Kylauudis.ee

on kodanikualgatuse korras sündinud infoportaal, mis vahendab kodukandi uudiseid ja elulist infot inimeselt inimesele. Loe lähemalt!

ENFRDEESFILVVRO

Kaastööd ja kirjad
palume saata e-posti aadressil info@kylauudis.ee

Nädala mõte

"Pilk üle õla ja sammuga edasi."

Vaata nädala mõtete arhiivi!

Nädala foto

Porgandipere keerulised suhted.

Vaata teisi nädala fotosid!

Arhiiv

Sõbrad, toetajad

september 2017
E T K N R L P
« aug    
 123
45678910
11121314151617
18192021222324
252627282930  

RMK renoveeris Saaremaal Keskranna puhkekoha

Saaremaal Mändjalas on RMK tellimusel renoveeritud Keskranna puhkekoht, mis täna, 22. novembril ehitajalt vastu võetakse.

RMK loodushoiuosakonna Saarte piirkonna juhataja Aili Küttimi sõnul on Keskranna puhkekoht saanud täiesti uue väljanägemise.

„Lagunenud laudteed on asendatud sõelmekattega jalgteedega, rannalisi on järgmisel hooajal ootamas uued rannakabiinid ning käimla,“ rääkis Aili Küttim ja lisas, et 2014. aasta rannahooaja alguseks on RMK planeerinud renoveerida ka Taimeaia ja Järve puhkekohad.

RMK, Kaarma vald ja MTÜ Päikesepesa sõlmisid 13. novembril ühiste kavatsuste protokolli, et teha Mändjala rannaala korrastamisel, tervisekaitsenõuetele vastavusse viimisel ja avaliku supluskoha avamisel koostööd.

Kaarma vallavanema Andres Tinno sõnul toetab vald igati koostööd, mis aitab kaasa rannaala ja ujumiskoha korrastamisele. „Avaliku ranna olemasolu Mändjalas ja selle korrashoid on oluline mitte ainult Kaarma valla elanikele, vaid ka kogu Saaremaa piirkonna puhke- ja turismimajandusele,“ rääkis Kaarma vallavanem Andres Tinno ning lisas, et läbimõeldud tegevusplaani puhul on võimalik rannas majandada nii, et kavandatavad tööd ega ranna külastajad ei kahjusta sealset kaunist loodust.

Renoveerimisprojekti kogumaksumus oli 27 000 eurot, tööde teostajaks oli Saare EREK AS. Projekti rahastati RMK eelarvest.

Abruka laeva nimeks saab ABRO

Abruka uue laeva nimeks kinnitati ABRO. Nimekuju Abro vastab saare ajaloolisele saksakeelsele nimele. Kaarma valla poolt detsembris läbi viidud nimekonkursi kolm populaarsemat laevanime olid internetihääletuse põhjal Abro, Abruka ja Tuule. Vastavalt seadusele tegi lõpliku nimevaliku laeva omanik Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium.

Abruka 24-kohalist väikelaeva, mis valmib aprillis, ehitab Baltic Workboats.

Abruka laevale otsitakse nime rahvahääletusega

Kaarma vald korraldab tuleval kevadel valmiva Abruka uue laeva nime leidmiseks internetipõhise konkursi.

Ettepanekuid saab esitada elektrooniliselt e-posti aadressile abrukalaev@kaarma.ee kuni 16. detsembrini. Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi soovitusel toimuval konkursil osaleva isiku e-posti aadress on nähtav ainult konkursi korraldajale administreerimissüsteemis.
17. detsembrist 28. detsembrini toimub esitatud nimede vahel internetihääletus aadressil abruka@lists.oesel.ee, kusjuures IP aadressilt saab hääletada ühe korra, kuid hääle võib anda kahele uue laeva võimalikule nimele.
Kolm enam hääli saanud nime edastab vallavalitsus majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile.

Sügistalgud ootavad talgulisi

Nagu juba kombeks on saanud järgneb hoogsale talgusuvele ka kirju talgusügis. Talgulisi ootavad osalema järgmised talgud:

Teorehe kõretalgud Matsalus
14. – 16. september 2012
Hea võimalus teha veelkord töine kummardus Eesti ühele haruldasemale kahepaiksele ning võtta poriste püksipõlvedega osa Matsalu loodusfilmide festivalist nii, et keegi pahaks ei pane.
Info ja kirjapanek: http://talgud.ee/talgud/2012/teorehe

Talgud Vormsil
14. – 16. september 2012
Piisav põhjus sellele kaunile saarele sõita on talguliste abikäsi vajavad loopealsed Rumpos.
Info ja kirjapanek: http://talgud.ee/talgud/2012/vormsi
Jätka lugemist »

Saaremaal peetakse laupäeval lõbusat laadapäeva

Teist aastat järjest on 18. augustil kell 12.00 toimumas Saaremaal Kaarma vallas Randvere mõisapargis lõbus laadapäev.
Kohal on line-tantsijad, meie oma naisansambel “Ergud”, ning päeva peaesineja on Uku Suviste, ning lastelegi jätkub tegevust. Toimuvad ka töötoad.

Lisaks loterii-allegri, millele on lahked firmad oma õla alla pannud, nende seas. Grand Rose Spa, Club Diva, Turuköök ja Felur Sprenk, Würth, Bauhof, Sporrong, Saaremaa Lihatööstus. Päeva juhib Aare Laine. Ürituse leiab ka Facebookist.

Kõik kes soovivad tulla veel müüma siis on see võimalus täitsa olemas, võtke aga julgesti meiega ühendust Piret 5089 229; Sulve 53417 017 või
Hanna 53933 252.

Allikas: Hanna Vanem, Randvere lõbusa laadapäeva korraldustoimkonna liige

Randvere mõisapargis tuleb lõbus laadapäev

Laupäeval, 18. augustil kell 12 toimub Saaremaal Kaarma vallas, Randvere mõisapargis lõbus laadapäev. Kohal on line-tantsijad, meie oma naisansambel Ergud ja päeva peaesineja Uku Suviste. Tegevust jätkub ka lastele. Toimuvad töötoad. Lisaks loterii, millele on lahked firmad oma õla alla pannud. Päeva juhib Aare Laine.
Kõik kes soovivad tulla müüma, võimalus täitsa olemas, võtke julgesti meiega ühendust: Piret vastab telefonile 508 9229; Sulve tel 5341 7017 ja Hanna tel 5393 3252.
Hanna Vanem,
Randvere lõbusa laadapäeva korraldustoimkonna liige

Kaarma kihelkonna päev Kuressaare Päevakeskuses

Eesti Genealoogia Seltsi Saaremaa osakond korraldab laupäeval, 14. aprillil algusega kell 11 Kuressaare Päevakeskuse II korruse saalis Kaarma kihelkonna päeva.

Ettekanded:

  • Kalle Kesküla – Kaarma kihelkonna haldusajaloost
  • Hannes Nelis – Kaarma koguduse õpetajad
  • Elina Trave ja Lembi Mets – Kaarma mõis ja perekond von Güldenstubbe
  • Evi Vanem – Mihkel Kallas ja tema pere
  • Bruno Pao – Arvamusi Kaarma muinasaja merendusest

Oodatud on kõik, kel huvi suguvõsa uurimise ja Kaarma kihelkonna ajaloo vastu. Ühtlasi ootame Kaarma kihelkonna uurijaid eksponeerima oma sugupuid.

Abruka valmistub jää minekuks

Ajaleht Meie Maa kirjutab, et viimaste päevade ilmad on agaralt merejääd lammutanud ja ühendus väikesaartega on jäämineku tõttu iga hetk katkemas.

“Äärtes ajab vett peale ja Abruka taga on juba vaba vesi,” rääkis eile Riias viibinud Abruka saarevaht Rein Lember Meie Maale. “Jää liigub siia-sinna. Tuul on tugev ja kui nüüd vesi tõuseb, siis on see jäätee meil üks lühike lugu,” lisas ta.

Lembri sõnul tuleb praegu jääteed kasutades võtta päev korraga, isegi reis korraga. “Kui hommikul linna tuled, siis õhtul enam tagasi ei pruugi pääseda. Kevadine asi, tuleb väga ettevaatlik olla,” sõnas ta.

Jääminek tähendab väikesaarte jaoks mingiks ajaks ühenduse katkemist. Jää lagunemisel laevaga kohe liikuma ei saa, enne peavad sadamad ka jääst puhtaks saama. Saarevahi sõnul ollakse jää minekuks valmis. “Toidud ja ravimid on varutud, tuju on hea,” märkis saarevaht.

Vilsandile pääseb veel üle jää, sest kuigi mere pool jää juba liigub, on rannaäärsed lahed veel kaanetatud.

“Jää- ja mereolud on kõikuvad, sõltub tuulest, milline on jää peal veekihi paksus,” rääkis Kihelkonna vallavanem Raimu Aardam Meie Maale. “Praegu saame üle mootorsaanide ja ATVdega. Meie oma väga hea abivahend, amfiibsõiduk, on Tallinnas remondis, selle saame kätte tuleva nädala lõpuks,” lisas ta.

Baltic Workboats annetas Nasva külaseltsile kohtus võidetud raha

Kaarma valla Nasva alevikus tegutseb ettevõtjaid ja aleviku arengule kaasaaitajaid ühendav MTÜ Nasva Küla Selts ja mõne liikmega MTÜ Nasva Selts. Erinevus neil MTÜ-del on selles, et ühed toetavad ja aitavad kaasa kogukonna arengule, väiksemale see eriti korda ei lähe. Nasva aleviku kõige kaugemasse punkti, Baltic Workboatsile kuuluva Nasva meresadama kaile püstitas firma tuulegeneraatori, mis eelmisel aastal hakkas ka elektrit tootma. Aleviku elanikud polnud sinna tuuliku püstitamise vastu. Ettevõtja vähendas tuuliku kõrgust 15 meetrit, 80-lt meetrilt 65-le, et see külapilti vähem häiriks. Ometi polnud tuuliku püstitamisega päri mõne liikmega MTÜ Nasva Selts ja kaebas asja kohtusse.

Allikas: Meie Maa

Kuressaares jagati saare kaunimatele kodudele tunnustust

Ajaleht Meie Maa annab teada, et maasekretär Jaan Leivategija ja maavalitsuse nõunik Leo Filippov andsid eile Kuressaare linnateatri majas üle Kaunis Eesti Kodu konkursi 18-le maakonna laureaadile üle tunnustuskirja ja albumi.

Saare maakonna kodukaunistamise tunnustuskirja saajad 2011. aastal:
1. Angela ja Vallis Alliksoon, Allika Villa OÜ, Meiuste küla, Leisi vald.
2. MTÜ Metsküla Külaselts, Metsküla külaplats, Leisi vald.
3. MTÜ Nihatu Külaselts, Nihatu küla kiigeplats, Leisi vald.
4. Annika Vallau ja Uku Sillaste, Laugu turismitalu, Laugu küla, Leisi vald.
5. Lea ja Enno Isup, Lause talu, Mõisaküla küla, Lümanda vald.
6. Marju Zirk ja Ain Vammus, Kuusiku talu, Viidu küla, Lümanda vald.
7. Perekond Vihman, Saadu talu, Viidu küla, Lümanda vald.
8. Milvi ja Sulev Trumm, Sassi talu, Mändjala küla, Kaarma vald.
9. Aino ja Jaan Koor, Männiku talu, Rootsiküla küla, Kihelkonna vald.
10. Kärla Põhikool, Kooli 4, Kärla alevik, Kärla vald.
11. Muhu Lasteaed, Liiva küla, Muhu vald.
12. Mustjala Lasteaed-Põhikool, Mustjala vald.
13. Riina ja Aavo Aljas, Uueelu Puhkemaja, Kavandi küla, Orissaare vald.
14. Laine ja Eino Alas, eramu Pärna 17, Orissaare, Orissaare vald.
15. Ülle ja Rein Jasmin, Kopeldi talu, Püha küla, Pihtla vald.
16. Korteriühistu TITAAN, Kõver 1, Kuressaare, elanikud: Tiia ja Ants Rand, Ester Õige ja Rein Toomsalu, Lee ja Jaanus Kiil, Maie ja Heini Meius, Irena ja Aare Tammesoo, Mare ja Toivo Loodus.
17. Merike Hein ja Rein Mändmaa, eramu Aia 39, Kuressaare.
18. Krista ja Margut Maranik, eramu Nurme 4, Kuressaare.

Tulemusliku heakorraalase tegevuse eest avaldati tänu veel Saaremaa sadamale Mustjala vallas Ninase külas (korraldaja Juri Grišin), Naima Kütile (Küti talu) Saue-Putla küla, Pihtla vald, Rita ja Enver Luknerile (Lahe puhkeküla kompleks) Jaani külas Orissaare vallas ja Ristiku tänava lasteaiale (juhataja Monika Talistu, aednik Koidu Vaher).

Allikas: MeieMaa

Jõulukuuse toomine riigimetsast on mullusest lihtsam

Tänavu on riigimetsa majandamise keskus (RMK) omal käel riigimetsast jõulukuuse toojaile välja pakkunud 135 kuusekohta üle Eesti. 16.-22. detsembrini toimuvad seitsmes kohas ka juhendatud kuuseretked. Kuuse eest saab tasuda nii mobiilimaksega, ülekandega internetipangas kui ka enne juhendatud kuuseretke algust kohapeal.

„Tegime sel aastal jõulupuu leidmise võimalikult lihtsaks: koduleheküljel on valida 135 kuusekohta, mille koordinaatidel klikkides avaneb üldkasutatav kaardirakendus, mis aitab ka sõiduteekonda planeerida,” selgitas RMK metsakasvatuse peaspetsialist Toomas Väät.

Kodulehel toodud kuusekohad on üks võimalus. „Kõik need, kes on endale sobiva jõulupuu ka varem riigimetsast toonud või kes teavad kindlaid kohti, kust puu võtta võib, saavad kuuse tuua ka mujalt.” Selleks tuleb enne aga kindlasti veenduda, et valitud koht asub riigimetsas ning seal pole looduskaitsepiiranguid.

16.-22. detsembrini korraldatakse seitsmes kohas üle Eesti juhendatud kuuseretki, metsaminekule eelneb loodushariduslik lühiprogramm. Sobivad paigad jõulupuu leidmiseks on RMK spetsialistid välja otsinud ja osalejatele jääb vaid maksmise, puu valimise, saagimise ning kojuviimise rõõm.

Ühe- kuni kolmemeetriste kuuskede hinnad jäävad 3 ja 13 euro vahele ning jõulupuu eest saab maksta looduskeskustes sularahas, pangaülekande või mobiiliga. RMK juhib tähelepanu, et looduskeskuste ja kontorite juures ei müüda juba raiutud kuuski, seega peab kuuseretkele tulijal olema kaasas oma saag. Samuti vastutab igaüks ise oma kuuse äraviimise eest.

Jõulukuuski tohib riigimetsas raiuda vaid sealt, kus neil ei ole lootust suureks kasvada – teede ja kraavide servadest, elektriliinide alt ja metsasihtidelt.

Lisainfo ja registreerimine kuuseretkedele aadressil www.rmk.ee/kuuseke, jooksvaid küsimusi aidatakse lahendada kuuseabitelefonil +372 676 7532 ja e-postiaadressi kuuseke@rmk.ee vahendusel.

Vallavolikogud sulgevad koole

Kaarma kooli hoolekogu esimees Elar Mürk. Foto: Valmar Voolaid

Eile võtsid nii Otepää kui ka Kaarma vallavolikogud vastu otsused liita oma valla territooriumil asuvad koolid.

Otepääl  suletakse alates järgmisest õppeaastast Pühajärve põhikool ja see liidetakse Otepää gümnaasiumiga. Enne volikogu istungit toimus vallamaja ees avalik koosolek, kus nõuti Pühajärve põhikooli säilimist.

Postimehele antud usutluses märkis volikogu liige Ivika Nõgel, et mitte ühelegi küsimusele istungil vastust ei tulnud ja seejuures ollakse tobedalt ülbed. Põhikooli hoolekogu liige Teet Reedi kinnitas, et vajadusel võetakse jalge alla kohtutee.

Kaarma vallavolikogu jättis eile Kaarma ja Aste koolide liitmise ning ühendkooli Astesse viimise otsuse tühistamise eelnõu volikogu istungi päevakorrast välja, nullides sellega Kaarma kooli hoolekogu ja MTÜ Kiratsi Kodukant protestijate plaani. Ajalehe Meie Maa väitel leidsid hariduskomisjoni, arengukomisjoni ja külaelu komisjoni esindajad , et kahe kooli liitmise küsimust on juba varem arutatud ja mingisuguseid uusi asjaolusid ilmnenud ei ole. Otsuse tühistamist ei toetanud ka Kaarma vallavalitsus.

“Mis sa siin oskad arvata? Lihtsalt ei ole sõnu. Lootus oli suurem. Kodanikualgatuse korras korjatud allkirju ei peetud millekski. Meid tehti ümmarguseks nulliks,” ütles Kaarma kooli hoolekogu esimees Elar Mürk pärast volikogu hääletust ajalehele Meie Maa.

Mürk on juba pidanud läbirääkimisi Pihtla vallavanema Jüri Saarega, et osad Kaarma koolis õppivad lapsed saaks vanemate soovi korral paigutada ümber Kaali kooli. Osa Eikla kandi elanikke on nõustunud oma järeltulijad viima Leisi kooli. Põhjus, miks ei taheta lapsi Aste kooli viia, seisneb Mürgi sõnul selles, et tegemist on nõukogudeaegse kasarmutüüpi majaga, kus puudub aula ja sööklasse tuleb käia talvel läbi hangede pika maa tagant. “Kaarma kool on renoveeritud ja soe,” väitis Mürk.

Meeskoor Rakvere sattus USA reisiteemalisse veebiajakirja

Meeskoor Rakvere on nüüd teadaolevalt esmakordselt mainitud ookeanitaguses väljaandes. Koor esines Eesti vabaduse taastamise juubelipeol Saaremaal Kaarmas, kus viibis ka oma veebiajakirja pidav USA vabakutseline reisiajakirjanik Meg Pier.

http://www.viewfromthepier.com/compass-rose/estonia-part-2/

Koori laulja Jaanus Nurmoja sõnul äratasid mustades ülikondades laulumehed ajakirjaniku tähelepanu. Reisikirja “Estonia: the Journey of Freedom” teises, Saaremaale pühendatud osas on mainitud, et 30 lauljaga kooris on lauljad vanuses 44-85 ning et Saaremaa reis võeti ette Kaarma ürituse korraldajate kutsel ja maavalitsuse toel.
“Mõistagi tekkis ajakirjanikul kontakt eelkõige minuga, kuna valdan kooris teistest paremini inglise keelt,” märkis Nurmoja. “Enamik intervjuust jätkus hiljem aktiivse meilivahetuse teel. Nüüd avaldatud osa keskendub eelkõige tagasivaatele Nõukogude aega. Samas sain aru, et midagi võib edaspidigi ilmuda.”
Reisikirja esimene osa kõneles Muhumaast, teine Saaremaast. Kolmandas osas peaks eelreklaami järgi tulema juttu Pärnust ja Tartust ning muu hulgas laulupeomuuseumist. Eesti-teemalistest materjalidest on selles veebiajakirjas veel intervjuu Maria Michelsoniga SA-st Kihnu Kultuuriruum ning arvukalt fotosid galeriis “Visions of Estonia”.

Saaremaal hukkus tulekahjus mees

Eile õhtul kell 16.25 sai häirekeskus teate tulekahjust Kaarma vallas Vantri külas, kus põles ühekordne kivimaja.

„Maja oli päästjate saabudes suitsu täis ja seda pressis välja nii akendest, ustest kui katusealusest,“ kirjeldas Lääne-Eesti päästekeskuse avalike suhete büroo töötaja Sirle Matt.

Majja sisenenud päästjad leidsid välisukse vahetust lähedusest meesterahva ja tõid ta välja, kuid tema elu päästa ei õnnestunud. Majas põles tuba-köök. Esialgsel hinnangul sai tulekahju alguse voodis suitsetamisest.

Kustutustöödel osalesid päästjad Kuressaare ja Kihelkonna päästekomandodest, Mustjala ja Pihtla vabatahtlikud päästjad ning operatiivkorrapidaja. Tulekahju kustutati kella 17.17-ks.

Saaremaa kutsub merenädalale

29. juulil avatakse Kuressaare kultuurikeskuses Eesti tuletornide näitusega Saaremaa merenädal, mida peetakse mitmes Saaremaa vallas ja Kuressaares.

Muhus toimub lõunaranna sadama päev, kuhu oodatakse esinema Hollandi torupilliansamblit “Saendistrict Pipes and Drums”. Õhtu veedetakse külaseltsi laulude saatel lõkke ääres.

Orissaare vallas peetakse Illuka laiu päevi. Päevade käigus avatakse ajalootuba ja käsitöö töötuba. Parimad selguvad muuhulgas isevalmistatud mootorita veesõidukite rallis, ujumises, pimevõrkpallis, rahnu viskamises ja sõudmises. Päevade jooksul esinevad teiste hulgas ansamblid “Vaikust, naabrid tahavad magada”, “Boogie Company”, “Lucky Jeans”, “Kolumbus Kris”, külalisesinejad Rootsist ja kohalikud kultuurimaja tantsu- ja laulutrupid.

Torgu vallas asuvas Mõntu sadamas peetakse merepäeva raames ümarlaud “Meri on, meri jääb – kas ka rannakalur?”, mis on jätk eelmise aasta ümarlauale. Räägitakse Torgu valla rannakalurite elust ja olust, kalasaakidest, seadustest ning võimalikest toetustest. Toimuvad sportlikud võistlused ja õhtul esinevad tantsuks Laur Teär ja Meelis Laido

Kihelkonna vallas peetakse rannarahva päeva Papisaare sadamas. Võimalik on osaleda ekskursioonil majakatesse, ajalookonverentsil, õpitubades. Saab sportida, tantsida, laulda, süüa ja tegevust jätkub ka lastele. Augusti alguses toimuvad pärimusmatkad Vilsandi rahvuspargis. Jätka lugemist »

Eesti Loodusfondi talguregatt startis

ELFi talgud seilasid jahtaga Eesti väikesaartele looduskaitsetöid tegema. Kahenädalane kosutav merereis kannab nime Talguregatt. Kaasas on paras grupp talgulisi, tarvilikud tööriistad ja kahe nädala toidumoon.

Regatt koosneb kahest etapist. Esimene etapp kestab 17.-23. juulini. Sõidetakse marsruudil Manija-Abruka-Virtsu. Abikäsi ulatatakse Manilaiu kõredele ja rannaniitudele ning aidatakse taastada vägevat puisniitu Abrukal.

Teine etapp kestab 23.–31. juulini ja marsruudiks on Kesse-Osmussaar-Vormsi. Teisel etapil tehakse Kesselaiul aiaposte ning aidatakse taastada väärtuslikke loopealseid Osmussaarel ja Vormsil. Reisiliste peale- ja mahaminekuks randutakse 23.
juuli pärastlõunal Virtsu sadamas.

Talguregati kutsusid 2010. aastal ellu ELF ja puulaevaselts Vikan, et minna oma silma ja töökätega väikesaartega tutvust tegema. Tahetakse uurida, kuidas saartel ja sealsel loodusel läheb ning ka omaenda abikäed külge lüüa.

Kõik talgu- ja meresõbrad saavad iga päev Talguregati (b)logiraamatust lugeda regatil osalejate põnevaid juhtumisi, vaadata pilte ja tutvuda huvitava taustainfoga. Regatilised jagavad omi muljeid: http://talguregatt.wordpress.com

Talguregatti toetavad Tallinna Sadam ja Refonda.

Saaremaa ettevõtjad pidasid nõu Abrukal

Reedel toimus Abruka saarel Saaremaa Ettevõtjate Liidu (SEL) nõupäev, mille teemaks oli ettevõtluse võimalikkus väikesaartel.

Kliki ja vaata suuremat pilti
Saaremaa ettevõtjad käisid reedel Abruka saarel asju arutamas ning tegid tiheda programmi raames ka autosõidu saarega tutvumiseks. FOTO: Priit Rauniste

Umbes 40 osalejat võttis Abrukal vastu saarevaht Rein Lember. “Paljud osalejad ei olnud varem Abrukal käinud ja nad vaimustusid nii väikesaare elust kui saarevahi räägitud humoorikatest legendidest,” sõnas ürituse eestvedaja Terje Nepper. Toimusid nii ekskursioon saarel, ettekanne “Elu ja ettevõtluse võimalikkusest väikesaartel” kui ka meeskondlik meelelahutus.

Naljatamisi olevat Rein Lember toonud välja idee jätkata Saaremaal täies hoos olevat kergliiklusteede rajamist ka Abruka saareni. SEL-i liikmed lubasid seda soovi lahkelt toetada.

Nepperi sõnul olenevat ettevõtete käekäik paljuski nende tegevusvaldkondadest. Majandussurutis olevat siiski paljude liidu liikmete jaoks möödas.

Piret Salumäe, Meie Maa

Saaremaad laastas keeristorm

Keeristormi tagajärjed Hakjalas. Foto: Irina Mägi, Meie Maa

Laupäeval Kaarma ja Kihelkonna vallas kahju tekitanud keeristorm murdis mitmel pool suuri puid ja pillutas mitmekümne meetri kaugusele esemeid, kuid inimesed ja hooned marutuules kannatada ei saanud, kirjutab tänane Meie Maa.

Kuigi suures osas Saaremaal säras laupäeva õhtul kella viie paiku päike ja lõõskas hingemattev kuumus, sattus osa Kaarma ja Kihelkonna elanikke kümmekonnaks minutiks kui teise maailma. Ägeda välgusähvimise ja kõuemürinaga alanud tuulispask paisus peagi tihedaks vihma- ja rahesajuks, kujsuures raheterad olid pöidlaotsa suurused.

Tuulispask liikus võrdlemisi kitsas koridoris, sest näiteks Astes oli maru tõttu kannatanud piirkonna laius kohati vaid ligi 300 meetrit. Pealtnägija sõnul oligi pärast tormi tõusnud tihedas udus sõites kummaline, et marus kannatanud piirkonda läbiv tee sõna otseses mõttes ujus vihmaveest ning järsku oli tee nagu lõigatult täiesti kuiv. Loe lähemalt siit.

Allikas: Meie Maa

Rootsi läinud loomapidaja jättis kassid tallu surema

Saaremaa Kaarma vallavalitsuse ja veterinaarametnike koostöös päästeti nälga suremast juba kilet, toidupakendi- ning vahtplastitükke söönud kolm kassi, kelle Rootsi kodanikust omanik oli jätnud tallu saatuse meelevalda, kirjutab tänane Meie Maa.

Kliki ja vaata suuremat pilti
Kaarma vallast Endla küla taluhoonest leitud kassid on ka kuu pärast leidmist apaatsed, kuid loomade turvakodu inimeste kinnitusel nende seisund kogu aeg paraneb. Foto: MTÜ Saaremaa Lemmikloomade Turvakodu

“Leidsime talust kolm kassi, nad olid arglikud ning alatoitunud,” lausus Saaremaa veterinaarkeskuse juhataja Toivo Jürisson. “Alguses olime saanud küll teate neljast kuni kuuest kassist, kuid kohapealt leidsime neist kolm, teised olid kas hukkunud või minema jooksnud. Igatahes avanes talus ebameeldiv vaatepilt – kassidel polnud enam süüa ja puudus ka liivakast, väljaheited olid tehtud põrandale.”

Kolme kassi päästmise operatsioon sai alguse 25. aprillil, kui Rootsist laekus kassid hüljanud naise tuttavatelt Eesti Loomakaitse Seltsi teade, et Kaarma vallas Endla küla talus on kassid jäänud omapäi, omanik oli aga sõitnud Rootsi.

Edasi loe siit.

Kaarma külaseltsid pooldavad valla koolide liitmist

Kaarma külaseltside hinnangul tuleks tulevikus valla kaks põhikooli ühendada ja nende tegevus tuua renoveeritud Kaarma koolimajja, edastab tänane Meie Maa.

Kliki ja vaata suuremat pilti
Vallamajas toimunud haridusteemalisel arutelul osales arvukalt inimesi ja teiste hulgas võttis aktiivselt sõna ka Kaarma kooli direktor Riina Piterskihh. Foto: Irina Mägi

“Meie põhiline eesmärk on ikkagi see, et Kaarma vallast kool ei kaoks,” kinnitas MTÜ Kodukant Kiratsi esindaja Sulvi Munk. “Samas hämmastas meid, et koolisüsteemi edasise tuleviku uuringut tegeva konsultatsioonifirma lähteülesandeks polnud Kaarma põhikooli säilitamine. Seetõttu tegimegi ettepaneku täiendada uuringu lähteülesannet variandiga, et põhikoolid ühendatakse ning tegevus tuuakse renoveeritud Kaarma koolimajja. Praegu pole aga lähteülesandes seda varianti isegi mitte kaalutud.”

Kaarma kool peab jääma
MTÜ Kodukant Kiratsi, MTÜ Kaarma Külade Selts, MTÜ Medel ja MTÜ Laadjala Arengu Selts tegid Kaarma vallavalitsusele ja -volikogule ühispöördumise, milles leiavad, et Kaarma põhikool kannab endas väärtusi, nagu traditsioonid ja lapsesõbralik õpikeskkond, mida ei Aste ega ükski Kuressaare kool ei saaks kunagi kanda.

Kaarma valla palgatud konsultatsioonifirma Cumulus Consulting OÜ aga pakkus valla hariduselu tulevikustsenaariumiks vaid kolme võimalust: jätkata kahe põhikooliga, jätta alles vaid Aste põhikool või sulgeda mõlemad ja tellida teenus Kuressaarest.

“Muidugi oleks ideaalvariant säilitada mõlemad põhikoolid, kuid kui sellist võimalust pole, siis oleks mõistlikum põhikoolid liita ja tegevust alustada renoveeritud Kaarma põhikoolihoone ruumides. Kuna Kaarma põhikool on traditsiooniline maakool, mis kannab endas pikaajalisi traditsioone, ei pea me võimalikuks põhikooli sulgemist. See kool on vallale ja selle elanikele midagi enamat kui lihtsalt haridusasutus,” rääkis Sulvi Munk.

Haridusalase uuringu tellimise tingis asjaolu, et laste arv väheneb ja haridusasutustel on suured ülalpidamiskulud. Majanduslikult kõige kallim oleks mõlemad põhikoolid jätkuvalt lahti hoida, odavaim aga variant, et Kaarma valla lapsed hakkavad käima Kuressaares koolis. Viimase viie aasta jooksul on Aste põhikoolis õpilaste arv vähenenud 135-lt 89-le ja Kaarmal 102-lt 60-le.

Uuring pole vallale kohustus
Kaarma valla haridus- ja kultuurinõunik Rein Orn sõnas, et vallavalitsus pole külaseltside ettepanekut veel arutanud, kuid plaanib seda lähiajal teha.
“Kindlasti arvestame selle ettepanekuga, kui valla hariduse edaspidiseid arenguteid kaalume,” kinnitas ta. “Mai lõpus saame konsultatsioonifirmast uuringutulemused kätte ja vastavalt uuringu tulemustele hakkame ka valla kogukonda kaasates arutama, kuidas oleks kõige mõistlikum edasi minna. Siinkohal tuleb rõhutada, et Cumulus Consulting OÜ uuring pole meile kohustus, vaid annab suuniseid, kuidas edaspidi võiks asjale läheneda. Ma usun, et ilmselt suvel saaks siis volikogu arutelude tulemusel teha edasise suhtes ka otsuse.”

Oliver Rand, Meie Maa

Nasval tuleb särge, oodatakse räime

Saaremaal Nasval rõõmustab kalamehi kena särjesaak, kirjutab ajaleht Meie Maa.

Sekka särjele on võrkudes rohkesti kiiska, kes võrgumehele just erilist rõõmu ei valmista, sest tema päästmine püünisest on teravate ogade tõttu tülikas ja sageli ka valuline. Kunagine jääminekujärgne massikala – säinas – on kalurile ja õngemehele juba aastaid kadunud.

Kuuldused headest särjesaakidest on Nasva jõe kallastele arvukalt õngemehi meelitanud. Kutselised kalapüüdjad sätivad ja panevad vette paate, et olla valmis viima merre esimesi kastmõrdu ning ega siis ole enam kaugel ka aeg, mil esimene kevadräim randa jõuab.

Saaremaa talunik sai ehitusloa vähikasvatustiikide rajamiseks

Kaarma vallavalitsus andis Andrus Sepale ehitusloa vähikasvatustiikide rajamiseks.

Millal, kui palju ja mis otstarbeks on plaanis vähikasvatustiike rajada ning vähke kasvatada, Andrus Sepp ütlema ei soostunud. “Ma ei sooviks sellest rääkida,” lausus ta.

Vähikasvatustiigid rajatakse Kaarma valda Laadjala külla Metsa-Johani maaüksusele ning vastavalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadusele ei ole tegu olulise keskkonnamõjuga tegevusega.

Oliver Rand, Meie Maa

Nasva jõest tuuakse mõrrad välja, õngitsejad alustavad

Sel nädalal toovad kutselised kalurid oma viis mõrda Saaremaa Nasva jõest välja ja sel nädalal prognoositakse ka kevadise käsiõngedega püügihooaja algust. Loodusemärgid seda näitavad.

Kliki ja vaata suuremat pilti
Sel nädalal toob Nasva kutseline kalur Tiit Kuusk koos ametivendadega Nasva jõest mõrrad püügilt välja. Mehed prognoosivad, et sel nädalal võivad õngemehed särge juba saada. Foto: Veljo Kuivjõg

“Mina sain eelmisel nädalal kümmekond säinast juba kätte, nüüd peaks varsti särg ka massiliselt jõkke tulema. Täna öösel viis loodetuul jää siit minema. Usun, et uuel nädalal on särg jões sees, kui sooja ilma peab,” pakkus oma rikkalikele kogemustele toetudes eile välja Nasva küla kutseline kalur Tiit Kuusk.

Oktoobrikuus jõkke püügile pandud mõrrad peavad kalurid 1. aprilliks välja tooma kalade kudeperioodi alguse pärast. Tiit sai kogu talve kohta tonni jagu särge, sada kilo ahvenat, natuke haugi, säinast ja kiiska ka. Mõni tursk oli ka.

“Hea oli see, et hüljes jättis sel talvel minu mõrra rahule. Pole pahandust teinud, kuigi teda nähti ka sel talvel siin jões.” Tiit meenutas aegu ammuseid, kui Nasva jões oli 40 mõrda püüdmas ja kahe kolmandiku jõe laiuses võis püünise püügile sättida.

Nüüd on lubatud kolmandiku laiusesse panna, kaks kolmandikku peab vaba olema. “Aprillist poole maini oli vanasti jões mõrdadega püügi tippaeg. Ühe päeva rekord oli 56 tonni säinast. Nüüd saame kilodes niipalju, kui siis tonnides tuli.”

Selle kevade säinas jäi Tiit Kuusel oma pere tarbeks. Suitsutatult on ta mehe hinnangul praegusel ajal parim. Sama kümmekond säinakala on Tiit viimasel ajal igal kevadel saanud, seega pole mingit märki, et säinas hakkaks tagasi tulema. Küll aga näitavad tema hinnangul märgid, et tursakala varud on Läänemeres taastumas.

Veljo Kuivjõgi, Meie Maa

Tuulegeneraatori käivitamine Nasval seisab
Eesti Energia taga

Baltic Workboatsi 2,3-megavatise võimsusega tuulegeneraator on Nasval juba rohkem kui kuu aega püsti olnud ja Nasvalt Sikassaarde ka maakaabel ammu paigaldatud, kuid Eesti Energia aeglase tööjõudluse tõttu ei saa tuulik veel elektrit toota.

“Eesti Energias toimib professionaalne suutmatus. Asjad liiguvad teosammul, tundub, et seal on inimeste töövõimekus 20–30 protsenti,” põhjendas tuulegeneraatori töölerakendamise viivitust projekti käivitaja Oleg Sõnajalg. “Üks asi tehakse päevas, üks vastus korraga, ei osata näha asju ette. Kui probleem on käes, öeldakse, et seda oleks võinud palju-palju varem öelda. Uskumatu, et Eesti Energias, kus peaks töötama oma ala asjatundjad, on nii palju ebaprofessionaalsust.”

Kaablitrassi rajamisest Nasvalt Sikassaarde kirjutasime Meie Maas juba eelmise aasta 8. detsembril. Nasva ja Põduste jõe alt on vahepeal kaabel läbi puuritud, samuti mitme maantee alt. Kuna paigaldati vajadusest suurema ristlõikega maakaabel, siis liinikaod on Sõnajala hinnangul poole väiksemad kui näiteks 2,5 kilomeetri pikkusel Salme-Läätsa elektriliinil.

Eesti Energia Jaotusvõrgu projektijuht Andro Ennok ütles, et nemad lähtuvad elektrituru seadusest ja elektrivõrgu eeskirjast. “Kõik projekti kooskõlastused jaotus- ja põhivõrgu ettevõtetega võtavad teatud hulga aega. Kui kõik kooskõlastused on käes, alles siis saame rääkida tuuliku katsetustest. Omakorda võtavad ka katsetused teatud aja, et lõplikult saada kinnitust, et see tuulik sobib sinna võrku. Kogu protsess on pikk ja keerukas,” põhjendas asjaga venitamist Ennok. Jätka lugemist »

Õlletoober kolib Upale

Õllefestival Õlletoober kolib tänavu Leisi vallast Oitmelt Kuressaare külje alla Suure Tõllu puhkekülasse ja toimub seekord ilma Mototoobrita.

Kliki ja vaata suuremat pilti
Õlletoober on 15 aasta jooksul Saaremaale meelitanud tuhandeid kesvamärja- ning muusikasõpru. FOTO: Irina Mägi

Suure Tõllu puhkeküla esindajad ja Õlletoobri korraldajad jõudsid kokkuleppeni viia üritus läbi Upal asuvas kompleksis. 15. korda toimuv üritus on planeeritud 15.-16. juulile.

Suure Tõllu puhkeküla juhataja Lev Kaljumäe nentis, et Upale kolimine annab Õlletoobrile võimaluse inimestele võimalikult lähedal olla, teisalt on see reklaamiks puhkekülale. “Ega Saaremaal neid kohti, kus sellist üritust korraldada, väga palju olegi,” märkis ta, lisades, et puhkekülal on ka kontsertide korraldamise kogemus olemas. Selgi aastal on tema sõnul paar päris suurt projekti plaanis.

Samas Mototoober toimub suviste ürituste kalendrist tulenevalt vähemalt sel aastal Õlletoobrist eraldi. “Meil olid kuupäevad välja kuulutatud, aga samal ajal toimub ka Narvas suur motomeeste kokkutulek. See on ka ainus põhjus, miks Mototoober eraldi toimub,” sõnas Kandima, lisades, et tulevikus võivad kaks üritust siiski uuesti kokku saada.

Mototoobri eestvedaja Erki Evestus ütles, et ilmselt toimub motomeeste traditsiooniline kokkutulek nädal pärast Õlletoobrit, kuid lõpliku otsuse ürituse toimumise aja ja asukoha suhtes langetab motoklubi Ösel juhatus tuleva nädala lõpus.

Kaarma vallavanem Margus Mägi ütles, et kui Õlletoobri-suguse ürituse tegevuskoht liigub ühest vallast teise, siis sellega koos ei pruugi liikuda kõik üritusega kaasnevad head ja vead. Saaremaa on tema sõnul nii väike, et taolist üritust tuleb hinnata kogu maakonna mastaabis.

Mehis Tulk, Meie Maa