Kylauudis.ee

on kodanikualgatuse korras sündinud infoportaal, mis vahendab kodukandi uudiseid ja elulist infot inimeselt inimesele. Loe lähemalt!

ENFRDEESFILVVRO

Kaastööd ja kirjad
palume saata e-posti aadressil info@kylauudis.ee

Nädala mõte

"Pilk üle õla ja sammuga edasi."

Vaata nädala mõtete arhiivi!

Nädala foto

Porgandipere keerulised suhted.

Vaata teisi nädala fotosid!

Viimased uudised

Arhiiv

Sõbrad, toetajad

november 2017
E T K N R L P
« okt    
 12345
6789101112
13141516171819
20212223242526
27282930  

Hülgekaamerast saab näha reaalajas Vilsandi hallhülgeid

Vilsandi rahvuspark on üks vanimaid kaitstud piirkondi Läänemere regioonis ja just seal on hallhüljeste populatsioon väga suur ning väärib erilist tähelepanu. Väiksed Vilsandi laiud on hüljeste jaoks oluline elu- ja poegimispiirkond. Millega hülged parajasti tegelevad, seda saab vaadata Vilsandi hülgekaamerast

Hülgeid ja talvist merd saab vaadata siit: http://pontu.eenet.ee/player/hyljes.html

Unikaalne Vilsandi Energiamaja on valmis

Laupäeval avati Vilsandil pidulikult tuletorni teenijate elamu-vahimaja – renoveeritud atraktiivne ja innovatiivne hoone, mis nüüd kannab nime Vilsandi Energiamaja ja on suure tõenäosusega ainulaadne kogu Euroopa Liidus.

 

 

“Esialgse kava järgi oli plaanis maja valmis saada 2012. aasta mihklipäevaks ja nii see ka õnnestus,” lausus projekti juhtinud Inotex Grupp OÜ juhataja Monika Salu. Ta lisas, et nagu vana maja renoveerimisel ikka, oli kogu protsess täis üllatusi – mõni osa oli oodatust halvemini säilinud, mõni jälle paremini.

“Nõudlik projekt restaureerida ja renoveerida maja energiatõhusaks kohustas pidevaks jälgimiseks, analüüsiks ja (ümber) planeerimiseks. Tänu tõhusale ja kompetentsele tööle said ebameeldivad ootamatused ja üllatused ennetatud,” rääkis Salu. “Alati saab paremini, kuid arvestades väikesaarel ehitamise keerukust ja lisakulusid, olen tulemusega rahul,” kinnitas ta.

Salu rõhutas, et küsimus ei ole kunagi olnud mitte niivõrd millegi renoveerimises, kui soovis Vilsandi tuletorni teenijate elamu-vahimaja uuele elule aidata. “Kuna olen juba hulk aastaid tegelenud nii kodu- kui ka välismaal energiatõhususe ning energiatõhusa elukeskkonna ja ehituse valdkonnaga, siis oli loomulik ühendada selle maja puhul restaureerimine ja energiatõhusaks renoveerimine,” selgitas ta.

Kalurite- ja Rannarahva päev Kihelkonna vallas

Kalurite- ja Rannarahva päev toimub 28. juulil 2012 Kihelkonna vallas, Papissaare sadamas.

MTÜ Saarte Kalandus korraldab kaluritepäeva puhul Saaremaa kalanduspiirkonna arengustrateegia arutelu (vajalik eelregistreerimine):
11.30 – 12.00 Registreerimine ja tervituskohv.
12.00 – 12.30 Kokkuvõte Saaremaa kalanduspiirkonna tegevusest 2008 – 2012 (+2013).
12.30 – 15.00 Saaremaa kalanduspiirkonna arengustrateegia arutelu aastateks 2014 – 2020.

Jätkub Rannarahva päev (üritus tasuta):
15.00 – 19.00 Tantsukollektiivide esinemised, õpitoad, ühislaulmine, kalatoodete degusteerimine, sportlikud jõukatsumised.
19.00 – … Rannarahva simman.
Müügil kõhutäide ja keelekaste.

Eelregistreerimine kaluritepäevale neljapäevani, 19.07.2012 kell 12.00 (võimalus tellida ühistransport).

Lisainfo: +372 455 7296, +372 5694 7288, +372 5690 7727 või tegevjuht@saartekalandus.ee
Rannarahva päeva lisainfo: +372 516 5916

Vilsandi saarevaht jõuab täna koju

Täna peaks pärast 622 päeva pikkust eemalolekut koju jõudma Vilsandi saarevaht Jaan Tätte, kes vahepeal usaldas oma kohuse täita abikaasa Margit Tättele. Saar on kenasti oma koha peal alles, nõnda mõeldes võinuks Jaan pikemaltki ära olla.
Allikas: MeieMaa

Vilsandi uuele paadile otsitakse nime

Kihelkonna vallavalitsus kuulutab Meie Maa teatel sel nädalal välja uue Vilsandi paadi nimekonkursi. Üheksa meetri pikkust paati ehitab Pöide valla firma Alunaut ja veebruarikuus käidi sellega ka Helsingi paadimessil.

“Vilsandi paat on meil põhimõtteliselt valmis, nipet-näpet veel teha aga jõuame kokkulepitud ajal ta tellijale üle anda,” ütles Alunaudi juhataja Mark Muru.

Kihelkonna vallavalitsus on uue paadi vettelaskmise pidustused kavandanud aprillikuu viimasele nädalavahetusele. “Koos nimega soovime paadi küljele ka mingi hea lause kirjutada. Pärituult soovivat või midagi sellist,” ütles Kihelkonna vallavanem Raimu Aardam Meie Maale.

Tema sõnul tuleb uus paat muu hulgas aparelliga, et sõitjad ei peaks enam üle poordi ronima, vaid saavad tasapinnalisel teel paati astuda.

Kuressaares jagati saare kaunimatele kodudele tunnustust

Ajaleht Meie Maa annab teada, et maasekretär Jaan Leivategija ja maavalitsuse nõunik Leo Filippov andsid eile Kuressaare linnateatri majas üle Kaunis Eesti Kodu konkursi 18-le maakonna laureaadile üle tunnustuskirja ja albumi.

Saare maakonna kodukaunistamise tunnustuskirja saajad 2011. aastal:
1. Angela ja Vallis Alliksoon, Allika Villa OÜ, Meiuste küla, Leisi vald.
2. MTÜ Metsküla Külaselts, Metsküla külaplats, Leisi vald.
3. MTÜ Nihatu Külaselts, Nihatu küla kiigeplats, Leisi vald.
4. Annika Vallau ja Uku Sillaste, Laugu turismitalu, Laugu küla, Leisi vald.
5. Lea ja Enno Isup, Lause talu, Mõisaküla küla, Lümanda vald.
6. Marju Zirk ja Ain Vammus, Kuusiku talu, Viidu küla, Lümanda vald.
7. Perekond Vihman, Saadu talu, Viidu küla, Lümanda vald.
8. Milvi ja Sulev Trumm, Sassi talu, Mändjala küla, Kaarma vald.
9. Aino ja Jaan Koor, Männiku talu, Rootsiküla küla, Kihelkonna vald.
10. Kärla Põhikool, Kooli 4, Kärla alevik, Kärla vald.
11. Muhu Lasteaed, Liiva küla, Muhu vald.
12. Mustjala Lasteaed-Põhikool, Mustjala vald.
13. Riina ja Aavo Aljas, Uueelu Puhkemaja, Kavandi küla, Orissaare vald.
14. Laine ja Eino Alas, eramu Pärna 17, Orissaare, Orissaare vald.
15. Ülle ja Rein Jasmin, Kopeldi talu, Püha küla, Pihtla vald.
16. Korteriühistu TITAAN, Kõver 1, Kuressaare, elanikud: Tiia ja Ants Rand, Ester Õige ja Rein Toomsalu, Lee ja Jaanus Kiil, Maie ja Heini Meius, Irena ja Aare Tammesoo, Mare ja Toivo Loodus.
17. Merike Hein ja Rein Mändmaa, eramu Aia 39, Kuressaare.
18. Krista ja Margut Maranik, eramu Nurme 4, Kuressaare.

Tulemusliku heakorraalase tegevuse eest avaldati tänu veel Saaremaa sadamale Mustjala vallas Ninase külas (korraldaja Juri Grišin), Naima Kütile (Küti talu) Saue-Putla küla, Pihtla vald, Rita ja Enver Luknerile (Lahe puhkeküla kompleks) Jaani külas Orissaare vallas ja Ristiku tänava lasteaiale (juhataja Monika Talistu, aednik Koidu Vaher).

Allikas: MeieMaa

Vana maamaja päev Saaremaal Mihkli talumuuseumis ja Eesti Vabaõhumuuseumis

Sel korral toimub “Vana maamaja päev” koguni kahes kohas järjestikku: 12. novembril Saaremaal, Mihkli talumuuseumis (kava) ja 19. novembril traditsiooniliselt Eesti Vabaõhumuuseumis (kava), Kolu kõrtsis.

Vana maamaja otstarve muutub ajas. Majaomanikega suheldes on läbivalt üles kerkinud teema, et info puuduse ja teadmiste ning oskuste vähesuse tõttu on vana maamaja renoveerimise, taastamise või ümberehitamise käigus tihti kasutatud sobimatuid lahendusi.

2011. aasta sügisese maamajade omanikke ja spetsialiste koondava sündmuse teemadeks on seekord vana maamaja sisekliima ja biokahjustused - ehk siis niiskus, õhupidavus, õiged renoveerimis- ja küttelahendused, satikad ning seened sinu majas.

Saaremaale kutsusid saarlased Vana maamaja päeva ise kohale. Meretagune värk — huvi ja vajadus teadmiste ning kogemuste jagamise järele on ning paras hulk tõsiseid huvilisi kohapeal koos. Päeva esimeses pooles räägitakse vana maamaja sisekliimast ja biokahjustustest. Päeva teise poole rõhk on praktikutel ehk siis saare maamaja omanikel kes toovad isiklikke näiteid, jagavad ja ka küsivad.

Eesti Vabaõhumuuseumis toimub Maa-arhitektuuri programmi vedamisel korraldatav Vana maamaja päev juba neljandat korda.

Seekordsed märksõnad on hoonete õhupidavus, külmasillad, energiatõhusus, seene- ja putukakahjustused, samuti puudutatakse paari rahastamise võimalust.

Üritused on tasuta. Registreerumiseks palume pöörduda e-postiaadressil aune@evm.ee või telefonil +372 523 8397.
Läte: www.evm.ee

Seeneteemaline infopäev Kihekonna rahvamajas

Keskkonnaamet kutsub laupäeval, 1. oktoobril algusega kell 12 kõiki kaitse-, hoiuala maaomanikke  ja huvilisi seeneteemalisele infopäevale Kihelkonna rahvamajja.

Infopäev toimub mihklipäeva laada raames. Võimaluson  tutvuda Saaremaa muuseumi organiseeritud seenenäitusega. Põnevaid lugusid kaitsealustest ja tavalisematest seeneliikidest jagab Vello Liiv.

Buss väljub Kuressaare bussijaama tagusest parklast kell 11, Kärla teeristist 11. Tagasi Kuressaares kell 15.

Infopäev on osalejatele tasuta, toetab SA Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Vilsandi rahvuspark tähistab sünnipäeva

Vilsandi rahvuspargi päeva tähistatakse homme kell 11 Loona teabepunktis perepäevaga.

14. august on tähistamist väärt päev kogu Baltimaade looduskaitse ajaloos. Täis saab 101 aastat Vaika linnuriigi rajamisest. Pika ajaloo jooksul on sellest välja kasvanud  Lääne-Saaremaa saarestikku ja rannikut hõlmav Vilsandi rahvuspark, mida mitme maa teadlased on uurinud ja kirjeldanud maapõuest õhusfäärideni. Neile on pakkunud suurt huvi nii Lääne-Saaremaa elus kui eluta loodus. Suureks väärtuseks peetakse ka kohalikku elanikku oma ranniku- ja saarelise elulaadiga.

Rahvupargi sünnipäevale tulnuile pakutakse hulgaliselt vaimutoitu ja teadmisrõõmu. Koos Tartu Ülikooli tuntud ja tunnustatud teadlastega antakse ainet mõtlemiseks, tutvustades illustreeritud ülevaadetega järgmisi  teemasid: „Maavärinad ja vulkaanid – Maa rahutu pale” (Ulla Preeden); „Kas ka Eestis võib leida erakordse säilivusega kivistisi?” (Oive Tinn); „Õige mitu lund ja jääd ehk kliimast läbi Maa ajaloo” (Kadri Sohar).

Loona teabepunkti ees ootab töötuba neid, kes tahavad teada, kuidas kivistised kivi seest kätte saada või kuidas näha mikroskoopilisi fossiile.

Pärast kohvijoomist ja väikest kehakinnitust algab ekskursioon maailma-avastajatele, mida juhendavad professor Tõnu Meidla Tartu Ülikoolist ja RMK teabespetsialist Kadri Kullapere. Otsitakse ja määratakse kivistisi ning vaadatakse ringi Undva pangal.

Loona teabepunktis on sel päeval uudishimulikele kohapeal sirvimiseks teemakohane raamatukogu. Teadmiste kinnistamiseks on avatud Loona kivimaja uksed.

Buss kirglikele loodushuvilistele väljub Kuressaare bussijaama tagusest parklast Loonale kell 10. Tagasi ollakse linnas kella 16 paiku. Tulla võib ka oma sõidukiga.

Eelregistreerimine telefonil 454 6880 ja e-kirjaga: kadri.kullapere@rmk.ee. Sünnipäev on kõigile tasuta.

Saaremaa kutsub merenädalale

29. juulil avatakse Kuressaare kultuurikeskuses Eesti tuletornide näitusega Saaremaa merenädal, mida peetakse mitmes Saaremaa vallas ja Kuressaares.

Muhus toimub lõunaranna sadama päev, kuhu oodatakse esinema Hollandi torupilliansamblit “Saendistrict Pipes and Drums”. Õhtu veedetakse külaseltsi laulude saatel lõkke ääres.

Orissaare vallas peetakse Illuka laiu päevi. Päevade käigus avatakse ajalootuba ja käsitöö töötuba. Parimad selguvad muuhulgas isevalmistatud mootorita veesõidukite rallis, ujumises, pimevõrkpallis, rahnu viskamises ja sõudmises. Päevade jooksul esinevad teiste hulgas ansamblid “Vaikust, naabrid tahavad magada”, “Boogie Company”, “Lucky Jeans”, “Kolumbus Kris”, külalisesinejad Rootsist ja kohalikud kultuurimaja tantsu- ja laulutrupid.

Torgu vallas asuvas Mõntu sadamas peetakse merepäeva raames ümarlaud “Meri on, meri jääb – kas ka rannakalur?”, mis on jätk eelmise aasta ümarlauale. Räägitakse Torgu valla rannakalurite elust ja olust, kalasaakidest, seadustest ning võimalikest toetustest. Toimuvad sportlikud võistlused ja õhtul esinevad tantsuks Laur Teär ja Meelis Laido

Kihelkonna vallas peetakse rannarahva päeva Papisaare sadamas. Võimalik on osaleda ekskursioonil majakatesse, ajalookonverentsil, õpitubades. Saab sportida, tantsida, laulda, süüa ja tegevust jätkub ka lastele. Augusti alguses toimuvad pärimusmatkad Vilsandi rahvuspargis. Jätka lugemist »

Kihelkonna vallas toimub Rannarahva päev

Kihelkonna vald

Rannarahva päev toimub 30. juulil 2011 Saaremaal Kihelkonna vallas Papisaare sadamas.

Programm:
Kell 9 külastatakse Kihelkonna valla majakaid (kirikutorn, Abaja, Harilaid). Ainult eelregistreerimisega telefonil +372 516 5916.
Kell 15 tehakse ülevaade Papisaare sadama minevikust.
Kell 16 algavad muud päevakohased tegevused.
Kell 21 saab alguse jalakeerutus.

Müügil kõhutäide ja keelekaste!

Saaremaad laastas keeristorm

Keeristormi tagajärjed Hakjalas. Foto: Irina Mägi, Meie Maa

Laupäeval Kaarma ja Kihelkonna vallas kahju tekitanud keeristorm murdis mitmel pool suuri puid ja pillutas mitmekümne meetri kaugusele esemeid, kuid inimesed ja hooned marutuules kannatada ei saanud, kirjutab tänane Meie Maa.

Kuigi suures osas Saaremaal säras laupäeva õhtul kella viie paiku päike ja lõõskas hingemattev kuumus, sattus osa Kaarma ja Kihelkonna elanikke kümmekonnaks minutiks kui teise maailma. Ägeda välgusähvimise ja kõuemürinaga alanud tuulispask paisus peagi tihedaks vihma- ja rahesajuks, kujsuures raheterad olid pöidlaotsa suurused.

Tuulispask liikus võrdlemisi kitsas koridoris, sest näiteks Astes oli maru tõttu kannatanud piirkonna laius kohati vaid ligi 300 meetrit. Pealtnägija sõnul oligi pärast tormi tõusnud tihedas udus sõites kummaline, et marus kannatanud piirkonda läbiv tee sõna otseses mõttes ujus vihmaveest ning järsku oli tee nagu lõigatult täiesti kuiv. Loe lähemalt siit.

Allikas: Meie Maa

Koolide istutuspäeval istutati 9000 puud

Eile riigimetsas toimunud üleriigilisel istutuspäeval osalenud enam kui 120 õpilast istutas kahele hektarile 9000 uut mändi.

Kliki ja vaata suuremat pilti
Foto: Irina Mägi

Kihelkonna vallas Üru-Pidula ja Karujärve-Kärla teeristis toimunud istutuspäeval osalesid Aste põhikooli, Kallemäe kooli, Leisi keskkooli ja Kuressaare põhikooli 6.–9. klasside õpilased.

Metsaülem Marko Trave ütles, et osavõtt oleks võinud olla veidi aktiivsem, aga lapsi oli siiski piisavalt, et nad ühele langile ära mahutada. “Aga koolilapsed käivad puid istutamas ka väljaspool kampaaniaid, nii et oleme nende aktiivsusega üldiselt rahul,” märkis Trave.

Riigimetsas toimunud suurel koolide istutuspäeval osales üle Eesti 4500 õpilast 110 erinevast koolist. 70 hektaril pandi kasvama üle 200 000 taime ja istutuskohti oli igas maakonnas.

Teisipäeval istutasid Kuressaare gümnaasiumi 11.c klassi õpilased keskkonnaameti kutsel Järise külas Mustjala vallas riigimetsa puid, hoolimata kergest vihmast ja lörtsist.

Istutajaid oli kokku 14 paari ning maha pandi 3520 väikest mändi. Istutamine, mis leidis aset igas Eesti maakonnas, toimus rahvusvahelise metsa-aasta raames ning sai rahastust keskkonnainvesteeringute keskuselt.

Alver Kivi, Meie Maa

Harilaiu poolsaarel on täna talgupäev

Täna, 23. aprillil võetakse Harilaiu poolsaarel ette talvejärgne suurpuhastus.

Harilaiu poolsaar on Vilsandi rahvuspargi armastatuim ja kõige köitvam poolsaar. Kõiki, kel võimalik, oodataksegi selle poolsaare talvejärgsel suurpuhastusel kaasa lööma.

Korraldajad lubavad: värske õhk, hea tegu ja täienenud teadmised Vilsandi rahvuspargi loodusrikkuse kohta on kindlustatud. Pakutakse ka talgusuppi.

Selga ilmastikukindel riietus ja kaasa töökindad!

Rohkem infot: tel 5301 2772, 454 6880.

 

Kihelkonnal alustatakse küla kodu-uurimisega

Saaremaa Mihkli talumuuseumi juhataja Tiina Ojala soovib algatada Kihelkonna vallas küla kodu-uurimise, et talletada väärtuslikke teadmisi oma kodukohast, vahendab ajaleht Kihelkondlane.

7. veebruaril 100 aastat tagasi sündis Tagamõisas üks väga auväärne mees – Voldemar Miller (1911–2006). Üheks tema paljudest töödest on olnud sõjajärgse Eesti kodu-uurimise liikumise eestvedamine ja koolinoorte kodu-uurimise juhendamine.

“Voldemar Milleri mälestusaastal on vägagi sobilik alustada ka tema sünnikodu kihelkonnas meie oma külade ajaloo uurimisega,” leidis Tiina Ojala.
Ojala hinnangul on kodukoha tundmaõppimine inimesele loomuomane.

“Koduümbruse kujunemise, ümberkujunemise, elanike päritolu, naabrite ja naabruskonna tekkeloo, kogu kodukandi tuntuse, selle põhjuste, kaugema ajaloo üksikasjalikum uurimine, lähema, osalt mahasalatud mineviku äraseletamine – see on põnev tunnetustegevus,” lausus ta.

Tiina Ojala sõnul on ta tihti sattunud olukordadele, kus tekib terve hulk küsimusi, millele vastust veel ei ole. “Eelmise aasta lõpul küsitlesin ühe mandri ajaloolase palvel kohalikke inimesi. Küsimused puudutasid Muhu Madlit ja temanimelist mändi. Rõõm oli kogeda, kui palju on meie inimestel väärtuslikke teadmisi oma kodukohast. Kahjuks ei ole neid andmeid kuskil kirjas. Siit tekkis kindel soov kokku kutsuda kodu-uurimisring,” rääkis ta.

Kihelkonna raamatukogus on aastate vältel kogutud kaante vahele materjale küladest. Valmis abistama on ka Saaremaa muuseumi teadurid.

Nii oodatakse kõiki inimesi, kes peavad vajalikuks talletada oma koduküla ajalugu tulevastele põlvedele, reedel, 11. märtsil kell 10 Kihelkonna raamatukokku.

Alver Kivi, Meie Maa

Aasta konservaatoriks kuulutati Kihelkonnalt pärit Jolana Laidma

aastanimi

Jolana Laidma.

Eesti muuseumide aastaauhindade konkursil valiti seitsme kandidaadi hulgast aasta konservaatoriks 2010 ning ühtlasi aunime esimesena kandma Saaremaalt Kihelkonnalt pärit Jolana Laidma. Jolana sai preemia Eesti Ajaloomuuseumi eksponaadi – Egiptuse kassimuumia sarkofaagi konserveerimise eest ennistuskojas Kanut.
Muuseumide aastaauhindade kogumis- ja säilitustöö komisjoni esimees, ennistuskoja Kanut endine direktor, praegu Rootsi Rahvusmuuseumi säilitusosakonna juhataja Kriste Sibul ütles Meie Maale, et Jolana Laidma pälvis kuue kandidaadi ees tunnustuse hea idee eest konserveerimises. “Oluliseks pidasime tema idee uuenduslikkust ja teostuse keskkonna- ning ressursisäästlikkust,” põhjendas Sibul.
Allikas: meiemaa.ee

Saaremaal Kihelkonnal toimub täna talvelaulupidu

Kihelkonna valla lipp

Kuna talvisel ajal on kooridel vähe kooslaulmise võimalusi, tekkis Kihelkonna segakooril mõte täita see tühimik talvelaulupeoga. Laulupidu oleks esmakordne ettevõtmine just talvisel ajal. Et Kihelkonnal on oma laululava, siis alustatakse täna, 3. detsembril kell 19 just sealt. Selle üritusega on seotud veel kaks olulist sündmust, nimelt advendiaja algus ja alevi kuusel tulede süütamine.

Avalaulud kõlavad Kihelkonna laululaval, sealt siirdutakse Kihelkonna kirikusse laulma jõululaule, seejärel süüdatakse lauluga tuled Kihelkonna alevi kuusel ja lõppvaatusena on planeeritud kontsert Kihelkonna rahvamajas.

Lisaks Kihelkonna segakoorile astuvad ühislaulmisel üles Lääne-Saaremaa ühendatud segakoor, kuhu kuuluvad Kärla külakoor, Lümanda külakoor, Mustjala segakoor, Salme külakoor ja Taritu segakoor. Nendega koos astuvad lavale veel segakoor Lyra Kuressaarest ja Karja segakoor. Kokku oodatakse osalema ligikaudu sadakonda lauljat.

Iga laulupeo kordaminekule aitavad kaasa pealtvaatajad ja sellepärast on üritusele oodatud kõik lauluhuvilised inimesed.

Ürituse kordaminekut toetavad Kihelkonna vallavalitsus, Kihelkonna kool, Kihelkonna Mihkli kogudus ja Kihelkonna rahvamaja.

Korraldajate nimel Andres Kolk

Vilsandi rahvusparki soovitakse laiendada

22. novembril esitas mittetulundusühing Balti Keskkonnafoorum (BEF) projekti “Natura 2000 rakendamine Eesti merealadel: alade valik ja kaitsemeetmed – ESTMAR” raames keskkonnaministeeriumile ettepaneku võtta kaitse alla praegu Vilsandi rahvuspargi piiridest välja jäävad looduskaitse mõttes väärtuslikud madalikud (Suurkuiv, Uuskuiv, Soolakuiv ja Mustpank).

Kavandatava mereala kaitse eesmärk on hoida alles Saaremaast (ja praegusest Vilsandi rahvuspargist) läänes asuvate avameremadalike puutumatus ning tagada piirkonna mereelustiku ja linnustiku elupaiga terviklikkus. Ettepanek põhineb projekti ESTMAR raames tehtud uuringute tulemustel. Kaitse alla tahetakse võtta 70 100 hektarit mereala.

Loe põhjalikumalt http://www.estmar.purk.ee/?p=446.

ESTMAR projekt, mida rahastavad Norra finantsmehhanism ja KIK, kestab 2007-2011 ja seda viivad ellu TÜ Eesti mereinstituut, BEF, ornitoloogiaühing, ELF, keskkonnaamet ja keskkonnateabe keskus; lisaks välispartneritena BEF-Läti ja Norra veeuuringute instituut NIVA.

Projekti koduleht www.estmar.purk.ee.

Kihelkonna kool testis esimesena õppetöös tahvelarvutit

Kihelkonna kool Saaremaal osales 11. oktoobrist 13. novembrini Eestis esimese õppeasutusena eksperimendis, milles kasutati 1. klassi õppetöös tahvelarvutit, kirjutab tänane Meie Maa. Põneval teemal loe edasi siit.

Allikas: Meie Maa

Rapla valla lapsi ootavad folklooripäevad

Rapla valla kandlehuvilisi lapsi oodatakse 25.–27. oktoobrini Hagudisse folklooripäevadele.

Päevad on mõeldud kõikidele Raplamaa koolilastele, kes tegelevad kandlemänguga või soovivad seda õppida. Õpitakse väikekannelt, rahvakannelt, hiiurootsi kannelt.

Peale selle tehakse õpitubades käsi- ja puutööd, kuulatakse muinasjutte, lauldakse ja tantsitakse.

Hagudi folklooripäevi korraldavad MTÜ Hagudi Hakkajad ja Juuru rahvamaja.

Loonal tuleb lindude rände päev

Pühapäeval, 3. oktoobril kell 11 oodatakse huvilisi Loona näitusemajja Saaremaal, et alustada linnuvaatlusretke Vilsandi rahvuspargi rannikualadele, annab teada ajaleht Meie Maa. Retkelisi juhendavad Arvo ja Kadri Kullapere.

Loonalt saab vajaduse korral kaasa binokli, linnumääraja ja abimaterjale. Juhendajad võtavad kaasa suleliste vaatlemise toru. Enne retke antakse seletusi peamistest lindude rändeteedest maailmas ja siinmail.

Loona püsinäituse üks osa käsitleb samuti rahvusparki läbivaid rändeteid. Väljas on ka päevakohane kirjandus. Kehakinnituseks võib kaasa võtta oma võileiva. Kuuma teed saab kohapeal.

Buss soovijaile väljub Kuressaare bussijaama parklast pühapäeval kell 10 ja sõidab tagasi umbes kell 15. Tulla võib ka oma sõidukiga. Registreerumise viimane päev on 1. oktoober (tel 454 6880, 5301 2772, e-post kadri.kullapere@rmk.ee).

Linnupäev on tasuta. Päeva korraldab RMK loodushoiuosakond koostöös keskkonnaametiga.

Tänavune aasta on kuulutatud rahvusvaheliseks liigirikkuse ja Eesti looduskaitse 100. aastaks. Baltimaade looduskaitse sai alguse just linnukaitsest Vilsandi rahvuspargi alal.

Vilsandi saarevahiks sai Margit Tätte

Vilsandi saarevahi ülesandeid täidab Jaan Tätte ümbermaailmareisilt naasmiseni tema abikaasa Margit Tätte.

Saarevahi peamine ülesanne on saarel ühiskondlik kord tagada, ütles Saare maavanem Toomas Kasemaa BNSi teatel. Saarevahi kohustuste hulka kuuluvad ka mitmesugused looduskaitse- ja tuletõrjeküsimused, lisaks ühistranspordi korraldamine saarele.

Saaremaa Pisa torni projekt soovitakse ellu äratada

Kihelkonna vald võttis ühendust Saaremaa Pisa torniks nimetatava Kiipsaare majaka (pildil) omanikuga, et viie aasta eest tormis kannatada saanud viltune tuletorn taas elule äratada, kirjutas Õhtuleht.

„Saatsime omanikule Meelis Osale kirja, et kunagi tema poolt vallasvarana vallalt ostetud neli objekti on pikemat aega olnud korrastamata ja soovime temaga kokku saada, et nende objektide edasist saatust arutada,” lausus Kihelkonna vallavanem Raimu Aardam. Tema sõnul peatas arenduse viie aasta tagune jaanuaritorm, mis tuletorni ja maa vahel tpinnase välja uhtus ja sinna 40–50 meetri laiuse veevälja tekitas. Seega muutus Harilaiu poolsaarel oleva tuletorni, elamu, saunahoone ja kaevu arendamine turismiotstarbeks keeruliseks.

Meelis Osa edasist kommenteerida ei soovi. „Vaatame, mis teha annab, et hundid oleks söönud ja lambad terved. Ootame kohtumise Kihelkonna vallaga ära,” ütles ta.

Välismaalastest vabatahtlikud rajasid Saaremaal kiviaeda

Kümmekond vabatahtlikku noort Jaapanist, Koreast, Hispaaniast, Itaaliast ja Prantsusmaalt lappisid eile Loona mõisa ümber üles mitme meetri jagu ehedat Saaremaa kiviaeda, kirjutas Saaremaa.ee.

„Tänu nende noorte kaasabile saab värav Vilsandi rahvusparki nüüd korda,” rõõmustas mittetulundusühingu Loona eestvedaja Maarika Toomel.

19- 27aastaste vabatahtlike seltskond saabus Saaremaale töölaagrisse rahvusvahelise noorte ühenduse EstYes vahendusel. Noorte töölaager Eesti suurimal saarel kestab kaks nädalat.