda lõpetamise aasta ja telefoninumbri.

 

Lõppes kokaõpilaste kutsevõistlus Saaremaal

Reedel lõppes Kuressaare ametikoolis kahepäevane kokaõpilaste kutsevõistlus “Kokakunst Kuressaares 2012”, kirjutab MeieMaa.

Võistlusel osalesid eraldi teise ja kolmanda kursuse kokad, kes loositi kaheliikmelistesse võistkondadesse. Võistlusülesandeks oli kahekäigulise piduliku söögikorra valmistamine.
Teise kursuse õpilased pidid valmistama hakklihatoidu. Ülejäänud toiduainete osas kasutati pimekorvi põhimõtet ehk need ei olnud võistlejatele varem teada.
Kolmanda kursuse õpilaste põhitoiduaineiks olid broilerifilee ja kama. Alles võistluse algul teatavaks tehtud üllatustoiduna tuli lisaks valmistada naturaalne omlett.
Toidu välimuse, lõhna ja maitse kõrval hindasid kohtunikud ka hügieeni, töökorraldust köögis ja meeskonnatööd.
“Kui sa lähed oma kooli tagasi ja köögis tunned end kindlamalt, siis seepärast, et sul on see kogemus,” ütles õpilastele võistluste kohtunikekogu esimees, restorani Mannerheim peakokk Rudolf Visnapuu. Jätka lugemist »

Tunnustati Kuressaare mulluseid parimaid

Reedel, 20. jaanuaril toimus Kuressaare kultuurikeskuses traditsiooniline linnavolikogu esimehe ja linnapea pidulik vastuvõtt, kus tunnustati ja tänati 2011. aasta parimaid tegijaid.

Kuressaare omavalitsuse töösse suure panuse andmise eest said tunnustuse linnavalitsuse pikaajalised töötajad keskkonnaspetsialist Karli Valt ja vanemmaakorraldaja Piret Laid.

Aasta kojamees 2011 on Helju Rattas, kes hooldab nelja suure kortermaja hooviala Ida-Niidus ning Tallinna tänava ääres.

Aasta korrakaitsjaks 2011 kuulutati Lääne Politseiprefektuuri Kuressaare politseijaoskonna piirkonnapolitseinik Ahto Aulik.

Kuressaare linnavalitsuse ning linnavalitsuse hallatavate asutuste järel oli avaliku sektori üksusena suurim üksikisiku tulumaksu maksja 2011. aastal Kuressaare Haigla SA. Jätka lugemist »

Kuressaare linn tunnustas tublisid inimesi ja ettevõtteid

kuressaare.ee

Kuressaare kultuurikeskuses toimunud Kuressaare linna pidulikul vastuvõtul tunnustati tublisid inimesi ja ettevõtteid, kelle tegemised läinud aastal ühel või teisel moel linna arengus silma jäid, ning ettevõtmisi, mida on põhjust oluliseks ja märkimisväärseks pidada.

Tiitli Aasta Tegu 2011 pälvisid Asta ja Harry Leo Kingissepp, kes toetasid 20 000 euroga Kuressaare Linnateatrit, Kuressaare haiglat ja Kudjape kalmistut.

See perekond peab Kuressaare linna oma hingele väga kalliks. Armsast sünnilinnast elatakse küll väga kaugel, kuid oma mõtetes ja tegudes soovib perekond ikka ja jälle Kuressaarele toeks olla. Auhinna võttis vasta Kanadas elava perekonna esindaja Kuressaares Eha Sepp.

Tiitli Aasta Tegija 2011 sai Kuressaare seltsi- ja muusikaelu edendamise ning Saaremaa noorte muusikute motiveerimise eest  Sadhu Jam ja Toomas Leis.

Sadhu on hubane kohtumispaik, mis on aidanud ühendada erinevaid elustiile ja maailmavaateid. Pilgeni täis maja, positiivsed emotsioonid ja ohtralt muusikat. Publikule kitsaks jäänud keskkonnast suunduti sügisel Kuressaare kuursaali, et anda sellele majale taas sisu ja eluvaim. Läbi aasta on pakutud uusi ja huvitavaid võimalusi noortele muusikutele ning paljudele kuulajatele.

Linnavalitsus tunnustas tiitliga Pikaajaline Töötaja pikaajalise, silmapaistva ja kohusetundliku töö eest Kuressaare linnavalitsuses keskkonnaprojektide läbiviimisel ning keskkonnakorralduse kureerimisel keskkonnaspetsialist Karli Valti ning töö eest Kuressaare linnavalitsuses omandi- ja maareformi toimingute läbiviimisel ning maaregistri pidamisel vanemmaakorraldajat Piret Laidi.

Aasta Kojamees 2011 on Helju Rattas.

Selle tiitli saamiseks ja silma paistmiseks ei olnud tarvis midagi erilisemat korda saata, vaid numbrid ja tööandja kiidusõnad räägivad iseenda eest – tema tööpanus majahoidjana on poole vanem kui Kuressaare linnas ellu kutsutud konkurss parima kojamehe leidmiseks. Ta on tõestanud oma poolehoidu majahoidjatööle 20-aastase tegutsemisega kahes erinevas ettevõttes. Neist viimases, OÜ-s Kuressaare Elamute Hooldus, 12-aastase tööpanusega, koristades ja hooldades nelja suure kortermaja hooviala Ida-Niidus ning Tallinna tänava ääres.

Aasta Korrakaitsja 2011 – Lääne politseiprefektuuri Kuressaare politseijaoskonna piirkonnapolitseinik Ahto Aulik.Vaatamata oma noorusele, on ta töötanud end lühikese ajaga politsei esiritta Kuressaare linnas. Parima korrakaitsja tiitli andmisel said paljuski määravaks tema kui politseitöötaja ametialased oskused, lisaks sellele kaasasündinud õiglustunne ja abivalmidus. Temale Aasta Korrakaitsja tiitli andmist on toetanud ka Rootsi tänava naabrivalvesektor, kellel on temaga väga hea koostöö.
Majandusauhinnad 2011:

Kuressaare linnavalitsuse ning linnavalitsuse hallatavate asutuste järel oli avaliku sektori üksusena suurim üksikisiku tulumaksu maksja Kuressaare Haigla SA. Erakapitalil põhinev suurim üksikisiku tulumaksu maksja 2011. aastal oli Saaremaa Tarbijate Ühistu, samuti OÜ Merinvest. Suurim üksikisiku tulumaksu maksja töötaja kohta oli Skype Technologies OÜ. Suurima üksikisiku tulumaksu kasvuga ettevõte oli Saare Dolomiit-Väokivi OÜ, samuti Arco Ehitus OÜ. Enim töökohti loonud ettevõte oli Trelleborg Industrial Products Estonia OÜ.
Ehitus- ja arhitektuuriauhinnad 2011

Möödunud aastal anti Kuressaare parima ehitise tiitel välja kahe aasta peale – 2009–2010. Seda põhjusel, et keerukates majandusoludes kerkis uusi hooneid varasemast vähem. Tänavu tõdeti taas uute ehitiste liigset vähesust, et oleks tekkinud parimate ehitiste vaheline konkurents ja valikuvõimalus. Seepärast on järgmisel aastal plaanis välja kuulutada Kuressaare parim ehitis 2011–2012.
Konkursil ”Värv Kuressaare majal” kerkisid teiste hulgas esile kaks hoonet, mida kumbagi premeeritakse 325 euroga: Kitsas 8 elamu – väga hea näide Kuressaare vanalinnas järjepideva korrektse tööga korras hoitud puithoonete kompleksist. Pihtla tee 47 kortermaja – korrektselt ja terviklikult teostatud fassaadi uuendustööd. Oma tonaalsusega sulandub hoone hästi olemasolevasse keskkonda, mõjub esinduslikult ja väärikalt.
Kaunite Kunstide stipendiumi rahvatantsukunsti edendamise eest pälvis Kuressaare gümnaasiumi algklasside õpetaja ja rahvatantsuringide juhendaja Merle Tustit. Armastust rahvakultuuri vastu ja selle edasiandmist lastele juba algklassidest peale võib pidada tema kuldaväärt teeneks, mida ta oma tagasihoidlikul moel on järjepidevalt edendanud.
Aasta Tegu Kultuuris tunnustuse pälvisid 15. Kuressaare merepäevad ja 2. Saaremaa merenädal. Tegijaiks meeskond koosseisus Reet Truuväärt, Villu Veski, Mati Talvistu, Maris Rebel, Heli Jalakas, Jüri Aljas, Andrus Unger, Rein Sepp, Lii Pihl, Nele Teiv, Krista Riik, Lindia Lallo, Edgar Haavik, Eha Talvistu, Andrus Aumees, Oskar Jõgi, Margus Hiet ja Kuressaare noored vabatahtlikud.

Allikas: ajaleht Meie Maa

Selgus aasta tegu 2011 Saare maakonnas – maanteeameti panus maakonna teedevõrgu parendamisse

Jõulupühade järel ajaleht Meie Maa eestvedamisel kaheksateistkümnendat korda koos istunud hindajad leidsid lõppeva aasta tegu otsides, et mõne varasema aastaga võrreldes väga suuri ja märgilise tähendusega tegusid esile tuua ei ole kerge. Ehk just seepärast kerkis üsna üksmeelselt favoriidiks maanteeamet, kelle eestvõttel on tänavu punkt pandud mitmele teedevõrgu parendamisega seotud projektile. Esmajoones toodi esile Kuressaare-Nasva teelõigu uuendamine ja uue silla rajamine üle Nasva jõe. Aga ka Rannamaantee mustkatte alla viimise lõpetamine. Boonusena haagiti neile kaasa ka eelmisse aastasse jäänud teetööd Valjalas ja Orissaares.

Allikas: Meie Maa

Kuressaares jagati saare kaunimatele kodudele tunnustust

Ajaleht Meie Maa annab teada, et maasekretär Jaan Leivategija ja maavalitsuse nõunik Leo Filippov andsid eile Kuressaare linnateatri majas üle Kaunis Eesti Kodu konkursi 18-le maakonna laureaadile üle tunnustuskirja ja albumi.

Saare maakonna kodukaunistamise tunnustuskirja saajad 2011. aastal:
1. Angela ja Vallis Alliksoon, Allika Villa OÜ, Meiuste küla, Leisi vald.
2. MTÜ Metsküla Külaselts, Metsküla külaplats, Leisi vald.
3. MTÜ Nihatu Külaselts, Nihatu küla kiigeplats, Leisi vald.
4. Annika Vallau ja Uku Sillaste, Laugu turismitalu, Laugu küla, Leisi vald.
5. Lea ja Enno Isup, Lause talu, Mõisaküla küla, Lümanda vald.
6. Marju Zirk ja Ain Vammus, Kuusiku talu, Viidu küla, Lümanda vald.
7. Perekond Vihman, Saadu talu, Viidu küla, Lümanda vald.
8. Milvi ja Sulev Trumm, Sassi talu, Mändjala küla, Kaarma vald.
9. Aino ja Jaan Koor, Männiku talu, Rootsiküla küla, Kihelkonna vald.
10. Kärla Põhikool, Kooli 4, Kärla alevik, Kärla vald.
11. Muhu Lasteaed, Liiva küla, Muhu vald.
12. Mustjala Lasteaed-Põhikool, Mustjala vald.
13. Riina ja Aavo Aljas, Uueelu Puhkemaja, Kavandi küla, Orissaare vald.
14. Laine ja Eino Alas, eramu Pärna 17, Orissaare, Orissaare vald.
15. Ülle ja Rein Jasmin, Kopeldi talu, Püha küla, Pihtla vald.
16. Korteriühistu TITAAN, Kõver 1, Kuressaare, elanikud: Tiia ja Ants Rand, Ester Õige ja Rein Toomsalu, Lee ja Jaanus Kiil, Maie ja Heini Meius, Irena ja Aare Tammesoo, Mare ja Toivo Loodus.
17. Merike Hein ja Rein Mändmaa, eramu Aia 39, Kuressaare.
18. Krista ja Margut Maranik, eramu Nurme 4, Kuressaare.

Tulemusliku heakorraalase tegevuse eest avaldati tänu veel Saaremaa sadamale Mustjala vallas Ninase külas (korraldaja Juri Grišin), Naima Kütile (Küti talu) Saue-Putla küla, Pihtla vald, Rita ja Enver Luknerile (Lahe puhkeküla kompleks) Jaani külas Orissaare vallas ja Ristiku tänava lasteaiale (juhataja Monika Talistu, aednik Koidu Vaher).

Allikas: MeieMaa

Kuressaare sümbol kaotas tormis tiiva

Trahter Veski. Foto: www.kultuur.info

Kuressaare sümbol kaotas tormis tiiva, annab teada ilmauudiste portaal.

Saare maakonda eile tabanud tormi Friedhelmi üks kurioossematest vägitegudest oli Kuressaare trahter Veski tiiva murdmine.

Nelja tiiva asemel on tuulikul nüüd kolm tervet ja üks köndistatud tiib. Tiib murdus eile hommikul ning õnneks keegi viga ei saanud.

Ilmajaam.ee

Valitsus andis loa Kuressaarde väikelaevaehituse kompetentsikeskuse rajamiseks

Valitsus andis Tallinna Tehnikaülikoolile (TTÜ) hoonestusõiguse Kuressaares Tallinna 19 siseministeeriumile kuuluva 4018 ruutmeetri suuruse kinnistu kohta, et sinna saaks rajada Tallinna Tehnikaülikooli Kuressaare Kolledži väikelaevaehituse kompetentsikeskuse koos mudelkatsebasseini ja laborihoonega.

„Valitsuse tänane otsus tähendab järjekordset olulist sammu kompetentsikeskuse projekti arengus, aga ka väga olulist sammu kogu Tehnikaülikooli Kuressaare kolledžile,“ sõnas TTÜ Kuressaare Kolledži direktor Anne Keerberg. „Saame välja arendada tervikliku taristu, kus teadus- ja arendustegevus ning õppetöö teineteist vastastikku toetavad. Väikelaevaehituse kompetentsikeskus on hea näide ülikooli, avaliku sektori ning ettevõtjate vahelisest koostööst,“ lisas Keerberg.

Tallinna 19 kinnistule ehitatava katsebasseini ja laborite hoone eeldatavaks maksumuseks on 1,9 miljonit eurot. Projekti kogumaksumus on 3,2 miljonit eurot, mis hõlmab lisaks Kuressaare Ametikooli juurde rajatavat tehnoloogilaaborit, väikelaevaehituse sektori uuringuid ning muid sisutegevusi. Projekti kaasrahastatakse Euroopa Regionaalarengu Fondi vahenditest, omafinantseeringuga panustavad Tehnikaülikool, Kuressaare Ametikool, Kuressaare linn, Saaremaa Omavalitsuste Liit ja Eesti Väikelaevaehituse Liit. Kava kohaselt valmib Saaremaale loodav kompetentsikeskus täies mahus 2013. aastal.

Saaremaa väikelaevaehituse kompetentsikeskuse moodustas Tallinna Tehnikaülikool Kuressaare kolledži teadus-arenduskeskusena tänavu jaanuaris. Kompetentsikeskuse eesmärk on väikelaevaehituse alase insenertehnilise oskusteabe koondamine ja arendamine.

Väikelaevaehituse kompetentsikeskuse projektipartnerid on Tallinna Tehnikaülikool, Eesti Mereakadeemia, Kuressaare Ametikool, Saaremaa Omavalitsuste Liit, Kuressaare linn, Saaremaa Arenduskeskus ja Eesti Väikelaevaehituse Liit.

Allikas: Meiemaa.ee

Valitsus andis loa väikelaevaehituse kompetentsikeskuse rajamiseks

Valitsus andis Tallinna Tehnikaülikoolile (TTÜ) hoonestusõiguse Kuressaares Tallinna 19 siseministeeriumile kuuluva 4018 ruutmeetri suuruse kinnistu kohta, et sinna saaks rajada Tallinna Tehnikaülikooli Kuressaare kolledži väikelaevaehituse kompetentsikeskuse koos mudelkatsebasseini ja laborihoonega.

Allikas: meiemaa.ee

Saaremaal saab kuulata noori teadlasi

Õpilased töötoas karastusjookide keemiat uurimas.

Sel nädalavahetusel peetakse Kuressaares viiendat korda koolinoorte teaduskonverentsi  Saaremaa Miniteaduspäevad, mille eesmärk on avardada noorte silmaringi julgustades neid
teadusega tegelema ning tehtut teistega jagama.

Saaremaa Miniteaduspäevadele oodatakse 6.-12. klassi õpilasi, kes on koostanud eakaaslasi huvitaval teemal uurimuse. Peakorraldaja Indrek Peil on rahul, et Eestis leidub nõnda palju silmapaistvaid õpilasi, kes on võtnud uurida mõnda noori huvitavat probleemi. “Ette on valmistatud 26 ettekannet väga erinevatest valdkondadest, näiteks uuritakse interneti psühholoogilisi efekte, jäätmekäitlust, kodutute loomade probleemi, Eesti looduspärandit, ja võimalusi minna vahetusõpilaseks välisriikidesse,” rääkis Peil.

Kõik ettekanded saavad kogenud superviisoritelt tagasiside ning parimaid noorteadlasi tunnustatakse auhindade ja meenetega. Ettekannete teesid avaldatakse Miniteaduspäevade kogumikus. Osalejad saavad kuulata teadlaste loenguid ning kaasa lüüa praktilistes töötubades. Õhtul pakuvad meelelahutust Saaremaa Ühisgümnaasiumi Kabareetrupp ning Teadusteater. Jätka lugemist »

Kuressaare linnapead saatis täna töövari

Risto sõnul sattus ta linnapea varjuks tänu Kuressaare gümnaasiumi huvijuhile Anne Meistersonile, kes mõtte linnapeae Mati Mäetalule välja käis.

“Ise ma ei oleks osanud küll minna. Mind ennast huvitab rohkem välispoliitika, aga tahtsin näha, mismoodi linna juhtimine käib. See oli väga hea kogemus minu jaoks,” rääkis noormees. Varem arvas Risto, et linnapeal on ikka rohkem võimu. “Nüüd sain aru, et ta on abilinnapeadega võrdne ja nägin, kuidas kogu linna juhtimise süsteem toimib. Algul ma ei teadnud, mis roll on volikogul,” ütles Risto.

Kuigi teisipäeval, mil ta linnapea varjuks juhtus, kuulusid linnapea kavasse linnavalitsuse nõupidamine ja istung, ei lasknud noormees end heidutada ja huvitus talle põnevana tunduvast ametist. “Istungil ma muidugi sõna ei võtnud, aga kui küsimusi tekkis, sain nende kohta linnapealt pärida,” sõnas gümnasist.

Meie Maa uuris Risto käest, kas ta oleks valmis linnapea ametikohta vastu võtma, kui tal selline võimalus tekiks. “Loomulikult. See oleks väga hea koht ja algus suuremale poliitilisele karjäärile,” ei kõhelnud Risto hetkekski. Ise ta ühtegi erakonda ei kuulu, kuid on mõnda aega seotud olnud Reformierakonna noortega. Pärast gümnaasiumi lõpetamist plaanib ta õppida majandust või välissuhteid.

Kuressaare linnapea Mati Mäetalu nimetas Ristot väga heaks töövarjuks. “Juhtus olema koosolekute ja arutelude päev. Ütlesin küll talle, et kui igavaks läheb, võid saalist ära minna, aga ta pidas ilusti lõpuni vastu,” kiitis linnapea. Istungi või koosoleku ajal tegi Risto märkmeid ja pärast arutas töövari koos linnapeaga tekkinud küsimused läbi.

Mati Mäetalu sõnul ei kõhelnud ta hetkekski, kui sai kooli huvijuhilt kirja ettepanekuga endale töövari võtta. Kuigi töövarjupäev on täna, 17. novembril, leidis linnapea, et parem on, kui Risto tuleb tema juurde kaks päeva varem, mil toimub linnavalitsuse istung ja ta näeb, kuidas otsused sünnivad.

Allikas: Meie Maa

Käimas on põhjamaade raamatunädal

Saare maakonna keskraamatukogu koos Põhjamaade Ministrite Nõukogu esindusega Eestis kutsuvad kõiki huvilisi 17. novembril kell 11-13 Kuressaarde lühiseminarile ja näituse avamisele. Tuleviku raamatukogust räägib Anu Vahter Saare maakonnaraamatukogust. Eha Vain Põhjamaade Ministrite Nõukogu Eesti esindusest kõneleb Põhjamaade raamatukogunädalast. Kirjanik Jan Kausi ettekande teema on “Huumor Jari Tervo näitel”.
Põhjamaade Ministrite Nõukogu Eesti esinduse direktor Berth Sundström avab näitused ”Muinasjutuline Island” (Islandi nüüdiskirjanduse autorite portreesid) ja
”Gotlandi kiviaiad” (Göte Aski fotonäitus).

Põhjamaade Ministrite Nõukogu esindus tähistab sellel aastal oma 20. tegevusaastat Eestis. Sellel aastal 15. korda toimuv Põhjamaade raamatukogunädal on osa juubeliüritustest. Põhjamaade raamatukogunädala teema on seekord ”Huumor Põhjalas”.

 

Puidu biokahjustused hoonetes – tasuta koolitused

FaBBi projekti raames on tulemas uus kursustetsükkel, mis leiab aset neljas erinevas Eestimaa kohas. Aasta jooksul toimub igas paigas neli ühepäevast kursust. Kursustel saab põhjalikud teadmised nii puidu kahjustuste ülevaatuseks ja hindamiseks kui ka kasulikke viiteid puithoonete taastamiseks ja hoolduseks. Lektorid on oma valdkonna tunnustatud spetsialistid. Koolituskursustel omandatud oskuste tõendamiseks antakse pärast välja ka tunnistused.

Esimesed kursused teemal: Hoonete tehnilise seisukorra hindamine biokahjustuste seisukohast” toimuvad:
10. november – Tallinn
24. november – Kuressaare
2. detsember – Suuremõisa (Hiiumaa)
8. detsember – Käsmu (Lääne-Virumaa)

Rohkem informatsiooni ja täpse ajakava leiab veebilehelt www.ehitusala.ee. Samal aadressil toimub ka kursustele registreerimine.

Uuel aastal lisanduvad kursused ka majaomanikele ning teistele huvilistele!

Kuressaare linnavalitsus jagab stipendiumeid

Kuressaare Linnavalitsus kuulutab välja avaliku konkursi kultuuri- ja haridusalase loomingulise tegevuse ning sporditegevuse toetuseks välja antavate stipendiumide taotlemiseks.

Taotletavad stipendiumid on:

1. üks Kuressaare Kaunite Kunstide stipendium suurusega 320 eurot;
2. üks stipendium Aasta Tegu Kultuuris suurusega 320 eurot;
3. kuni kolm stipendiumi Aasta Tegu Hariduses suurusega á 320 eurot;
4. üks stipendium Aasta Tegu Spordis suurusega 255 eurot;
5. üks stipendium Aasta Parim Sportlane suurusega 320 eurot;
6. üks stipendium Aasta Parim Noorsportlane suurusega 130 eurot;
7. üks stipendium Aasta Parim Treener suurusega 255 eurot.

Kandidaate stipendiumikonkursile võivad esitada kõik füüsilised või juriidilised isikud. Konkursil osalemiseks tuleb esitada linnavalitsusele kirjalikult põhjendatud vabas vormis taotlus postiaadressile Kuressaare Linnavalitsus, Tallinna 10, 93819 Kuressaare, märgusõna “Stipendium” või elektrooniliselt aadressile andra.tiik(a)kuressaare.ee Jätka lugemist »

Kuressaares hakatakse koolitama mopeedijuhte

Mopeedijuhtide koolituse õppesõite hakatakse tegema Honda Zoomeri mopeediga. Kuressaare ametikoolis algab 5. septembril esimene mopeedijuhtide kursus, mis on suunatud 14–16-aastastele mopeediomanikele.

Kliki ja vaata suuremat pilti

“Uue liiklusseaduse järgi on tegu AM-kategooriaga ning seda koolitust on meilt juba väga palju küsitud,“ sõnas ametikooli koolitusjuht Ade Sepp, lisades, et koolitusele tulekuks peab noor olema kindlasti vähemalt 14-aastane.

Koolitus sisaldab 15 tundi teooriat, 8 tundi õppesõitu ning 16-tunnist esmaabikoolitust. Koolitus kestab kolm nädalat ja lõpeb koolieksamiga, koolituskursuse tunnistus annab õiguse ARKs eksami sooritamiseks.
Kevadest on koolil olemas Honda Zoomeri mopeed koos turvavarustusega.

Meie Maa

Kuressaare merepäevad tipnesid Raiekivi säärel merepeoga

Lätlaste purjelaev Libava Saaremaa merepäevadel.

Eelmise nädala lõpus avatud ja terve nädala vältav Saaremaa merenädal tipneb 5.-6. augustil Kuressaares Raiekivi säärel toimuvate merepäevadega. Saaremaa suurim merepidu toimub juba 15. korda!
Seekord Eesti ja eelkõige Saare maakonna tuletornidele pühendatud juubelipidustused pakusid külalistele meeldejäävaid elamusi ning sündmusterohket programmi. Näiteks korraldasid kirglik kalamees ning tuntud loodushoiu, kalapüügi ja kalatoitude populariseerija Vladislav Koržets ning kirjanik Jüri Tuulik merepäevadel räimeroogade koolituse. Paaritunnise šõuga võeti ette parimad kalaretseptid ja hõrgutisi pakuti ka publikule.
Ka muusikagurmaanidele pakutakse tänavu eriilmelisi elamusi.
Loomulikult ei puudu Kuressaare merepäevadelt selgi korral käsitöölaat, haakriku laat, rannavolle turniir ja noorte purjetajate regatt. Kuressaare kultuurikeskuses on avatud tuletornidele pühendatud näitus “Igal majakal oma tuli…”, piiskopilinnuses näeb aga näitust Soome tuletornidest. Kuressaare linnateater koostöös VAT teatriga toob sadamaaidas publiku ette suvelavastuse “Morten lollide laeval”, toimuvad mitmed konverentsid ja merelaulude konkurss. Näha saab erinevaid saare meistrite valmistatud paate ja merealuseid.
Merepäevadeks saabus Roomassaare sadamasse ka Kuressaare vapilaev EML Admiral Cowan. Kohal on Lääne prefektuuri piirivalvebüroo Kuressaare merevalvekeskuse laev PVL-112 Valve.Vahest ehk väärikaimat pilti pakub aga merepäevadele saabuv lätlaste purjelaev Libava, ligi 20-meetrine karavell, mille sarnastega künti merd juba 17. sajandil.
Silver Saluri

Saaremaa kutsub merenädalale

29. juulil avatakse Kuressaare kultuurikeskuses Eesti tuletornide näitusega Saaremaa merenädal, mida peetakse mitmes Saaremaa vallas ja Kuressaares.

Muhus toimub lõunaranna sadama päev, kuhu oodatakse esinema Hollandi torupilliansamblit “Saendistrict Pipes and Drums”. Õhtu veedetakse külaseltsi laulude saatel lõkke ääres.

Orissaare vallas peetakse Illuka laiu päevi. Päevade käigus avatakse ajalootuba ja käsitöö töötuba. Parimad selguvad muuhulgas isevalmistatud mootorita veesõidukite rallis, ujumises, pimevõrkpallis, rahnu viskamises ja sõudmises. Päevade jooksul esinevad teiste hulgas ansamblid “Vaikust, naabrid tahavad magada”, “Boogie Company”, “Lucky Jeans”, “Kolumbus Kris”, külalisesinejad Rootsist ja kohalikud kultuurimaja tantsu- ja laulutrupid.

Torgu vallas asuvas Mõntu sadamas peetakse merepäeva raames ümarlaud “Meri on, meri jääb – kas ka rannakalur?”, mis on jätk eelmise aasta ümarlauale. Räägitakse Torgu valla rannakalurite elust ja olust, kalasaakidest, seadustest ning võimalikest toetustest. Toimuvad sportlikud võistlused ja õhtul esinevad tantsuks Laur Teär ja Meelis Laido

Kihelkonna vallas peetakse rannarahva päeva Papisaare sadamas. Võimalik on osaleda ekskursioonil majakatesse, ajalookonverentsil, õpitubades. Saab sportida, tantsida, laulda, süüa ja tegevust jätkub ka lastele. Augusti alguses toimuvad pärimusmatkad Vilsandi rahvuspargis. Jätka lugemist »

Kuressaare kultuurikeskusesse oodatakse doonoreid

Põhja-Eesti Regionaalhaigla ootab uusi ja püsidoonoreid Kuressaare kultuurikeskusesse. Verd saab Kuressaare kultuurikeskuse suures saalis loovutada järgmistel aegadel: 11. juulil kell 15-20, 12. juulil kell 13-18 ja 13. juulil kell 8-13.

Verekeskuse juhataja dr Riin Kullaste sõnul on kolme viimase aastaga doonorite arv tõusnud, seda just korduvdoonorite arvelt. “Ainult tänu doonoritele saame tagada piisavad verevarud abivajajate aitamiseks ja elude päästmiseks ning saarlased on selleks alati märkimisväärse panuse andnud! Loodame, et ka seekord on Saaremaa inimestel võimalus vereloovutusele tulla,” märkis Verekeskuse juhataja dr Riin Kullaste.

Doonoriks sobib terve, puhanud ja söönud ning vähemalt 50 kg kaaluv inimene vanuses 18-60 eluaastat, kes on Eesti Vabariigi kodanik või elanud Eestis elamisloa alusel üle ühe aasta. Doonorite verd kasutatakse rasketel operatsioonidel ja sünnitustel, patsientide raviks verejooksu, raske trauma, aneemia, leukeemia, vähi- ja maksahaiguste, põletuste ning paljude teiste haiguste puhul. Doonorivere toel on võimalikud ka paljud plaanilised operatsioonid, mida muidu liiga suure verekaotuse kartuses ei saaks sooritada.

Lisainfot leiab Verekeskuse kodulehel www.verekeskus.ee ja Facebooki fännilehel “Doonorid ja Sõbrad” www.facebook.com/DoonoridjaSobrad

Ansambli Jäääär kaunite kohtade kontserdid

Sellelgi suvel jäävad äsja 20 aastaseks saanud urban-folkkvarteti muusikast puudutamata staadionid, tehased, pubid, isegi laululavad ja kontserdihallid. Jäääär jääb truuks Eestimaa lummavale loodusele, unustamatutele kontserdipaikadele, seda hindavatele inimestele ning kõigele hääle, mis sinna juurde käib:

Külalised: Tuuli Taul, Ann Kuut

E 11.07 Käsmu Meremuuseum
T 12.07 Haanja, Suur Munamägi
K 13.07 Otepää Looduspark, Kunstimäe puhkemaja
N 14.07 Viljandimaa, Tuhalaane
R 15.07 Pärnu, Reiu jõe org
L 16.07 Muhu, Nautse-Mihkli talu
P 17.07 Kuressaare, Arensburg Boutique Hotelli hoov
K 20.07 Hiiumaa, Sõru Sadama paadikuur
N 21.07 Vormsi Jaanituleplats
K 03.08 Viinistu Kunstimuuseum
N 04.08 Haapsalu Linnuse väike hoov
L 06.08 Pühajärve, Kolga talu

Algused 20.00

Pileti hind 12 EURi.
Lapsele kuni 7 a. sissepääs tasuta.

Piletid müügil Piletilevi müügikohtades, internetis ja ka enne algust kohapeal.
Kestus 2 tundi (s.h 30 min vaheaeg).
Hingepugevaid ja kummitama kippuvaid muusikaelamusi!

Vaata ka ansambli Jäääär kodulehte!

Kuressaare lossi päevast saab tänavu öö

Kümme aastat järjest korraldatud Kuressaare lossi päeva asemel avatakse sel aastal 1. juuli õhtul kell 18 suure pauguga Kuressaare lossi öö, kirjutab ajaleht Meie Maa.

Pauk tuleb loomulikult suurtükist Kotkas. Kuni südaööni on võimalik osaleda mitmesugustes tegevustes, näiteks otsimismängus. Toimub kaks tunnipikkust ekskursiooni algusega kell 18 ja 20, nendes osalejate hulka ei piirata.

Kaitsetorni 6. korrusel demonstreeritakse kahte filmiprogrammi. Kell 21.30 etendub keldrikorruse näitusesaalis „Timukas”. Jean-Paul Sartre’i aineil on selle teatritüki käsikirja kokku kirjutanud ning lavale seadnud Ellen Teemus. Etenduses astuvad üles Orissaare kultuurimaja teatritrupi näitlejad.
Kontserte antakse lossi kapiitlisaalis kaks. Kell 20 astub üles Salme pärimuskultuuri ansambel Küi. Kell 23 toimub samas Tobiase keelpillikvarteti kontsert.

Südaööl hakkab kindluse läänebastionil (käsitöökodade kohal) vaikselt arenema taara- ja maausuliste koosolemine. Ära ei põlata kedagi, kes muinasusundi vastu heasoovlikku huvi tunnevad. Tehakse lõket, kuid oma leivakott tuleb ise kaasa võtta.